Järvamaa

Mälestustule teekonnal Pärnust Rakverre

Kuigi Kindral Johan Laidoneri selts on selle sajandi kõigil aastatel viinud võidupühale eelnenud päeval paraadilinnadesse Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud mälestustuld, pole vaatamata Sindi lähedale naabrusele Toriga selles linnakeses veel kunagi varem tuld tervitatud, aga tänavu leidis seegi sündmus aset.

Mälestustuli on jõudnud Sinti ja peatub Presidendi kella all Foto Urmas Saard — Mälestustuli on jõudnud Sinti ja peatub Presidendi kella all. Foto: Urmas Saard

Toris süüdatud ja pühitsetud mälestustuli jõudis esmalt võidupüha maratoni tõrvikukandjatega Pärnusse. Rüütli platsil andsid tõrvikutega teatejooksu läbinud sportlased tule üle seltsi esimehele Trivimi Vellistele, kes on väga palju aastaid koos Laidoneri seltsi noortega mälestustule paraadilinnadesse toimetanud. Eesti Vabariigi väljakuulutamist tähistava monumendi trepil peetud lühikese, kuid piduliku tseremoonia järel asuti õhtu eel enne poolt kaheksat teele. Tänavu saatsid kaitseväe soomukil liikuvat tuld lisaks Velllistele veel seltsi tegevjuht Jan Enriko Laidsalu ja liikmena Kaur Laurimaa, samuti seltsi tegevust toetavad Tabasalu gümnaasiumi 8. klassi õpilased Maria Lont ja Diana Peterson. Pärnus liitusid tule saatjatega ka kolm Audru noorkotkast: Taavi Raudkivi, Tanel Vaikjärv ja Karl Mumme.

Sindis ootasid tule läbimist linnapea Rein Ariko, segarahvatantsu rühm Omasoodu ja mõnikümmend linnakodanikku.

Loe edasi: Mälestustule teekonnal Pärnust Rakverre

Sindi tervitab mälestustuld kahel korral

Kindral Johan Laidoneri Selts viib tavapäraselt võidupühale eelneval päeval, 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud Vabadussõja sangarite mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna – tänavu Rakverre.

Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, mälestustule tõrvikuga Pärnus Foto Urmas Saard — Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, mälestustule tõrvikuga Pärnus. Foto: Urmas Saard

Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile, kust see kell 19.15 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi ajalooliste kihelkonnakeskuste, et tervitada mälestustuld Vabadussõja ausammaste juures.

Esimene peatus tehakse Sindi raekoja juures kell 19.30, kus tuld tervitavad Sindi linnapea Rein Ariko, rahvatantsijad Omasoodu ja linnakodanikud. Sindi tervitab mälestustuld samal päeval kahel korral. Esimest korda tervitavad Sindi noortevolikogu liikmed mälestustuld sinimustvalgete lippude spaleeriga siis, kui võidupüha tõrvikukandjad jooksevad maratoonaritega samal teekonnal ka läbi Sindi linna.

Järgmised peatused toimuvad Vändras 20.30, Türil 21.15, Paides 21.45, Järva-Jaanis 22.30, Amblas 23.15 ja Kadrinas kell 24.00.

Ööseks asetatakse mälestustuli koos samal õhtul süüdatud muinastulega Rakvere Kolmainu kiriku altarisse. Võidupüha hommikul kell 9.00 ühendatakse tuled Rakvere Vabadussõja ausamba juures võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt laiali üle kogu riigi.

Igal aastal mälestustule saatmist korraldav Laidoneri selts ütleb: „Tere tulemast Vabadussõja ausammaste juurde sangarite mälestustuld tema teekonnal tervitama!“

Urmas Saard

Samal teemal:

Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru

Taikses peetakse kolmandat Türi valla külade päeva

Traditsiooniks saav ja iga paari aasta tagant toimuv Türi valla külade päev leiab aset sedakorda Taikses, mis tunnistati mullu novembris „Türi valla Aasta küla 2016” aunimetuse vääriliseks.

