Lääne-Virumaa

Tapa kultuurikoda kutsub mälumängureid turniirile “Tapa linna mälumäng”

Tapa kultuurikoda kutsub mälumängureid turniirile “Tapa linna mälumäng”, mille esimene mäng on 24. oktoobril kell 19 Tapa Kultuurikojas.

“Tapa linna mälumäng” juhend

Võistluse eesmärk

Mälumäng on suunatud huvilistele, kes soovivad saada lisa olemasolevatele vaimsetele teadmistele, laiendada silmaringi ning sisustada vaba aega. Loodetavalt on see ka väike katse turgutada habrast paikkondlikku identiteeti.

Toimumise aeg ja koht – hooaja jooksul toimub viis mängu:

24. oktoobril kell 19 Tapa Kultuurikojas
28. novembril kell 19 Tapa Kultuurikojas
30. jaanuaril kell 19 Tapa Kultuurikojas
27. veebruaril kell 19 Tapa Kultuurikojas
26. märtsil. kell 19 Tapa Kultuurikojas

Mälumängu temaatika – temaatikas kajastuvad:

a)     aktuaalsed maailmasündmused;
b)     Eestimaaga seonduv;
c)     ajalugu;
d)     kultuur;
e)     sport;
f)       küsimused Tapa ja lähinaabruse kohta.

Võistkondade koosseis ja registreerimine

Mälumängu võistkonnas on neli liiget, kellest igas mängus osaleb kolm liiget (üks liige varumängijana). Registreerimisel esitada võistkonna nimi, võistlejate nimed ja võistkonna kapteni kontaktandmed. Võistkond registreerida hiljemalt

15. oktoobriks 2011 Tapa Kultuurikojas telefonil 322 0061 või e- posti aadressil info@kultuurikoda.ee.

Võistkonna koosseisu hooaja jooksul muuta ei saa.

Eelkõige ootame osa võtma Tapa linna ja valla mälumängureid.

Mälumängu küsimused

Igas turniiriosas on 20 küsimust, mis on jaotatud neljaks alateemaks. Võistkondade vastused kogutakse iga küsimuse järel, vahekokkuvõtted iga viie küsimuse järel.

Õige vastus annab 2 punkti, väär 0 punkti. Mängujuhil on õigus anda preemiapunkte väärtusega 1 punkt. Iga mäng sisaldab ka heli- ja pildiküsimusi.

Osavõtutasu

Mälumängu osalustasu on 10 € ühe võistkonna kohta. Osalustasu kasutatakse turniiri korraldamiskulude ja auhinnafondi kulude katteks. Tasumine toimub sularahas vahetult enne esimese mängu algust Tapa Kultuurikojas.

Tulemuste arvestamine

Tulemuste arvestamine toimub iga turniiriosa kohta eraldi. Kui peale 20 küsimust esineb võrdseid punktisummasid saanud võistkondi, esitatakse lisaküsimused.

Iga mängu võitnud võistkonda autasustatakse. Vahetult peale 5. mängu koostatakse üldpingerida ning kuulutatakse välja turniiri üldvõitja. Võitjaks osutub võistkond, kes kogub viie mängu peale enim punkte. Autasustatakse üldkokkuvõttes esikolmikusse jõudnud võistkondi.

Virgestusala atraktsioonid toovad vinnilastele rõõmu

Vinni Gümnaasiumi, Vinni-Pajusti staadioni ja Vinni spordikompleksi vahetus läheduses avati esmaspäeval virgestusala atraktsioonid, mis sobivad igas vanuses tervislike eluviiside nautijatele. Metallist treeninguseadmed on vastupidavad, erksavärvilised ja ilmastikukindlad.
„Üha rohkem inimesi on hakanud aru saama kehalise aktiivsuse ja tervislike eluviiside vajalikkusest. Paljud inimesed veedavad suurema osa oma elust siseruumides, aga kui soovitakse olla terved ning heas vormis kõrge eani, siis tuleb rohkem viibida värske õhus ja päikese käes,” ütles Vinni Spordiklubi Tammed juhatuse liige Gustav Saar. Saare sõnul sobivad Vinni aleviku virgestusalale paigaldatud treeninguvahendid kõikidele vanusegruppidele, alates koolieast kuni vanuriteni. Atraktsioonipargi eesmärgiks on pakkuda piirkonna avalikus ruumis liikumisharrastuslikuks tegevuseks lisavõimalusi.
Virgestusalale paigaldati üksteist elementi. Atraktsioonid asuvad gümnaasiumi ja staadioni vahelisel alal oleva kuuseheki kõrval. Hekk pakub head tuulekaitset. Alale paigaldati ka kolm seljatoega pargipinki.
Projekti eestvedaja oli MTÜ Vinni Spordiklubi Tammed, seda rahastati PRIA meetmest „Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetus”. Projekti rahastamisesse panustas ka Vinni vald.
Anti Ronk

Rakveres oli “seebikarpide” võidusõit

Rakveres toimus seebikarbiralli, kus iseehitatud mootorita vähemalt kolmerattalised sõidukid võtsid omavahel mõõtu. Enne laskumisele lubamist läbisid sõiduvahendid turvakontrolli. Iga osavõtja pidi kandma kiivrit.

Vinni-Pajusti Gümnaasiumi koolmeistri Mart Pitsneri sõnul oli kogu „seebikarbinduse” mõte anda meie üsna rahavaesel ajal isadele-poegadele võimalus midagi huvitavat üheskoos meisterdada. „Seebikarpe saab teha peaaegu kõigest – ka vana plekkvann läheb selle tegevuse juures „kaubaks” ning lisaks käelisele tegevusele arendab see ka loomingulisust. Hea on ka see, et seebikarpe saab meisterdada-arendada ka kooli tööõpetuse tundides,” lisas Pitsner.

