Jõgeva vald peab 146. sünnipäevapidu laupäeval Kuremaal

Fotomeenutus Jõgeva valla 145. aastapäeva tähistamisest Kuremaal. Foto: erakogu
Fotomeenutus Jõgeva valla 145. aastapäeva tähistamisest Kuremaal. Foto: erakogu

Sel laupäeval, 17. augustil Kuremaal keskpäevast hilisõhtuni kestvatel Jõgeva valla 146. aastapäeva pidustustel  “Nooruslik Jõgeva vald 146“ pakutakse erineva vanuse ja huvidega inimestele mitmekülgseid ajaveetmisvõimalusi ning tuttavaks on võimalik saada paikkonna erinevate tegevusvaldkondadega.  Lossi pargis toimuvat sündmust korraldavad MTÜ Marlau ja Jõgeva vallavalitsus kohalike ettevõtjate ja eraisikute kaasabil ja toetusel.

MTÜ Marlau juhatuse liige ja „Nooruslik Jõgeva vald 146“ projektijuht Triinu Palmiste rääkis, et aastapäevapeo teemaks valiti “Nooruslik Jõgeva vald” põhjusel, et omavalitsuspiirkonnas on elujõulised lasteaiad ja koolid. Noortele on mitmeid võimalusi pakutud noortekeskuste ja erinevate huviringide näol. Nooruslikku elutahet jätkub erinevatel elualadel.

“Kuremaal võib ringi vaadata kohalikus avatud noortekskuses ning ootame külla ka teisi noortekeskuseid ja noortele suunatud organisatsioone  lähemalt ja  kaugemalt,” ütles MTÜ-sse Marlau kuuluv ettevõtaja Andrus Sibul. “Poistele ja tüdrukutele on mängimiseks eraldi lasteala, kus on ka batuut, millel hüppamine tasuta. Laadale “Looduslik ja naturaalne” ootame ettevõtjaid, mittetulundusühinguid ja eraisikud eestimaiseid aia-ja põllusaadusi, käsitööd ja muudki kohalikku kaupa müüma. Välismaisele kraamile ja masstoodangule  jäävad aga laadaväravad suletuks.” Sibul lisas, et kauplejatele Jõgeva vallast on plats laadal tasuta ja registreerida saab selle nädala neljapäevani.

Loe edasi: Jõgeva vald peab 146. sünnipäevapidu laupäeval Kuremaal

Kuremaa lossis kõlavad laulud tuntud poppmuusikutelt

Eduard Glotovs, Alen Veziko ja Priit Sootla Kuremaa lossi ees. Foto: Kadi Tallisaar
Eduard Glotovs, Alen Veziko ja Priit Sootla Kuremaa lossi ees. Foto: Kadi Tallisaar

Käesoleval  suvel toimuvad Kuremaa lossis tunnustatud popmuusikute kontsertid. Möödunud reedel esines siin laulja Alen Veziko koos klahvpillimehe Priit Sootla ja kontrabassimängija Eduard Glotovsiga. 19. juulil astuvad aga publiku ette kontsertuuri “Armastuse ilmad ” artistid Uku Suviste, Luisa Värk ja Miina Värk. Kultuuriseltsi Jensel eestvedaja Vello Pütsepa sõnul on Kuremaa lossis peetud asutuste ja ettevõtete koosviibimistel ja pidulikel vastuvõttudel läbi aegade esinenud tõenäoliselt kõik Eesti popmuusikud.

“Tänavu annavad aga nimekad artistid siin esmakordselt avalikke kontserte. Alen Vezikole ja tema laule saatnud instrumentalistidele Priit Sootlale ja Eduard Glotovsile tuldi kaasa elama lisaks Kuremaale teistest Jõgevamaa paikadest ja kaugemaltki. Suure huviga oodatakse ka Uku Suviste, Luisa Värgi ja tema tütre Miina kontserti,” lasusus staažikas kultuuritöötaja ja mitmete ansmblite juhendaja. Vello Pütsepa eestvedamisel on Kuremaal alates 1987. aastast korraldatud ka Vooremaa vokaalansamblite päevi.

“Ajaloohõngulises hoones on pidulik esineda ja meeldiv on näha ka väärikat publikut,” ütles eelmisel reedel Kuremaal laulnud Alen Veziko. “Kontsert ühes lossis tekitab mõtteid ka selleks, millistes teisteski sarnastes paikades võiksid sellised muusikasündmused teoks saada,” lisas ta. Klahvpillimängija Priit Sootla kiitis Kuremaa lossi saali akustikat. “Eestis osatakse kunagisi mõisahooneid korda teha, hästi hoida ja mitmekülgselt kasutada,” märkis kontrabassist Eduard Glotovs, kelle enda kodumaa on Läti.

“Heatasemelised kontserdid võimaldavad esinduslikul Kuremaa lossil veelgi tuntumaks saada. Loodetavasti leiavad muusikasündmuste külastajad ka aega siinse looduse nautimiseks ja teistegi vaatamisväärsustega tutvumiseks,” arvas Jõgeva vallavolikogu aseesimees ja MTÜ Marlau juhatuse liige Marek Saksing.

Tänane Kuremaa loss valmis aastatel 1837-1843 maamarssali Alexander von Oettingeni eestvedamisel. Oettingen sai Kuremaa mõisa omanikuks 1834. aastal. Talle kuulusid muuhulgas ka Vistusti, Luua, Vaimastvere ja Ripuka mõisad.

Jaan Lukas

Jõgeva alevikus alustas tööd taimekasvatusinsituut

Pidulik tseremoonia Jõgeva alevikus- rahvakeeli "Sordis " Eesti Taimekasvatuse Insituudi esimesel tööpäeval. Foto: Reine Koppel
Pidulik tseremoonia Jõgeva alevikus- rahvakeeli “Sordis ” Eesti Taimekasvatuse Insituudi esimesel tööpäeval. Foto: Reine Koppel

Esmaspäeval alustas Jõgeva alevikus tööd Eesti Taimekasvatuse Insituut, mis on  Jõgeva Sordiaretuse Insituudi ja Sakus paiknenud Eesti Maaviljeluse Insituudi liitumisel  loodud põllumajandusteadusasutus.

