Rubriik: Läänemaa

Järgmisel nädalavahetusel Matsalu lahe põhjakaldal südatalvine retriit ehk süvi

3.-5. veebruarini toimub Läänemaal Altmõisa külalistemajas (http://www.altmoisa.ee/) retriit ehk süvi. Esimest korda luuakse retriidi- ehk süvikeskkond kesk sügavat talve ja looduse loomulikku vaikolekut. Sisemisel teekonnal keskendutakse küünlapäevasele valgusetemaatikale.

Retriit on taasavastatud vana kristlik praktika mõneks ajaks tagasi tõmbuda igapäevaelu rutiinist ja miljööst eraldatud paika ning vaikusesse eneseuurimiseks ja Jumalaga kohtumiseks.

Retriidist osavõtjad elavad kaks ööpäeva koos osaduskonnana ning sõlmivad üksteisega vaikimise kokkuleppe. Retriidi ajal saab puhata efektiivsusest ja kiiretempolisest elust, lülitada end välja infotulvast ja stiimulite mürast, et teha ruumi millelegi suuremale. Palverütm ja vaikus kannavad, jalutuskäigud looduses kosutavad, meditatsioonid nii üksi kui ka üheskoos aitavad mõtiskleda oma elu üle ning uuendada suhet Jumalaga.

Retriidis kohtuvad vana traditsioon ja tänapäeva tööealiste väsimus ning vajadus enese eest hoolitseda. Retriit rahustab, lisab vaimset tasakaalu ning võimet oma elu eesmärgistada ja korrastada uuel moel. Sellest tulenevalt tõuseb meeleolu, elukvaliteet ning üldine eluga rahulolu.

„Paljud ütlevad, et retriidil veedetud kaks päeva on võrreldavad kahenädalase puhkusega,” tõdeb üks Soome retriidijuhendajatest Sisko Raitis, kes tunneb end osalevat vasturevolutsioonis mürakultuurile.

Retriidi viivad läbi TÜ doktorant Kristel Põder ning EELK pastor Urmas Nagel, kes on omandanud retriidijuhendaja pädevuse Soomes.

Algus: saabumine 3. veebr. kl 17-18.
Lõpp: 5. veebr. kl 16.

Osavõtutasu: 115.- € (sisaldab täispansioni külalistemajas, retriidiprogrammi ja -materjale). Kohtade arv on piiratud. Registreerimine 30. jaanuariks: Kristel Põder – magnoolia@gmail.com; Urmas Nagel – urmas.nagel@eelk.ee

Kuu lõpus toimub talvine aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 28. ja 29. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel TALV 2012. Talvisest aialinnuvaatlusest on kujunenud Euroopa kõige populaarsem linnuvaatlusüritus, mis köidab igal aastal sadu tuhandeid inimesi. Kolmandat aastat Eestis korraldatava vaatluse vastu on eelnevatel aastatel olnud suur huvi – mullu edastas oma vaatlused 1134 linnusõpra 948 vaatluskohast, kokku vaadeldi 30 973 lindu 58 liigist. Kõige arvukam oli oodatult rasvatihane, kes esines 95% vaatluskohtades ning moodustas pea veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, järgnesid põldvarblane, leevike ja koduvarblane.

Aialinnuvaatluse suure edu võtmeks on lihtsus, kuna see ei nõua põhjalikke eelteadmisi lindudest. Piisab sellest, kui ühe tunni jooksul pannakse kirja kõik kohatud linnuliigid ning iga liigi kohta suurim üheaegselt nähtud isendite arv ning saadetakse tulemused koordinaatorile. Osaleda võivad kõik, kes tunnevad huvi koduümbruses tegutsevate lindude vastu. Määramise hõlbustamiseks võib kasutada linnumäärajat ja binoklit.

Kõigi osalejate vahel loositakse veebruari keskel välja linnuvaatlusi ja linnumääramist hõlbustavaid auhindu.

Vaata sündmuse Facebooki lehte!

Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tähistatakse ülemaailmset lumepäeva

22. jaanuaril tähistatakse üleilmset lumepäeva “World Snow Day”, mis on Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) poolt algatatud projekt tähistamaks talve
ja lume olemasolu. Eestis saab lumepäevast osa võtta 13 maakonnas kokku 32 erineval terviserajal.
SA Eesti Terviserajad koostöös Eesti Suusaliiduga korraldavad sellel päeval hulgaliselt väikeseid lumepäevi üle Eesti. „Meie eesmärk on meelitada
loodusesse kõiki tervisesõpru ja pakkuda neile meeldejääv päev lumes ja lumega terviseradadel üle Eesti,“ sõnas Eesti Terviseradade juht Jaak
Teppan.
Rahvusvahelise lumepäeva motoks (Explore, Enjoy, Experience) on avastada midagi uut, nautida lume võlusid ja ammutada lumest indu. Lumepäeva tähistatakse kõikidel kontinentidel, kokku 39 riigis ja 225 paigas.
Erinevate terviseradade lumepäeva kava varieerub – saab kelgutada ja liugu lasta, aga ka suuskadel liigelda ning fotosid jahtida.
Nimeki lumepäeva tähistavate terviseradadest:

Harjumaa – Aegviidu, Keila, Kolgaküla, Kõrvemaa, Tallinnas Järve ja Pirita terviserajad;

Ida-Virumaa – Pähklimäe terviserada Narvas;

Järvamaa – Valgehobusemäe terviserada;

Läänemaa – Palivere terviserada;

Lääne-Virumaa – Ebavere, Mõedaku, Tamsalu, Tapa, Rakke terviserajad ja Rakveres Palermo terviserada;

Põlvamaa – Mammaste terviserada;

Pärnumaa – Raeküla-Reiu terviserada Pärnus;

Raplamaa – Kaiu terviserada;

Saaremaa – Kuressaare terviserada;

Tartumaa – Lähte terviserada, Tartumaa Tervisespordikeskus Elvas ja Tähtvere Spordipark Tartus;

Valgamaa – Karula-Lüllemäe, Tõrva ja Kääriku ning Tehvandi terviserajad;

Viljandimaa – Viljandi ja Karksi-Nuia terviserajad;

Võrumaa – Vastseliina, Haanja, Kubija ja Metsavenna talu terviserajad.

Infot konkreetsete terviseradade lumepäeva kohta saab Eesti Terviserajad koduleheküljel (http://www.terviserajad.ee/lumi/), terviseradadel kohapeal ning www.world-snow-day.com ja Eesti Terviserajad Facebooki lehekülje kaudu, kus on avatud ka lumepäeva auhinnamäng.

Haapsalus tervitatakse Hiina uusaastat tuleskulptuuri ja näidendiga

Tänavusest Haapsalu linna jõulupuust saab tuleskulptuur, millega võetakse vastu Hiina uusaasta. Sündmus leiab aset 23. jaanuaril algusega kell 18 Kastinina ja Vasikaholmi ranna vahelisel alal, kuhu kerkib ka Haapsalu Kunstikooli õpetaja Inderk Jetsi juhendamisel valminud skulptuur.

Draakon kuulub Hiinas heatahtlike müstiliste olendite hulka, kes toob kaitset ja külvab edu. Draakoni energias aastad on lasterikkad, inimesed soovivad sel perioodil abielluda, teevad karjääri või käivitavad uusi projekte. 23. jaanuaril algav Draakon kannab endas vee energiat, mis on pidevas kulgemises nagu suur lai jõgi. Selline energia on harjunud tormakalt, ettevaatusabinõusid järgimata edasi liikuma. Nüüd sõltub palju sellest kuidas inimene algavaks aastaks on end ette valmistanud.

Vesidraakoni saabumist aitab vastu võtta Haapsalu Gümnaasiumi teatritrupp “Või midagi sellist”, kes teeb etteaste Draakoniaasta teemal. Tervitussõnad ütleb Haapsalu aselinnapea Andreas Rahuvarm, põletatakse linna jõulukuusest valmistatud tuleskulptuur ja kindlasti saab kuulda, mida Vesidraakon toob just Sinule.

EMSL otsib aasta tegijat

Aeg taas kaeda, kes ja mida kodanikuühiskonna heaks mullu ära tegid. Anna siin klõpsates teada, kes sinu meelest vimplit väärib!

