Jõgevamaa

Jõgeva linna aumärgi pälvinud juuksur Maie Valmsenil on pühade eel kiired tööpäevad

Staažikal Jõgeva juuksuril Maie Valmsenil on praegu iseäranis töörohked päevad. Paljud naised ja tütarlapsed tellivad Vabariigi aastapäeva tähistavaks sündmusteks soengu just temalt. Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud vastuvõtul tunnustas Jõgeva linnavalitsus teenekat teenindajat Jõgeva linna aumärgiga.

“Loodan, et jõuan ikka kõik soovijad ära teenindada, kes iseseisvuspäeva eel mu juuksuritoolile aja rerserveerinud. Tööd on aga tõesti palju, ” ütleb Valmsen, kes töötab Jõgeval juuksurina juba 45 aastat. “Pühade ja ka Eesti Vabariigi aastapäeva puhul sobivad eriti hästi pidulikuma ja väärikama väljanägemisega soengud, näiteks lokid. Mõistagi sõltub palju kliendi isikupärast, sest soeng peegeldab ka individaalsust,” arvas Maie.

“Kui juuksuri juurde minna, siis võimaluse korral eelistan ikka Maie Valmsenit. Ta on oma ala professionaal ja sõbralik suhtleja ja nõuandja,” ütles Torma vallasekretär Tiina Leeben, kes oli tulnud soengut tegema Sadala Külade Seltsi rahvamajas toimuvaks Iseseisvuspäeva vastuvõtuks.

“Meeldib, et meie linnas on oma tööd tundev ja armastav inimene, kelle teenuse järele pidevalt nõudlus. Tean, et Maie Valmseni juures käivad juukseid lõikamas kliendid Jõgevamaa paljudest paikadest ja vahel ka kaugemalt. Mõneti kahju, et Maie vaid naistejuuksur on, tean et paljud härrasmehed sooviksid tema kätte oma pea usaldada,” ütles Jõgeva linnapea Aare Olgo.

Jaan Lukas

Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses algavad saja päeva pärast

Saja päeva pärast ehk 20. mail algavad Eestis neljateistkümnendad Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses. Neli päeva kestvaid võistlusi korraldab Luua Metsanduskool. Neljateistkümnedat korda toimuvad meistrivõistlused on Euroopa metsanduskoolide jaoks suursündmus. Esiteks võib võitja pidada end Euroopa parimaks metsandusõpet andvaks kooliks, teiseks on aga just need võistlused üks väheseid kohti, kus metsandusõppe noored saavad omavahel mõõtu võtta. „Teised rahvusvahelised kutsevõistlused noortele metsameestele suunatud alasid ei sisalda,“ selgitas Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu. Võistluste peakorraldaja Marko Vinni lisas, et võistluste korraldamine on luua Metsanduskoolile suur au ja vastutus. Võistlustest võtavad osa 24 Euroopa riigi võistkonnad, kes esindavad oma riigi parimat metsanduskooli.

Võistlusalad on rahvusvaheliselt ette antud, kuid sel aastal toob Luua Metsanduskool sisse ka ühe üllatuse. „Kui tavapäraselt võisteldakse Euroopas puude langetuses platsidel, kus on püsti langetatavad postid, siis meil on plaanis viia võistlejad metsa, langetama päris kasvavaid puid. Tulevastele elukutselistele metsameestele ei ole see üle jõu käiv ülesanne, kuid mõnede maade õpilastele ilmselt midagi uut ja põnevat,“ rääkis peakorraldaja Marko Vinni. Võistlustest võtavad osa paarikümne Euroopa riigi parimad metsandust õppivad õpilased vanuses 16-25, parim riik selgitatakse välja metsarajal ja raievõistlustel. Rahvusvahelise formaadi järgi läbiviidavad raievõistlused koosnevad viiest alast – langetamine, saeketi vahetus, kombineeritud järkamine, täpsussaagimine ja laasimine. Neljal viimasel, n-ö „platsialadel“ võisteldakse 23. mail Tartu kesklinnas. Sada päeva enne võistlusi on avalik ka meistrivõistluste ametlik kodulehekülg, mis on leitav aadressilt http://forestryskills.eu/ Eesti ja inglisekeelne kodulehekülg täieneb aja jooksul, hetkel on võimalik seal tutvuda võistlusalade ja üldise infoga.

Toomas Kelt

Eestimaa koolides alustas oma kolmandat aastat Prügi VaheTund

Eile startis juba kolmandat hooaega keskkonnateemaline haridusprogramm Prügi VaheTund. Programm sai avalöögi 27. jaanuaril Puhja gümnaasiumis, järgnevad Jõgevamaa koolid. Juba praegu on projektiga ühinenud mitukümmend kooli. Teeme Ära liikumisest väljakasvanud Prügi VaheTund on 5. klasside õpilastele suunatud keskkonnahariduslik programm.

“Kuna eelnevate aastate programm sai nii head tagasisidet, on suur osa koole meid juba kolmandat korda tagasi kutsunud,” räägib Liisa Toompuu programmi jätkamisest. “Ka see aasta jätkame juba alustatud suunaga, kus meie koolitajad tutvustavad lastele keskkonnateadlikku mõtteviisi neile omases keeles,” lisas Toompuu.

Kui Eestist alguse saanud ülemaailmne prügikoristusaktsioon Let’s Do It! World kogub maailmas üha enam populaarsust, siis eestlaste seas tegeletakse koristamise asemel juba üha enam selle tekkimise ennetamisega. “Nii on programmigi valitud just uudishimulikud ja arenevad viiendikud, kes on sellises eas, kus nende käitumist on veel võimalik mõjutada. Need lapsed saavad olema eeskujuks ka vanematele põlvedele, loomaks üheskoos puhtamat ja paremat ühiskonda,” tõi Dreimann välja programmi sihtrühma kuuluvate õpilaste olulisuse.

Programmijuhi Toompuu sõnul on tänavune Prügi VaheTund mängulisem: “Eelkõige just selle poolest, et lapsed ise saavad pärast programmi läbimist jätkutegevusena luua erinevaid omanäolisi taaskasutusteemalisi lauamänge.” Parimale lauamängule, mis vastab reeglitele ja on õpetlik ning kaasahaarav, paneb žürii välja 500 eurot, mille eest saab võitja valida endale ise sobiva auhinna.

Lisainfo: www.teemeara.ee/prygivahetund

Keskkonnaharidusprogramm Prügi VaheTund on 5. klassi õpilastele suunatud 45minutiline koolitund, kus koolitajad räägivad asjade tootmise ja tarbimise mõjust elu- ning looduskeskkonnale. Kogu programm on üles ehitatud lastele huvitavas võtmes, sisaldades endas foto- kui ka videomaterjale ja andes lastele näpunäiteid ise midagi prügivähendamise vallas ära teha. 2013. aastal kahe aktivisti, Liisa Toompuu ja Kristiina Dreimanni, poolt alustatu on nüüdseks kaasanud juba üle 200 kooli üle Eesti.

