Sindi linnaraamatukogus lõpetasid eilse tööpäeva Liina Hansen, Timo Dreimann ja Jaak Känd, kes tõid Debora Vaarandi ja Betti Alveri Sindi luulesõpradele lähemale.
Timo Dreimann, Liina Hansen ja Jaak Känd Sindi linnaraamatukogu ukse ees. Foto: Urmas Saard
Algse kava kohaselt pidanuks tulema ka Krista Nõmm, kes jäi haigestumise tõttu ära. Nii asendas Jaak Känd lisaks vahetekstide lugemisele ka Kristat ja tegi seda hästi. Hästi musitseeris ka Timo Dreimann.
Võibolla sellepärast, et Krista puudus, pääses Liina hääl meeste kõrval paremini esile. Võibolla olid just meeste hääled need, mis täiendasid oluliselt naise häälekõla, kuigi nad ei esinenud üheaegselt. Pole kordagi varem kogenud, et luuletuste lugemist kuulates tekiks soov asetada võrdlusmärk muusikapala ja viisistamata sõnalise heli vahele. Ometi just niisuguselt mõtelt tabasin ennast siis, kui Liina luges ühe luuletuse teise järel. Väga puhtalt helisev toon, ülimalt selgesti kuuldav diktsioon ja silbid rõhutatult välja öeldud seal, kus Liina seda vajalikuks pidas. Ta ei lugenud mitte kuidagi laulva intonatsiooniga, kuid ikkagi võlus tema lugemine kuulaja kõrvu täpselt samamoodi nagu laul. Imelik, kas sama tundis veel keegi neist, kes istusid eile raamatukogu lugemissaalis? Või andsin üksnes mina oma fantaasiale voli ja lubasin meelteaparaadil eksitada oma kuulmisaistinguid?
Enne päris suurt trallimist õppisid lapsed riigi vanimas järjepidevalt töötavas lasteaias märgviltimist, vaatasid näidendit ja külastasid Punamütsikese kohvikut.
Sõbrapäeva trall Sindi lasteaias. Foto: Urmas Saard
Enne Krõllide, Tibude, Nublude ja Päikesejänkude rühmade laskumist keldrikorrusele olid laste õppeharjutusteks kõik ettevalmistused tehtud. Laudadel suured veega täidetud kausid, seebid ja erinevat värvi villad, mis ootasid laste õpihimulisi käsi. Õpetajate juhendamisel anti villale kuju. Seejärel seebitati nõnda, et mõne käed ei paistnudki seebivahust välja. Valmis tööd asetati alustele kuivama, iga töö külge kinnitati sildike lapse nimega.
Edasi mindi esimesel korrusel asuvasse liikumissaali, kus lapsed kohtusid esmalt Punamütsikesega. Veidi hiljem vaadati tillukest nukuteatrit. Laval arutlesid omavahel lehm, lammas, siga seda ja teist, rääkisid mardi-, sõbra- ja vastlapäevast. Lapsed vaatasid, kuulasid ja elasid kõigele sellele põnevusega kaasa. Etenduse lõppedes ilmusid lava tagant välja nukkude teisikud, ainult palju suuremad ja väga inimestele sarnanevad lehm, lammas, siga. Hüpeldes, tantsides ja lauldes pandi päris sõbrapäeva trall käima, kuni avanesid suured peegeluksed ja lapsed paluti Punamütsikese kohvikusse. Lauast tõustes jätkus trall juba päris lae all.
Sindi gümnaasiumi 11. klassis politseiõppe valikaines osalevad õpilased korraldasid reedel, 10. veebruaril oma kooli õpetajatele koolituspäeva „Kuidas ära tunda narkootikume tarvitanud õpilasi?“ Enimlevinud sõltuvusainete teadlikkuse suurendamiseks esines koolitajana politseimajor Kaido Kõplas, Lääne prefektuuri prefekt.
Kaido Kõplas, Lääne prefektuuri prefekt ja Karin Uibo, Pärnu konstaablijaoskonna piirkonnavanem. Foto: Urmas Saard
Pärnu konstaablijaoskonna piirkonnavanem Karin Uibo viib Sindi Gümnaasiumis läbi politsei eelkutseõpet, mille üheks osaks on ka projektiõpe (politseilised ennetusprojektid). „Käesoleval aastal otsustasid õpilased, et just õpetajad vajaksid rohkem teavet sõltuvusainete teemal. Projekti tegemise käigus on võimalus õppida koos midagi tegema ja vastutust jagama. Suhtlemine erinevate osapooltega, näiteks koolitajatega. Kõik see kokku annab õpilasele teadmist, kuidas üritust korraldada, kui oluline on kõigi panus. Kui keegi jätab oma osa tegemata, kuidas siis olukorda lahendada,“ selgitas Uibo.
Enne prefektile sõna andmist jagasid õpilased õpetajatele sedelid küsimustega, millele paluti veel enne kuulama asumist vastata. Küsiti: milliseid sõltuvusaineid teatakse, kas tuntakse ära narkootilisi aineid tarvitanud inimese, millised on tunnused?
Veel mõned aastad tagasi oli Kõplas Põhja prefektuuris narkokuritegude menetlusega tegelenud üksuse eestvedaja ja mitmete edukate operatsioonide juht. Lisaks suurtele kogemustele on ta koolitajana kahtlematult väga hea vestja, kelle ligemale paari tunni pikkune sisukas jutt hoidis kuulajate meeled kuni lõpuni pingsalt erksad.
