Jõgeva vallakeskuses Jõgeva linnas on paigaldatud esimesed Jõgeva valla kultuuriloolised pingid
Loe edasi: JÜRI LEESMENTI LUULERIDA PINGIL: „EESTLANE OLLA ON UHKE JA HEA”JÜRI LEESMENTI LUULERIDA PINGIL: „EESTLANE OLLA ON UHKE JA HEA”
Rubriik: Jõgeva linn
JÕGEVALT KOSTAB VIIETEISTKÜMNENDAT KORDA JÕULURAHU SÕNUM
Kolmandal advendil, 13. detsembril kell 16 kuulutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma Jõgeval välja jõulurahu kogu Eestile.
Loe edasi: JÕGEVALT KOSTAB VIIETEISTKÜMNENDAT KORDA JÕULURAHU SÕNUMJÕGEVATREFI MOTOPARAAD KULGES LÄBI JÕGEVA LINNA
Täna sõitis Jõgevatrefi motoparaad läbi Jõgeva kesklinna, kus neid tervitasid sajad linnaelanikud ja motohuvilised.
Loe edasi: JÕGEVATREFI MOTOPARAAD KULGES LÄBI JÕGEVA LINNAEESTI NAISTE TANTSUPEO AASTA KUULUTATI AVATUKS
Täna kuulutati Jõgevamaal Kassinurmes avatuks naiste tantsupeo aasta ning Jõgeva vallavanem Tiit Lääne avas peole registreerimise.
Loe edasi: EESTI NAISTE TANTSUPEO AASTA KUULUTATI AVATUKSELVA JA TÕRVA EESKUJUD JÕGEVALE
Jõgeva võiks saada atraktiivse linnasüdame ja ringpromenaadi
Loe edasi: ELVA JA TÕRVA EESKUJUD JÕGEVALEJÕGEVA VALLA KEVADEKESKUS ON TORMA
2017. aastal pärast tänase Jõgeva valla moodustamist tekkis praegusel Jõgeva vallavanemal Aare Olgol ja tema mõttekaaslastel idee kujundada välja valla kultuuripiirkonnad – „külmapealinn” Jõgeva talvekeskuseks, Torma kevadekeskuseks, Kuremaa suvekeskuseks ja Palamuse sügisekeskuseks.
Tänavusel Torma kevadekeskuse avapidustustel oli plaanis korraldada murutraktorite paraad. Koroonapandeemia ja eriolukord sundisid paraku sündmuse ära jätmata. Kevadekeskuse avapidu toimus Torma Facebooki lehe vahendusel, kus esinenud ansambel Mister Ai saatel sai ka kodus jalga keerutada.
JÄINE ROTISKULPTUUR JÕGEVA KESKLINNAS
Jõgeva kesklinnas avati täna õhtul rotiaasta alguse puhul jääst rotiskulptuur.
Täna algas idamaade ajaarvamise kohaselt valge Yang metallroti aasta, mis avab uue 12-aastase tsükli. Uskumuse kohaselt soosib rotiaasta energia uusi algusi, uuenemist ja arenemist. Jõgeval avatud rotiskulptuuri autor on Leena Kuutma ning taies paigaldati kesklinna parki purskkaevu kõrvale. Skulptuuri avamisel esinesid JJ Street tantsukooli tantsijad, publikule pakuti ingverijooki ja Hiina kombe kohaselt õnneküpsiseid.
Külmarekordi linnas Jõgeval peeti talvetralli
Jõgeval, kus 17. jaanuaril 1940 ehk peaaegu täpselt 80 aastat tagasi fikseeriti praegugi kehtiv Eesti külmarekord – miinus 43,5 kraadi – peeti täna talvetralli.
Jääpurikate sulatamise võistlusel osales kümme võistkonda. Kõige kiiremini – 18 minutiga – suutis purika nööri otsast alla saada võistkond Elsa, mille moodustasid isa ja tütar, Andres ja Laura Elisabeth Ostra Sadala lähedalt Leedi külast. Isa Andres valas vett purikasulatusrenni, Laura Elisabet varustas teda aga veega.
