Sindi seltsimaja ette püstitati tosinameetrine lipuvarras

Tänase tööpäeva lõppedes ajas firma Hõbesõlg OÜ juhataja Marek Eistre koos abilisega 12meetri pikkuse lipumasti püsti äsja uuenduskuuri läbinud Sindi seltsimaja esisel platsil.

Marek Eistre, Hõbesõlg OÜ juhataja, kinnitab vimplit (viir) Sindi seltsimaja ette paigaldatud lipumasti heiskamiseks Foto Urmas Saard
Marek Eistre, Hõbesõlg OÜ juhataja, kinnitab vimplit (viir) Sindi seltsimaja ette paigaldatud lipumasti heiskamiseks. Foto: Urmas Saard

Eelmise aasta sügisel said seltsimaja välisseinad kauni välimuse. „Välisseinte soojustusmaterjalina kasutatava vahtpolüstüreeni peale oleks keeruline vastupidavat lipuvarda pesa paigaldada,“ selgitas Sindi linnapea kohuseid täitev Rein Ariko. Et esindusliku välimusega hoone veelgi pilkupüüdvamaks muuta, otsustatigi paigaldada kaugele paistev lipumast.

Töö telliti siinsamas Sindi külje all asuvas Pulli külas lipumastide paigaldamisega tegelevalt firmalt, kellel juba suured sellealased kogemused. Mehed tõstsid näiliselt kerge liigutusega nagu suure linnu sule auto pealt maha. Eistre hindas selle kaaluks umbes 50 kg. Klaasplastist mast ise ei pidavatki nii raske olema. Raskeks tegevat masti sees olev vints. Selline lipuheiskamise mehhanism on parem mitmel põhjusel. „Esiteks ei jää pikk väline nöör vastu masti plaksuma. Teiseks tagab säärane mehhanism lipule ohutuse,“ rääkis Eistre peamisest.

Lipumaste valmistab Harjumaal Kose vallas asuv Flagmore AS, Euroopa suurim klaasplastist lipumastide tootja. Vilunud liigutustega tööd tegevat Eistret ei seganud samal ajal rääkimine ja jätkas selgitustega: „Samasugused lipumastid valmistati ju väikeses Eesti külas ka Rio olümpia vajadusteks, samuti Londoni olümpiamängudeks. Ka Euro 2012 jalgpalli meistrivõistlustel Ukrainas ja Poolas kõrgusid samad lipumastid.“ Tema sõnul on materjal vastupidav. Murdumisi olevat ette tulnud väga üksikutel juhtumitel. Loodetavasti Sindi seltsimaja juures masti murdvad marutuuled ei puhu.

Loe edasi: Sindi seltsimaja ette püstitati tosinameetrine lipuvarras

Tõmba-Jüri külastas Sindi eakaid

Tõmba-Jüri senistest esinemistest kõige suuremal laval musitseerimine toimus mullu suvel Hollandi külas Odoornis, kuhu paigaldatud lava võrreldi samal ajal Pärnu rannaliivale püstitatud Weekend festivali pealavaga.

Esta Ruusmann,  Ain Luhtjärv,  Jüri Verlin,  Ants Tugedam Foto Urmas Saard
Esta Ruusmann, Ain Luhtjärv, Jüri Verlin, Ants Tugedam. Foto: Urmas Saard

Eile esines Pärnu aianduse- ja mesinduse seltsi rahvamuusikaansambel Tõmba-Jüri Sindi sotsiaaltöökeskuses vähendatud koosseisuga pisikesele eakate seltskonnale.

16-aastase Tõmba-Jüri praegune koosseis teeb muusikat kolmandat aastat. Reede õhtul oli seitsmeliikmelisest koosseisust esinemas akordionist Ants Tugedam, kontrabassiga Jüri Verlin ja kitarriga Ain Luhtjärv. Viimased paar aastat juhendab ansamblit Esta Ruusmann. Tema mängis meeste seltsis viiulit. „Jüri ja mina oleme Pärnust. Ülejäänud ei ole. Ats on Arest, Ain Uduverest jne,“ tutvustas Esta. Ta rääkis, et pärast muusikakooli läbimist jäid pillilood kuueteistkümneks aastaks ootele, aga üüd mängib Esta uuesti juba kuusteist aastat.

Esta selgitas, et nende lugude valik ulatub seinast seina. „Mängime pärimusmuusikat, hästi lemmikud on välismaised rahulikud lood. Millegipärast on need põnevamad. Eks seal ole neid minoore rohkem ka. Hoopis teistmoodi. Eesti lood on rohkem positiivsed.“

Loe edasi: Tõmba-Jüri külastas Sindi eakaid

Luunja lapsed proovisid kätt Sindi automudelismi juhtrajal

Eesti pikim ja moodsaim automudelismi juhtrada võidab järjest rohkem populaarsust.

Luunja lapsed Sindi automudelismi juhtrajal kätt harjutamas Foto Urmas Saard
Luunja lapsed Sindi automudelismi juhtrajal kätt harjutamas. Foto: Urmas Saard

Eile külastas Sindi juhtraja automudelismi keskust 19 Luunja valla last. MTÜ Sindi Mudelisport ja Sindi ANK tehnikaringi juhendaja Johannes Mets ütles, et Eestis ei ole sarnaseid radasid palju. Kahjuks jääb neid veelgi vähemaks. Haapsalus suletakse rada käesoleva aasta kevadel. Pärnus seisab rada kasutuseta. Peale Sindi on rajad veel Tallinnas Nõmmel ja Harju maakonna Kose valla Äksi külas. „Luunja asub Tartust ida pool Emajõe põhjakaldal, sealses lähipiirkonnas midagi niisugust ei ole,“ rääkis Mets. Väljapoolt Pärnumaad on käidud veel näiteks Raplast ja mujaltki.

