Fotod meenutavad eelmise aasta lumerohket 21 novembrit, kui Pärnus Nurme tänaval kasvanud umbes 14 meetri kõrgune hõbenulg paigutati jõulukuuseks Keskväljakule.
Fotod: Urmas Saard
Edelaraudtee ettevõtete gruppi kuuluva raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i hallata on Tallinn-Lelle-Pärnu trassil 223,8 km raudteed, samuti Lelle-Türi-Viljandi 79,6 km ja Liiva-Ülemiste 5,3 km.
Täna toimub puidust liiprite vahetus Sauga vallas Pulli ja Kaubajaama vahelisel lõigul spetsiaalsete masinate abil, mis pole enam ammugi võrreldav omaaegse raske käsitsitööga. Eile töötati Pärnu linna piires Kaubajaama ja Papiniidu silla vahelisel lõigul. Plaaniline liiprivahetus ei häiri tavapärast rongiliiklust.
Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i hooldada on ka 11 raudteejaama ja paarkümmend perrooni väljaspool jaama.
Urmas Saard
15. novembril tervitasid uuesti ärganud Sindi kogudust peapiiskop emeritus Andres Põder, Kouvola koguduse sõbrad ja Sindi pühapäevakooli lapsed.
Pilk minevikku
Sindi luterlaste ajalugu ulatub umbes 190 aasta tagusesse aega, kui Johann Christoph Wöhrmann tõi Poolast kalevivabriku üle Pärnu jõe äärde. Tori koguduse osakond iseseisvus 1899 a ja tegutses kuni 1944. aastani, kuid taasavati 1990-dal.
Ajast, kui Sindi kogudus polnud veel iseseisev, räägitakse ürikutes väga positiivselt Tori kiriku õpetajast August Raedlein’ist (13.06.1848 Peterburg – 17.03.1895 Tori), kes alustas Tori kihelkonnas 1879. a 10. oktoobril ja teenis ka Sindit. Kõneldakse, et Sindi luteri õpetaja võidelnud rahva vene usku minemise vastu, mille eest kohus ta pooleks aastaks koguni ametist tagandas. Tori kihelkonnakiriku kroonika põhjal surnud õpetaja südame rabandusesse. „Õpetaja Raedlein oli kui helde armulik isa oma wäetite laste wastu, ja aitas iga hädalist nõuu- ja jõuuga, kus seda iganes wõis,“ kirjutas 1895. a Postimees oma järelhüüdes. „Polnud talle küll mitte nii särawat kõneandi jagatud kui mõnel teisel, aga selle eest oli ta sõna, mis ta iganes rääkis, armas ja kosutaw. Ligi kaheksateistkümne aasta eest, kui ta meile hingekarjaseks sai, oli tal koguduses hääkene jagu wastaseid, aga pea kadusiwad need, ja wastastest saiwad talle paremad sõbrad, sest armastus sünnitab igal pool wastu-armastust.“
Loe edasi: Sindi luterlased pühitsesid pühapäeval oma koguduse taasavamise 25. aastapäeva
Eile õhtul alanud Sindi Rock 2015 kestis seltsimaja prožektorite valguses tunnikese üle kesköö ja kontserdi lõpetas Winny Puhh. Enne teda esinesid OL, SSB ja Eleegium.
Ansablite vahetumisega kaasnenud tühimikud täideti seltskondlike mängudega, mida korraldas Pille Amur. Winny Puhhi lavale tulekule eelnes mõnekümne minutiline Kelfiriuse tuleetendus „Punk“, Kelfirius tuli publiku ette üllatuslikult veel teist kordagi, kui pärast keskööd hakkas pidu lõppema.
Lava sügavuses olevale kangale oli Sindi Rocki visuaali alla kirjutatud suurelt „Sindi on väga vana rockitraditsioonidega linn“. Esimene rockontsert toimus 1969 aastal.
Käesoleval sügisel olid Sindi Rocki peakorraldajad Sindi linnavalitsus ja seltsimaja. Esinenud ansamblitest saab veidi põhjalikumalt lugeda siit.
Sindi Rock 2015 peaesineja oli Winny Puhh. Foto: Urmas Saard →
Loe edasi: Piltuudis: Sindi on väga vana rockitraditsioonidega linn
12. novembril toimunud Sindi linnavolikogu istungil otsustati kinnitada Karl Rammi nimelise Sindi Muusikakooli uus põhimäärus, mis muudab kooli nime senise Karl Jüri Rammi asemel Karl Rammi nimeliseks Sindi Muusikakooliks.
Kooli nime muudatuse põhjendatuse kohta loob selgust emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaar, kes kinnitab oma raamatus „Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?“, et mehe eesnimi ‘Jüri’ puudub sünniregistris.