Mängiti jääkeeglit
Talvetralli kavas olid veel seltskonnatantsud, mida tantsiti folklooriseltsi Jõgevahe Pere tantsijate juhendamisel, ning lõbusad jõuproovid. Soovijad said mängida omapärast jääkeeglit, mille puhul jääd asendas libedaks tehtud kile ning keeglikive aknapesuvedeliku kanistrid, sooritada Marumäelt suusahüppeid, lasta vastaval masinal endale külmavärinaid teha jne. Kosutuseks pakuti lõkkel küpsetatud „Jõgeva kollase“ mugulaid ja kuuma teed. Teadusteatri Kvark etendus lõppes kuuselõkke süütamisega: jõulukuuski sai kohalik rahvas kultuurikeskuse parki valmis tuua juba terve talvetralli eelse nädala jooksul.
Külmarekordi aastapäevale pühendatud Jõgeva talvetrallil pakutakse „Jõgeva kollast”
17. jaanuaril möödub 80 aastat päevast, mil Jõgeval fikseeriti praegugi kehtiv Eesti külmarekord – miinus 43,5 kraadi. Kuus päeva varem, 11. jaanuaril, saab Jõgeva kultuurikeskuse juures teoks talvetrall, mille ajal võib osaleda jääpurikate sulatamise võistlusel ja muudel lõbusatel jõuproovidel, maitsta lõkkes küpsetatud „Jõgeva kollast“ ning jälgida teadusteatri Kvark etendust. Lapsed saavad lustida ka mobiilsel suusahüppemäel.
Sulatatakse jääpurikaid
Jõgevale kui Eesti külmarekordi hoidjale pühendatud sündmusi on Jõgeval korraldatud juba 2008. aastast alates ning ikka on nende kavas olnud jääpurikavõistlus. Sooja ilma tõttu on tulnud enamasti võistelda sügavkülmikus valmistatud kunstpurikate sulatamises. Purikaid kasvatada on õnnestunud ainult paaril aastal. Purikate sulatamine on kavas nüüdki, sest ilmateade nende kasvatamiseks sobivat ilma ei luba.
„See, et ilmataat Jõgeva külmarekordi aastapäevaks meile suhteliselt sooja ilma saadab, pole tegelikult üldse halb. Siis ei hakka rahval talvetralli ajal külm,“ sõnas MTÜ Miinus 43,5 eestvedaja Raul Taul, kes on ka sündmuse päevajuht.
Põnev tegevus Marumäel
Peale jääpurikate sulatamise on talvetrallil võimalik võistelda mitmel muul alal. Jõuproove kavandatakse nii lastele kui täiskasvanutele. Lapsed saavad oma osavust proovida Marumäel. Seda teisaldatavat väikest suusahüppemäge on Jõgeval ühel varasemalgi talvetrallil nähtud.
Loe edasi: Külmarekordi aastapäevale pühendatud Jõgeva talvetrallil pakutakse „Jõgeva kollast”
Piiskop Joel Luhamets: Kristus on meie rahu
Täna kuulutas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Joel Luhamets Jõgeval välja jõulurahu kogu Eestile. Jõuluootuse tervitused andsid edasi Riigikogu teine aseesimees Siim Kallas, Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus ja Jõgeva vallavanem Aare Olgo.
[pullquote]Anname märku, et oleme reaalselt olemas ning keegi ei pea üksildust tundma[/pullquote]Piiskop Joel Luhamets rääkis, et jõulurahu on eriline, sest see tuleb kusagilt väljastpoolt. „Täna me kuulutame jõulurahu, mis tuleb sündinud jõululapse, Jeesuse Kristuse kaudu – Kristus on meie rahu,“ sõnas piiskop. Ta lisas, et see on eriline rahu, mida inimene ise ei tee. Kui inimene on leidnud Jumala, leiab ta ka rahu. Kui me oma lähedastega koos oleme, siis võivad ajad olla kehvemad või paremad, aga me oleme siiski õnnelikud.
Betti Alveri sünnilinnas toimuvad taas poetessile pühendatud luulepäevad
22. ja 23. novembril peetakse Jõgeval XXVII Betti Alverile pühendatud luulepäevi „Tähetund“. Esinema tuleb 27 kooliteatritruppi kogu Eestist. Õpilasi ja juhendajaid saabub Jõgevale kolmesaja ringis. Autor, kelle tekste kahe päeva jooksul Jõgeva kultuurikeskuse laval tõlgendatakse, on Hiiumaal elav poetess Ave Alavainu.