Senise Jõgeva Sordiaretuse Insituudi ja nüüdse Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel märkis, et uus teadusasutus otsustati luua Eesti vabariigi valitsuse otsusega. “Jõgeva alevikus paiknevad Eesti Taimekasvatuse Insituudi keskus ja siin jätkatakse traditsiooniliste tegevustega. Eesti Maaviljeluse Insituudis tehtud töösuundadega jätkatakse praegu Sakus, kuid tulevikus võidakse mõni nendest tegevusharudest ka Jõgevamaale üle tuua.

Koppel märkis, et loodetavasti tekivad Jõgevamaa sordiaretajatel ja teistelgi teadustöötajatel Eesti Taimekasvatuse Insituudi koosseisus igapäevatööks veelgi mitmekülgsemad ja laiaulatuslikumad võimalused  ning ka paremad tingimused tööpindade kasutamiseks.

“Mõnedki infrastruktuurid vajavad  kaasajastamist. Näiteks praegune laborihoone on jäänud kitsaks teraviljade ja heintaimede katsematerjali töötlemiseks. Loodame, et perioodiks 2014-2020 planeeritakse  Jõgeva alevikus asuva teaduskompleksi arendamiseks senisest enam raha,” ütles Eesti Taimekasvatuse Insituudi direktor.

Eesti Taimekasvatuse Insituudi tegevusvaldkonadeks ja üksusteks on agrotehnoloogia, sordiaretus, taimekaitse- ja taimebiotehnoloogia geenipank, seemnekeskus,  arendus-ja haldusosakond ning juhtkond.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on öelnud, et Eesti Taimekasvatuse Insituudi tööle hakkamine võimaldab luua suuremate isikkoosseisudega uurimisgruppe ja tõsta võimekust teadustöö tegemisel.

Jaan Lukas

Talgutööd võimaldavad Kuremaa mõisvalitsejamajas õppeklassi avada

Talgulised MTÜ Marlau eestvedamisel õppekeskuseks kohandatud Kuremaa kunagise mõisavalitsejamaja ees.
Talgulised MTÜ Marlau eestvedamisel õppekeskuseks kohandatud Kuremaa kunagise mõisavalitsejamaja ees.

Mittetulundusühingu Marlau eestvedamisel Kuremaal  4 mail  toimunud “Teeme ära ” talgutel puhastati kunagises mõisavalitsejamajas ka kaks ruumi , millesse  plaanitsetakse rajada õppeklass ja puhkenurk.

MTÜ Marlau juhatuse liikme Triinu Palmiste sõnul võimaldab ruumide puhtaks saamine mõisavalitsejamajas hakata siin lisaks restaureerimise praktilisele õppele läbi viima ka teooriatunde. “See on märkimisväärne samm meie ettevõtmiste arengus, ” märkis kohaliku elu edendaja. “Kokku on valitsejamajas viisteist ruumi , millest varem olime juba korda teinud viis.

Talgupäeval sai ka maja ümbrus puhtaks okstest ja lehtedest. Maja ümbruse puhastamisega nägid kella kümnest hommikul õhtu kella viieni vaeva kuus inimest. MTÜ liikmetega oleksime sama tulemuse saavutanud mitmeid päevi kauem kestnud tööga.  Nüüd on kohe mõnus restaureerimiskotta minna ja mõistagi ka ilus silmale vaadata, ” märkis Palmiste. “Talgutel osales kaheksa täiskasvanut ja kaks last, kes pika tööpäeva vapralt vastu pidasid. Mitmed talgulised olid väljaspooöt Kuremaad. Suured tänud kõigile mittetulundusühingu Marlau nimel, ” märkis ta. Triinu Palmiste nimetas MTÜ Marlaule suureks auks ja üllatuseks  Kuremaa külavanem Aimar Pihlak palvet heisata talgupäeva avamisel  Eesti Vabariigi riigilipp. Samuti oli Kuremaa külaseltsi poolt maitsev talgusupp.

“Ajaloohõnguline mõisavalitsejamaja on meile väga hingelähedane. Hoone valmib põhjalikumat remonti ja puhastamist, kuid oleme nõuks võtnud seda samm haaval korda teha. Selleks otsime ka erinevaid võimalusi rahastajate leidmiseks. Jõgeva valla pärl Kuremaa on seda väärt, et siia elu tagasi tuua ja pakkuda elanikele erinevaid võimalusi vaba aja veetmisel, ” ütles Triinu Palmiste.

 Jaan Lukas 

Puuetega inimeste tervisepäev Kuremaal

Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda korraldab 26. märtsil 2013 algusega kell 10 Kuremaa ujulas tervisepäeva maakonna puuetega inimestele

  • Jõgeva Haigla peaarst hr Põdder räägib tervislikest eluviisidest
  • Vererõhu, -suhkru ja kolesterooli mõõtmine
  • Vesiaeroobika näidistund
  • Basseinide ja saunade kasutus kell 10-15

Tellitud transport Kuremaale väljub Jõgeva taksopeatusest kell 9.45 ning Kuremaalt tagasi Jõgevale kell 15.

Tervisepäevast osavõtt tasuta.

MTÜ Airaan käsitöötegijad avasid jõulunäituse Kuristal

MTÜ Airaan liige Ene Kõiv näitab oma näppude alt sündinud kotti. Foto: Johannes Haav

Kurista lasteaias avatud MTÜ Airaan jõluteemalisel käsitöönäitusel saab vaadata mitmekülgses valikus nii dekoratiivasju kui ka praktiliseks kasutamiseks mõeldud esemeid.

