Kuressaare põhikool kallistati ajalukku

“Meie Maa” kirjutab, et eile võttis Kuressaare põhikooli pere üksteisel käest kinni, moodustas ümber koolimaja keti ja korrates direktor Jaan Lemberi poolt teele saadetud lauset “Hüvasti, kool!”, jagati austust omale kalliks saanud majale.

18 aastat õpetajana ja sellest 10 aastat koolidirektorina töötanud Kuressaare linnapea Mati Mäetalu märkis, et kuigi järgmisest õppeaastast kool ei jätka, jäävad alles mälestused ja koos veedetud aastad, mida keegi ei saa ära võtta.

“Kindlasti ei olnud paari aasta tagune otsus kaks kooli liita kerge ei otsustajaile endile ega meeldiv ühelegi osapoolele. Paraku on elus nii, et kui me midagi tahaks ka tagasi keerata, siis ei saa. Peame oskama elada ja hakkama saada hetkes, kus me oleme, et sealt edasi liikuda,” lisas linnapea.

Mäetalu sõnul on aga kõik kindlasti põhikooli majja alati teretulnud ja oodatud, et vaadata, kuidas majal uues rollis läheb.

Lähemalt loe “Meie Maast”

Orissaare raamatukogule kingiti hinnalised raamatud

Neljapäeval kinkis Orissaare ajaloo toimkond kohalikule raamatukogule kaks kasti vanu kingitud raamatuid, millest vanim on 1816. aastast, vahendab organisatsiooni blogi.

Kolmapäeva õhtul andis militaaresemete koguja Joel Nõukas Orissaare ajaloo toimkonnale (OAT) üle kaks kasti vanade, peamiselt usuteemaliste raamatutega, mis kogumise käigus on siit-sealt pööningutelt leitud. Nõukase sõnul polnud tal südant neid maha jätta ja ta otsustas aastatega kogunenud vaimuliku kirjanduse ära kinkida.

Loe edasi “Meie Maast”

 

 

Leisil avatakse moodne kiirtankla

Leisi alevikus avatakse 10. juunil tankla, mis on Saaremaa ainus automaat- ehk kiirtankla ja varustatud kõige moodsama tehnikaga, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Tanklas on kolm 10 000liitrist mahutit. Jaamas tulevad müügile bensiin 95, diislikütus ja erimärgistatud diislikütus.

„Praegu käib tanklas katsetamisperiood, leidmaks vigu, kui neid peaks esinema. Kuna kõik uued bensiinijaamad, mida ehitatakse, on tehnika viimane sõna, siis võib öelda, et nii tänapäevast jaama meil Eestis praegu rohkem ei ole,” lausus ASi Olerex suhtekorraldaja Maily-Maria Kiviselg.

Tankla, mille rajamist alustati 22. veebruaril, on varustatud lampidega, mis hakkavad, kui sõiduk saabub, eredamalt põlema ja muul ajal püsivad säästurežiimil.

Laave karjamaale kutsutakse talgulisi appi sissesõiduteed puhastama

5. ja 6. juunil toimuvad Saaremaal Laave karjamaa sissesõidutee puhastamise talgud.

Tagute üldeesmärk on luua avar ja avatud aastaringi hooldatud sissesõidutee Laave karjamaale. Otsesed ja kaudsed kasusaajad on harrastuskalamehed, külaelanikud, loodusraja külastajad, Laimjala vald, vastavate maaüksuste omanikud.

Pühapäeval alustatakse võsa puhastusega külateelt tagasipöördega Laave karjamaale. Puhastatakse tee võsast paremalt ja vasakult poolt. Teelõigu kogupikkus on 610m.

Päevakava 5.06.2011, pühapäev:
9.50 – 10.00 päeva sissejuhatus
10.00 – 13.00 lõikame ja ladustame võsa
13.00 – 13.30 Lõuna. Supp, tee, leib, või. Muu on igamehe oma kanda.
13.30 – 16.30 lõikame ja ladustame võsa
16.00 – … Päeva lõpp, diskussioon ja kokkuvõtted
*Kui kõike ei jõua, tee poolgi kaasa!

Päevakava 6.06.2011, esmaspäev:
07.55 – 08.00 päeva sissejuhatus
08.00 – 16.00 lõikame ja ladustame võsa
16.00 – … Päeva lõpp, diskussioon ja kokkuvõtted

Legendid:
Laave karjamaa on veel rahvakeeli Tammelaiu, Pihlatsi, Suuresilma, Paagi mägi. Saareküla alt olevat ennemuiste laeva tee läbi käinud. Merelt olid laevad tulnud läbi Suuresilma ja Paagi mäel olid mõlemal pool seljandikul paagi kohad, kus vanasti tuli põles, et laevadele õiget teed näidata. Tornimäel oli tol ajal tuletorn. Selle sajandi alguses oli üks Rootsi laev Saareküla all maale jooksnud.

