maailm

Algas Võrumaa aasta Peterburis

Viktoria Tuulas koos pokuga Võrumaa aasta avamisel Peterburis

17.-19. veebruaril käis Võru maakonna delegatsioon Peterburis avamas Võrumaa aastat. Koostöös Eesti peakonsulaadiga ja Eesti Kontserdiga toimuva aasta eesmärgid on turismiturundus, kultuurivahetus ja ettevõtluskontaktide vahetus.

Võrumaa delegatsiooni esimene päev oli suunatud ettevõtlus- ja turismikontaktide loomisele. Äritegemise võimalustest ja kogemustest Vene turul rääkisid Viktor Mironov firmast Consulting Team ja Puhkus Eestis esindaja Arina Süvarand. EAS kaubandusatašee Toomas Kästik tutvustas EASi poolt pakutavaid võimalusi osaleda seminaridel ja messidel.

Teine päev oli sisustatud kultuuriüritustega – avati suitsusaunanäitus, külastati Peterburi Kultuuri- ja Kunstiinstituuti. Õhtul toimus Võrumaa aasta pidulik avamine, millega tähistati ka Vabariigi aastapäeva. Sel puhul andsid võrukeelse kontserdi Indrek Kalda, Paul Kristjan Kalda ja Ann Kuut. Külalistele pakuti parimaid Võrumaa palasid Uma meki laualt.

Maavanem Andres Kõiv kinkis peakonsul Viktoria Tuulasele Rõuge kihelkonna rahvariided, mida peakonsul erinevatel Võrumaa aasta avamisega seotud üritustel kandis. Eesti peakonsulaadi esindussaali jäävad kogu aastaks kaunistama Viive Kuksi graafilised lehed.

Loe edasi: Algas Võrumaa aasta Peterburis

Euroopa vabaühendused mõistsid Ukrainas toimuva karmilt hukka  

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee mõistis ühisavalduses hukka Ukraina seadusandjate sammud oma rahva vägivaldseks vaigistamiseks ning toetas Ukraina kodanikuühiskonna meeleavaldusi.

Ühisavaldus võeti vastu teisipäeval, 21. jaanuaril Brüsselis toimunud suurkogul pärast kohtumist Maidanil protestijate esindajate Oleksiy Honcharuki ja “Maidani näo”, laulja Ruslana Lyzhychkoga.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees (EMSK) Eesti vabaühenduste liitu EMSL esindava Mall Hellami sõnul tingis kriitilise avalduse Ukraina valitsuse hiljutine otsus piirata rahva kogunemis- ja sõnavabadust. “Ukrainas käib praegu halastamatu lahing uue ja vana, avatud ja suletud ning läbipaistva ja korruptiivse ühiskonna vahel. Selle asemel, et vastata protestijate nõudmistele viia riigis läbi demokraatlikud reformid, kiitis parlament heaks arvukalt seadusemuudatusi, mis piiravad oluliselt inimeste põhiõigusi,” selgitas Hellam EMSKi avaldust.

Hellam, kes külastas Kiievit viimati EMSKi delegatsiooni ühe liikmena detsembri lõpus ning osales Maidanil ka 2004. aasta oranži revolutsiooni ajal, tegi suurkogul pöördumise, milles rõhutas, et Ukrainas toimuvat ei tohi demokraatlikud jõud vaikides pealt vaadata.

“Pole saladus, et Ukraina on geopoliitiliste huvide ristumispaik ning mitu seadusemuudatust on kui Kremli printeritest trükitud. Täna seisab Ukraina ristteel ja valida tuleb stagnatsiooni või kaasaegse demokraatia vahel. Nüüd on aeg ja võimalus kümne aasta eest alanud revolutsioon lõpule viia, rebida ennast lahti nõukogude pärandi kammitsatest ja pöörata pilgud lõplikult Euroopa poole,” lausus Hellam.

EMSK on Euroopa Liidu institutsioonide nõuandev organ, esitades arvamusi kavandatavate õigusaktide kohta ja koostades omaalgatuslikke arvamusi komiteele olulistel teemadel. Üks komitee tähtsamatest ülesannetest on toimida sillana ELi institutsioonide ja organiseeritud kodanikuühiskonna vahel.

Eestist kuuluvad komiteesse Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Talupidajate Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus ja Tööstuskoda ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon.

Pihkvas tutvustati Põlvamaa turismivõimalusi

16.- 17. jaanuaril toimus SA Räpina Inkubatsioonikeskuse eestvedamisel Pihkvas Põlvamaa turismivõimalusi tutvustav infopäev.

Kohtumiste tulemusena lepiti kokku, et veebruaris sõlmitakse SA Lõuna Eesti turism ja Pihkva Turismiinfokeskuse vahel informatsioonivahetuse leping. Märtsis avaldatakse Pihkva oblasti Kaubanduse- ja Tööstuspalati ajakirjas Põlvamaad tutvustavad lood ning aprillis korraldatakse Pihkva reisikorraldusfirmadele Põlvamaad tutvustav reis.

Pihkvas külastati ka muuseume ja fondihoidlaid.

Maret Reinumägi

Lõuna-Eesti Turism osaleb Põhjamaade suurimal turismimessil

16.-19. jaanuaril toimub Helsingis Põhjamaade suurim turismimess Matka 2014.

SA Lõuna-Eesti Turism osaleb messil koostöös SA Tartumaa Turismi ja Valgamaa Arenguagentuuriga. Messipinna suuruseks on 30 ruutmeetrit ja SA Lõuna-Eesti Turismi kaaseksponentideks on Peipsimaa Turism, Setomaa Turism ja Suure-Jaani vald.

Valgamaalt osalevad messil Sangaste Rukkiküla, Taagepera loss, Karupesa hotell ja Otepää turismipiirkond. Sangaste Rukkiküla pakub messil degusteerimiseks erinevaid rukkijahust tooteid. Suure-Jaani vald pakub degusteerimiseks kohalikku karaskit ja suitsusinki.

Tartust ja Tartumaalt on esindatud Dorpat Hotell ja Eesti Põllumajandusmuuseum, kes pakub degusteerimiseks leiba. Lisaks on messil esindatud Vaibla Puhkekeskuse, Eesti Maanteemuuseumi, Vudila Mängumaa ning Hotell Räpina ja Kiudoski Restorani infomaterjalid.