[pullquote]gümnaasiumiastme luulepäevad hakkavad teatavast mõõnast üle saama ning noorte hinged ihkavad jälle ilu – igapäevaelus alatasa kogetavale madalusele vastukaaluks[/pullquote]„Otsustasime seekord oma luulepäevadega just Avele kummarduse teha: ta on ka ise pikka aega kooliteatri juhendaja olnud ning oma trupiga korduvalt „Tähetunnil“ osalenud. Tõsi, mitte viimasel ajal. Ave on kunagi kuulunud ka „Tähetunni“ žüriisse ehk Akadeemiasse,“ ütles Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja lavastaja Lianne Saage-Vahur. Ta meenutas, et Ave värvikas karakter lisas „Tähetunnile“ ikka vürtsi. Tema punastest lehvivatest juustest ja erksatest rõivastest oli võimatu mööda vaadata ning tema häält oli kogu majas kuulda. Ehkki tervis Ave Alavainul praegu Jõgevale tulla ei luba, saab ta tänu tänapäevasele infotehnoloogiale siiski näha, mida kooliteatritrupid tema luulega laval teevad: Rakvere videomees Jaanus Lekk teeb luulepäevadest ülekande, mida saavad interneti vahendusel jälgida nii Ave kui ka kõik teised huvilised.
Loe edasi: Betti Alveri sünnilinnas toimuvad taas poetessile pühendatud luulepäevad
Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu hoone avamine algas Hele Kõrve laulmisega
Koolimaja ees toimunud aktusel laulis Jõgevalt pärit näitleja Hele Kõrve kunagi Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmenti poolt Jõgeva gümnaasiumile kirjutatud koolilaulu, mille Jõgeva põhikool nüüd oma lauluna kasutusele võtab. Hele Kõrvet saatis akordionil Vladimir Karjalainen.
Hele Kõrve lõi koolipõlves kaasa Jõgeva gümnaasiumi kooliteatris Liblikapüüdja. Praegu samas kooliteatris kaasa löövad noored etendasid uue koolimaja siseõues lavastust, mis kõneles uue maja ehitamisest ja koduks kasvamisest. Lavastaja Lianne Saage-Vahur ja 85 noort näitlejat olid avamispeo külalistele elamuse pakkumiseks teinud ära suure töö.
Hele Kõrve meenutas oma sõnavõtus ka teenekat koolijuhti, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajat Taisto Liivandit (1955-2019), kes juhtis direktorina Jõgeva keskkooli, Jõgeva gümnaasiumit ja Jõgeva põhikooli.
Avamispeo päevajuhiks oli raadioajakirjanik Märt Treier.
Omavalituse ja kogukonna panus
Jõgeva põhikooli direktor Triin Lõbu sõnas, et uue koolimaja avamine on märgiline sündmus nii vallale kui tulevastele lendudele. Direktor väljendas heameelt, et omavalitsus ja kogukond panustavad haridusse.
Loe edasi: Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu hoone avamine algas Hele Kõrve laulmisega
Valminud on Jõgeva linna aegade kallim projekt
Pühapäeval, 1. septembril kell 11 avatakse pidulikult Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu uus hoone.
[pullquote]Koolimaja ja raamatukogu projekteerimisel tegid suurepärase töö arhitekt Kalle Vellevoog ja sisearhitekt Tiiu Truus.[/pullquote]Kooli ja raamatukogu ehitustöid tegid OÜ KRC Ehitus ja AS Tartu Ehitus. Hoone projekteeris Kalle Vellevoog arhitektuuribüroost JVR OÜ ning sisekujundaja oli Tiiu Truus. Jõgeva linna aegade kallim projekt valmis õigeaegselt ning anti üle täpselt lepingu täitmise tähtajaks. Ehitustööd koos sisustusega läksid maksma 7,5 miljonit eurot, millest valla omaosalus oli 2,5 miljonit. Jõgeva põhikooli rekonstrueerimise ja sisustamise töid kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist. Linnaraamatukogu hoone ehitas vald omavahenditega. 106aastasel raamatukogul on olnud palju kodusid. Viimases asukohas, mis oli kunagi ehitatud lasteaiaks, tegutses raamatukogu üle 20 aasta. Jõgeva linnaraamatukogu direktor Meeri Remmelg sõnas, et raamatukogu ajaloos on see esmakordne, kui nad avavad päris uue maja uksed.
