Pühapäeval, 27. septembril, toimuv VIII Pärnumaa Rattaretk pakub lisaks tavapärasele 42 ja 20 distantsile uudsena 9 kilomeetri pikkust teekonda, kuid alustada võib ka kell 9.30 Torist, liitumistega Sindis ja Paikusel, et jõuda keskpäeval Pärnus antavasse üldstarti.
Pikamaa pedaalijad. Foto: Urmas Saard
Algusega kell 10.30 saavad kesklinna silla kõrval toimuvatel lastesõitudel osaleda kuni 9-aastased ratturid. Samal ajal, kell 10.30 starditakse Sindi raekoja eest Pärnu suunal.
Ühine start retke kõikidele distantsidele antakse täpselt kell 12 Pärnu kesklinna silla juurest. Pikemate vahemaade läbijad suunduvad Vana-Pärnusse ja paljud sealt Audrussegi. Startijad 9 km rajale teevad tuttavale Jaansoni ringile tiiru peale.
Korraldajate ootus on kuni pooltuhat pedaalijat.
Retkele saab registreerida Pärnumaa Spordiliidu kodulehel või Pärnu Keskuse infoletis. Eelregistreerimisel on tasu soodsam võrreldes nendega, kes jätavad kirjapaneku stardipäevale.
Laupäeval, 26. septembril peetakse Paikuse spordikeskuses XIV Leo Kreinini mälestusvõistlused kreeka-rooma ja naistemaadluses.
XIII Leo Kreinini mälestusvõistlused 2014. a. Foto: Urmas Saard
Mälestusvõistluste päev algab kell 10 mälestushetkega Leo Kreinini kalmul, mis asub Sindi kalmistul.
Spordikeskuses alustatakse tund hiljem. Võisteldakse järgmistes vanusegruppides ja kehakaaludes: 2002 ja nooremad: -22; -26; -29; -32; -35; -38; -42; -47; -53 kg; 1998 ja nooremad: -42; -46; -50; -54; -58; -63; -69; -76; -85; -100 kg; neiud 2000 ja nooremad: -44 kg; mehed: -59; -66; -71; -75; -80; -85; -98; -130 kg.
Spordialadest on maadlus üks vanimaid. Juba 3. aastatuhandel eKr. maadeldi Vana-Egipruses lähedaselt tänapäevastele võtetele. Ilma abivahenditeta kahevõitluses loetakse vastane kaotanuks, kui ta puudutab matti mõlema õlaga. Juhul, kui ettenähtud aja piires jääb seljatamine toimumata, tunnistatakse võitjaks suuremal arvul erinevaid võtteid sooritanud või kohtunike arvates südikamalt tegutsenud võistleja.
I-III koha võitnuid autasustatakse medali ja diplomiga, parimatele auhinnad. Peale kaalumist loositakse välja üks täiskasvanute kehakaal, kus rahalised auhinnad jagunevad vastavalt I koht 300 €, II koht 200 €, III koht 100€. Eriauhind on ka parimale noormaadlejale ja keegi saab täiskasvanute raskekaalu võitja rändkarikas. Mullu läks see Evo Richard Lode kätte.
Võistluse korraldaja on Pärnu maadlusklubi Leo, kes paneb ka ise arvukalt maadlejaid võistlema.
Vastupanuvõitluse päeval alustas Sindi Ajalooklubi oma kaheksandat hooaega. Ettekande tegi Sindi gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe, kes rääkis Paikusega seotud kuulsaima luuraja Paul-Peeter Toome elust.
Lembit Roosimäe, Sindi Ajalooklubi peamine eestvedaja. Foto: Urmas Saard
Paul-Peeter sündis 1921. a 30. oktoobril Audru vallas ja õppis Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis. Roosimäe ütles, et paarkümmend aastat tagasi olid arhiivid tunduvalt avatumad, kui praegu ja seda võimalust kasutas ta omal ajal üsna ohtralt. Tol ajal pöördus tema poole Paikusel elav Paul-Peeter Toome (Tõnson) tütar palvega uurida arhiiviandmete põhjal isa käekäiku.
1941. a. 12. veebruaril ületas Paul-Peeter NSV Liidu ja Soome vahelise riigipiiri. Roosimäe esitas lõike hiljem tabatud luuraja ülekuulamisprotokollidest, mis asuvad Eesti Riigiarhiivi Filiaalis (parteiarhiiv) Tõnismäel. Muidugi olid protokollid koostatud vene keeles. Ülekuulamisprotokollis on kirjas tema tunnistus: „12. veebruaril mina koos Simmo, Mihkliga ja Rosenfeldt, Heimariga Saaremaalt (Roosimäe sõnul õppis viimane Pärnus pagariks) ületasime piiri kell 7 õhtul Loksa juures Harjumaal.“ Edasi tunnistas ta, et üleminekul neid keegi ei aidanud ja ületamiseks kulus 44 tundi. Soome piirivalve saatis mehed Porvoo merestaapi, kus toimus ülekuulamine ja saatmine Helsingisse. Toiming kestis kaks päeva. 25. veebruaril viidi neid endise ajalehe Vaba Maa toimetaja Harald Vellneri juurde, kus elati 15. aprillini. Seejärel saatis Vellner nad admiral Pitka korterisse.