Messipinna kujunduskontseptsioonis kasutatakse National Geographicu kollaste akende elemente, et rõhutada regiooni erinevaid avastamist väärt paikasid.

Messiboksis toimub ka loosimäng, kus külastajatel on võimalik võita kokku üle 120 atraktiivse Lõuna-Eestiga seotud auhinna. Auhinnad on välja pannud: Vudila Mängumaa, Alatskivi loss, Suur Munamägi, Põltsamaa Muuseum, Eesti Maanteemuuseum, Karupesa Hotell, Hotell Räpina ja Kiudoski Restoran, GMP Clubhotel ja Pühajärve Restoran, Teater Vanemuine, Tartu Ülikooli muuseumid, Tartu Näitused ja Maamess, Hotell Draakon, Barclay Hotell, Aleksandri Hotell, Ilmatsalu Motell, Suudlevad Tudengid, Meat Market Steak & Cocktail, Cafe Truffe, Werner, Uhti Avatud Ateljee.

Kuidas üks põliskogukond kaitseb oma kodu

Valvates Amazonast, astub südikas kayapo hõim vastu moodsa maailma pealetungile. Kuidas Brasiilia üks rikkaim ja võimsaim hõim peab lõputut võitlust tammi vastu ning oma kodukoha eest, saab lugeda ajakirja National Geographic Eesti jaanuarinumbrist, mis jõuab lugejateni vahetult pärast jõulupühi.

Jaanuarinumbris on vaatluse all ka järgmised teemad:

Kodust kaugel
Miljonid võõrtöölised rügavad naftarikastes riikides, eraldatud nii kohalikest kui ka lähedastest.

Oli kord draakon
Indoneesias elutseva hiidsisaliku tulevik on ebakindel.

Putini pidu
Islamistlikud mässajad, karmid kasakad ja soojad talved – tere tulemast Venemaa olümpiamängude võõrustajalinna!

Nõiduslikud kaljud
Veidi närviline 44-aastane autor ja kaks noort ässa ronivad Omaani nugateravatel kaljudel.

Lisaks tuleb juttu katapõõsast, prügi hauatagusest elust, vanilliinist, Päikesesüsteemi aastaaegadest jpm.
Ajakirja National Geographic eestikeelne jaanuarinumber jõuab müügile 27. detsembril.

Allikas: www.national-geographic.ee

Soome plaanib 2020. aastaks mahepõllumajandusmaa rohkem kui kahekordistada

Tänavu kinnitati Soome mahepõllumajanduse arengukava aastaks 2020, mille eesmärk on mitmekesistada ja suurendada mahetootmist, et rahuldada nõudlust ning edendada mahetoiduahelat tervikuna. Arengukava järgi peaks aastal 2020 mahepõllumajandusmaa pindala moodustama 20% kogu põllumajandusmaast, mahetoit avaliku sektori toitlustuses 20% ning maheturg olema kasvanud võrreldes praegusega 3 korda.

“Soomes on mõistetud mahetootmise positiivset mõju elukeskkonnale ning pandud see ka kirja arengukavasse. Soome on seadnud väga ambitsioonikad eesmärgid, millest tasuks Eestis kindlasti eeskuju võtta,” lausus Eesti Mahepõllumajanduse sihtasutuse juhataja Airi Vetemaa. “Erilist tunnustus väärib Helsingi linn, sest nad peavad mahetoitu lasteasutustes väga oluliseks ning selle osakaal laste menüüs kasvab pidevalt.”

2012. aastal oli Soome mahemaa pindala ligi 198 000 hektarit, mis on 9% kogu põllumajandusmaast. Soomes tegutseb veidi alla 600 mahetoidu töötleja, nende arv on viimastel aastatel kasvanud 10%.

Mahetoidu müük on viimastel aastatel Soomes jõudsalt kasvanud, kuigi mahetoidu osa toiduturul jääb veel alla 2%. Pro Luomu (Soome mahetööstuse katusorganisatsioon) andmetel oli 2012. aastal maheturu maht 202 miljonit eurot ning kasv 24%. 2011. aastal oli kasv võrreldes 2010. aastaga koguni 46%.

Praegu on Soome jaemüügis 40% mahetoodetest imporditud. Tarbijad soovivad seevastu rohkem kodumaist. Tähtsaim mahetoode on piim, kasvab nõudlus maheliha järele. Teatavate tooterühmade, näiteks munade turuosa on ligi 10%. Vaata!

Suurt tähelepanu pööratakse mahetoidu osa suurendamisele toitlustuses. Praegu on mahetooraine osakaal toitlustuses ca 5%, kõige rohkem kasutatakse mahetoorainet lasteaedades, kus see moodustab 10%. Siin nähakse võimalust just avalikesse hangetesse mahetoidu nõude sissekirjutamises. Samuti otsitakse võimalusi, kuidas seada hanketingimusi selliselt, et hangetes saaksid osaleda ka kohalikud väikeettevõtted, kellel on praegu raske konkureerida. Keskkonnaministeerium käivitas 2012. aastal pilootprojekti, mille raames koostatakse jätkusuutlikkuse kriteeriumide arvestamise juhendid toiduhangetes ning pakutakse ka vastavat nõustamisteenust.

Lasteasutuste mahetoitlustuse osas on veelgi ambitsioonikamad eesmärgid Helsingil. 2012. aastal oli koolieelsete lasteasutuste mahetooraine osakaal 14%. Linna toidukultuuri strateegia eesmärgiks on, et aastaks 2015 on 50% Helsingi lasteaedades pakutavast toidust mahe, samuti peab pidevalt suurenema mahetoidu kasutamine koolides ja muudes haridusasutustes.

Soome mahepõllumajanduse arengukava eesmärke aastaks 2020:

20% põllumajandusmaast on mahe. Selle saavutamiseks peab mahepõllumajandusmaa pindala kasvama vähemalt 10% aastas. Eelkõige oodatakse rohkem loomakasvatus- ja aiandussaadusi.
Mahetoodete mitmekesisus on suurenenud. Mahetoodete turg Soomes on kolmekordistunud.
Mahetoodete kättesaadavus on paranenud. Avaliku sektori toitlustusasutustes peab mahetoit aastaks 2015 moodustama 10% ja 2020. aastaks 20%.

Ingliskeelne arengukava!