451 aastat Taikse esmamainimisest tähistatakse külapäeva ning jaanisimmaniga, 2015 aastal Foto Andrus Kopliste — 451 aastat Taikse esmamainimisest tähistatakse külapäeva ning jaanisimmaniga, 2015. aastal. Foto: Andrus Kopliste

Reisirongiga Taiksesse sõites peab kaugema nurga rahvas teadma, et peatus asub Türi ja Kärevere vahel. Türi linnast kõigest viie kilomeetri kaugusel paiknevat Taikset mainiti esmakordselt juba 1564. aastal, kui küla kuulus Särevere mõisa alla. Kultuurilooliselt omab Taikse sügavaid juuri, mida tõendab näiteks 1894. aastal Taikse koolimajas asutatud Türi Muusika Selts, segakoor ja puhkpilliorkester. Umbes 170 elanikuga küla on innukalt toimekas ka tänapäeval.

Aasta küla tiitli pälvinud Taikset tutvustatakse tunamullu asutatud MTÜ Taikse Külaseltsi tegevuse kaudu, kuna on viimastel aastatel silmapaistvalt palju korda saatnud. Eelmise aasta 29. novembril kirjutas Järva Teataja, et paljudele külas elavatele erinevas eas inimestele meeldib käsitöö ja rahvakunst. „Alati on ühistegevusse kaasatud noored. Taikse seltsimajas käivad koos memmede rahvatantsuring, segaansambel, laste näitering, käsitööring, huvitavaid üritusi on nii noortele kui ka vanadele. Küla tähistab koos tähtpäevi ja korraldab talguid. Külaselts püüab leida igal alal selle miski, mis neid teistest eristaks.“ öeldakse Järva Teatajas.

Loe edasi: Taikses peetakse kolmandat Türi valla külade päeva

Verekeskus kutsub Järvamaa inimesi
uue aasta esimesele doonoripäevale

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab Paide doonoreid neljapäeval, 12. jaanuaril kella 10.30-15 Paide kultuurikeskuses (Pärnu 18) toimuvale doonoripäevale.

2016. aastal käis verekeskus Järvamaal doonoripäevadega kokku 16 korral (Aravete, Koeru, Paide, Türi), lisaks oldi juuli keskel kolmel päeval Paides doonoritelkidega, mida külastas kogunisti 415 järvamaalast. Järvamaa 1011 doonorit tegid 1422 annetust, mis teeb kokku 640 liitrit verd. Doonorlusega tegi esmatutvust 111 järvamaalast.

Paides korraldatud doonoriüritused on alati olnud rahvarohked. Viimati oldi Paides kuu aega tagasi 1. ja 2. detsembril jõulukuu ava üritusega “Eesti süda kingib elu”, mil kahel päeval tehti kogunisti 171 vereloovutust ning koguti ligi 77 liitrit hinnalist verd.

Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Doonoripäeva külastamiseks tuleks varuda umbes 45 minutit, millest vereloovutus võtab 5 kuni 10 minutit ning ülejäänud aeg kulub ankeedi täitmisele, meditsiinilisele läbivaatusele ning väikesele puhkusele pärast vereandmist. Vereandmine on valutu ja ohutu protseduur, mille käigus võetakse doonorilt 450 ml verd – see on kõigest 8% kogu täiskasvanu inimese verest, mis taastub keskmiselt 72 tunni jooksul.

Loe edasi: Verekeskus kutsub Järvamaa inimesi
uue aasta esimesele doonoripäevale

Arvamusfestivali programm 2016: sünteetilisest bioloogiast kuni tööturu probleemideni

Tänasest võimalik tutvuda Arvamusfestivali kodulehel 2016. aasta Arvamusfestivali programmiga. Kokku toimub 40 arutelualal pea 230 arutelu. Tänavusel Arvamusfestivalil pannakse rohkem rõhku osalejate kaasamisele aruteludesse.

12.-13. augustil Paides toimuval neljanda Arvamusfestivali teemade valik on väga mitmekesine. Mitukümmend organisatsiooni toovad tänavu festivali külaliste ette arutelud

tehnoloogiast, majandusest, haridusest, tervisest, tööelust aga ka näiteks ühiskondlikust innovatsioonist. Festivali lõpetab juba traditsiooniks saanud parlamendierakondade esimeeste debatt. Lisaks toimub festivali reedel ka presidendikandidaatide debatt.