Sindi linnas toimub traditsiooniline iseseisvuspäeva pidulik lipuheiskamine tänavu ühiselt Tori, Sauga ja Are valla osavõtul.
Pidulik lipurivistus Sind raekoja ees 2013. a 24. veebruari hommikul. Foto: Urmas Saard
Mullu 23. detsembril allkirjastasid Sindi linn ja valdadest Tori, Sauga, Are ühinemislepingu, mille tulemusena sünnib pärast kohalikke valimisi uus vald.
Võttes aluseks poliitikute otsuse, otsustasid Eesti lipu seltsi Sindi osakond ja Sindi gümnaasium teha nelja ühineva omavalitsuse juhtidele, samuti tulevase valla piiridesse jäävatele koolidele, seltsidele, külakeskustele ja teistele asjast huvitatuile ettepaneku korraldada juba veebruaris midagi kõiki ühendavat. Lipu seltsi ja Sindi gümnaasiumi arvates ei pea ootama järgmisi poliitiliselt juhitud suuniseid ja soovivad rohujuure tasandil luua poliitikaväliselt erinevaid kogukondi ühendavaid algatusi.
Kahe algataja seisukohalt annab esimese hea võimaluse ühiseks rahvalikuks kogunemiseks Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamine. Mõneti võib seda pidada ka riigi sajanda juubeli tähistamise eelprooviks. Kindlasti ei soovi Sindi linn sellega nõrgestada teiste kogukondade väljakujunenud traditsioone, pigem veelgi tugevdada, võibolla isegi mõne küla vaimsust taas ergastada.
Mullu sügisel täitus Debora Vaarandi sünnist 100 ja Betti Alveril 110 aastat. Mõlemat poetessi meenutavad kirjanduslik-muusikalise kavaga Timo Dreimann, Krista Nõmm, Liina Hansen ja Jaak Känd, kes nüüd jõuavad ka Sindi kirjandusrahva juurde.
Timo Dreimann, Krista Nõmm, Liina Hansen, Jaak Känd Pärnus eakate avahoolduskeskuses. Foto: erakogust
Loominguõhtu toimub Sindi linnaraamatukogus 15. veebruaril, algusega kell 17.00. Jaak Känd ütles, et varem on sama kava ja koosseisuga esinetud Pärnus eakate avahoolduskeskuses ja restoranis Cafe Grand. „Krista loeb Debora, Liina Betti loomingut. Minult on vahetekstid. Timo esitab Betti ja Debora sõnadele kirjutatud laule ja saadab ennast süntesaatoril või klaveril.“ selgitas Känd. „Lauludeks olid „Ei vaibu“ (Podelski/Alver), „Kaks saarlast“ (Tubin/Alver), „Rannakolhoosis“ (Ojakäär/Vaarandi) ja „Saaremaa valss“ (Valgre/Vaarandi)“.
Debora Vaarandi
Hulgaliselt tundelüürikat ja lüürilis-filosoofilisi luuletusi kirjutanud Vaarandi sündis 1. oktoobril 1916. aastal Võrus, aga lapsepõlv möödus Tallinnas ja Saaremaal. Tema esimene luuletus “Udus” ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. 1946. aastal haigestus poetess tuberkuloosi. Nõmmel asuvas Kivimäe haiglas kirjutaski Vaarandi luuletuse “Talgud Lööne soos”, mille lõpuosa valis Raimond Valgre „Saaremaa valsi“ sõnadeks. Luuletuse “Eesti mullad” eest määrati talle 1965. aastal esimene Juhan Liivi luuleauhind. Vaarandilt on ilmunud 6 erinevat luulekogu, üks valikkogu, mälestusteraamat „Aastad ja päevad“. Ta on palju tõlkinud vene ja saksa autorite loomingut.
Kõige paremini on Debora Vaarandi loomingu kohta öelnud tema eluaegne sõber luuletaja August Sang: „Äärmiselt eestipärane, põhjamaine temperament avaldub Debora värssides. Vaarandile pole luule aktuaalsus mingi probleem. Ta luuletab lihtsalt oma isiklikest elamustest, kuid ta tunneb niivõrd sisse sellesse suurde aega, milles ta elab, et märkamatult on ta luuletustes sees ka kõik need suured teemad, millele kuju leidmisega peaks heitlema mõni vähem spontaanne luuletaja …“
Betti Alver
Betti Alver, kodanikunimega Elisabet Lepik, sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval.
Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele žanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arenguteest. Koolipõlves huvitus Alver võrdväärselt nii kirjandusest kui ka muusikast. Gümnaasiumi viimases klassis kirjutas ta romaani “Tuulearmuke”, mille Tuglase soovitusel saatis “Looduse” romaanivõistlusele, kus võitis teise auhinna. Esikraamat trükiti 1927. aastal.
Saja kaheksakümne aastase ajalooga Sindi gümnaasium on viimased kümmekond aastat andnud välja oma kooli ajalehte Sindi Sahistaja, mille ilmumise sagedust soovitakse tänavu suurendada.