Projekti läbiviimist toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ.

Jõgevamaa pedagoogid jagasid üksteisega projektis „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ omandatud kogemusi

Jõgeva Lasteaed Rohutirts korraldas novembri keskpaigas näidistegevuse-seminari maakonna lasteaedade ja koolide pedagoogidele, kes osalevad väärtuskasvatuse projektis „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“.

Koosolijad jälgisid näidistegevusi ehk lastekoosolekuid, mille viisid läbi õpetajad Ester Sakrits, Pille Kibal ja Merle Jegorova. Peale seda vaadati laste tehtud etendust „Triin ja päike“ ning vahetati aktiivselt töökogemusi.

Positiivsed muutused omavahelises suhtluses

„Algus oli raske,“ meenutab õpetaja Ester Sakrits ning lisab, et suurem osa päevast räägiti lastega tunnetest ja väärtustest. Lastevanemate seas võis alguses märgata palju eesmärkidesse umbusklikult suhtujaid, kuid ajapikku võtsid nemadki projekti omaks ning lõid meeleldi tegevustes kaasa.

„Uus ja õpetlik metoodika on kindlasti aidanud muuta laste suhteid positiivses suunas,“ teab õpetaja öelda. Rühmas on toodud programmi temaatika, tegevused, tulemused ja osavõtjate arvamused kõigile nähtavale. Lastekoosolekul otsiti vestluskaardi abil lahendusi olukorrale, kus laps tunneb end kaaslaste seas tõrjutuna. Laste arvamusi aitasid vormistada lisaks Sõber Karule hea sõber nukk Sipsik, keda abistas õpetaja.

Sakrits hindab metoodika juures õpetlikke hea sisu ja piltidega lastekirjandust. Lastega massaaži tegemisel kasutab ta toredaid luuletusi. „Kui lapsed lähevad looga kaasa, saab seda koos ka lavastada,“ räägib Sakrits, et nii sündis ka etendus „Triin ja päike“, mida on ette kantud nii lastele kui täiskasvanutele.

Pille Kibal tõi näiteid tegevustest, mis toetavad „Kiusamisest vabaks“ programmist omandatavaid oskusi. Tema sõnul on kasvanud laste osavõtlikkus, nad oskavad järeldusi teha ja ennast sõnade abil kehtestada. Samuti hindab Kibal laste oskust töötada väikeses grupis ja paaris ning rõõmuga tõdeb ta, et programmiga seotud koduseid ülesandeid täidavad meelsasti nii lapsed kui lapsevanemad. Lastekoosolekud on lapsi õpetanud tundma ning nimetama enda ja teiste tundeid ning selgitama emotsioonidega seonduvaid põhjuseid. Loe edasi: Jõgevamaa pedagoogid jagasid üksteisega projektis „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ omandatud kogemusi

Jõgeval kõlas taas sõnum jõulurahust

Jõgeva linnapea Aareo Olgo soovitas jõulurahu väljakuulutamisel pühadekaarte saata. Foto: Marge Tasur

Jõgeva Kultuurikeskuse ees toimunud traditsioonilisel tseremoonial kuulutas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Einar Soone kogu Eestimaale välja jõulurahu. Piiskop Einar Soone märkis üle-eestilise jõulurahu välja kuulutamisele eelnenud kõnedes, et jõuluaja märksõnadeks on rahu, rõõm, perekond, vaikus, mõtisklus, endasse süüvimine, üllatuse valmistamine. “Kõik me vajame üksteise mõistmist, vajame kellegi toetavat kätt ja sõna,” ütles ta.

Heategevus ja abistamistemaatikat rõhutas ka Jõgeva linnavolikogu esimees Margus Kask. “Kolmanda advendi küünal on rahusõnumiga. Tänane maailm on aga selline, et mitte igal pool pole võimalik seista rahulikult jõulukuuse all. Mul on hea meel nimetada, et ka Jõgeva elanikud on abistanud inimesi, kes kannatanud sõdade ja pingekollete tõttu näiteks Süüria põgenikke,” lausus ta.

“Jõulud on toredad pühad ja lumine ilm ilus ja mõnus, kuid eks mulle toob see ka tööd juurde,” arvas tsermoonial osalenud majahoidja Ilmar Raud.”Osalesin jõulurahu väljakuulutamisel esmakordselt ja sain vahva elamuse,” arvas Enno Saariste Jõgeva vallast Palupere külast.

“Jõulurahu väljakuulutamine on meie linna üks suurepärasemaid sündmusi, kus meeleolu on tõeliselt ülev,” märkis Jõgeva kultuurikeskuse kunstiline juht Marika Järvet. Riigikogu esimees Eiki Nestor kutsus oma pöördumises Jõuluvanale kirja kirjutama ja paluma, et ta nii Jõgevale kui ka kogu Eestisse lund saadaks.

Kolmanda advendiküünla süütasid Riigikogu esimees Eiki Nestor, Jõgeva linnavolikogu esimees Margus Kask ja linnapea Aare Olgo Jõgeval kui Külmalinnas ja Eestimaa Jõuluvana kodus üle-eestilise jõulurahu väljakuulutamise idee pakkus Jõgeva linnapeana töötades välja praegune maavanem Viktor Svjatõšev.

Jaan Lukas

Uute naistetantsude konkursi võitis Kätrin Järvis

Kätrin Järvise koos Sõpruse I naisrühmaga.

Laupäeval, 1. novembril Jõgeva kultuurikeskuses toimunud uute naistetantsude konkursil pälvis I preemia Kätrin Järvise tants
„Leemekulbiliigutajad“, mille kandis ette tantsuansambel Sõprus I. Võiduga kaasnes 500 eurot auhinnaraha.

Teise preemia vääriliseks tunnistas žürii Ulrika Graubergi tantsu „Aja lugu“, mille esitas Haapsalu neiduderühm Läki Tantsule. Kolmanda preemia sai Ave Lääne tants „Kats sõsart“ Jõgevahe Pere neiduderühma esituses.

Lisaks andis žürii välja kolm eripreemiat, mille said Tiiu Aasa tants “Tervitus! Kas tantsime krakovjakki?”, Piret Kuntsi ja Eliisa Epro tants “Piigade polka Pöitse poistele” ning Madli Telleri tants “Üle vainude”.

Ühtekokku oli Jõgeval võistlustules 36 tantsu, mille kandsid ette 30 rühma ja 324 tantsijat. Tantse hindas viieliikmeline žürii, kuhu kuulusid Ilma Adamson, Ülle Feršel, Kadri Tiis, Helle-Mare Kõmmus ja Ülar Martjan.

Konkursi eesmärgiks oli leida uusi tantse II Eesti naiste tantsupeo repertuaari. Pidu, mis kannab nimetust MeheLugu, toimub 2016. aasta 12. juunil Jõgeval. Selle pealavastaja on Ülo Luht.

