Tartus on täna Väga Vaba Vaba Turg

Täna kell 11-16 toimub Tartus Küüni tänaval selle aasta esimene Tartu Väga Väga Vaba Turg!

Vaba Turg on kõigile avatud ajutine turg, mis põhineb taaskasutusel ja kinkemajandusel, nii et asjad ja teenused liiguvad inimeselt inimesele kinkimise või vahetamise teel. Kinkimiseks sobivad näiteks raamatud, riided, tehnika, kodutarbed – turule võib tuua kõike, mida enam ise ei vaja. Ainukeseks tingimuseks on, et pakutav oleks veel kasutuskõlbulik.

Lisaks on turule oodatud kõik, kes soovivad möödujaid lõbustada demonstreeridas oma oskusi ükskõik millisel alal. Kutsume inimesi muusikat mängima, žongleerima või muid trikke tegema.

Esimesed aktsioonid nimega Väga Väga Vaba Turg (Really Really Free Market) korraldati aastal 2004, kui mitmes USA linnas toimusid alterglobalistide aktsioonid FTAA (Ameerika Vabakaubandusala) tippkohtumise vastu. Tartus on sellist antikapitalistlikku üritust tehtud juba kolmandat aastat ning seekord proovime suvekuudesse mahutada tervelt kolm turgu: 26. juunil, 31.juulil ja 28. augustil.

TÜ kutsub kooliõpetajaid looma koos uusi programme

Tartu Ülikooli ajaloo muuseum pakub koolidele tuge teaduse populariseerimisel  ning  kutsub koolide õppejuhte esitama soove ja ettepanekuid õppekäikude, haridusprogrammide, muuseumitundide ja teiste ürituste läbiviimiseks TÜ ajaloo muusemis. Muuseum lähtub üleskutses Haridus- ja Teadusministeeriumi soovist kuulutada 2011/12. õppeaasta Eestis teadusaastaks.

Virko Annuse sõnul on Tartu Ülikooli ajaloost ning teadussaavutustest jutustavad püsiekspositsioonid ja näitused muuseumis, toomikiriku varemetes ja ka tähetornis hea keskkond väga erinevatele haridusprogrammidele ja muuseumitundidele. “Hariduslikke tegevusi kombineerides ja kohandades on võimalik luua mitmekesiseid õppekäike, teema- ja huvipäevi üldhariduskoolide kõikidele astmetele,” ütles Annus. Niisiis kutsubki TÜ ajaloo muuseum õpetajaid täiendama muuseumi 2011/2012 aasta haridustegevuse kava. Loe edasi: TÜ kutsub kooliõpetajaid looma koos uusi programme

Vanemuise sopran Pirjo Püvi pälvis eriauhinna
kauneima “Ave Maria” esituse eest

Andrei Savtsenko, Elina Volkmane ja Pirjo Püvi.

Kuuest finaali jõudnud lauljast tunnistas žürii parimaks ja teise preemia vääriliseks kauni tämbriga, täisjõulise dramaatilise baritoni Andrei Savtšenko Valgevenest, kes valiti ka publiku lemmikuks. Kolmanda koha pälvis säravahäälne sopran Elina Volkmane Lätist. Esimese preemia ja Grand Prix’ otsustas žürii jätta seekord välja andmata.

Kauneima Ave Maria esitaja eriauhind kuulus Eesti lauljatarile, kaunihäälsele Vanemuise sopranile Pirjo Püvile.

Finaali jõudsid ka Juri Samoilov (bariton, Ukraina), Tatjana Ganina (sopran, Ukraina), Nicola Proksch (sopran, Austria). Lauljaid saatis Kaunase muusikateatri ja Pärnu linnaorkestri ühendorkester Erki Pehki juhatusel.

Žürii esinaine, Hamburgi muusika- ja teatriakadeemia professor Ingrid Kremling ütles: „Konkurss on saavutanud rahvusvahelise tuntuse, tase on väga-väga kõrge ja otsust langetada ei olnud sugugi lihtne.” 

Vastavalt reglemendile saavad laureaadid võimaluseosaleda PromFesti  järgmise festivali ooperilavastuse koosseisus ja esineda PromFesti kontsertprogrammides.

Võistulaulmisele registreerus kokku 83 lauljat 17st riigist.