Nii tänatigi võistlustel isasid, kes oma poegadel masinad valmis aitasid meisterdada. Tänusõnad pälvisid Indrek Linde Tallinnast, Hugo Vainoja ja Andrus Vabaorg Lääne-Virumaalt.

Seebikarbiralli eesmärgiks polnud maksimaalse kiiruse saavutamine. Võistlusel hinnati autode ehitamisel kasutatud huvitavaid lahendusi, fantaasiarikkust ja loomingulisust.

100 meetri paigalstardist võitis masin nimega Belarus, aeg 21.92, järgnesid Vinni Punn (21.94) ja Välgunool – Hiireke ( 21.96). Võistluse maksimumkiiruse sai masin nimega Tornaado A, mis võttis välja 32 km/h , kilomeetri jagu vähem arendasid kiirust Kolhoosielu edendajad ja Rakett. Eripreemia pälvisid kõige väiksemate ratastega K-Rait, suurimate ratastega Tornaado, Välgunool- Hiireke ainukese naispiloodiga ning GAZ51 kui kolhoosielu edendaja.
Anti Ronk
Foto Hille Pakkanen

Pandivere paekonverents

9. septembril algusega kell 10.30 toimub Väike-Maarja Rahvamajas pandivere paekonverents.

Paekivi tähtsusest räägib Riigikogu keskkonna töögrupi liige Tõnis Kõiv, Eesti pae-erimite nimistust ja kollektsioonist Kalle Suuroja, Pandivere hüdrogeoloogiast prof Rein Perens, paekarjääridest maastikukultuuris prof Rein Einasto, kaltsiumi osast taimede kasvul Malle Järvan ja kaltsiumi osast loomakasvatusest Andres Hellenurme. Paelembestest taimedest annab ülevaate Tiiu Maran, Väike-Maarja seltsimaja 100-juubelist Marju Metsman ning Virumaa paeaasta kogemustest Aivar Niinemägi. Kindlasti tuleb juttu ka meie fosforiidivarudest.
Toimub õppereis marsruudil Väike-Maarja kirik – Vao tornlinnus – Liiduri lubjaahi – Kiltsi loss – Võivere tuuleveski.

Osavõtuks registreeruda aadressil http://www.pandivere.eu/

Eesti Erametsaliit: maaomanike hoiatusaktsiooni ei toimu

Eesti Erametsaliit teatas oma eilsel pressikonverentsil, et alates 1. septembrist algama pidanud maaomanike hoiatusaktsioon jahipidamise keelustamiseks enam kui 170 000 hektaril jääb ära. Keskkonnaminister, kelle juhtimisel on toimunud läbirääkimised jahiseaduse eelnõu koostamisel, on püüdnud arvestada kõigi osapoolte huvidega ja olulisemad kokkulepped on saavutatud.

„Tänaseks on meie hoiatusaktsiooni alustamisel seatud eesmärgid olulises osas täitunud,“ põhjendas EEML juhatuse esimees Ando Eelmaa. „Läbirääkimised seaduseelnõu koostamisel on käivitunud ja olulisemad kokkulepped saavutatud.“ Ando Eelmaa märkis, et ehkki mõned kompromissid pole maaomaniku jaoks meeldivad, on aktiivsel maaomanikul uue jahiseaduse jõustumisel võimalik jahipidamist oma maal oluliselt enam mõjutada. „Lepingu nõue maaomaniku ja jahimehe suhete korraldamisel loob eeldused suhtlemiseks võrdsetel alustel. Samuti saavad maaomanikud tulevikus piisava üksmeele korral jahipiirkonna kasutaja välja vahetada. Väikeulukite jahi korraldamise õiguse saab maaomanik olenemata oma kinnistu suurusest. Ulukikahjustuste korral tekib seaduslik alus kahjustuste kompenseerimist nõuda,“ tõi Eelmaa välja maaomaniku jaoks olulised seadusemuudatused.

EEML juhatuse esimees lisas, et kindlasti ei saa maaomanikud rahul olla kahjustuste kompenseerimise korraga. „Oleme jätkuvalt seisukohal, et kahjustused tuleb korvata piisaval ja õiglasel määral. Jahimeeste piisavalt põhjendamata soov igal juhul senised jahipiirkonnad säilitada jätab meie jahindusse alles probleemide allika, millest me ajapikku loodetavasti vabaneme.“

Ando Eelmaa avaldas, et edasiste aktsioonide vältimise eeldus on see, et tänaseks kokku lepitu lähiajal ka uue jahiseadusena realiseerub.

Eilse presskonverentsi küsimusi-vastuseid saate lugeda erametsanduse infoportaalist.

Rakveres lõpeb vabaühenduste suvekool

Täna lõpeb Rakveres kaks päeva kestev vabaühenduste suvekool, kus kõneldakse muuhulgas teemal – kuidas tuua oma organisatsiooni vabatahtlikuna appi spetsialiste äriettevõtetest.

“Vabaühenduste aitamine oma inimeste erialaste oskustega on üks paremaid viise, kuidas ettevõtted saavad ühiskonnaprobleemide lahendamisse panustada,” ütles suvekooli korraldava vabaühenduste liidu EMSL juhataja Urmo Kübar. Ta tõi näiteks juhtimis-, finants-, õigus-, kommunikatsiooni-, IT- ja muud küsimused, millealaste teadmistega inimesi vabaühendustes napib ning kus äriettevõtetes töötavate asjatundjate sageli väikesestki vabatahtlikust abist võib tõusta suurt kasu.

Suvekooli ettekannetes ja töötubades keskendutakse muu hulgas küsimustele nagu kuidas äriettevõttega ühist keelt leida ning vastastikku kasulikke suhteid luua ja hoida, kuidas vabatahtlikke tunnustada või mida teha, kui vabatahtliku tehtu ei vasta ootustele.

