Kadrina vald

Päris Pandivere loob valdade piire ületavat sidusust

Nädalavahetusel seltsingu Päris Pandivere moodustanud Pandivere koostööpiirkonna turismiedendajate hinnangul vajavad erinevates turismi käsitlevates dokumentides ja avaldustes rõhutatud sõnad koostöö ja kaasamine reaalsuses enam toimivat sisu ja vormi. Koostööd ja ühisturundust pärsib piirkonna omavalitsuste ühtse ning toimiva turismi- ja puhkemajanduse arengukava puudumine.

Seltsing Päris Pandivere peamiseks eesmärgiks on ühiselt emotsioonide kaudu tutvustada Pandivere pärandit ja väärtusi. Seltsingu asutajad näevad koostööpiirkonda ühtsena ja turundust valdade piire ületavana. Plaanis on algatada Pandivere piirkonna turismi ja puhkemajanduse arendamise strateegia kaasajastamine. Taolise nimega dokument on omavalitsuste ja TÜ Pärnu kolledži koostöös valminud aastateks 2005-2014, kuid selles kirjeldatu pole viidatud ajavahemikul jteostunud.

Virumaa lõunaossa jääv Pandivere koostööpiirkond on oma pärandi poolest selgelt eristuv ja tihedama ühtse turismiturundusvõrgustiku tekkimine on igati loogiline ja vajalik samm. Nii näiteks nagu Ida-Virumaalt tuleb enamike meie riigi elanike elekter, pärineb valdav osa joogiveest Pandiverest. “Kui keegi meil siin vette soristab, siis joob seda kogu Eesti,” visualiseeris Pandivere tähtsust MTÜ Ökokratt juhatuse liige ja Puhta Vee Teemapargi eestvedaja Priit Adler.

Loe edasi: Päris Pandivere loob valdade piire ületavat sidusust

Kadrinas juba kolmas fotovõistlus aasta jooksul

Kadrina talvise fotovõistluse võidutöö: Kuidas eristuda. Autor: Eve Karell

Lääne-Virumaal Kadrinas on käimas juba kolmas fotovõistlus aasta jooksul, et jäädvustada valla elu aastaring.

Kadrina kevadise fotovõistluse töid saab pildistada ja ära saata kuni mai lõpuni. Oodatud on igapäevaelu, valla oluliste paikade ja inimste jäädvustusi, mida tulevikus kasutada ka nii valla trükiste, presentatsioonide, aga ka veebikülgede illustreerimiseks.

Võitlusele fotosid saates annab iga autor automaatselt Kadrina vallale ja vallalehele loa saadetu tasuta kasutamiseks ja edasi levitamiseks.

Osavõtt on huvilistele vaba, soovitatavalt on oodatud suureformaadilised fotod JPEG (JPG) formaadis, mahuga vähemasti 1 MB või suurem. Faili pikim külg võiks olla 3000 pikslit, faili tihedus 300 dpi-d. Võistlustöid saata aadressile fotod@kadrina.ee.
Iga foto vajab kindlasti allkirja, kus on ära mainitud nii foto autor, pildistatud sündmus, objekt ja ka fotodel olevate inimeste nimed. Nii foto pealkiri kui autori nimi olgu kirjas ka fotofaili nimes.

Iga autor võib võistlusele esitada kuni viisteist fotot kas siis üksikuna või sarjadeks grupeerituna. Välja antakse peapreemia, publikupreemia, eripreemia parima inimesest tehtud foto eest, eripreemia parima spordifoto eest. Fotod pannakse kohe saabumise järjekorras avalikult vaatamiseks välja Kadrina valla fotoveebi. Publikupreemia määramiseks saab iga huviline seal fotosid oma nime all kommenteerida. Kõige enam positiivseid kommentaare saanud foto pälvibki publikupreemia.

Kadrina talvise fotovõistluse tööd on nähtavad siin ja siin.
Kokku on Kadrina fotovõistlustele saabunud enam kui 200 fotot, mida on valla fotoveebis vaadatud enam kui 9000 korda.

Kadrina üllitas Virumaal ainulaadse kokaraamatu

“Kadrina kandi maitsed” – sellist pealkirja kannab Viitna turismitalunik Sirje Kuusiku initsiatiivil kokku seatud ja fotograaf Avo Seidelbergi poolt üles pildistatud ning kujundatud unikaalne kõvakaaneline retseptiraamat.

Oma kulinaarseid saavutusi tutvustavad ja retsepte jagavad selles eesti- ja inglisekeelses raamatus 26 Kadrina kandi tuntud inimest, seltsi ja ettevõtet. Teadaolevalt pole ühelgi teisel Virumaa vallal sellist kodukandi praktilist suveniiri, mis tutvustab nii kohalikku kokandust kui ka ettevõtlust. Andes lisaks võimaluse kodukandi kokandushitte oma käega proovida. Kokaraamatu avalik esitlus toimus teisipäeval, 14. aprillil Kadrina Kirjandusklubi ruumes.