Legendaarne kartulisort sai Jõgeval ausamba
Täna hommikul, jätkuvalt kestva Jõgeva linna sünnipäeval tegid kodukandile üllatuskingituse kogukonna aktiivsed liikmed, kes avasid peaväljakul asusamba kuulsale kartulisordile „Jõgeva kollane”.
Ausammas kujutab endast klaasseintest kasti, milles sirguvad „Jõgeva kollase” taimed ja saab jälgida nende kasvamist ning mugulate valmimist. Idee algatas mitmekülgselt aktiivne tervislikku toitumist ja eluviisi edendav Jõgeva elanik Maiu Veltbach. Tegusateks abistajateks olid teadlased Reine Koppel ja Mati Koppel, ettevõtjad Raul Taul ja Rauno Lehtla, kunstnik Tiina Säälik ja mitmed teised.
Kartulisordi „Jõgeva kollane” aretas sordiaretaja Julius Aamisepp 1942. aastal. 1946. aastal kirjeldas ta sorti ise nõnda. „…vähesobiv sööklatele, ent seda enam vastab see töötava rahva maitsele, kes eelistab jahusemaid kartuleid. Et „Jõgeva kollase” mugulate kuju on ümarik, sile, madalate iduaukudega, seepärast on ka tema koorimine hõlpus. Sisu intensiivselt kollane. Vähkhaigusele vastupidav.”
2010. aasta kevadel otsustati siiski taastada “Jõgeva kollane” säilitussordina. 2012. aastal hakkas Jõgeva Sordiaretuse Instituut sertifitseeritud seemet taas müüma. Eesti ühe populaarsema kartulisordina on “Jõgeva kollane” tähtsal kohal ka Eesti kultuuris. Nii on Jõgevamaa esindusroogade hulka valitud puder “Jõgeva kollane”, mille põhikomponent on kartulisort “Jõgeva kollane”.
Jaan Lukas
Samal teemal:
Jõgeva linn peab sünnipäevapidu
Kuigi Jõgeva linn 2017. aastast saadik iseseisva omavalitsusena ei eksiteeri, jätkab ta Jõgeva valla keskusena endiselt linna sünnipäeva tähistamise traditsiooniga. Täna tähistatakse mitmete meeleolukate ja põnevate sündmustega Jõgeva linna 81. sünnipäeva.
Pidustused algasid kell 10 Jõgeva kultuurikeskuse välilaval. Kohalviibinuid tervitas Jõgeva vallavanem Aare Olgo. Traditsiooniselt pakuti sünnipäevatorti.
Rumeenia suursaadik esmaesitles Jõgeval oma maad tutvustavat turismivideot
2. aprillil külastasid Jõgeva valda Rumeenia suursaadik Daniela Mihaela Cămărăşan ja tema abikaasa, ühtlasi saatkonna nõunik Emil Camil Cămărăşan. Visiidi ajal esitleti esmakordselt Rumeeniat tutvustavat videoklippi.
[pullquote]Vastastikuse koostöö jätkuks oli Eestis resideeruva Rumeenia suursaadiku Cămărăşani ja tema abikaasa visiit Jõgeva valda[/pullquote]Jõgeva valla koostöösuhted Rumeeniaga hakkasid arenema möödunud suvel toimunud 16 Rumeenia linnapea ja aselinnapea külaskäigul Tallinna. Kutse kohtumisele tuli ka Jõgeva valda. Jõgeva vallavanem Aare Olgo volitusel läks omavalitsust esindama abivallavanem Viktor Svjatõšev, kelle pädevuses on ka välissuhete korraldamine.
„Kohtumise vaheajal tulid minuga vestlema kaks Rumeenia omavalitsusjuhti. Mõne aja pärast sain ühelt külastamise kutse. Lisaks oli kutse meie noortele kunstikoolist osaleda rahvusvahelises lastelaagris, mille eesmärgiks oli läbi loomingulise tegevuse omandada uusi sõpru ning arendada inglise keele oskust. Möödunud aastal osales laagris kaks kunstiõpetajat ja viis last. Käesoleval aastal osaleb 10 last ja kolm pedagoogi. Projekt kestab veel kaks aastat,” rääkis Svjatõšev.