Kategooriaid ikka viis ja tähtajaks 24. jaanuar:
Aasta vabaühendus – ei pea tingimata registreeritud olema
Aasta avaliku võimu esindaja – asutus või inimene, Toompealt Torguni
Aasta äriühing – kes oleks enam kui sponsor
Aasta missiooniinimene – kes oleks enam kui hea kodanik
Aasta tegu – märgilisim mullune muutus kodanikuühiskonnas

EMSL otsib vabakonnale parimaid avaliku konkursiga juba üheksakümne .. tollendamast aastast, valiku teeb küünlapäeva kandis EMSLi nõukogu, pidulikud embused veebruaris. Kõiki tiitleid ei pruugita igal aastal välja anda.

Niisiis, kandidaadi või mitu saad esitada siin või kirjutades info@ngo.ee.

Vaata innustuse saamiseks ka varasematel aastatel tunnustatuid.

www.ngo.ee/tegijad

Vormsi astus Läänemaa omavalitsuste liidust välja

29. detsembril 2011 otsustas Vormsi vallavolikogu astuda välja Läänemaa omavalitsuste liidust.

Volikogu otsustas jätkata koostööd ning infovahetust Läänemaa omavalitsuste liidu ja kohalike omavalitsustega. Samuti otsustati jätkata vallale oluliste ja vajalike projektide ning tegevuste toetamist sama suurte summadega, kui vald finantseeris nimetatud projekte ja tegevusi Läänemaa omavalitsuste liidu eelarve kaudu.

Alanud aasta toob Rakverre ja Haapsalusse Eesti spordiaasta suursündmuse

Alanud aastal 3.-15. juulini peetakse Tallinnas, Rakveres ja Haapsalus kuni 19 aastaste noormeeste jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir.

U-19 EM-finaalturniir on Eesti jaoks ajalooline sündmus, sest tegemist on esimese jalgpalli EM-finaalturniiriga Eestis ning ühtlasi on see esimene kord, mil Eesti jalgpallikoondis mängib EM-finaalturniiril. Euroopa meister selgub 15. juulil A. Le Coq Arenal.

Turniirist teeb rahvusvaheline spordikanal Eurosport mitu otseülekannet, neist ühel päeval ka Rakveres peetavalt alagrupiturniiri kohtumiselt. Eurospordi vahendusel jõuab telepilt Aasia, Aafrika, Põhja- ja
Lõuna-Ameerika suurimate telekanaliteni. Alagrupiturniiri kohtumised toimuvad 3., 6. ja 9. juulil A. Le Coq Arenal,
Kadriorus, Rakveres ja Haapsalus, poolfinaalid 12. juulil ja finaal 15. juulil toimuvad A. Le Coq Arenal.

Teisipäeval avatakse Haapsalus rahvusvähemuste rahvariietes nukkude näitus „Minirahvariie”

 

Natalja Jampolskaja kompositsioon "Vene rahvalaul".

Teisipäeval, 3. jaanuaril kell 15 avatakse Läänemaa keskraamatukogu lugemissaalis rahvusvähemuste rahvariiete näitus „Minirahvariie”.

Kollektsioon sisaldab rahvuslikke rõivaid, mida näitusel kannavad Barbie nukud. Kostüümid nukkudele on valmistatud käsitsi, need vastavad kõikidele rahvuslikele kostüümi õmblemise normidele ning on näitlikud õppevahendid rahvuslike kostüümide kirjeldamisel. Kollektsiooni loomisel osalesid naised erinevatest rahvuskultuuriseltsidest üle Eesti: Tallinnast, Paldiskist, Pärnust, Haapsalust, Narvast. Näituse korraldas MTÜ Rahvusvähemuste naisteklubi „VEGA“. Haapsalu raamatukokku organiseeris näituse Natalja Jampolskaja.

Näitus jääb avatuks 31. jaanuarini. Kõik külastajad on väga oodatud!

Allikas: laanemaa.ee

 

Aastavahetuspidu Haapsalus tuleb koos Svjata Vatraga

31. detsembril võetakse uuenenud Haapsalu kultuurikeskuses pärast mitut aastat suure aastavahetuspeoga vastu uus, 2012. aasta.
Muusikat teeb ansambel Svjata Vatra. Plaate keerutab DJ Felix. Pidu kestab varajaste hommikutundideni. Läbi kogu maja on avatud mõõdukate hindadega baarid.
Indrek Otti catering teenindab peokülalisi ja pakub aastavahetuse erimenüüd.