Eliria Kaup ja Netty Raud. Foto: Urmas Saard
Täna koolipereni jõudnud ajalehe esilehel haarab Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup saabunud punase kuke aasta mõttest kinni ja ütleb, et kukk ei ole just rahusümbol. Aga tuleb tunnistada, et ilus on ta küll, ning oma tegemistest annab ta teada valjuhäälselt. „Mida võiks sellest Sindi kooli jaoks välja lugeda? Loomulikult seda, et hakkame Sindi gümnaasiumis toimuvast sel aastal veelgi rohkem kuulma.“
Pärnu maakonnas ainsana edukalt tegutsev telestuudio SG Reporter on vaatajate ees keskeltläbi kord kuus ja kooliraadio täiesti iseenesest mõistetav kaaslane. Nüüd ootab kool, et paberleht ei jääks oma võimalustega maha liikuvast pildist ja raadiohäälest. Kirjutavate õpilaste loometöö ja koolielus pidevalt toimuvad sündmused vajavad paremat kajastamist. Sindi gümnaasiumi meediakallakuga valikaine õppimine loob ajakirjanduslikuks väljundiks suurepärase aluse.
Olin varjupaigas. Ma olin seal päris kaua, kuni üks pere mu enda juurde võttis. Nad hoidsid mind ilusti toas ja söötsid mind, kuni ma suureks kasvasin.
Foto on illustratiivne ja lugu ei ole konkreetselt selle hästi hoitud koeraga seotud. Foto: Urmas Saard
Siis ma pidin minema õue ühte väikesesse majakesse elama. Nemad nimetasid seda kuudiks. Ma pidin magama ja öösel pimedas inimeste maja valvama. Minuga ei tegeletud enam nii palju kui varem. Ma soovisin, et nad minuga rohkem tegeleks, kuna ma hakkasin kurvaks muutuma. Nad pöörasid mulle tähelepanu vaid siis, kui must möödusid või ma midagi hästi tegin.
Kui ma haigeks jäin, viisid nad mu arsti juurde, kuna mu jalad ei kandnud mind hästi. Kui arsti juures sai käidud, siis läksime me koju. Paari päeva pärast võttis pere uue kutsika.
Peale seda viisid nad mu uuesti arsti juurde ühte valgesse tuppa. Ma tundsin, kuidas arst süstla mu veeni lükkas. Ma tundsin, kuidas vedelik läbi mu keha jooksis ning arst sosistas mulle, et tal on kahju, see on vaid tema töö.
Ma tahaksin inimestele öelda seda, et ärge kunagi oma lemmiklooma hüljake ja käituge temaga hästi. Kiitke teda, et ta saaks ennast hästi tunda ning ei peaks kurvastama.
Raadiosaate alguseni on veel pool tundi aega. Kaur Kasemaa, Fred Hussar ja Karl Hussar võtavad Sindi noortekeskuse savivoolimise ruumi keskel asuva suurema laua ääres kohad sisse. Aeg kulub aparatuuri seadistamisele, ülesannete jagamisele, eetrisse mineva kava täpsustamisele ja muule vajalikule ettevalmistusele.
Sindi Raadio stuudios Kaur Kasemaa, Fred Hussar ja Karl Hussar. Foto: Urmas Saard
Noormehed on Sindi gümnaasiumi õpilased. Kaur õpib kuuendas ja alustas käesoleva õppeaasta alguses kooliraadios. Oktoobris kasvas huvi raadio tegemise vastu sedavõrd suureks, et otsustas minna iseseisvalt eetrisse. Noortekeskuse juhataja Helle Vent nõustus selleks andma ruumi koos esmavajaliku tehnikaga. Detsembri lõpus alustati youtube kanalil „POPP FM Eesti“. Kaur kaasas oma meeskonda seitsmendas õppivad kaksikud Fredi ja Karli. Alates aasta esimesest päevast töötab „POPP FM Eesti“ asemel nüüd Sindi Raadio. Sellel aastal on tänane saade seitsmes. Kui palju saateid juba tehtud on, seda noormehed kohe vastata ei oskagi.
Kaur istub režiipuldis. Tema on saatejuht. Pult võimaldab kasutada üheaegselt kaheksat mikrofoni. Noortekeskusel nii palju ei ole, aga saadakse hästi hakkama ka poole vähemaga. Töö käib ilma kõrvaklappideta, aga tullakse toime ka kõlarite abiga. Valdav osa saateajast läheb muusikale. Oma koht on uudistel. Uudistes kuuleb aktuaalset Sindis toimuva kohta, kuid räägitakse ka kaugemal aset leidvatest sündmustest. Kuuleb ilmateadet ja korraldatakse vestlusringe, intervjueeritakse külalisi.
„Tervitan omalt poolt kõiki gümnasiste ja soovin ilusat Tartu rahu 97. aastapäeva,“ saatis Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsile sõnumi Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, kes ei saanud muude tähtsate kohustuste tõttu sedakorda sama kooli vilistlasena riigile väga olulise päeva tähistamisel osaleda.
Melissa Aaslaid ja Taavi-Toomas Tärk. Foto: Urmas Saard
Traditsioonid kui juured
Täna kaunistas Sindi gümnaasiumit poolsada sinimustvalget lippu. Vana hoone aknalaudadele oli kinnitatud terve hulk majalippe ja kordades arvukamalt kandelippe hoidsid Eesti lipu seltsi noored abilised oma kindlates kätes pikas koridoris, mida mööda suundusid konverentsil osalejad kooli aulasse. „Nõnda nagu Sindi gümnaasiumi sümbolpuu punase vahtra juured poetavad oma juurestiku sügavale musta mulda, samamoodi asuvad selle kooli traditsioonid sinimustvalgete värvide tundmises ja Eesti Vabariigile tähtsate päevade väärika tähistamisega väga sügaval viljakas pinnases,“ kirjeldas tänast kogemust üks paljudest külalistest.