Allikas: EMSL

Rakveres toimub seebikarpide suursõit

Käesoleva aasta 1. septembril toimub Rakveres seebikarbiralli, kus iseehitatud mootorita vähemalt kolmerattalised sõidukid võtavad omavahel mõõtu. Sõidukid peavad olema võimelised kaldteel liikuma ning neil peavad kindlasti olema nii töötav juhtimisseade (rool, lenks) kui ka toimivad pidurid.

Võistlused toimuvad 1. septembril 2011 Rakveres Tõusu teel, algusega kell 17. Laskumine toimub Vallikraavi tee suunal. Võistlusala on piiratud lindiga. Palutakse nii võistlejatel kui pealtvaatajatel järgida korraldajate juhtnööre.

Rakveres toimuval seebikarbirallil pole osavõtjate arv piiratud. Ühe sõidukiga võib sõita mitu inimest kui „seebikarbi” tehniline seisukord seda võimaldab. Iga osavõtja peab kandma kiivrit. Enne laskumisele lubamist läbib sõiduvahend turvakontrolli.

Seebikarbiralli eesmärgiks pole maksimaalne kiirus – võitjaks ei pruugi tulla sõiduvahend, mis läbis kõige kiiremini teelõigu stardist finisisse. Võistlustel hinnatakse autode ehitamisel kasutatud huvitavaid lahendusi, fantaasiarikkust ja loomingulisust. Vinni-Pajusti Gümnaasiumi koolmeistri Mart Pitsneri sõnul on kogu „seebikarbinduse” mõte anda meie üsna rahavaesel ajal isadele-poegadele võimalus midagi huvitavat üheskoos meisterdada. „Seebikarpe saab teha peaaegu kõigest – ka vana plekkvann läheb selle tegevuse juures „kaubaks” ning lisaks käelisele tegevusele arendab see ka loomingulisust. Hea on ka see, et seebikarpe saab meisterdada-arendada ka kooli tööõpetuse tundides,” lisas Pitsner.

Vaata ka:

Vinni Pajusti Gümnaasiumi tehnikapäev.
Lasteaialapsed seebikarpidega tutvumas (Kedavtormike 2011)
Fotogalerii Vinni Pajusti Gümnaasiumi kodulehel

Võistlustele registreerumine toimub telefonil +372 5808 1829 või e-postiaadressil mart@surimuri.ee (Mart Pitsner), seebikarpide tehnilised küsimused +372 5554 0415 (Rein Leichter).

Vinni-Paljustil toimub piirkondlik spordipäev

Pühapäeval, 4. septembril 2011 toimub Vinni-Pajusti staadionil piirkonna sportlik päev.

Kutsutakse külade võistkondi sõitma skaikidega (rulluiskude ja -suuskade hübriidid) ca 1 km pikkusel distantsil. Start ja finiš staadioni parklas ringiga ümber perekodu. Ajavõtt paremusjärjestuse selgitamiseks. Kuna 4 paari võistlusvahendeid, siis võistkonnas 4 liiget: 2 jalanumbriga kuni 37 ja 2 üle 37 ehk siis kaks täiskasvanumat ja kaks lapseohtu liiget.

Ajakava:

Kell 11 – mängudepäeva algus.
Kell 11.15 – I tuur.
Kell 11.30 – lauatennise võistlus staadionil (vihma korral siseruumis).
Kell 12 – jalgpallimurul:
1) Täpsuslöögid värava sektoritesse, mis annavad erineval hulgal punkte ja täpsussööt distantsilt mängumannekeenile. Osavõtt individuaalne ja võistkondlik.
2) Individuaalne võistlus löögiga jalgpalli kõige kauem õhus hoidmiseks. Ajavõtt.
Kell 12 – speedminton (sulgpallimäng).
Kell 12 – noolemäng.
Kell 13 – II tuur.

Paralleelselt toimuvad täpsusvise, frisbee (plastist lendavate taldrikute viskamine püüdurisse erinevatelt vahemaadelt), reketimängud, softpall mudilastele ja erinevad mängud-võistlused, et kaasa haarata ealiselt nooremad, tütarlapsed ning lastega kaasa tulnud vanemad või vanavanemad.
Mängudepäeva lõpp jalgpallimänguga orienteeruvalt kell 16.

Kohaletoomiseks bussiliin Roela – Viru-Jaagupi – Kadila – Inju – Vana-Vinni -Vinni. Eriliin Tudu – Vinni.

Koostööd teeme MTÜ Tudu Haridus- ja Kultuuriseltsiga, Alpi Suusaklubiga, MTÜga Vinni Valla Noored, Vinni Perekoduga. Asumitest osalevad Vinni, Pajusti, Kakumäe, Viru-Jaagupi, Roela, Tudu, Kadila ja Vana-Vinni.

Täpsem info:
Gustav Saar
Mängudepäeva läbiviija; tel +372 504 4116
MTÜ Vinni Spordiklubi Tammed juhatuse liige

VaiMus esitleb: kontsert “Ring”

Kontsert “Ring” Rakvere Kolmainu kirikus 28. augustil kell 16.

Rahvakalendris on rütm ja rituaalid, mis toetavad inimest saamaks võimalikult hästi läbi enda ja ümbritsevaga. Kirikukalendris on oma rütm. Aegade jooksul on on need kaks teineteisele lähenenud, sarnasemaks muutunud.

Kui inimene saab rituaalide kaudu kindlustunde, siis ta teab, kes ta on ja miks ta on. Laul ja pillimäng on samuti rituaalid enda sisemaailma korrastamiseks.