Väljavõte Mikelsaare raamatust
Huvitaval kombel lisas Aadu Must oma juubeliraamatus „Sindi linn ja 1. detsembri nimeline vabrik 1833-1983“ (1985) lk 70-71 selle kõrvale teise eesnime „Jüri“, kuigi seda sünniregistris polnud. Võimalik, et see juurdekirjutus pärines Rootsis elava endise sindilase August Kase 31. jaanuaril 1970. a esitatud meenutuste ebatäpsest refereeringust Johannes Kaupi poolt „Tulimullas“ (1989, nr 3, lk 214). Neil aegadel elas tõepoolest keegi Jüri Ramm, kes 1891. a saatis kirja Eesti Aleksandrikooli inspektorile. „Pseudoristsed“ võimendusid siis, kui 1988. a loodud Pärnu muusikakooli Sindi filiaal 1998. a iseseisvus ja uue õppeasutuse nimeks pandi „Karl Jüri Rammi nimeline Sindi Muusikakool“. Mall Türk, kes selles koolis muusikatunde annab, selle nimetusega küll rahul ei ole.
Ristiisa
Ettepaneku nimetada iseseisvunud muusikakool Sindis elanud ja töötanud õpetaja (helilooja, koorijuht) nimeliseks tegi tol ajal Sindi seltsimaja juhatajana töötanud Priit Kask.
Urmas Saard
Viivuks pilvede vahelt eredalt paistma pääsenud päike omas keskpäeval sedapalju väge, et sundis arvuti tagant tõusma, üleriided peale tõmbama ja uksest välja astuma.
Õuele jõudes olid pilved päikesele uuesti ette liikunud ja ilm taas endiselt sinakalt hall. Hilissügis on puudelt lehed maha heitnud, üksnes mõned õunapuud hoiavad kangekaelselt õunu endi valduses. Õunad raagus puuokstel ripuvad nagu jõuluootel ehted. Veel on mingid punased marjad raagus okstel. Botaanika teadmisi napib, et taime liiki nimetada. Aga teadmatus ei takista vaate nautimist. Tugevalt sammaldunud tüved paistavad praegu muidugi paremini silma, kui keset suvist rohelust.
Ja kogu linnaarhitektuur asub hoopis teises perspektiivis, sest rohke lehtpuude kõrghaljastus on hilissügisel teisenenud õhuliselt läbipaistvaks. Kaugelt paistvad objektid sulanduvad lähemate hoonetega ühte. Kolemajadki muutuvad detailides huvitavamaks kõiges selles, mida suvine rohelus püüdis varjata ja põnevad üksikasjad saavad selgemaks. Kuigi Kooli tänaval ikka veel püsti seisev põlengu järgne maja risustab valdava enamiku linnakodanike meelest linnapilti, tundub seegi objekt linnaruumi rikastavana. Meelelist rahulolu tekitavad klantspiltidena võrreldavad ülikorras majad või õuealad. Kuid oma sõnumit kannavad ka lagunevad hooned või päris ahervaremed.
Loe edasi: Piltuudis Sindist reedel, kolmeteistkümnendal kuupäeval
Terve eelmise nädala, alates 2. novembrist, ja osaliselt ka käesoleval nädalal tähistas Sindi gümnaasium oma kooli 178. sünnipäeva mitmesuguste ettevõtmistega, millest kõige kesksemaks sündmuseks kujunes paarikümne tordi valmistamine ja parimate kondiitrite välja selgitamine.
Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse liige Eliise Kull ütles, et tordi konkursi korraldamise mõttele tuli 7.a klassi õpilane Ege-Rea Jantson keset vene keele tundi. Tema klassikaaslased osutusid ka kõige innukamateks tortide valmistajateks. Peamiselt õpetajatest koosnev hindamiskomisjon otsustas valida 8 parimat tordimeistrit, keda premeeritakse lähetusega Elleni pagariärisse, et saada täiendavat õpetust tortide valmistamiseks. Hindajate hulgas viibis ka Elleni pagariäri OÜ juhataja Ellen Potsepp. Eliise Kull koondas žürii kõik hindavad märkused paberile ja selle põhjal langetati raskesti kuid loodetavasti siiski õiglaselt tulnud otsused.
Elleni pagariärisse lähevad Francesco Pietro Cattaneo (1.c klass), Kevin Kirnmann (1.c), Kaspar Järv (2.a), Laura Gladuš (2.b), Birgit Polenok (2.b), Sofia Korotaeva (3.c), Vanessa Viikoja (4.a), Carmen Kivistik (10.a). Osa aust kuulub siiski ka lastevanematele, kelle abiga tordid valmisid.
Loe edasi: Sindi gümnaasiumi sünnipäeva nädalal valmistati torte
Eelseisval pühapäeval tähistab EELK Sindi kogudus taasasutamise 25. aastapäeva, mis annab põhjust vaateks ajalukku ja tänasesse päeva.