Kadrina õllekonkursil rahvusvaheline žürii

Kadrina Saunaklubi poolt korraldatavale Eesti väikepruulide parima õlle väljavalimise konkursile on registereerunud 40 hindajat, andis teada peakorraldaja Ülo Kais.
Ajaloo teine konkurss “Kadrina hää õlu 2015” toimub 28. veebruaril kell 17 Kadrina Rahvamajas ja testimisel on Eesti väikepruulikodade aasta parimad õlled. Spetsiaalne õllemuusika tuleb taustaks Kadrina taidlejailt. Toimingut juhib õlleguru Karmo Tüür.
Klaasikunstnik Riho Hüti poolt valmistatud õllemedalite laureaatide väljakuulutamisele järgneb õhtu Kadrina saunas.
Viieteistkümne erineva väikepruulikodades pruulitud õlle hindajate nimekirjas on 40 meest ja naist, sealhulgas ka Moldova suursaadik Victor Guzun ning Soome Õlleliidu juht Heikki Kähkönen.
Esindatud on ka mitmed Eestis tegutsevad sauna- ja õlleklubid.
Pealtvaatajad on oodatud ja teretulnud. Sissepääs prii.
Rein Sikk

Kadrina Saunaklubi tähistab EV aastapäeva

Teisipäeval, 24. veebruaril algusega kell 17 korraldab Kadrina Saunaklubi oma presidendi vastuvõtu Tristvere kohvikus – vastu võtab Kadrina Saunaklubi president Ülo Kais.

Vabapääs kõigile aatelistele pidulistele, igale tulijale pits viina ja eriline sakusment!

Üleskutse: Eesti 100. sünnipäevaks igale vallale TOP 10

Rein Sikk, Kadrina vallalehe Kodukant toimetaja

Tõenäoliselt on Kadrina üks esimesi omavalitsusi Eestis, kus rahvas selgitas avalikul hääletusel välja valla tähtsaimad vaatamisväärsused, parimad paigad kogemiseks, ilma mida nägemata pole te Kadrina valda näinudki. Tean ja näen: see lihtne samm on me inimeste kodupaiga patriotismi täna kenakesti õhutamas, oma väärtuste sisu selgitamas. Nii astus Kadrina teadlikult samasse ritta Londoni, New Yorgi ja Pariisiga, kus oma vaatamisväärsuste TOP 10 kogu ilmale näitamiseks ammu olemas, külalisi õhutamas.

[pullquote]Hinges loodan kogeda ja ajakirjanikuna jagada sellest kodupaiga patriotismi õhuta- vast liikumisest võrsuvat vaimutulu.[/pullquote]Kodutundele hoogu andnud samm polnud üldse raske, ega nõudnud suurt raha. Kuu aja jooksul detsembrist jaanuarini toimus kolmekümne võimaliku turismimagneti vahel hääletus valla raamatukogudes. Alevike ja külade kultuurikantsid jagasid paljundatud hääletuslehti rõõmu ning entusiasmiga. Lisaks said inimesed oma soosikuid valida vallaveebis, Google hääletuskeskkonda kasutades ja ka Faceboooki Kadrina kogukonnas. Kokku anti 2786 häält, mis on enam kui pool vallarahva arvust. Osaluse arvukuse üle võib uhkust tunda.

Nüüd on meil igale külalisele öelda, et valla vaatamisväärsuste tippu troonib Kadrina kirik, aga väärika koha said ka Neeruti mäed ja järved, Kadrina emakeeleausammas ja vabadussammas. Nüüd püüame oma TOPi hoolega levitada ja enesele oma väärtuste sisu ja lugu enam teadvustada, et seeläbi ka me külalised teaksid, mida virulased siinkandis hindavad.

Mu üleskutse on aga lihtne: Eesti 100 = TOP 10! Ehk valigem Eesti sajandaks sünnipäevaks igale vallale oma TOP 10. Vaimusilmas näen juba valdade veebikülgi ja voldikuid, buklette, kõigil kiri TOP 10. Hinges loodan kogeda ja ajakirjanikuna jagada sellest kodupaiga patriotismi õhutavast liikumisest võrsuvat vaimutulu. Imeilus oleks ju isamaa sajandal sünnipäeval hoida pihus üllitist, kuhu kõigi me omavalitsuste tähtsimad paigad talletatud. Toimetagem siis koos.

Olen tänulik iga teate eest, kus teil Eesti ja oma koduvalla asja ajades läheb. Veel parema Eestini!

rein.sikk@kadrina.ee

Kadrina otsib, kus on valla vaatamisväärsuste TOP 10

Kadrina vald Virumaal otsib oma vaatamisväärsuste toppi ehk tippu. Teisitisõnu neid kümmet objekti, mida vaatamata ei saa Kadrina vallast korralikku ülevaadet ega arusaama.