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulini sõnul leiab selle aasta festivalil mitmesuguseid arutelusid mitmes eri formaadis ja ka keeles. Kuigi enamus festivali programmist on jätkuvalt eestikeelne, leidub ka inglise- ja venekeelseid arutelusid. Kokku on programmi koostamisse kaasatud üle 100 organisatsiooni, kes on viimase poole aasta jooksul teinud tööd, et muuta arutelud sisukaks. “Võib tähele panna, et sellel aastal on kõige rohkem teemasid pühendatud majanduse, hariduse, rände ja julgeoluku valdkondadele,” sõnas Karulin. Loe edasi: Arvamusfestivali programm 2016: sünteetilisest bioloogiast kuni tööturu probleemideni

Pühapäeval toimub Sargvere mõisa ja küla talgupäev

Sargvere mõisa ja küla talgupäev toimub pühapäeval, 22. mail kella 10- 14.

Talgulised on oodatud kaasa võtma töökindad ja rõõmsa meele.
Tehakse ettevalmistusi jaanipäevaks.
Tööpäeva lõpus pakutakse ühist talgusöök.

Kõik on lahkelt palutud ja väga oodatud.

Türil selgub Eesti parim noortalunik

Täna, 20. mail selgitatakse 16. korda välja Eesti parim noortalunik. Türi Lillelaadal toimuvale võistlusele on registreerunud kümneid õppureid maamajanduslikelt erialadelt Järvamaa kutsehariduskeskusest, Eesti maaülikoolist ja Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolist.

“Maaettevõtlus nõuab üha uute teadmiste ja oskustega spetsialiste ja ka kutsevõistlus käib ajaga kaasas. Sel aastal on kompleksvõistluse programmi lisandunud mitmed uued võistlusalad nagu näiteks väetiste külvinormi arvutamine ja lüpsimasina hooldus,” ütles võistluse peakorraldaja, Järvamaa kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. “Positiivne on seegi, et kutsevõistlus on ka 16 toimumisaastal noorte seas endiselt populaarne. Mõõduvõtmine on hea võimalus nii teoreetiliste teadmiste kui ka praktiliste oskuste proovilepanemiseks.”

Noortaluniku kompleksvõistlusel pannakse proovile teadmised, kiirus ja oskused kümnel võistlusalal: väetiste külvinormi arvutamine, või valmistamine purgis, koduloomade ja -lindude sõnniku tundmine, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, ajalooliste tööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine, lillede istutamine kasti, lüpsimasina hooldus ja põllutööriistade haakimine traktorile.

Võistluste käigus selgitatakse välja iga ala võitja ning kümne ala koondarvestuse parim on “Noortalunik 2016”. Kümne ala parim neiu saab “Noortaluperenaine 2016” tiitli.

Noortaluniku kompleksvõistlust korraldab Järvamaa kutsehariduskeskus koostöös maaeluministeeriumi ja sihtasutusega Innove.

Noortaluniku kompleksvõistlus avatakse kell 10 Türi Lillelaada pealaval.

Võistluse täpsema info leiate Sihtasutuse Innove kodulehelt.

Pärimuspidu Baltica eelpidu: suvisted Veteperes

Järvamaal A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel tähistatakse pühapäeval, 15. mail suvisteid. Algusega kell 16 kogunetakse Vargamäe kiigeplatsile, kaasas piknikukorvid värviliste munade ja kohupiimakookidega, et tähistada rahvapärimuse kohaselt suvisteid.

Suvisteid on rahvasuus nimetatud ka kasepühadeks, kiigepühadeks, meiudeks, kirikukalendri järgi nelipühadeks. Kased tuuakse tuppa ja õuele, kaskede ehk meiude (ka maipuude) toomisega tähistatakse mai saabumist ja pidulikku vastuvõtmist. Suvistega algab noorte kooskäimise ja tutvumise aeg. Kokkusaamise koha kiige ehitamine kuulus noormeeste pühade-eelsete ettevõtmiste juurde. Tasuks kiige valmistamise ja kiigutamise eest tõid neiud võid, sukapaelu, tubakakotte ja kaselehtedega kollaseks värvitud mune.

Nelipühade pühitsemine algab piduliku jumalateenistusega Järva-Madise kirikus kell 11, kus vaimulikke tänulaule laulab segakoor Sink-Sale-Proo. Pärastlõunal kell 16 kogunetakse Vargamäe kiigeplatsile Vetepere küla suvistetele, kus lauldakse koos Järvamaalt pärit kiigelaule, mängitakse ringmänge ja tantsitakse vanu tantse. Koosolemist juhib Vetepere külavanem Tiit Tammleht ja mänge veab eest A. H. Tammsaare muuseumipere. Pillilood paneb kõlama Karmoškaklubi Kaja&Kaja. Kohalikke kiigelaule ja regilaule laulavad selts Rakuke, Koeru folkloorirühm, segakoor Sink-Sale-Proo ja meestelaule esitab kollektiiv Arhailised mehed. Vanu seltskonnatantse veab eest tantsurühm Vargamäe noored.