Õpilaskonverents algas instrumentaalpalaga „Sind surmani“, mida mängis õrnade helidega ksülofonil 6. klassi õpilane Nelly Tomson. Järgmisena kõlas „Eesti muld ja Eesti süda“. Laulsid Melissa Aaslaid, „Sindi Ööbik 2008“, ja vilistlane Taavi-Toomas Tärk, kes lubati erandkorras Kuperjanovi jalaväepataljonist selle laulu esitamiseks kodulinna. Sama paar laulis ka Tartu rahu 95. aastapäeva õpilaskonverentsil. Lauljaid saatis klaveril Jelena Kuvšinova.
Hommikul enne kaheksat langetas Sindi seltsimaja tehnikameister Margus Kask kolmevärvilise viiru ja asendas selle suure sinimustvalge lipuga, mis jääb vastavalt lipu seadusele kuni päikeseloojanguni Tartu rahu 97. aastapäeva kaunistama.
Mõne nädala eest paigaldas OÜ Hõbesõlg seltsimaja ette 12 meetrit kõrge lipumasti, mis läks koos viiru ja lipuga Sindi linnale maksma 720 eurot. Sindi linnapea Rein Ariko arvates sobiks samasse kohta edaspidi paigaldada veel paar lipumasti. Mingeid erilisi lipuheiskamise tseremooniaid pole seltsimaja juures siiski lähiajale plaanitud. Traditsiooniline 24. veebruari hommiku pidulik lipuheiskamine toimub tavapärasel viisil sarnaselt eelmiste aastatega jätkuvalt raekoja juures.
Margus Kask heiskab Tartu rahu 97. aastapäeva hommikul lipu Sindi seltsimaja juures. Foto: Urmas Saard
Kui Sindi gümnaasiumi uksed on juba lukustatud, sammub õpetaja Eneli Arusaar kiirelt pikki samme mõõtes koolimaja juurde. Tema on esimene.
Eneli Arusaar julgustab Anttit veelgi julgemalt esinema. Foto: Urmas Saard
Eneli astub lavale ja lööb üllatusest käsi kokku. Lava tagasein on dekoreeritud siniste kardinatega, millele kinnitatud suitsupääsukesed ja rukkililled. Rahvuslikes motiivides kaunistuse on teinud õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerup.
Mõni aeg hiljem astuvad üle aula lävepaku Eneli näiterühma noored näitlejad Eliise, Egon, Martin, Meelike, Eliria, Chätlyn, Ats Tobias, Õnneli ja väike Antti. Nende jaoks pole päevakohustused veel lõppenud.
Antti aeg on kõige piiratum, seepärast alustatakse temast. Antti peab üllatama järgmise päeva külalist. Teisedki seisavad poodiumi treppidel ja toetavad noorhärrat taustarääkijatena. Antti lõpetab. Chätlyn on jäänud lummatuna Antti esinemist kuulama ja unustab õigel hetkel oma osaga sisse tulla. Tartu rahu aastapäeva õpilaskonverentsiks on harjutatud juba palju kordi. Nüüd antakse viimast lihvi. Anti väljub, teised jäävad.
Õnneli suudab vajadusel kõiki asendada, aga täna istub ta lava ette toolile ja jälgib kõnelejate seismist puldis. Mõnel juhul teeb suunava märkuse ja sellega arvestatakse tõsiselt. Eneli räägib rohkem, siiski mitte nii palju, kui kordamööda kõnepulti astuvad noored.
Sindi gümnaasiumi eesti keele õpetaja Raili Juss on saatnud valikuliselt oma õpilaste loomingut. Kirjutamise ajal olid Alex Feldman ja Dajana Raab 9. klassi õpilased, nüüd Sindi gümnaasiumi vilistlased. Homsel küünlapäeval tähistame Tartu rahulepingu aastapäeva. Huvitav on lugeda, mida mõtlesid noored seitse aastat tagasi oma maast ja rahvast, kuidas nad ennast siis väljendasid.
Dajana Raab. Foto: Urmas Saard
EESTIMAA
Oh külm ja karge Eestimaa!
Uhkust selle üle tunnen ma,
et Sinu külge on mind kinnitand’,
püha sõna vannutand’.
Su valgel sulgjal lumepadjal puhkab pea,
Sind ülistan ja kalliks pean, Sa tea.
Sinu vaeva, valu olen näind’,
Su ürgseid radu olen käind’.
Et kestaks kaua meie rukkilillemaa,
et jätkaks jõudsalt meie kaunis Põhjamaa.
Kallis eestlane, Sind palun ma,
kaua peale mindki valva tema üle Sa!
Sindi noortekeskus avati pidulikult 28. jaanuaril 2005 linnavalitsuse keldris. Avamisel osalesid tolleaegne maavanem Toomas Kivimägi, Sindi linnapea Mati Mettus, abilinnapea Rein Ariko ja teised. Tänavu otsustasid noored korraldada sünnipäeva nädala teemana „ Viimane sünnipäev Sindi linna alluvuses“.
Helle Vent ja Kaur Kasemaa. Foto: Urmas Saard
Alustati teadmistest
Sünnipäeva mälumäng noorteka ja linna kohta näitas mõlemast häid teadmisi, ka keskuse 12-aastasest ajaloost. Osati öelda kuupäevalise täpsusega isegi seda, millal asutati noortekeskus, kes oli asutaja ja esimene juhataja, teati võimlemispeo ja Sindi Skate toimumise aastaid jne. Üheksa tegutseva ringi üleslugemine polnudki ületamatu raskus, kuigi mõned nendest asuvad väljapool meie maja. 1.veebruarist on meil kümnendaks ringiks bändiring San-Franciskost pärit muusik Zac’i juhendamisel.