II Eesti naiste tantsupidu on jätkuks esimesele peole, mis toimus Jõgeva linna staadionil 12. juunil 2011. Pidu kandis nime „NaiseLugu“. Tol korral võttis etendustest osa 3500 tantsijat.

Kursi jahilossi perenaine kavatseb Pakaste mõisa restaureerida ja kasutusele võtta

Jaan Lukas

Turismi- ja toitlustusettevõtja ja mõisate eest seisja Alikee Kubi on otsustanud korrastada ja restaureerida Pakaste mõisa, kuhu kavatseb rajada hotelli koos konverentsikeskuse ja omanäolise restoraniga.

Alikee Kubi on alustanud koo abilistega Pakaste mõisahoone ja selle ümbruse korrastamist. Pakaste mõis paikneb Jõgeva vallas Painkülast Puurmani viival teel. Mõisahoonet on mitmeid kordi ümber ehitatud ja viimased elanikud pole seda kõige heaperemehelikumalt hoidnud. Tööd jätkub siin õige mitmeks aastaks.

Praeguseks on eemaldatud vundamendist ja maja lähiümbrusest parasiitpuud ja võsa, niitnud kohati rinnuni heina ja parandanud mitmest kohast katust. Palju aega ja vaeva kulub tubade puhastamisele prahist ja muust rämpsust. Lähitulevikus on plaanis hoonele uus kivikatus paigaldada. Pr. Kubi lisas, et tema visioonis tuleks mõis virsikuroosa koos pruunide aknaraamidega.

Sarnaselt talle kuuluva Puurmani vallas asuva Kursi jahilossiga kavatseb Kubi ka Pakastele rajada konverentsikeskuse koos hotelli ja restoraniga. Alikeele meeldib Pakaste mõisa logistiliselt soodne asukoht, milleks on lähedus Jõgeva linnale ning ajalooline Piibe maantee, millest Pakaste mõis jääb meeldiva kõrvalepõike kaugusele.

„Mõisakeldrisse plaanin rajada esindusliku õllerestorani. Õlut võin ka ise pruulida, Kursis olen seda tegevust juba praktiseerinud. Kõrvalhoonetesse sobivad aga hästi lisamajutustoad, saunad ja vajalikud toad erinevate tervist tugevdavate protseduuride jaoks,“ täpsustas Kubi oma plaane.

Mõisad kui kaubamärk

“Mul on suur armastus ja kirglik huvi mõisate vastu. Olen käinud paljudes Eestimaa mõisates ning jätnud igasse neist tükikese oma südamest. Valu, mida tunnen neid majesteetlikke hooneid hääbumas nähes on reaalne. Minu ümber on tekkinud grupp noori, kes mu entusiasmi jagavad ning kellega õnnestub ehk veel päästa nii mõnedki neist kompleksidest. Eestit iseloomustab väga tugev mõisakultuur. Kahjuks on aga väga paljudel mõisatel laguneda ja nende ümbrusel võssa kasvada lastud.

Loe edasi: Kursi jahilossi perenaine kavatseb Pakaste mõisa restaureerida ja kasutusele võtta

Vana-Jõgeval moodustati külaselts

Külaseltsi asutamiskoosolek Vana-Jõgeva külas. Foto: Ardi Kivimets — Külaseltsi asutamiskoosolek Vana-Jõgeva külas.
Foto: Ardi Kivimets

Mittetulundusühing Marlau korraldas möödunud laupäeval Jõgeva vallas asuvas Vana-Jõgeva külas esimese külapäeva, kus otsustati moodustada külaselts ning luua läbi ühistegevuse võimalused sisukamaks ja tervislikumaks vaba aja veetmiseks.

Vana-Jõgeva külas elav ettevõtja ja Jõgeva vallavolikogu liikme Marek Saksingu sõnul ajendas külapäeva korraldama soov ergutada siinset rahvast tihedamini suhtlema ja ühiselt paikkonda mitmekülgsust tooma. “Sellest ideest koorus ka otsus moodustada külaselts, mille liikmeteks on oodatud kõik, kes paigaga püsivat ja tugevat seotust tunnevad,” lausus ta. Saksing valiti ühehäälselt külaseltsi juhatuse etteotsa.

Mittetulundusühingu Marlau üks eesvedajaid Triinu Palmiste märkis, et MTÜ Marlau on ka Vana-Jõgeva külla registreeritud. “Olen kohaliku elu edendamisel kaasa löönud nii Järvamaal kui Jõgevamaal. Potentsisiaali elanike vaheliseks koostööks ning huvitavate ja silmaringi arendavate ettevõtmiste korraldamiseks on ka Vana-Jõgeval, mis teadolevalt kõige suurema asutustihedusega küla nii Jõgeva vallas kui ka kogu Jõgevamaal,” rääkis Palmiste. “Selles külas on erinevas vanuses mõtteerksaid ja tegusaid elanikke. Paljudel on siin suvekodud, mitmed on aga püsivalt elama asunud. Pühendunult eesmärkide poole püüdlemise korral võib siinsest külaseltsist saada üks jõudsamaid sellelaadseid organisatsioone Jõgeva vallas.” Palmiste andis ülevaate ka rahastamisallikatest, mis võimaldab projekte koostades külaelu arendavatel mittetulundusühingutel raha taotleda. Loe edasi: Vana-Jõgeval moodustati külaselts

Palal tähistatakse Anna Haava ja Juhan Liivi 150. sünniaastapäeva

Luuletaja Anna Haava. Foto Pala kooli arhiivist

Anna Haava nimeline Pala kool. Enn Parve foto

10.-13. oktoobrini toimuvad Palal kirjanduspäevad kooliõpilastele. Kirjanduspäevadega tähistatakse Kodavere kihelkonnas Haavakivi veskitalus ilmale tulnud luuletaja Anna Haava 150. sünniaastapäeva.

Ühtlasi tähistatakse ka luuletaja Juhan Liivi (1864-1913) sünniaastapäeva. Ürituse korraldavad Anna Haava nimeline Pala kool koostöös Eesti Harrastusteatrite Liidu ja Jõgeva maavalitsusega. Kirjanduspäevad algavad 10. oktoobril kokkusaamisega Pala kultuurimajas, kus räägitakse Anna Haava (1864-1957) elu ja loometeest ning toimub Jõgevamaa põhikoolide luulekavade konkurss. Ülevaatusel tunnustakse kõiki osalejaid ja antakse välja peapreemia. Lisaks Jõgevamaa koolidele võivad kaasa lüüa kõik õpilased, kes tulevad Anna Haava tähtpäevaüritusele. Anna Haava nimelise Pala kooli direktor Malle Weinrauchi sõnutsi on poetessi sünniaastapäevade tähistamine koolis pikaajaline traditsioon, mis sai alguse siis kui kool Anna Haava nime kandma hakkas. Olulise panuse Haava elukäigu ja loomingu tutvustamisele on andnud Assikvere haridusselts eesotsas Helgi Vagaga.