Vähem kui kaks nädalat kestnud häältamine nii Facebooki keskonnas kui ka vallaveebis on kokku toonud enam kui pooltuhat häält 30 Kadrina valla objektile, mida said välja pakkuda ka vallakodanikud.

TOP 10 nimekirja Kadrina vallas kandideerivad näiteks Neeruti mäed, Neeruti järved, Neeruti mõis, Neeruti Kalevipoja monument, Viitna järved, Viitna kõrts, Viitna Arturi šašlõkibaar, Kadrina vabadussammas ehk mälestuskalju, Kadrina emakeele ausammas, Kadrina kirik, Kadrina rahvamaja, Kadrina jaamahoone, Kadrina keskkool, Neeruti seltsi seltsimaja, Kadrina saun, Kadrina paisjärv, Vohnja kool ja mõis, Udriku mõis, Kolu mõis, Kadrina hobujõu ausammas, Hulja Männi äri, Arbavere mõis, Ohepalu kaitseala j.t.

Detsembri teisest poolest saab hääli anda ka kirja teel ja valla raamatukogudes, täpsem info ilmub vallalehes Kodukant.

Kardina valla vaatamisväärsuste TOP10 selgub jaanuari teiseks pooleks, kui see kuulutatakse välja vallalehes.

Hääletada saab Facebookis: https://www.facebook.com/groups/kadrina/permalink/760751783973370/?qa_ref=qd

Lisaks vallaveebis: http://www.kadrina.ee/atp/index.php?id=37819

Kadrina ajaloo esimese fotovõistluse tulemused teada!

Maia Kärdla - Kandala foto „Nunnunäitus Loobu küla Aia talus,“ — Maia Kärdla – Kandala foto „Nunnunäitus Loobu küla Aia talus,“

Kadrina valla ajaloo esimesel fotovõistlusel „Minu Kadrina, sügis 2014“ osales 33 autorit, kes saatsid kokku 123 fotot, mida vaadati valla fotoveebis enam kui 4500 korda.

Viieliikmeline žürii fotograaf Avo Seidelbergi juhtimisel jagas auhinnad alljärgnevalt.

Publikupreemia pälvis Maia Kärdla – Kandala foto „Nunnunäitus Loobu küla Aia talus,“ viieteistkümne kiidukorraga.

Tubli oli Rein Kriks fotoga „Sügis raudteejaama ümbruses 3,“ kokku üheksa kiidukorraga.

Parima inimesest tehtud foto eest pälvis preemia Anastasia Mägi, kelle foto kandis pealkirja “Metsas seenel, seeneline Tatjana Naumova.“ Loe edasi: Kadrina ajaloo esimese fotovõistluse tulemused teada!

Kadrina Saunaklubi tähistab hõimupäeva talgutega

Kadrina Saunaklubi KSK korraldab pühapäeval, 19. oktoobril hõimupäeva tähistamiseks ja sauna küttepuudevaru rohkendamiseks aleviku avalikud saunatalgud.

Ühistöös mõeldakse soome-ugri hõimlastele, kes on jõudsalt maailma saunakultuuri edendanud, ühistöös tegutsetakse selle nimel, et sauna küttepuud saaks eelolevaks hoojajaks saetud ja lõhutud. Heisatud on unikaalne soome-ugri maailma lipp.

Talgud algavad pühapäeval kell 11 Lääne-Virumaal Kadrina avaliku sauna juures aadressil Sauna / Tehnika 8. Kõik huvilised, kel töökäed sügelevad on teretulnud.

Lõhutakse ja saetakse küttepuid, riisutakse puhtaks sauna ümbrus, huvilistele korraldatakse ekskursioon sauna ja tutvustatakse neid KSK traditsioonidega ning KSK saunamuuseumiks saavate kollektsioonidega.

Kõiki talgulisi ootavad soe supp ja õhtune tasuta saunakülastus. “Vihaga, kuid vihata” – nii kõlab KSK hüüdlause.

Autor: Rein Sikk

Kadrina vallas algasid veebitalgud

Kadrina vallas algasid veebitalgud, mille eesmärgiks on Kadrina valla interneti kodukülje www.kadrina.ee paremaks ja atraktiivsemaks tegemine.

Talgutele on oodatud ja ette kiidetud kõikvõimalikud ettepanekud Kadrina valla interneti kodukülje arendamiseks. Vallaveeb, valla virtuaalne visiitkaart on ju interneti teejuht meie kõigi kodupaiga juurde. Selle tähtsust ei saa alahinnata.