Homme tähistatakse juuniküüditamise aastapäeva

Homme möödub 70 aastat juuniküüditamisest.

Tallinnas Vabaduse väljakule tuuakse 1941. aasta küüditamisel kasutatud raudtee loomavagun ja veoauto GAZ AAA.

Väljapanekuga mälestatakse rohkem kui kümmet tuhandet inimest, kes saadeti punaterrori poolt vägisi Siberisse. Kitsarööpmelise raudtee loomavagun pärineb Pärnumaalt Lavassaare raudteemuuseumist. Tegemist on tolle ajastu iseloomuliku vaguniga, millesarnaseid kasutati küüditatud inimeste transpordiks suurematesse sõlmjaamadesse, kus nad laiarööpmelise raudtee loomavagunitesse tõsteti ja edasi Siberisse saadeti.

1938. aastal Nõukogude Venemaal Gorki nimelises autotehases toodetud veoauto GAZ AAA , millesarnastega veeti raudteejaamadesse küüditatavad,  andis väljapanekul kasutamiseks vanatehnika koguja ja restaureerija Raivo Raju.

Lisaks eksponaatidele on 14. juunil Vabaduse väljakul üles seatud eesti-, inglise-, vene- ja saksakeelsed põhjalikud infotahvlid, millel on toodud fotod ja kirjeldused 70 aastat tagasi toimunud sündmustest.

Juuniküüditamise mälestusüritused Tartu linnas toimuvad homme, 14. juunil  algusega kell 10 endise sadamaraudtee asukohas Turu tänava pargis, kell 12  Pauluse kirikus ja kell 13 Pepleri tänaval „Rukkilille“ mäletusmärgi juures. Tartus korraldab juuniküüditamise tähistamist Tartu Memento.

Paides süüdatakse  “Murtud rukkilille” mälestuskivi juures kell 12 720 mälestusküünalt mälestamaks kõiki võõrvõimude repressioonide ohvreid.

1941. aasta 14. juunil küüditati Eestist vägivaldselt Siberisse üle kümne tuhande inimese, kellest paljud surid juba esimestel asumisaastatel vangilaagrites ebainimlikult raske töö, nälja või haiguste tõttu. Eesti on mõistnud hukka kõigi inimsuse suhtes vaenulike režiimide kuriteod.

Näitus „Kikerikiik” kutsub maagilisele kiikumisele

7. juunist kuni 7. augustini on Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas avatud Astra Mõistliku ja Henrik Esse näitus „Kikerikiik”, mis pakub külastajatele mängulisi elamusi.

„Kikerikiik” on mängulise keskkonnaga näitus, mis ühendab nüüdisaegse kunsti rahvakultuuripärandiga, elitaarse kőrgkultuuri ning arvutitehnika vőimalused väikelaste mängumaailmaga.

Väljapanek tutvustab 19. sajandi Valjala kihelkonna rahvariidemustrit tänapäevaste meediumide kaudu ning on mõeldud eelkõige lastele vanuses 4-10 eluaastat. Saalis üles seatud piltide, seadmete ja installatsioonide vahel liikudes näeb ja kuuleb erinevaid tõlgendusi Valjala mustrist, kusjuures peamine tõlgenduste looja on näitusekülastaja ise.

Väljapaneku keskmes on kaks kiike, mille abil saab külastaja tekitada helisid ning pilte selleks, et avada mustrite sajanditevanune kood. Lisaks võib vanadest, kuid uut eluvaimu täispuhutud raadiotest endale ise uusi teadmisi timmida.

Rohkem infot: www.erm.ee

Tulkõ täämbä Hänilast kullõma

Kolmapäävä, piimäkuu 8. pääväl kell 19 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ jututarõ külälises om Hänilane, kiä kõnõlõs 2010. aastakal vällä tulnu luulõkogost “Ma pühäpääväpõllõ mõsi” ja lugõ ka ummi vahtsõmbit luulõtuisi. Kyik huvilisõq ommaq oodõduq!
Keskusõ aadrõs om Lossi 38 (vana anatoomikum). Manoq saa küssüq: Helena Kesonen, tel 7375422 vai helenake@ut.ee.