12. oktoobril saab vaadata Anna Haava ja Juhan Liivi loomingul põhinevat luuleetendust. Kirjanduslikust projektist võtavad osa erinevate Eestimaa koolide ja kooliväliste asutuste näiteringid. Iga trupp valmistab ette seitsme- kuni kaheksaminutilise luulekava Anna Haava või Juhan Liivi loomingust. Palale oodatakse juhendama professionaalseid näitlejaid: Liina Olmaru ja Indrek Sammuli juhendamisel seatakse luulekavad üheks tervikuks.

Luuleetendusele registreerimise tähtajaks oli 15. september, kuid osa võtma saavad tulla ka need, kes endast lähemal ajal veel märku annavad.

Pala on oluline kultuurilooline paik oma suurkujudega.

1.-10. oktoobrini kestab Palal kohaliku kooli õpilastele mõeldud omaloomingu konkurss “Sügise muinasjutt”, kuhu saab esitada luule ja proosapalasid, mis on inspireeritud Anna Haava maailmatunnetusest ja elufilosoofiast. 15. oktoobril tähistatakse koolis kirjaniku sünnipäeva kirjandushommikuga.

Jaan Lukas

Pajusi põllumajandusettevõtja ja peretohter said “Kogukonnapärli” laureaatideks

Paalid pildil veel — Külli ja Lembit Paal

Jaan Lukas

Jõgevamaalt pälvivad tunnustuse “Kogukonnapärl 2014” põllumajandusettevõtja Lembit Paal ja perearst Külli Paal, kes oma kodukandis Pajusis mitmekülgselt paikkonna elu edendamisega tegelevad.

“Põllumajandusfirma Pajusi ABF juhataja Lembit Paal märkis, et ettevõtte juhtimine aitab tal tegeleda algatamise ja organiseerimisega ka kogu paikkonna tasandil. „Kindlasti on mulle ja Küllile tulnud tunnustus lugupidamine kogu Pajusi kogukonna vastu, sest üks või kaks inimest ei suuda midagi märkimisväärset korda saata. Vajalik on ikka meeskonnatöö,” ütles Lembit Paal, kes kodukandis saanud viimasel ajal tuntuks ka rehepeksupäevade korraldaja ja populaarse lõõtspillimängijana, hobusekasvatuse ja ratsutamise edendajana.

“Mu aeg kulub ennekõike arstitööle. Püüan aga nii palju kui mahti kaasa lüüa ka kogukonna tegemistes,” ütles Külli Paal. “Mees, kellel on Külli sarnane naine, peaks olema abielu üle üliõnnelik. Minu ettevõtlikust ja pealehakkamist on tema sõbralik ja mõistev suhtumine igati soosinud,” lausus Lembit Paal. Tudengipõlves tutvunud Lembit ja Külli Paal elavad Pajusis 1987.aastast.

Loe edasi: Pajusi põllumajandusettevõtja ja peretohter said “Kogukonnapärli” laureaatideks

Laiuseväljal koguti allkirju õigeusu kiriku kabeli ehitamiseks

Munkpreester Stefan Ots. Foto: Mihkel Hurt

Jõgeva vallas Laiuseväljal tähistati Laiuse Jumalaema Sündimise koguduse loomise 165. ja selle kiriku 150. aastapäeva. Pärast jumalateenistust koguti allkirju külakabeli ehitamiseks lootusetult lagunenud kirikuhoone asemele.

Usu-ja kultuurisündmuse sissejuhatuseks helistas kella Laiuse Jumalaema Sündimise koguduses aastail 1951-1987 ametis olnud preestri Ermil Alliku poeg Georg Allik, kes kuni õpetanud Tartu Ülikoolis inglise keelt erinevate erialade üliõpilastele. “Praegu on siinsel kirikul seinad vaevalt püsti seismas ja torn viltu vajanud. Inimesed on minult küsinud, miks ajaloolise kultusehoone korda tegemiseks midagi ette ei võeta. Olen seletanud, et selle taastamine on väga keeruline ja võib kergesti jääda rahapuuduse taha. Küll aga võiks kirikuhoone asemele ehitada väike külakabel, milles paikneksid altar, ikoonid ja laud jumalateenistuse pidamiseks. Kõige olulisem on, et kabeli rajamise mõtet toetaks Eesti apostliku kiriku õigeusu kiriku valitsus.”

Loe edasi: Laiuseväljal koguti allkirju õigeusu kiriku kabeli ehitamiseks

Ansambel HELIKRISTALLID Mõtluskontserdite sari valgustab kirikuid

Lähimal nädala jooksul rändab ansambel Helikristallid mööda erinevaid Eesti kirikuid:

16.08.2014 kell 20 Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kirikus
17.08.2014 kell 16 Põltsamaa Niguliste kirikus
20.08.2014 kell 20 Narva Aleksandri kirikus

Mõtluskontserditel kõlavad meditatiivsed improvisatsioonid Eesti rahvakoraalide, regilaulu ja gregooriuse laulu teemadel. Repertuaar on valdavalt vaimulikel või ülendavatel pärimuslikel tekstidel. Lisaks erinevatele rahvapillidele, nagu setu kannel, lauto, lüüra, on kontserdil instrumentideks ka laulvad kristall-helikausid, mille helid mõjutavad meie keha ning teadvuse erinevaid tasandeid ja loovad esitatule erilise õhustiku. Iidsete keelpillide kõla koos kristallkausside toonidega lasevad kuuldavale igavikulised helid, kus on koos nii minevik, olevik kui tulevik.

Kontserdil üheks osaks on ka ligi meetrise läbimõõduga Päikesegongi meditatsioon. Päikesegongi ülemhelid lasevad kuuldavale justkui inglitekoori laulu, mis vibreerib päikese liikumise helide sagedusel. Võib isegi öelda, et kontsert kokku puudutab meie sisemisi maailmu ja toimib isegi teraapiliselt.

Ansambel HELIKRISTALLID koosseisus mängivad:
Tarmo Tabas — laul, raamtrumm, lüüra;
Toivo Sõmer — lauto, väikekannel, lüüra ja
Aivar Täpsi — laulvad kristall-helikausid, Päikesegong.

Ansambel HELIKRISTALLID

Sadala Külateatrite Päevadega tähistakse Muumitrollide looja sajandat sünniaastapäeva

Sadala Teatripäevade õpitubade meistrid Aleksander Eelmaa ja Garmen Tabor Sadala rahvamajas peetud Torma valla eakate jõulupeol 2013 aastal Foto Sadala Külade Seltsi kogust — Sadala Teatripäevade õpitubade meistrid Aleksander Eelmaa ja Garmen
Tabor Sadala rahvamajas peetud Torma valla eakate jõulupeol 2013
aastal
Foto Sadala Külade Seltsi kogust

15-17 augustini toimuvatel Sadala II Külateatrite Päevadel osaleb erinevatest Eestimaa paikadest kaheksa truppi, kellest eraldi etendustega astub üles viis. Sündmusega tähistakse ka Soome kirjaniku, kunstniku ning muumiraamatute autori Tove Janssoni sajandat sünniaastapäeva.