Loe edasi: Rumeenia suursaadik esmaesitles Jõgeval oma maad tutvustavat turismivideot
Jõgeval algavad täna Alo Mattiiseni muusikapäevad
Jõgeva võõrustab selle nädala lõpus taas noori muusikahuvilisi: 8. ja 9. märtsil saab Alo Mattiiseni muusikapäevade raames teoks XXIII üleriigiline noorte vokaalansamblite konkurss, millel osaleb 40 ansamblit 275 lauljaga.
[pullquote]Üleriigilise noorte vokaalansamblite konkursi kontserdid on vaba sissepääsuga ja neid on oodatud kuulama kõik muusikahuvilised[/pullquote]Jõgeva valla kodulehe teatel on võrreldes mullusega ansambleid tosina võrra vähem. Muusikapäevade peakorraldaja, Jõgevamaa gümnaasiumi muusikaõpetaja Maret Oja arvas, et sellel võib olla mitu põhjust. Laulupeoaastal ei pruugi muusikaõpetajatel ansamblite konkursiks valmistumiseks aega jääda. Juhendajatel võib teatud hetkel ka motivatsioon otsa saada, sest ansamblitega tegeldakse enamasti entusiasmist, st ilma tasu saamata. Oma jälje on jätnud ka koolivõrgu uuendused: gümnaasiumide arv on vähenenud ja seetõttu on vähemaks jäänud ka gümnaasiumiastme ansambleid.
Muusikapäevad avatakse pidulikult reedel kell 13 Jõgeva kultuurikeskuses. Sealsamas toimuvad ka konkursikontserdid. Reedel kell 14 ja 17 algavatel kontsertidel saab kuulata vastavalt neljanda-viienda ja kuuenda-seitsmenda klassi ansambleid. Reede õhtul kell 20 annab muusikapäevalistele kontserdi kolmest Rapla noormehest koosnev ansambel, konkursi Noortebänd 2016 võitja The Notes.
Loe edasi: Jõgeval algavad täna Alo Mattiiseni muusikapäevad
Külmalinnas Jõgeval avati jääsea skulptuur
5. veebruari õhtul Jõgeva kesklinna pargis toimunud kollase maasea aasta alguse pidustustel avati jääst seaskulptuur.
Jõgeva kesklinna ilmekust ja atraktiivust toova jääsea valmistas skulptor Mari Hiiemäe. Jõgeva valla talvekeskusesse paigutatud seakuju kaalub terve tonni ja selle valmistamine läks maksma 1500 eurot. „Siga“ jääb parki seniks kuni ilmad lubavad.
Hiina horoskoobi järgset kollase maasea aastat tervitasid JJ-Street tantsijad, tuletantsija Krista Palm ning Jõgeva kultuurikeskuse kolm põrsakest, kes pakkusid rahvale õnneküpsiseid, sooja teed ning ingverijooki. Sündmuse korraldas Jõgeva vallavalitsus koostöös kultuuritegijatega.
Jaan Lukas
Jääst seajkuju avamine Jõgeval. Foto: Marge Tasur →
Saskia Alusalu, Jõgevamaa kultuuripärl: ilma Adavereta poleks minust kiiruisutajat saanud
18 jaanuaril Põltsamaa Kultuurikeskuses toimunud Jõgevamaa kultuuri-ja sporditegijate ja terviseedendajate tänuõhtul kuulutati möödunud aasta taliolümpial neljanda koha saavutanud kiiruisutaja Saskia Alusalu Jõgevamaa Aasta Naissportlaseks 2018. Ühtlasi pälvis ta aunimetuse Jõgevamaa Kultuuripärl 2018. Usutluses Külauudistele märkis Saskia, et kiiruisutaja sai temast tänu kodupaigale Adaverele, vanematele ja treenerile. Veel vestlesime hetketreeningutest, tulevikuplaanidest, spordist kui ühest kultuuri osast ja sportlase rollist selles.
Loe edasi: Saskia Alusalu, Jõgevamaa kultuuripärl: ilma Adavereta poleks minust kiiruisutajat saanud
Fotodele kogutud Jõgeva valla ajalugu jõudis näitusele
Jõgeval tegutsev mittetulundusühing „Piltijad” seab mitmekülgses loomingulises tegevuses oma eesmärgiks ka ajaloo tutvustamise läbi kaamerasilma. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva pidustuste teise aasta algul avasid ühenduse asutajaliikmed Johannes Haav ja Raivo Tasso Jõgeva kultuurikeskuses fotonäituse „Jõgeva vald. 100. aasta pildid”.