Mälumängu tulemused
1. koht – võistkond „Põder“ (Kerda Saagim, Eva Lemmergas)
2. koht – võistkond „Maasikad“ (Mayken Haava, Marion Tõldsepp, Grete Hartwich)
3. koht – võistkond „Limited“ (John Mitt, Remii Metsmaa).
Muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie 20. jaanuari käskkirjaga eraldati programmi “Pühakodade säilitamine ja areng” 2017. aasta eelarvest EAÕK Sindi Jumalailmumise kiriku katuse ja kellatorni taastamiseks 67 928 eurot.
Remonti vajav Sindi Jumalailmumise kiriku kellatorn. Foto; Urmas Saard
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK ) kantsler Martin Toon selgitas, et vajalik hange restaureerimistööde teostamiseks viidi läbi juba 2016. aastal. EAÕK Kirikuvalitsuse ehitus- ja kinnisvarakomisjon tunnistas parimaks Pärnu Katuseabi OÜ hinnapakkumise, mis esitati ka pühakodade programmi taotlusvooru ja Sindi linnavolikogule.
„Hetkel oleme alustanud ettevalmistusi töövõtulepingu sõlmimiseks. EAÕK soov on alustada võimalikult peatselt ja tööd sügiseks lõpetada,“ ütles Toon. Tema sõnul sisaldab kellatorni remont lisaks katusekatte vahetusele ka kahjustunud sarikate proteesimist, aluslaudise vahetust, tipuristi korrastamist ning torni plekkosast kuni räästani fassaadi restaureerimist.
Sindi kiriku kõigi katuste restaureerimisega loodetakse valmis saada 2019. aasta lõpuks. Katuste restaureerimiseks vajalike muinsuskaitse eritingimuste koostamisel on teostatud praeguse olukorra uuringud ja vaatluste alusel valminud vastav dokumentatsioon koos soovitustega. „Restaureerimistööde praktika näitab, et puittarindi kahjustuste tegelik ulatus selgub konstruktsioonide avamise käigus ja sageli on need kirjeldatust suuremad,“ rääkis kantsler.
Täna valis Sindi linnavolikogu Sindile linnapeaks Rein Ariko, kes omab ligemale paarikümne aasta pikkust töökogemust Sindi linnavalitsuses.
Rein Ariko, Sindi linnapea. Foto: Urmas Saard
Ariko sai Sindi abilinnapeaks 1996. aasta sügisel pärast kohalike omavalitsuste valimisi, kui Mati Mettus nimetati linnapeaks.
Veebruaris 2010 astus ta abilinnapea ametist tagasi, aga järgmise aasta septembris valis volikogu Ariko uuesti abilinnapeaks. Tema kandidatuuri esitas volikogule Sindi linnapea Marko Šorin, kes oli ise vahepeal töötanud Ariko asemel abilinnapeana. Ariko nimetamist abilinnapeaks ja linnavalitsuse liikmeks toetas tookord viieteistkümnest volikogu liikmest kaheksa.
Täna toetas Ariko linnapea kandidatuuri samuti kaheksa volikogu liiget. Seni on Ariko Sindi linnapea kohustusi täitnud alates 2016. a 24. novembrist, kui eelmine linnapea Marko Šorin andis samal päeval riigikogu liikme ametivande.
Sintlastele ja Sindi gümnaasiumile on väga tähtis, et üks Tartu rahu sepistajatest oli Sindis sündinud ja omaaegses Sindi ministeeriumikoolis õppinud Julius Seljamaa. See teadmine selgitabki põhjust, miks peetakse 2. veebruaril taas Sindi gümnaasiumis Tartu rahu teemalist õpilaskonverentsi.
Kõigile ajaloohuvilistele avatud õpilaskonverents toimub Sindi gümnaasiumi aulas 2. veebruaril algusega kell 13.00 ja kestab ca 45 minutit.
Tänavu keskenduvad õpilased William Tomingase mälestustele. Konverentsil saavad sõna õpilased Eliise Kull, Egon Gentalen, Martin Salundi, Meelike Liiv, Eliria Kaup, Chätlyn Parts ja Ats Tobias Pikk. Õpilastelt kuuleb, et Tomingas oli üks rahukonverentsi organisaatoritest ja vahetu osaleja.
„3. detsembri varahommikul sõitis erirong Tartust Irboska suunas. Kaasa sõitis ka rühm sõdureid, kes saadeti kolonel Puskari poolt Vene delegatsiooni kaitseks. Venelaste kohvreid sai kolm koormat, seitsmele reele asusid Krassini mees- ja naiskaastöölised: 15 meest ja 9 naist. Koos Krassini, Joffe ja Klõskoga istusime autosse,“ võib lugeda Tomingase mälestustest, mida nüüd on Sindi gümnaasiumi õpilased õpetajate Lembit Roosimäe ja Eneli Arusaare abiga tundma õppinud ja valmis vahendama ka teistele ajaloohuvilistele.
MTÜ Sindi Lasteka pere andis teada, et nende meeskond võtab aktiivsetest tegevustest puhkuse, aga soovis tänada kõiki oma toetajaid ja sõpru toreda kontserdiga.