Sadala Külateatri Päevade eripäraks on ühised õpitoad meistrite juhendamisel ja ühisetenduse lavale toomine. “Õppetundides õpitakse kõnetehnikat, näitlejameisterlikkust, samuti lava valgustamise, grimmi, jumestamise ja kostümeerimisega seonduvat. Meistriteks on Tallinna Linnateatri näitleja Aleksander Eelmaa, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti programmijuht, etenduskunstide osakonna lavakõne lektor Garmen Tabor, kohaliku näitetrupi juhendaja Valdi Reinas ja muusikuna tegutsev Onu Priit,” ütles MTÜ Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt.

Tänavused Sadala Külateatrite päevad on pühendatud Soome-Rootsi kirjaniku ja raamatu illustraatori, Muumitrollide välja mõtleja Tove Marika Janssoni ( 9. august 1914-27. juuni 2001) sajandale sünniaastapäevale. Ühisetendusena õpitakse selgeks Tove Jansoni lugu “Sabatäht “, mida etendatakse pühapäeva õhtul kell pool kuus. Lugu räägib sellest, kuidas üks komeet oleks Muumioru peaaaegu hävitanud. Mõnede kriitikute arvates on selles teoses allegooria tuumasõjale. Huvilistel on võimalus osaleda õpitubades ja saada roll ühisetenduses. Korraldajad paluvad oma osalemisest teada anda telefonil 5211967.

Pille Tuti sõnul on Tove Janssoni loomingust repertuaaris ka laupäeval mängitav nukuetendus “Võlukübar“ ja etendus “Muumid pole kodus“ Sadala Külateatrite Lastetruppide esituses. Pühapäeval enne ühisetendust etendub aga Sadala Külateatri esituses “Muumipapa memuaarid“, kus Muumipapa räägib lugusid oma seiklusrohkest noorusest. Muumipapa rollis on etenduse ühel poolel Marten Sädeme ja teisel Eger Koger,” rääkis korraldaja.

Külalistruppidest astuvad laupäeval publiku ette Viljandi Pensionäride Ühenduse Teatristuudio etendusega „MATS VON KATROFEL“ ja Järvamaalt Kaalepi näitering Kaalepi Kratt etendusega “Vargamäe mehed Kihnut kaema”. Etendusi mängitakse ilusa ilmaga Sadala Rahvamaja õues.

Sadala II Külateatrite päeva toetavad Leader Eesti koos Jõgevamaa Koostöökojaga. SA Eesti Rahvuskultuuri Fond ja Torma vald. Kaugemalt tulnud teatriharrastajatele pakub majutust Sadala kool.

Jaan Lukas

Jõgeva ettevõtjad ja omavalitsustegelased peavad koostööpartneritega välisriikidest kontaktseminari

Moldovast Ungheni rajoonist pärit tooted ja trükised 2013. aasta kontaktseminaril Põltsamaa noortekeskuses Juventus. Foto: Ingrid Tamman — Moldovast Ungheni rajoonist pärit tooted ja trükised 2013. aasta
kontaktseminaril Põltsamaa noortekeskuses Juventus.
Foto: Ingrid Tamman

12.-15. augustini toimub Luua metsanduskoolis rahvusvaheline ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste kontaktseminar, kus Jõgevamaa nende valdkondade inimesed saavad kogemusi vahetada ja koostöösuhteid luua sõpruspiirkonade esindajatega välisriikidest.

Teist aastat järjest saabuvale rahvusvahelisele kontaktseminarile saabuvad väliskülalised Jõgevamaa sõpruspiirkonadest Soomest Keuruust ja Kaarinast, Leedust Kaisiadorysest, Moldovast Unghenist ja Valgevenest Voložõnist.

“Rahvusvahelise kontaktseminari korraldamisel on oluline osa logistikal,” ütles Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. “Seepärast korraldame seminari eelneva aastaga võrreldes varasemal ajal, see tähendab augustikuus, ja asukohas, millel on kõik vajalikud eeldused olemas: majutus, toitlustus, seminariruum – kõik käe-jala ulatuses. Luual korraldamise põhjuseks on seegi, et seminari üheks teemaks on ka puiduga seonduv, puidutööstus ja puittooted.”

Svjatõšev lisas, et seminari eesmärk on pakkuda meie ettevõtjatele ja omavalitsusjuhtidele võimalust leida uusi kontakte välisturgudel, uusi sidemeid ja tutvusi. Koos arutades on võimalik arendada uusi mõtteid ja koostöösuundi. On võimalik leida endale usaldusväärne tugipartner välisriigis, sest seminarile tulevad koos nii omavalitsusjuhid kui ka ettevõtjad. Niimoodi on tagatud tulijate usaldusväärsus.

Seminari on kutsutud avama väliskaubanduse- ja ettevõtlusminister Anne Sulling. Maavanem Viktor Svjatõšev annab ülevaate Jõgevamaast ja väljendab oma sõnavõtus soovi, et kontaktseminaril oleks võimalikult palju omavahelist suhtlemist ja koostöövõimaluste üle arutamist.

Loe edasi: Jõgeva ettevõtjad ja omavalitsustegelased peavad koostööpartneritega välisriikidest kontaktseminari

Jõgeval lõigati Euroopa rahurukist

Jõgeval Eesti Taimekasvatuse Instituudi toimus 1. augustil Euroopa rahurukki lõikus, millega tegid algust põllumajandusminister Ivari Padari ja Saksa suursaadik Christian Matthias Schlaga. Sügisel küpsetatakse Berliinis kokku 12 Euroopa Liidu riigis kasvanud rukkist sümboolne Euroopa rahuleib.

Kõik fotod rahurukki lõikusest! (Põllumajandusministeerium)

9. novembril 2014 möödub 25 aastat Berliini müüri ja “raudse eesriide” langemisest ning selle puhul pandi Saksamaal ja veel kümnes Euroopa Liidu riigis, sh Eestis, tänavu maha rukis, millest müüri langemise aastapäeva eel toimuval konverentsil küpsetatakse sümboolne rahuleib.

“20. sajand on täis kurbi sündmusi, kus sõjad on terved riigid pahupidi pööranud ja hävitanud põllumajandust,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. “Rahuleib on ilus initsiatiiv eriti tänastel keerulistel aegadel, kus meile tuletatakse meelde, kui oluline on rahu ja teineteisemõistmine põllumajandusele ja toidujulgeolekule.”

Rahuleiva küpsetamise idee ja initsiatiiv tulevad Berliinist, kus juba 2005. aastast alates kasvatatakse Lepituse kiriku lähistel rahu sümboliseerivat rukist. Just seal kasvanud rukki seemned pandi rahuleiva küpsetamise jaoks mullu septembri alguses mulda ka Eestis.

Eesti osa rahuleiva rukkist kasvas Jõgevamaal, lähedal Kärdele, kus sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahelise sõja lõpetamise leping.