Vastupanuvõitlemise päeval otsustas Sindi Ajalooklubi teha üleskutse püstitada Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks Julius Friedrich Seljamaa sünnilinna mälestusmärk, millega avaldatakse austust poliitikule, diplomaadile ja Tartu rahu läbirääkijale.
22. septembril esitas ajalooklubi Sindi linnavalitsusele palve kiita heaks kodanikeühenduse algatus, millele samal päeval toimunud linnavalitsuse istungil anti üksmeelne toetus ja avati annetuste tegemiseks vajalik pangakonto: Swedbank – EE102200001120145828, märksõna „Seljamaa“.
Juuli esimestel päevadel alustati tervisekeskuse seinte tervendamisega. Sindi abilinnapea Rein Ariko rääkis, et kui tavaliselt ollakse harjunud vanade läbi tilkuvate katuste remondiga, siis linna tervisekeskuse puhul muutusid muret tekitavaks vett läbi laskvad seinad.
Sindi tervisekeskuse esise asfalteerimisega lõpevad hoone juures suuremad tööd, millega alustati juulis. Foto: Urmas Saard
Viis-kuus aastat tagasi jõudsid hoone õuepoolsel küljel murendada pikalt välja kasvanud õunapuu oksad krohvpinda ja rikkusid niiskusrežiimi ning soodsa tuulesuuna korral surus vihmavesi läbi seina siseruumidesse. Tervisekeskuse patsientidele ja möödakäijatele on muutunud maja värv, aga tööde peaaegu avariilisuse tekitas hoovipoole külg, mis on nähtav vähestele. Jaama tn poolne külg oli rahuldavas olukorras. Teine häda oli keldriga, kus asub kivisöel köetav keskkütte katel. „Kui pumpa poleks õigel ajal käivitatud, võinuks vesi sõna otseses mõttes küttekoldesse voolata,“ rääkis Ariko probleemist, mille lahendamist polnud enam võimalik edasi lükata.
Vundamendi lahti kaevamisel selgus ehituslik iseärasus, mida varem ei teatud. Vundamendi süvend oli kaevatud selliselt, et sirgelt lõigatud muldseinad jäidki vundamendi ehituse ajal vajalikuks toestuseks, mille vahele asetati seguga seotult maakivid. Ehitusviis oli tolleaegseid tehnilisi võimalusi arvestades hästi mõeldud, sest vundamendi ümber oleva pinnase tihendamiseks puudus tol ajal vajalik vibraator, mis tänapäeval on täiesti tavapärane tööriist. Saalungid ehitati üksnes süvendi ülemisse serva. Vundamendile hüdroisolatsiooni paigaldamiseks pidi nüüd maakivide vahelised ebatasased pinnad survepesuriga pinnase täitest puhtaks pesema. Ümber maja paigaldati drenaaž, mille kaudu saab liigse vee juhtida läbi pumpla lähedal asuvasse kraavi.
Sindi Gümnaasiumis on saksa keelt õppijate jaoks olnud alates 2004/05. õa. suurepärane võimalus õppida Austria külalisõpetajate käe all paari nädala vältel saksa keelt ja tutvuda selle maa ja kultuuriga. Neljal korral oleme saanud võimaluse käia oma õpilastega külas Austria koolides ja kogeda seda, kuidas saksa keel avab uksi Euroopasse ja võimaldab luua imepäraselt rikastavaid kontakte.
Põgus unenäohetk Viinis
Hundertwasseri kunstimajas. Foto: Tiia Reiksaar
Aasta tagasi oli meie koolis taas külalisõpetaja, proua Brigitte Strohmeier Hofer Viinist. Seekord juba kaheksas külalisõpetaja Sindi Gümnaasiumis. Kuna nende kool, Viini Kandlgasse Reaalgümnaasium oli huvitatud õpilasvahelistest kontaktidest, siis sai juba sama õppeaasta kevadel teoks meie õpilaste külaskäik Viini.
Isiklikul initsiatiivil põhinevate kontaktide suureks eeliseks on võimalus vältida ebainimlikult bürokraatliku asjaajamise masinavärki, millesse tavaliselt upuvad projektides osalejad. Meie nn projektid on seepärast alati rajatud inimestevahelisele vabale kokkuleppele, mis tähendab, et selles osalejad finantseerivad sõidu ning sellega seotud kulud oma taskust. Loomulikult oleme saanud alati väikest abi koolide poolt ja samuti on võõrustavate lastevanemate igakülgne toetus väga paljus märkimisväärne. Õpilased elavad peredes ja neid võetakse alati avasüli vastu ning antakse endast parim.
Meie kevadine õppekäik Viini pani aluse kahe kooli koostööle ja valmistas ette edasise sõpruse süvenemise õpilaste ja nende perede vahel.