Laste sisenemisel ruumi, mida täidab pea täies ulatuses ülisuur rada, tulid kuuldavale üllatushüüded „vau, uhh, vägev“. Luunja noortekeskuse noorsootöötaja Hanna-Roosi Karro ütles, et automudelitega sõitmine oli kõigile esimene kogemus. Muidugi ei tunneta käsi kohe juhtpuldi „pedaalimist“ ja kui vahetult pärast starti kõik autod kurvist välja lendasid, tekitas ootamatu „autokatastroof“ tugeva naerupurske ja tagasihoidliku ehmatuse. Laual on 8 rada, aga sõitma lasti korraga väiksemad neljased grupid. Sõiduaega anti 5 minutit ja siis läksid puldid järgmise neliku kätte. Aja ja kiiruse peale ei võisteldud.

Loe edasi: Luunja lapsed proovisid kätt Sindi automudelismi juhtrajal

Aarne Põlluäär: jätkugu Heatahte leping ka suures Tori vallas

Eile, 4. jaanuaril avaldas Eesti lipu seltsi Sindi osakonna esimees Urmas Saard toreda artikli Külauudiste portaalis lipu seltsi tegemistest ja tulevikunägemusest Sindi linnas, Tori vallas ja ka mujal Eestis. Kuna olen olnud oma Pärnumaal töötamise ajal väga tihedalt seotud ka Eesti lipu seltsi tegemistega, siis pidasin vajalikuks kirjutada väikese arvamusloo selle artikli valguses.

Aarne Põlluäär lipurivistusel Pärnumaa võidupüha maratoni raja ääres aastal 2014 Foto Urmas Saard
Aarne Põlluäär lipurivistusel Pärnumaa võidupüha maratoni raja ääres aastal 2014. Foto: Urmas Saard

Väga oluline osa meie eestluse edasikandmisel on just lipukultuuri propageerimisel ja selle väärtuse edasiandmisel noorematele põlvkondadele, kelle jaoks täna kasutatav lipp ei ole enam sümbol omaette. Kahjuks näevad nad meie sümbolite kooslust sootuks teise pilguga, kui need inimesed, kes olid selle lipu sünniloo juures või kes taastasid meie oma lipukultuuri taas peale 50 aastast vöörvõimu.

Meie väikeses Eestis on sellest ajast vahetunud juba terve põlvkond noori, kes kahjuks ei mäleta neid sündmusi oma vanuse tõttu ja vast puudub ka sügavam huvi meie lipukultuuri ja ajaloo vastu. Seda lünka meie ühiskonnas püüabki täna täita Eesti lipu selts, kes oma 2004. aastal püstitatud eesmärkideks on seadnud justnimelt seista meie sümbolite säilitamise eest, anda edasi meie sümbolite ajalugu, arendada meie sümbolite kasutamise kultuuri ja tutvustada ning propageerida meie sümboleid laiemale üldsusele.

Loe edasi: Aarne Põlluäär: jätkugu Heatahte leping ka suures Tori vallas

Lipu selts Sindis ja Tori vallas

Ilmselt ei ole Eesti lipu seltsi olemasolu enamikele inimestele üllatus, eriti pealinnas, Pärnumaal, Pärnus ja Sindis. Võibolla kõige rohkem on seltsi tegevust märgatud lipu päevade tähistamisega. Pärnus ja Sindis ka mitmetel teistel riigile olulistel tähtpäevadel. Viimati 3. jaanuaril. Peatselt tähistatakse Tartu rahu aastapäeva, siis iseseisvuspäeva.

2016 a lipu päeva pidulikul lipurivistusel Sindis osalesid teiste hulgas Kalev Kaljuste, Jüri Trei ja Jüri Ratas Foto Urmas Saard
2016 a lipu päeva pidulikul lipurivistusel Sindis osalesid teiste hulgas Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Eesti lipu seltsi esimees (välisministeeriumi nõunik) Jüri Trei ja riigikogu aseesimees, praegune peaminister Jüri Ratas. Foto: Urmas Saard

Sindis on saanud traditsiooniks tähistada Eesti Vabariigi aastapäeva 24. veebruari hommikul erilise pidulikkusega. Loodetavasti toimub pidulik lipuheiskamine, lipurivistus, rongkäik ja sellele järgnev kava ka käesoleval aastal. Mõned aastad on Sindis riigi sünnipäeva tähistatud heas koostöös Paikuse vallaga. Nüüd tähistavad nad tähtpäeva Sindi eeskujul iseseisvalt ja omanäoliselt.

Aga alates käesolevast aastast on Sindi astumas uude olukorda. Mullu 23. detsembril allkirjastasid Sindi linn ja vallad Are, Sauga ning Tori omavahelise ühinemislepingu. Moodustuv uute piiridega Tori vald, keskusega Sindis, peab nüüdsest paljudes üksikküsimustes ühist mõistmist leidma. Tuleks otsustada, milliste seniste kogukondlike traditsioonide kestvust soovitakse kohapeal jätkata ja mida võiks asuda ühiselt toimetama.

Mõnes ettevõtmises oleks Eesti lipu seltsi Sindi osakond valmis võtma endale ühendaja rolli. Pean silmas eelkõige ühist iseseisvuspäeva ja lipu päeva tähistamist Sindis, kus on olemas kauase kogemusega tugev korraldustuumik. Lipu seltsil, eriti Sindi osal on olnud häid varajasemaid koostöö kontakte Jänesselja lasteaiaga Sauga vallas, samuti Tori vallamaja ja kooliga.

Loe edasi: Lipu selts Sindis ja Tori vallas

Sindi austas Vabadussõjas võidelnuid

Tänasel Vabadussõja vaherahu aastapäeval mälestati Eesti vabaduse eest võidelnuid Sindi gümnaasiumi aulas asuva mälestustahvli juures ja Vanal kalmistul.

Marko Šorin, riigikogu väliskomisjoni liige ja Sindi gümnaasiumi õpilased Vabadussõja sangari kalmul Foto Urmas Saard
Marko Šorin, riigikogu väliskomisjoni liige ja Sindi gümnaasiumi õpilased Vabadussõja sangari kalmul. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi aulasse kogunesid peamiselt õpetajad. Vabadussõjas võidelnute mälestuseks kõneles ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe, Aasta Õpetaja 2007 ja Eesti lipu seltsi liige. Mälestustahvli ette süüdati küünal ja asetati sinimustvalge lindiga kaunistatud lillekorv. Aula oli ehitud paljude sinimustvalgete lippudega.