Vabrik toetas luterlasi
Sindi evangeeliumi luteriusu kogudus on välja kasvanud Tori kogudusest, olles esialgu selle abikogudus. Tori kihelkonnakiriku kroonikas kirjutati nõnda: „Sindi vabrikukogukond on liiga suur selleks, et selle eest Torist hoolitseda; peale selle toimib Pärnu lähedus magnetina, mis pea kogu elanikkonna huvi Torilt ära tõmbab. Nii oli pastor algusest peale veendunud, et vaid iseseisev pastor Sindis suudaks anda Sindi kogudusele keskpunkti ja südame. Siiski poleks see mõte mitte nii ruttu teoks saanud, kui mitte sealse õigeusu kihelkonna asutamine poleks ootamatult omal moel sellele kaasa aidanud.“
1899. kohta kirjutas kroonika, et Sindi adjunktuurile oli aasta, Jumala armuga, edukas. „Nelipühini elas adjunktpastor A. Oebius veel Toris ja sõitis Sindisse vaid pühapäeviti, siis aga kolis päriselt ümber, pärast seda, kui lõpuks leiti üks sobilik, vabrikuvalitsusele vastuvõetav, väljaspool vabriku territooriumi asuv korter, mille üüri tasus valitsus.
Kogudus iseseisvus aastal 1899 ja kestis kuni 1944-ni. 1901. a valminud uues kolmekorruselises punastest tellistest koolimajas eraldati suur saal luteriusu kirikule. Praegu asub samas asukohas Sindi gümnaasiumi aula. Täiesti ilmne, et kogudus vajas siiski päris oma hoonet ja seepärast võeti kolmekümnendate keskpaigas ettevõtmine tõsiselt käsile.
14.-15. novembril peetakse Sindis VII Balti karikaetapp automudelismi juhtrajasõidus.
Võistluskavas on klassid PR-24; ES-32 ja ES-24. Võistlema tullakse Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest. Treeningsõitudega alustatakse juba reedel, 13. novembril kell 14.00.
Eelmise aasta Balti karikasarja lõpetamine toimus Sindis. Siis oli klassi PR-24 parim Simas Nemira Leedust, ES-32 parim Janis Nabokins Lätist ja ES-24 parim Janis Šneiders samuti Lätist.
Ettevalmistus Sindi juhtrajal sõidu alustamiseks. Foto: Urmas Saard →
Tallinna televisiooni saatejuhid Kersti Sarapuu ja Jaak Aab töötavad koos võttegrupiga täna ja homme Sindis, kus kogutakse „purki“ linna mitmekülgset elu.
Uue telesarja Kodupaik esimene väljapool Harjumaad tehtud saade tutvustas Paidet, järgmine Põlvat. Sarapuu selgitas, et saate kontseptsiooni kohaselt ollakse ühel nädalal Harjumaalt eemal ja siis jälle Tallinnas. Elu pealinnas käsitleb korterelamuid ja -ühistuid.
Sellel nädalal siis nelja tuhande elanikuga Sindis. „Kuidas sinna valikusse Sindi sattus, pole ma täpselt aru saanud,“ kehitas õlgu mõned päevad varem Sindi linnapea Marko Šorin. „Minul on kahju, et tullakse saadet tegema sügisel, kui Eesti väikelinnad on kõige koledamad – lehed langenud, udu, pimedus. Võinuks tulla siis kui meil on ilus rohelus,“ poetas linnapea oma arvamust. Aga teleinimestega vesteldes näis, et neid huvitab raagus puude ja ilmetu sügisvaate asemel hoopis rohkem inimeste toimekus. Siiski vaadati ka paisu, mille langev vesi on ühtviisi põnevust tekitav kõigil aastaaegadel, aga ilmselt mitte enam kauaks. Sindi gümnaasiumit külastati täna ja minnakse sinna veel järgmiselgi päeval. Huvi pakuvad seltsimaja, muusikakool, noortekeskus, lasteaed, automudelismi ringrada.
Pärnus asuva Agape kiriku galeriis on kuni 26. novembrini avatud päevapiltnik Henn Soodla näitus „Sindi 77“, mida saab külastada pühapäevast neljapäevani kümnest kaheni.
Agape avar fuajee annab suurepärase võimaluse väga esinduslike näituste korraldamiseks, mida Pärnu Postimehe kauaaegne päevapiltnik Henn Soodla on varemgi kasutanud ja kavatseb samaga jätkata edaspidigi. Küünlakuul avas ta Pärnu kolme ajajärku hõlmava mahuka fotonäituse “Kuurortlinna visioonid”, milles piltnik kõrvutas ühesuguseid vaateid erinevatel aastatel pildistatud fotodega. Midagi sarnast näeb nüüdki, kui seintele on paigutatud poolsada Sindit kirjeldavat fotot.
Fotograafiaga puutus Soodla kokku kaunis varajases lapsepõlves. Juba kümneaastaselt ostis ta enda tööga teenitud raha eest 6×6 fotokaamera Ljubitel (Любитель). Fotograafi töö andis talle teenistust umbes 30 aastat Pärnu Postimehele pildistades. „Sain 5+25,“ naeris Soodla ja jutustas, kuidas ta 1983-st saadik kuni 2009. aastani Pärnu Postimehele töötas. Alguses oli lehe nimi siiski Pärnu Kommunist. Enne ’83-dat tööraamatuga tööle kutsumist oli ta lehele juba 5 aastat üksikute tellimustena pildistanud.