GLEN kutsub noori vabatahtlikeks arengumaadesse

GLEN Eesti programm saadab 2014. aastal kolmeks kuuks laia maailma kümme vabatahtlikku, kes osalevad arengukoostöö projektides Indias, Birmas ning Aafrika ja Kesk-Aasia riikides.

Arengukoostöö Ümarlaua juhi Piret Hirve sõnul on projektil kaks eesmärki. “Esiteks osaleb noor kohalikus projektis, toob kasu sealsele kogukonnale ja saab ise hindamatu kogemuse. Teiseks aitavad kodumaale tagasi tulnud noored tõsta Eesti inimeste teadlikkust arenguprobleemide keerukusest.“

2014. aasta on eriline, kuna Eestist läheb arengumaadesse kõige suurem arv GLEN vabtatahtlikke. Kandideerida saab kümnesse projekti:
1. Aserbaidžaan – poliitikate arengu uurimine
2. Tadžikistan – turismi arendamine
3. Kõrgõzstan – noorsootöö maapiirkondades
4. Birma/Myanmar – kogukondlik haridus noortele
5. Malawi – naisettevõtluse arendamine
6. Kamerun – keskkonnaklubid Buea lastekodudes
7. Etioopia – naisettevõtluse arendamine
8. Kamerun – kohalike algatuste sidumine
9. India – noorte tööhõive edendamine
10. Keenia – HIV/AIDS ennetustöö Loe edasi: GLEN kutsub noori vabatahtlikeks arengumaadesse

Suur maheküsitlus: mahetoitu ostetakse keskkonna pärast

Euroopa Komisjon uuris tänavu Euroopa Liidu liikmesriikide elanike arvamust mahepõllumajandusest. Kokku ligi 45 000 vastusest selgus, et mahetoitu ostetakse peamiselt keskkonnasäästu eesmärgil.

10 punkti suure maheküsitluse tulemustest:

1. Peamine põhjus mahetoidu ostmiseks on mure keskkonna pärast ja soov vältida toidus GMO-d ning mahepõllumajanduses mittelubatud ainete jääke.
2. Regulaarsed mahetoidu tarbijad eelistavad osta oma toidu mahepoest, supermarketist või otse talunikult. Juhusliku tarbimise puhul eelistatakse osta mahetoitu supermarketist. Internetist ostab mahetoitu kõigest 8% regulaarsetest ja 4% juhuslikest tarbijatest.
3. 78% vastanutest on valmis mahetoidu eest kõrgemat hinda maksma. Üle poole vastanutest (53%) peab aktsepteeritavaks 10-25% kõrgemat hinda kui tavatoidul.
4. Küsitlusele vastanute seas on mahetooted võrdväärselt (66%) äratuntavad nii EL mahepõllumajanduse logo kui siseriiklike logode järgi. Mitmete liikmesriikide nagu Taani, Prantsusmaa või Austria tarbijad tunnevad mahetooteid enam siseriikliku kui EL logo järgi.
5. Tarbijad üldiselt usaldavad mahetooteid (71%) ja peavad kontrolli nende üle piisavalt efektiivseks, kontrollide vähendamisega ei olnud nõus 57% vastajatest. Üle poolte vastanutest pooldab mahepõllumajanduse kontrollisüsteemi edasist tugevdamist vaatamata sellele, et see võib tuua kaasa hindade tõusu.
6. Pooled vastanutest soovivad, et kõik EL maheettevõtjad oleksid kantud EL ühisesse andmebaasi.
7. 61% vastajatest leiab, et kõiki mahetooteid tuleb uurida pestitsiidijääkide suhtes.
8. Mahepõllumajanduses kasutamiseks lubatud toodete (lubatud taimekaitsevahendid, väetised jms) heakskiitmiseks soovib enamik vastanutest rangemaid nõudeid.
9. 94% küsitlusele vastanutest soovib saada rohkem informatsiooni mahepõllumajandusest.
10. Toodi välja neli valdkonda, kus oleks vaja teadusuuringuid: „Mahepõllumajanduse sotsiaalsed ja majanduslikud aspektid“, „Seeme ja taimne paljundusmaterjal“, „Proteiinirikaste kultuuride kohalik tootmine“ ja „Jäätmemajandus“.
Loe edasi: Suur maheküsitlus: mahetoitu ostetakse keskkonna pärast

2014. aasta on Peterburis Võrumaa aasta

Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten, esti peakonsul Peterburis Viktoria Tuulas ja Võru maavanem Andres Kõiv allkirjastasid möödunud reedel Peterburis koostööleppe Võrumaa aasta 2014 korraldamiseks Peterburis. Foto: erakogu

Eesti peakonsul Peterburis Viktoria Tuulas, Võru maavanem Andres Kõiv ja Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten allkirjastasid möödunud reedel Peterburis koostööleppe Võrumaa aasta 2014 korraldamiseks Peterburis.

Järgmisel aastal tutvustab Võrumaa Peterburis maakonna ettevõtlusvõimalusi, seda nii turismisihtpunktina kui ka investeerimispiirkonnana. Peale selle on aasta jooksul kavas kultuurikoostöö, mille kaudu Võrumaa osaleb Peterburi Jaani kiriku hooaja programmis. Veel on kavas näiteks Võrumaa kultuuriseminar ja näitus, mis toimuvad mõlemad veebruaris vabariigi aastapäeva tähistamisel Peterburis. Samuti teised võru umakultuuri tutvustavad ettevõtmised.

Võru maavanem Andres Kõiv peab küll Võrumaa aasta kõige nähtavamaks osaks Peterburis toimuvaid kultuuriüritusi, kuid tema hinnangul on vähemalt sama oluline majanduskoostöö, et tuua Võrumaale Venemaa ettevõtjaid ja turiste.

“Pean väga oluliseks kasutada ära Peterburi ja Võru geograafilist lähedust, mis annab mõlemale poolele head võimalused koostööks väga laial võimaluste skaalal,” lausus Kõiv.

Kõivu hinnangul on Võrumaal pakutav Peterburi jaoks uudne, kuid hästi mõistetav, mistõttu ootab ta kultuuriaastale sooja vastuvõttu.