Neil olnud veel nii vanad kaardid, kus Saareküla alt veel laeva tee läbi jooksnud. Paagi mägi asub Pihlatsis. Vanarahvas räägib, et Pihlatsis asub seitsme meremehe haud. Pihlatsi külje all, Mustakivi nasvas seisab vees Suure Tõllu tõlla kivi. Kanna Sander oli näinud omal ajal, kuidas Kollist tulev tulekera läks Pihlatsi poole ja oli vajunud Paagi mäele. Paagi mäel asub kivi, millel olla mingi müstiline maine. Kui kivi kõrvale magama jääd, siis pidavat üles hüütama. Titsu Juhan oli kivi kõrvalt kaevanud, kondid olla vastu tulnud. Juhan oli kondid kiiruga tagasi matnud.
Vanasti kasvanud Tammelaiul suur tammemets. See saetud maha ja müüdud jutu järgi Soome. Sajandi algul olnud veel suured tamme kännud kadakate vahel näha.

Lisainfo: Raul Traumann, tel 5054 203, raul@str.ee või Kalev Koel, tel 5033 136, kalev.koel@katiga.ee

Rootsi läinud loomapidaja jättis kassid tallu surema

Saaremaa Kaarma vallavalitsuse ja veterinaarametnike koostöös päästeti nälga suremast juba kilet, toidupakendi- ning vahtplastitükke söönud kolm kassi, kelle Rootsi kodanikust omanik oli jätnud tallu saatuse meelevalda, kirjutab tänane Meie Maa.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Kaarma vallast Endla küla taluhoonest leitud kassid on ka kuu pärast leidmist apaatsed, kuid loomade turvakodu inimeste kinnitusel nende seisund kogu aeg paraneb. Foto: MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu

“Leidsime talust kolm kassi, nad olid arglikud ning alatoitunud,” lausus Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson. “Alguses olime saanud küll teate neljast kuni kuuest kassist, kuid kohapealt leidsime neist kolm, teised olid kas hukkunud või minema jooksnud. Igatahes avanes talus ebameeldiv vaatepilt – kassidel polnud enam süüa ja puudus ka liivakast, väljaheited olid tehtud põrandale.”

Kolme kassi päästmise operatsioon sai alguse 25. aprillil, kui Rootsist laekus kassid hüljanud naise tuttavatelt Eesti Loomakaitse Seltsi teade, et Kaarma vallas Endla küla talus on kassid jäänud omapäi, omanik oli aga sõitnud Rootsi.

Edasi loe siit.

Saare laevatööstus hakkab paadiehitajateks koolitama naisi

“Meie Maa” kirjutab, et Saaremaal Pöide vallas tegutsev alumiiniumpaate tootev firma Alunaut OÜ loodab veel sel aastal alustada esimese naistegrupi väljaõpet väikelaevaehitajateks.

“Ettevalmistused koolituse korraldamiseks käivad ning Kuressaare ametikooliga on plaan selleks maha pandud,” kinnitas Alunaut OÜ asutaja ja tegevjuht Mark Muru, andes samal ajal mõista, et ega nähtuses, et paati ehitab naisterahvas, tegelikult midagi harukordset ole.

Lähemalt loe siit.

 

Talvepäike ja lumi tegid Saaremaa kadakatele liiga

Saaremaal on paljud kadakad muutunud osaliselt pruuniks, süüdi on selles päike, mis kaua püsinud lumelt puudele peegeldudes kahju tegi, vahendab Päevaleht.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni metsanduse juhtivspetsialisti Roland Rüütli sõnul ei ole pruuniks tõmbunud puid tõenäoliselt vaevamas mõni haigus, vaid neid on kahjustanud päikesekiirgus.

“Siin on ilmselt tegemist põletusega. Lumelt, mis püsis sel talvel pikka aega, peegeldab päikesekiirgust tagasi lisaks otsesele kiirgusele ja see on väga paljudele madalamakasvulistele okaspuudele mõju avaldanud,” sõnas ta.
Põletusest pruuniks muutunud okkad aga ei tähenda, et puud oleksid surnud. “Tulevad uued oksad. Surnud okkad kukuvad maha ja asenduvad uutega,” ütles Rüütli. Aega võib see võtta, olenevalt tingimustest, erinevalt. Mõni kahjustunud puudest võib juba järgmiseks aastaks taas roheline olla, mõnega võib minna mitu aastat.