Margit Toodu, MTÜ Sindi Lastekas juhataja. Foto: Urmas Saard
Täna korraldas Sindi lastekas koostöös Karl Rammi nimelise Sindi muusikakooliga Sindi seltsimajas heategevusliku kontserdi „Igal lapsel oma pill“. Suurde saali sisenejad ei pääsenud mööda eesruumis olevast pikast müügiletist ilma seda märkamata. Vähem märgatavaks jäi tilluke korjanduskarp, aga vaatamata sellele jätkus ikkagi küllaga annetajaid. Lasteka liikmed Sindi lasteaiast Reine Tänav, õppealajuhataja ning Liina Müür, majandusjuhataja, kutsusid inimesi ostma. Tänav ütles, et kõik lasteka toimekad inimesed olid küpsetanud ja erinevaid võileibu valmistanud, mille müügist saadud raha annetati samuti heategevuseks.
Lasteka juhataja Margit Toodu rääkis, et 2011. aasta mais asutatud kodanikeühendus on üle viie aasta järjepidevalt heategevusega tegelenud. Sindi inimestele polnudki vaja pikalt meenutada, mida kõike on tehtud. Lastekaitsepäeva sisustamine, talgute korraldamised või advendiaja tähistamine on paljudest tegemistest vaid üksikud näited.
Tänase tööpäeva lõppedes ajas firma Hõbesõlg OÜ juhataja Marek Eistre koos abilisega 12meetri pikkuse lipumasti püsti äsja uuenduskuuri läbinud Sindi seltsimaja esisel platsil.
Marek Eistre, Hõbesõlg OÜ juhataja, kinnitab vimplit (viir) Sindi seltsimaja ette paigaldatud lipumasti heiskamiseks. Foto: Urmas Saard
Eelmise aasta sügisel said seltsimaja välisseinad kauni välimuse. „Välisseinte soojustusmaterjalina kasutatava vahtpolüstüreeni peale oleks keeruline vastupidavat lipuvarda pesa paigaldada,“ selgitas Sindi linnapea kohuseid täitev Rein Ariko. Et esindusliku välimusega hoone veelgi pilkupüüdvamaks muuta, otsustatigi paigaldada kaugele paistev lipumast.
Töö telliti siinsamas Sindi külje all asuvas Pulli külas lipumastide paigaldamisega tegelevalt firmalt, kellel juba suured sellealased kogemused. Mehed tõstsid näiliselt kerge liigutusega nagu suure linnu sule auto pealt maha. Eistre hindas selle kaaluks umbes 50 kg. Klaasplastist mast ise ei pidavatki nii raske olema. Raskeks tegevat masti sees olev vints. Selline lipuheiskamise mehhanism on parem mitmel põhjusel. „Esiteks ei jää pikk väline nöör vastu masti plaksuma. Teiseks tagab säärane mehhanism lipule ohutuse,“ rääkis Eistre peamisest.
Lipumaste valmistab Harjumaal Kose vallas asuv Flagmore AS, Euroopa suurim klaasplastist lipumastide tootja. Vilunud liigutustega tööd tegevat Eistret ei seganud samal ajal rääkimine ja jätkas selgitustega: „Samasugused lipumastid valmistati ju väikeses Eesti külas ka Rio olümpia vajadusteks, samuti Londoni olümpiamängudeks. Ka Euro 2012 jalgpalli meistrivõistlustel Ukrainas ja Poolas kõrgusid samad lipumastid.“ Tema sõnul on materjal vastupidav. Murdumisi olevat ette tulnud väga üksikutel juhtumitel. Loodetavasti Sindi seltsimaja juures masti murdvad marutuuled ei puhu.
Tõmba-Jüri senistest esinemistest kõige suuremal laval musitseerimine toimus mullu suvel Hollandi külas Odoornis, kuhu paigaldatud lava võrreldi samal ajal Pärnu rannaliivale püstitatud Weekend festivali pealavaga.
Esta Ruusmann, Ain Luhtjärv, Jüri Verlin, Ants Tugedam. Foto: Urmas Saard
Eile esines Pärnu aianduse- ja mesinduse seltsi rahvamuusikaansambel Tõmba-Jüri Sindi sotsiaaltöökeskuses vähendatud koosseisuga pisikesele eakate seltskonnale.
16-aastase Tõmba-Jüri praegune koosseis teeb muusikat kolmandat aastat. Reede õhtul oli seitsmeliikmelisest koosseisust esinemas akordionist Ants Tugedam, kontrabassiga Jüri Verlin ja kitarriga Ain Luhtjärv. Viimased paar aastat juhendab ansamblit Esta Ruusmann. Tema mängis meeste seltsis viiulit. „Jüri ja mina oleme Pärnust. Ülejäänud ei ole. Ats on Arest, Ain Uduverest jne,“ tutvustas Esta. Ta rääkis, et pärast muusikakooli läbimist jäid pillilood kuueteistkümneks aastaks ootele, aga üüd mängib Esta uuesti juba kuusteist aastat.
Esta selgitas, et nende lugude valik ulatub seinast seina. „Mängime pärimusmuusikat, hästi lemmikud on välismaised rahulikud lood. Millegipärast on need põnevamad. Eks seal ole neid minoore rohkem ka. Hoopis teistmoodi. Eesti lood on rohkem positiivsed.“
Eesti pikim ja moodsaim automudelismi juhtrada võidab järjest rohkem populaarsust.