Kuristal ja selle ümbruses seltsielu edendamisega tegelev MTÜ Airaan korraldas jõuluteemalise käsitöönäituse kuuendat korda. “Iseäranis rohkesti on tänavusel näitusel jõulukuuse kaunistamiseks sobivaid lõngast kuulikesi, jõulukaarte, kinkekotte, pitsääristustega kätterätte, kõikvõimalikes värvitoonides kindaid ja sokke ning palju muudki huvitavat, nägusat ja omapärast, sest iga käsitöö on kordumatu ja peegeldab tegija fantaasiat,” ütles Airaani juhatuse liige Aita Saksing. “Paljude autorite käsitöölooming on külastajatele tuttav usutavasti ka varasematest näitustest. Näiteks Ene Kõiv on toonud tänavugi vaadata kootud talverõivaid, Anneliis Hordo pühadekaarte ning vanuselt meie noorim liige, kooliõpilane Anette Uiga ehteid. Mõnedki käsitööhuvilised osalevad aga sellel näitusel esmakordselt.”

“Näitus, millele panime pealkirjaks “Jõuluaega oodates”, jääb avatuks järgmise kolmapäevani. Mitmete käsitööde valmistajad  kavatsevad need peagi kinkida lähedastele, sõpradele ja tuttavatele. Jõulukaarte ja neiu Anette tehtud ehteid saab aga sümboolse hinna eest kaasa osta,” lisas ta.

Aita Saksingu sõnul on iga Airaani sõpruskonda kuuluja tugev mõnel alal ja õpetab seda meelsasti ka teistele.

“Soovitusi on võimalik anda, kuid fantaasiat ja osavat kätt peab igaühel ikka endal olema,” arvas Anneliis Hordo, kes on meisterdanud ja kujundanud aastakümneid pühadekaarte.

“Tubadesse, mis Kurista lasteaed meile lahkesti kasutada andnud, koguneme käsitööd tegema kolmapäeviti kell 15 õhtul. Seltskondliku ettevõtmiseta oleks külaelu märksa igavam. Hubasel olemisel on oma osa ka omatehtud  suupistetel. Nii oskavad praktiliselt kõik Airaani kuuluvad naised küpsetada koduleiba,” ütles Laila Kimm.

“Käsitöömeistritest mehi pole meiega veel liitnud. Mõnedelgi kokkusaamistel on aga huvitavateks vestluskaaslasteks ettevõtjad Priit Saksing ja Andrus Sibul ning Jõgeva vallavolikogu aseesimees Marek Saksing, kes meie tegemistele ka kaasa on aidanud, ” lausus Kimm.

Aita Saksing märkis, et positiivse rahastamisotsuse saanud projektid võimaldavad mittetulundusühingul Airaan ka järgmisel aastal jätkata õppereise erinevatesse Eestimaa paikadesse.

“Kavas on kutsuda koolitajaid ka kohapeale või saata mõni enda keskelt õppima eesmärgil, et ta omandatut hiljem teistega jagaks,” lausus Kurista kandi seltsielu eestvedaja.

Jaan Lukas  

Jõgeva Maavalitsus kutsub maakonna lapsi koos vanematega laste ohutus- ja turvalisuspäevale

Jõgeva Maavalitsus korraldab maakonna lastele ohutus- ja turvalisusepäeva „Oska ohutult!“. Ohutuspäev toimub 14. oktoobril algusega kell 11 Jõgeva Kultuurikeskuses.

Lapsi õpetab tulega ohutult ümber käima Nublu Päästeametist, esmaabist räägib ja näitab kasulikke näpunäiteid Pipi Punasest Ristist, Lõvi Leo juhendamisel aga saavad lapsed teada saabuva pimeda aja eel liiklusohutuse teadmisi ja helkuri kandmise vajalikkusest. Kraaksupesa mängutoa juhendajad õpetavad ja tutvustavad lastele liiklusmärke, mida saab lasta ka näole maalida. Päeva viivad läbi Jõgevamaa uued kangelased maakonna lasteraamatust Jõks sõpradega.

Kell 12 saavad kõik lapsed ja vanemad näha Jõgeva Linnateatri õpetlikku lavastust tuleohutusest. „Vahva pritsimees Kristjan Lible“, etenduses astuvad üles Eve Somelar ja Janek Varblas.

Üritus toimub Eesti Haigekassa projekti „Kodu- Ja vabaaja vigastuste vältimine Jõgevamaal“ vahenditest ja on osalejatele tasuta.

Rahvakultuuri koolitustunnid Sadala rahvamajas

Jõgevamaa ja Ida-Virumaa lapsed ja noored õppisid Sadala Külade Seltsi rahvamajas toimunud kahepäevasel koolitusel eesti ja teiste rahvuste laule, pillilugusid ja tantse.  Õppepäeva lõppkontserdil käidi esmakordselt välja idee moodustada Sadala kandi poistest, tüdrukutest, nooreestest ja neidudest rahvapilliorkester  ja kui huvilisi jätkub siis ka teisi muusikakollektiive.

Lõppkontserdil esinesid koolitusel õpitud repertuaariga Jõgeva muusikakooli noorte rahvamuusikaansambel  tuustarid ja lasteansambel Nöpsid. Õpetaja Eha Niglase juhendamisel oli selgeks õpitud  kolm uut laulu, kandlelugusid, samuti muusikapala juudi rahvaloomingust  ja vene tantsulugu “Troika”. Koos emaga oli õpetamas ka Eesti Muusikaakadeemias koolimuusikat õppiv Agu Niglas, kes tänaseks sõitnud Saksamaale Heidenbergi vahetusüliõpilaseks.  Esinejaid tänades ja kiites tegigi Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt teatavaks idee  luua  Sadala külades elavatest lastest ja noortest koosnev rahvapilliorkester.

