Rubriik: Vinni vald

Päris Pandivere loob valdade piire ületavat sidusust

Nädalavahetusel seltsingu Päris Pandivere moodustanud Pandivere koostööpiirkonna turismiedendajate hinnangul vajavad erinevates turismi käsitlevates dokumentides ja avaldustes rõhutatud sõnad koostöö ja kaasamine reaalsuses enam toimivat sisu ja vormi. Koostööd ja ühisturundust pärsib piirkonna omavalitsuste ühtse ning toimiva turismi- ja puhkemajanduse arengukava puudumine.

Seltsing Päris Pandivere peamiseks eesmärgiks on ühiselt emotsioonide kaudu tutvustada Pandivere pärandit ja väärtusi. Seltsingu asutajad näevad koostööpiirkonda ühtsena ja turundust valdade piire ületavana. Plaanis on algatada Pandivere piirkonna turismi ja puhkemajanduse arendamise strateegia kaasajastamine. Taolise nimega dokument on omavalitsuste ja TÜ Pärnu kolledži koostöös valminud aastateks 2005-2014, kuid selles kirjeldatu pole viidatud ajavahemikul jteostunud.

Virumaa lõunaossa jääv Pandivere koostööpiirkond on oma pärandi poolest selgelt eristuv ja tihedama ühtse turismiturundusvõrgustiku tekkimine on igati loogiline ja vajalik samm. Nii näiteks nagu Ida-Virumaalt tuleb enamike meie riigi elanike elekter, pärineb valdav osa joogiveest Pandiverest. “Kui keegi meil siin vette soristab, siis joob seda kogu Eesti,” visualiseeris Pandivere tähtsust MTÜ Ökokratt juhatuse liige ja Puhta Vee Teemapargi eestvedaja Priit Adler.

Loe edasi: Päris Pandivere loob valdade piire ületavat sidusust

Vinni vald peab sünnipäeva

Vinni vallamajaTäna saab Eesti üks vanemaid kohalikke omavalitsusi Vinni vald 25-aastaseks.

Algusaastatel oli Vinni vald suurima rahvaarvu (6500) ja pindalaga (ligi 500 km²) vald Eestis. Praegu on Vinni vald suurima pindalaga vald Lääne-Virumaal. Elanikke elab Vinni vallas ligi 5000.

“ Tagantjärele vaadates otsustati tookord arukalt suurema omavalitsuse kasuks, seda nii pindalalt kui ka rahvaarvult. Suurel vallal on suurem eelarve, mis võimaldab ette võtta suuremaid töid ning kodanikule nõu ja jõuga abiks olla,” ütles Vinni vallavanem Toomas Väinaste. Loe edasi: Vinni vald peab sünnipäeva

Vinni vald kingib uutele vallakodanikele nimelised hõbelusikad

DSC_0661Täna, 21. veebruaril toimub Pajustis Vinni vallamaja saalis lusikapidu, kus Vinni vallavanem Toomas Väinaste kingib 45 beebi vanematele nimelised hõbelusikad. Vallavanem Toomas Väinaste sõnul jääb nimeline hõbelusikas last saatma kogu eluks ja meenutama talle tema koduvalda. Tänavuse lusikapeo saalikujunduse, väikese kontserdi ja peopiruka valmistas ette Vinni Lasteaed “Tõruke”. Üritust jääb meenutama ühispilt.

Vinni vald oma valla beebidele kinkinud nimelisi hõbelusikaid juba aastast 2004.

Hilje Pakkanen

Vinni vald hakkas kasutama häirenuputeenust

Vinni vald hakkas esimese vallana Lääne-Virumaal kasutama innovatiivset häirenuputeenust, mis võimaldab nii üksi elavatele inimestele kui ka nende lähedastele turvalisemat ja rahulikumat elu.

Häirenuputeenus käivitus Vinni vallas tänavu aprillis. Esimesed neli häirenuppu on juba paigaldatud, firma Meditech Estonia OÜ on nende kasutajatele ka vastava koolituse läbi viinud.

Häirenupuga saab inimene oma kodus terviserikke, õnnetuse või hädaohu korral spetsiaalse hoolekandetelefoni vahendusel alati ühendust Häirekeskusega. “Häirekeskuse operaator reageerib tekkinud olukorrale ja saadab hädasolijale appi tema jaoks usaldatava tugiisiku, kas siis sugulase, hoolekandetöötaja või kellegi kolmanda,” rääkis valla sotsiaaltööspetsialist Tiiu Ivanova pressiteate vahendusel.