Loe edasi: Näitus „Sindi 77“ tutvustab linna erinevate aegade võrdluses
Tänavu esinevad Eesti vanima traditsiooniga Sindi Rockil OL, SSB, Eleegium, Winny Puhh ja tuleetendust teeb Kelfirius.
Koostöös linnavalitsuse ja seltsimajaga
Käesoleval aastal on Sindi Rock 2015 peakorraldajateks ühetaoliselt omavahel ülesandeid ja vastutust jagades Sindi linnavalitsus ja seltsimaja. Linna haridus- ja kultuurinõunik Kairi Gustavson ning seltsimaja juhataja Anneli Uustalu alustasid ettevalmistustega juba palju kuid tagasi, et 14. novembrile kavandatud muusikasündmus korda läheks. Linnavalitsus on selleks puhuks aegsasti eraldi eelarvereale kirjutanud 2500 € ja loodab plaanitud summaga hakkama saada. Täna särasid mõlemad naised rõõmsas enesekindluses ja kinnitasid, et senine hästi kulgenud ettevalmistustöö lubab igas eas ja erinevate eelistustega rockisõpradele nauditavaid hiliseid õhtutunde, mis märkamatult kulgevad kaugele üle kesköö.
Ohutuse pärast ei muretseta
Sarnaselt esimesele Sindi Rockfestivalile 1969. aastal esineb seegi kord neli bändi. Igale lavale astuvale bändile eraldatakse üks tund esinemise aega, aga arvestatakse ka võimalusega, et mõni soovib pikemaltki esineda. Kelfiriuse tuleetendus „Punk“ peaks kestma paarkümmend minutit.
Loe edasi: Winny Puhh kavatseb eelseisval Sindi Rockil oma 2015. a esinemistele punkti panna
Loodusliku kodukujunduse ja siseviimistluse on huvilisi oodatakse 29. novembril C. R. Jakobsoni Talumuuseumi talukultuurikooli õppepäevale. Õppepäeval juhendab Kermo Jürmann ettevõttest Säästvad Ehituslahendused OÜ.
Koolitaja annab ülevaate tehtud töödest ja objektidest, keskendutakse kodu terviklahendustele, sisekujundusele, ruumiplaneeringule ning materjalide valikule.
Praktilises osas õpitakse peenviimistluskrohvide ning savivärvide kasutamist. Katsetatakse erinevate kujundite ja ornamentide modelleerimist seinale.
Koolitus algab kell 10 muuseumi käsitöömajas. Planeeritud on 3 tundi teoreetilist ning 4 tundi praktilist tööd. Osalustasu on 10 €, toitlustus 3 € (vajalik ettetellimine). Eelregistreerimine kuni 26. novembrini e-posti aadressil info@kurgja.ee või telefonidel 445 8171, 5860 0025.
Looduslike viimistlusmaterjalide kasutamine on lihtsam kui sageli arvatakse. Enamiku materjalide paigaldamisega saab iga inimene ise hakkama ning need sobivad nii korterisse kui ka eramusse. Kui remondite vana või kavatsete ehitate uut, siis kaaluge kindlasti ka naturaalsete materjalide kasutamist siseviimistluses. Looduslike viimistlusmaterjalide toonid ja valguspeegeldused pindadelt on pehmed, loomulikud ning mõjuvad hubaselt.
Looduslik viimistlusmaterjal üldjuhul ei kulu ära mõne aastaga, vaid vananeb väärikalt, muutudes ajas üha kaunimaks. Lisaks loob looduslik viimistlusmaterjalide kasutamine kodus ühtlase ja tervisliku sisekliima. Üks sisekliima oluline määraja on ruumis kasutatavate materjalide niiskuse puhverdamisvõime. Talvel on siseruumide õhk tihti liiga kuiv ja selle tagajärjeks sagedane hingamisteede haiguste põdemine. Suvel on aga probleem vastupidine: õhuniiskuse tase ruumides on liiga kõrge. Seda saab vältida looduslikke materjale kasutades.
Kohtumiseni Kurgjal!
Margit Kadak
Jõulukuul 2002 Tallinna Toompea Kaarli Kirikus piiskop Einar Soone poolt diakoniseisusesse pühitsetud Saima Sellak-Martinson on varem tähistatud hingedepäeval avaldanud mõtteid, mis ajatuse mõistes on tänagi sama kaalukad.
2. novembril tähistame hingedepäeva, mis kuulub hingedeaja sisse. See on periood eesti rahvakalendris, mil oodati koju surnud esivanemate hingi, neid austati, neile kaeti tuppa või sauna toidulaud, neil paluti kaitsta karja ja põldu…
Meie ajal, mil enamasti enam põlvkonniti koos ei elata ja inimesed kolivad palju, on selle müstilise aja tähendus ehk pisut teisenenud. Kodus mälestatakse oma armsaid, mäletades neid fotode, öeldud sõnade ja tegude põhjal, meenutatakse koosveedetud aegu, süüdatakse küünlad surnuaial ja kodude akendel.
