10. ja 11. juulil külastas Ufas elav baškiiritar Larisa Mullagalieva taaskordselt Eestit – Tallinnat, Pärnut ja esmakordselt Sinditki. Meie eestlaste kolmik viibis nädalapäevad tagasi pikalt kestnud Venemaa reisil esmakordselt ka Ufaas ja Uuralites.

[pullquote]Maapõuest tungib välja 14,88 kuupmeetrit vett sekundis[/pullquote]Jällenägemine tõi uue värskusega silme ette unustamatutes looduspiltides Uurali mäestiku, Ufa jõe ja selle vasakul poolel pulbitseva ülivõimsa allika, mida nautisime Larisa korraldatud autosõidul. Aga nägime palju muudki, näiteks kloostrit ja kohalike inimeste hoiakuid.
Muljet avaldav Krasnõi Kljutsh (Красный Ключ, baškiiri keeles Ҡыҙыл Шишмә) asub linnulennult umbes 100 kilomeetri kaugusel Baškortostani Vabariigi pealinnast Ufast. Tõlkes tähendab Krasnõi Kljutsh punast lätet või allikat. Kuni 1917. aastani, teistel andmetel ka kuni 1920. aastani oli koha nimeks Belõi Kljutsh (Белый Ключ). Eestiski leiame Punase allika, mis asub Alatskivi järve põhjakaldal. Kui punasest liivakivi paljandist välja voolavat allikat kutsutakse omadussõnaga punane, siis on nime valik mõistetav. Küll aga ei osanud ka Larisa leida mõistlikku põhjendust omaaegsele nimevahetusele asukohas, mis paikneb Ufa lavamaal.