Osmussaarlased saavad mootorpaadi soetamiseks toetust

SA Osmussaare Fond taotles väikesaarte programmist raha mootorpaadi soetamiseks. Toetus on eraldatud ning osmusaarlased saavad kevadest 2012 sõita mandri ning saare vahel oma paadiga.

Osmussaare Fond soetab mootorpaadi, mis rahuldab saareelanike esmased vajadused liiklemiseks mandri ja saare vahel. Paat võimaldab kiirema, soodsama ja efektiivsema ligipääsu esmatasandi teenustele (arstiabi, kauplused, postkontor, pank, kütusetankla jms) mandril. Paat mahutab kuni 10 inimest ja sobib ka kaubaveoks.

Mootorpaadi soetamiseks korraldatud riigihanke võitis OÜ Catwees. Mootorpaat maksab 70 745 eurot.

Läänemaal hakatakse mõõtma tuuleparkide mürataset

Hanila tuulepark

Lääne Maavalitsus sai Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaprogrammist “Atmosfääri kaitse” vahendeid, et mõõta Hanila ja Noarootsi valdades tuuleparkide mürataset, kirjutab www.laanemaa.ee.

 Lääne Maavalitsus ega Noarootsi ja Hanila vald pole varem tuuleparkide mõju kohalikule elanikonnale uurinud, kuid osaletakse tuuleparkide teemaplaneeringu protsessis koos teiste Lääne-Eesti maakondadega. Projekt toetub teemaplaneeringu raames teostatud uuringutele, kuid ennetades tulevaste tuuleparkide rajamisega seotud ohte kohalikule elanikonnale, on vajalik läbi viia pikaajalised müra mõõtmised tuuleparkide vahetus läheduses. Mõõtmiste tulemusi kasutatakse usaldusväärsete andmetena, millest edaspidi lähtutakse tuuleparkide haldajatega, uute arendajatega ning tuuleparkide läheduses elavate inimestega suhtlemises.

Arendajate huvi tuuleparkide rajamise vastu on suur. Lääne Maavalitsus kui kohalike elanike huvide eest seisja ning järelvalveasutus on pidanud tegelema tuuleparkide lähedal elavate elanike kaebustega müra pärast.

Projekti maksumus on 14 640 eurot, mis rahastatakse 100%

Noarootsis Aulepal asuva Balti riikide suurima tuulepargi koguvõimsus on 39 megavatti, millest peaks piisama 35 tuhande majapidamise ehk pea kogu Saare-, Hiiu- ja Läänemaa elektriga varustamiseks. Juba on pannud see mitmeid kohalikke elanikke kurtma hiigeltuulikute mürast ja vibratsioonist tingitud tervisehädade üle.

Haapsalu Kolledžis hakatakse propageerima mobiilipõhist õpet ning koostama rakendusi mobiilsetele seadmetele

Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž osales riikliku IKT kõrgharidusprogrammi “Tiigriülikool+ 2009-2012” poolt korraldataval konkursil ning sai toetust ligi 10 000 eurot projektile „Mobiilsete rakenduste koostamine, m-õppe edendamine ja propageerimine”.

Projekti peamiseks ideeks on luua mobiilsetele seadmetele uusi rakendusi ja neid reaalsetes situatsioonides (nt klassiruumis) testida. Samas on projekti eesmärk tutvustada erinevaid mobiilse õppe võimalusi üliõpilastele (sh tulevased õpetajad), õppejõududele ning ka tegevõpetajatele. Soetatud seadmete toel andtakse tulevastele õpetajatele laialdasemaid teadmisi haridustehnoloogia valdkonnas ning uuritakse koostöös klassiõpetajatega, kuidas mobiilsed seadmed toetavad õppimist klassiruumis.

Soetatud seadmete hulka kuuluvad näiteks: iPhone, iPad, iMac, Android telefonid ja tahvelarvutid. Kolledžis toimuva õppetöö raames toimub juba õpetamine Android OS ja iOS platvormidel ning valminud on ka esimesed rakendused, mida saab varsti alla laadida Android Marketist.