“Muusikahuvilisi meie kandis jätkub. Küllap leiame ka kohapealt või lähiümbrusest  õpetajaid- juhendajaid.  Kui kõik ootuspäraselt laaabub  on moodustav orkester juba järgmisel aastal meie rahvamajas publiku ees.  Võimalik, et edaspidi tekib ka noorteansambleid, kes laulavad-mängivad tänapäevasemaid rütme. Siinsete noorte kultuurihuvis ei tasu aga kahelda. Selle tõenduseks on ka nende aktiivnekaasa löömine  Hugo Raudsepa näitemängus “Roosad prillid”, kus mitmeid tegelasi mängitakse. ”

Erinevatest maadest pärit tantse õpetas koolitusel Triinu Nutt Tartumaalt. “Näitasin sammud ette ja kes tähelepanelikult jälgisid oskasid üsna ruttu õigesti järgi teha, ” lausus ta.   Kiviõli kunstide kooli õppealajuhataja ja kandleõpetaja Kaarin Aamer õpetas mitmed kandlepalad selgeks ka Sadalas. Koos temaga olid õppepäevadele tulnud ka mitmed kooliõpilased Ida-Virumaalt. “Sadala rahvamajas on äsja remontitud nägusad ruumid ja meeldivad inimesed.  Toitlustaja Luule Väin hoolitseb oma maitsvate ja tervislike  roogadega selle eest, et kõht kellelgi tühjaks ei jääks. Sellises hubases õhkkonnas jääb ka õpitu paremini meelde ” lausus Aamer.

Mitmedki rahvamuusikatarkuste ja -vilumuste alal Sadalasse  koolitusele tulnud  on selles kultuurivaldkonnas juba  silma paistnud.  Nii olid kohal erinevaid pille mängivad ja lauljatenagi tuntuks saanud vennad Tanel ja Karl Sakrits ja nende noorem veli Georg.  Nii õpitubades kui ka laval võis kohata ka Tabivere rahamuusikastaari Artur Aunapit. “Muusikahuvi tekkimises ja arenemises on väga oluline just peretoetus. Arvestades seda püüan poja esinemistele võimalikult palju kaasa elada, ” ütles pereisa Henn Aunap.

Koolituse pidulikul lõpetamisel laulis ka Torma valla segakoor Sõbrahing Mare Talve juhatamisel. Külakosti tõi seto pärimusmuusikaansambel Klapp , mille liikmed Toomas Valk , Jalmar Vabarna ja Kristian Priks on Seto Kuningriigis kuulutatud parimaks karmoškamängijaks, kasatski tantsijaks ja kandlemängijaks. “Maalähedaste inimestena tunneme end Sadalas  igati hästi. Meie repertuaariks on seto rahvamuusika ja eriti tantsulood, mida Setomaal tantsitakse. Samuti esitame omaloomingulisi lugusid, ” ütles kitarrist Jalmar Vabarna , kes legendaarse seto rahvalauliku Anne Vabarna lapselapselaps.

Pille Tutt  märkis lõpetamisel, et Avatud Külaväravatel andis Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev Sadala Külade Seltsile üle Jõgevamaa hõbemärgi ja Jõgevamaa aastaraamatu 2011 ja maakonna tunnusmaiustuse   ja palus need  edasi kinkida mõnele tublile kultuuritegijale. Seltsi poolt oli väljavalituks talupidaja Ants Maanre, kes mängib peaosa näitemängus “Roosad prillid ”

Koolitus päeva läbiviimist toetasid  Kultuuriministeeruum, Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Eesti Rahvakultuuri Fond, oma kultuurisõbraliku suhtumisega pani üritusele alla, kas Riigikogu liige Aivar Kokk, kes tegutsenud ka harrastusmuusiku ja heliloojana.

Jaan Lukas

Sügistalgud ootavad talgulisi

Nagu juba kombeks on saanud järgneb hoogsale talgusuvele ka kirju talgusügis. Talgulisi ootavad osalema järgmised talgud:

Teorehe kõretalgud Matsalus
14. – 16. september 2012
Hea võimalus teha veelkord töine kummardus Eesti ühele haruldasemale kahepaiksele ning võtta poriste püksipõlvedega osa Matsalu loodusfilmide festivalist nii, et keegi pahaks ei pane.
Info ja kirjapanek: http://talgud.ee/talgud/2012/teorehe

Talgud Vormsil
14. – 16. september 2012
Piisav põhjus sellele kaunile saarele sõita on talguliste abikäsi vajavad loopealsed Rumpos.
Info ja kirjapanek: http://talgud.ee/talgud/2012/vormsi
Loe edasi: Sügistalgud ootavad talgulisi

Erki Pütsep alistas Kalevipoja Rattamaratonil ülinapilt Caspar Austa

Erki Pütsep ja Caspar Austa Kalevipoja finišis. Foto: Tanel Meos

Eile Kuremaal toimunud Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja kuuenda etapi – Kalevipoja Rattamaratoni võitja otsustas kohtunikekogu foto- ja filmimaterjali alusel. Ülinapi eduga läks esikoht Kuremaalt pärit Erki Pütsepale, sarja liidri Caspar Austa ees.

Vooremaa maastikul kulgenud 66-kilomeetrine vaheldusrikas rada, pakkus sõitjatele rohkelt metsasingleid, korduvaid jõeületusi ning ronimist Jõgeva maakonna kõrgeima tipu – Laiuse mäe otsa. Otsustavad sündmused rajal hakkasidki toimuma pärast Laiuse mäe tõusu, kui Premium7 vahefiniši võidu võtnud Erki Pütsep ja Caspar Austa pääsesid peagrupist minema.

Kahe liidri finišiheitlus oli äärmiselt tasavägine. Finišisirgele tulid liidrid Austa vedamisel koos. Lõpumeetritel tõusis koduradadel pedaalinud Pütsep Austa kõrvale ning oli kohtunikekogu otsusega finišijoonel siiski esimene.
Loe edasi: Erki Pütsep alistas Kalevipoja Rattamaratonil ülinapilt Caspar Austa

Kuremaa külapäeval sai “Oma Mariga” suu magusaks

Laupäeval  Jõgeva vallas  Kuremaal peetud külapäeval imetleti ja maiustati  “Oma Marit “. Sellist nime kandis vaarikatort, mille Riigikogu liige Marika Tuus-Laul esitas  konkursile “Perenaise marjakook”, kus küpsetis teise koha vääriliseks tunnistati. Peapreemia andis žürii Kuremaa naise Tiiu Väljaotsa tehtud tordile.