28. septembril külastab välisministeeriumi pressi- ja avaliku diplomaatiaosakonna nõunik Jüri Trei Sindi linna, kus esineb Sindi gümnaasiumi ja Tori kooli õpilastele loenguga ning kingib Eesti lipu seltsi poolt Tori koolile 10 sinimustvalget kandelippu.
Eesti kaitseväes on Jüri Trei auaste mereväe nooremleitnant. Foto: erakogust
Välisministeeriumi nõunikuna töötab Jüri Trei alates aastast 2002, kuid juba 1994-1999 oli ta välisministeeriumi protokolliosakonna I sekretär. Peakorraldajana vastutas ta siis riiklike suurürituste, nagu Eesti Vabariigi aastapäevade ja võidupühade tähistamise, aga ka riigivisiitide eest. Aastatel 1999-2002 oli Trei Eesti konsul Peterburis. Venemaal algatas ta ja viis lõpuni Peterburi Jaani kiriku taastamise, samuti Lydia Koidula ja akadeemik Wiedemanni mälestuse jäädvustamise Kroonlinnas ning Peterburis. Trei on osutanud märkimisväärset abi ka Võnnu vabadussamba taastamisel, mille eest autasustati teda Läti Kolme Tähe ordeniga. Autasusid on väga palju teisigi.
Ühiskondlikus tegevuses on ta jätkuvalt praegugi hästi toimekas. Eesti lipu seltsi asutajaliikmena on Trei alates käesoleva aasta algusest sama kodanikeühenduse esimees, samal ajal ka Eesti muusika fondi esimees, Jaan Poska mälestusfondi juhatuse liige, ajalehe Peterburi Teataja toimetuskolleegiumi esimees ja toimetaja jne.
Sindit külastab Trei eeskätt Lipu seltsi esimehena. Küllakutse tegid kolmepoolselt nii Sindi linnavalitsus, Sindi gümnaasium kui ka Eesti lipu seltsi Sindi osakond. Trei huviks on tutvuda väikese kogukonnaga, kus juba enne Teist maailmasõda paistis Sindi silma erilise lugupidamisega sinimustvalge lipukultuuri vastu ja mis uuesti hoogustus peamiselt viimasel viiel aastal.
Lisaks Sindi gümnaasiumile ja mitmele Pärnu linna koolile teevad maakonnas head lipukultuuri edendamise tööd ka Audru, Paikuse ja Tori, leiab lipu selts. Pärast loenguga esinemist kingib Trei Eesti lipu seltsi poolt Tori koolile 10 sinimustvalget kandelippu. Tori vallavalitsuse arendusnõunik Aarne Põlluäär lubas kingitusele vastata vallapoolse panusega ja osta juurde veel vähemalt samapalju lippe.
Fein-Elast Estonia OÜ on Sindi Avatud Noortekeskuse suurtoetaja, kes tunnistati sel aastal üheks Aasta Piirkonna Ettevõtte nominendiks.
Rain Randväli, Ardo Saulep ja Siim Raidmets. Foto: Urmas Saard
Esinduslik žürii on teinud valiku Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) poolt tänavu välja antava Ettevõtluse Auhinna nominendid ja viie kategooria parimad ettevõtted kuulutatakse välja 8. oktoobril toimuval pidulikul auhinnagalal.
Erinevate valdkondade asjatundjad valisid välja kolm parimat ettevõtet viies kategoorias – Aasta Eksportöör, Aasta Välisinvestor, Aasta Piirkonna Ettevõte, Aasta Uuendaja ja konkursi ajaloos esmakordselt Aasta Vastutustundlik Ettevõte. Hindamise aluseks olid ettevõtte majandustulemused, turundusplaanid, tootearendus ja teised tegurid, mis tagasid ettevõtete edu.
Aasta Piirkonna Ettevõte selgub Märjamaa Lihatööstus OÜ, kasevineeri valmistava UPM-Kymmene Otepää AS ja Sindis elastikniite tootva Fein-Elast Estonia OÜ seast.
Täna tähistas Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond vanavanemate päeva, millega sooviti väärtustada vanavanemate rolli ühiskonnas ja läbi koostegemise ühendada omavahel erinevad põlvkonnad.
Pärnumaa naiskodukaitse tähistas vanavanemate päeva. Foto: Urmas Saard
Vanavanemate päev on Eestis alates 2010. aasta jaanuarist riiklik tähtpäev, mida ametlikult tähistatakse septembri teisel pühapäeval. Eestlastel langeb tähtpäev ameeriklastega samale ajale. Ameerika Ühendriikides seadustas president Jimmy Carter oma allkirjaga vanavanemate päeva rahvuspühana 1979. aastal. Seda päeva tähistatakse erinevatel kalendrikuudel kas rahvuspühana või riikliku tähtpäevana ka mujal maailmas: Kanadas, Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias. Kui Eestis on vanavanemate päev ilmalik, siis Poolas tähistatakse katoliku usupühana.