KÕK kutsub kolmapäeval energeetikaloengule

Keskkonnaõiguse Keskus kutsub sarja “Õiguslikud võimalused keskkonnaprobleemide lahendamiseks” raames 8. juunil toimuvale loenguõhtule energeetika teemal.

Energia on tänapäevase majanduse üks tähtsamaid ressursse, mille järele nõudlus maakera suureneva elanikkonna ning  tõusva elatustaseme tõttu pidevalt suureneb.

Kuigi teoreetiliselt leidub meie planeedil taastuvaid ja taastumatuid energiaressursse rohkem kui meil kunagi vaja peaks minema, on väljakutsed nende ressursside kasutamisel üha ilmsemad. Siinkohal võib näiteks tuua fossiilkütuste varude piiratust ning ebaühtlast jaotuse, probleemid tuumakütuste jäätmetega ning taastuvatest energiallikatest ammutatava energia ebastabiilsuse ning hinna.

Millised on energeetikaalased väljakutsed ja kuidas saame tagada inimkonna energiaga varustamise viisil, mis on ühtviisi jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik? Millised on õiguslikud vahendid selle eesmärgi saavutamiseks?

Energeetikaalastest väljakutsetest, alternatiivsete energiatootmise viisidest ning energiasäästu võimalustest räägib Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor ja keskkonnateadlane Erik Puura.

Taastuvate energiaallikate kasutamise ning energiasäästu alast õiguslikku regulatsiooni tutvustab KÕKi jurist Siim Vahtrus. Ettekannetele järgneval arutelul on osalejad oodatud ka oma arvamust jagama.

Loenguõhtu toimub kolmapäeval 8. juunil kell 17.15-19.15 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis, Kompanii 10 Tartus. Oodatud on kõik huvilised! Loenguõhtutel osalemine on tasuta.

KÕKi loenguõhtute sari “Õiguslikud võimalused keskkonnaprobleemide lahendamiseks” käsiteb viimastel aastatel palju tähelepanu saanud, ent varasemalt reguleerimata keskkonnaprobleemide lahendamise õiguslikke võimalusi. Eesmärgiks on anda ülevaade teemade tänasest normistikust ning arutada, millised on keskkonnaõiguse piirid ja võimalused.  Loenguõhtute kohta saab lähemalt infot KÕKi kodulehelt: http://www.k6k.ee

Eesti Rahva Muuseumi omakultuuride osakond sai Nordenilt toetust

Omakultuuride osakonna taotlus projekti „Development of knowledge exchange and transfer of know-how of museum reform and innovation between Nordic and Baltic countries: structural changes, economic incentives and new solutions in communication services“ läbiviimiseks sai Põhjamaade Ministrite Nõukogult (Norden) toetusraha 10 tuhat eurot.

Eesti Rahva Muuseumi töötajad ja maakonnamuuseumite esindajad Iisaku Muuseumist, Valga Muuseumist, Mõniste Muuseumist, Mahtra Talurahvamuuseumist ja Hiiumaa Muuseumist saavad projekti käigus omandada kogemusi muuseumireformi ja innovatsiooni valdkonnas nii Islandil, Taanis kui ka Norras.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Europeade ja Tartu Hansapäevad otsivad veel noori abilisi vabatahtlikuks

Europeade ja Tartu Hansapäevad otsivad asjalikke noori, kes tahavad suursündmuste toimumisele kaasa aidata ning aktiivsenädala Tartus veeta. Vabatahtlikud on abiks festivali ajal 20.-25. juulil välisgruppide majutuskohtades, koolides.

Vabatahtlikud on asendamatu abi, kes
– jagavad infot ja lahendavad probleeme
– hoiavad korda
– hoiavad silma peal, et võõrad koolimajja ei satuks
– aitavad väliskülalistel end mugavalt sisse seada ja sujuvalt lahkuda
– avavad ja sulgevad ruumide uksi

Kui oled vähemalt 16-aastane ja soovid Tartu selle suve suurimale kultuurisündmusele kaasa aidata, anna endast kindlasti teada! Loe edasi: Europeade ja Tartu Hansapäevad otsivad veel noori abilisi vabatahtlikuks

Tartu suveniirikonkursi võitis linnajalgratta sadulakate

Tartu linnavalitsuse korraldatud suveniirikonkursile laekus üle poolesaja Tartu linna ja maakonda tutvustava eseme. Esikoha vääriliseks tunnistas žürii erksavärvilised Tartu sümboolikaga linnajalgratta sadulakatted.