Kadrina Kadrid laulavad rahvapäraseid koraaliviise ja Kungla mängib sekka ilmalikumaid meloodiaid. Erinevad pooled täiendavad teineteist.
Tasuta!

Vabaühendused õpivad suvekoolis spetsialistide kaasamist

Sel reedel ja laupäeval, 26.-27. augustil Rakveres toimuvas vabaühenduste suvekoolis õpitakse, kuidas tuua oma organisatsiooni vabatahtlikuna appi spetsialiste äriettevõtetest.

Ta tõi näiteks juhtimis-, finants-, õigus-, kommunikatsiooni-, IT- ja muud küsimused, millealaste teadmistega inimesi vabaühendustes napib ning kus äriettevõtetes töötavate asjatundjate sageli väikesestki vabatahtlikust abist võib tõusta suurt kasu.

Suvekoolis ettekande pidav Eesti Energia personalidirektor Riina Varts märkis, et oma töötajatele vabaühenduste aitamisvõimaluste loomine on kasulik ka ettevõttele.

“Tööandja toetatud heategu tuleb talle ringiga tagasi, sest arenguvõimaluse saanud töötaja on motiveeritud ja pühendunud ning panustab hiljem tulemuslikumalt,” sõnas mullu aasta vabatahtlikuks valitud Varts, tuues näiteks vabatahtlike Eesti Energia töötajate osalemise noorte ettevõtlikkust arendavas Entrumi projektis.

Suvekooli ettekannetes ja töötubades keskendutakse muu hulgas küsimustele, nagu kuidas äriettevõttega ühist keelt leida ning vastastikku kasulikke suhteid luua ja hoida, kuidas vabatahtlikke tunnustada või mida teha, kui vabatahtliku tehtu ei vasta ootustele.

Reede pärastlõunal suunduvad suvekoolist osavõtjad Rakvere ettevõtetesse, näiteks Rakvere lihakombinaati, Virumaa Teataja toimetusse ja ettevõtjate klubisse Wesenberg, kus püütakse harjutusena luua võõrustavale organisatsioonile sobivat vabatahtliku tegevuse kava. Samuti leiab aset Eestis uuenduslik “Julge küsida” sessioon, kus suvekoolis osalejad aitavad üksteisel lahendada oma olulisi probleeme, jagades selleks oma kogemusi, nõuandeid ja ideid või pakkudes end ise appi.

Suvekooli programmi leiab www.ngo.ee/suvekool, soovijatel on seal veel võimalik ka end suvekoolis osalemiseks kirja panna. 13. korda toimuv EMSL-i suvekool on siinne pikima traditsiooniga ja
olulisemaid vabaühenduste koolitusi ja suviseid kohtumisi. Seekordset suvekooli toetab rahaga Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

2011. aasta on ka Euroopa Liidu vabatahtliku tegevuse aasta.

Rakvere luuleklubi Eos tähistab homme oma
25. sünnipäeva

Homme, 25. augustil kell 17 tähistab Rakvere luuleklubi Eos Rakvere teatri kohvikus ja rahvamajas oma 25. aasta juubelit.

Pärast lühikes põiget luuleklubi ajaloosse, tunnustatakse kevadise luulevõistluse “Sahtliluuletus 2011” parimaid. Seejärel loeb oma luulet Eos ning pärast seda saavad oma luuletuste ja lauludega ette astuda kõik, kes soovivad.

Üritus on tasuta ja sinna on oodatud kõik huvilised!

Luuleklubi EOS taassündis 1986. aasta kevadel Rakveres pärast ülevirumaalise luulekonkursi korraldamist. Klubi nimi on saadud Vana-Kreeka koidujumalannalt Eos. Seda ajaloolist nime on Rakvere luuleklubi esimest korda kandnud juba 1930ndatel aastatel.

Luuleklubi käib koos iga kuu kolmandal kolmapäeval kell 16 Rakvere rahvamajas, kus mõnusas seltskonnas loetakse üksteise luulet, räägitakse kultuurist, luulest ja luuletamisest. Mõnikord tehakse ka luulelavastusi. Kel soovi, saab luuleklubi külla kutsuda.

Kuidas TeateTants läbi Lääne-Viru põikas

Ajagraafiku järgi ületasid tantsijad Järvamaa ja Lääne-Virumaa piiri 21. augustil kell 3.17 aasta. Rakveresse jõuti kell 11.17 ning ületati Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa piir kell 17.02.

Rakverest Narva poole liikudes ühinesid Sõmeru viaduki lõpus TeateTantsuga ka Vinni valla tantsijad. Kell 11.48 kerkisid esimese paari tantsujalad ning hoogne liikumine algas. Umbes pool tundi hiljem kogunesid rahvariietes naised ühispilti tegema.

Fotod sellest tantsust jäävad meenutama hetki, mida aastate pärast peetakse ajalooks.

Tekst: Anti Ronk

Fotod: Hilje Pakkanen

Puuetega laste pered kogunevad Väike-Maarjasse päästealasele õppepäevale

Täna õpivad puuetega laste pered Põhja-Eesti Päästekeskuse spetsialistide käe all päästmist. Tule-, vee- ja liiklusõnnetuse simulatsioonides osalevad puuetega lapsed ja nende pered ise, nii saavad ka päästjad väga vajalikke kogemusi ja näpunäiteid, kuidas erivajadustega abivajajaid paremini aidata. Õppepäeva eesmärk ongi vastastikune õppimine ja õpetamine.

Seekord keskendutakse puuetega laste peredele, et selgitada välja just nende vajadused päästesituatsioonides. Kõik huvilised saavad oma käega proovida pulberkustutiga tule kustutamist, päästjad näitavad, kuidas päästa uppumisohtu või liiklusõnnetusse sattunud inimest.