Tähtpäev võimaldab lastel saada teadlikumaks vanavanemate tegevusest, teadmistest ja elutarkusest. Sama mõte ajendaski Pärnumaa ringkonna naisi tegema midagi sellist, mis suudaks pakkuda tihedamat põlvkondade vahelist suhtlemist ja sisendaks austust vanavanemate vastu. Õhtupoolik sisustati mitmekesise tegevusega. Raba tänava lasketiiru pääsla kõrval võttis saabujaid vastu Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna aseesinaine Anneli Rabbi, kes pakkus pika laua taga istet ja andis küsimustega paberid kätte. Küsimustele vastuseid otsides saadi kiiresti palju teadlikumaks naiskodukaitse tegemistest ja ülesannetest.
Üheksandat aastat korraldas Sindi Avatud Noortekeskus 12. septembril elamusspordipäeva Sindi Skate, millest võtsid osa riigi parimad BMX-, rula- ja tõukerattasõitjad.
Lisaks kolme ala esimese kolme parima välja selgitamisele märgiti ära noorima osalejana 7-aastane Mattias Paaps Pärnust, parimad sintlased Eke Pikk ja Juss Ojala ning suurima kukkujana pärnakas Siim Raidmets
Ajaloohuviline Sindi linnapea Marko Šorin valmistus neljapäevast pühapäevani kestvateks Euroopa muinsuskaitsepäevadeks juba aegsasti ja koostas rohkelt ajalooliste fotodega illustreeritud vihiku, mis annab põgusa ülevaate kodulinna ajaloost.
Marko Šorin tutvustab Euroopa muinsuskaitsepäevade raames huvilistele Sindi tööstuspärandit ja kõneleb muust linna ajalooga seonduvast. Foto: Urmas Saard
Tiitellehele on kirjutatud „Euroopa Muinsuskaitse päevad 2015 Tööstuspärandi aasta“. Tuntud töösturi suure foto all selgitav allkiri: „J. Ch. Wöhrmanni asutatud väikelinn Sindi“. Selle 16-leheküljelise teatmiku kinkis linnapea kõigile huvilistele, kes tunnike enne keskpäeva kogunesid Sindi koolioone juurde, mis valmis 1901. a varem lammutatud kõrtsi asemele. Algselt asusid majas nii 1837. a asutatud kool kui ka 1892. a avatud Eesti esimene lasteaed ja 1898. a loodud evangeeliumi-luteriusu abikogudus.
Sama punastest tellistest laotud kolmekorruselise hoone juurest alustas Šorin mõttelist ringkäiku linna ajaloos.
Väikeses teatmikus jutustab Šorin, et algselt asusid Sindi asunduse asemel Saia ja Tõela külad. Pärnu jõest alla voolu jäi mõne versta kaugusele Zintenhofi ehk Sindi mõis, mille hoone asus praeguse politseikooli kohal. 1832. a Riia kaupmehe J. Ch. Wöhrmanni poolt asutatud vabrikule ja juurde tekkinud asundusele antigi nimi, mitte siin asunud külade, vaid just mõisa järgi. Kuni Sindile alevi staatuse andmiseni kuulus vabrikuasula administratiivselt Taali valla alla. Narva Kreenholmi asutamiseni oli Sindi vabrik Liivimaa ja ka Eestimaa kubermangu suurim tööstusettevõte, kus töötas iga viies tööstustööline.
Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond korraldab esmaspäeval, 14. septembril Pärnus vanavanemate päeva puhul toreda õhtupooliku, kuhu oodatakse meelt lahutama erinevas vanuses inimesi, eriti aga vanavanemaid koos lapselastega.
Vanavanematepäeva tähistamine Sindis. Foto: Urmas Saard
Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna aseesinaine Anneli Rabbi annab teada, et Raba tänava (Raba 1 a) lasketiirus ja selle ümbrusesse rajavad Naiskodukaitse erialagrupid koos kaitseliitlaste, kodutütarde ja noorkotkastega mitmed tegevuspunktid. Külalised saavad alates neljast paari tunni kestel proovile panna oma osavust, täpsust ja nutikust, samas ka ise õppides. Aimu saab Naiskodukaitse tegevusest üldisemalt, samuti meditsiini-, toitlustus-, spordi- ja staabiassistentide tööst. Avatud on lasketiir, kus instruktori käe all võib õhupüssist märki lasta.
Lisaks sellele on kohal meditsiinitarvetefirma B.Braun Medical esindaja, kes tutvustab kohapeal tänapäevase koduapteegi haavahooldusvahendeid. Pärast tegevuspunktide külastamist on võimalus maitsta kosutavat sõdurisuppi. Vanavanemate päeval osalemine on tasuta.
Täna teatas Sindi abilinnapea Rein Ariko linnavalitsuse otsusest premeerida Allar Raja Eesti paarisaerulise neljapaadi meeskonnas osalemisega saavutatud MM-i pronksi eest 800 euroga.