Ta kinnitas, et probleem peab olema päris massiline, kuna inimesed on päris palju ka sel teemal keskkonnaametisse helistanud. Liigse päikesekiirguse vastu võiks tema sõnul aidata varjutuskanga kasutamine, kuid see tuleb puudele peale saada õigel ajal.

Rüütli lisas, et kuigi esialgu võib arvata, et tegu on päikesekiirgusest tingitud kahjustustega, hoiab keskkonnaamet olukorral silma peal ja kui pruunistumine peaks jätkuma, hakatakse kontrollima, ega ole siiski tegu mingi haigusega.

Kaarma külaseltsid pooldavad valla koolide liitmist

Kaarma külaseltside hinnangul tuleks tulevikus valla kaks põhikooli ühendada ja nende tegevus tuua renoveeritud Kaarma koolimajja, edastab tänane Meie Maa.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Vallamajas toimunud haridusteemalisel arutelul osales arvukalt inimesi ja teiste hulgas võttis aktiivselt sõna ka Kaarma kooli direktor Riina Piterskihh. Foto: Irina Mägi

“Meie põhiline eesmärk on ikkagi see, et Kaarma vallast kool ei kaoks,” kinnitas MTÜ Kodukant Kiratsi esindaja Sulvi Munk. “Samas hämmastas meid, et koolisüsteemi edasise tuleviku uuringut tegeva konsultatsioonifirma lähteülesandeks polnud Kaarma põhikooli säilitamine. Seetõttu tegimegi ettepaneku täiendada uuringu lähteülesannet variandiga, et põhikoolid ühendatakse ning tegevus tuuakse renoveeritud Kaarma koolimajja. Praegu pole aga lähteülesandes seda varianti isegi mitte kaalutud.”

Kaarma kool peab jääma
MTÜ Kodukant Kiratsi, MTÜ Kaarma Külade Selts, MTÜ Medel ja MTÜ Laadjala Arengu Selts tegid Kaarma vallavalitsusele ja -volikogule ühispöördumise, milles leiavad, et Kaarma põhikool kannab endas väärtusi, nagu traditsioonid ja lapsesõbralik õpikeskkond, mida ei Aste ega ükski Kuressaare kool ei saaks kunagi kanda.

Kaarma valla palgatud konsultatsioonifirma Cumulus Consulting OÜ aga pakkus valla hariduselu tulevikustsenaariumiks vaid kolme võimalust: jätkata kahe põhikooliga, jätta alles vaid Aste põhikool või sulgeda mõlemad ja tellida teenus Kuressaarest.

“Muidugi oleks ideaalvariant säilitada mõlemad põhikoolid, kuid kui sellist võimalust pole, siis oleks mõistlikum põhikoolid liita ja tegevust alustada renoveeritud Kaarma põhikoolihoone ruumides. Kuna Kaarma põhikool on traditsiooniline maakool, mis kannab endas pikaajalisi traditsioone, ei pea me võimalikuks põhikooli sulgemist. See kool on vallale ja selle elanikele midagi enamat kui lihtsalt haridusasutus,” rääkis Sulvi Munk.

Haridusalase uuringu tellimise tingis asjaolu, et laste arv väheneb ja haridusasutustel on suured ülalpidamiskulud. Majanduslikult kõige kallim oleks mõlemad põhikoolid jätkuvalt lahti hoida, odavaim aga variant, et Kaarma valla lapsed hakkavad käima Kuressaares koolis. Viimase viie aasta jooksul on Aste põhikoolis õpilaste arv vähenenud 135-lt 89-le ja Kaarmal 102-lt 60-le.

Uuring pole vallale kohustus
Kaarma valla haridus- ja kultuurinõunik Rein Orn sõnas, et vallavalitsus pole külaseltside ettepanekut veel arutanud, kuid plaanib seda lähiajal teha.
“Kindlasti arvestame selle ettepanekuga, kui valla hariduse edaspidiseid arenguteid kaalume,” kinnitas ta. “Mai lõpus saame konsultatsioonifirmast uuringutulemused kätte ja vastavalt uuringu tulemustele hakkame ka valla kogukonda kaasates arutama, kuidas oleks kõige mõistlikum edasi minna. Siinkohal tuleb rõhutada, et Cumulus Consulting OÜ uuring pole meile kohustus, vaid annab suuniseid, kuidas edaspidi võiks asjale läheneda. Ma usun, et ilmselt suvel saaks siis volikogu arutelude tulemusel teha edasise suhtes ka otsuse.”