Hingedepäeval mõtleme ehk pisut rohkem surmale ja tajume ka iseenda piiratust. Sel ajal on lihtsam jaatada tõsiasja, et olemine oma eri pooltega – nähtava ja nähtamatuga – on üks tervik. Me tajume, et inimese olemasolu siin maailmas ei piirdu ainult otseselt nähtava ja kogetavaga, sest ka siis, kui inimene toetub puhtalt mõistusele ja ei usu igavest elu, ei kao surres jäljetult keegi. Jäävad mälestused, jäävad esemed, mis lähedast meelde tuletavad. Lisaks on meil usklikena lootus saada kunagi üksteisega kokku igaveses kodus, seal, kus Issand elab ja valitseb.
Hingedeajal mõtleme ehk enam siit ilmast kutsututele, meenutame neid, aga ärgem selle kõrval unustagem ka lähedasi, neid, kes on meie lähedal, kellega suhtleme igapäevaselt…
Täna kogunesid Paikusel pea kolmkümmend kunagise Erikutsekooli nr 35 töötajat, et meenutada 25 aasta pikkust käekäiku õppeasutusel, mis avati 50 ja suleti 25 aastat tagasi.
Erikutsekool nr 35 moodustati 1. septembril 1965 endise Pärnu alaealiste koloonia baasil, mis allus tolleaegsele Eesti NSV Ministritenõukogu Riikliku Kutsehariduse Komiteele. Õppeasutus reorganiseeriti Erikutsekool nr 2-ks 27. septembril 1984 ja likvideeriti 19. augustil 1990. Rahvasuus mäletatakse kooli ka Sindi erikutsekoolina, aga Sindis pole sellist kooli siiski mitte kunagi olnud.
Ammuste töötajatega taaskohtumise korraldasid praegune Seljametsa muuseumi juhataja Laine Järvemäe, Paikuse põhikooli direktor Aare Külaots, Sindi gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe. Järvemäe töötas kooli algusest kuni sulgemiseni eesti keele õpetajana. Külaots õpetas füüsikat ja matemaatikat. Roosimäe andis ajaloo tunde.
Esmalt koguneti Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli juurde, kust alustati ringkäiku hoonetes, mis varem kuulusid erikutsekoolile. Teejuhiks oli kolledži kursant Ivar Mänd. Järvemäe mäletab umbkaudset asukohta praeguste lipuvarraste joonel, kuhu maeti suletud Erikutsekool nr 35 nimetahvel.
Loe edasi: Erikutsekool nr 35 avati 50 ja suleti 25 aastat tagasi
Kolletamiskuu viimasel päeval peetakse Sindi automudelismi juhtrajal taas Eesti karikaetapp.
Johannes Mets, MTÜ Sindi Mudelispordi ja Sindi ANK-i tehnikaringi juhendaja, loodab eeloleval laupäeval näha Sindi ringrajal paar- kuni kolmkümmend võistlejat Äksist, Haapsalust, Tallinnast, Jõõprest ja muidugi ka Sindist. Kavas on klassid PR-24 (produkt), F1-32 (vormel), Open-12 ja ES-24 (suur eurosport). Avastardiks peaksid võistlejad valmis olema kella kümneks.
Autasustamisel jagatakse karikaetapil ainult diplomeid. Karikad antakse tänavu novembris viimasel etapil Äksis.
Karikasarja hooaja lõpetajad Sindis 2014. a. Foto: Urmas Saard →
Samal teemal
Prahas peeti ISRA 2015 maailmameistrivõistlused juhtrajasõidus
Eestist võistleb automudelismi maailmameistrivõistlustel neli sõitjat
Eile üllatas Sindist pärit kauaaegne Estonia teatri solist Hans Miilberg oma sünnilinna raamatusõpru sellega, et töötas ja vestles paar tundi linna raamatukogus.
Üleriigilised raamatukogupäevad kestavad traditsiooniliselt 20.–30. oktoobrini, tänavu juba 25. korda. Kõikjal Eesti raamatukogudes kutsuti 27. oktoobril tuntud inimesi raamatuid laenutama. Kuna tegemist muusika-aastaga ja ooperilaulja on Sindis sündinud, kasvanud ja koolis käinud, siis oli Hans Miilbergi kutsumine raamatuid laenutama kahtlematult parim valik.
Parajasti, kui laenutuslaua juurde jõudsin, kuulsin meeldivat baritonikõlalist itaaliakeelset juttu. Hetk hiljem selgus ka põhjus. Keegi härrasmees tagastas itaalia-eesti sõnaraamatut. Olevat Itaalias käinud ja tarviliku raamatu kaasa võtnud. Tema ise küll hoidus targu Miilbergi võõrkeelsele vestlusele vastamast, aga lustlik meeleolu oli sellega kenasti loodud. Humoorikat alatooni oskas ta kasutada olulistest asjadest rääkideski. Ka raamatute tagastamise tähtajale viidates tegi seda sellisel hoiataval viisil, mis kiskus kõigil suunurgad muigele. Hea tuju tekitamine ongi talle omane isikuomadus. Rohkem küll hinnatud andeka lauljana, tuntakse Miilbergi siiski ka hea näitlejana.