Riigipoolsete nõuetega vallaveebile ollakse vallamajas kursis, kuid mida soovivad Kadrina internetiküljel näha koolinoored, ettevõtjad, haridus- ja kultuuritegelased, vabakonna esindajad, eakad lugejad? Lisaks Kadrina huvilised lähemalt ja kaugemalt? Nüüd tuleks see välja öelda. Tegutseda, et just vallaveeb oleks Kadrina valla esimene ja kõige tähtsam virtuaalinfo allikas.

Veebitalgutel osalemiseks palun lahkesti vastata kolmele küsimusele:

1. Kuidas olete rahul veebiküljega www.kadrina.ee ?
Täpsustuseks: milline on üldmulje, millised aga probleemid ning millistena näeksite lahendusi?
2. Mida konkreetselt tuleks veebiküljel www.kadrina.ee muuta, et see oleks Kadrina ajakohaseks ja väärikaks virtuaalvisiitkaardiks?
Täpsustuseks: kas ja millised muudatused oleksid vajalikud veebi kujunduses, milliseid rubriike, alajaotusi lisada, millistele teistele veebikülgedele kindlasti viidata? Kas kajastada enam koduloolisi materjale? Millistesse võõrkeeltesse ja milline osa materjalidest tuleks tõlkida? Millist infot veel oleks vaja? Kui suur osakaal võiks olla fotomaterjalil?
3. Kuidas te ise saate kaasa aidata veebikülje www.kadrina.ee paremaks muutmisele?
Täpsustuseks: millisest uudiste ja sündmuste kajastamise abi oleks teil endil pakkuda, milliste sündmuste kajastamisel suudate fotopaparaadiga abistada, milliseid olulisi koduloolisi või muid materjale soovikiste anda vallaveebis teistelegi tutvumiseks? Muudki naksakad ettepanekud on teretulnud. Loe edasi: Kadrina vallas algasid veebitalgud

Fotovõistlus “Minu Kadrina, sügis 2014” ootab osalejaid

Kadrina vallaleht „Kodukant“ kuulutab esmakordselt valla ajaloos välja fotovõistluse.

Pealkirjaks on „Minu Kadrina sügis 2014.”

Ootame võistlusele kõikvõimalikke Kadrina valla

sündmuste,
objektide,
inimeste jäädvustusi.

Mõned näited, mida pildistada Kadrina vallas:

olulised kultuuriobjektid; tööstus, tootmine ja põllumajandus; kindlasti argipäev külades, alevikes, koolis, kodus, kirikus ja tööl; peod, tähtpäevad, spordivõistlused; linnud ja loomad, sitikad. Kõik muu, mis autorile huvitav tundub ja Kadrina vallast kõneleb.

Võistluse eesmärgiks on luua Kadrina valla fotopank meile olulistest paikadest ja inimestest. Ootame igapäevaelu jäädvustusi, mida tulevikus kasutada nii valla trükiste, presentatsioonide, aga ka veebikülgede illustreerimiseks.

Võitlusele fotosid saates annab iga autor automaatselt Kadrina vallale ja vallalehele loa saadetu kasutamiseks.

Osavõtt on huvilistele vaba, soovitatavalt on oodatud suureformaadilised fotod JPEG (JPG) formaadis, mahuga vähemasti 1 kui mitte enam MB. Faili pikim külg võiks olla 3000 pikslit, faili tihedus 300 dpi-d. Võistlustöid saab esitada kuni 31. oktoobrini aadressile fotod@kadrina.ee.

Iga foto vajab kindlasti allkirja, kus on ära mainitud nii foto autor, pildistatud sündmus, objekt ja ka fotodel olevate inimeste nimed. Iga autor võib esitada kuni viis üksikfotot ja kuni kolm ühe teema kohta käivat fotoseeriat, igaühes kuni viis fotot.

Välja antakse peapreemia, publikupreemia ja eripreemia parima inimesest tehtud foto eest.

Fotod pannakse kohe saabumise järjekorras avalikult vaatamiseks välja Kadrina valla fotoveebi aadressil www.kadrina.ee/pildid.

Publikupreemia määramiseks saab iga huviline seal fotosid oma nime all kommenteerida. Kõige enam positiivseid kommentaare saanud foto pälvibki publikupreemia.

Lisainfo: Rein Sikk 5012487, rein.sikk@kadrina.ee .

Vanim viupesa asustatud

Neeruti maastikukaitseala mäed peidavad vanimat puus püsivat hiireviu pesa. Seal rõngastati kaks viupoega 12. juunil 1982. aastal, kust alates algab pesa ametlik ajalugu. Pesa on puus püsinud seega vähemalt 31 aastat ja alanud on pesal 32. aastaring, mida on väga palju ja mis on omalaadne ornitoloogiline rekord. Tavaliselt märtsilinnu pesa naljalt üle kümne aasta puus ei püsi.