Puuetega inimestele suunatud praktilisi koolituspäevi korraldatakse neljandat aastat. Puuetega inimesed ja nende lähedased on hakanud mõtlema sellele, et ka nendega võib juhtuda õnnetus. Päästjad omakorda tunnevad ühe suuremat vajadust erivajadustega inimesi puudutava info järele. Õppepäev annab võimaluse teadmised praktikas läbi proovida.

Õppepäeva korraldavad Põhja-Eesti Päästekeskuse ennetustöö büroo ja Harjumaa Puuetega Inimeste Nõukoda, toetab Eesti Tervisedenduse Ühing.

Suvelõpumatk Pärispea poolsaare tipus

Laupäeval, 27. augustil saab nautida veel viimaseid suvepäevi ja matkata RMK eestvõttel Pärispea poolsaare otsas ning Hara lahe rannikul. Käiakse ka Eesti mandriosa põhjapoolseimas tipus – pikalt merre sirutuval Purekkari neemel.

Kogunemine RMK Purekkari telkimisala parklas kell 12.30. Nagu teistelegi RMK üritustele toob huvilisi ka seekord Rakverest kohale Lahemaa metsabuss. Buss väljub Rakverest Aqua spaa parklast kell 11.

Sõitjatele tutvustab tee äärde jäävaid Lahemaa vaatamisväärsusi giid Evi Aluoja, käiakse ka Kasispea külas asuva Jaani-Tooma suurkivi juures.

Pärispea poolsaare retke juhendab kohalike matkaradade tegija ja sealse looduse hea tundja Linda Metsaorg. Retk kestab umbes 3-3,5 tundi ja selle pikkus on olenevalt ilmast 3-5 km. Ees ootavad meri, rannataimed ja merelinnud ning tohutu hulk suuri ja väikesi rändkive.

Lõpuks pakutakse telkimisalal lõkke ääres taimeteed, piknikutoidu võtab igaüks vastavalt isule ise kaasa.

Tagasi Rakverre väljub metsabuss orinteerivalt kell 16. Tagasi sõidetakse piki poolsaare teist serva, kus näeb nii kaunist rannamaastikku kui Nõukogude sõjaväe militaarset pärandit.

Kuna 27. augustil on ka muinastulede öö, siis oma sõidukiga tulijad saavad jääda omal käel aega viitma ja rannal muinastulede süttimist ootama.

Lisainfo: tel 676 7010, e-posti aadressil oandu.looduskeskus@rmk.ee-

Võsul õpetatakse voolima

Võsul Jaanioja käsitöötalu savikojas saab veel kahel päeval, 22. ja 23. augustil tutvuda keraamika kõrgkuumusahjuga, proovida treimist, uudistada voolimiseks ja glasuurimiseks vajalikke töövahendeid, mis on mõeldud laenutamiseks piirkonna koolidele, seltsidele, haridusasutustele ja ettevõtjatele, et luua paremaid võimalusi huvitegevuseks ja edendada ettevõtlikkust.

Õpitube juhendab keraamik Jana Zgun, projekti tutvustab Janika Saar.22. ja 23. augustil on õpituba avatud kella 15 – 18.
Õpitubade kaudu kutsutakse osalema Lahemaa rakendusliku loovuskooli projektis „Lahemaa rakendusliku loovuskooli koostöö haridusasutuste ja seltsidega ettevõtlikkuse tõstmisel arenduskoja tegevuspiirkonnas”. Projekti raames jagatakse huvitatud koolidele, seltsidele ja käsitööhuvilistele savi, et sellest voolitaks septembris-oktoobris Lahemaa lahedaid loomi. Tööd võib põletada lähimas kõrgkuumusahjus või tuua põletamiseks Jaaniojale.

Voolitud töödest pannakse sügisvaheajaks välja näitus. Parimate tööde autoritele auhinnad.

Õpitubadesse registreerimine : jaanioja@gmail.com, tel 5647 0187.

Lääne-Virumaa loodushuvilised viiakse metsa

27. augustil korraldab SA Erametsakeskus Lääne-Virumaa loodushuvilistele inimestele metsatulekahjuteemalise ekskursiooni.

Lääne-Virumaal põleb tihti ja palju metsa. Seekord keskendutaksegi küsimustele, miks ja kuidas. Ekskursioon algab Rakverest ning kulgeb läbi Lääne-Virumaa paikadesse nagu Väike-Maarja ja Emumägi.

27. augustil saab vastused küsimustele:

• Kas ja kuidas muutub metsa ökosüsteem pärast tulekahju?

• Kes on tulekahjude tekitajaks ja mis on tulekahju hind?

• Milline näeb välja põlenud mets/raba hiljem?

• Millised taimed jäävad ellu pärast tulekahju. Aga seened?

Kohtumispaigad: Rakveres kell 11 (AQVA hotelli ja spaa parklas); Väike-Maarja depoo juures kell 11.30. Metsa minnakse üheskoos bussiga. Lõuna organiseerivad päeva korraldajad. Üritus on tasuta.

Vajalik eelregistreerimine meiliaadressil pille.aasamets@eramets.ee või telefonil 683 6051. Rohkem infot: www.eramets.ee/life.

Mahu rannas tuleb pilliroofestival

Homme on Lääne- Virumaal Mahu rannas V pilliroofestival, kus saab töötubades õppida meisterdama pilliroost matte, pille, kaunistusi, riideid ja muud põnevat.

Tänavu on festivali raames esimest korda võimalik vaadata, kuidas ehitatakse pilliroost paati. Paadiehitus algab juba hommikul kell 10. Tegijateks on külalised Tartust, kes soovivad luua Peipsi järve äärde omapärase Roomaa.