“Julgelt kolmandik konkursile laekunud töödest olid originaalsed suveniirid, mida Tartu linn võiks oma külalistele kinkida ja nii end omanäolise linnana tutvustada. Konkurss andis ka väga hea ülevaate nendest ideedest, mis hetkel ühiskonnas aktuaalsed ja inimesi puudutavad – ehk siis ökoloogiline mõtlemine, käsitöö ja praktilised ning nutikad ideeleiud. Konkursi tulemusega võib rahule jääda,” kommenteeris linna avalike suhete osakonna juhataja Indrek Mustimets.

Konkursile esitatud tööde seast valis turismiasjatundjatest, disaineritest, ettevõtjatest ja linnaametnikest koosnev žürii välja 16 tööd, mille seast selgitati kolm auhinnalist kohta.

Esimese koha ja 500 euro vääriliseks hinnati MTÜ Iseseisev Elu linnajalgratta sadulakatted. Erksavärvilised sadulakatted on kergesti paigaldatavad ja puhastatavad ning igati sobivad jalgrattalinnaks pürgiva linna suveniiriks.

Loe lähemalt

Kunstilaenutuse teenust pakkuv ettevõte tegi eduka stardi

Tartu Loomemajanduskeskuse inkubaatorettevõte UÜ Kunstilaenutus on teinud eduka stardi oma tegevuses: kunstilaenutusega tegeleva alustava ettevõtte vahendusel võttis üks Eesti suuremaid veterinaar- ja loomakasvatustoodete hulgimüügiettevõtteid Dimela pooleks aastaks rendile kaks Tartus elava taanlasest kunstniku Per William Peterseni õlimaali. Varem on ettevõtja vahendanud kunstiteoseid ka Tartu Teaduspargi seintele.

Tartu Loomemajanduskeskuse juht Raul Oreškin rõõmustas noore ettevõtte tubli alguse üle. „Võib öelda, et tegu on lausa rahvusvahelise tehinguga − Tartus elava Taani kunstniku maalid on nüüd eksponeeritud ettevõtte ruumides, millel on kontorid nii Lätis kui ka Leedus. Eriti aga teeb rõõmu see, et Eestis üsna haruldane kunstimänedžmendi haru nagu kunstilaenutus on saanud paljutõotava alguse,“ sõnas Oreškin. „Skandinaavia maades on kunstilaenutus juba aastaid edukalt toiminud ning majanduskriisi ajal aitas Soomes kunstituru elavnemisele kaasa just kunstiteoste laenutuse võimalus, mille käibed tõusid kriisi ajal oluliselt.“

UÜ Kunstilaenutus juhi Liina Rausi sõnul on Kunstilaenutuse missioon aidata kliendil leida oma miljöösse sobivad kunstiteosed ning samas pakkuda võimalust oma igapäevast keskkonda ja õhustikku kergesti muuta. Lisaks sellele saab klient hoida ennast pidevalt kursis kõige värskema kunstiga ja leiab sel viisil üles ka oma lemmikud.

„Kuna Dimela tegevus on suunatud loomade heaolule, siis võtsin Dimelasse kaasa kolm Per William Peterseni loomadega seotud õlimaali,  kahele õnnestuski leida suurepärane koht. Selles firmas on loodud meeldiv atmosfäär, millele uued maalid on kui kirsiks tordil,“ selgitas Raus.

Tartu  Teaduspark laenutas Kunstilaenutuse vahendusel noore Tartu kunstniku Edgar Tedresaare neli maali seeriast “Mootorid”, mis lisavad ilmet Protolabi sissekäigule, ning Erki Jürise korrograafid samuti kuueks kuuks. „Teaduspark on huvitatud ka edasisest koostööst ning seda eriti just noorte kunstnike loomingu eksponeerimisel,“ lisas Liina Raus.

Loomemajanduskeskuse ettevõtluskonsultandi Juta Kuhlbergi sõnul on kunsti laenutamine kunst omaette. “Seda äri ei saa alustada lihtsalt suure rahahunnikuga – vaja on luua ja koguda suhtekapitali.”