Oliver Rand, Meie Maa

Kuressaare lossi hoovis kaevati välja
14. sajandist pärinev kaitsemüüritis

Kuressaare lossi hoovis toimuvate arheoloogiliste uuringute käigus tuli päevavalgele ilmselt 14. sajandist pärinev esimene ringmüür, mida ühendas lossiga ligi kaheksa meetri kõrgusel asetsev sild.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Lossi hoovis toimuvad arheoloogilised uuringud pakuvad üha uusi avastusi. Viimati tuli maapõuest välja ilmselt 14. sajandist pärinev lossi esimene kaitsemüür. Foto: Irina Mägi

“Seni oletasime, et esimene ringmüür on ehitatud 13. sajandil ehk enne, kui hakati rajama konvendihoonet ehk lossi. Kuid nüüdne leid annab alust oletada, et tööd käisid paralleelselt,” lausus arheoloogilisi uuringuid tegeva OÜ Agu EMS arheoloog Garel Püüa.

Lossi kaitses kolm ringmüüri

Osa lossi esimese ringmüüri vundamendist ja alumisest osast ning sillaalusest avastati möödunud nädalal lossihoone kaguküljel hoonest vähem kui kümmekonna meetri kaugusel alustatud väljakaevamiste käigus.
“Teada oli, et lossi ümbritses kokku kolm ringmüüri, kuid me ei teadnud seni näiteks, milline ja kui paks oli esimene ringmüür,” lausus Garel Püüa. “Esimest ringmüüri ja konvendihoonet ühendas sild, mis oli maapinnast umbes 8 meetri kõrgusel. Arvata on, et kui ringmüüril vastupanu murti, taganeti lossi.
Möödunud sügisel leiti lossihoone merepoolsest küljest arheoloogiliste uuringute käigus ilmselt 15. sajandi lõpust või 16. sajandi algusest pärinev linnuse eelringmüüri jätk koos nelinurkse torniga. Tegu oli lossi teise ringmüüriga, mis rajati siis, kui esimene enam hoone kaitsmiseks tõhus polnud. Esimese ja teise ringmüüri vahel asus kunagi lai vallikraav. Kui esimese ringmüüri iga otsa sai, lükati see ilmselt 18. sajandil lõplikult vallikraavi. Loe edasi: Kuressaare lossi hoovis kaevati välja
14. sajandist pärinev kaitsemüüritis

Ruhnul on oma veebileht

Ruhnulane Reigo Jõe asutas uue interneti kodulehe www.ruhnu.eu, et tutvustada ja väärtustada saart keskkonnateadliku, tulevikku vaatava ning avatud tegevuse kaudu, tuues esile Ruhnu jaoks olulised kultuurilised ja looduslikud detailid, kirjutab ajaleht Meie Maa.

„Võiks edasi areneda ja tulevikku vaadata, aga mitte olla eilses päevas kinni,” põhjendas Jõe, kes lehekülje koos Ruhnu IT-spetsialisti Aksel Meolaga kokku pani.

Edaspidi hakkavad Ruhnu.eu-d täiendama ka Ruhnu kogukonna liikmed. Sidudes kodulehe veebikeskkonnaga erinevaid rakendusi, plaanivad lehekülje koostajad uusi ajakohaseid teenuseid Ruhnu saare ajaloo, kultuuripärandi ja kauni loodusmaastiku interaktiivseks tutvustamiseks.

Reigo sõnul jäävad nii valla koduleht kui ka Ruhnu blogi alles ning uus koduleht neid asendama ei hakka. „Uus lehekülg on mõeldud neile, kes tahavad Ruhnut külastada ja saare kohta infot saada,” lausus Reigo.

Lisaks annab Ruhnu.eu ülevaate Ruhnus toimuvatest huvitavatest sündmustest ja teistest võimalustest saarel aega veeta.

Roheliste rattaretkelised rajasid lindudele poolsada kodu

Reedest pühapäevani Saaremaal toimunud roheliste rattaretke käigus paigaldasid matkajad Lümanda valda Kuusnõmmele poolsada lindude pesakasti.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Rattaretkel osalejad läbisid Saaremaal kolme päevaga ligi 200 kilomeetrit ning paigaldasid rikkaliku üritustesarja sees Kuusnõmmele ka poolsada pesakasti. Foto: Irina Mägi Rohkem pilte www.irinapilt.ee

“See traditsioon on meil rattaretkedel juba aastaid olnud ja on üks emotsionaalsemaid hetki,” lausus roheliste rattaretke “Kuidas elad, Saaremaa?” eestvedaja Peep Veedla. “Osalejatele on ta hästi mõnus tegevus ja alati on isegi probleeme sellega, et pesakasti paigaldajaid on rohkem kui pesakaste. Samas ei saa ju ühte kohta korraga ka liiga palju pesakaste paigaldada.”