Kuremaal elab Jõgevamaal ja kaugemalgi hästi tuntud vaarikakasvataja Endel Sööt, kellelt Marika Tuus-Laulgi on sageli marju ostnud. Konkursiks valmistatavale tordile otsustas ta siiski korjata metsvaarikaid. Marjule läks ta koos abikaasa Uunoga, kellega tutvumise ja leibade ühte kappi panemise tõttu Marikast kuremaalane saigi.

“Uuno kloppis ka parajalt suure koguse vahukoort. Huvitava maitse saamiseks lisasin tordile ka tilgakese konkjakit ja samuti metsapähkleid. Kasutasin ka vaniljekaunu, mida tänavu kevadel tõin Aafrikast Ugandast, kus viibisin erinevate maailma riikide parlamendisaadikute kokkusaamisel,” kõneles Tuus-Laul.

Kokku esitati konkursile kaheksa küpsetist. “Traditsioon korraldada külapäevi hoiab ja tugevdab inimeste üksmeelevaimu, aitab  suhelda ja plaane seada. Neile aga, kes kunagi siit mujale elama kolinud ja nüüd külapäevale tulevad, pakub see sündmus võimaluse taaskohtumiseks oma kodupaiga, tuttavate ja sõpradega,” ütles Marika Tuus-Laul.

Hommikust hilisõhtuni kestnud külapäeva peeti Kuremaal teist korda (esimene toimus 2010). Korraldajaks oli Kuremaa külaselts eesotsas Aimar Pihlakuga, kes saanud tuntuks ka ansambli “Vana kallim” laulja ja pillimehena. Enamik ettevõtmisi sai teoks külapatsil, mille rajamiseks koostas projekti külaseltsi juhatuse liige Uuno Laul.

Kohaliku elu suursündmuseks sai valmis  ka külaseltsi uus lipp, millel on kujutatud Kuremaal sageli pesitsevat lindu kurge, Kuremaa järve ja looklevat maastikku. Lipu kavandi autoriks on kunstihuviline kuremaalane Kai Lippur.  Tiitli “Kuremaa kõrgeim tunnustus 2012 ” sai kauaaegne kultuuri-ja spordielu edendaja Vello Pütsep, kes on Kuremaa kultuuriseltsi Jensel eestvedaja ja mitmete ansamblite juhendaja.

Jaan Lukas

Jõgevatreff toob Kuremaale ligi 2000 mootorratturit üle maailma

Jõgeva lähistele Kuremaale on sel nädalavahetusel oodata ligi 2000 mootorratuurit üle maailma. Eile, 26. juulil 2012 algas neli päeva kestev 21. rahvusvaheline mootorratturite kokkutulek Jõgevatreff.

Motokokkutuleku raames toimub ka motoparaad Kuremaalt Jõgeva linna, kus mootorrattad kesklinnas peatuvad ning kõigile huvilistele tutvumiseks kesklinna parklad hõivavad. Mootorratturite kolonn stardib Kuremaalt laupäeval kell 11.45 ning saabub Jõgevale orienteeruvalt kell 12. Lisaks toimub Jõgeva kesklinnas võrride võidusõit, mille eelsõidud algavad juba kell 9.30. Võistlussõidud algavad linnas kell 12.30.

XXI Jõgevatreffi motoparaadist võtab teist aastat ratturina osa ka Jõgeva linnapea Kalmer Lain, kelle ülesandeks on hoida mootorratturite kolonnis Jõgeva lippu kõrgel.

Laini sõnul on Jõgevatreff olnud ikka üks suve oodatumaid sündmusi. „21. korda toimuv Jõgevatreff on kindlasti kaasa aidanud inimeste motohuvile,” sõnas Lain. „Loodan näha motoparaadil uusi osalejaid ja huvitavaid mootorrattaid nii Jõgevalt, Eestist kui ka mujalt maailmast, et avastada Jõgevamaa huvitavaid paikasid. Soovin kõigile motomatkajatele turvalist ja sõbralikku teekonda ning huvitavaid kohtumisi!”

Jõgevatreff on 1992. aastal alguse saanud Eesti üks suuremaid rahvusvahelisi mootorratturite kokkutulekuid, mida korraldab Jõgeva MC motoklubi. 2011. aastal oli XX Jõgevatreffi juubelikokutulekul 1800 osalejat. Jõgevatreffi raames toimuvad võistlused, käiakse ekskursioonidel ning esinevad erinevad bändid. Sel aastal astuvad lavalaudadele neljapäeval Crazy Dayz, reedel Kolumbus Kris ning laupäeval Kosmikud. Lisaks on kõik neli päeva puldis DJ Onu Bella.

Rohkem infot Jõgevatreffi kohta!

Jõgeva valla juubelit peetakse Kuremaal

Kuremaa loss. Foto: Triinu Palmiste

Jaan Lukas

Eestimaa üks vanemaid omavalitsusi, Jõgeva vald saab tänavu 145-aastaseks. Juubelisündmus toimub 18. augustil Kuremaal ja selle läbivaks teemaks on paikkonna keskkonnasõbralikuks.

Jõgeva valla 145. aastapäeva puhul korraldatava ürituse pealkirjaks on “Keskkonnasõbralik Jõgeva vald 145 “. Looduslähedust ja tervislikkust peetakse silmas erinevates ettevõtmistes. Keskkonnaametist tuleb jäätmekäitluse teemadel rääkima Tartu-Jõgeva regioonis jäätmespetsialist Tea Pärnik ja Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskusest Taimi Eesmäe. Keskkonnaamet korraldab taaskasutusõpituba. Loe edasi: Jõgeva valla juubelit peetakse Kuremaal

Täna algav Estonian Cycling Weekend toob liiklusmuudatusi

Täna, 25. mail algab Eesti rattamaailma aasta tähtsündmus Estonian Cycling Weekend 2012, mis kestab kuni pühapäevani, 27. maini ning seoses sellega esineb ajutisi liiklusseisakuid võistlustrassidel.