UÜ-l Kunstilaenutus on lepingud tehtud ning esinduslikumad portfooliod koostatud kolme kunstnikuga (Per William Petersen, Sirje Protsin Petersen ja Edgar Tedresaar), paljude kunstnikega on portfoolio kokkupanek käimas. Need on põhiliselt Tartu kunstnikud, kelle loomingut alustav ettevõtte saaks laenutamiseks pakkuda.

Lisainfo: Liina Raus, liina.raus@gmail.com ning tel 5560 7971.

Allikas: Tartu loomemajanduskeskus

Jututarõ Häniläse luulõtuisiga

Kolmapäävä, piimäkuu 8. pääväl kell 19 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ jututarõ külälises om
Häniläne, kiä kõnõlõs 2010. aastakal vällä tulnu luulõkogost “Ma pühäpääväpõllõ mõsi” ja lugõ ka ummi vahtsõmbit luulõtuisi.
Kyik huvilisõq ommaq oodõduq! Keskusõ aadrõs om Tartu, Lossi 38 (vana anatoomikum).

Manoq saa küssüq: Helena Kesonen, tel 737 5422 vai helenake@ut.ee.

Tartu Rattaralli võitis rootslane Jimmy Rönn

Täna toimunud SEB 30. Tartu Rattarallile registreerus esialgsetel andmetel 4204 osalejat, nende hulgas kümned profiratturid ning tuhanded harrastajad. Tartu Rattaralli võitis rootslane Jimmy Rönn ajaga 3:04:06. Teisele kohale sõitis end valgevenelane Aliaksei Tsikhanau. Parima eestlasena lõpetas Tartu Rattaralli Indrek Rannamaa, kes saavutas kolmanda koha.

Sõit Lõuna-Eesti maastikul kulges kena ilma ja arvukate pealtvaatajate saatel. Pärast 1. vahefinišit Liival, kui sõidetud oli 27 km, õnnestus 17-mehelisel juhtgrupil end ülejäänutest lahti sõita. Seesama grupp jäi sõidutempot dikteerima sisuliselt distantsi lõpuni, venides lõpukilomeetritel küll veidi pikemaks. Poodiumikohad selgitati välja lõpusirgel.
SEB 30. Tartu Rattaralli lõpetab kolm päeva kestnud Estonian Cycling Weekend 2011. Täna sõideti kaks distantsi, 135 km ja 65 km. Startijaid registreerus 2070 pikemale ning 2134 lühemale distantsile.
Uko Urb

Tartus avatakse täna Tamme staadioni tribüünihoone

Täna, 28. mail avatakse Tartu Tamme staadioni uus tribüünihoone. Avapäeval näeb staadionil võistlemas nii lapsi kui BIGBANK Kuldliiga avaetapil osalevaid maailmatasemel tippsportlasi, õhtu lõpetab Justamendi kontsert.

Tamme staadioni uus tribüünihoone mahutab enam kui 1500 pealtvaatajat. Selles on riietus- ja administratsiooniruumid, treeningsaalid ning sisejooksurada. Tribüünihoone väljaehitamine on staadioni rekonstrueerimise eelviimane etapp. 2008. aastal uuendati jalgpalliväljak ja kergejõustikuala, tänavu sügiseks on kavas rekonstrueerida olemasolev olmehoone ja mänguväljak.

Kell 11 algavad Tamme staadionil Fred Kudu lastevõistlused, kell 13.30 toimub Tartu Akadeemilise Meeskoori ja Tartu Poistekoori vaheline sõprusmäng jalgpallis. Kell 15 peetava avatseremoonia järel astuvad võistlustulle Baltimaade suurima kergejõustikusarja  BIGBANK Kuldliiga avaetapil ja Gustav Sule mälestusvõistlustel osalevad sportlased. Eesti tuntuimatest sportlastest on võistlema lubanud tulla Gerd Kanter, Andrus Värnik ja Anna Iljuštšenko. Võistluste üheks tõmbenumbriks kujuneb kindlasti meeste odavise, kus eelülesandmise põhjal on võistlustulle minemas üheksa “80 meetri meest”.

 

Eesti Rahva Muuseumis saab improvisatsiooni õppida

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja Eesti Rahva Muuseum kutsuvad pillimänguhuvilisi 28. mail kell 14 hooaja viimasele improvisatsioonikursusele.