Vinni valla eakate häirenuputeenuse projekti kogumaksumus on 2500 eurot. Hasartmängumaksu Nõukogu toetas ettevõtmist 1100 euroga ja ülejäänu lisas Vinni vald.

Vinni Tammed tähistab 10. tegutsemisaastat


Sel aastal täitub Vinni spordiklubil Tammed kümnes tegevusaasta. Selle aja jooksul on koostöös Vinni vallaga ning kasutades Euroopa Liidu ja siseriiklike fondide rahastamisvõimalusi, investeeritud spordiobjektidesse sadu tuhandeid eurosid.

Vinnis, valla poolt rajatud tartaankattega täismõõtmelise staadioni alale on ehitatud staadioni teenindushoone ja liivakattega spordiplats rannavõrkpalli ja rannajalgpalli mängimiseks, paigaldatud 200 kohaline tribüün ja 11 turnikut virgestusväljakule. Parklasse joonitud liikluslinnakus saab teha vigursõitu või jalgratturite algõpet või hoopis rulaga trikitada.

MTÜ Vinni Spordiklubi Tammed pole seadnud eesmärgiks tippsportlaste ettevalmistamist, vaid liikumis- või huviharrastuslikku tegutsemist endale meeldival viisil ja ajal.

Gustav Saar

Võrguplats sai Vinnis korda

Eesti Võrkpalli Föderatsiooni ja Credit24 Rahvaliiga poolt läbiviidud kampaaniaga “Võrguplatsid korda” sai Vinni Spordikompleks tänu rahvahääletusele võrkpalliväljaku inventari.

Taotluses oli lubadus, et väljaku rajamisel ja inventari paigaldamisel on abiks Vinni Spordiklubi Tammed liikmed.

On selge, et igale lubadusele peab järgnema ja tegu ning eile, so 28. juunil, paigaldasimegi koos Tudu võrgupoistega uued võrkpallipostid ja väljaku piirjooned ning tõmbasime pingule uue võrgu.

Tehtu kasutuskõlblikkuse prooviks sai maha peetud ka esimene mäng Vinni-Pajusti ja Tudu noorte vahel. Väljaku avavõistlus toimub 07.07.2012.

Kutse toetada Vinni taotlust on realiseerunud uue rannavõrkpalliväljakuga Vinni Spordikompleksi juures.

Gustav Saar
Vinni Spordiklubi Tammed

Vinni-Pajusti staadion sai meistrivõistluste tuleristsed

Pühapäeval, 17. juunil toimus Vinni-Pajusti staadionil Eesti jalgpalli meistrivõistluste esiliiga kohtumine Rakvere JK Tarvas ja Tallinna FC Flora II võistkondade vahel. Tarva kodumäng peeti erandkorras Vinnis ning see oli edukas, sest punktiarve sai võidu läbi tubli lisa. Võiduvärava lõi Henri Hang. Turniiritabelis hoitakse kolmandat kohta. Flora farmklubile oli see esimeseks kaotuseks.
Erilist heameelt valmistas tõik, et pealtvaatajaid oli meie matšil rohkesti – 125 jalgpallifänni. Nii sai tuleristsed ka Vinni Spordiklubi Tammed poolt PRIA projektirahade toel äsja paigaldatud 200 kohaline tribüün.
Anti Ronk

Vinnis saab kuulda sepahaamri kolksumist

Sel nädalal toimuvad Vinni vallas Rakvere Ametikooli Küti sepikojas tehnikahuvilistele noortele sepatöö koolitus ja Vinni-Pajusti Gümnaasiumis metallitööga seotud õpitoad. Koolituse käigus osaletakse ka Tartu Ahhaa Teaduskeskuse õpitubades.

”Ütelus, et – rauda tuleb taguda kuni see kuum on – kehtib ka tänapäeval. Meister Toomase juhendamisel allutavad õpipoisid ja õpitüdruk Gerda Johanna rauda oma tahtele,” ütles MTÜ Vinni Spordiklubi Tammed juhatuse liige Gustav Saar.