Samal ajal koguneti ka Sindi Vanale kalmistule, kuhu on maetud ühena Sindist pärit Vabadusristi kavaleridest kapten Viktor Arak. Tema puhkepaigale kogunemine polnud üksnes austusavaldus ainult ühele sangarile. Mälestati ja austati kõiki Vabadussõjas võidelnuid.

Lipuvalves seisid Sindi gümnaasiumi noored Eesti lipu seltsi abilised. Kooli omavalitsuse liikmed Ats Tobias Pikk (8a), Eliise Kull (11a), Andro Seppi (11a) ja 10a klassi klassivanem Chätlyn Parts. Mälestustalitusel pidas hingepalve Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) Sindi Jumalailmumise koguduse preester Enos Heinsoo. Täpselt 10:30 jäädi minutiks vaikusesse seisma. Nõnda nagu seda tehti paljudes kohtades kogu riigis, ka Sindi gümnaasiumis. EAK Sindi koguduse vanem Vladimir Kokorin helistas neil minutitel kiriku kellasid, mis oli vaikse ilma tõttu selgesti ka kalmistule kuulda.

Loe edasi: Sindi austas Vabadussõjas võidelnuid

Sindi linnaraamatukogus peetakse vanu tavasid au sees

Levinud kombe kohaselt arvatakse, et uue aasta esimesest külalisest oleneb hea või mitte väga hea õnne tulek algavasse aastasse. Eriti heaks märgiks peetakse seda, kui esimese külalisena saabub tumedapäine pikka kasvu mees.

Pildil Anne Pusse, Sirje Ristikivi, Ene Michelis, Rita Raudsepp Foto Urmas Saard
Pildil Anne Pusse, Sirje Ristikivi, Ene Michelis, Rita Raudsepp. Foto: Urmas Saard

Sindi linnaraamatukogu neli naist on oma uskumuses tagasihoidlikumad ja neile valmistab suurt rõõmu seegi, kui aasta esimese tööpäeva hommikul astub esimesena uksest sisse tavaline meeshing, olgu ta siis süsimustade või helevalgete juustega, pikk, lühike või keskmist kasvu. Laia naeru tõi aga kõigi näole kingiks saadud tilluke liköörikompvekkide pakike. Nii koksati uue aasta esimese tööpäeva tervituseks šokolaadikompvekke kokku. Rituaal olevat olnud ka ilma klaaside kõlinata terveks aastaks meeldejääv.

Lugemissaali raamatukoguhoidja Anne Pusse rebis seinalt vana-aasta viimase kalendrilehe ja nähtavale ilmus aasta 2017. Raamatukogu direktor Ene Michelis tunneb isiklikult loodususku Margus Maripuud ja sellepõhjal soovitab soojalt lugeda läinud aasta viimase päeva Pärnu Postimehes avaldatud artiklit „Taimetark: Soppa on loobitud küll“. Rasvases kirjas seisab Maripuu mõtisklus: “Esivanemate talletatud elutarkuse energia aitab meil kui rahvusel püsida. Juurteta elanikud, euroinimesed, on õnnetud, sest nende elu on tulvil ohte ja puudub kestvuse kaitse.” Michelis soovitas mehega ka vahetult kohtuda. Võibolla saab see teoks Sindi lugejatega?

Loe edasi: Sindi linnaraamatukogus peetakse vanu tavasid au sees

Sündmusterohke lõppev aasta Sindis

Lõppeva aasta viimastel tundidel jäin mõtlema, mis võiks olla Sindi linna seisukohalt 2016. a tähtsaim sündmus, võibolla isegi tähtsündmus ja milline langetatud otsus omaks mingis plaanis tulevikus määravat kohta väikese kogukonna elus?

Sindi raekoda Foto Urmas Saard
Sindi raekoda. Foto: Urmas Saard

Võibolla kõige värskemalt püsib meeles 23. detsembril Sindi raekojas allkirjastatud ühinemisleping, mille alusel moodustub 2017. a sügisel Are, Sauga, Tori valla ja Sindi linna omavalitsusüksuste liitmise tulemusena uus vald. Nimeks valiti Tori ja keskuseks Sindi. Mäletatavasti tegi Sindi linn läbirääkimisteks otsa lahti käesoleva aasta 14. aprillil, kui kutsus eelkõnelustele Paikuse, Tori, Sauga ja Are valla. Kevadel saadi läbirääkimisteks kõigilt eitav vastus. Aga sügisel tegi üllatuslikult sarnase ettepaneku Sauga vald, mis võimaldas Sindil oma algse mõtte juurde tagasi tulla. Kas valik ja otsus muudab Sindi inimeste elu paremaks, jätab samasuguseks või koguni kehvemaks, peab selgitama lähim tulevik juba mõne aasta pärast.

Samal ajal, kui poliitikud oma asjadega toimetasid, on Sindi elanud oma elu, millest meenutamist väärivat jätkuks pea igale päevale. Selliselt mõeldes polegi Sindi väga väike kogukond. Muidugi jääb eredamate kildudena märksa vähem meelde, kuid neidki oleks ühe loo kirjeldamiseks kasvõi ainsa lausega liialt palju. Millest siis taaskordselt meenutavalt jutustada linnas, millest saab uue, ligemale 11 tuhande elanikuga, valla keskus?

Loe edasi: Sündmusterohke lõppev aasta Sindis

„Täisealiseks“ saanud SG Reporter

Enne talvisele koolivaheajale jäämist vaadati Sindi gümnaasiumi aulas järjekordset SG Reporteri ringvaadet, mis võttis kokku viimase 30 päeva olulisemad sündmused kooli elus.