Eesti liitus rahuleiva projektiga Saksamaa eelmise toidu-, põllumajandus- ja tarbijakaitseministri Ilse Aigneri üleskutsel. Projektis osalevad lisaks Saksamaale riigid, mis pärast Berliini müüri langemist said lõpuks võimaluse iseseisvuda: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ja Bulgaaria. Berliini müür langes 9. novembril 1989.

Euroopa rahuleiva projektist lähemalt!

Kalevipoja teemapark Vooremaal kutsub reisima maailma lõppu

Jõgevamaal Kääpa külas asuvas Kalevipoja teemapargis toimub 13. augustil algusega kell 10 kogupere seikluspäev “Lennukiga maailma lõppu”, kus saavad osaleda nii pisemad kui suuremad seiklejad. Huvilistel on kogu päeva jooksul võimalik soodushindadega pääseda seiklusradadele ja osaleda esimest korda ka põnevas kalevipojateemalises fotojahis.

Kalevipoja teemapark asub Tartu-Jõhvi maantee ääres (kaugus maanteest 2 km) Tartu poolt tulles 20 km enne Mustveed ja tegeleb eestlaste rahvuseepose tutvustamisega nii Kalevipoja muuseumis kui kalevipojateemalistel seiklusradadel. Alates 2010. aastast avatud Krati seikluspargi loomise idee sai inspiratsiooni Eesti rahvapärimusest tuntud tegelasest – Kratist. 2013. aasta suvel avati LEADER programmi toel seikluspargis aga uus ja põnev kõrgseiklusrada, mis kannab Kalevipoja laevale sarnasel nime “Lennuk”. Just “Lennukiga” Kalevipoeg maailma lõppu purjetada tahtiski.

Seikluspäeva läbiviijateks on Krati seikluspargi ehitanud kogenud OÜ Seiklusring meeskond ja Kalevipoja teemaparki haldav SA Kalevipoja koda. Lisaks terve päev avatud seiklusradadele on võimalik külastada ka Kalevipoja muuseumi, lähipiirkonna turismiarendajatele, peamiselt majutusasutuste töötajatele tehakse päeva jooksul seikluspargi tutvustus, huvilistel on aga võimalik osa võtta ka fotojahist, mil nimeks “Kalevipoeg, Olevipoeg ja Sulevipoeg – kes jääb peale?”

Oma meeskonnaga Krati seikluspargi ehitanud OÜ Seiklusring juhi Valdo Kanguri sõnul tasub seikluspäevale tulla eelkõige sellepärast, et “Lennuki” puhul ei ole tegu tavalise seiklusrajaga, vaid see kujutab endast seiklusrännakut läbi meie rahvuseepose. Iga elemendi ja harjutuse taga on legend Kalevipojast. Tavaliselt on radadel põhirõhk vaid ronimisel, siin on tegu teistmoodi seiklusega.

Kõigil osalejatel, sealhulgas turismiarendajatel on soovitatav end Kalevipoja seikluspäevale eelnevalt registreerida. Lisainfo: www.kalevipojakoda.ee
Janno Zõbin,
SA Kalevipoja Koda juhataja

Kuningamäe kardirajal toimuvad tudengivormelite võistlused

6.-9. augustini on tudengivormelite võistlused Põltsamaal, Kuningamäe kardirajal. Kuningamäe kardirajal on ainulaadne võimalus näha bensiini- ja elektrivormeleid vahetus mõõduvõtmises ja tutvuda uusimate tehnoloogiliste lahendustega. Võistlusel osaleb ka Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli ühismeeskonna uus elektriauto FEST14.
Võistluste avatseremoonia algab 6. augustil kell 18. Võistluste finaal algab 9. augustil kell 10. Tippmeeskonnad tulevad starti viimastena, pärastlõunal.
Pealtvaatajatele on võistlused tasuta.
Baltic Open on rahvusvahelise autospordi tootearendusvõistluse Formula Student mitteametlik osaetapp. Võistlustel näeb ringrajal 18-t isevalmistatud tipptehnoloogilist väikevormelit. Osalejad tulevad 9st riigist, esindatud on kõik Põhjamaad, Holland, Ühendkuningriik, Venemaa ja Saksamaa. Kõik autod on projekteeritud ja valmistatud ühiste reeglite järgi. Lisaks bensiinimootoriga masinatele stardib ka 3 elektrivormelit.
Võistluste üheks tõmbenumbriks on maailma edetabelis 500 meeskonna hulgas 5. kohta hoidnud Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli ühismeeskonna värske elektriauto FEST14. Põltsamaa osavõistlus on selle mudeli esimene mõõduvõtt.
Joosep Ausmees

Raamatukogudes võiksid „munad kanu” õpetada

Eesti rahvaraamatukogude töötajad peavad teisipäevast kuni tänaseni Jõgevamaal oma traditsioonilist suveseminari, seekordne teema on „Raamatukogud liikumises”. Suveseminaril toimuvad loengud aktuaalsetel teemadel ning iga kord tutvutakse põhjalikumalt ühe maakonna kultuurielu ja raamatukogudega. Seekord on tähelepanu all Jõgevamaa. Rahvaraamatukogude suveseminarid on pika ajalooga, esimene neist toimus 1963. aastal.

Rahvaraamatukogud kui olulised kogukonnakeskused võiksid kiiresti muutuvas ühiskonnas pöörata suuremat tähelepanu oma lugejate toetamisele uue tehnoloogiaga toimetulemisel, rääkis Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm täna, 31. juulil rahvaraamatukogude suveseminaril Jõgeval.

„Eakamad inimesed kipuvad olema tehnoloogiauuenduste suhtes ettevaatlikumad, seevastu noored õpivad kiiresti ja võtavad esimestena kasutusele uue tehnoloogia. Seega võiks just raamatukogudes tuua noori koolitaja rolli, algatada „muna õpetab kana“ põhimõttest lähtuvaid koolitusi,” pakkus Talihärm välja viisi, kuidas raamatukogud saaksid oma lugejatele harjumuspärasest erinevates valdkondades abiks olla.

Arvuti või mobiiltelefoni kasutamine, e-väljaannete lugemine, e-teenuste kasutamine on vaid mõned näited koolitustest, mille puhul võiks ühe kogukonna sees noori ja vanu omavahel kokku tuua. „Selliste koolituste korraldajana on rahvaraamatukogud kõige ehedamal moel just need asutused, mis loovad suuremat sidusust oma kogukondade seas,” märkis Talihärm. Ta lisas, et esmalt vajaksid noored mõistagi raamatukogutöötajate või vastavate spetsialistide koolitust, kuidas täiskasvanuid õpetada.