Britt Vahter

Kempsupäeval alustatakse rahakogumist välikäimlate rajamiseks Afganistani

Täna, 19. novembril on ülemaailmne kempsupäev, mis juhib tähelepanu sellele, et igal kolmandal inimesel maailmas ei ole ligipääsu puhtale ja privaatsele kempsule ning 1,1 miljardit ajab oma häda ära lageda taeva all. Korraliku kempsu puudumine levitab haigusi nagu düsenteeria, mis põhjustavad paljude laste surma veel enne 5-aastaseks saamist. Suurem osa neist inimestest elab Aasias või Saharast lõunasse jäävas Aafrikas.

Kempsupäeval lisab MTÜ Mondo www.muudamaailma.ee lehele uue eetilise kingituse tegemise võimaluse, millega kogume raha lihtsate, aga väga vajalike kempsude ehitamiseks Afganistani maapiirkondadesse tüdrukute koolide ning turuplatside juurde. Iga
kempsu jaoks on vaja pool rahast ehk 75 eurot, ülejäänud osa lisavad kohalikud elanikud ise. “Ka väga lihtne välikäimla on samm parema tervise, suurema väärikuse ja võrdsuse ning lõpuks ka kogukonna arengu poole,” ütles MTÜ Mondo toetusprogrammi juht Riina Kuusik-Rajasaar. Eetilise kingituse saad teha siin: http://muudamaailma.ee/toode/valikaimla-afganistani-koolile/ Loe edasi: Kempsupäeval alustatakse rahakogumist välikäimlate rajamiseks Afganistani

Selgusid Hiite kuvavõistluse võitjad

Võidutöö „Maailmapalvus“ (Мировой молебен), autor: Sergei Tanõgin

Tänavu kuuendat korda toimunud Maavalla hiite kuvavõistlus kujunes soome-ugriliseks. Hiite kuvavõistluse eesmärk on väärtustada ning jäädvustada ajaloolisi looduslikke pühapaikasid ning nendega seotud tavasid ja vaimset pärandit. Võistlusel osalenud seitsme riigi pühapaikade ülesvõtete seas moodustasid suure osa pildid, mis on jäädvustatud Venemaal elavate hõimurahvaste juures.

Võistluse peaauhind läks Venemaa Mari Eli vabariigi Joškar-Ola teatri peakunstniku Sergei Tanõgini ülesvõttele “Maailmapalvus” (Мировой молебен). Võidukuval on jäädvustatud kord viie aasta tagant toimuv
ülemarimaaline hiiepüha, mis leidis aset Marimaa Sovetski rajooni Kukmari külas asuvas Tsokmoto hiies.

Noorte peaauhinna pälvis Dan Müüri ülesvõte Jõgevamaa Põltsamaa vallas asuvast Kalme hiiemäe ohvrikivist. Tallinn-Tartu maantee ääres asuv Kalme hiiemägi on tähistatud ka kui Eesti keskpunkt. Dan Müür õpib Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 7. klassis. Kokku antakse välja 18 auhinda, mille hulgas on ajaloolise Võromaa, Virumaa, saarte ning Eesti Rahva Muuseumi eriauhinnad.

Loe edasi: Selgusid Hiite kuvavõistluse võitjad

UNESCO valis Eesti mittetulundusühingu rahvusvahelisele näitusele

Täna avatakse Pairiisis UNESCO peakorteris fotonäitus säästva arengu ja vaimse kultuuripärandi vahelistest seostest. Seal on väljas kuus näidet maailma eri piirkondadest: Keenia, Samoa, Egiptuse, Hispaania ja Brasiilia kõrval esindab Eestit Karula kandi MTÜ Maavillane, seisab Rahvakultuuri Keskuse pressiteates.

Näitusega tahetakse näidata, kuidas traditsioonilised teadmised, oskused, kombed ja tavad toetavad säästvat arengut. See ei puuduta mitte ainult turismimajandust, vaid paljusid igapäeva elu tahke tervishoiust ja keskkonnahoiust elatise teenimiseni.

MTÜ Maavillane, mis on kantud ka Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse, koondab noori taluperesid, kes tegelevad Karula rahvuspargis lambakasvatuse ja villa töötlemisega. Säästva arengu seisukohalt on tähtis, et seda tehakse kooskõlas looduse ja kohalike traditsioonidega. Oma lammaste villast valmistavad nad Eesti villavabrikutes lõnga ja oma vildivabrikus vilti. Nad on asjatundjad, kes jagavad oma teadmisi koolitustel ja nõupäevadel, pakuvad lammaste pügamisteenust ja karjatervise konsultatsiooni. UNESCOle soovitas Maavillast Rahvakultuuri Keskus, kes haldab Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut.

Näitusel osalemine on suur tunnustus Eesti inimestele, kes hoiavad oma kultuuripärandit elavas kasutuses.

Fotonäitusega, mis jääb avatuks 10. detsembrini, tähistatakse ka UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni kümnendat sünnipäeva.

Orienteerumisjooksu maailmameistrivõistlused toimuvad 2017. aastal Otepääl

Fotomeenutus möödunud orienteerumisvõistluselt. Foto: Arvo Saal

Rahvusvahelise orienteerumisföderatsiooni kodulehe andmeil toimuvad 2017. aasta suvel Eestis orienteerumisjooksu maailmameistrivõistlused. Võistluskeskus asub Otepääl, võistluspaigad mitmel pool Lõuna-Eestis.

2006. aastal toimusid ka Otepääl Euroopa meistrivõistlused orieneerumisjooksus.

Pühajärve kokad keetsid ja küpsetasid Riia tipprestoranis

Käesoleval nädalal toimub projekti FOODART raames Eestis ja Lätis kulinaarianädal, mille avas 4. oktoobril Riias Le Dome kalarestoranis Eesti kulinaaria õhtu. Eesti kaasaegsel köögil põhineva õhtusöögi valmistasid Rait Kits ja Kaisa Kliimand, GMP Clubhoteli Pühajärve Restorani kokad.

Õhtusöök valmis koostöös Le Dome restorani meeskonnaga. Pühajärve Restorani peakoka Rait Kitse sõnul on selline rahvusvaheline koostöö inspireeriv, annab uusi ideid ning häid kontakte. „Au on töötada koos Läti tippkokkade paremikku kuuluva Maris Astics´iga ja tema meeskonnaga,“ kinnitas Rait Kits.