Sindi SG reporteri tiim
Fotol vasakult: Andro Seppi, Anette Pattik, Armin Golovanov, Annabel Leotoots. Üleval: Eliise Kull. Pildistas: Mart Nõmm

11. klassi õpilane Eliise Kull, keda oleme harjunud eelkõige uudiste vahendajana nägema, on telesaate meeskonnas nii režissöör, stsenarist, reporter, jumestaja kui ka diktor. Küsimusele, kas tema ongi kooli uudistesaate peatoimetaja, sain vastuseks vaid tagasihoidliku pearaputuse. Ta rääkis viie liikme vahel jaotatud ülesannetest, milles igaüks toimetab küll oma valdkonnas, aga otsuseid võetakse vastu ja uudiste klipid vaatajateni toomiseks valmistatakse ette ühiselt. Seda kõike ilma korraldusi ootamata. Õpetaja Mart Nõmm on küll õpilaste juhendaja, aga ega juhendada enam palju vaja polegi. Mida paremini õpilased oma asjaga hakkama saavad, seda vähem on põhjust tal uudiste tootmisse sekkuda. Siiski on ta SG Reporteri meeskonna jaoks alati olemas ja noored tunnetavad teda ühena omadest.

„SG Reporter on saanud täisealiseks,“ naeris Eliise ja selgitas, et viimane saade kandis kaheksateistkümnendat järjekorranumbrit. „Just niipalju kordi oleme kolme õppeaasta jooksul uudiseid koolipereni toonud, enamasti sagedusega üks kord kuus. Esimesel aastal mõnel juhul pisut harvem.“ Küsimusele, kas Pärnu maakonnas veel teisi sarnaseid kooli telestuudioid leidub, vastas Kull kindlas teadmises eitavalt.

Loe edasi: „Täisealiseks“ saanud SG Reporter

Aastavahetuseks

Sindi gümnaasiumi eesti keele õpetaja Raili Juss tegi aasta viimaseks päevaks valiku oma õpilaste töödest, mis võiksid ühel või teisel viisil kõnetada ka Külauudiste lugejaid. Lisaks praegustele Sindi gümnaasiumi õpilastele ja vilistlastele on kasutatud mõnel juhul ka tuntud Eesti autoreid.

Sindi muuseumi ees kasvav kuusk tulede säras Foto Urmas Saard

Sindi muuseumi ees kasvav kuusk tulede säras. Foto: Urmas Saard

Loe edasi: Aastavahetuseks

Päev kaunis Tartus

Kolmapäeval Tartut külastades soovisin, et lumeta musta maad valgustaks pilvitus taevas särav päike. Kuigi linnale lähenedes näis lootus asjatuna, osutusid kahtlusevarjud petlikuks.

Tartu Foto Urmas Saard
Tartu. Foto: Urmas Saard

Kui ERM-i sisenedes vilksatas päike tumeda taeva väheste pilude vahelt mõned üksikud hetked, siis mälukeskusest väljudes suunas madalale laskunud päike oma silmipimestava valguse jalutajale otse näkku.

Tallinn on Pärnule kilomeetritelt lähem, ajaliselt asub aga oluliselt veelgi lähemal, kui Tartu. Pealegi on Tallinn pealinn ja seepärast ikka sinnapoole asja palju rohkem. Kuid iga kord Tartut külastades leian, et sinna oleks põhjust minna palju sagedamini, kui hädapärased vajadused seda nõuavad. Kasvõi sellepärast, et kiirustamata jalutada, nautida tänavatel kõndimist, peatuda monumentide juures või lihtsalt märgata tartlaste tegemisi.

Sammusin mööda Roosi tänavat Raadilt alla, päris sageli selg ees. Sest nii ei paistnud päike silma ja madalalt suunatud valgus muutis vaate tänavale huvitavamaks. Pärast suvist remonti naudin Roosi tänaval jalutamist.

Loe edasi: Päev kaunis Tartus

Sindi õpetajad Eesti Rahva Muuseumis

Süütalastepäeval külastasid Sindi gümnaasiumi õpetajad Eesti Rahva Muuseumi uut hoonet, kus Tiiu Koovit andis põnevalt esitatud jutupõimikuga põgusa ülevaate rahvusliku mäluasutuse museaalidest.

Eesti Rahva Muuseum Foto Urmas Saard
Eesti Rahva Muuseum. Foto: Urmas Saard

Püsiekspositsioonidega tutvumine algas Jakob Hurda büsti juurest. „Milline oli teie viimane kokkupuude Hurdaga?“ Giid ei pidanud vastust pikalt ootama. Enamike mälus meenus Hurt kümnekroonisel, mis kadus käibelt jäädavalt juba kuus aastat tagasi, kui euro tuli 1. jaanuaril 2011 ametliku ja ainsa maksevahendina Eestis kasutusele.

Miks püüab esimesena just Hurda büst muuseumisse siseneja tähelepanu? Hurt sündis Põlvamaal 1839. a suvel ja suri 1907. a jaanuaris Peterburis. Saanud erilist ärgitust „Kalevipojast“ ja oma kodupaigast Himmaste külast, alustas ta 1860. aastal eesti rahvaluule kogumisega. Hurt õhutas luule kogumise kaastööle umbes 1400 inimest nii Eestist kui Venemaalt. Erinevatest žanritest rahvaluule kogumise kõrval kogunes suurel hulgal kõikvõimalikke etnograafilise väärtusega esemeid.

Nõu ja teoga tuli appi Oskar Kallas, kes alustas Hurda surma aastal Eesti Rahva Muuseumi asutamist ja juba paar aastat hiljem saigi loodud vaimse ja esemelise kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ning uurimise tarbeks väga vajalik mäluasutus.

Loe edasi: Sindi õpetajad Eesti Rahva Muuseumis

Sindis peeti taas õpilaste Jõuluballi

Jõuluball on Sindi gümnaasiumis kujunemas enne talvist koolivaheaega traditsiooniliseks oodatud sündmuseks.