Igasuvised käigud juuli esimesel laupäeval pesa asustust kontrollima on juba 13 aasta pikkune allakirjutanu tava ja pesalkäigud ise 29-aastased. Sel aastal oli käik olulise uuendusega: mitte enam üksi, vaid kaasas oli kutseline fotograaf Meelis Meilbaum. Pesa oli jälle asustatud, sel korral siis pesas üksik, väiksemat kasvu perepoeg, kes meie käiku ülevalt piidles ja end ka jäädvustada laskis. Nüüd lisaks sõnadele kinnituseks pilt pesast ja poeglapsest pesas endast. Järgmine käik siis juba 32-aastase pesa juurde on 5. juulil, aastal 2014.

Marek Vahula

Palmse pargis avati Veljo Ranniku mälestuspink

Veljo Ranniku abikaasa Taimi Tulva eestvõttel paigaldas Keskkonnaministeerium oma pikaaegsele kolleegile ja legendaarsele looduskaitsjale Palmse parki mälestustahvliga pingi.

Veljo Ranniku (1934–2012) on praeguse looduskaitsesüsteemi looja ning Lahemaa rahvuspargi rajaja. Oma töös pühendus ta Eesti maastikele – mõisasüdamete ja parkide uurimisele, kaitsealade loomisele, ranna- ja kaldakaitseseaduse ning igameheõiguse põhimõtete sõnastamisele.

Pikka aega oli tema tööks loodust muutvate projektide ja planeeringute läbivaatamine, kujundades sel viisil Eesti maastikke. Samuti on ta tuntud Eesti looduse ja kultuuriloo tutvustajana, nii matkajuhina kui raadio- ja telesaadete kaudu. Ranniku on Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaid.

Veljo Rannikule on omistatud Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Valgetähe teenetemärgi V klass.

Lisainfo: Berit-Helena Lamp, Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja, tel 6262 910, e-post berit-helena.lamp@envir.ee

Tulekul on Neeruti päev nr 4

Kahe mehe, Marek Vahula ja Karle Meosi, ühisideena sündinud Neeruti päev on jõudmas oma neljanda ürituseni.

Alustasime aastal 2010, kui panime ülesse esimesed Kadrina keskkooli tööõpetuse tundides Karli juhendamisel valminud pesakastid. See oli siis Neeruti päev nr 1. Päeva eesmärk ongi õpetada lastele ja lapsevanematele, kuidas nende valmistatud pesakastid tuleb looduses täpselt üles panna, et lindudele neist ka kasu oleks.

Eesjärve ümbrus on kolme varasema Neeruti päeva jooksul juba tehispesi täis saanud. Neeruti päeva nr. 4 raames paneme ülesse 10 pesakasti ja nüüd siis juba Tagajärve äärde. Eesmärk on kõik lindudele sobivad elupaigad mägedes erinevaid tehispesi täis panna. Tehispesi on mitut tüüpi ja neid ihaldavad ka erinevad linnuliigid. Seni oleme pannud ülesse neid tehispesi, mis mõeldud erinevatele tihastele ja metstikkadele.

Seekord koguneme 2. mail kell 14.15. kahe järve vahel piknikuplatsil. Kõik on oodatud !

Marek Vahula, wabakutseline

Kadrinas tähistatakse EV juubelit …. saunas

Kadrina saunaklubi tähistab Eesti Vabariigi 95. aastapäeva saunas. Vastuvõtt toimub 24. veebruaril sauna lahtioleku ajal, teatab saunaklubi liige Rein Sikk. Saunalisi kiidavad ja tervitavad Kadrina Saunaklubi president, direktor ja teised tublid liikmed ning sõbrad. Kavas kulinaarsed ja intellektuaalsed üllatused, teleriekraan toob teieni parimad palad EV 95. sünnipäeva tähistamisest mujal Eestis ja laias ilmas. Lisaks ovõib igaüks anda vabalt oma panuse, ükskõik millise, et muuta EV 95. sünnipäev Kadrina sauna ülevaks ja meeldejäävaks.

Vastuvõturõivad on etiketijärgsed, lillede asemel tuleks kaasa võtta kaseviht. Sissepääs on saunapileti esitamisel.

Tamsalu-Neeruti maratoni võitis Andres Kollo

2013. aasta Tamsalu-Neeruti maratoni võitja Andres Kollo. Foto: Tarmo Haud

Täna Tamsalus sõidetud 16. Tamsalu-Neeruti maratoni 46 km pikkuse põhidistantsi võitis liidrisärgis sõitnud Andres Kollo ajaga 01:57:53. Naiste arvestuses oli parim Eveli Saue.