Allar Raja Eesti paarisaerulise neljapaadi meeskonnas võidetud MM-i pronksiga. Foto: Urmas Saard
5. septembri pärastlõunal Prantsusmaal Aiguebelette’i järvel toimunud paarisaeru neljapaatide tasavägises ja ülipõnevas finaalis võitis Eesti nelik Saksamaa ja Austraalia järel MM-i pronksmedali. Samas paadis Allar Rajaga sõudsid Andrei Jämsä, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo, kellel nüüd seisab ees tuleval aastal Rio de Janeiro suveolümpial võistlemine. Seni puudub Eesti paarisaeru neljapaadil medal olümpiamängudelt.
Tõnu Endrekson omab sissekirjutust Tori vallas ja Kaspar Taimsoo Viljandis. Usutavasti premeerivad ka need omavalitsused edukaid sõudjaid. Pärnu linnavalitsus premeerib Andrei Jämsät 1000 ja neljapaadi treenerit Matti Killingut 750 euroga.
Täna pandi Sindi muuseumis üles näitus, mis sündis Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri-, restaureerimis- ja sisearhitektuuri- ja Tallinna Tehnikaülikooli inseneriõppe üliõpilaste ning juhendajate ühisest mõtisklusest interdistsiplinaarsel teemal “Hüljatud maastikud. Sindi kalevivabrik – tööstuspärandi tulevik?”
Heidi Vellend näituse ülespanekul. Foto: Urmas Saard
Tänavu jaanuaris külastasid üliõpilased Sindit, et kohapeal koguda oma ideekavandite koostamiseks vajalikke materjale ja eelteadmisi. Märtsis toimus Tallinnas Suur-Kloostri tänava auditooriumis Sindi tööstuspärandi võimalike tulevaste kasutusideede tutvustamine, mille juures osales vabriku varemete omaniku Sonny Aswani esindajana ka Tarvo Teder. Sealse esituse vastu tundsid huvi veel volikogu liige Kardo Kase, linnapea Marko Šorin ja linnaaednik Sirli Pedassaar-Annast.
Neljale tudengite töögrupile andsid hinnanguid Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna muinsuskaitse- ja restaureerimise osakonna juhataja professor Lilian Hansar, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskonna professor Andres Ojari jt.
Euroopas tähistatakse 10.- 13. septembril tööstuspärandi aastat ja Muinsuskaitseamet kutsub huvilisi tänavustel Euroopa muinsuskaitsepäevadel tutvuma Eesti tööstuspärandiga.
Marko Šorin tutvustab külalistele Sindi kalevivabriku varemeid. Foto: Urmas Saard
Muinsuskaitseameti kodulehel kirjutatakse, et ligemale 10% Eesti 6000st ehitusmälestistest on otseselt seotud tootmisega: viinavabrikud, meiereid, veskid, masina- ja laevaehitustehased, linavabrikud ja puuvillamanufaktuurid, paberitööstused jne.
Ligi pooled Eestis riikliku kaitse alla võetud tööstuspärandist on vesi- ja tuuleveskid. Suur osa nende omanikest on tõelised veskifanaatikud, kes hoiavad ja tutvustavad pärandit, aga olulisem veelgi on see, et nad tegelevad tõsiselt veskite kaasaegse kasutusega, taastuvenergia tootmisega ja tasakaalu otsimisega loodusressurside kasutamise ja loodus- ning pärandihoiu vahel.
Seetõttu teeb ka Muinsuskaitseamet tänavustel muinsuskaitsepäevadel koostööd veskiomanikke ja –huvilisi ühendava MTÜga Eesti Veskivaramu ja avatud tööstuspärandi päeval 12. septembril on avatud kümned veskid kõikjal üle Eesti.
Eelseisval laupäeval, 12. septembril peetakse rula, BMX- ja tõukerataste osalusel Sindi Skate 2015, mille ettevalmistused algasid juba mitu kuud tagasi.
Sindi Skate 2015. Märgi kavandaja Elvo Grimm ja valmistaja Sindi ANK. Foto: Urmas Saard
Traditsioonilist trikiratturite võistlust korraldava Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent ütles, et sarnaselt eelmistele aastatele tuleb ekstreemsporti harrastavaid noori ka seekord kohale riigi väga erinevatest paikadest. „Demonstratsioonesinemist teevad riigi paremikku kuuluvad noormehed Jarmo Kangro ja Aleksander Tubin Tartust, Marko Padernik Kilingi-Nõmmest, Siim Raidmets ja Rain Randväli Pärnust. Muidugi hakkavad nad ka võistlema ja on ühed peamised favoriidid,“ nimetas Vent saabujatest tuntumaid nimesid. “Võistlustel osaleb ka vahetusõpilane Enric Garriga HIspaaniast.” Igal alal valitakse välja kolm paremat. Lisaks eriauhinnad noorimale osalejale, suurimale kukkujale, parimale sintlasele…
Juhataja sõnul kuulub korraldusmeeskonda kümmekond noort ja täiskasvanut. Kuulutuse ja märgi kavandi tegi Elvo Grimm. Videoklipi valmistas eelseisvateks võistlusteks Sindi noormees ja Kuldrula üks eestvedajatest Henri Holland. Temalt valmis ka 2014. aasta võistluse järelvideo. Võistlust pildistavad Sindi noormees Kaur Kasemaa ja Tallinna neiu Aliina Kask. Päeva juhib Taavi Burket, kes on nende võistlustega olnud seotud algusest peale. Kohtunikeks on väljapoolt Andre Aavik, Klen Arge ja Cristf Paulberg, lisaks sindikad Ardo Saulep ja Sören Mäesalu.