Kursus „Improvisatsioon vanamuusikas” toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas ja seda juhendab Tõnu Sepp.

Tõnu Sepp on käinud Tallinna lastemuusikakoolis, Tallinna muusikakoolis ja lõpetanud konservatooriumi flöödi erialal. Vanamuusikas on ta iseõppija. Oma teadmisi ja praktilisi kogemusi on ta õpilastega jaganud juba üle 30 aasta.

Improvisatsioonikursus pakub pillimängijatele vanuses 16+ võimaluse avardada oma muusikalist silmaringi. Kord kuus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas toimuvates töötubades antakse ülevaade improviseerimisvõtetest jazzis, rahva- ja vanamuusikas.

Juhendajateks on oma ala asjatundjad, kes selgitavad eri stiilide mängimiseks vajalikku teoreetilist tausta. Seejärel rakendatakse neid võtteid ka praktikas.

Kursusele on vaja eelregistreeruda; maksimaalne osalejate arv 12.

Lisainfo ja registreerimine: jaanika.jaanits(at)erm.ee

Rahvarõivapäev – rahvariietest rahvakultuuri esemeteni

Laupäeval, 28. mail kell 12 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas rahvarõivapäev, mille käigus esitletakse rahvarõivakooli lõputöid, lõpetatakse konkurss „Minu lemmik ERMi kogudest“ ja avatakse näitus.

Nii rahvarõivapäev kui ka konkurss „Minu lemmik ERMi kogudest“ on ilmekaks näiteks, kuidas ERMi kogud annavad käsitööga tegelejatele ühtaegu informatsiooni ja inspiratsiooni.

Rahvarõivakool on tegutsenud Eesti Rahva Muuseumis juba 2005. aastast alates. Kaheaastase koolituse käigus valmistavad kursuslased rahvarõivakostüümi, lähtudes muuseumi kogudes leiduvatest esemetest ja kasutades tänapäevaseid materjale. Õpetajateks oma ala spetsialistid. Seekordsel rahvarõivapäeval esitletakse aastatel 2009–2011 valminud kostüüme.

Külalisesinejana peab loengu folklorist Marju Kõivupuu, kes räägib teemal „Rahvarõivas ja identiteet. Rahvarõivas kui sümbol. Rahvarõivas kui rõivas.“

Konkursi „Minu lemmik Eesti Rahva Muuseumi kogudest“ raames kutsuti käsitöötegijaid taasmõtestama ja uut elu andma muuseumi kogudes leiduvatele rahvakultuuri esemetele. Konkursil osales 36 tööd, millest 17 võib näha rahvarõivapäeval avataval näitusel. Samas tehakse teatavaks ka auhinnatud tööd.

Rahvarõivapäeva korraldavad Eesti Rahva Muuseum, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus. Kogu päeva jooksul saab küsida asjatundjatelt rahvarõivaalast nõu.

Lisainfo: Janne Vaabla, Rahvarõivakooli koordinaator, telefon 510 6341 või e-posti aadress kostymix@gmail.com või Siim Angerpikk, ERMi programmijuht, telefon 735 0428 või e-posti aadress siim.angerpikk@erm.ee

Toetuskiri Tartu Ülikooli maalikunsti erialale

Hr Jaak Aaviksoo, hr Alar Karis, Teadus- ja Haridusministeerium, Tartu Ülikool, Eesti Vabariigi avalikkus

1951. aastal muudeti Pallase järglane Tartu Riiklik Kunstiinstituut kesktaseme õppeasutuseks ja kõrgemat haridust andev kunstiõpetamine koondus Tallinna. Tartule kui Eesti edumeelseimale kunstikeskusele tõmmati joon all. 1970-80ndateks aastateks suudeti peaaegu kaotada traditsioon, koolkond, õpetajad ja õppida tahtjad. See katkestus, mille jooksul küll kerkisid Tartust, just vana kunstiõpetuse baasile tuginedes ning seda kaasaega edasi arendades, esile nii Ülo Sooster ja tema sõpruskond kui ka ülikooli kunstikabinetist võrsunud “Visarid”, kestis kuni aastani 1988. Siis avati Tartu Ülikooli juures ERKI filiaalina praeguse maaliosakonna eellane. Praeguseni on osakond olnud ainus puhta maalikunsti tõdesid kõrgeimal tasemel pakkuv õppeasutus Tartus, sest Tartu Kõrgemas Kunstikoolis jagatakse maalingute osakonnas eelkõige disaini ja restaureerimise alaseid teadmisi.