Kui varem paigaldasid rattaretkel osalejad oma sihtkohaks olnud maakonda lindude pesakaste sadakond, siis viimastel aastatel ongi jäädud poolesaja juurde, sest neid annab metsa ära hajutada. Pesakastidega toetab roheliste rattaretke firma Balsnack.

“Pesakasti paigaldanud inimesed saavad ühtlasi kirjutada pesakastile kasvõi sõnumi lindudele või oma nime. On ju tore näiteks mitme aasta pärast tulla tagasi ja vaadata, mis oma paigaldatud pesakastist saanud on,” rääkis Veedla.

Korraldaja sõnul läks seekordne üritus Saaremaal igati korda, kui välja arvata reedene vihmasadu, mis ürituse algusele väikese pitseri pani. “Muidu oli kõik suurepärane,” kinnitas Veedla. “Saaremaal on äärmiselt mõnus jalgrattaga sõita, pole tõususid, maa on sile ja teed on kenasti korras. Ilusat oli väga palju, nii sai näiteks sõita kilomeetrite viisi mööda mereäärt ning nautida tõelisi miljonivaateid.”

Oliver Rand, Meie Maa

Saaremaa suveniiriks sai kasevineerist pusle

Eile kuulutati Kuressaare Raegaleriis konkursile “Saaremaa suveniir 2011” laekunud kolmekümne kaheksa töö hulgast nii esikoha kui ka publiku lemmiku tiitli vääriliseks Margus Riisiku taies “Saaremaa pusle”.

Orissaarest pärit, ent praegu Tallinnas töötav võidutaiese autor ütles Meie Maale, et osales konkursil esmakordselt ning oli sel väljas ühe tööga. “Avastasin konkursikuulutuse enda jaoks nii pooljuhuslikult ja haarasin üleskutsest kohe kinni,” avaldas Riisik.

Loe lähemalt Meie Maast

Koolide istutuspäeval istutati 9000 puud

Eile riigimetsas toimunud üleriigilisel istutuspäeval osalenud enam kui 120 õpilast istutas kahele hektarile 9000 uut mändi.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Foto: Irina Mägi

Kihelkonna vallas Üru-Pidula ja Karujärve-Kärla teeristis toimunud istutuspäeval osalesid Aste põhikooli, Kallemäe kooli, Leisi keskkooli ja Kuressaare põhikooli 6.–9. klasside õpilased.

Metsaülem Marko Trave ütles, et osavõtt oleks võinud olla veidi aktiivsem, aga lapsi oli siiski piisavalt, et nad ühele langile ära mahutada. “Aga koolilapsed käivad puid istutamas ka väljaspool kampaaniaid, nii et oleme nende aktiivsusega üldiselt rahul,” märkis Trave.

Riigimetsas toimunud suurel koolide istutuspäeval osales üle Eesti 4500 õpilast 110 erinevast koolist. 70 hektaril pandi kasvama üle 200 000 taime ja istutuskohti oli igas maakonnas.

Teisipäeval istutasid Kuressaare gümnaasiumi 11.c klassi õpilased keskkonnaameti kutsel Järise külas Mustjala vallas riigimetsa puid, hoolimata kergest vihmast ja lörtsist.

Istutajaid oli kokku 14 paari ning maha pandi 3520 väikest mändi. Istutamine, mis leidis aset igas Eesti maakonnas, toimus rahvusvahelise metsa-aasta raames ning sai rahastust keskkonnainvesteeringute keskuselt.

Alver Kivi, Meie Maa

Harilaiu poolsaarel on täna talgupäev

Täna, 23. aprillil võetakse Harilaiu poolsaarel ette talvejärgne suurpuhastus.

Harilaiu poolsaar on Vilsandi rahvuspargi armastatuim ja kõige köitvam poolsaar. Kõiki, kel võimalik, oodataksegi selle poolsaare talvejärgsel suurpuhastusel kaasa lööma.

Korraldajad lubavad: värske õhk, hea tegu ja täienenud teadmised Vilsandi rahvuspargi loodusrikkuse kohta on kindlustatud. Pakutakse ka talgusuppi.

Selga ilmastikukindel riietus ja kaasa töökindad!

Rohkem infot: tel 5301 2772, 454 6880.

 

Kuressaare lossipargi rajamisest möödub 150 aastat

Tänavu möödub 150 aastat Kuressaare lossipargi rajamisest. Väärika juubeli tähistamiseks toimuvad Kuressaares 9.-11. juunini mitmed üritused, alustades pargiteemalisest seminarist, mälestusmärgi avamisest Rootsi suursaadiku istutatud tamme juures ning lõpetades suurejoonelise kontsert-etendusega pargi kõlakojas.