Täiendav informatsioon:
Aimar Lints
TLÜ Haapsalu Kolledž
Multimeedia lektor, rakendusinformaatika õppekava juht
aimar@hk.tlu.ee

Virtsus toimub autoorienteerumine

Autoorienteerumine toimub Hanila ja Varbla valla üldiseks liikluseks avatud teedel. Orienteerumise tüübiks on valikorienteerumine, mis tähendab seda, et ette on antud kontrollpunktid, tee nende läbimiseks tuleb ise leida. Et punkt on läbitud, tuleb kontrollpunktist tõestuseks teha foto. Osalejatel palutakse fotoaparaat kaasa võtta. Juhul, kui fotoaparaat puudub, võtavad osalejad kontrollpunktist kaasa korraldaja jäetud eseme.

Start antakse 17. detsembril kell 10.00 Virtsus, Kajaka A ja O kaupluse parklas, sealsamas on ka finiš.

Ringi pikkus on 52,4 km juhul kui valitakse lüheim tee.
Ajakulu alates 1h 45 min. Hiljemalt peab tagasi olema 2h ja 15 min pärast, olenemata sellest, kas kõik punktid on läbitud.
Osavõtutasu on 5 € ühe võistkonna peale, võistkonnas võib olla liikmeid kuni 5. Parimale võistkonnale auhind 10 liitrit kütet.
Osalustasuga toetatakse Virtsu Kooli uute õppepinkide ostu (vaata lähemalt Virtsu Kooli veebilehelt).

Lisainfo ja registreerimine telefonil +372 505 0767, e-post: merike25@gmail.com

Metsaliidule teeb muret metsaomanike jaoks halvenev majanduskeskkond

Eesti Erametsaliidu üldkoosolek hindas lõppeva metsa-aasta kordaläinuks, kuid avaldas muret majanduskeskkonna halvenemise pärast.
Korralisel aastakoosolekul arutasid Eesti Erametsaliidu (EEML) liikmed lõppeva aasta töötulemusi ja edasise tegevuskavaga seonduvat. Liidu tegevuse fookuses on olnud metsaomanike huvide kaitsmine uue jahiseaduse ja metsaseaduse ettevalmistamisel. Planeeritavaid metsaseaduse muudatusi peeti vajalikeks ja õigesuunalisteks. Liikmete hinnang tänase jahiseaduse eelnõule on olnud ettevaatlik.
Muret avaldati ka majanduskeskkonna üldise halvenemise pärast. Puidu hinnad näitavad langustrendi. Vääriselupaikade kaitse lepingute alusel makstav kompensatsioon on muudetud maksustatavaks. Metsasektor jäeti välja madalama aktsiisiga diiselkütuse toetusskeemist, mida kohaldatakse põllumajandussektorile. Metsaomanikelt eeldatakse elektriliinide talumist olematu kompensatsiooni eest.
Üldkoosolek kiitis heaks EEML-i põhikirja muudatused, mis võimaldab laiemal hulgal erametsandusega seotud organisatsioonidel liituda EEML-iga. Ilma ulatuslikuma ühistegevuseta on metsa kasvatamine muutuvas majanduskeskkonnas aina enam haavatav ja jätkusuutlikkust kaotav.
Regina Hansen, metsanduse kommunikatsioonijuht

Ridala vald tähistab 20. aastapäeva hulga üritustega

Eile oli Ridalas rahvapidu. Täna, 10. detsembril kell 17 toimub Uuemõisa Valges saalis kontsert „Haapsalu kammerkoor 5”.

Pühapäeval, 11.detsembril kell 15 on Uuemõisa Valgesse saali kutsutud beebid.

Esmaspäeval, 12. detsembril on Ridala vallale omavalitsusliku staatuse kinnitamise 20. aastapäev. Sellel puhul pakub vallavanem kella 9–10 hommikukohvi ja avatud on külalisteraamat „Südamelt ära”.

Kella 10-16 on täistundidel valla lasteaialaste ja kooliõpilaste kontserdid Valges saalis, välja on pandud foto- ja meenekonkurssidele esitatud tööd.