Juba 10. oktoobril on aga Maris Astics Tartus Caffee Truffes ja 11. oktoobril GMP Clubhoteli Pühajärve Restoranis. Maris Astics on hinnatud tippkokk, mitmete kokanduslike auhindade võitja ja noorte kokkade koolitaja Riia Restoraniteeninduse koolis, kes on ehitanud üles Riia tunnustatud a´la carte restorani Le Dome. Asticsi sõnul on ehe Läti toit pärit metsikust loodusest ning seda ideed järgib ta ka galaõhtusöögi menüüs. Muuhulgas annab Maris Astics meistriklassi ka Tartu Kutsehariduskeskuse toitlustuse eriala õpetajatele-professionaalidele.

Eesti-Läti programmist rahastatava FOODART projekti eesmärgiks on tugevdada sidemeid kohalike toidutootjate ning restoranide vahel. Projekti raames koolitati toidu tootjaid ning abistati neid uute kvaliteetsete toodete arendamisel ja pakendite disainis ja valmis kokaraamat „Kohalik toit: parimad palad naabrite köögist“, mille esitlus on 11. oktoobril Otepääl.
“Projekti tulemusena on Eesti ja Läti väikeettevõtjatel valminud uued isikupärased ja ehedad tooted, mida võib julgesti soovitada nii kodu- kui tipprestorani peakokale”, märkis projektijuht Tiiu Marran.

Tutvu üritustega: http://clubhotel.ee/et/restoran/laeti-ohtusoeoek

Allikas: FOODART, SA Põlvamaa Arenduskeskus

Eesti võistkond saavutas rahvusvahelistel metsandusvõistlustel neljanda koha

Täna lõppes Portugalis, Peneda-Gerês rahvuspargis toimunud kolmepäevase (24.-27.09.) rahvusvahelise võistluse „Noored Euroopa metsades“ finaal. Parimate metsatundjate tiitlile pretendeerinud kümne Euroopa riigi võistkonna seas tuli Eesti esindus neljandaks. Eestis edestasid Ungari (85 punkti), Kreeka (80 punkti) ja Poola (79 punkti) võistkonnad. Eestit esindanud Prantsuse Lütseumi võistkond „Copper Owl“ (koosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson, juhendaja Marje Väli) kogus 72 punkti.
„See on läbi aegade Eesti võistkonna parim tulemus, mida on seda hinnatavam, et sel aastal esindas meid võistluse ajaloo noorim võistkond,“ rääkis võistluste Eesti-poolne koordinaator Kristi Teppo Eesti Metsaseltsist. Kokku osales võistluste finaalis kümme riiki, lisaks nimetatutele veel Austria, Tšehhi, Saksamaa, Läti, Leedu ja Portugal.
Võistluste finaalis sooritasid õpilased 50-küsimuselise testi Euroopa metsanduse kohta, lisaks tuli pidada ettekanne oma riigi metsandusest teemal „Väljakutsed metsanduses“.
Järgmise aasta rahvusvaheline finaal toimub Saksamaal. Riiklikud võistlused peetakse 2014. aasta alguses.
Toomas Kelt

Prantsuse Lütseumi noored metsatundjad võtavad mõõtu Euroopa eakaaslastega

Sel nädalal (24.-27. september) toimub Portugalis, Peneda-Gerês rahvuspargis rahvusvahelise võistluse „Noored Euroopa metsades“ finaal. Parimate metsatundjate tiitlile prtendeerivad kümne Euroopa riigi võistkonnad: Austriast, Tšehhist, Eestist, Saksamaalt, Kreekast, Ungarist, Lätist, Leedust, Poolast ja Portugalis.

Eestit esindab finaalis Prantsuse Lütseumi võistkond „Copper Owl“ (koosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson, juhendaja Marje Väli).

„Tegu on võistluste ajaloo noorima võistkonnaga, tähelepanuväärne on ka see, et kõik need lapsed elavad linnas,“ rääkis võistluste Eesti-poolne projektijuht Kristi Teppo Eesti Metsaseltsist. Ta lisas, et noored on oma teadmisi tõestanud väga tihedas konkurentsis – Eesti eelvoorus osales 154 võistkonda üle Eesti.

Võistluste finaali pääsejad selguvad kevadiste eelvoorude järel, iga võistlustel osalev riik viib läbi oma võistluse, mille võitjad osalevad finaalis. Eelvoorudes üle Euroopa osales sel kevadel rohkem kui 10 000
õpilast vanuses 13-19 aastat. Võistlusel osaletakse 2-3 liikmeliste võistkondadena.

Võistluste finaalis sooritavad õpilased 50-küsimuselise testi Euroopa metsanduse kohta, lisaks tuleb pidada ettekanne oma riigi metsandusest teemal „Väljakutsed metsanduses“. Võistluse tulemused selguvad tõenäoliselt reedel, 27. septembril.

Finaalvõistlus toimub inglise keeles, mis annab võimaluse siduda loodusteaduste ja keeleõppe, lisaks tutvuda Euroopa riikide metsanduse ja loodusega, luua sidemeid teiste riikidega ning suurendada koostööd metsanduse ja hariduse vallas. Järgmise aasta rahvusvaheline finaal toimub tõenäoliselt Saksamaal. Riiklikud võistlused peetakse 2014. aasta alguses.

Võistluse ametlik koduleht: www.ypef.eu

Vanemuise Sümfooniaorkester esineb Riia Toomkirikus

Vanemuise Sümfooniaorkester, tunnustatud solistid Lätist, Leedust, Saksamaalt ja Eestist, Vanemuise ooperikoor ja Tartu Noortekoor kannavad 14. septembril kell 19 Riia Toomkirikus maestro Paul Mägi dirigeerimisel ette Felix Mendelssohni oratooriumi „Elias“. Tegemist on Vanemuise Sümfooniaorkestri 2013/2014 hooaja avakontserdiga, mis esmakordselt toimub Eestist väljaspool.

Paul Mägi, kes on kolmandat hooaega Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent, on ka Läti muusikasõpradele tuttav. Aastatel 1990–1994 oli ta Läti Riikliku Sümfooniaorkestri peadirigent ja kunstiline juht, samuti Läti Muusikaakadeemia orkestridirigeerimise professor. Tema käe all jõudis Läti RSO Lääne-Euroopa arvestatavatesse kontserdisaalidesse. Paul Mägi on pälvinud ka Läti riikliku kultuuripreemia.