EKA kõrval on TÜ maaliosakond olnud üks kahest terves vabariigis. Mõlemad on olnud parimad Eestis ja kindlasti parimad eesti maalikultuuri õpetajad maailmas. Läbi raskuste, kasutades väga edukalt nii tartlaste kui ka tallinlaste, nii pallaslaste õpilaste kui ka ERKI lõpetanud õppejõudude kogemusi, on suudetud osakonna tegutsemise ajal taas luua omanäoline eesti ja maailmakunstile avatud koolkond ning kunstiõpetamise traditsioon. Kui haridusministeeriumi plaan eriala sulgeda jõustub, tekib sügisest auk mitte ainult jõudsalt tuure koguvasse Tartu kunstiellu, vaid Eesti maalikunsti arengusse üldisemalt.   Loe edasi: Toetuskiri Tartu Ülikooli maalikunsti erialale

Tartu tantsuklubi: Noorteansamblid

Järgmises Tartu tantsuklubis on huvilistel võimalus tutvuda noorteansamblitega ning õppida rahvatantse Eestist ja võõrsilt. Osalevad noorteansamblid Wigla Tallinnast, Rüblikud Moostest, Sireli ja Punt Tartust.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.

Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimub 25. mail 2011 kell 20.00-24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Tartus kõneldakse raskemetallimürgitusest

3. juunil toimub Tartus ainulaadne konverents „Krooniline raskmetallimürgistus ja selle poolt esile kutsutud oksüdatiivne stress: seos kaasaegse inimese haigustega“. Konverentsil on põhilektoriks Kentucky Ülikooli emeriitprofessor, raskmetallimürgistuse uurija Boyd Haley.

Haley on uurinud elavhõbedamürgistust paljude aastakümnete jooksul ning kirjeldab mehhanisme, kuidas krooniliste mürgituste puhul tekivad paljud erinevad autoimmuun- ja neurodegeneratiivsed haigused. Orgaanilised elavhõbedaühendid läbivad aju-vereringe barjääri ning tekitavad eeskätt neuroloogilisi ja psühhiaatrilisi probleeme.

Metallimürgistus võib olla põhjuseks paljude krooniliste haiguste puhul, mis ei parane tavaliste meetoditega. Boyd Haley räägib nii kokkupuuteallikatest, diagnostikast kui ravi võimalustest.

Loe lähemalt siit.

Allikas: Annely Soots

Eesti Rahva Muuseum kutsub paeltepäevale

Pühapäeval, 22. mail kell 12–15 on kõik huvilised oodatud paeltepäeva töötuppa. Töötuba toimub näituse „UKU ja Mulgi Ukuvakk“ raames.

Paeltepäeva töötoas tehakse näpunööri, kaaruspaela ja kõlapaela. Osalemiseks palume registreeruda telefonil 5669 3368 või e-posti aadressil marvi.liina(at)gmail.com (Marvi-Liina Riid), telefonil 735 0425 või e-posti aadressil virve.tuubel(at)erm.ee

Eriti on oodatud noored laulu- ja tantsupeolised ning nende juhendajad!

Huvilistel on võimalik külastada näitust „UKU ja Mulgi Ukuvakk“.

 

Karlova päev lööb linnaosa kihama

Laupäeval, 21.mail kulmineerub Karlova linnaosa ehedust tutvustav nädal Karlova päevaga, kus külalistele jagub tegevust Karlova erinevates nurkades.

Karlova päev algab kell 11.30 rongkäiguga Sõpruse silla juurest, kus tervitatakse kollase jõetrammiga saabuvaid sõpru Supilinnast. Rongkäik suundub läbi Karlova peoplatsile TÜ Füüsikahoone ette (Tähe 4), kus kl.12.00 päev avatakse.

Päeva jooksul kuni kella neljani saab osaleda karlovlaste laadal, rohevahetuses, Karlova teemalises maastikumängus ja fotoorienteerumises. Platsil räägib arukast kütmisest ning küttekollete hooldusest pesuehekorstnapühkija, avatud on omanäoline rattanäitus ning jalgratta vigurrada.