Loe edasi: Pärimuspidu Baltica eelpidu: suvisted Veteperes

Pühapäeval toimub Sargvere mõisa talgupäev

24. aprillil kella 10-14 toimub Sargvere mõisa juures talgupäev.

Talgute käigus tehakse korda Sargvere mõisa ümbrus, et kõigil oleks tore Paide valla mõisa tulla ja mõisapargis jalutada.

Eriti oodatud on need, kes mõisaparki oma teekonna läbimiseks sihtpunktini kasutavad. Kaasa tuleks võtta töökindad ja hea tuju. Mehed võiksid võtta kaasa mootorsaed ja paar traktorit järelkäruga lehtede äravedamiseks. Rehad on kohapeal olemas.

Tööpäeva lõpus ühine talgusupp.

KorraldabMTÜ Sargvere MES, toetab Paide vallavalitsus.

Taiga Lauri loominguõhtu “50 kevadist hetke”
Sargvere mõisas

Kuna Taiga Lauril täitub 50. kevadine hetk, astub ta sel puhul üles 15. aprillil kell 19 Sargvere mõisas oma loominguõhtuga.

Esitamisele tulevad Taiga parimad laulud ja luuletused läbi aegade. Laval on livebänd (Arvo Stoltsen, Hannes Aasa, Ralf Mae, Kert Nevski, Raivi Reap, Piret Sapp ja Taiga Laur).

Ühise laua katavad söökide ja jookidega kontserdikülastajad ise!

Võimalus on osta sularaha eest Taiga luulekogusid ja ansambli “Apollon” helikandjaid.

Sargveres saab tasuta kuulata kammermuusikat

Sel reedel, 8. aprillil kell 13.00 saab Sargvere mõisa suures saalis kuulda koammermuusikute kontsertsarja “Mõisamängud” raames tasuta kontserti.

Eesmärk on klassikalise muusika juurde suunata noori koolilapsi, et tekitada muusika vastu huvi. Kontsert on mõeldud eelkõige koolilastele ja pensionäridele. Samas võivad kõik huvilised tulla Sargvere mõisa ning saavad nautida suurepärast klassikalist kammermuusikute kontserdisarja “Carmen – Fantaasia”.

Esitavad Mizuki Shindo flöödil ja Anneli Tohver klaveril. Kavas on Prokofjev ja Borne.

“Märk, millega eestlasi maailmas üldse teatakse, on meie kultuur, meie muusika, meie laulupeod, kuulsad dirigendid, heliloojad, koorimuusika, traditsioonid. Meil, täiskasvanutel ja lapsevanematel on tänasel päeval kohustus hoida oma lapsi selles vaimsuses ja õhustikus, kus kõlab elav muusika. Kui palju neid võimalusi nii vabalt meile ikka sülle langeb. Kasutage neid. Eriti veel, kui arvestades tänast välist nutisurvet,” leiab MTÜ Kammermuusikute produtsent Meelis Toom.

Jaapanlanna Mizuki Shindo õppis flöödimängu Tokio Rahvuslikus Ülikoolis ja Guildhall School of Music and Drama’s Londonis. Hiljem täiendas end Mathieu Dufouri juures Chicagos. Ta on mänginud Londoni orkestris Southbank Sinfonia ja aastast 2013 töötab ta Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkestris.

Loe edasi: Sargveres saab tasuta kuulata kammermuusikat

Trivimi Velliste: juba Aleksandri Gümnaasiumi õpilasena sajandivahetuse Tartus alustas noor Rei poliitilist tegevust

Täna tähistati avaliku talitusega riigivanem August Rei 130. sünniaastapäeva suurmehe sünnikohas Kurlas ja mälestusteõhtu konverentsiga Kabala Rahvamajas, kus võtsid sõna Riigikogu esimees Eiki Nestor, liige Jaanus Marrand ja teised, pikema ettekandega esines suursaadik Trivimi Velliste, kelle kõne sisu on allpool täies mahus ära toodud.