MTÜ Vinni Spordiklubi Tammed koostöös Rakvere Ametikooli ja ringijuhendaja Rein Leichteriga turgutavad noorte tehnikaalast huvitegevust. Projekt sai kaasrahastuse LEADER programmist, MTÜ Partnerid tegevusgrupist.

Roelas on tulemas kodukandipäev

Laupäeval, 2. juunil 2012 algusega kell 16 toimub Lääne-Virumaal Roelas kodukandipäev.

Plaanis on Roela esmamainimise auks püstitatud kivi avamine bussijaama juures ning ühine rongkäik kivi juurest lauluväljakule, kus toimuvad ühismängud ja -tantsud. Osaleda saab loteriis. Ootamas on ka auhinnad!

Pakutakse ühiskatlas keedetud külasuppi!

Õhtu jätkub simmaniga, kus tantsule kutsub ansambel “MPS”.

Maikuus algab Maakaitseväe suurõppus Kevadtorm 2012

Eesti kaitsmist saab Kaitsevägi harjutada kõige paremini ikka oma riigis ning selleks, et mõista Eesti erinevate piirkondade eripära, peab seda tegema erinevates kohtades. Tänavu toimub õppus Kirde-Eestis, kus Kevadtormi on peetud ka  varasematel aastatel (2003, 2004, 2006, 2008, 2009).  Kuigi kevadtormilised tegevused muudavad kohalike inimeste igapäevast rutiini, on näha, et virulased suhtuvad õppusesse hästi. Loodetakse ka sel aastal kõigi toetusele ja mõistvale suhtumisele.

Õppuse käik näeb ette, et 3.-11. maini toimub tegevus Vinni, Väike-Maarja, Tapa ja Laekvere valdades, seejärel laieneb tegevus ka Jõhvi, Illuka, Mäetaguse, Kohtla, Toila, Maidla, Sonda, Sõmeru ja Rägavere valdade territooriumile. Õppus Kevadtorm 2012 lõpeb 19. mail.

Kaitseväe suurimal õppusel näitavad juulis ja oktoobris teenistusse astunud Eestimaa noored ajateenistuses õpitud riigikaitseoskusi, reservväelased tuletavad meelde oma kunagi omandatud teadmisi, kaitseliitlased aga harjutavad koostööd ning oma sõjaliste ülesannete täitmist.  Kokku on suurõppusega haaratud 4 000 kaitseväelast, ajateenijat, reservväelast ja kaitseliitlast.

Valdavalt viiakse õppused läbi Riigimetsa Majandamise Keskuse maa-alal, osaliselt aga ka eramaadel. Õppelahingutega võivad kaasneda ka ajutised liikluspiirangud. Kaitsevägi palub sel perioodil elanikel tähelepanelikumalt vaadata liiklusmärke. Liikumispiirangutega teedel juhivad liiklust sõjaväepolitseinikud.

Õppusel osalevatel kaitseväelastel on kaasas ka relvad – alustades teenistusrelvadest ehk automaatidest ja lõpetades suuremakaliibriliste  haubitsatega. Kevadtormi ajal kasutatakse imitatsioonivahendeid –  pärismoonaga laskmisi ei toimu, neid viiakse läbi muul ajal Kaitseväe Keskpolügoonil. Imitatsioonivahenditest kasutatakse paukmoona, suitsugranaate ning pimedal ajal valgustusrakette.

Kõigi õppusega seotud küsimuste ja pretensioonide tekkimisel võtke ühendust telefonil +372 717 1085 või e-maili teel kevadtorm@mil.ee

Heakorra talgud Tudus

Foto: Kampaania Teeme ära 2011 Vinni vallas - maanteeäärse kuuseheki taastamine talgute korras. Autor Anti Ronk

Eelmisel aastal istutati Vinni vallas kampaania “Teeme ära 2011” raames sadakond meetrit teeäärset kuusehekki. Parimat teeäärset tuisutõket ja lumepüüdjat taastati koos “Virumaa Teed” spetsialistidega.

Laupäeval, 28. aprillil 2012 algusega kell 9 toimuvad Vinni vallas Tudu alevikus taas heakorra talgud!

Kogunemine Tudu Rahvamaja juures. Selga tööriided ja kätte töökindad! Peale tööd saab suppi ja kasutada Tudu sauna!