Kella 12-16 saab vallarahvas vallaametnikega Uuemõisa ühingu ruumides juttu ajada. Kella 16-17 toimub volikogu esimehe kellaviietee.

Reedel, 16. detsembril kell 15 on Ridala koolimajas pidulik pensionäride pärastlõuna. Kell 20 algab Uuemõisa mõishoones küladevaheline mälumänguturniir.

Reedel ja laupäeval, 16.-17. detsembril kella 10-16 on Tänava talu miniloomaaias avatud väikelaste jõulumaa.

Laupäeval, 17. detsembril kella 10-17 toimub Parila seltsimajas külaturg.

Jõulukuuse toomine riigimetsast on mullusest lihtsam

Tänavu on riigimetsa majandamise keskus (RMK) omal käel riigimetsast jõulukuuse toojaile välja pakkunud 135 kuusekohta üle Eesti. 16.-22. detsembrini toimuvad seitsmes kohas ka juhendatud kuuseretked. Kuuse eest saab tasuda nii mobiilimaksega, ülekandega internetipangas kui ka enne juhendatud kuuseretke algust kohapeal.

„Tegime sel aastal jõulupuu leidmise võimalikult lihtsaks: koduleheküljel on valida 135 kuusekohta, mille koordinaatidel klikkides avaneb üldkasutatav kaardirakendus, mis aitab ka sõiduteekonda planeerida,” selgitas RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät.

Kodulehel toodud kuusekohad on üks võimalus. „Kõik need, kes on endale sobiva jõulupuu ka varem riigimetsast toonud või kes teavad kindlaid kohti, kust puu võtta võib, saavad kuuse tuua ka mujalt.” Selleks tuleb enne aga kindlasti veenduda, et valitud koht asub riigimetsas ning seal pole looduskaitsepiiranguid.

16.-22. detsembrini korraldatakse seitsmes kohas üle Eesti juhendatud kuuseretki, metsaminekule eelneb loodushariduslik lühiprogramm. Sobivad paigad jõulupuu leidmiseks on RMK spetsialistid välja otsinud ja osalejatele jääb vaid maksmise, puu valimise, saagimise ning kojuviimise rõõm.

Ühe- kuni kolmemeetriste kuuskede hinnad jäävad 3 ja 13 euro vahele ning jõulupuu eest saab maksta looduskeskustes sularahas, pangaülekande või mobiiliga. RMK juhib tähelepanu, et looduskeskuste ja kontorite juures ei müüda juba raiutud kuuski, seega peab kuuseretkele tulijal olema kaasas oma saag. Samuti vastutab igaüks ise oma kuuse äraviimise eest.

Jõulukuuski tohib riigimetsas raiuda vaid sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada – teede ja kraavide servadest, elektriliinide alt ja metsasihtidelt.

Lisainfo ja registreerimine kuuseretkedele aadressil www.rmk.ee/kuuseke, jooksvaid küsimusi aidatakse lahendada kuuseabitelefonil +372 676 7532 ja e-postiaadressi kuuseke@rmk.ee vahendusel.

Jõulujazz Haapsalus

Reedel, 9. detsembril kell 19 esinevad Haapsalu Kultuurikeskuses Tuule Kann & Jaak Sooäär.

Kandle ja kitarri ainulaadne duo mängib jazzi ja rahvamuusikast inspireeritud viise, rahvusvahelisi ja kohalikke palu. Kui esialgu domineeris duo kavas minimalistlik atmosfäär ja “üsna vaikne muusika”, siis praeguses kavas on rohkem ka lustakaid laule ja pillilugusid.

Duolt on ilmunud kaks albumit “Õhtu ilu” (2006) ja “Teisel kaldal” (2011). Nad on esinenud Norras, Kreekas, Prantsusmaal, Leedus, Belgias, Venemaal, Taanis ja Luksemburis, Eestist rääkimata.

Lisainfo muusikute kohta!
Kuula MySpace’st!

Pilet eelmüügist 5 € ja kohapeal 7 €.

Statistikaamet alustas rahvaloenduse teavituskampaaniat „Igaüks loeb!”

Statistikaamet alustas 1. detsembril teavituskampaaniat, et tõsta Eesti elanike teadlikkust 31. detsembril algavast 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusest (REL 2011). Loendusel osalemise info jõuab Eesti elanikeni tele ja raadio, aga ka välimeedia ja otseposti kaudu.