Spordisündmust turvavad politseikooli kadetid. Toitlustamise eest hoolitseb Mart Nõmm. Esmakordselt pakutakse suhkruvatti ja jäätist. Skatepargi remonti veavad Mihail Škljar ja Vallo Vaargas.
1. septembril tähistas Sindi muuseum sama mälukeskuse looja Olga Kalda sajandat sünniaastapäeva koduselt piduliku koosviibimisega, ühtlasi esitleti tähtpäevaks koostatud raamatut „Aja jälg Sindi Muuseumis“.
Kohtumine isiksusega inimlikkuses
Olga Kalda sajandale sünniaastapäevale pühendatud raamat “Aja jälg Sindi Muuseumis”. Foto: Urmas Saard
Viis päeva on ülimalt meeldejäävast sündmusest möödas ja saadud elamused kammitsevad endiselt mõistust, mis peaks tegema valiku peamisest. Paraku tõrgub mälu endale aru andmast, et kokkuvõtvat kirjatükki koostades pole mõeldav kõigest üksikasjaliselt jutustada. Ometi on hästi tähtsaid üksikasju nõnda palju, et nendest rääkimata jätmine muudab meele nukraks ja paneb kahtlema, kas olen üldsegi suutnud midagi jagada nendega, kellel polnud võimalik mälestusväärsel päeval osaleda.
Usun, et siin vahendamata jäänud kuuldust-nähtust oskab edaspidi oma vanavanemast palju enamat jutustada Liisi, kes tuli muuseumisse pärast esimest koolipäeva. Kindlasti oli huvitav, südant soojendav ja võibolla mõndagi uut kuulda ka Olga pojatütrel Elol, pojapojal Raimol ja minial Seljel. Nii Olga lähedaste kui kõigi teiste külaliste jaoks oli kahtlematult eriti liigutav Urve Lusmägi mälestuste laeka avamine. Isiklikult vahetu läbielamise edasiandmine jutustaja emotsioone nähes ja kuuldes on alati märksa väärtuslikuma sisuga, kui raamatust lugedes või fotolt vaadates. Ühena episoodidest kirjeldas Lusmägi Olgat kui väga sügavalt osavõtlikku inimest. Praegugi Sindis elav väga töökas, kuid vähema mõistmisega noormees ei saanud hääletuskasti juures osaleda. Olga leidis nukra ja nõutu noormehe jaoks lihtsa kuid nutika lahenduse, et inimene ei peaks ennast teistest alaväärsemana tundma. Ta tegi seda, mida ametnik oma igapäevaste ülesannete asjalikkuses poleks olnud kohustatud tegema. Väga hea näide!
Täna avati Sindi Linnaraamatukogus Sindi gümnaasiumi kauaaegse õpetaja Maie Tamme maalide näitus, mis jääb avatuks oktoobrikuu lõpuni.
Maie Tamme. Foto: Urmas Saard
Avasõnadeks luges raamatukogu direktor Ene Michelis Ellen Niidu ja Edgar Valteri raamatust “Suur maalritöö” luulekatket: „Tal pintsel viskas tireleid, / kui värvis valgeid sireleid / ja ülaseid ja õisi muid / ja õiekuhjas maikuu puid / ja vahtu lainetaval veel / ja vesililli veel ja veel. / Lõi takti pintsel laberik, / kui meister / värvis paberit. / Ja muhe muie oli tal, / kui värvis pilvi / taeva all. Mitmele leheküljele jätkuvast luuletusest jätkus huvitavat mõtteainet ka animatsiooni tehnikas teostatud filmile, mille režisöörid Aina Järvine ja Meelis Arulepp selgitavad, et luuletuses on äärmiselt huvitav sõnade mäng ja loovusel lennata laskmine. Luuletuse pealiskaudne sisu on maailma värvimine ja värvide õppimine, kuid on ka sügavam sõnum. Inimeste pidev rahulolematus ja oskamatus tunda rõõmu elust ning asjadest nende ümber nii nagu need parajasti on.
Alanud õppeaasta esimesel päeval külastas Sindi gümnaasiumit Pärnu maavanem Kalev Kaljuste.
Kalev Kaljuste, Pärnu maavanem. Foto: Urmas Saard
Õppides Sindi kogemustel
Maavanem meenutas, et Sindis kooliteed alustades oli aasta 1985. Esimesse klassi läks 80 õpilast. Õpiti kahes paralleelklassis. „Siin õppides ei tulnud mul mõttessegi, et peaksin vahepeal kooli vahetama. Ma sain Sindist hea hariduse – keskhariduse! Minu arvates on õppides tähtis asjadest aru saada ja ülesanded õigel ajal ära teha. Õpime ikka iseendale, mitte õpetaja ega kellegi teise jaoks. Mida rohkem õpid, seda rohkem mõistad, kui vähe sa tegelikult tead ning soov uute teadmiste järele aina kasvab,“ rääkis Kaljuste lihtsalt mõistetavast kogemusest.