Jõuluball Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard
Jõuluball Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

See oli seitse aastat tagasi, kui Sindi gümnaasiumi õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerup esmakordselt korraldas Jõuluballi, mis nüüd järjepidevalt igal aastal kordub. Ta teadis lisada, et päris esimest korda see toona siiski ei toimunud, sest Mari Suurväli direktoriks olemise ajal on ühel aastal ka varem Jõuluballi peetud, aga pärast seda tuli vahe sisse. Korraldajaid on vahepealsetel aastatel olnud rohkem kui üks ja iga ball seetõttu eelnevatest veidi omanäolisem. Tänavu oli peakorraldaja kooli huvijuht Eneli Ennok.

Eilse balli õhtujuhiks valiti Ats Tobias Pikk. Tervituslauluga esines Sindi gümnaasiumi õpilane Marion Tõldsepp. Rivo Rehe laulma hakkamine tõi esimese tantsupaari põrandale. Gümnaasiumi direktor Ain Keerup ja Tatjana Grigorjeva-Keerup ei jäänud kauaks üksinda tantsupõrandale. Õige pea liitusid ka järgmised paarid. Tantsiti valsi taktis, aga ka teistes rütmides. Tantsude pausil kutsus huvijuht pidutsejad seltskonnamänge mängima. Kellel soovi oli, käisid kooli stuudios pildistamas. Fotografeeris oma kooli õpilane Eliise Kull.

Loe edasi: Sindis peeti taas õpilaste Jõuluballi

Sindi gümnaasiumis kõnetati hapraid hingekeeli

Asudes pärast ennelõunast külaskäiku Sindi gümnaasiumisse toimetama tavapärasel viisil järjekordset uudist, tekkis ületamatu tõrge, mis ei lasknud lakoonilises sõnastuses kuuldust ja nähtust ülevaadet kirjutada. Loobusin ühe ajakirjandusliku žanri kasutamisest teise kasuks, mis lubab ka oma arvamust ja tundeid kirjeldada.

Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor, oma õpilastest ümbritsetuna Foto Urmas Saard
Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor, oma õpilastest ümbritsetuna. Foto: Urmas Saard

Täna toimus Sindi gümnaasiumi aulas kaks aktust, millega lõppes käesoleva õppeaasta esimene pool ja lapsed saavad jääda talvisele koolivaheajale. Mõlemal aktustel oli harjumuspärasest vähem pidulikkust, kuid seda enam hingestatud südamlikkust, mille tekitamine ei vaja ilmselt mitte niipalju erialast pedagoogilist oskust, vaid hoopis äratabamist meie tundemaailma peenhäälestatud keskkonnas.

Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup juhtis õpilaste tähelepanu ratsionaalsele arukusele ja ei lasknud mitte kedagi uinuda püüdmatutesse helesinistesse unistustesse. Ta usub enamike jõulusoovide täitumist. Samas omab ta seisukohta, et täitumatuks osutuvad soovid ei pruugigi sageli olla kõige mõistlikumad. Aga mõned soovid olid Keerupi enda sõnul õpilastele isegi pahatahtlikud. Ometi tuleb viimane sõna kirjutada jutumärkidesse. „Ma soovin, et internett ära kaoks.“ Õpilastes tekitas selle kuulmine muidugi võimsa hämmingu kahina.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumis kõnetati hapraid hingekeeli

Kümme Pärnumaa õpilasfirmat käis Väike-Salatsis

Pärnumaa koolinoored kõnelesid Väike-Salatsi (Läti kohanimena Mazsalaca) õpilaslaadal läti keelt ja pälvisid hindamiskomisjoni otsusega mitmeid auhindu.

Inga Rokpelne ja Birgit Peterson Foto Urmas Saard
Inga Rokpelne ja Birgit Peterson. Foto: Urmas Saard

Pühapäeval, 18. detsembril toimus viiendat aastat Mazsalaca õpilasfirmade laat, mida korraldab Mazsalaca vidusskolā (keskkooli) õpetaja Inga Rokpelne. Pärnu Koidula gümnaasiumi ettevõtlusõpetaja ja projektijuht Birgit Peterson ütles, et koostööd alustati selle kooliga käesoleva õppeaasta alguses läbi rahvusvaheliste õpilasfirmade projekti “Central Baltic Students Enterprises without Borders”.“ Peale Koidula gümnaasiumi osalesid laadal veel Sindi gümnaasium ja Pärnu Raeküla kool, kus õpilasfirmade tegevust juhendab majandusõpetaja Kristi Suppi.

Umbes 1300 elanikuga väikelinnas laatade korraldamiseks sobiv suurem kaubanduskeskus puudub. Nii korraldati laat kultuurimajas, kus paraja mahutavusega pinnad võimaldavad nii kaubelda kui ka meelelahutusliku kavaga esinemiseks lava kasutada. Õpilaslaat algaski kohaliku keskkooli õpilaste esinemistega.

Loe edasi: Kümme Pärnumaa õpilasfirmat käis Väike-Salatsis

Sindis kiideti jõulumeest

Jõuluvana Joonatan külastas Sindi eakaid, sotsiaaltöökeskust ja naisliitu.

Jõuluvana Joonatan Sindis Foto Urmas Saard
Jõuluvana Joonatan Sindis. Foto: Urmas Saard

Kuna linnatänavate paljal asfaltil uhke saan ei libise, vahetas jõuluvana Joonatan saani ja seda vedava hobuse lumetee lõppedes veelgi uhkema neljal rattal vurava sõiduki vastu ja jõudis nõnda väga kiiresti juba täna Sindi sotsiaaltöökeskuse maja trepi ette. Sindi sotsiaaltöökeskuses peeti ühiselt naisliidu liikmete, eakate ja keskuse rahvaga jõuluootuse pidu. Autost õuele astudes tõmbas Joonatan aega viitmata lõõtsast lustliku viisijupi välja, astus paraadnast majja ja seadis sammud otseteed kõige lõbusamalt kostvate häälte suunas.