Samuti pakutakse degusteerimiseks uusi toite ja jooke, mille valmistamisel on kasutatud pilliroogu.

Toimub ka pilliroost paatide võistlus – mõõtu võtavad kohapeal valmiv sõiduriist ja paat, mis kohalike kätetööna tehti eelmisel aastal.

Naiskodukaitsjad võitsid kauaoodatud laskekarika

Terhi Anttila Uniküla lasketiirus kõmmutamas

Nädalavahetusel külastasid Naiskodukaitse Tartu ja Viru ringkonda Vantaa reservväelased. Traditsioonisel augustikuisel külaskäigul tutvuti Eesti riigikaitsesüsteemiga ja korraldati traditsioonilised laskveõistlused naiskodukaitsjate ja Vantaa reservväelaste liidu liikmete vahel, mille võit tuli viimaks naiskodukaitsjatele.

Oma külaskäiku Eestisse alustasid soomlased Tartu malevast, kus Janar Saarniit andis külalistele loengu “Ülevaade täpsuslaskuri ja snaipri väljaõppest ja relvastusest”, peale mida suunduti KVÜÕA simulastioonikeskusesse. Pärastlõunal toimusid Unikülas traditsioonilised laskevõistlused Vantaa reservväelaste liidu liikmete ja naiskodukaitsjate vahel, mille võit sedakorda tuli eestlastele.

Võistlus toimus automaadist AK4. Võistkonna moodustasid kolm naiskodukaitsjat ja kolm kaitseliitlast. Soome esinduse moodustasid Vantaa reservväelaste liidu kolm mees- ja naisliiget. Naiskodukaitsjaid esindasid Eva Nessler, Ulvi Karu ja Kristel Kitsing. Kaitseliitlastest läks arvestusse Ain Ehari, Aivo Näki ja Kalev Koppeli tulemused.

Individuaalarvestuses oli naistest parim Eva Nessler, teiseks tuli Terhi Anttila ja kolmanda koha võiltes välja Ulvi Karu. Meestest oli parim Ain Ehari, teise koha saavutas Aivo Näkk ja kolmandaks tuli Juha Ylinen. Loe edasi: Naiskodukaitsjad võitsid kauaoodatud laskekarika

Vorstilinn korraldab vorstifestivali

Tapa vallavalitsus koostöös heade partneritega korraldab 7. augustil esimese Tapa Vorstifestivali.

Festival algab pühapäeval kell 9.45 Tapa linna Keskväljakul, kus toimuvad rahvakogunemine ja vorstiteemalised kihutuskõned. Seejärel liigutakse Tapa linna orkestri saatel piduliku rongkäiguga vorstifestivali südamesse Tapa muusikakooli parki. Festivalil võib osa saada vorstitemaatilstest publikumängudest ja vorstikontserditest. Koostöös Eesti Grilliliiduga korraldatakse esmakordselt Eesti Meistrivõistlused Vorstigrillimises, kuhu on võistlema oodatud huvilised kõikjalt Eestist. Vorstifestival lõpeb õhtul kell 18.00. Sissepääs festivalile on tasuta.

Eesti Meistrivõistlustel Vorstigrillimises võisteldakse kahes voorus – vorstivoorus ja fantaasiavoorus. Vortsivoorus võisteldakse Tapal asuva Peetmark Lihatööstuse valmistatud maitsestamata toorvorsti grillimises söegrillil ja fantaasiavoorus võistkonna poolt vabalt valitud fantaasiaroa grillimises söe- või gaasigrillil, kusjuures roa kohustuslikuks grillitavaks komponendiks on võistkonna poolt valitav vorst. Fantaasiavoorus atraktiivseima esitluse teinud võistkond pälvib ka esitluse eripreemia.

Võistlusalasse mahub kakskümmend võistkonda, kellest esimesed on juba registreerunud. Võistlusel osalemine on kõigile tasuta ja võistkondadega võivad olla esindatud omavalitsused, ettevõtted, õppeasutused, organisatsioonid ja lihtsalt sõpruskonnad. Võistkonnaliikmete arv ei ole piiratud. Võistluse kohta saab lisainfot siit või helistades telefonile 5043000.

Tapa varasemas majanduselus on liha- ja vorstitööstusel olnud suur osatähtsus. Tapa vorstidel olid kõrged kvaliteedinäitajad ja sellest tulenevalt sai noor alevik Vorstilinna hüüdnime. Alates 1889. aastast kuni 1940ndateni oli Tapal üle viieteistkümne vorsti- ja lihatööstuse, lisaks ka eksporttapamaja. Täna töötab Tapal üks vorstitootja – Peetmark LH Tapa lihatööstus OÜ.

Tapa Vorstifestivali korralduspartenriteks on Tapa vald, Eesti Grilliliit, Peetmark LH Tapa lihatööstus OÜ ja varem Rakveres toimunud Vorstifesti korraldaja Erkki Laidinen.

Võistlusalasse mahub võistkondi kakskümmend, kellest esimesed on juba registreerunud. Võistlusel osalemine on kõigile tasuta ja võistkondadega võivad olla esindatud omavalitsused, ettevõtted, õppeasutused, organisatsioonid ja lihtsalt sõpruskonnad. Võistkonnalikmete arv ei ole piiratud. Võistluse lisainfot saab kodulehelt http://vorst.grillfest.ee (Eesti Grilliportaalis www.grillfest.ee, peatükk Võistlused) või helistades telefonile

5043000

Aos näkke otsimas ja määramas

Rakke vallas Aos kevadel avatud näkirada pakub väikest füüsilist tegevust ja lõbusat elevust, sest iga järjekordse jõekäänaku tagant võib äkki näkk nähtavale ilmuda.