Solistidena astuvad Vanemuise Sümfooniaorkestri tänavusel hooaja avakontserdil üles rahvusvaheliselt tunnustatud lauljad: Krišjanis Norvelis (bass, Läti Rahvusooper), Liisi Kasenõmm (sopran, Saksamaa), Jovita Vaskevičiute (metsosopran, Leedu Rahvusooper), Viesturs Jansons (tenor, Läti Rahvusooper), Reigo Tamm (tenor) ning Alger Ahuna (sopran, Tartu Poistekoorist).
Paul Mägi jätkab tänavugi enda algatatud traditsiooni, kandes koos Vanemuise Sümfooniaorkestriga hooaja avakontserdil ette vaimulikke suurvorme. 2011. aastal jõudis publikuni Giuseppe Verdi Reekviem, 2012. aastal kanti ette Antonin Dvořáki Stabat mater.

Ühtekokku osaleb Felix Mendelssohni oratooriumi „Elias“ettekandel 160 orkestranti ja koorilauljat. Osalevad Vanemuise ooperikoor (koormeister Piret Talts) ja Tartu Noortekoor (koormeistrid Kadri Leppoja ja Riho Leppoja). See on üle 20 aasta esimene kord, mil Riia Toomkirikus nii arvukas interpreetide kooslus musitseerib. Toomikiriku saal mahutab ligemale tuhatkond pealtvaatajat.

13. septembril algusega kell 19.00 annab Vanemuise Sümfooniaorkester hooaja avakontserdi ka Vanemuise kontserdimajas. Tartus toimuv kontsert on Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt.

Allikas: Vanemuise teater

Eesti valmistub Grüne Wochel osalemiseks

Sel nädalal tutvuvad partnerriik Eesti ettevalmistustöödega maailma ühe suurima toidu- ja põllumajandusmessi Grüne Woche korraldajad Messe Berlinist.

“Eestil on täiesti ainulaadne võimalus tutvustada end Euroopa suurimale tarbijaturule, 80 miljoni elanikuga Saksamaale,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Peame pingutama, et Eesti toidutööstuse ja põllumajandustoodang oleks seal senisest enam esindatud. Samuti on oluline tutvustada Eestit kui atraktiivset maaturismi sihtkohta.”

Eesti astub jaanuaris Berliinis esmakordselt üles Grüne Woche partnermaana, mis tähendab messi avatseremoonia ja kultuuriprogrammi korraldamist kuni 5000 külalisele, teiste seas messil ja globaalfoorumil esindatud riikide ministritele ja diplomaatilistele delegatsioonidele, toiduainetööstuse ja põllumeeste liitude kõrgetele esindajatele ning ajakirjanikele.

“Grüne Woche partnermaaks olemine on igale riigile suur võimalus end Saksamaa tarbijatele tutvustada. Ootame põnevusega, kuidas Eesti selle võimaluse ära kasutab,” ütles Grüne Woche peakorraldaja Lars Jaeger. Koos Grüne Woche esindajatega on Eesti ettevalmistustega tutvumas ka kümme saksa ajakirjanikku. Loe edasi: Eesti valmistub Grüne Wochel osalemiseks

Kosmosesse on saadetud sadu loomi ja lugematu arv putukaid

Kadri Valner

Olin sel esmaspäeval üle 20 aasta Moskvas. Ja muu hulgas käisin kunagises kuulsas rahvamajanduse saavutuste näitusel VDNHs. Mäletate, see on see koht, kus igal liiduvabariigil oli oma näitusemaja, kus tohututel väljakutel pritsisid vett kullatud purskkaevud ja mille lähedal seisab kuulus monument “Tööline ja kolhoositar”. Oma lapsepõlveaegse käigu ajal avaldas enim muljet Kosmosepaviljon, kus ees ja sees suuremaid ja väiksemaid kosmoseaparaate.

Täna on VDNH suur lõbustuspark, kosmosepaviljonist on järgi jäänud suveniiribokse täis kõle maja, mille ees seisab üks rakettidest. Just esmaspäeval, kui mina selle ees seisin, tähistati näituseväljakul aga Belka ja Strelka päeva – 53 aastat varem käisid need kaks loomakest kosmoses. Nii oli 19. august Nõukogude kosmonautikale oluline daatum.

Inimesed on ikka kasutanud loomi seal, kus on endal liiga ohtlik olla. Just hiired olid esimesed ümber maakera lendajad ja seda 1957. aastal. Lisaks neile ja koertele on lähetatud kosmosesse rotte, jäneseid, kilpkonni, USA eelistas ahve, kes enim sarnanevad oma arengult just inimesele. Täna aitavad väiksemad loomad prussakatest merisigadeni mõista elusorganismidega kosmoselennul toimuvaid muudatusi.

Nõukogude Liidus algas koerte lennutamine kosmosesse Saksamaalt sõjasaagiks saadud rakettide koopiatega 1951. aastal. Esimesena startisid 22. juulil 1951 Dezik ja Tsõgan ning jõudsid pärast saja kilomeetri kõrgusele tõusmist elu ja tervisega maale tagasi. Aga nende puhul ei olnud tegu kosmoselennuga, seega paraku neile me nii pikka pai ei saa teha või nii head vorstijuppi anda, kui Belkale ja Strelkale.

Kokku tehti selliseid 100–150 km kõrguseid lende 29, mille käigus ka mitu koera oma elu kaotas. Nii omandati kogemusi koerte treenimisel kitsas ruumis viibimiseks, töötati välja mullikujuline klaasist kiivriga skafander ja kabiin.

Kuulus Laika oli 1957. aastal esimene elusolend, kes jõudis orbiidile. Tegemist oli segaverelise, ühelt Moskva tänavalt püütud kolmeaastase emase koeraga. Tema lendas Sputnikul nr 2, mille orbiit ulatus juba 1660 kilomeetri kõrguseni maapinnast. Stardi ajal tõusis Laika südamelöökide sagedus, kuid taastus varsti pärast kosmosesse jõudmist. Orbiidil Laika isegi sõi korra. Lennu edasise käigu kohta on aga üpris vähe teada. Alles 45 aastat hiljem, teatas üks vene teadlastest Texases toimunud Maailma kosmosekongressil, et tegelikult elas Laika kosmoses vaid viis kuni kuus tundi ning suri kuumuse ja stressi tagajärjel.