Tallinnas on liiklus häiritud 25. mail, kui toimub Tallinn-Tartu Grand Prix 2012 võistlejate Tallinnast väljasõit ajavahemikul 10.30-11.00. Tallinn-Tartu Grand Prix 2012 marsruut on Tallinn-Järva-Jaani-Jõgeva-Tartu ning liiklus on häiritud ka teistel rajalõikudel ratturite trassi läbimise ajal. Vaata rajaskeeme!

Tartu linnas on liiklus häiritud kõigil kolmel päeval: 25.05 Tallinn-Tartu Grand Prix 2012 ajal, 26.05 SEB Tartu Grand Prix 2012 ning SEB 31. Tartu Rattaralli lastesõitude ajal ja 27.05 SEB 31. Tartu Rattaralli ajal.

Palume Tartu rajaskeemidega tutvuda siin:
25.05 – http://tartumaraton.ee/tallinn-tartu-gp-2012-rada
26.05 – http://www.tartumaraton.ee/seb-tartu-gp-2012-rada ja http://www.tartumaraton.ee/seb-31tartu-rattaralli-lastele
27.05 – http://www.tartumaraton.ee/seb-31tartu-rattaralli-rada
27.05 toimuva SEB 31. Tartu Rattaralli rada kulgeb läbi Lõuna-Eesti.

Liiklusega seotud küsimuste korral palume esmalt tutvuda Klubi Tartu Maraton kodulehega!

Liikluspiirangud aga ei mõjuta oluliselt jalakäijaid, mistõttu on kõikidel neil, kelle kodukohta võistlustrassid läbivad, suurepärane võimalus tulla tippratturitele raja äärde kaasa elama! Vaata Estonian Cycling Weekendi programmi!

Täname mõistva suhtumise eest!
MTÜ Klubi Tartu Maraton
www.tartumaraton.ee
http://www.facebook.com/tartumaraton

Tervisepäev Jõgeva linna ja valla elanikele

Laupäeval, 31. märtsil kell 14-16 oodatakse kõiki Jõgeva linna ja valla tööealisi elanikke Kuremaa ujulas toimuvale tervisepäevale.

Ujumine on neil tundidel tasuta, lisaks on kell 14-15 võimalik teha vesiaeroobikat. Ujulasse viib Jõgeva linna ja valla inimesi tasuta eribuss alljärgneva graafiku alusel:

UJULASSE TAGASI
Vägeva  13.00  16.56
 Kärde  13.09  16.47
 Vaimastvere  13.14  16.42
 Kurista  13.21  16.35
 Õuna  13.24  16.32
 Jõgeva bussijaam  13.29  16.27
 Jõgeva alevik  13.34  16.22
 Laiuse  13.46  16.10
 Kuremaa ujula  13.56  16.00

Tervisepäeva läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond Jõgeva linna ja Jõgeva valla ühisprojekti „Terves kehas terve vaim” raames.

Valdade talimängud toimuvad 3.-4. märtsil Kuremaal

20. Eesti valdade talimängudel võõrustab Jõgevamaa oma spordibaasides  850 sportlast, kes esindavad 39 Eestimaa valda. Talimängudel on kavas järgmised spordialad: suusatamine, uisutamine, meeste korvpall, naiste korvpall, lauatennis, male, kabe.

Tuntumatest tegijatest kaitsevad oma koduvalla au:
suusatamises – Vahur Teppan, Eeri Vahtra, Kaili Sirge;
korvpallis – Eesti Meistriliiga mängijad Kristo Saage, Janis Vahter,
Viljar Veski, Rait Riivolaane;
kabes – suurmeister rahvusvahelises kabes Urmo Ilves, kes esindab Kiili valda ning suurmeister vene kabes Kaari Vainonen Rae valla võsitkonna
koosseisus;
males – Paikuse valla eest Eesti esimaletaja Kaido Külaots ning Tartu valla eest eelmise aasta Eesti meeste meister Pavel Vorobjov.

Talimängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad vallad kahes grupis:
– üle 2000 elaniku ja
– kuni 2000 elanikku.

Talimängudest teeb pühapäeval kokkuvõtte Raadio Marta, mida kuuleb sagedusel 100,7 MHz.

Kogu informatsioon 20. Eesti valdade talimängude kohta asub EMSL Jõud
kodulehel http://www.joud.ee/est/g78s2079

Eesti valdade talimängude korraldajad on Eestimaa Spordiliit Jõud, Jõgeva Vallavalitsus, Jõgevamaa Spordiliit Kalju.

Kurista lasteaias tutvustatakse paikkonna käsitööd

Ene Kõiv enda valmistatud kotiga. Foto: Johannes Haav

Jõgeva vallas Kurista lasteaias Karukell saab veel täna vaadata käsitöönäitust, mis tutvustab mittetulundusühingusse Airaan kuuluvate inimeste loomingut nii paikkonnast kui ka kaugemalt.

Airaani eestvedaja Aita Saksingu sõnul valmisid aasta algusest kuni emadepäevani erinevad käsitöötooted: huvitavad klaasmaalid, rõõmsavärvilised siidisallid, marmorvärvidega küünlad, heegeldatud suuremad ja väiksemad kotikesed, kootud öökulliga käpikud, säärised, randmesoojendajad, soolatainast valmistatud kujukesed, fimosavist silmiköitvad kaelakeed, viltimistehnikas sõbrapäeva südamed ja seebiümbrised ning pärlikaunistustega prossid, pärlitest kõrvarõngad, tikitud kampsunid ja seelikud, kootud ja heegeldatud näpunukud, heegeldatud suvebikiinid, lõngadest meisterdatud padjakatted, värvilistest paberitest tervituskaardid, murdmistehnikas kinkekotid jne.