Pärast suurvihmasid on taevas jälle selge ning liigne palavus koos tüütute putukatega taandunud. Kui lisaks tuntud taime- ja loomaliikidele tekib tahtmine näkkide otsimise ja määramisega tegelda, võib suunduda Lääne-Virumaale Rakke kanti.

Peale sissejuhtavat instruktaaźi näkkide ja veeohutuse teemadel ning päästevestide selgavedamist saime kaardid, näkkide välimäärajad, näkivaatlustorud ja -prillid kätte ning asusime õhinaga Põltsamaa jõe leebet vastuvoolu alistama.

Kas veesõidu ohutuse reeglite eiramine või mõne näki tembutused, aga kanuu keerab kergesti üle kaela, seda saime varsti kogeda.

Igal näkil on oma nimi ja oma lugu. Mõni näitas end kergesti, mõnda tuli otsida. Näkkide määramisel läksid seltskonna arvamused kohati diametraalselt lahku.

Üle paisjärve tammi tuli kerget kanuud kanda, muidu on kogu rada mahalangenud puudest ja prahist puhas ja nauditavalt sõidetav. Tammil kohtusime juhuslikult koloriitsete kohalikega, keda näkkidena võiks liigitada roppsuu-röökuriteks. Neilt kuulsime mitu põnevat legendi ja muistendit.

Ülejärve näkkide leidmine võttis veidi aega. Allavoolu tagasi loksumine kulges ilma viperusteta ja lõbusalt.

Õnnelikult maabunud retkelisi ootas baasis lisaks lahkele pererahvale ka kuum saun. Seal saab nautida klassikalise soome sauna, suitsusauna, kilesauna ja kümblustünni mõnusid ning grillida toidupoolist.

Enne järgmistele näkiretkedele minekut tutvume kindlasti sündmuskohalt soetatud Eesti näkiliste välimäärajaga, et näkkide liigitamine ladusamalt sujuks. Parimad näkipäevad olevat naiadoloogide ehk näkiteadlaste ja folkloristide hinnangul neljapäevad ja laupäevad.

Ulvi Mehiste

Parim talumetsamajandaja on Enn Raide Valgamaalt

Eile kuulutati XX Eesti Talupäevadel välja parim talumetsamajandaja, kelleks osutus Enn Raide Raupa talust Valgamaalt. Auhinna võttis tema asemel vastu tütar, kes ütles, et nii ema kui isa on kogu oma elu pühendanud metsale.
Teise koha pälvis Tõnu Vaask Tsoja Jüri talust Võrumaalt ning kolmanda koha Priit Adler Metsamõisa talust Lääne-Virumaalt.
„Parima talumetsamajandaja tiitli saanud Enn Raide on taastanud vana metsatalu, asjatundlikult oma metsa majandanud ja aidanud seda teha ka teistel omakandi metsaomanikel,“ põhjendas tiitli andmist EEML tegevjuht Ants Varblane. „Iga metsaomanik teab, et omanikuks olemine tähendab eelkõige vastutust ja järjepidevat tööd. Täna istutatud ja hooldatud metsast saavad tulu ju alles lapselapsed – nii peab iga metsaomanik tegutsema üha tulevikku panustades,“ lisas EEML tegevjuht.
Talumetsamajandajate konkursil hinnati raietööde kvaliteeti ja metsamajandamise kavas planeeritu täitmist, metsa taastamisel raielankide uuendamist, metsaparandamisel kuivendamise vajadust, teede korrashoidu ning majandamisel varutud puidu kvaliteeti ja üldist tulukust. Eesti Erametsaliit tunnustab eeskujulikke erametsaomanikke juba 18. aastat.
Regina Hansen

Kundas on sadanud meeletult vihma

EMHI kodulehekülje kohaselt on täna Harku vaatlusjaama andmetel Tallinna lähistel alates keskööst kuni kella 13ni sadanud 64,8 mm sademeid.

Rekord pole siiski Harku käes, sest Kundas oli viimase 24 tunni jooksul (kella 9 andmetega) sadanud 80 mm sademeid.

Kundale järgnesid Kloostrimetsa (54), Pakri (30), Narva-Jõesuu (26), Väike-Maarja (19), Lääne-Nigula ja Ristna (16), Heltermaa ja Vilsandi (14) ja Sõrve (11).

Kesk-Eestis ja Lõuna-Eestis pole viimase 24 tunni jooksul (kella 9 andmetega) sademeid aga praktiliselt olnud.

Allikas: www.ilmajaam.ee

Naiskodukaitsjad kogunevad sportima

Eesoleval nädalavahetusel toimub Aartika Puhkekülas, Lääne-Virumaal Naiskodukaitse spordilaager, kuhu on oodata umbes paarsadat naiskodukaitsjat koos oma perekonnaliikmetega.

Naiskodukaitse spordilaagris tegeletakse eelkõige spordiga. Füüsilise ja vaimse vormi proovilepanekuks võisteldakse järgmistel aladel: orienteerumine, kirvevise, võrkpall, saagimine, lauamäng, sulgpall, õhupüssist laskmine, köievedu, suusatamine. Traditsiooniliselt kontrollitakse teadmisi Naiskodukaitse- ja riigikaitseteemalisel viktoriinil ning kindlasti ei puudu juba humoorikaks tavaks kujunenud sportlik kava, mille teemaks sel aastal „Sport 1927“.

Naiskodukaitse Viru ringkonna esinaise Urve Rosenbergi sõnul on tänavune Viru ringkonna korraldatav spordilaager pühendatud just Naiskodukaitse loomisaastale – 1927. „Ootan ärevusega ringkondade sportlikke kavasid ja nende humoorikaid lähenemisi ajaloolisest teemast lähtudes,“ rääkis Rosenberg.