„Aasta viimasel päeval algava rahvaloenduse tunnuslauseks on „Igaüks loeb!”. See väljendab loenduse sügavamat ideed – iga Eesti elaniku osalemine loendusel on ääretult tähtis, et saada parimad andmed Eesti elu korraldamiseks järgmise kümne aasta jooksul,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Teavituskampaania läheneb rahvastiku teemale Eesti rahvaloenduste 130-aastase ajaloo kaudu ja küsib, kui palju on praegu Eestis elanikke. „See on Eesti jaoks üks põhiküsimusi, sest mõjutab ju meie tulevikuvalikuid ja -võimalusi,” lisas Potisepp. „Vaid tänu kümnele varasemale rahvaloendusele teame, kui palju on meid viimase 130 aasta jooksul Eestis elanud,” märkis ta.

REL 2011 teavituskampaania koosneb kolmest etapist, millest esimese jooksul tutvustatakse 31. detsembril algaval rahvaloendusel osalemise võimalusi. „Et loendusel osalemine oleks võimalikult mugav, saab esmakordselt ise valida küsimustiku täitmise viisi — selle võib täita jaanuarikuu jooksul interneti teel või oodata rahvaloendaja külastust ajavahemikus 16. veebruarist kuni 31. märtsini,” selgitas Potisepp.

Jaanuaris, kampaania teise etapi keskmes on internetiloendusel osalemine ning veebruaris ja märtsis keskendub kampaania rahvaloendajate külaskäigule.

Teavituskampaania kestab detsembri algusest märtsi lõpuni ja selles kasutatakse nii tele-, raadio-, print-, väli- kui ka internetireklaami. Samuti jõuab detsembri teises pooles kõigi teadaolevate eluruumide postkastidesse kolmekeelne infovoldik.

Teavituskampaania töötasid välja reklaamiagentuur Creatum OÜ ja meediaagentuur Inspired Communications OÜ, kes võitsid selleks korraldatud riigihanked.

Vaata ka teavituskampaania esimest teleklippi:

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Vaata lisa www.REL2011.ee.
Rahvaloendus Facebookis www.facebook.com/Rahvaloendus

Kullametsa külaselts korraldab toidukoolitusi

Kullametsa külaseltsi eestvõttel toimuvad kohalikus seltsimajas toidu valmistamise õppused.

Teemal „Toiduvalmistamise alused, tervisliku toitumise trendid” on sel aastal kavas veel õppepäev „Ulukiroad (metssea-, põdra- ja metspardiroad) 7. detsembril ja õppepäev „Kalaroad (vormid, hautised ja midagi peolauale)” 14. detsembril.

Plokis „Erinevad rahvusköögid ja toidutraditsioonid” tulevad jutuks Vene ja Ukraina köök, Vahemere köök (Itaalia, Kreeka) ja Aasia road.

Üldteema all „Eesti oma toit ja soome-ugri toidud” on kavas: Silla koduperenaiste kursuselt 20. sajandi algusest pärit toidud (supp, liharoog, midagi magusat); Eesti mõisaköökidest pärit retseptid, soome-ugri toidud (Karjalast, Vadjast, Marist jne).

Viimane kokkamistsükkel kannab pealkirja „Küpsetamisrõõm vallatult ja lõbusalt”.

Iga koolituspäev on erinev ja osa võib võtta ka ainult ühest koolitusest. Varasemad teadmised ei ole vajalikud.

Retseptivõistluse “Parim koolitoit Lääne-Eestis” tulemused on selgunud

Konverentsil “Toit ja tervis” valiti nii žürii kui ka publiku poolt välja parimad kooli- ja lasteaiatoidu retseptid.

Parim pastaroog: Marje Laanejõe Hiiumaalt.

Parim kaunviljatoit: kartuli-hernetamp suitsulihaga − Anne Laur, Martna põhikooli kokk.

Parim kalatoit: kalapulgad − Reele Reinart Saaremaalt.

Parim magustoit: kodujuustumaius vaarikatega − Vaima Viikman Vatla põhikooli kokk.

Parim supp: juurviljaminestrone − Anne Laur.