MTÜ Tudu Haridus- ja Spordiselts
Info tel +372 527 3874

Ööjooksu koolikonkursile registreerus 16 kooli

Fotomeenutus möödunud aastal toimunud ööjooksust Rakveres.

Ööjooksu koolikonkursile „Ööjooksu Tegija“ on sel aastal registreerinud neli korda rohkem osalejaid kui mullu.
Lääne-Viru maakonna koolidele (põhikoolid ja gümnaasiumid) suunatud konkursile on registreerinud 16 maakonna kooli, mullu vaid kolm.
Osaluse on registreerinud Haljala, Rakvere, Vinni-Pajusti, Tapa, Tapa Vene, Kadrina Gümnaasiumid. Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium, Kunda Ühisgümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium ning Rakvere Ametikool, Võsu, Roela ja Põlula põhikoolid ning Vasta ja Lehtse koolid. Külalisena on sel aastal kohal ka Rakvere Esteetika ja Tantsukool.
Eelmisel aastal avaldas konkursi korras viiekilomeetrisel distantsil osalemiseks soovi 116 last maakonna koolidest, eelmisel korral pälvis tiitli Rakvere Reaalgümnaasium, kust registreerus Ööjooksule 81 inimest.
Kristel Kitsing

Tänavuse Vilde kirjandusauhinna pälvis Indrek Hargla

Eile kell 14 kogunenud komisjon otsustas anda 2012. aasta Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna Indrek Hargla raamatule “Apteeker Melchior ja timuka tütar”. Selle kriminaalromaani sündmustiku keskmes on kaks keskaegset tallinlannat – nooruke timuka tütar Wibeke Bose ja kaupmeheproua Else Werdynchusen.

Ka Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastal põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina (“Musta mantliga mees”, 1886, “Kuhu päike ei paista”, 1888; “Kõtistamise kõrred”, 1888).

Vastavalt auhinna statuudile määratakse kirjandusauhind aasta parimale Eduard Vilde traditsioone järgivale kirjanduslikule teosele.

Lugeja saab raamatut lugedes teada, et mõlemad tallinlannad on linnarahva seas pisut tõrjutud. Üks seepärast, et tema isa on timukas ning teine seepärast, on võõramaalane ja valitseb oma majapidamist võimukamalt kui Tallinna prouadel kombeks.

Neid kahte tegelast seob aga üks mõistatuslik noormees Steffen, keda on tahetud tappa ja kes on kaotanud oma mälu. Ta ei mäleta oma vanemaid, nime ega põhjust, miks ta Tallinnasse tuli. Ega ka seda, mis on tema raevuka vaenlase nimi, kes teda halastamatult jahib. Melchior käib aga visalt nähtamatu mõrtsuka jälgedel…

Eduard Vilde nimelisele kirjandusauhinnale oli tänavu kuus kandidaati: Nasta Pino “Seal, kus rukkiväli…”; Lehte Hainsalu ”Vastamata kõne”; Olle Lauli “Kodutus”; Indrek Hargla “Apteeker Melchior ja timuka tütar”; Andrei Hvostov “Sillamäe passioon” ja Kristiina Ehin “Viimane monogaamlane”.

Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind asutati Pajustis E.Vilde nim kolhoosi kirjandusklubi initsiatiivil 1965. aastal, kui tähistati kirjaniku 100. sünniaastapäeva. Auhinna väljaandmist jätkas Vinni Valla Kultuurikapital ning 1999. aastast Vinni Vallavalitsus.

Autasu antakse laureaadile üle pidulikul kirjanduspäeval või -õhtul. Käesoleval aastal on preemia suuruseks 640 eurot ehk 10 000 krooni. Samuti pannakse laureaadi foto laureaate tutvustavasse albumisse, auhinnatud teos autori pühendusega jääb laureaatide raamatukogusse asukohaga Vinni-Pajusti raamatukogus.

Vinni punnvõrrid valmistuvad lahinguks

Vinni-Pajusti Gümnaasiumis Lääne-Virumaal valmistuvad õpilased punnvõrrisuveks, esimene võistlussõit “VinniPunn” toimub mais. Läbi suve kestvad “punnvõrrilahingud” lõpevad septembris Aartika puhkekeskuses (Vinni vald, Lääne-Virumaa).