Pika laua taga istus inimesi 30 ja pealegi, paljudel päkapiku mütsid üle kõrvade veetud. Eakate juht Juta Velleste krapsas hoobilt laua tagant püsti ja seisiski kohe abivalmilt jõulutaadi kõrvale. Näis, et jõulumehel aeg piiratud ja nii asus ilma pikema jututa kinke jagama. Juta aitas küll nimesid lugeda, aga iga nimetatu pidi suutma päris iseseisvalt luuletust lugeda, laulda või tantsida. Väga hoogsaks jalgade loopimiseks paraku ülipika laua tõttu ruumi ei jätkunud ja nii pidi mõnigi särtsakam esineja leppima rahulikema liigutusega. Mõned ei pääsenudki laua tagant välja ja jõulutaadi pikk pai jäi saamata, kuigi pikalt ette loetud luuletus väärinuks koguni kolme pikka paid. Kingiks saadud pakid toimetas nobedal käigul kõigile kätte Edvi Kukk, naisliidu juhatuse liige.

Loe edasi: Sindis kiideti jõulumeest

Johannes Mets pälvis Külauudiste tänukirja

Eesti Kodanikuajakirjanduse selts tänab MTÜ Sindi Mudelisport ja Sindi ANK tehnikaringi juhendajat Johannes Metsa kaastöö eest, mis toob lisatähelepanu juhtraja automudelismile ja pakub meie lugejatele huvitavat lugemist.

Johannes Mets tutvustab Sindi gümnaasiumi 3b õilastele juhtraja automudelismi Foto Urmas Saard
Johannes Mets tutvustab Sindi gümnaasiumi 3b õilastele juhtraja automudelismi. Foto: Urmas Saard

Täna külastas Sindi mudelispordi keskust Sindi gümnaasiumi 3b klass ja klassijuhataja Ene Alunurm. Sindi automudelismi juhtrajal on lisaks kohalikele õpilastele käidud põnevat tehnikasporti uudistamas ja kätt harjutamas ka teistest Pärnumaa paikadest. Kui senised külastused on esmauudistajatele üksnes küllaga põnevust pakkunud, siis tänasel ennelõunal olid kümned silmapaarid tunnistajaks, kui väga nende võõrustajat tegelikult hinnatakse.

Kodanikuajakirjanduse seltsi juhatuse esimehe ja Külauudiste peatoimetaja Aksel Lõbu allkirjaga tänukirja üleandmine ootamatult ja ilma ette teatamata valmistas Metsale tõelise üllatuse. Lõbu kirjutas tänukirjale, et rohujuuretasandi meedia on koht, kust inimesed ammutavad positiivsust ja uhkust oma kodukoha tegemiste üle. „Külauudiste poolt loodame, et meie koostöö jätkub meeldivaid hetki ja äratundmisi pakkudes.“ Koos tänukirja üleandmisega sai Mets kingituseks ka Apollo kaupluse raamatu kinkekaardi.

Mets on järjepidevalt hea asjatundlikkusega kirjutanud erineva astmega võistlustest mitmetel Eesti juhtradadel. Samuti teinud reportaaže välisriikidest.

Loe edasi: Johannes Mets pälvis Külauudiste tänukirja

Sindis on pikk vene keele päevade traditsioon

Sindis toimunud Pärnumaa kolmeteistkümnendal vene keele päeval osales 21 üldhariduskooli, 30 õpetajat ja umbes paarsada õpilast.

Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor, kätles kõiki vene keele päevale saabujaid ja lahkujaid Foto Urmas Saard
Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor, kätles kõiki vene keele päevale saabujaid ja lahkujaid. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerup, Pärnumaa vene keele ainesektsiooni juht, korraldas esimese vene keele päeva 2003. a Sindis. Sellest ajast saadik on enamik maakondlikke vene keele päevi toimunud Sindis. Ainult aastatel 2005, 2012. ja 2015. toimus vene keele päev õpetaja Kai Oraste korraldamisel Audrus.

Tänane vene keele päev kujunes eelnevatest oluliselt erinevaks sellega, et osalejate hulgas oli seitse kooli Tallinnast või selle lähedalt Harjumaalt: Pirita majandusgümnaasium, Tallinna reaalkool, Tallinna Arte gümnaasium, Kallavere keskkool, Vaida põhikool, Audentese erakool, Tallinna Laagna gümnaasium. Tallinna külaliste Sinti tuleku eest kandis hoolt Leena Möls, Vene keele õpetajate seltsi juhatuse esimees.

Pärnumaad esindasid lisaks Sindi gümnaasiumile veel gümnaasiumid Vändrast ja Kilingi-Nõmmest, põhikoolidest Paikuse, Tori, Koonga, Are, Pärnjõe, Jõõpre, Sauga, Pärnu-Jaagupi, Lõpe, Audru, Pärnu linnast Tammsaare kool.

Loe edasi: Sindis on pikk vene keele päevade traditsioon

Õpilaslaat Sindi gümnaasiumis

Täna õhtul pidas Sindi gümnaasium kuueteistkümnendat korda õpilaslaata, mis on Pärnu maakonnas kõige pikema traditsiooniga.

Margit Viies, Silmapaistvaim müügimees Foto Urmas Saard
Margit Viies, Silmapaistvaim müügimees. Foto: Urmas Saard

Majandusõpetaja Kristi Suppi juhendamisel kauplesid laadal nii Sindi gümnaasiumi õpilasfirmad kui Raeküla kooli minifirmad. Enamik Sindi gümnaasiumi õpilasi polnud siiski Junior Achievement Eesti programmi raames firmadena esindatud ja nemad tegutsesid töötubadena. Lisaks neile oli ka täiskasvanud kauplejaid.

MTÜ Pesapuu erineva kujuga korvid ja karbid valmistati Pärnu Postimehe paberist. Korduvkasutusena tarvitatud ajalehepaberist materjal on oskusliku töötluse tulemusena tugev ja vastupidav ning esmapilgul peale vaadates ei teagi arvate, et tegemist paberiga.