Loe edasi: Hans Miilberg, tuntud inimene Sindi Linnaraamatukogus
Suure vahetunni ajal kogunesid täna keskpäeval Sindi gümnaasiumi töötajad õpetajate tuppa, et õnnitleda kahte õpetajat nende sünnipäeval. Aukohale asetusid nii Tatjana Estreich kui Maie Tamme, kuigi esimesel kulub veel aega 75. sünnipäeva tähistamiseks.
Maie Tamme on Sindi gümnaasiumis õpetaja ametit pidanud alates 1974-st aastast. Jätkuvalt õpetab ta geograafiat ja bioloogiat. Lisaks tööle koolis jõuab ta veel palju muudki. „Huvialasid on mul peale maalimise veel palju teisigi. Reisimine giidina või lihtturistina. Lugemine, eriti aime- ja ilukirjandus, palju on kunstikirjandust, hindan Wiiraltit. Käsitööna meeldib õmblemine. Kalligraafia,“ rääkis Tamme hiljuti Sindi Linnaraamatukogus Külauudiste portaalile antud usutlusel. Seal on praegugi veel viimaseid päevi avatud tema maalide näitus. Aga Sindi muuseumis avas ta oma juubeliaasta puhul käsitöö näituse.
Sünnipäeva tervitusmarssi mängis viiulil õpetja Lembit Roosimäe. Õnnitlejate rivis seisid ka Tamme õpilane, Sindi linnapea Marko Šorin ja linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kairi Gustavson.
Sindi linnavalitsuse 26. oktoobri istungil otsustati kinnitada Sindi linna kodukaunistamise käesoleva aasta konkursi võitjaks eramu aadressil Väike-Põllu 3 ja premeerida selle omanikku Enn Evestust 200 euroga.
Viimastel aastatel välja kujunenud tava kohaselt toimub kauni kodu omaniku austamine samaaegselt iseseisvuspäeva tähistamisega. Rahalise preemia juurde kuulub ka elamu külge kinnitatav ehisplaat. Täna käis rõõmsat sõnumit teatamas Sindi linnaaednik Sirli Pedassaar-Annast.
Majale lähenedes köitsid pilku ümarad vormid arhitektuursetes detailides ja iluaia kujunduses. Eriti põnevalt mõjub kerakujuliseks pügatud elupuude rida elamu esisel. Peremehe enda valmistatud metallist varbaed on hästi läbi paistev ja seetõttu eesõue maitsekas kujundus suurepäraselt nähtav ka tänaval mööduvatele inimestele. Oktoobris enam roosid ei õitse, aga taimede varte rohkus lubab kujutleda suvist õite ilu. Erinevaid okaspuid näeb nii ees- kui tagaaias. Valitud värvide, struktuuri ja looduslike töötlustega graniitkivid asendavad hästi aiaskulptuure. Miniatuurseid puitskulptuure tabab silm oskuslikult leitud okstes ja sama huvitavaid kujutlusi võib tekitada ka seina äärde asetatud kasepahk. Vähemalt kolm linnupuuri puude võrades kõnelevad peremehe sõprusest lindudega. Siiski kuldnokki ta enda juurde ei oota ja eelistab teisi. Väike veepeegel lisab taimede keskele ergastavat ilu.
Loe edasi: Sindi linna 2015. aasta kodukaunistamise preemia läks Väike-Põllu tänavale
Pärnu Kahe Silla Klubi tänavuse hooaja lõpetab 25. oktoobril Kahe Staadioni jooks. Nii nagu eelmisedki kolmikürituse sarja kuulunud jooksusündmused, pakub ka viimane etapp tegevust kogu perele – rajale on oodatud nii jooksjad, rahulikumat kulgemist eelistavad käijad-kepikõndijad ning igas vanuses lapsed.
Start jooksule ning retkele antakse kell 12.00 Pärnu Raeküla staadionilt, misjärel suundutakse läbi Raeküla linnaosa tänavate Mai kergliiklusteele ning sealt edasi finišisse Rannastaadioni harjutusväljaku kõrval. Tulenevalt Rannastaadioni rekonstrueerimisest korraldatakse finišeerumine ka sel aastal staadioni kõrval ning distantsi pikkus on 7,48 km.
Finišiala kõrval asuvale rohealale on kell 11.00 algavatele tasuta lastejooksudele oodatud kuni 11. aastased poisid ja tüdrukud. Pärast lastejookse on avatud laste hoiu- ning mänguala nendele, kelle vanemad jooksule või retkele lähevad.
Tänavu oodatakse starti ligi tuhatkond osalejat. 19. oktoobri seisuga on jooksule registreerinud 530, käimisdistantsidele 130 ning lastejooksudele ligi 50 spordisõpra.