Kuressaare lossipargi 150. aastapäeva pidustustega tehakse algust neljapäeval, 9. juunil kultuurikeskuses, kus kahe päeva jooksul toimub pargiteemaline seminar. Seminaril kuuleb ettekandeid näiteks lossipargi kohast Eesti pargikunsti ajaloos, parkide restaureerimisest, aga ka põnevaid kirjeldusi lossipargi elustikust ja dendroloogiast. Esinejateks seminaril on oma ala asjatundjad näiteks Eesti Kunstiakadeemiast, Keskkonnaametist, aga ka Turu Ülikoolist, Jelgava Maaülikoolist ning TTÜ Tartu Kolledžist. Lisaks ettekannetele toimuvad pargis erinevad demonstratsioonesitused. Registreeruda seminarile saab 15. maini e-postil linn(a)kuressaare.ee.

9. juunil kell 16 avatakse lossipargis juubeli puhul ka mälestuskivi Rootsi suursaadiku istutatud tamme juures. Mälestuskivi avamisel viibib praegune Rootsi Kuningriigi suursaadik Eestis härra Jan Palmstierna.

Juba 6. juunil avatakse kultuurikeskuses aga näitus “Kuressaare Kuurort 170” ning laste ja koolinoorte joonistuste näitus “Lossipark 150”, mõlemad näitused jäävad avatuks kuni 20. juunini. 10. juunil kuuleb lossipargi kõlakojas Jyväskyla ametiühingute liidu puhkpilliorkestri Kajastus kontserti. Loe edasi: Kuressaare lossipargi rajamisest möödub 150 aastat

Muhu murre jõudis netiavarustesse

Muhu murdevõistluse korraldaja Irena Tarvise eestvedamisel võtab internetis ilmet saare murdesõnastik.

Netientsüklopeedia, mille leiab aadressilt http://muhu.rehepapp.com/murre/index.php/Esileht, koondab enamjaolt kõiki sõnu ja väljendeid, mis murdevõistluse sõnaraamatu jaoks saadeti, kirjutab Muhulane.

Veebilehe idee autor, MTÜ Muhu Kess juhatuse liige Irena Tarvis teatab ajalehes, et tegelikult pole muhulased nii väheste sõnade ja ütlemistega nagu väljaandes praegu üleval (1250 – toim) ei varem ega praegugi läbi ajanud.

Neh, ma ep usu mitte märki, et sial kõik muhu kiel sihes oo. Seda oo rahva ulkas ikka tüki rohkem kuulda. Ja nüid olge munuksed ja andke moole tiada, mis sialt puudu oo,” kutsub Tarvis muhulasi murdesõnastikku uurima ning enesele teada olevatest sõnadest ja väljenditest teada andma kas meili teel irena.tarvis@gmail.com või telefonil 459 8142.

Edaspidi kavatseb lehekülje autor veebi lisada ka murdevõistluse töid ja muid muhukeelseid pikemaid jutte. Muhu murdesõnastiku veebilehekülje valmistas Madis Rehepapp.

Tänavu aset leidnud neljandale Muhu murdevõistlusele laekus tosin tööd ning võistluse korraldajate hinnangul on ettevõtmine edendanud Muhu murde laialdasemat kasutamist saarel.

Janne Nurmik, Meie Maa

Nasval tuleb särge, oodatakse räime

Saaremaal Nasval rõõmustab kalamehi kena särjesaak, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Sekka särjele on võrkudes rohkesti kiiska, kes võrgumehele just erilist rõõmu ei valmista, sest tema päästmine püünisest on teravate ogade tõttu tülikas ja sageli ka valuline. Kunagine jääminekujärgne massikala – säinas – on kalurile ja õngemehele juba aastaid kadunud.

Kuuldused headest särjesaakidest on Nasva jõe kallastele arvukalt õngemehi meelitanud. Kutselised kalapüüdjad sätivad ja panevad vette paate, et olla valmis viima merre esimesi kastmõrdu ning ega siis ole enam kaugel ka aeg, mil esimene kevadräim randa jõuab.

Jää ründas Mujaste küla Saaremaal

Jäärünnak Mujaste külas. Foto: Veljo Kuivjõgi
Reede hommikul oli Saaremaal Leisi vallas Mujaste külas rannamaanteel 50 meetri ulatuses poole kuni kahe meetri kõrguselt jää, mille neljapäeva õhtune torm Ingo oli tassinud. Liiklus oli varahommikul seal häiritud, kuni teehöövel jää tee pealt kraavi lükkas, kirjutab tänane Meie Maa.