Näitusel näeb üle paarikümne pildi- või fototöötluse ja tänapäevaseid vaateid nüüdses Jõgeva vallas paiknenud ja paiknevatest mõisahoonetest, häärberitest, tõllakuuridest, aitadest, tallidest. Fotomontaažidel on laialdaselt tuntud Luua ja Kuremaa mõis, Jõgeva mõis tänases Jõgeva alevikus, selle kõrval Pakaste, Kärde, Tarakvere, Saduküla ja Kurista mõis jne. Raivo Tasso fotol on ettevõtja ja esimese Jõgeva linnapea (valiti 1938) Johannes Võsu esinduslik elumaja, mis põles tulekahjus vahetult enne Eesti taasiseseisvumist ja kahjuks lammutati. Veel on Tasso pildistanud koolimaja, milles kunagi asus Jõgeva keskkool, seejärel vene õppekeelega kool. Praegu paikneb seal Jõgevamaa gümnaasium.
Jõgevat lähiminevikku tutvustab Johannes Haava aerofoto aastast 2011. Arhitektuuriloolistes piltides kajastuvad möödaniku keerdkäigud, ühiskondlike formatsioonide vahetumine ja Eesti rahva töö ning võitlus kogu selles protsessis, mille tulemuseks on saja-aastane iseseisev Eesti riik emakeelse hariduse ja kultuuriga.
Loe edasi: Fotodele kogutud Jõgeva valla ajalugu jõudis näitusele
Soomusauto, tants ja saluut Jõgeva aastavahetuspeol
31. detsembriga lõppes Eesti jaoks oluline aasta – meie riigi sajanda sünnipäeva aasta. Sel puhul toimusid maakonnakeskustes juubeliaasta lõpupeod. Jõgeval kandis pidu pealkirja „Sajaga edasi, Jõgeva!”.
[pullquote]Hümni laulmiseks olid ergutajateks eeslauljad Jõgeva kammerkoorist[/pullquote]„Eesti tantsib” viimase ühistantsimise õpetamiseks koostati neljast erinevas žanris lühikesest tantsust koosnev popurrii. Tantsude selgeks õppimine folklooriseltsi tantsupedagoogi ja Jõgeva kultuurikeskuse kunstilise juhi Marika Järveti eestvedamisel algas aasta viimasel päeval kell 14. Sündmused jätkusid tund aega hiljem ühistantsimisega. „Elamused olid ilusad ja vahvad. Mitmed, kes algul pealt vaatasid, tulid ka ise kaasa tantsima. „Tantsimas olid inimesed erinevatest põlvkondadest,” ütles Folklooriseltsi Jõgevahe Pere naisrühma tantsija Katrin Mikk.
Jõgeva muuseum tõi kultuurikeskuse ette vaatamiseks Teise Maailmasõja eelses Eesti Vabariigis kasutusel olnud soomusauto koopia.
Loe edasi: Soomusauto, tants ja saluut Jõgeva aastavahetuspeol
Jõgevalt läkitati jõulurahusõnum tervele Eestimaale
Kolmandal advendil kuulutas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Joel Luhamets Jõgeval Kultuurikeskuse ees välja jõulurahu kogu Eestile.
Loe edasi: Jõgevalt läkitati jõulurahusõnum tervele Eestimaale
Külmalinnas Jõgeval kuulutatakse välja üleriigiline jõulurahu
Kolmandal advendil, 16. detsembril kell 16 kuulutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Joel Luhamets Jõgeval välja jõulurahu kogu Eestile.
Jõuluootuse tervitused annavad edasi Jõgeva vallavanem Aare Olgo, Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus.
Kolmanda advendiküünla Jõgeva linna jõulukuusel süütavad Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus ja vallavanem Aare Olgo. Jõulurahu tule süütavad piiskop Joel Luhamets ja Riigikogu esimees Eiki Nestor. Kõigil soovijail on võimalik oma laternaga jõulurahutuld ka kodudesse viia.
„Jõulurahu kuulutamisega juhime tähelepanu rahu tähtsusele elus. Praeguses rahutus maailmas on oluline hoida ja säilitada traditsioone, mis lubavad aja maha võtta, enda sisse vaadata, olla koos oma lähedastega ning mõista, mis on tõeliselt oluline,“ sõnas Jõgeva vallavanem Aare Olgo.