Maavanem kordas möödunud aastal kuuldud president Toomas Hendrik Ilvese kooli alguse telepöördumisest tõdemust, et hea õppimine on kooli, õpetaja, õpilase ja lapsevanema ühine looming. Uute asjade õppimisel elus ei tohi me kunagi unustada rõõmu, õnne ja põnevuse tunnet. „Õppides peame usaldama ja oskama kuulata teisi: endast targemaid ja elukogenumaid inimesi – oma õpetajaid! Õppige oma õpetajatelt, kaaslastelt ja elust enesest.“
Eilsel täiskuu ootel tantsisid MTÜ meelelahutusklubi Kuu rahvatantsu nais- ja segarühmad Paikuse tiigi kaldal. Tantsude järel laulis Fred Rõigas ja sumeda suveõhtu kontserdi järel seati sammud Reiu jõe suudmesse, kus süüdatud tulukesed sümboliseerisid muistseid iidetulesid.
Fred Rõigas. Foto: Urmas Saard
„Oleme selleks, et sellest tantsuilust saaks rõõm ja rõõmust jälle tants, mis paneb naeratama ka kuu,“ jutustasid tantsuvõlu nautivad naised ja mehed meelelahutusklubist Kuu, mis alustas tegevust Paikuse vallas 2009. a sügisel ja juba järgmisel kevadel asutas samanimelise mittetulundusühingu. Ansambli naisrühm tegutseb Sindis novembrist 2010.
Kuu tantsud moodustuvad folkloorselt stiliseeritud rahvatantsudest, nii rahvalikust kui ka kaasaegse tantsukunsti autoritantsudest. Põnevust tekitavad on segarühma mõnedki nö poolakrobaatilised lennukad liikumised, mis pakub huvitavat vaheldust naisrühma vähem tempokatele tantsusammudele. Aga hoogu kütavad samaväärselt ka rahvariidest seelikutes naisrühma tantsijad traditsiooniliste tantsudega.
Täna, 25. augusti õhtul avanes Sindis Raudtee tänaval asuvas Kaisa ja Tambet Tali kodus öökuninganna teine õis.
Öökuninganna Talide pere aknal. Foto: Urmas Saard
Punga puhkemise algust märgati kella seitsme paiku. Umbes kella 22.30 paiku oli õis täiesti avanenud. Täies ilus vanillilõhnalise õie läbimõõt oli 11 cm. Esimene õis avanes nädalapäevad tagasi ja kolmanda õie õitsemist võib oodata kolmapäeva öösel vastu neljapäeva.
Umbes 25 liigilises taimeperekonnas on öökuninganna nende hulgas kõige tuntum. Kesk- ja Lõuna-Ameerikast pärinevasse kuukaktuste perekonda kuuluvat öökuningannat tuntakse eelkõige öösel avanevate suurte õite poolest. Mõnel juhul on õie läbimõõt ka kuni 30 cm. Öökuninganna õitseb ainult ühel ööl aastas ja õis närbub juba koidikuks.
Kaisa ütles, et nende peres hakkas öökuninganna taim kasvama 2012. aastal paarist väikesest vette pistetud oksast, mis võttis alles juuri alla. Sama aasta jõulude paiku istutati taim mulda. Juba järgmise aasta suvel avanesid esimesed kolm õit. Sama kordus ka mullu suvel.
Kuu tantsijad jooksevad läbi Sindi Konsumi supermarketi. Foto: Urmas Saard
Täna keskpäeval tantsisid Sindi traditsioonilise suvekontsertide sarja lõpetajatena Kuu rahvatantsu sega- ja naisrühmad. Esinemispaigaks oli seegi kord Konsumi esine parkla, kus juhumöödujate hulk kõige suurem. Aga sama kindlalt nagu on juurdunud suvekontsertide traditsioon otse linnatänaval, moodustavad ühe osa publikust ikka ühed ja samad inimesed. Nendeks on päris väikesed lapsed, kultuurilembelised noored, keskealised ja eakamad.
Kuu tantsijatel on alati midagi üllatuslikku varuks. Sedakorda tehti ussitantsu, millega haarati kaasa ka inimesi vaatajate hulgast. Lõpuks joosti koguni läbi supermarketi eesruumi.
Taasiseseisvumispäeval avati Pärnumaa Paikuse vallas „Ajakivi“, mis asub Pärnu jõe ääres paiknevast Sindi-Lodja kiviaja külast mõnesaja meetri kaugusel.
