
Tartlased saavad valida uue purskkaevu kunagi Loomemajanduskeskuse maja taga asunud purskkaevu asemele.
Doktor Pfaffi villa juurde kuuluv purskkaev rajati eelmise sajandi alguses. Tegemist oli lihtsa kaheksanurkse betoonist rajatisega, mille keskmes oli kõrgem karikataoline betoonist kuju, mille tipus oli üks purskav veejuga. Basseiniosa kaheksal nurgal ilutsesid väikesed kaheksanurksed lillekastid püsi- või suvelilledega. Tänaseks on säilinud kunagise purskkaevu kaheksanurkne basseiniosa ning osaliselt ka selle servad.
Nii linnavalitsuse kui ka muinsuskaitse seisukoht on, et uues lahenduses tuleb aluseks võtta kaheksanurkne motiiv ning materjali osas tuleks kasutada betooni, nagu kunagise purskkaevu puhul. Muus osas piiranguid ette ei seatud. Purskkaevu taastamiseks on Tartu Loomemajanduskeskuses tegutsevad maastikuarhitektuuribürood Ökodisko ja TajuRuum teinud kaks kavandit, mille hulgast palutakse linlastel valida see, milline võiks uus purskkaev tulla. Purskkaevu rajamisele on lubanud õla alla panna Tartu Hansa Rotary klubi ning raha on kavas lisaks koguda annetuskeskkonna Hooandja kaudu ja korraldades mitmeid heategevusaktsioone purskkaevu rajamiseks vajamineva raha kogumiseks.
Hääleta, kumba kavandit eelistad siin! Hääletada saab 5. aprillini.





Lugupeetud õpetajad, keskkonnahariduskeskuste töötajad ja teised huvilised, kes puutuvad igapäevatöös kokku ohtlike jäätmetega!
14. veebruaril ootab Tartu tähetorn kõiki huvilisi osa saama sõbrapäevaõhtust „Kahekesi tähistaeva all“.

Üritus oli korraldatud Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi poolt ning kandis pealkirja “Pulmalaat: pakulõhkumisest titemähkimiseni”. Oma müügilaudade ja infoväljapanekutega olid kohale tulnud Tartumaa kultuuri- ja käsitööseltside esindused, kes pakkusid müügiks oma näputööd ning jagasid infot seltsitegevuse kohta. Tartumaa valdade kultuuriseltsid etendasid nelja tunni jooksul pulmamängu, mis tõi publikuni pulmakombeid läbi erinevate aegade. Päevajuhtidena vedasid pulmalaata Astrid Hallik ja Ants Johanson, avasõnad lausus Tartu maavanem Reno Laidre.
Päevale tegid jooksupolkaga hoogsa alguse Treffneri gümnaasiumi rahvatantsijad. Polka- ja valsilugudega lõid meeleolu rahvamuusikaringi Kaval Käsi väikesed kandlemängijad Eva Väljaotsa juhendamisel. Nime kaotamise kombestikust andis ülevaate Luunja Aidateater. Reola kultuurimaja etteaste rääkis loo saaja (ehk siis peiu) sissesõidust ja väraval laulmisest, Vilde teater aga etendas mõrsja otsimise, väljatoomise ja mõistatamise loo. Võnnu kultuurimaja tõi pulmakombestikust vaatajate ette tanutamise ja põlletamise rituaali.
Laeva kultuurimaja oli kohale toimetanud peiupoisi rammukatsumise ülesande jaoks suured puupakud, et anda vabatahtlikele võimalus kogeda pakulõhkumises peiupoisi saatust. Kambja Püünelinnu teatri eestvedamisel prooviti pruutpaari valmisolekut pere loomiseks titemähkimise teel. Oma kogemustepagasit jagasid publikuga hinnatud pulmaisad Kaarel Tuvike ja Anti Einpaul.
Pulmalaadalisi kutsusid tantsu lööma Väägvere külakapell ja rahvamuusika ansambel Siller, kuid publikust “pulmarahvas” eelistas jääda kuulajaks.