Publiku lemmik: rukkileivapannkoogid − Anne Reegat Risti lasteaia kokk.

2. publikupreemia: seugikotletid ehk sea- ja haugihakklihakotletid − Ingrid Leemet Saaremaalt (Kärla lasteaia lapsevanem).

3. publikupreemia: kanapaella − Anne Laur.
Vaata retsepte siit: http://www.kklm.ee/2636

Lihula vald tähistab 20. aastapäeva

Laupäeval, 26. novembril tähistatakse Lihula kultuurimajas valla 20. aastapäeva.

Päevakava:
12.00–17.45 konverents peeglisaalis;
18.00 kontsert-aktus.
Fotoprogramm „Lihula eile ja täna” suures saalis.

Konverentsi ettekanded
1. Lihula vald 1991. ja 2011. aastal. Mis on toimunud valla majanduses, rahvastikus, maakasutuses ja infrastruktuuris. Lihula vald 2021?
Margus Källe, Lihula valla arendusnõunik

2. Eesti planeering 2030+, mida see võiks tähendada Lääne-Eestile, sealhulgas Lihula vallale.
Tavo Kikas, siseministeeriumi planeeringute osakonna nõunik

3. Rohtne biomass – Lihula valla loodusvara. Millist osa sellest ja kuidas on võimalik kasutada?
Ülo Kask, TTÜ Soojustehnika Instituudi teadur

4. Looduskaitse ja kohalik elanik lähitulevikus.
Aleksei Lotman, Eestimaa Looduse Fond

5. Lääne maakonna arengustrateegia aastani 2025 ja Lihula valla osa selles.
Merle Mäesalu, Lääne Maavanema kt

6. Kohaliku ettevõtja vaade Lihula vallale.
Holger Wachtmeister, ettevõtja

7. Mina ja Lihula.
Heini Heinlaid, Lihula Gümnaasiumi õpilane

Sügistalvine loodusõhtu koos Arne Aderiga

Kõik loodusesõbrad on oodatud loodusõhtule, mis toimub 25. novembril kell 18 Matsalu rahvuspargis Lihula muusika- ja kunstikooli saalis.

Oma parimaid pilte tuleb näitama ja neist pajatama loodusemees Arne Ader. Õhtu teema on ajakohane – „Sügisest talve”. Jutuks tuleb, kas see aeg nii pime ja troostitu ongi. Ehk leiab tähelepanelik silm ka hingedeajal looduses mõndagi põnevat ja meelikütkestavat?

Lugude ja piltide vahepeal saab kuulata muusikakooli muusikute esinemist ja võtta kerget einet.

Üritus on kõigile osalejatele tasuta.

Haapsalus kuuleb täna põnevat loengut aurafotograafiast

Täna saab Haapsalus osaleda loengul “Aurafotograafia – põnevaid jäädvustusi energiatest”, mis on mõeldud kõigile avatud meelega inimestele: neile, kel soov vaadata igapäevastest teadmistest ja mõistmistest sügavamale energiate maailma, mis on täis värvilisi üllatusi ja eneseavastamist.

Ei ole kellelegi uudis, et mõtted, tunded ja kogu ümbritsev keskkond meile tugevat mõju avaldavad. Kas oleme aga näinud, kui hämmastaval viisil see energeetilisel tasandil toimub? Milline näeb välja nurkasurutud ja ohtu tunnetava inimese aura või milliseid värve ja mustreid kannab enda energiaväljas äsjaarmunu? Need ja paljud teised märkimisväärsed jäädvustused aurafotograafi igapäevatööst pakuvad meeldejääva kinnituse, et meis kõigis on peidus kordumatu ning väärtuslik olemus, mis ootab kannatlikult avastamist.

Mõneti üllatav, kuid samal ajal ka kinnitust andev on loeng energiaravi erivormidega töötavatele inimestele, sest vaatluse alla võetav ühe inimese näidisraviseansikuur annab ilmekalt aurafotode kaudu vastuse küsimusele, mis siis ikkagi tegelikult meie energiasüsteemis reiki-, kristalliteraapia, meditatsiooni jt samalaadsete teraapiate ajal toimub?

Loe edasi: Haapsalus kuuleb täna põnevat loengut aurafotograafiast