Kümmekond huvilist putitavad koos isadega oma võrre, et nendega siis lahingusse astuda. Endised Nõukogude Liidu kuulsusrikkad sõiduriistad aitavad noortes kasvatada tehnikahuvi ja sportlikku võistlusindu. Ühised tunnid koos isaga punnvõrri juures tugevadavad ka põlkondade vahelist sidet. Mõnel poisil on punnvõrri huvi aidatnud parandada lausa õppeedukust.

Vaata videot:

Allikas: Anti Ronk

Parim lihaveisekarjakasvataja on Kalmer Visnapuu Vinnist

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel üle ministeeriumi teenetemärgid ning tunnustas 2011. aasta parimaid karjakasvatajaid. 2011. aasta parima piimakarjakasvataja tiitli pälvis Maie Mölder Tartu Agro AS-st ja 2011. aasta parima lihaveisekarjakasvataja tiitel kuulub Kalmer Visnapuule Piira talu OÜ-st (Lääne-Virumaa, Vinni vald).

Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid antakse välja kolmes kategoorias- kuldne, hõbedane ja sinine. Kuldse teenetemärgi laureaadiks on inimene, kellel on silmapaistvad teened ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedased teenetemärgid antakse ministeeriumivälisele isikule tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumi valitsemisala valdkonnas. Sinised teenetemärgi pälvivad ministeeriumi ja selle valitsemisala riigiasutuse teenistujad silmapaistvalt hea teenistuskohustuste täitmise eest.
Loe edasi: Parim lihaveisekarjakasvataja on Kalmer Visnapuu Vinnist

Vinnis toimus võõrkeelte nädal

Jaanuari lõpu ja veebruari alguse külmad koolipäevad möödusid Vinni-Pajusti Gümnaasiumis (VPG) võõrkeelte nädala tähe all.

30. jaanuarist kuni 3. veebruarini pöörati VPG-s rohkem tähelepanu koolis õpetavatele võõrkeeltele – saksa, inglise ja vene keelele. Erinevatel koolipäevadel kõlas kooliraadios vene-, saksa või inglise keelne muusika, väljas oli näitus võõrkeelsetest raamatutest ning tuntumate võõrautorite tutvustused. Õpiti võõrkeelseid luuletusi, üheskoos vaadati erinevaid multikaid. Ka koolitoit püüdis järgida vastavat päevade temaatikat – söödi nii wursti kui barankasid.

Manno Maasikas
VPG erikorrespondent

Vinni vallavalitsus liitus Lemmikloomaregistriga

Selle aasta alguses liitus Vinni vallavalitsus lemmikloomaregistriga, millest tulenevad ka uued kohustused valla elanikele.Vinni valla koerte ja kasside pidamise eeskiri sätestab alates 1. jaanuarist 2012 koerte märgistamise ja registreerimise kohustuse. Kasside ja teiste lemmikloomade märgistamine ja registreerimine on soovituslik.

Koerad, kes sünnivad pärast 1. jaanuarit 2012 peavad olema märgistatud mikrokiibiga ja kantud Vinni valla lemmikloomade registrisse.
Koerad, kes on sündinud enne 2012. aastat võivad kanda märgistusena registreerimisnumbrit kaelarihmal ja peavad olema kantud registrisse hiljemalt selle aasta lõpuks.

Loomatauditõrje seadus kohustab omavalitsust korraldama koerte ja vajadusel teiste lemmikloomade üle arvestust pidama. Euroopa Liidus on alates aastast 2011. ainukeseks tunnustatud märgistamise viisiks mikrokiip.
Lemmikloomaregister (LLR) on üleeestiline veebipõhine register, mis koosneb kõikide kohalike omavalitsuste registritest. Leitud looma otsing toimub üle kõikide KOVi registrite. Kiibistatud looma saab LLR-isse kanda:
vallavalitsuses registripidaja; kiibi paigaldanud veterinaar või loomaomanik ise.
LLR andmed on kättesaadavad veterinaarile, vallavalitsuse registripidajale, varjupaikadele ja loomaomanikule (läbi riigiportaali).

Loe edasi: Vinni vallavalitsus liitus Lemmikloomaregistriga

Lääne-Virumaa IX etlejate luulekonkurss “Hingel ja südamel”

Pajusti klubis 11. veebruaril 2012 algusega kell 13.