Skandinaavia karikavõistlusteks valmistuv suusasprinter Andres Kollo sai konkurentidest mööda maratoni eelviimasel kilomeetril. “Vahetult enne lõppu sõitsime seitsmekesi koos, kuid ühel hetkel hakkas Raido Ränkel eest ära minema. Sealt tulid vahed sisse ja selgitati lõppjärjestus. Mul olid kõhus krambid, aga õnneks andis veidi järele, püüdsin Ränkeli kinni ning sain mööda,” rõõmustas Kollo eduka võistluse üle.

Tasavägises finišiheitluses ületas lõpujoone teisena Raido Ränkel, mees kaotas võitjale seitse sajandikku. Kollole üheksa sajandikuga alla jäänud Risto Roomet pidi leppima kolmanda kohaga.

Eveli Saue ajaks mõõdeti 2:11:57, mis andis üldjärjestuses 55. koha.

Kokku registreerus pikale maratonile esialgsetel andmetel 833 suusatajat.

Lühemale 25 km rajale läks esialgsetel andmetel 226 suusasportlast. Finišis oli esimene Alar Krautmann, kes läbis distantsi ajaga 01:12:00. Kiireim naine Rahel Allas jõudis üldjärjestuses 8. kohale ning tema tulemuseks fikseeriti 01:18:08. M15 klassi kiireima aja sõitis välja Yuri Kovaljov tulemusega 01:17:14 ning N15 parimaks tunnistati Merilin Jürisaar: 12-aastane neiu läbis 25 km ajaga 01:21:41.

Loe edasi:

Viru koda ajab Viru asja

Laupäeval, 22. sügiskuul toimus Virumaal Torvastvere (Kadrina) kihelkonna Uuekülas Maausuliste Viru Koja korraline suurkogu.

Virumaa maausulised ehk kohaliku pärimusliku loodususu järgijad kuulasid ära juhatuse tegevusaruande ning kinnitasid järgmise aasta tegevuskava.

Koda kavatseb jätkata viru keele ja elma väärtustamisele ja õpetamisele pühendatud ettevõtmistega. Juba sellel sügisel peaks algama
viru keele ja regilaulude kihelkondlike õhtute sari. Järgmiseks aastaks kavandatakse Virumaa ajaloole ja elmale (kultuurile) pühendatud loengusarja. Koda jätkab hiiepaikade uurimist ning hoiab silma peal nende käekäigul. Lisaks liikmetele mõeldud sündmustele korraldatakse hiiepaikades ka avalikke sündmusi näiteks Samma Tammealuse hiies ja Kuremäe hiiemäel. Järgmisena
on kavas korraldada porikuu viimasel pühapäeval (28.10.) Ebavere hiiemäel hingedeaja palvus.

Kojad on maausuliste vormilised ühendused ning nende peamine eesmärk on aidata ühistegevusega kaasa loodusliku, õigusliku, vaimse ja ainelise keskkonna loomisele, mis on vajalik maausu järgimiseks. Esivanemate maailmavaate ja tavade sisuline viljelemine on põliselt üksikisiku, perekonna ja külakogukonna pärusmaa. Nii soosib koda pärimuslike varrude, pulmade, matuste, kalendritähtpäevade jms järgimist oma liikmeskonna perekondades. Loe edasi: Viru koda ajab Viru asja

Ilmunud on voldik „Mägede Linnud”

Ilmunud on voldik „Mägede Linnud”, mis räägib Neeruti „mägede” ja maastikukaitseala lindudest. Voldik annab ülevaate Neeruti lindudest ja põhineb Marek Rahula vaatlustel aastatel 1984-2009, ehk siis veerandsajast aastast. Voldik koosneb neljast osast: 1. Sissejuhatus-mäed on lindude sõbrad 2. Põhiosa-Mägede lindude nimestik koos kommentaaridega, mis annab ülevaate kõigist 113 linnuliigist, keda maastikukaitsealal kohatud on. 3. Linnustiku muutused – annab ülevaate mägede lindude muutustest võrrelduna aastatel 1961-1963 Tiit Randla poolt tehtud diplomitööga „Neeruti salukuusikute linnustik” . Siis kohati 122 linnuliiki, kellest tänapäevaks on kadunud karvasjalg-kakk, õõnetuvi, turteltuvi, siniraag, soo-roolind, nõmmelõoke ja kolmvarvas-rähn. Lisandunud on mägedesse händkakk ja kassikakk. 4. Viumaailm-annab ülevaate Marek Vahula 1990 aasta kevadeks valminud bioloogiaalaste uurimistööde konkursitöö „Neeruti röövlinnud” põhjal märtsilind hiireviu uuringust mägedes. Voldik ilmus nii Kadrina valla toel ja ka autori kulu ja kirjadega. Esikaanel ilutseb Sven Zaceki hiireviu pilt. Praegu on Neerutis toimumas suured linnustiku muutused taas, sest kaheksakümnendate aastate suured raiiesmikud on kinni uue metsapõlvkonnaga kasvamas ja metsalindude osakaal on taas tõusuteel. Plaanis on teostada uus Neeruti linnuseire.
Kel huvi voldiku või Neeruti uue linnuseire vastu, võiks ühendust võtta Neeruti Seltsiga: Kadrina, Pargi 3, indeks 45201 Neeruti Seltsi maja, või aadress : neerutiselts@hot.ee või Seltsi juht Tiiu Uusküla tel. : 55525314
Marek Vahula wabakutseline marekult.blogspot.com facebook.com/marek.vahula