Õpilane Katrin Elisabeth müüs enda valmistatud vilditud seepi. Minifirma Jakami müüs Pirni-õuna ja virsiku-õuna suhkruvabasid, kuid magusaid jooke. Õpilaste sõnul oli neil sadakond pudelit väga tervislikku jooki, mis müüdi praktiliselt silmapilkselt ära. Ühe teise leti ääres teistsuguse maitsva joogiga sai pisut ka nalja. Enne kui kahe eurone müüja näppude vahele jõudis, otsustas münt ka ise proovida joogi värskust ja sulpsas ühe jutiga topsi põhja.

Loe edasi: Õpilaslaat Sindi gümnaasiumis

Kurgjal lihviti kivisid ja küpsetati leiba

Tänane Särghaua õppekeskuse ja C. R. Jakobsoni talumuuseumi külastus oli preemiareis kõigile neile õpilastele, kelle abil viidi edukalt läbi 9. novembril toimunud Sindi gümnaasiumi seitsmes õpilaskonverents „Andrew Winter – sintlasest maailmakuulsa meremaalija lugu“.

Kurgjal Foto Urmas Saard
Kurgjal. Foto: Urmas Saard

Väljasõit Vändra valda polnud üksnes tavalisele koolipäevale vaheldust pakkuv tegevusetu ajaviide. Mitme tunni pikkust ajakava täitis meelelahutuslik käeline tegevus erinevates õpikodades.

Esmalt peatuti Kurgja talumuuseumi naabruses asuvas TTÜ Geoloogia Instituudi Särghaua välibaasis, mis asub kultuurilooliselt huvitava ajalooga endisel talukohal. Särgava talus on karjapoisi põlve saanud tunda Johann Voldemar Jannsen, hiljem samas kohas peatunud Fridebert Tuglas ja Ernst Peterson Särgava. Korduvalt on talu külastanud Konstantin Päts.

Tänaseid külalisi võttis vastu doktorikraadiga geoloogia teadur Maris Rattas, kellelt saadi teada, et möödunud sajandi alguses oli talukoht Pärnumaal üks edukamaid. Paraku 1949. aastal Särgava pererahvas küüditati Venemaale ja majandamise võttis üle Vändra kolhoos. Nüüd asub samas paigas geoloogia instituudi välibaas, mille peamiseks funktsiooniks on kujunenud kivimiproovide hoiustamine ja esmane uurimine.

Loe edasi: Kurgjal lihviti kivisid ja küpsetati leiba

Helgi Tuul avas Sindis gobeläänide näituse

Tekstiilikunstnik Helgi Tuul tähistas 3. detsembril oma 70. sünnipäeva isikunäituse avamisega Sindi muuseumis.

Helgi Tuul 70 sünnipäeva isikunäitust avamas Sindi muuseumis Foto Urmas Saard
Helgi Tuul 70 sünnipäeva isikunäitust avamas Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Tema töid on olnud paljude aastate kestel vaadata väga mitmel pool, ka välisriikides. Sindi muuseumis nägid külastajad tunnustatud tekstiilikunstniku gobeläänvaipasid viimati 2009. a märtsis avatud näitusel. Sarnaselt tollele meeldejäävale päevale kogunes ka laupäeval märkimisväärselt suur hulk tema loomingu austajaid muuseumi kitsukestesse ruumidesse. Kohal olid viis Helgi lähimat kaastöölist omaaegses 1. detsembri nimelises vabrikus; Helgi tütar Tiina; tekstiilikunstnik Karin Tislar, kes alles tänavu juulis tähistas samuti Sindi muuseumis oma 70. sünnipäeva isiknäituse avamisega; kunagine üleaedne ja praegune riigikogu väliskomisjoni liige Marko Šorin, endine majanaaber ja praegune Sindi muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk; teised lähedased, sõbrad tuttavad, kunstihuvilised.

Näituse avamisele andis tundelise pidulikkuse Merike, kes pani viiuli keeltel helisema traditsionaali „Forever joung“ (igavesti noor). Näituse avamisel liiguti ühest ruumist teise, kolmandasse. Kõigis tubades mängis Merike järgmise peatüki sissejuhatuseks.

Loe edasi: Helgi Tuul avas Sindis gobeläänide näituse

„Jõululooga“ Sindis

Eesti Lastemisjoni nukuteater Talleke külastas tänasel teisel adventpühal Sindi linna lasteprogrammiga „Avamata kingitus“, mille keskseks ootuseks oli nukunäidend „Jõululugu“.

Eesti Lastemisjoni nukuteatri Talleke trupi liikmed Sindis Foto Urmas Saard
Eesti Lastemisjoni nukuteatri Talleke trupi liikmed Sindis. Foto: Urmas Saard

„Jõululugu“ vestab Jeesuse sünniloost ja esimestest sünnipäevakülalistest väiksematele lastele hõlpsasti mõistetaval kujul. Jutustus põhineb piibliloo Luuka evangeeliumi 2. peatüki kirjeldusel, kestvusega 25 minutit. Helitaustaks on kasutatud Timo Lige muusikat ning vokaalselt ka Maarja ja Joosepi laulu. Nukud pani elama kuus vabatahtlikku, kes saanud ettevalmistuse lastemisjoni koolituspäevadel. Lisaks üks inimene valgustuse puldis ja teine arvuti taga.

Nukuetendusele eelnes vahetu vestlus lastega. Vestlust illustreerisid pildid suurel ekraanil ja vahelduseks lauldi täiel rinnal tuntud lastelaule. Näiteks: „Kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö…“ Seda viis läbi Ülle Kalvik, lastemisjoni projektijuht. Seltsimaja väikese saali kõik 70 istekohta olid hõivatud ja toole tuli puudugi. Tublisti üle poolte olid lapsed. Selgelt kristlikule pärimusele tuginev vestlus polnud siinse kultuuriruumiga harjunud inimestele midagi võõristavat ja seepärast ei tundunudki religioosse müsteeriumina. Pigem oli tegemist väga eluterve käsitlusega, mis suunas lapsi ratsionaalselt, aga ka eetiliselt parimal viisil elus toimetama.