Raamatukogude rolli muutumine tähendab ka vajadust pöörata järjest rohkem tähelepanu kasutusmugavusele. Üks olulisi suundi rahvusvahelisel tasandil on iseteenindusvõimaluste avardamine, lugejale suurema vabaduse andmine. „Samuti tuleks vaadata oma ruumides ringi selle pilguga, et milleks neid veel kasutada annab. Ruumikasutuse paindlikkus on märksõna, mis toob raamatukogudesse uusi tegevusi, loob suuremaid koostöövõimalusi teiste haridus- või kultuuriasutustega ja seeläbi kutsub raamatukokku uusi huvilisi,” julgustas Talihärm oma ettekandes rahvaraamatukogusid märkama oma kogukonna muutuvaid vajadusi.

Katrin Arvisto

Siimu-Jaani talus sõidetakse ajamasinaga 1936 aastasse

2. augustil oodatakse kõiki Pajusi valda Vägari külasse Siimu-Jaani tallu Suurele-Rahvapeole, kus “ajamasin” viib tagasi 1936 aastasse, mil üks edukas talupere endale esimese auto ostis.

Stiilse koosviibimise sisustavad ajastukohased laulud ja tantsud ja sõnakustietelemised. Õpitubades on võimalik omandada erinevaid oskusi ja tarkusi.

Päeva eesmärk on mängulise tegevuse kaudu tutvustada tormilist arengut, mis toimus eesti rahva elus 1920ndate ja 30ndate aastate kestel, seoses tehnika arengu ja poliitiliste muurangutega. Rehetarest taluhäärberisse, hobuse tagant traktori ja kombaini peale ning autorooli, kandle ja torupilli asemel kitarri ja akordioni ning grammofoni muusika saatel tantsima, regialaulude ja ringmängude asemele organiseeritud seltsitegevus ja etlemine jne. Taluõuele on loodud reaalne tegevuspaik koos tegelastega, kes oma tegemiste kaudu tutvustavad neid kaugeid aegu. Näidatakse tolle aja moodsat tehnikat: autod, jalgrattad, fotograafia, kino ja raadio. Õpetatakse vanu töövõtteid: või tegemine, leiva küpstemine, heina niitmine, lina kasvatamine, ning vanu tantse: külatantsud ja swingtantsud. Loe edasi: Siimu-Jaani talus sõidetakse ajamasinaga 1936 aastasse

Jõgeval musitseerib Baltimaade akordionistide ühendorkester

Orkester Baltic Tremolo dirigendid Valdo Värk Eestist, Viktor Nikandrov Lätist ja Maryte Markeviciene Leedust. Foto: Johannes Haav — Orkester Baltic Tremolo dirigendid Valdo Värk Eestist, Viktor Nikandrov Lätist ja Maryte Markeviciene Leedust.
Foto: Johannes Haav

Esmaspäeval, 21. juulil toimub Jõgeva kultuurikeskuses Eesti, Läti ja Leedu akordionistidest koosneva orkestri Baltic Tremolo kontsert.

Akordionistide orkester Baltic Tremolo mängib 50minutilisel kontserdil ligi 15 pala.

“Mõnedki palad on sellised, mida suvisel kontserttuuril mängime esmakordselt. Jõgevale saabumegi esinema Saaremaalt,” ütles orkestri üks dirigente Valdo Värk, kes on sündinud Jõgeval ja lõpetanud Jõgeva muusikakooli akordioni eriala. Tema õpetajateks olid Taimi Jõela (praegu Vasser) ja Kaupo Kase. Samuti on Jõgeval dirigeerimas Baltic Tremolo dirigent Viktor Nikandrov Lätist ja Maryte Markeviciene Leedust.

Baltic Tremolo kasvas välja Pärnus loodud kollektiivist Noored Akordionistid, mida juhatas Eesti tuntuim akordionist Venda Tammann.

Jaan Lukas

Eesti vabadusvõitlejad kogunevad täna Põltsamaal

Täna, 19 juulil koguneb Põltsamaal toimuvale Eesti Vabadusvõitlejate Liidu XXII kokkutulekule ligi 400 inimest. Nendest enamik on II maailmasõja veteranid, kelle sõdimise eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine. Sündmus koosneb pidulikest ja isamaalistest tseremooniatest, mis saavad teoks Põltsamaa ajaloolistes paikades ning kõige kauem ollakse koos Põltsamaa lossihoovis.

Kokkutuleku avab Jõgeva Vabadusvõitlejate Liidu juhatuse esimees, II maailmasõja veteran Arnold Kull, kes oma avakõnes märgib, et praegused veteranid olid sõja alguses 14-22 aaastased.

“Eesti armeed, kus olime valmistunud teenimiseks, polnud enam olemaski,” lausus Arnold Kull. “Eesti mehed võitlesid II maailmasõjas aga mitte Suur-Saksamaa eest, vaid Eesti riikliku iseseisvuse taastamise nimel. Me elasime läbi kõik koledused. Kes viidi sõjavangina Venemaa vangilaagritesse, kes tegi läbi Tšehhi põrgu, kes kannatas Tööpataljoni alandusi. Mõnest said metsavennad. Lootus kippus kaduma, hirm tuleviku ees aga püsis. Seda enam tundsime rõõmu, kui Eesti ometi vabaks sai ja selgus, et meie polnud asjate võidelnud ja oma ideid aastakümneid kaasas kandnud.”

Vabadusvõitlejate kokkutulekul osalejad kogunesid alates kella 10 registreemispaika Veski tänavasse noortekeskuse Juventus hoonesse Ametlik osa algas pärgade asetamisega vabadussõja mälestusmärgi jalamile. Veski ja Aia tänava vahelisse parki, president Konstantin Pätsi istutatud tamme kõrvale pannakse kasvama vabadusvõitlejate tamm. Rongkäigus minnakse EELK Põltsama Niguliste koguduse kiriku juurde, kus päevakohase jumalateenistuse peab õpetaja Markus Haamer. Sündmused jätkuvad Põltsamaa lossihoovis, kus heisatakse kokkutuleku lipp.

Loe edasi: Eesti vabadusvõitlejad kogunevad täna Põltsamaal

Kodukandipäev tõi uut sädet Tapiku külaellu

Tapiku kodukandipäeval musitseerinud Jõgeva ansambli Kuukressid ja saateansambli liikmed. Esiplaanil sündmuse üks korraldajaid, ettevõtja ja kultuuriharrastaja Virve Peterson. Foto: Johannes Haab — Tapiku kodukandipäeval musitseerinud Jõgeva ansambli Kuukressid ja saateansambli liikmed.
Esiplaanil sündmuse üks korraldajaid, ettevõtja ja kultuuriharrastaja Virve Peterson. Foto: Johannes Haab

Möödunud laupäeval Pajusi vallas toimunud Tapiku kodukandipäevale kogunenud inimestest olid enamik kunagise siinse kooli vilistlased. Koosolijad meenutasid möödunud aegu ning tundsid head meelt kohaliku elu edendamise üle praegu Tapikul.

Sündmuse peakorraldaja, Tapiku külaseltsingu eestvedaja Virve Etulaid ütles, et külapäevi on Tapikul korraldatud kolmel korral, kuid tänavu otsustati teha kodukandipäev, et kokku tuleks ka ümberkaudsete paikade praeguseid ja endisi elanikke.