Luunja lapsed Sindi automudelismi juhtrajal kätt harjutamas. Foto: Urmas Saard
Eile külastas Sindi juhtraja automudelismi keskust 19 Luunja valla last. MTÜ Sindi Mudelisport ja Sindi ANK tehnikaringi juhendaja Johannes Mets ütles, et Eestis ei ole sarnaseid radasid palju. Kahjuks jääb neid veelgi vähemaks. Haapsalus suletakse rada käesoleva aasta kevadel. Pärnus seisab rada kasutuseta. Peale Sindi on rajad veel Tallinnas Nõmmel ja Harju maakonna Kose valla Äksi külas. „Luunja asub Tartust ida pool Emajõe põhjakaldal, sealses lähipiirkonnas midagi niisugust ei ole,“ rääkis Mets. Väljapoolt Pärnumaad on käidud veel näiteks Raplast ja mujaltki.
Laste sisenemisel ruumi, mida täidab pea täies ulatuses ülisuur rada, tulid kuuldavale üllatushüüded „vau, uhh, vägev“. Luunja noortekeskuse noorsootöötaja Hanna-Roosi Karro ütles, et automudelitega sõitmine oli kõigile esimene kogemus. Muidugi ei tunneta käsi kohe juhtpuldi „pedaalimist“ ja kui vahetult pärast starti kõik autod kurvist välja lendasid, tekitas ootamatu „autokatastroof“ tugeva naerupurske ja tagasihoidliku ehmatuse. Laual on 8 rada, aga sõitma lasti korraga väiksemad neljased grupid. Sõiduaega anti 5 minutit ja siis läksid puldid järgmise neliku kätte. Aja ja kiiruse peale ei võisteldud.
Eile, 4. jaanuaril avaldas Eesti lipu seltsi Sindi osakonna esimees Urmas Saard toreda artikli Külauudiste portaalis lipu seltsi tegemistest ja tulevikunägemusest Sindi linnas, Tori vallas ja ka mujal Eestis. Kuna olen olnud oma Pärnumaal töötamise ajal väga tihedalt seotud ka Eesti lipu seltsi tegemistega, siis pidasin vajalikuks kirjutada väikese arvamusloo selle artikli valguses.
Aarne Põlluäär lipurivistusel Pärnumaa võidupüha maratoni raja ääres aastal 2014. Foto: Urmas Saard
Väga oluline osa meie eestluse edasikandmisel on just lipukultuuri propageerimisel ja selle väärtuse edasiandmisel noorematele põlvkondadele, kelle jaoks täna kasutatav lipp ei ole enam sümbol omaette. Kahjuks näevad nad meie sümbolite kooslust sootuks teise pilguga, kui need inimesed, kes olid selle lipu sünniloo juures või kes taastasid meie oma lipukultuuri taas peale 50 aastast vöörvõimu.
Meie väikeses Eestis on sellest ajast vahetunud juba terve põlvkond noori, kes kahjuks ei mäleta neid sündmusi oma vanuse tõttu ja vast puudub ka sügavam huvi meie lipukultuuri ja ajaloo vastu. Seda lünka meie ühiskonnas püüabki täna täita Eesti lipu selts, kes oma 2004. aastal püstitatud eesmärkideks on seadnud justnimelt seista meie sümbolite säilitamise eest, anda edasi meie sümbolite ajalugu, arendada meie sümbolite kasutamise kultuuri ja tutvustada ning propageerida meie sümboleid laiemale üldsusele.
Ilmselt ei ole Eesti lipu seltsi olemasolu enamikele inimestele üllatus, eriti pealinnas, Pärnumaal, Pärnus ja Sindis. Võibolla kõige rohkem on seltsi tegevust märgatud lipu päevade tähistamisega. Pärnus ja Sindis ka mitmetel teistel riigile olulistel tähtpäevadel. Viimati 3. jaanuaril. Peatselt tähistatakse Tartu rahu aastapäeva, siis iseseisvuspäeva.
2016 a lipu päeva pidulikul lipurivistusel Sindis osalesid teiste hulgas Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Eesti lipu seltsi esimees (välisministeeriumi nõunik) Jüri Trei ja riigikogu aseesimees, praegune peaminister Jüri Ratas. Foto: Urmas Saard
Sindis on saanud traditsiooniks tähistada Eesti Vabariigi aastapäeva 24. veebruari hommikul erilise pidulikkusega. Loodetavasti toimub pidulik lipuheiskamine, lipurivistus, rongkäik ja sellele järgnev kava ka käesoleval aastal. Mõned aastad on Sindis riigi sünnipäeva tähistatud heas koostöös Paikuse vallaga. Nüüd tähistavad nad tähtpäeva Sindi eeskujul iseseisvalt ja omanäoliselt.
Aga alates käesolevast aastast on Sindi astumas uude olukorda. Mullu 23. detsembril allkirjastasid Sindi linn ja vallad Are, Sauga ning Tori omavahelise ühinemislepingu. Moodustuv uute piiridega Tori vald, keskusega Sindis, peab nüüdsest paljudes üksikküsimustes ühist mõistmist leidma. Tuleks otsustada, milliste seniste kogukondlike traditsioonide kestvust soovitakse kohapeal jätkata ja mida võiks asuda ühiselt toimetama.
Mõnes ettevõtmises oleks Eesti lipu seltsi Sindi osakond valmis võtma endale ühendaja rolli. Pean silmas eelkõige ühist iseseisvuspäeva ja lipu päeva tähistamist Sindis, kus on olemas kauase kogemusega tugev korraldustuumik. Lipu seltsil, eriti Sindi osal on olnud häid varajasemaid koostöö kontakte Jänesselja lasteaiaga Sauga vallas, samuti Tori vallamaja ja kooliga.