Loe edasi: Pühapäeval toimuvale Pärnu Kahe Staadioni jooksule
Neljapäeva õhtul, 22. oktoobril kell 20.00 kogunevad bluesi sõbrad Ringi tänaval asuvasse kohvikusse Versus, kus Pärnu Bluesiklubi astub vaba lava esinemistega oma tegevuse seitsmenda aasta lävepakule.
Esimene klubiõhtu korraldati 2009. a 22. oktoobril Pärnu jahtklubis, ametlikult registreeriti MTÜ Pärnu Bluesiklubi septembris. Eestvedajaks oli Üllar Kallau, kes on klubi tegevuse hing siiani. Klubi kokkusaamise paikadeks on olnud lisaks jahtklubile mitmed teisedki kohad Pärnu linnas: Kuninga 24 hoov, Port Artur 2 kuuluv kohvik, Jazz Cafe. Tänavu juuni keskpaigas valmis Versuses väike lava, millel saavad erinevatel õhtutel esineda mitmesugused huvitavad tegelased. Kindlasti kuuluvad nende hulka ka bluesi mängijad.
Esimesteks klubi täisliikmeteks tulid kitarristid Jüri Kukk, Marvin Mitt, Olle Nõmm, Üllar Kallau, Kalev Koidu ka lauljana, Riivo Kaljo laulja ja suupilli mängijana, Indrek Talts ja Leino Lume trummaritena, Indrek Oselein klahvpillimängijana. Samuti on klubi liige Papa Jansen, kodaniku nimega Alari Janson, keda tuntakse nii laulumehe kui sõnade ja raamatu kirjutajana.
Läbi aastate on klubi kogunemistel esinenud muidugi Pärnu Bluesiklubi Band ise, aga ka RäämaBlue, Kalev B Koidu, Siim & Frederik, Pööloy Gläänz, Elmu Sadulsepp, Bullfrog Brown, Steve Morrison. „Märkimist väärivad kahtlemata ka Dave Arcari, Bottleneck John ja Otis Grand, Black River Bluesman, Hovard Fishman jt.,“ täiendas Üllar Kallau pikka loetelu. Riikidest on klubiõhtutel olnud esindatud näiteks Läti, Soome, Rootsi, Inglismaa, Šotimaa, Ameerika Ühendriigid, Mehhiko.
„Andres Roots on muidugi Eestimaal omaette nähtus. Ta on Bullfrog Browni liige, kuid seda bändi juba ammu enam ei ole. Andresel on uus projekt nimega Andres Roots Roundabout. Andres on maailmas ehk kõige tuntum eestlasest bluesimees. Paljud meid külastanud välisesinejad ongi just tanu Andresele siia tee leidnud,“ rääkis Üllar Kallau.
Pärnu Bluesiklubi korraldada on olnud ka Pärnu suvised bluesipäevad nii kontserdite kui ka muusikaliste õppepäevade toimumiseks. Samuti toimuvad talvised bluesipäevad – The Blue Icicle.
Urmas Saard
Jalutuskäigu aeg kella viie ja kuue vahel. Piirkond: Sindi Vanalt kalmistult Linnuriiki ja selle kohal voolava Pärnu jõe äärde.
Madalalt paistva päikese valguses tulevad tugevalt esile kolletuvad sügisvärvid. Nende värvide keskelt leiab ka mõne linnukese. Sinises taevalaotuses lendavad rändlinnud. Päikese poole vaadates värvid hajuvad ja värvikireva looduse asemel näeb silm udusemaid kontuure, mis on samuti põnevad. Meretase Pärnu Sadama vaatluse andmetel näitab väheste kõikumistega 30 cm nullist allpool, mis mõjutab vee kõrgust jões ka Sindi kohal. Suured kivid, mida muidu vesi peidab, on praegu peaaegu täiesti kuival liival ja mõnedki kivid peegelduvad kaunilt jõepeeglil. Jalutuskäigu lõpus hakkab udu maad katma.
Linnuke oksal Foto Urmas Saard →
Loe edasi: Pildigalerii: tunnike tänast pühapäeva Sindi looduse rüpes
Eile õhtune aeg Pärnu Nooruse Maja suures saalis möödus mõnekümne inimese osavõtul keili tantsusammudes, mälumängu hasardis, kiltide tutvustamise ja külalisi võõrustava perenaise valmistatud briti toitude kiitmisega.
Meeldivas seltskonnas
Sättides laupäeva õhtul välja minema lubasin kiiresti kodus tagasi olla, sest olin juba paaril korral varem näinud nii keilit kui kildi esitlust ja lootsin loo tegemiseks piirduda mõne üksiku pildistamisega, et lühikese uudisnupukese juurde ka mõne foto lisada. Paraku edenes õhtu ettearvamatu põnevusega ja kodused lubadused meenusid alles hilisõhtul üle ukseläve astudes. „Süüdi“ selles kõiges muidugi lustlik Tallinna Keilibänd, tantsusid õpetanud Jaagup Kippar ja tema kaaslane Hannele Känd, aga eeskätt ikkagi õhtu eestvedajad Erika Jeret ja Roger Evans, lõpuks muidugi ka väga meeldiv seltskond, kes lubas ennast kõiges kaasa kiskuda.