“Jää oli üsna ebaühtlaselt tee peale tulnud, kahelt poolt oli tee korraks kinni. Ühe koha peal oli jääd nii kahe meetri kõrguselt, muidu nii poolest meetrist kuni meetrini,” kirjeldas olukorda Saaremaa Teede teemeister Vilmar Laak.

Suurt liiklusummikut sellest ei tekkinud, postiauto keeras tagasi ja üks Mujastes elav mees ei saanud Orissaarde tööle sõita. Torm jättis kindlustatud hooned rahule ja lõhkus kindlustamata riietuskabiinid. Loe lähemalt siit.

Allikas: Meie Maa

Saaremaa talunik sai ehitusloa vähikasvatustiikide rajamiseks

Kaarma vallavalitsus andis Andrus Sepale ehitusloa vähikasvatustiikide rajamiseks.

Millal, kui palju ja mis otstarbeks on plaanis vähikasvatustiike rajada ning vähke kasvatada, Andrus Sepp ütlema ei soostunud. “Ma ei sooviks sellest rääkida,” lausus ta.

Vähikasvatustiigid rajatakse Kaarma valda Laadjala külla Metsa-Johani maaüksusele ning vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele ei ole tegu olulise keskkonnamõjuga tegevusega.

Oliver Rand, Meie Maa

Sõmerpalu motohalli rajaja hakkab Saaremaal
kala kasvatama

Eelmisel aastal avati Võrumaal Sõmerpalus, kust on pärit Leokite dünastia, Euroopa suurim ilma tugipostideta sisehall motokrosside tarbeks. 40 miljonit krooni maksva motohalli rajamise initsiaator oli Viljandimaalt pärit Peeter Põldaru, kes on ka ise nii mootorratta kui ralliautoga võidu kihutanud.

Nüüd on Peeter Põldaru rajamas Saaremaale Pihtla valda kalakasvandust, mille maksumus samuti 40 miljonit krooni.

“Rallist tuttavad saarlased Henry ja Andro Ots kutsusid mind kampa OÜ Veteko kalakasvandust püsti panema. Maikuu lõpus või juuni algul peaks tootmine pihta hakkama, siis võime sellest pikemalt rääkida. Praegu ehitus alles käib ja tootmistöö pole veel õieti alanud,” rääkis mees eelmise nädala neljapäeval ajakirjanikule ehitust tutvustades.

Põhjus, miks me seal kokku saime, oli selles, et 30. märtsi Meie Maa majanduskülje artiklis “Mõned toetusraha taotlejad hädas omaosalusega” teatas Eesti Kalaliidu juht Valdur Noormägi, et kui PRIA tabelis pole 4. veebruaril 2009. aastal määratud investeeringutoetuse kohta andmeid, siis pole ilmselt ka investeeringut tehtud. Saaremaa ettevõtetest mainis Vetekot, kellel tabel tühi, ja kiitis Saare Fishexporti ning Ösel Fishi, kellel kõik nõutud dokumendid esitatud ja tabelisse kantud. Loe edasi: Sõmerpalu motohalli rajaja hakkab Saaremaal
kala kasvatama

Hiidlaste positiivse sõnumiga mälestusmärk valmib Saaremaal

mälestmörk
Elo Liivi ateljees Leisi vallas valmib sõjast naasnud Hiiumaa sõduspoisi kuju.

Saare maakonna päevaleht Meie Maa kirjutab, et Saaremaal valmib sõjakeerises langenud hiidlaste mälestusmärk. Teises maailmasõjas hukkunud hiidlastest sõjameeste mälestusmärgi keskne kuju – istuv noormees – on valmimas skulptor Elo Liivi ateljees Leisi vallas.

2007. aastal osales Elo Liiv koos arhitekt Maris Kergega Hiiumaa Omavalitsuste Liidu väljakuulutatud ideekonkursil repressioonides langenud hiidlastele kavandatava mälestusmärgi rajamiseks. Mälestusmärgi rajamise idee algataja oli Kärdla elanik Otto Mägi.
Kärdla kiriku sissepääsu juurde rajatav sadakond ruutmeetrit hõlmav kompleks koosneb kiviplokil istuvast, sõjast naasnud Hiiumaa noormehest ning maa seest kerkivaist ja maasse vajuvaist kivitahvlite reast. Elo Liivi ja Maris Kerge visiooni kohaselt tuleb monument positiivse sõnumiga: sõjatandrilt saabunud noor mees on võtnud hetkeks kivil istet ja heidab enne koju minekut pilgu kodukülale. Noormehe vasemal käel paiknevad püstised kivid märgivad Hiiumaa valdasid ning neisse on raiutud Teises maailmasõjas hukkunud 685 hiidlase nimed. Sõdurpoisi paremale käele jäävatel langevatel kividel on aga kujutatud Hiiumaa vöökirjad.