„Kevadperioodil tõi uut hoogu ja veidi elevustki niinimetatud. rokokoo või flamenco lõng erinevate laiustega, mille kudumi lõpptulemus on satsisall. See kõik on tõeliselt kuninglik,” ütles Saksing. Nii saigi teoks väljapanek „Kevadet oodates“ ehk siis taanduv talv ja kosutav kevad, mida saab veel vaadata kolmapäevani. Loe edasi: Kurista lasteaias tutvustatakse paikkonna käsitööd

Nädalavahetusel võib perega rappa minna

RMK Endla looduskaitseala keskus tähistab elurikkuse päeva (22. mai), looduskaitsepäeva (24. mai) ning jätkuvat rahvusvahelist metsa-aastat 22. mail perepäevaga „Ehe Endla – retk rappa”.

Eheda Endla tunnetamiseks võetakse perepäeval ette palju põnevat: õpitakse tundma puid, püütakse kalu ning tehakse jalutuskäik kevadisse rappa.

Soovijad saavad võimaluse ise puude kõrgust ja vanust mõõta. Keskuse juures kasvab ka looduskaitse sümboliks olev puu – tamm. Uuritakse, kui vana see puu on.

Kaitsealal on läbi aegade harrastatud kalapüüki, seda just Endla järvel. Seekord kaitseala veekogudele ei minda, vaid ollakse Linajärve ääres. Toimub kalapüügivõistlus lihtkäsiõngega. Õpetatakse kalapüügireegleid, konksu õnge külge siduma jmt. Võidab see, kes saab kõige pikemad kalad (püütud kalad pannakse ritta ja kogupikkus mõõdetakse). Võitjatele auhinnad.

Kes kalapüügist huvitatud ei ole või sellest tüdineb, saab täringut veeretades tutvuda looduses liikumise võimalustega. Soovijatel on võimalus värvida paberil rabataimi.

Kaitseala äärealal asuv Männikjärv on kinni kasvamas. Selle ääres asub õõtsik. Selle peal saab hüpata nagu batuudil.

Kui kõik võistlused peetud, tehakse retk kevadisse rappa. Uudistatakse, milline elurikkus rabas peitub ning miks rabas laudteed vaja on. Rabaretkelt tagasi jõudnud, tehakse päevast kokkuvõtteid ja jagatakse võitjatele auhindu.

Osalemiseks on vaja registreerida e-posti aadressil eerika.purgel@rmk.ee. Söök-jook peab omal kaasas olema. Kes soovib ka lihtkäsiõngega kalapüügivõistlusest osa võtta, sel peab olema kaasas lihtkäsiõng, sööt ja anum püütud kalade jaoks.

Päev algab 22. mail algusega kell 11 Endla looduskaitseala keskuse juures. Rohkem infot: tel 506 7248, eerika.purgel@rmk.ee

Siimusti lastekodu Metsatareke sai talgupäeval kingitusi

Lastekodu Metsatareke sõber Rymas Herman alustamas kasvuhoone paigaldamist. Tagaplaanil Europe Jõgeva Teabekeskuse telk. Foto: Marika Tekkel

Siimusti lastekodu  Metsatareke võis eilsel talgupäeval mitmekordset rõõmu tunda, sest koristustöödele appi tulnud talgulised tõid kaasa  ka kingitusi. Eesti reumaliit ja noorte reumaliit olid lastele  muretsenud hügieenitarbeid ja puhastusvahendeid. Kunagistest Jõgeva noortest koosnev sõpruskond üllatas aga kasvuhoonega. „Sageli oleme ise abi ja toetust vajanud, seda on meile ka lahkesti antud. Teeme Ära talgupäeval pidasime sobivaks ise head teha ja töötamispaigaks valisime Metsatarekese lastekodu Jõgevamaal. Kingitusi aitasid omakorda hankida erinevad ettevõtted, kes ühtlasi panid õla alla meie talgutel osalemisele,”  ütles reumaliidu tegevjuht  Marek Jaakson.

Sõpruskond Tallinnast, eesotsas Jõgevalt võrsunud ettevõtja Rymas Hermaniga, kinkis aga lastekodule kasvuhoone, mis konstruktsioonidest ka kohapeal kokku pandi. „Oleme Metsatarekest varemgi abistanud. Nüüd otsustasime siia tuua kasvuhoone, kus poisid ja tüdrukud saavad aiatööd harjutada ja vajalikku köögivilja kasvatada,“ ütles Herman. Europe Direct Jõgeva teabekeskuse töötaja Vahur Kukk oli Metsatarekese talgutel nii töötamas kui ka Euroopa Liitu tutvustavaid trükiseid ja tervislikke suupisteid jagamas. Ühtlasi esindas Kukk ka Metsatarekese koostööpartnerit, hiljuti kümnendat aastapäeva tähistanud Jõgeva Lions-klubi. Jõgeva padjaklubi naised korraldasid aga linnas käsitöötalgud, kus nad Metsatarekese kasvandikele villaseid sokke kudusid.

Südantsoojendav tänu kõigile, kes talgutele appi tulid. Koos kaugemate seltskondadega töötasid usinasti ka meie lapsed ja noored, kasvatajad ja erinevate valdkondade spetsialistid. Kokku tuli ligi poolsada talgulist. Koristati majaümbrust ja metsaalust, varuti talveks küttepuid.

Jaan Lukas

Jõgevamaal tutvustatakse Gaia Haridust

Täna kl 14 toimub Siimusti Lasteaed-Algkooli saalis rahvusvahelise Grundtvigi projekti „Jätkusuutlik areng ja täiskasvanute koolitus“ seminaril Gaia Hariduse õppekava tutvustus.

Räägitakse lähemalt Gaia Haridusest – mis see on, miks seda on vaja, kelle poolt tehtud ja kellele. Lähema vaatluse all on ka õppekava osad: maailmavaateline, sotsiaalne, majanduslik ja ökoloogiline aspekt. Seminari korraldab Kultuuriselts Vanaveski koostöös Jõgeva Vallavalitsusega. Seminar on tasuta ja sisaldab kohvipausi, ettevõtmist toetavad Jõgeva vallavalitsus ja SA Archimedes.