Kuigi Laika ei elanud kosmosereisi üle, tõestas eksperiment, et reisija jääks orbiidile lennates ellu ning kannataks kaaluta olekut. See lend varustas teadlasi esialgse informatsiooniga sellest, kuidas elusad organismid reageerivad kosmoselennu tingimustes. Nõukogude Liidus looma kindlasse surma saatmine küsimusi ei tekitanud, küll aga korraldati mujal maailmas selle vastu protestimiitinguid küsimusega, kui suured peaksid olema omandatud teadmised, et need vääriks looma hukku.

Ja siis jõudis kätte 19. august 1960. Baikonurilt lennutati kosmosesse kaks krantsi – Belka ja Strelka. Nemad tulid ka tagasi ööpäevaringselt kosmosereisilt. Loe edasi: Kosmosesse on saadetud sadu loomi ja lugematu arv putukaid

Moldova valib Eesti eeskujul e-tervise teenuseid

Praxise eestvedamisel ja Välisministeeriumi toel viibivad Eesti e-tervise spetsialistid sel nädalal Moldovas, et jagada kogemusi ja teadmisi e-tervise lahenduste osas. Viimase aasta jooksul on eksperdid aidanud arendada Moldova riiklikku e-tervise strateegiat ning nüüd valitakse välja need teenused, mida Moldovas järgneva kahe aasta jooksul juurutama hakatakse.

Üks ekspertidest, doktor Peeter Ross märgib, et Moldova e-tervise lahenduste osas on valmis juba väga mitmed olulised komponendid. “On väga tore märkida, et selles faasis on Eesti e-tervise rakendamise kogemustest Moldovas kõige suurem kasu ning praegu saame maksimaalselt ära kasutada Eesti kogemust, et Moldovas juba alustatu edukalt lõpule viia,” tõdeb Ross.

Tervishoiuinformaatika ekspert Ain Aaviksoo toob välja, et Moldova on hea näide Eesti praktilise kogemuse jagamise võimalusest. “Moldovas eksisteerib unikaalne võimalus toetada vajalikke ümberkorraldusi tervishoiusüsteemis, kasutades kaasaegseid IKT võimalusi,” lisab ta.

E-teenused aitavad kaasa tervisega seonduvate tegevuste läbipaistvuse suurendamisele, suurendavad ravikvaliteeti ning annavad võimaluse analüüsida olemasolevaid protsesse ja teha tervishoidu efektiivsemaid investeeringuid. Moldovas on praeguses faasis oluline leida just sellised teenused, millest elanikud kiiresti ja vahetult kasu saaksid. Selle näiteks on pideva infovooga integreeritud haigla- ja perearstivõrgustik või Eestis tugevasti kanda kinnitanud digiretsept.

Eesti poolt on e-tervise teenuste arendamise projekti kaasatud tervishoiu analüütik Priit Kruus Praxisest, tervishoiuinformaatika ekspert Ain Aaviksoo, e-tervise ekspert Peeter Ross ning e-Riigi Akadeemia ekspert Arvo Ott.

Eesti poolt veab projekti Poliitikauuringute Keskus Praxis ning Moldova-poolseteks partneriteks on sealne Tervishoiuministeerium ja kohalik WHO esindus. Projektitegevusi kaasrahastab Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest. E-tervise teenuste arendamise projekt on üks osa laiemast koostööst Eesti ja Moldova valdkondlike organisatsioonide vahel.

Juulikuus räägiti toidust

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen jätkab oma igakuist ülevaadet maailma keskkonnaajakirjanduse uudistest. Juulikuus räägiti söögist ja sööjaist.

Eesti ajakirjanduseski on juttu olnud sellest, et kõikvõimalikes söögikohtades pakutavad lasteeined peidavad ilusate nimede taga sageli ebatervislikke toite. Samal teemal kirjutas hiljuti ka briti ajaleht „The Guardian“. Nimelt Inglismaa suurim sõltumatu ökoloogilise põllumajanduse organisatsioon Soil Association avaldas hiljaaegu uurimuse, milles öeldakse, et Inglismaa toidukohtades pakutakse lastetoitudena valdavalt ebatervislikku toitu, kus domineerivad burgerid ja nuggetid ehk eesti keeli kanapalad, vorstikesed, valmistoidud ja magusad gaseeritud joogid. Samuti ei pakuta lastetoitudes piisavalt juur- ja puuvilja.

Kokku testiti kahtekümne ühe restorani ja pubi lastetoite. Kõik testitud söögikohad asusid linnade peatänavail.

Uurimuse teostanud Soil Assosiation on nüüd alustanud kampaaniat, mis kutsub restorane ja pubisid üles pakkuma lastele ebatervislike toitude asemel väikeseid portsjone täiskasvanute toiduvalikutest. Kampaania aitab teadvustada seda, et igasugune toit peaks olema köögis värskelt valmistatud.

Kampaania raames tehtud uuringust selgus ka see, et 40% lapsevanemate sõnul käivad nad koos perega väljas söömas kahe nädala jooksul vähemalt ühe korra. 66% vanematest arvab, et söögikohtades pakutavad lastepraed ei ole piisavalt head. Uuringus osales kokku üle tuhande pere. Loe edasi: Juulikuus räägiti toidust

Saksamaa maheettevõtted sobivad Eestile eeskujuks

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder külastab täna ja homme Saksamaal, Schleswig-Holsteini liidumaal kohalikke mahe- ja ühistulisi ettevõtteid ning kohtub liidumaa energia, põllumajanduse, keskkonna ja maapiirkondade ministri dr Robert Habecki ja maaelukomisjoni esimehe Hauke Göttschiga.

„Schleswig-Holsteini liidumaa on Eestile hea eeskuju mahetootmise osas,“ ütles Seeder. „Kui Eestis on mahepõllumajandusmaad väga palju ja toodangut pigem vähe, siis seal on olukord vastupidine. Meil tasub sinnapoole vaadata ja leida koostöövõimalusi, mis aitaksid ka Eestis jõuda mahetoodangu suurenemiseni.“

Visiidi käigus külastatakse reedel mahetootjate ühistulisi ettevõtteid Landwege ja Domäne Fredeburg, kellega arutatakse mahetootmise, biogaasi, ühistulise tegevuse, otseturustuse ning koolituse ja nõustamise võimalusi. Laupäeval tutvutakse mahe kana-, sea- ja teraviljakasvatusega tegeleva ettevõttega Buchenhof.