Tänasel Vabadussõja vaherahu aastapäeval mälestati Eesti vabaduse eest võidelnuid Sindi gümnaasiumi aulas asuva mälestustahvli juures ja Vanal kalmistul.
Marko Šorin, riigikogu väliskomisjoni liige ja Sindi gümnaasiumi õpilased Vabadussõja sangari kalmul. Foto: Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi aulasse kogunesid peamiselt õpetajad. Vabadussõjas võidelnute mälestuseks kõneles ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe, Aasta Õpetaja 2007 ja Eesti lipu seltsi liige. Mälestustahvli ette süüdati küünal ja asetati sinimustvalge lindiga kaunistatud lillekorv. Aula oli ehitud paljude sinimustvalgete lippudega.
Samal ajal koguneti ka Sindi Vanale kalmistule, kuhu on maetud ühena Sindist pärit Vabadusristi kavaleridest kapten Viktor Arak. Tema puhkepaigale kogunemine polnud üksnes austusavaldus ainult ühele sangarile. Mälestati ja austati kõiki Vabadussõjas võidelnuid.
Lipuvalves seisid Sindi gümnaasiumi noored Eesti lipu seltsi abilised. Kooli omavalitsuse liikmed Ats Tobias Pikk (8a), Eliise Kull (11a), Andro Seppi (11a) ja 10a klassi klassivanem Chätlyn Parts. Mälestustalitusel pidas hingepalve Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) Sindi Jumalailmumise koguduse preester Enos Heinsoo. Täpselt 10:30 jäädi minutiks vaikusesse seisma. Nõnda nagu seda tehti paljudes kohtades kogu riigis, ka Sindi gümnaasiumis. EAK Sindi koguduse vanem Vladimir Kokorin helistas neil minutitel kiriku kellasid, mis oli vaikse ilma tõttu selgesti ka kalmistule kuulda.
Levinud kombe kohaselt arvatakse, et uue aasta esimesest külalisest oleneb hea või mitte väga hea õnne tulek algavasse aastasse. Eriti heaks märgiks peetakse seda, kui esimese külalisena saabub tumedapäine pikka kasvu mees.
Pildil Anne Pusse, Sirje Ristikivi, Ene Michelis, Rita Raudsepp. Foto: Urmas Saard
Sindi linnaraamatukogu neli naist on oma uskumuses tagasihoidlikumad ja neile valmistab suurt rõõmu seegi, kui aasta esimese tööpäeva hommikul astub esimesena uksest sisse tavaline meeshing, olgu ta siis süsimustade või helevalgete juustega, pikk, lühike või keskmist kasvu. Laia naeru tõi aga kõigi näole kingiks saadud tilluke liköörikompvekkide pakike. Nii koksati uue aasta esimese tööpäeva tervituseks šokolaadikompvekke kokku. Rituaal olevat olnud ka ilma klaaside kõlinata terveks aastaks meeldejääv.
Lugemissaali raamatukoguhoidja Anne Pusse rebis seinalt vana-aasta viimase kalendrilehe ja nähtavale ilmus aasta 2017. Raamatukogu direktor Ene Michelis tunneb isiklikult loodususku Margus Maripuud ja sellepõhjal soovitab soojalt lugeda läinud aasta viimase päeva Pärnu Postimehes avaldatud artiklit „Taimetark: Soppa on loobitud küll“. Rasvases kirjas seisab Maripuu mõtisklus: “Esivanemate talletatud elutarkuse energia aitab meil kui rahvusel püsida. Juurteta elanikud, euroinimesed, on õnnetud, sest nende elu on tulvil ohte ja puudub kestvuse kaitse.” Michelis soovitas mehega ka vahetult kohtuda. Võibolla saab see teoks Sindi lugejatega?
Lõppeva aasta viimastel tundidel jäin mõtlema, mis võiks olla Sindi linna seisukohalt 2016. a tähtsaim sündmus, võibolla isegi tähtsündmus ja milline langetatud otsus omaks mingis plaanis tulevikus määravat kohta väikese kogukonna elus?
Sindi raekoda. Foto: Urmas Saard
Võibolla kõige värskemalt püsib meeles 23. detsembril Sindi raekojas allkirjastatud ühinemisleping, mille alusel moodustub 2017. a sügisel Are, Sauga, Tori valla ja Sindi linna omavalitsusüksuste liitmise tulemusena uus vald. Nimeks valiti Tori ja keskuseks Sindi. Mäletatavasti tegi Sindi linn läbirääkimisteks otsa lahti käesoleva aasta 14. aprillil, kui kutsus eelkõnelustele Paikuse, Tori, Sauga ja Are valla. Kevadel saadi läbirääkimisteks kõigilt eitav vastus. Aga sügisel tegi üllatuslikult sarnase ettepaneku Sauga vald, mis võimaldas Sindil oma algse mõtte juurde tagasi tulla. Kas valik ja otsus muudab Sindi inimeste elu paremaks, jätab samasuguseks või koguni kehvemaks, peab selgitama lähim tulevik juba mõne aasta pärast.
Samal ajal, kui poliitikud oma asjadega toimetasid, on Sindi elanud oma elu, millest meenutamist väärivat jätkuks pea igale päevale. Selliselt mõeldes polegi Sindi väga väike kogukond. Muidugi jääb eredamate kildudena märksa vähem meelde, kuid neidki oleks ühe loo kirjeldamiseks kasvõi ainsa lausega liialt palju. Millest siis taaskordselt meenutavalt jutustada linnas, millest saab uue, ligemale 11 tuhande elanikuga, valla keskus?