Projekti kohta saab lähemat infot veebilehtedelt www.kultuuriseltsvanaveski.ee ja www.sdtrainig.eu

Allikas: Kultuuriselts Vanaveski

Homme peetakse Kassinurme mägedes Jüriöö ülestõusu

Homme, 23. aprillil peetakse Jõgevamaal Kassinurme mägedes pärandkultuuripäeva ja toimub rollimäng „Jüriöö ülestõus 2011“. Üritus lõpeb alles järgmisel päeval.

Rollimängus osalejatel on võimalik valida viie leeri vahel: Liivi Ordu, Tartu Piiskopi vägi, Vaigamaa malev, Sakala malev, Rävala malev. Igasse leeri saab registreerida  kuni 70 mängus osalejat. Konkreetsesse leeri regamise kvooti võivad korraldajad suurendada sõltuvalt leeridesse registreerunute arvust ja vanusest.

Jüriöö ülestõusu korraldavad MTÜ Jõgevamaa Metsaselts, MTÜ Kalevite Kange Rahvas, Võitlusklubi Turm. Partnerid on MTÜ VG LARP Klubi, MTÜ Vaigamaa Emandad ja Isandad, MTÜ Idatee Vardjad, Varjaagide malev, MTÜ Ignis Sententia.

Päevakava
23. aprill
11.00 Talgutööd
14.00 Lõuna
14.30 Kõned
15.00 Ajaloolise sportliku mõõgavõitluse truniir
16.30 Valmistumine rollimänguks
17.00 Õhtusöök
18.00 Rollimäng „Jüriöö ülestõus“ algus
23.00 Rollimängu lõpp

24. aprill
12.00 Lahkumine Kassinurmelt


Korraldajate poolt on osalejatele kaks toidukorda ja tasuta bussitransport Tallinnast (76 kohta) ja Tartust (48 kohta) Kassinurmele ja tagasi. Kogu üritus on tasuta. Tasuta transport ja toidukord on neile, kes talgutöödes käed külge panevad. Kes talgutöödes osaleda ei taha, need võivad tulla Kassinurmele rollimängu alguseks. Ööbimine oma telkides. Kaasa oma toiduriistad.

Lisainfo, registreerinute nimekiri ja arutelud SIIN.

Võrokesed käisid Jõgeva- ja Lääne-Virumaal
ideid noppimas

Eelmise nädala neljapäeval ja reedel, 11. ja 12. novembril külastas ligi 30 Võrumaa ettevõtjat, omavalitsustegelast, arendustöötajat ja MTÜlast erinevaid Jõgeva- ja Lääne-Virumaa asutusi. Võru maavalitsuse korraldatud kahepäevane ringreis kandis pealkirja „Innovatiivsed ELi projektid Eestis” ja seda toetas Europe Direct Võru teabekeskus.

Vudila peremees Kajar Lember.

Vudila

Kõigepealt viis teekond Jõgevamaale Tabivere valda Kaiavere külla Vudila mängumaale.

Vudila juht Kajar Lember rääkis, et alguses oli plaanis Kaiavere järve äärde Aavo Pikkuusile kuulunud maatükile rajada eliitvanadekodu, ent peagi jõuti arusaamisele, et Eestis puudub kogu pere keskus, kus peale laste saaksid ka emad-isad sisukalt aega veeta. Lastele on kehtestatud teadlikult kõrgem piletihind kui täiskasvanutele.

2009. aastal sai Vudila PRIAlt 4,1 miljonit krooni, see võimaldas ehitada hoonekompleksi koos köögiga.

„Sellist asja ilma toetusteta pärapõrgusse teha ei saa,“ sõnas Lember. „Sama asja väärtus Tallinnas oleks 10 korda suurem.“

Kõige raskem oli Vudilal elektri ja interneti saamine. Külameetme 3.2 abil ehitati torn, mis tagab normaalse netilevi. Elekter oli tänavu suvel seitse päeva ära, voolu saadi sel ajal üksnes tänu oma generaatori olemasolule.

Vudila teeb koostööd ja ühisturundust vahetus läheduses asuvate Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumi ja Elistvere loomapargiga. Kolmest külastuskohast koosnevat paketti saab müüa näiteks lätlastele. Öömaja pakutakse Äksi motellis. Loe edasi: Võrokesed käisid Jõgeva- ja Lääne-Virumaal
ideid noppimas

Eesti soouurimine saab 100 aastat vanaks

Tänavu on Eesti soouurimisel väärikas juubel: 100 aastat tagasi asutas Balti sooparanduse selts Toomale sookatsejaama, mis oli esimene tolleaegse Vene impeeriumi aladel ja üks esimesi kogu maailmas. Sajandi jooksul on Toomal tegutsenud mitu asutust, kuid kõigil neil on olnud ühine eesmärk: uurida soid ning anda edasi teadmisi ja oskusi sooteaduse, sookultuuri- ja maaparanduse kohta.

Tooma jaama asutamine võimaldas hakata Eesti soid sihikindlalt uurima, algul soode kuivendust ja põllumajanduslikku kasutust, hiljem, 20. sajandi teisel poolel, lisandusid soometeoroloogia ja -hüdroloogia pidevvaatlused. Viimastel aastakümnetel on olulisemaks muutunud soode kaitsega seotud uuringud.

Tooma ei kujunenud Eesti soouuringute keskuseks juhuslikult. Veeolusid reguleeriti ja maid kuivendati siinmail juba varem. Aastail 1871–1872 laskis Vaimastvere mõisnik kaevata viie kilomeetri pikkuse ja kahe-kolme meetri sügavuse Suurkraavi ehk Uusjõe Endla järvest läbi raba Sinijärve ning sealt Põltsamaa jõkke. Loe edasi: Eesti soouurimine saab 100 aastat vanaks