“Jagasime infot nii näost näkku suhtluse kaudu kui ka Facebooki vahendusel, mille tulemusena kogunes Tapiku külaplatsile üsnagi palju inimesi laupäeva veetma,” lausus kodukandipäeva üks organiseerijaid Virve Peterson.

Kokkusaamist sisustas muusikaliselt Jõgeva naisansambel Kuukressid koos saateansambliga. Ansambli liige, laulja -ja pillimängija Virve Peterson luges omaloomingulisi vahetekste, mis põimusid laulusõnadega ühtseks tervikuks. Virve luges ette ka enda kirjutatud luuletuse vanast armsast Tapiku koolimajajast, kus ta 1965. aasal lõpetas kaheksa klassi.

“Tapikul tunnen end alati koduselt,” lausus Virve huumorimeelselt. “Esmakordselt laulsin siin esimese klassi koolitüdrukuna. Ja ilmselt siit algaski muusikahuvi. Toona oli Tapiku kooli muusikaõpetajaks Ave Kumpas (neiupõlvenimega Major).”

Loe edasi: Kodukandipäev tõi uut sädet Tapiku külaellu

Kasepää kutsub romantilisele muusikaseiklusele

Peipsimaa kuulsad sibulad. Foto: peipsimaa.blogspot.com

18. ja 19. juuli õhtul saab Tiheda külas Kasepää laululaval teist aastat järjest teoks festival Peipsi Romantika, mille kontsertidel esinevad nii professionaalsed muusikud kui ka Jõgevamaa kultuurikollektiivid.

Peakorraldaja Hannes Soosaar märkis, et juba möödunud aastal toimunud Peipsi Romantika festivali ajal tekkis idee sündmus traditsiooniks muuta. „Tore oli kuulda positiivset tagasisidet nii artistide valiku kui ka kogu korralduse osas,“ märkis ta.

„Jõgevamaa kultuurikollektiivid esinevad Peipsi Romantikal tänavu esmakordselt. Esimesel päeval rõõmustavad oma tantsudega kontserdikülastajaid tantsurühm „Nii ja Naa“ Põltsamaalt, teisel päeval segarühm „Kaaratsim“ Jõgevalt. See on mõlemale osapoolele kasulik. Isetegevuslased saavad esinemiskogemust juurde, festivali külastajad aga nautida heal tasemel tantsunumbreid. Seda ideed tahame ka järgmistel aastatel rakendada. Kutseliste esinejate valikus on alati tähtsal kohal, kuidas need artistid ja nende repertuaar sobivad Peipsi äärde. Ühtlasi on tähtis, et romantilist õhkkonda saaksid nautida erinevas vanuses inimesed,” rääkis Soosaar. Loe edasi: Kasepää kutsub romantilisele muusikaseiklusele

Näduvere külaseltsi eestvedaja pakkus peotule edasiviijatele allikavett

Peotuli on jõudnud Näduvere külasse. Foto: Külli Kraft

XXVI laulu ja IXI tantsupeo “Puudutus. Puudutuse Aeg ” peotule teekonnal Jõgevamaal oli viimane peatus Torma vallas Näduvere külas, kus TuleTulemise tseremoonial osalejatele pakuti allikavett.

Näduvere Külaseltsi juhatuse esinaine Ülvi Nool pakkus peotule edasiviijatele ja sündmust vaatama tulnud paikkonna ja selle ümbruse elanikele Rausi allikast võetud vett. “Allikavett sai pakutud suuresti selle tervisliku ja jõudu andva toime pärast, kuid ka selle kultuuriloolist tähendust arvestades. Nii oli 2011. aastal toimunud I Eesti Naiste Tantsupeol kesksel kohal legend kolmest naisest, kes Siniallikal nõidumas käisid. Tuntud ooperilaulja Margarita Voites on aga öelnud, et kuulajate sõnul tekitab tema laulmine sellise rahuliku tunde nagu istuks allika ääres, ” lausus külaelu eestvedaja.

Veel kostitas Nool tseremooniale kogunenuid rääbisevõileibadega. “Enne tule jõudmist Ida-Virumaale on ka Peipsi kala pakkumisel sümboolne tähendus, sest kalapüük on oluliseks ettevõtlusvaldkonnaks ja harrastuseks mõlemas maakonnas. Rääbis on küll haruldame kala, kuid hea tahtmise korral on seda võimalik saada. TuleTulemine on sedavõrd erakorraline ja pidulik sündmus, et sel puhul tasuks rääbise saamise nimel pingutada, ” märkis ta.

Mitmedki Näduvere küla elanikud ja samuti sinna paika kogunenud Mustvee kultuuritöötajad ning naiskoori “Meeliko” lauljad ühinesid jalgratastel Ida-Virumaa suunas suunduva peotule edasiviijate teekonnaga. “Sellisel päeval on tunne tõeliselt rahvuslik ja meeleolu ülev,” ütles Mustvee kultuurikeskuse juhataja kohusetäitja Laidi Zalekešina.

Jaan Lukas

Jõgevamaa Võidupüha paraad toimub Mustvees

Mustvee kultuurikeskus. Foto: Johannes Haav

Jõgevamaal toimuvad tänavune Võidupüha paraad ja maakaitsepäeva tähistamine Mustvee linnas. 23. juunil kell 15.30 saab kesklinnast alguse Kaitseliidu Jõgeva Maleva pidulik paraadmarss. Peipsi pealinnas peetaval paraadil osalevad Kaitseliidu Jõgeva maleva, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde koondrühmad. Üksused rivistuvad Mustvee Kultuurikeskuse ette.

Pärast pidupäevakõnesid annavad Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Enn Kurg üle rahvusvärvides mastivimplid konkursi Jõgevamaa „Kaunis kodu 2014“ parimatele.

Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese süüdatud võidutuli saabub tänavu Valgast, Jõgevamaalt on tuletoojateks on abielupaar Torma vallast: kaitseliitlane Jaak Laurikainen ja naiskodukaitsja Ilje Laurikainen. Maavanem jagab tule Jõgevamaa võidutulede süütamiseks omavalitsuste esindajatele.

Sündmusel pakutakse kehakinnituseks sõdurisuppi. Vaadata saab Kaitseliidu, Päästeameti, Politsei ja Piirivalveameti korraldatud näitust relvastusest ja tehnikast.

“Jõgevamaal toimuvad Võidupüha paraadid ja maakaitsepäeva tähistamised vastavalt välja kujunenud traditsioonile kolmes maakonnas paiknevas linnas Jõgeval, Põltsamaal ja Mustvees. Tänavugi on selleks paigaks pikaajalise ajaloo ja kultuurilooga Mustvee, mis paikneb Euroopa Liidu idapiiril ja on saanud tuntuks kahe rahvuse ja elulaadi põlise kõrvuti eksisteerimise poolest, ” lausus maavanem Viktor Svjatõšev.

Jaan Lukas