Loe edasi: „Jõululooga“ Sindis

Ühinemisläbirääkimisi selgitav rahvakoosolek Sindis

Eelseisval pühapäeval algav rahvaküsitlus olevat küll omavalitsustele kohustuslik, aga polevat otsuse langetamisel siduv, selgitati eilsel rahvakoosolekul.

Johannes Mets rahvakoosolekul Foto Marko Šorin
Johannes Mets rahvakoosolekul. Foto: Marko Šorin

28. novembril kogunes Sindi seltsimajja veidi alla 30 inimese, kes tundsid huvi Sindi linna, Sauga valla, Tori valla ja Are valla ühinemisläbirääkimiste hetkeseisu vastu. Linnavalitsuse poolelt olid kohal linnapea kohuseid täitev Rein Ariko, volikogu esimees Toomas Asi ja linnasekretär Birgit Kuusk. Külalisena osales koosolekul Sauga vallavolikogu liige Tiit Sutt. Samuti oli kohal riigikogu liige ja Sindi kodanik Marko Šorin.

Hetkeseisu tutvustas Asi, kes tuletas lühidalt meelde asjade käiku alates Suur-Pärnu plaanist, millest Sindi kohe keeldus, kuni käesoleva hetkeni. Pärast Suur-Pärnu idee lagunemist jagati kaardid ümber ja Sauga vald tegi omakorda Sindi linnale ja Tori vallale ettepaneku ühinemiseks. Ariko sõnul jõuti kolmepoolsetel läbirääkimistel kiiresti kokkuleppele tulevase valla nime ja keskuse asukoha suhtes. Kaardid lõi jällegi segi Are valla sundseis. Kuna esialgse plaani kohaselt ei saa ühise piiri puudumise tõttu Are vald Pärnuga ühineda, siis oli neil valida kaks suunda: kas Sindi – Sauga – Tori või Halinga. Peale Halinga keeldumist jäi Arele vaid üks valik. See tõi segadust juurde, kuna Arele ei sobinud ei uue ühendvalla nimeks valitud Sindi vald ega keskuse asukoht Sindis. Are esitas omad tingimused ja nende arutamine hetkel käibki.

Loe edasi: Ühinemisläbirääkimisi selgitav rahvakoosolek Sindis

Sindi gümnaasiumi parimad tordi valmistajad

Sindi gümnaasiumi sünnipäeva nädal lõpetati tordivalmistajate vahelise võistlusega, kus hindamiskomisjon nimetas kuus parimat noort kondiitrit.

Žürii liikmed ja kooli ajakirjandusõpilased arutlevad parima maitse üle Foto Urmas Saard
Žürii liikmed ja kooli ajakirjandusõpilased arutlevad parima maitse üle. Foto: Urmas Saard

Novembrikuu kolmandal nädalal tähistas Sindi gümnaasium oma 179. sünnipäeva. Kogu nädala võis kuulda kooliraadio saadete sarjas õpetaja Lembit Roosimäe põnevaid jutustusi õppeasutuse ajaloos toimunud sündmustest. Valmistati postkaarte ja torte. 18. novembril korraldati neist näitus.

Samal päeval hindas žürii torte maitse, välimuse ja loomingulisuse järgi. Teraselt jälgiti toorainete valikut. Hindamisel eelistati naturaalsete tervislike toorainete kasutamist. Teist korda toimunud tortide valmistamise võistlusel osales 46 õpilast, keda oli võrreldes eelmise aastaga ligemale paar korda rohkem. Žüriisse kuulusid kooli kodunduse õpetaja Maia Agar, kooliõde Anne Sammelselg, Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Helen Sääsk, arvutiadministraator Asko Aru ja majandusjuhataja Mart Nõmm, kes omab toitlustajana pikaajalisi kogemusi.

Sünnipäeva nädal lõppes piduliku kontsertaktuse ja võitjate väljakuulutamisega.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi parimad tordi valmistajad

Sindi meediaõpilased Papa Jannseni koolitunnis

Pärnu Ülejõe linnaosas asuv omaaegne Tallinna-Posti maantee on nimetatud Johann Voldemar Jannseni tänavaks põhjusel, et selle ääres asuvas majas sai alguse esimene Eestis pidevalt ilmuv ajakirjandus.

Õpetaja Ilona Veike ja Sindi gümnaasiumi meediaõpilased Koidula muuseumist väljumas Foto Urmas Saard
Õpetaja Ilona Veike ja Sindi gümnaasiumi meediaõpilased Koidula muuseumist väljumas. Foto: Urmas Saard

Nädalapäevad tagasi, 18. novembril külastasid kultuurilooliselt olulist maja Sindi gümnaasiumi meediakallakuga 10. klassi õpilased. Praegu asub majas Koidula muuseum.

Tänavapoolsest uksest majja sisenedes satub külastaja 19. sajandi aegsesse klassiruumi. Madala laega tuba on vähe valgustatud. Esmapilgul hakkavad silma vanaaegsed koolipingid, suur maakaart, sama suur arvelaud ja harmoonium ühes hämaras nurgas. Külastajaid teretab suurt kasvu mees, kellel seljas vanaaegse tegumoega pikk kuub. Elmar Trink on Koidula muuseumi juhataja ja näitleja. Koolmeister palub õpilased istuma. Tagumises pingis istub Edwini kõrvale ka õpilasi saatev õpetaja Ilona Veike. Pärast lühikest sissejuhatust jalutatakse ka teistesse tubadesse.

Kõigepealt sisenetakse Johann Voldemar Jannseni ehk Papa Jannseni töötuppa, kus ta toimetas seitse aastat ajalehte Perno Postimees ehk Näddalileht. Lehe esimene number ilmus 1857. aasta 5. juunil. Peale nende ruumide on majas veel neli tuba. Neist kõige tagumises näeb magamistuba. Kõigis ruumides on rohkelt ajalooürikuid: dokumente, pilte jm. Eriline koht on Papa Jannseni tütrel Lydia Koidulal, kes aitas isal lehte toimetada ja kirjutas eesti rahvale südamesse minevaid luuletusi.

Loe edasi: Sindi meediaõpilased Papa Jannseni koolitunnis