Vanima viupesa leidmisest möödub varsti 30 aastat

1984. aasta 25. märtsil kell 9.23 Neeruti „mägedes” leitud kullilise, märtsilind hiireviu pesa on jätkuvalt heas seisukorras ja oli sel aastal jälle viude poolt asustatud.

Käesoleval aastal sirguvad kullipesas suurem õde ja väiksem vend, mõlemad olid 7. juulil juba täissulis ja istusid pesa lähedal külgoksal. Pesal hakkab lähenema juubel – 30 aastat, mis on ühe viupesa jaoks väga suur number ja omalaadne ornitoloogia rekord.

Pesa juubeli auks on plaanis pikem kirjatöö „Kolmkümmend”, mis võtab kokku kolmekümneaastase pesaloo.

Marek Vahula, marekult.blogspot.com

Neeruti maastikukaitseala paelub põneva linnustikuga

Kõik huvilised on oodatud tutvuma Neeruti maastikukaitsealal elutsevate linnuliikidega – kõige lihtsam on seda teha trükise „Mägede Linnud” abil, mis räägib Neeruti „mägede” ja maastikukaitseala lindudest. Voldik annab ülevaate Neeruti lindudest ja põhineb allakirjutanu vaatlustel aastatel 1984-2009 ehk veerandsajast aastast.

Voldik koosneb neljast osast: 1. Sissejuhatus-mäed on lindude sõbrad 2. Põhiosa-Mägede lindude nimestik koos kommentaaridega, mis annab ülevaate kõigist 113 linnuliigist, keda maastikukaitsealal kohatud on. 3. Linnustiku muutused – annab ülevaate mägede lindude muutustest võrrelduna aastatel 1961-1963 Tiit Randla poolt tehtud diplomitööga „Neeruti salukuusikute linnustik”. Siis kohati 122 linnuliiki, kellest tänapäevaks on kadunud karvasjalg-kakk, õõnetuvi, turteltuvi, siniraag, soo-roolind, nõmmelõoke ja kolmvarvas-rähn. Lisandunud on mägedesse händkakk ja kassikakk. 4. Viumaailm-annab ülevaate Marek Vahula 1990 aasta kevadeks valminud bioloogiaalaste uurimistööde konkursitöö „Neeruti röövlinnud” põhjal märtsilind hiireviu uuringust mägedes.

Voldik ilmus nii Kadrina valla toel ja ka autori kulu ja kirjadega. Esikaanel ilutseb Sven Zaceki hiireviu pilt. Praegu on Neerutis toimumas taas suured linnustiku muutused, sest kaheksakümnendate aastate suured raiesmikud on kinni kasvamas uue metsapõlvkonnaga ja metsalindude osakaal on taas tõusuteel. Plaanis on teostada uus Neeruti linnuseire.

Kel huvi voldiku või Neeruti uue linnuseire vastu, võib ühendust võtta Neeruti Seltsiga: Kadrina, Pargi 3, 45201, Neeruti Seltsi maja, või e-posti aadressil: neerutiselts@hot.ee või Seltsi juht Tiiu Uusküla tel.: 55525314.

Marek Vahula, marekult.blogspot.com

Lääne-Virumaal saab matkata ja ravimtaimi korjata

Pühapäeval, 15. juulil saab Lääne-Virumaal Viitna kandis Arbaveres koos juhendajaga matkama minna ning ravi- ja väetaimi korjata.

Matka pikkus on 12 km. Esimene osa matkast kulgeb peamiselt mööda kruusateid, aeg-ajalt korjemaale põigates. Siis jõuame Lilleaasa tallu, kus on piknik ja puhkus, pikutame ja venitame. Teine osa kulgeb mööda ürgset metsarada, kus teeme ka matka enda sisemaailma ehk siis vaikusematka.

Aega maha jättes tule suhestuma taimemaailmaga, nautima seltskonda, kogema ürgse metsa väge, tunnetama looduse tuge, jagama kogemusi, kogema elamusi ja lihtsalt olema hetkes.