Stiliseeritud rändrahn, mis seob üheks inimkonna mineviku, oleviku ja tuleviku. Kunstnik Tiina Ojaste. Kiviraidur Paul Uibopuu. Püstitatud LC Paikuse poolt taasiseseisvumispäevaks 20.08.2015. Foto Urmas Saard
Käesoleva aasta juuni esimestel päevadel valmis Paikuse Lions klubi liikmete ühise töö tulemusena alus, millele juulis paigaldati monument. Ligemale 10 tonni kaaluva Kikepera soorahnu külge on kinnitatud mustast graniidist lihvitud lõpmatuse märk, mis stiliseeritult kujutab ühtlasi DNA järjestust kodeerivat spiraali. Tänapäeva inimese ja selle eellase jõulisem kämmal kätlevad omavahel teineteist kujundi harude ristumiskohal. Kunstilise teostuse tegi Paikuse valla Seljametsa külas elav kunstnik Tiina Ojaste. Kiviraiduri töö tegi ära Paul Uibopuu. Algse mõtte siduda monument kiviaja teemapargi ja inimarengu järjepidevusega nii Sindi-Lodjas kui ka geograafiliselt laiemas ulatuses andis Paikuse Lions klubi liige Guido Ratnik.
Monumendi avamise ajal kaunistasid ümbrust sinimustvalged lipud, samuti Paikuse valla ja lõvide klubi lipp. Esmalt laulis kohale tulnud väike seltskond Eesti hümni. Eeslauljaks oli Eliisabet Tiits, kes kivilt sinimustvalge lindi eemaldamise ajal laulis ka Rein Rannapi „Eesti muld ja Eesti süda“. Lindi eemaldasid Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Lions Paikuse president Marti Lasn, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Paikuse vallavanem Kuno Erkmann.
Kuu aega tagasi Pärnus suplemist harrastavale rahvale avatud Viiking Saaga veekeskuses toimus 19. lõikuskuu päeval pidulik lindi lõikamine.
Toivo Ninnas. Foto: Urmas Saard
Pidulik toiming algas sama hoone trepil, kus 2012. kevadel lõigati Viiking spaa neljanda hoone avamise puhul linti. Vanadest tegijatest hoidsid nüüdki kääre hotellikompleksi ainuomanik Toivo Ninnas ja arhitekt Riho Jagomägi, lisaks mitmed teisedki abilised. Ninnas väitis, et Pärnu pole enam ammugi mitte üksnes Eesti suvepealinn. Märkamatult on saanud linnast ka spaapealinn. Ninnas usub, et spaade arvestuses ruutkilomeetri kohta omab Pärnu kahtlematult riigis rekordit. Tema arvates võib olla tegemist koguni Baltikumi rekordiga.
Omaniku kinnitusel on valminud veekeskus täiesti teistsugune võrreldes kuue senise Pärnu ja ka kõigi teiste Eestimaa sarnaste rajatistega, mida ollakse harjunud veekeskustes nägema. Sellepärast oli lõikamiseks valitud lintgi eripärane, järgides ammuste skandinaavlaste ajaloo mäletamist koos nimetuste Viiking ja Saaga kasutusele võtmisega. Õhtu peajuht Elmar Trink rääkis, et lindile kirjutatud ruunid on esimesel sajandil pKr tekkinud germaanlaste tähestik. Ta jutustas 24 tähest mõningaid tähti esile toovalt ja sidus neid sümboolselt Viiking Saaga spaas kogetavaga.
Täna avati harrastuskunstniku Vanda Kirikali uuemate maalide näitus Sindi muuseumis, mis jääb avatuks 25. septembrini.
Vanda Kirikal oma pildi “Üksikuine…” ees. Foto: Urmas Saard
Umbes 9 aastat tagasi pensionieas maalimist alustanud Vanda Kirikal on välja pannud juba kuuenda näituse. Esimesed 3 näitust olid vaatajate päralt 2009., 2010. ja 2011. aastal Pärnu keskaegse kindlustuse Punases tornis. 2012. aasta mais avati näitus esimest korda Sindi muuseumis, järgmise aasta septembris aga Sindi raamatukogus. Sindis ongi Kirikal pikalt elanud ja seepärast mõistetav suurendatud huvi just siinsete näituste vastu.
Seoses 3. näituse avamisega Sindis on põnev meenutada tunamullu septembris avaldatud uudist ajalehes Sindi Sõnumid, milles kirjutati muuhulgas järgmist: „Vanda Kirikal arvas, et usutavasti jääb see maalinäitus tal nüüd küll viimaseks, sest maalimise vaimustus on temas raugemas. Nüüdseks on tema kireks ja hobiks saanud luule.“ Vaatamata tookordsele arvamusele on ta ikkagi jätkanud maalimist. Näitusel on 21 tööd, millest ainult üks veski kujutis tuleb varajasemast väljapanekust tuttavana ette. Kunstivaatleja Viktor Kaarneem ütles, et nimetatud vanema töö võrdluses on väga hea näha harrastuskunstniku suurt arengut. Talle, nagu mitmetele teistele külalistele, meeldisid eriti ööpildid. Ka Kirikal ise suunas näpu ühele taolisele, kuigi väga väikeste mõõtmetega maalile.