Jõulurahu väljakuulutamisele järgneb Sissi ja Dave Bentoni advendikontsert Jõgeva kultuurikeskuses. Sissepääs on kõigile külastajatele tasuta.
Külmalinnas Jõgeval kuulutatakse jõulurahu välja 13. korda.
Jõgeva vallavalitsus kingib poolesajale lastega perele vingugaasiandurid
Jälgides olukorda riigis ning kuuldes uudistest vingugaasi õnnetustest, tuli Jõgeva vallavalitsusel mõte kinkida abivajavatele peredele vingugaasiandurid.
„Saame olla majakas teistele omavalitsustele ja näidata, kuidas saab vallavalitsus panustada oma inimeste turvalisusesse,“ sõnas abivallavanem ja Jõgevamaa siseturvalisuse nõukogu esimees Viktor Svjatõšev.
”Jõgeva vallas saavad eelisjärjekorras vingugaasiandurid lastega pered, kes vajavad toimetulekus toetust. Hulgi tellides maksab vinguandur ligi 40 eurot, üksikult ostes on aga hind veelgi kõrgem. Kõik pered seda endale lubada ei saa. Tegutseme inimeste heaks ja kaitseks ning teeme omaltpoolt võimaliku, et ohte ennetada,“ lausus vallavanem Aare Olgo.
„Koostöös Päästeametiga on välja valitud sobivad vingugaasiandurid. Lihthankega soetatavad seadmed on kvaliteetsed, töökindlad ning kergesti paigaldatavad. Kingitavate vingugaasiandurite aku eluiga on kümme aastat. Inimestel pole tarvis muretseda, et anduril tuleb patareisid vahetada ning akut laadida. Vingugaasiandurid aitavad kodudesse paigutada Jõgeva päästekomando päästjad ning Palamuse vabatahtlikud pritsimehed.”
Alates 2018. aasta jaanuarist on vingugaasiandur kohustuslik paigaldada kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on sellisteks seadmeteks gaasil töötavad veesoojendid. Vingugaasiandur on kohustuslik gaasikütte olemasolul, kuigi mõistlik on andur paigaldada kõikidesse eluruumidesse, kus asub põlemisprotsessiga seotud seade, näiteks puuküttel toimiv ahi, kamin, pliit või gaasiboiler.
Jaan Lukas
Jõgevamaa meenemeistrile tõid mitmeid auhindu kultuurilooliste piltidega seinakellad
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse korraldatud meenekonkursil pälvis kõige rohkem tunnustusi Põltsamaal elav käsitöömeister Helvi Nikkel, kes saavutas esikoha Põltsamaa piirkonna meenete arvestuses, esikoha Vooremaa piirkonna meenete arvestuses nii esimese kui teise koha ja valiti Facebook´i hääletusel publiku lemmikuks (173 häälega).
Harjumaalt Padiselt pärit Helvi Nikkel elab Põltsamaal. Käsitööga tegelemine oli talle algul hobiks, kuid nüüd on saanud sellest töö. Nikkel valmistab vastavalt tellimustele nii piltidega kellasid, kui ka külmkapimagneteid, samuti fotoalbumeid, beebiraamatuid, sünnitõenditele ümbriseid jne. Jõgevamaa meenetekonkursil ajendas Nikkelit osaleme soov oma loomingut suuremale avalikkusele tutvustada ja ennast esile tuua. Kokku esitas ta konkursile kümme toodet. „Ma arvan, et meened peavad olema ka praktilised. Nii otsustasingi just nende toodetega osaleda konkursil. Kõigepealt tuli mõelda, kuidas hakkab kell visuaalselt välja nägema. Selleks pidi tegema visandeid ja valima sobivad fotod ning toorikute tootjad,” rääkis Nikkel. Esikoha Põltsamaa piirkonna meenete osas tõi Nikkelile seinakell Põltsamaa lossihoovi pildiga, Vooremaa piirkonna esikoha tõi seinakell Palamuse, Vooremaa teise koha tõi külmkapimagnet Laiuse varemed. Facebook´i korraldatud hääletusel sai publiku lemmikuks seinakell Põltsamaa motiividega.
Loe edasi: Jõgevamaa meenemeistrile tõid mitmeid auhindu kultuurilooliste piltidega seinakellad