Akordioni ja viiuliga tegid muusikat Sulev Reisberg ja Enrik Visla. Jaagupi kontrabassi keelte heli pääses valla vaid ühe korra ja muusikuga ühes olnud põiepillilgi polnud palju rohkem võimalusi, sest ansambli juht haaras enda kätte ka šoti keilitantsude õpetamise. Pidevalt oli 8 paari põrandal, sest mõned üksikud eelistasid rohkem laua ääres istumist ja teiste trallimist eemalt jälgida. Teadagi on naised kõikjal hakkajamad. Kui ühe tantsu käigus vajati kahe naise kohta ühte meest, ei jätkunud kõigile naispaaridele sedagi. Aga midagi sellepärast tegemata ei jäänud ja pidu kasvatas aina tuure ja tempot. Mitte ainult põrandal, vaid ka parketi küljest lahti rebides, eriti kannikate lähedale tõusid Jaagupi ja Hannele jalad.
Loe edasi: Keilit tantsima minnes ära looda kiiret koju naasmist
Pärnu Briti päevade tegevuses kaasa löönud Sindi keskendus põhiliselt Charles Lutvidge Dodgson’i 150-aasta vanusele lasteraamatule, saareriigi muusikale, tantsule ja muidugi Ühendkuningriigi suursaadiku Sindi gümnaasiumi külastamisele. Allpool 15. oktoobri maratonülevaade tegusa väikelinna ettevõtmistest.
Christopher Bruce Holtby on meeldivalt köitva loomuga isiksus
Aeg oli pisut üle keskhommiku tiksunud, kui Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Bruce Holtby Sindi koolimaja nurga tagant nähtavale ilmus ja reipal kiirsammul üksinda üle õue astus. Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup ja inglise keele õpetaja Silva Sikk tervitasid ja kätlesid oodatud külalist paraaduksel, esimesed laused vahetati eesti keeles. Kooli raamatukogus tervitas auväärset külalist Sindi linnapea Marko Šorin ja seejärel toimus kõigi nelja vaheline lühike tutvumisvestlus kohvilauas.
Käesoleval nädalal võõrustas Sindi gümnaasium Erasmus+ projektis osalevaid nelja riigi esindajaid ja seepärast kogunesid ühes vanemate klasside õpilastega kooli aulasse ka Türgi, Itaalia, Belgia, Poola õpetajad, et kuulata Ühendkuningriigi suursaadiku loengut „Mida tähendavad britid sinu jaoks“. Tempokalt, kuid hõlpsasti mõistetavalt ja kerge naljaga vürtsitatud esinemine elavdas kiiresti kuulajate tähelepanu. Täiendavad küsimused ilmestasid erilist huvi suursaadiku isiku ja brittide eduloo vastu laiemas plaanis. Väga heasüdamliku naeru manas Christopher Bruce Holtby terve auditooriumi näole, kui vastas Karl Kivila uudistamisele. Õpilane küsis, kuidas suursaadik tundis ennast pärast hiljutist Suurbritannia ragbi meeskonna kaotust Austraaliale? Saadik vastas ausameelselt, et nuttis kaks tundi. Aga oli ka tõsisemaid küsimusi ja vastusedki saadi sel juhul vastavalt asjast huvitatute ootustele.
Loe edasi: Christopher Bruce Holtby: mida tähendavad britid sinu jaoks
22. oktoobril toimuval Paikuse valla hariduskonverentsil vaetakse teemat “Meedia – sõber või vaenlane?”, ettekanded kõnelevad saja viieteistkümne aastasest lapsest, digimaailma eelkooliealise lapse sõbrast, tänapäeva toimetuse tööst ja muust huvipakkuvast neile, keda meedia puudutab.
Paikuse abivallavanem Helve Reisenbuk suunab tähelepanu konverentsi motole, mis võetud Hiina vanasõnast: „Parem komistada uutel radadel, kui seista paigal vanadel teedel.“
Meedia valiti teemaks mullu oktoobris peetud I hariduskonverentsil osalenud 98 isiku tagasiside põhjal. Konverentsi ettekandjad käsitlevad teemat väga erinevatest vaatekohtadest. Esinema on lubanud tulla kirjanik Leelo Tungal, Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi direktor Kristi Vinter, meediakoolitaja ja ajakirjanik Märt Treier, kliiniline psühholoog Elen Kihl ja Tartu Observatooriumi vanemteadur Laurits Leedjärv.
Oodatud on haridusasutuste töötajad, lapsevanemad ja teised teemast huvitatud isikud.
Eelmisel aastal toimunud esimesel Paikuse valla hariduskonverentsil oli teemaks „Kes on lapse kasvataja?“
Urmas Saard