Pajusti klubi on etlejate luulepäevi korraldanud alates 1998.aastast. Üle mitme aasta kutsume taas konkursil osalema nii õpilasi kui ka täiskasvanud etlejaid (deklamaatoreid).

Konkurss toimub neljas kategoorias:
A. Põhikooli õpilased
B. Gümnaasiumi õpilased (ka ametikoolid)
C. Täiskasvanud
D. Kollektiivid (rühmatööd)

Repertuaari valikul piiranguid ei ole. Lähtuge pealkirjast – Hingel ja südamel
– Üksikesinejatel palume esitada 2 (kaks) luuletust eesti autoritelt.
– Kollektiividel esitada seotud luulekava ühe või mitme autori loomingust.

Konkursi zürii annab hinnangu igale esinejale. Kolm paremat igas kategoorias saavad auhinnad. Kõik osalejad saavad tänukirjad.

Lp. Juhendajad, kirjandusõpetajad ja koolide huvijuhid! Palume innustada ja julgustada oma õpilasi konkursil osama.

Osavõtust palume teatada hiljemalt 3. veebruar 2012 Pajusti klubisse e-kirja teel: pajustiklubi@hot.ee või aadressil: Pajusti klubi, Tartu mnt 11 Pajusti alevik, Vinni vald 46603.

Registreerimisel palume esitada järgmised andmed:
1. Esineja (esinejate) ees- ja perekonnanimi, vanus ja klass, kui on tegemist õpilastega ning õppeasutuse nimetus.
2. Juhendaja nimi.
3. Esitatav repertuaar (autorid ja pealkirjad, või kava pealkiri).
4. Osavõtja või juhendaja telefon või e-kirja aadress.

OOTAME ROHKET OSAVÕTTU!
Head pealehakkamist sobiva repertuaari leidmisel ja omandamisel!

Info:
Inge Arula tel 505 7645
Pajusti klubi tel 325 7401
pajustiklubi@hot.ee

Vinni punnvõrriralli läks korda

Möödunud laupäeval, 12. novembril kell 12 kõlas stardipauk ning rajale sööstsid külgkorvidega punnvõrrid. Algas suur võrride võidukihutamine ehk „VinniPunn 2011”.

Korvidega võrrid kihutasid 20 minutit. Osales kümme meeskonda.

Teise stardipauguga lasti teele isade-poegade võistkonnad. Emasid polnud, kuid võistles mitu tütart.

Esimesed kolm kohta jagunesid:
võrr nr 22, Kuido Talviste (45) ja Kerhard Talviste (16) tegid 13 ringi (Klubist M.Mõttus);
võrr nr 509, Kullo Kabonen (44) ja Karl Villem Kabonen (17) sõitsid 12 ringi (Tagadi RC);
võrr nr 3, Virgo Roosnurm (44) ja Raido Roosnurm (17), sõitsid 12 ringi (Saku Sääru).

Kõge arvukam oli osavõtu poolest kestvussõit, mis vältas kaks tundi. See pani proovile nii võrrid kui ka võrrijuhid. Kuna ilm oli vihmane, muutus rada iga minutiga libedamaks. Oli ka kukkumisi, kuid õnneks keegi viga ei saanud.

Tulemused (mitu ringi keegi etteantud ajaga läbis):
võrr nr 34, Raido Roosinurm (17), Mikk Roosinurm (15) klubist Saku Sääru, 81 ringi;
võrr nr 113, Raul Laugen (41), Kauri Rosenfeld (28), Kristjan Laugen (38) ja Rene Siilivask (36), klubist Saku Sääru, 80 ringi;
võrr nr 151, Kristo Kaste (26) ja Kalvi Kaste (49), klubi Allu Mototeam, 77 ringi;
võrr nr 8, Ahti Salve (14), 77 ringi.

Võistlusmasina remont, tankimine, võistlejate vahetus toimus nagu korralikus võistlussõidus ainult boksis, kus võistlejal võis olla abiks ka mehaanikuid.

Võistluste tulemused http://www.surimuri.ee/vorrid/?leht=4&sisu=9
Video võistlustest: http://www.youtube.com/watch?v=XUUGwfvN2jQ

Anti Ronk