Sõjakeerises elu jätnud hiidlaste mälestusmärk on Kärdla linnal plaanis avada 23. juunil.
Seni annab arhitekt Maris Kerge viimast lihvi Hiiumaa vöökirjade stiliseeringule, Elo Liivi loodud skulptuuri ootab ees pronksi valamine ning Saare Dolomiit – Väokivi OÜ valmistab monumendile graniidist kivitahvlite rea.

Allikas: meiemaa.ee

Toimuvad vabatahtliku tegevuse koolituspäevad

2011. a on Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta.  Milline on vabatahtliku tegevuse olukord Eestis? Mida, kuidas ja miks teevad vabatahtlikud erinevates maakondades? Kuidas tuua vabatahtliku tegevuse aasta oma maakonda ning edendada kodanikuaktiivsust oma kodukohas?

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus on käivitanud vabatahtliku tegevuse koolituspäevad.  Täna toimub venekeelne koolituspäev Narvas (täpsemalt: http://www.vabatahtlikud.ee/et/Uudised/Uudised/1658/tulemas-on-ida-virumaa-narva-venekeelne-koolituspaev

7. aprillil oodatakse vabatahtlikke Saaremaale(lähemalt: http://www.vabatahtlikud.ee/et/Uudised/Uudised/1657/tulemas-on-vabatahtliku-tegevuse-koolituspaev-saaremaal)

Loe juba toimunud koolituspäevade kokkuvõtteid: http://www.vabatahtlikud.ee/et/Sundmused/Euroopa-vabatahtliku-tegevuse-aasta-2011/Maakondlikud-vabatahtliku-tegevuse-koolituspaevad

Koolituspäevadel tutvustatakse aasta ettevõtmisi, jagatakse vabatahtlike ning vabatahtlikke kaasavate ühenduste näiteid ja kogemusi, pakutakse praktilisi näpunäiteid vabatahtlike kaasamiseks ning arutatakse, kuidas tähistada vabatahtlike aastat oma maakonnas.

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta tähistamist Eestis koordineerib Siseministeerium. Rohkem infot EVTA kohta leiab: http://www.siseministeerium.ee/evta2011/ ja http://europa.eu/volunteering/et

Saaremaal läheb hiidkõrvitsate kasvatamiseks

Pihtla valla suvesaarlane Juha Ollila ja tema abikaasa Sirppa on viinud lehetoimetusse hiigelkõrvitsa- ja päevalilleseemneid, mida aiandushuvilised saavad soovi korral tasuta, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Lehetoimetusest on võimalik saada Juha Ollila kasvatatud Eesti hiidkõrvitsa (kaalus umbes 274,5 kg), Soome rekordkõrvitsa (kaalus 325,3 kg) ja 289,6 kg kaalunud rohelise kõrvitsa (pealt roheline, seest kollane) seemneid. Juha hiigelkõrvits sai mullu Soome kõrvitsafestivalil viienda koha, Eestis tunnistati aga rekordkõrvitsaks. Tegemist täiesti tavalise kõrvitsasordiga Atlantic Giant („Atlandi hiiglane”), mida Ameerikas on kasvatatud juba 150 aastat.

Sügisel toimunud Saare maapäeval oli Juha hiigelkõrvitsal palju uudistajaid ja mõnigi avaldas soovi ka seemneid saada. Nüüd on see võimalus olemas. Juha sõnul peab kindlasti arvestama sellega, et kõrvits kasvab väga kiiresti ja võtab palju ruumi. Kõige tähtsam on panna seemned kuueks tunniks vee sisse. Siis tuleb need panna märjaks tehtud ja seejärel kuivaks pigistatud paberrätiku sisse ning kile vahele. Seal tuleb neid hoida paar päeva 30 kraadi juures, kuni idu välja tuleb. Siis võib seemned potti ja pärast kahte nädalat juba õue istutada, kas siis kattekile alla või väikesesse kasvuhoonesse.

Genealoogia selts kutsub Valjala kihelkonnaga tutvuma

Eesti Genealoogia Seltsi Saaremaa osakond korraldab 2. aprillil Valjala kihelkonna päeva. Huvilisi oodatakse kella 11-15 Kuressaare päevakeskuse II korruse saali (Tolli 9). 

Esinevad Ester Vaiksaar, Bruno Pao, Mihkel Koppel, Arvi Truu. Tutvustatakse ka Valjala-teemalisi trükiseid.

Valjala kihelkonna uurijad saavad eksponeerida oma sugupuid ja uurimusi.