Kogu perega saab kaasa lüüa pilliõpitoas, robotiklubis, meisterdada rätinukku või rattakotti ja uudistada keeduvärvi valmistamist. Lapsi lõbustavad tuntud muinasjututegelased.

Lähemalt loe www.karlova.ee

Esmaspäevast hakkavad Tartu raekoja kellad uut moodi helisema

Tuleva nädala esmaspäevast hakkavad Tartu raekoja 18 kella mängima erinevaid põhjamaiseid viise. Uudne kellamäng on pühendatud 23.-29. maini Tartus toimuvale põhjamaade sõpruslinnade kokkutulekule.

Esmaspäevast pühapäevani mängivad raekoja kellad erinevaid meloodiaid neli korda päevas – kell 9, 12, 18 ja 21.  Mängitavaid lugusid on kuus – igast kokkutulekul osalevast riigist üks. Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Islandilt ja Eestist pärit lood mängis sisse muusik ja raekoja kellamängu koordinaator Merle Kollom.

Üks kellamäng kestab poolteist kuni kaks minutit, lugudest tehtud popurrii umbes viis minutit.

Samad muusikapalad kõlavad ka noorteprojekti raames valmival kontsertetendusel, mida esitletakse laupäeval, 28. mail kokkutuleku lõpetamisel Vanemuise teatris.

Kellamängu täpsem kava linna kodulehel: http://bit.ly/m8yFFP

 

Oodatakse meenutusi Juhan Peeglist

Täna, 19. mail, akadeemik Juhan Peegli 92. sünniaastapäeval kutsub akadeemiline ajakirjandusselts kõiki Juhan Peegli õpilasi kirja panema või sahtlitest välja otsima oma meenutusi ülikooli ajast ja õpetajast. Selts  kuulutab välja Juhan Peegliga seotud mälestuste kogumise, kutsub tema õpilasi ja kolleege saatma oma igas vormis meenutusi Eesti Akadeemilisele Ajakirjanduse Seltsile (Tartu, Ülikooli 18) 1. novembriks. Lugude põhjal saab kokku raamat Juhan Peeglist kui õpetajast. Lähem info Maarja Lõhmuselt (maarja.lohmus@ut.ee).

Juhan Peegli sünniaastapäeva puhul toimub täna kell 16.00 Tartu Ülikooli peahoones ajakirjandusseltsi koosolek, kus saab kuulata kahte ettekannet: Kaarel Vanamölder kõneleb 17. sajandi ajakirjandusest Eesti aladel ja Roosmarii Kurvits teemal “Miks tuli Eestisse päevaleht?”
Koosolekuga märgitakse ka 120 aasta möödumist Eesti esimese päevalehe ilmuma hakkamisest (Postimees 1891. aastal). Koosolek on ajakirjandushuvilistele avatud.

28. mail sünnib Tartu Emajõe kirbuturg

Mai viimasel laupäeval on kõik oodatud kauplema, ostma, nautima muusikat ja suurepärast ajaviidet meeldiva seltskonna keskel Emajõe kallastele restoran Atlantise ümber olevasse parki.Turg on avatud igal laupäeval 28. maist kuni 3. septembrini kell 10-16

Tule ja müü

–          oma valmistatud asjakesi (ehetest linnupuurideni)

–          kasutatud tarbeesemeid (lasteriietest jalgratasteni)

–          vanavara, mida Sa ise enam ei vaja (lauanõudest mööblini)

sest müügikohad ja parkimine on kauplejatele TASUTA!

Tule ja saa osa

–          tujuküllasest ja kirevast päevast

–          linna parimatest hindadest

–          elavast muusikast

–          tänavakunstnikest ja lasteprogrammist

28. mail innustab kirbuturulisi Maire Aunaste

Võta kaasa oma tekk või lauake, millele saad kauba välja panna ning kauplemise kõrvalt pikniku pidada. Ole kiire, sest eelregistreerijatel on võimalus müügilauda küsida ning autodelt müüjate jaoks on Atlantise parklas kuni 40 kohta.NB! Turule ei ole oodatud tarbekaupu müüvad hulgimüüjad!

Küsi infot telefonil +372 5810 0297 või info@tartukirbuturg.ee