Võta kaasa kotikesi, kuhu taimi korjata, samuti oma toidukott ja vesi ning ujumisriided. Jalga pane matkamiseks mõnusad jalanõud ja pika säärega püksid. Algus Viitna parklast kell 9.30 ja lõpp orienteeruvalt kell 18.00, osalus 10 eurot. Kohale saab Tallinnast bussiga kl 8.15-9.18 ja tagasi kell 17.47 või 18.25.

Registreerumineja küsimused e-posti aadressil lilleaasa@gmail.com, kontakt Kaire Tomson.

Kadrina saun kutsub taasavamisele

Sel pühapäeval, 1. aprillil toimub Lääne-Virumaal Kadrina sauna taassünnipäev. Kaks aastat renoveerimist ja kaks miljonit krooni annavad tulemuseks tuttuue leilisauna, aurusauna ja klubiruumid. Lisaks saab nautida erilist näitust, kulinaarseid ja mittekulinaarseid üllatusi, lahedat seltskonda ja lõõtsamuusikat, päevakohaselt palju nalja.

Leilipidu hakkab naistel kell 14, meestel kell 18.30.

Vihaga kuid vihata!

Ikka Teie, KSK – Kadrina Saunaklubi

Info: president Ülo Kais tel +372 5646 5177, direktor Andres Nukk tel +372 508 9634.

Ööjooksu koolikonkursile registreerus 16 kooli

Terve Eesti Rakveres (Ööjooks 2011) — Fotomeenutus möödunud aastal toimunud ööjooksust Rakveres.

Ööjooksu koolikonkursile „Ööjooksu Tegija“ on sel aastal registreerinud neli korda rohkem osalejaid kui mullu.
Lääne-Viru maakonna koolidele (põhikoolid ja gümnaasiumid) suunatud konkursile on registreerinud 16 maakonna kooli, mullu vaid kolm.
Osaluse on registreerinud Haljala, Rakvere, Vinni-Pajusti, Tapa, Tapa Vene, Kadrina Gümnaasiumid. Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium, Kunda Ühisgümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium ning Rakvere Ametikool, Võsu, Roela ja Põlula põhikoolid ning Vasta ja Lehtse koolid. Külalisena on sel aastal kohal ka Rakvere Esteetika ja Tantsukool.
Eelmisel aastal avaldas konkursi korras viiekilomeetrisel distantsil osalemiseks soovi 116 last maakonna koolidest, eelmisel korral pälvis tiitli Rakvere Reaalgümnaasium, kust registreerus Ööjooksule 81 inimest.
Kristel Kitsing

Kadrinas käib tants Sauna tänava ümber

Lääne-Virumaal Kadrina vallas kütab kirgi Kadrina Saunaklubi ettepanek anda ühele Tehnika tänava lõigule nimeks Sauna tänav. Tagasihoidlikust ettepanekust jäädvustada Kadrina ajalooline saun tänavanimena on saanud suur dispuut.

Sel pühapäeval kell 14 algab koos Kadrina sauna avamisega saunas ka allkirjade kogumine Sauna tänava toetuseks. Kohapealt saab ka allkirjalehti oma saunalembeste tuttavate jaoks kaasa võtta ja täidetuna tagasi tuua.

Kadrina Saunaklubi tunnuslause “Vihaga kuid vihata!” lubab loota, et Kadrina saunakultuuri edendajad ajavad oma asja edasi sama rahumeelselt ja eluterve huumoriga nagu seni.
Loe edasi: Kadrinas käib tants Sauna tänava ümber

Estoloppeti sari saab joone alla pühapäeval

Pühapäeval, 11. märtsil toimub 15. Tamsalu-Neeruti maraton, mis on ühtlasi Estoloppeti sarja viimane etapp.

Lähe 46 km pikkusele vabatehnikadistantsile antakse kell 11. Lühemale ehk 25km teekonnale minejad alustavad sõitu 15 minutit hiljem. Lastesõidud saavad alguse kell 11.30.

Tamsalu-Neeruti maratonirajal teeb oma debüüdi ka suusasprinter Anti Saarepuu. „Lähen võidu peale välja, ei saa ju madalamat eesmärki püstitada,″ võtab tänavusel hooajal peaaegu 3800 suusakilomeetrit läbinud sportlane ees ootavat täie tõsidusega.

Maratoni peakorraldaja Vahur Leemetsa sõnul on võistlusrajad heas korras ning piisava lumekattega.„Nädalavahetuseks lubab väga mõnusat suusailma, nii et kohale tasub tulla kogu perega. Kes 46 kilomeetrist distantsi üle jõu käivaks peab, saab pool maratoni läbida ning eraldi oleme mõelnud ka kõige pisematele suusatajatele,” soovitab Leemets pühapäeva sportlikult veeta.

Tamsalu-Neeruti maratonile on võimalik registreeruda veebilehel www.sportinfo.ee. Infot ja tulemusi Estoloppeti maratonide kohta leiab www.tartumaraton.ee/estoloppet.