Viru ringkonna juhatuse ja spordilaagri korraldustoimkonna liige Velli Ehasalu märgib, et erinevalt varasemast pole sel aastal üritusel kavas klassikalisi spordialasid. „Näiteks võrkpall on pisut “kiiksuga” ja köit veetakse ka üle vesise piiri, ” räägib Ehasalu. Ka orienteerumisrajal on seekord totaalne kompott – kontrollpunktides kontrollitakse nii sõdurioskuseid, kui ka kultuurilisi teadmisi, mõned ülesanded kukuvad ehk lausa koomilised välja, märgib Ehasalu.

Enne Teist maailmasõda tegutses Naiskodukaitses erialaosakonnana spordi- ja kehakasvatusosakond ning sel ajal peeti naistele soovitatavateks aladeks talvel suusatamist, kelgutamist, uisutamist ning suvel matkamist, rattasõitu, ratsutamist, aerutamist, ujumist ja ka purjetamist. Lisaks niisama suusatamisele, võrkpalli ja tennise mängimisele, püüti organisatsiooni liikmetes arendada ka vastupidavust, tähelepanuvõimet, kiiret ja täpset orienteerumist ning kohanemist võõrastes oludes. Loe edasi: Naiskodukaitsjad kogunevad sportima

Talurahvas koguneb nädalavahetusel Jänedal

Kaks nädalavahetuse päeva, 30. ja 31. juuli on Jänedal talurahva päralt: toimuvad järjekordsed Eesti talupäevad. Korraldajad reklaamivad päevi sõnadega: „Kaks parimat päeva maarahvale! Kaks ilmekat suvepäeva linnakodanikule!”

Talupäevad on tihedad. Kes lahkub Jänedalt talukonkursi parima tiitliga, kes topib auto pakiruumi talveks meepurgid ja lambanaha, kes mekib Eesti talurahva meiereides toodetut või saab sarve soojaks Saaremaa õllega. Midagi on igaühele meelepärast: mehed ruttavad juba tuttavale mäenõlvale traktorite kiirendusvõistlust vaatama, sel ajal kui naised ostuisu rahuldavad. siis saadakse jälle kokku, et võtta üks ühine perelõuna välilava kõrval ning nautida toredat rahvalikku eeskava.

Allpool mõned väljavõtted programmist.

30.07. kella 10-18 tõuloomanäitus, samal ajal toimub ka „Lihafestival 2011”. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tutvustab veise- ja lambalihast valmistatud toite ja lihalõikust.

Esitletakse uusi traktoreid, seemnekülvikuid jne.

Kella 11 – 17 on avatud veiselihaakadeemia telk. Kohal on Eesti kulinaaria instituudi peakokad eesotsas Dimitri Demjanoviga. Grillimist demonstreerib Lõuna- Ameerikast pärit Argentiina restorani peakokk Pepe. Tutvustatakse sellesuviseid veiselihast grillihitte.

Kella 12–16 toimuvad traktorite IV kiirendusvõistlused. Kell 12 algab Eesti taluliidu rongkäik ja parimate talude autasustamine.

Päevale annab värvi kultuuriprogramm. Õhtul on simman Musta Täku tallis.

31.07. kella 10–18 jätkub „Lihafestival 2011”. Avatud on tõuloomanäitus. kodu- ja lemmikloomade näitus, Eesti jahimeeste seltsi näitus. Töötab kangakudumise õpituba. Valla on puukujude näitusmüük ja töötuba, vigursaagimine.

Rohkem infot: www.janedaturism.ee.

Käib registreerumine EMSLi suvekooli

Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste lIidu (EMSL) XIII suvekool vaatab lähemalt ettevõtete vabatahtlikku tegevust 26. – 27. augustil Rakveres. Aga juba täna võib registreeruda aadressil www.ngo.ee/suvekool.

Tähelepanu all on küsimus: kuidas leida ärisektorist professionaalset vabatahtlikku ja hoida teda oma vabaühenduses pikka aega?Suvekoolis vaadatakse vabatahtlikkuse aastale kohaselt otsa uutmoodi armukolmnurgale: vabatahtlikke kaasavatele vabaühendustele, vabatahtlikele ja äriettevõtetele. Täpsemaks teemaks on pikaajaliste professionaalsete vabatahtlike kaasamine ja seda peamiselt äriettevõtetest tulevate vabatahtlike näitel (ingliskeelne mõiste corporate volunteering).

Suvekooli keskmes on professionaalsete vabatahtlike kaasamine ja seda äriettevõtete näitel. Suvekool on nendele, keda huvitavad küsimused:

– Kuidas äriettevõttes vabatahtlikkuse ideed tutvustada?

– Kuidas luua nii äriettevõtte kui MTÜ jaoks kasulik pikaajaline partnerlussuhe?

– Kuidas professionaalsete pikaajaliste vabatahtlike silma (taas) särama panna?

– Kuidas vabatahtlikke tänada ja tunnustada?

Küsimused saavad vastuse erinevates töötubades, aruteludes, praktilistes harjutustes, kindlasti ka meeleolukas ja heas õhkkonnas, mille poolest EMSLi suvekoolil on juba kolmeteistkümneaastane kogemus.

Ettevõtete vabatahtlik tegevus on nende töötajate aja, oskuste ja energia panustamine vabatahtlikku tegevusse vabaühendustes, ingliskeelse mõistena tuntud kui “corporate volunteering”. Kahe päeva jooksul suvekoolis vaatame just professionaalset ja pikaajalist vabatahtlikku tegevust. Kuidas vabaühendus võiks äriettevõttele teha vabatahtlikuks olemise kutse, millest ei saa keelduda; millised on pikaajalise koostöösuhte alused; mida nii vabatahtlik kui vabatahtliku juhendaja võivad sellest õppida, sellest suvekoolis juttu tulebki.