Samuti on Schleswig-Holsteini visiidi raames plaanis kohtumised liidumaa energia, põllumajanduse, keskkonna ja maapiirkondade ministri dr Robert Habecki ja maaelukomisjoni esimehe Hauke Göttschiga. Kohtumistel arutatakse edasist koostööd Põllumajandusministeeriumi ja Schleswig-Holsteini liidumaa vahel. Lisaks osaleb Seeder liidumaa peaministri Thorsten Albigi vastuvõtul.

Eesti Põllumajandusministeeriumil on Schleswig-Holsteini liidumaaga pikaajaline koostöö, mille raames on viidud ellu paljusid põllumajandushalduse, teaduse, hariduse ja ühistegevuse projekte.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Noor tisler oli ülemaailmsel kutsehariduse olümpial eestlastest parim

Rain Toming võistlustules. Foto: WorldSkills 2013

Täna, 8. juulil saabuvad Saksamaalt kümme vaprat Eesti meistrit ülemaailmselt kutsehariduse olümpialt WorldSkills 2013, eestlastest parim oli Võrumaa Kutsehariduskeskuse noor tisler Rain Toming.

Rain Toming tuli WorldSkills’i üldarvestuses oma erialal 11. kohale ja pälvis sellega “Best of Nation” medali. Tomingu sõnul oli võistluste eel tema peamine eesmärk jõuda pingelises olukorras valmis oma võistlustöö, milleks oli puhvetkapp. “Olen väga rahul, sain väga hea koha ja suure kogemuse,” ütles ta. Toming lisas, et võistlus läks igati korda ja nüüd tuleb saadud kogemust igal võimalusel kasutada.

Üleilmsetel kutsemeistrivõistlustel panid end proovile noored meistrid erinevatest ametikoolidest üle Eesti. Võistlustulle astusid kaheksa eriala kutseõppurid: trükkal, mehhatroonikud, maastikuehitajad, florist, mööblitisler, plaatija, ehitusviimistleja ja infotehnoloog.

WorldSkills toimus 2.-7. juuli Saksamaal Leipzigis, kus sel aastal osalesid 52 riiki ja omavahel võtsid mõõtu 1046 õpilast. Tänavu korraldati 42. ülemaailmsed kutsemeistrivõistlused, Eesti osales neljandat korda. Noorte treeninguid ja osavõttu üleilmsetel võistlustel korraldab SA Innove.

WorldSkills toimub iga kahe aasta tagant ning on noortele üheks tähtsaimaks kutseoskuste testimise ja näitamise proovikiviks. Võistlused kestavad mitu päeva ning igal võistlusalal hindavad kohtunikud nii tehnilist sooritust, meeskonnatööd kui ka suhtlemist ja oskust projektidega töötada.

Lisainfo WorldSkillsi kohta: www.worldskillsleipzig2013.com

Eesti noored siirdusid ülemaailmsele kutsehariduse olümpiale

29. juunil sõitsid kümme vaprat noort meistrit Eestit esindama ülemaailmsetele kutsevõistlustele WorldSkills 2013. Võistlused, kus sel aastal osalevad 53 riiki üle tuhande õppuriga,

toimuvad 2.–7. juulil Saksamaal Leipzigis.

Üleilmsetel kutsemeistrivõistlustel panevad end proovile noored meistrid erinevatest ametikoolidest üle Eesti. Võistlustulle astuvad kaheksa eriala kutseõppurid: oma oskusi näitavad trükkal, mehhatroonikud, maastikuehitajad, florist, mööblitisler, plaatija, ehitusviimistleja ja infotehnoloog.

Tallinna Polütehnikumis infotehnoloogiat õppinud Madis Männik ütles enne lennukile minemist, et ta tunneb, nagu sõidaks olümpiale. Männik on viimased kolm kuud pühendanud kogu oma vaba aja WorldSkillsiks valmistumisele. Tänaseks on infotehnoloogi treeningud lõppenud ja ta ootab võistlust. Männik on WorldSkillsil endale sihiks seadnud kuldse medali. Ükskõik, kas ta unistus täitub või mitte, on kutsemeistrivõistlused siiski heaks hüppelauaks tulevikku, tõdes Männik.

Tänavu toimub WorldSkills 42. korda, Eestile on need neljandad ülemaailmsed kutsevõistlused. Noorte treeninguid ja osavõttu üleilmsetel võistlustel korraldab SA Innove. WorldSkills toimub iga kahe aasta tagant ning on noortele üheks tähtsaimaks kutseoskuste testimise ja näitamise proovikiviks. Võistlused kestavad mitu päeva ning igal võistlusalal hindavad kohtunikud nii tehnilist sooritust, meeskonnatööd kui ka suhtlemist ja oskust projektidega töötada.

Lisainfo WorldSkillsi kohta: http://www.worldskillsleipzig2013.com/en/

Saksa maanaised heitsid Eestile vahetu pilgu

Jaanipäeva eel ja ajal võõrustasid Viljandi maanaiste ühenduse liikmed Saksamaa Minden-Lübbecke piirkonna maanaisi, kellel nad kaks aastat tagasi külas olid käinud. Organisatsiooni Landfrauenverband Minden-Lübbecke 3700 liikmest tuli Eestit ja Viljandimaad uurima 23. Neist enamikule oli see esimene kord siin kandis reisida, sestap märkis mitu prouat laupäeva õhtul Kivi turismitalus päevapikkusele ringreisile tagasi vaadates, et Eesti eluolu tundub neile mitmes mõttes teistsugune kui Saksamaal.

Et osa sakslannasid käib hobi korras folkloorseid tantse tantsimas, pakkus neile ohtralt jutuainet Viljandimaa tantsurühma Vabajalg esinemine Kivi talu õuemurul.

Külalised panid tähele, et kui nende kodumaal ollakse harjunud tantsima eeskätt aeglasemat sorti folkloorseid tantse, siis siinne traditsioon soosib märksa rohkem ajaloolise taustaga, ent tänapäevast lavatantsu.

Maanaiste ühendusel aitasid sakslannasid vastu võtta maavalitsus ja omavalitsuste liit.