Me ei saa veel hõisata oma ajaloo mõtestamise täiuslikkusega

Eesti riigi 100. sünnipäev on peagi ukse ees! On põhjust heita üldistavam pilk üle õla, et mõtestada meie olemist siin sellel maal riigirahvana, peremeesrahvana. Eestlased pole mitte alati olnud peremehed omaenda maal – vanemad inimesed teavad seda väga hästi, nooremad võib-olla ei mõtle sellele.

Vabadus on nagu puhas õhk või allikavesi. Kuni need on iga päev olemas, pole harjumust ega ka nähtavat vajadust mõtiskleda õhu, vee või vabaduse üle. Aga kui mõni neist peaks ühel päeval kaduma …?

Äsja viibisime paigas, kus täpselt 130 aastat tagasi sündis üks meie rahvuslikest suurmeestest. Üks nendest, kes mitte ainult ei seisnud Eesti riigi hälli juures, vaid keda me julgesti võime nimetada ka meie riigi ämmaemandaks – koos mõne teise iseseisvuse sepistajaga.

Kuigi Eesti riik ei kuulu nooremate kilda, on enamik selle ajaloost olnud võõra kanna all. Seetõttu ei saa me veel hõisata oma ajaloo mõtestamise täiuslikkusega. Isegi meie kõige suurematest riigimeestest on ilmunud vähevõitu raamatuid, mõnest hoopis vähe.

August Rei ei ole siin suur erand. Siiski on 2012. aastal Rahvusarhiivi kirjastusel näinud ilmavalgust ajaloodoktor Jüri Andi raamat „August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat“, mis on osa Riigikantselei toetatavast kiiduväärsest monograafiate sarjast, pühitsemaks Eesti Vabariigi lähenevat 100. aastapäeva. Oma järgnevates kirjeldustes toetun suuresti Jüri Andi nõtke sulega kirjutatud teosele.

Foto: Vabariigi Presidendi kantselei kodulehelt →

Loe edasi: Trivimi Velliste: juba Aleksandri Gümnaasiumi õpilasena sajandivahetuse Tartus alustas noor Rei poliitilist tegevust

Vargamäel kohtuvad saabuval suvel Ugala ja Tammsaare

Ugala teater mängib sel suvel Vargamäel suurt vabaõhulavastust “Kõrboja perenaine”, mis sünnib tandemi Urmas Lennuk – Vallo Kirs ühisloominguna.

Kõrboja perenaine kolm peategelast Anna (Kadri Lepp), Eevi (Adeele Sepp), Madli (Luule Komissarov) Foto Gabriela Liivamägi — “Kõrboja perenaine” kolm peategelast Anna (Kadri Lepp), Eevi (Adeele Sepp), Madli (Luule Komissarov). Foto: Gabriela Liivamägi

Viimasest korrast, mil Vargamäel vabas õhus lavastus välja toodi, on möödas tervelt viis aastat. Vaatamata heitlikule Eesti suveilmale kisub Tammsaare loomingut ikka Vargamäe kivistele väljadele ja nõnda etendub Ugala suvelavastus Tammsaare muuseumi õuealal 15 suveõhtul juulis ja augustis.

Näidendi “Kõrboja perenaine” aluseks on Lennuk valinud Tammsaare romaani “Kõrboja peremees” ja kirjutanud näidendi just lavastaja Vallo Kirsile ja Ugala teatri näitlejatele. Suvelavastuses astub üles pea kogu Ugala trupp, kaasatud on tuntud rahvamuusik Kulno Malva, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, lavastuskunstnik Kristjan Suits ja kostüümikunstnik Pille Küngas. Kõrboaja Annat mängib Kadri Lepp, Kuusiku Eevit Adeele Sepp, Kõrboja Madli Luule Komissarov, Katku Villut Ott Aardam ja Kõrboja Reinu Egon Nuter. Lavastuses kõlab elav muusika ja kaasa teeb üle 30 näitleja.

Loe edasi: Vargamäel kohtuvad saabuval suvel Ugala ja Tammsaare

Jaan Pehk esineb Sargvere mõisas

Reedel, 11. märtsil, palutakse lahkelt kõiki koos perega mõnusat muusikat nautima omaaegsesse Sargvere rüütlimõisa, kus toimub kontsert “Naistepäev Jaan Pehki laulude ja luuletustega”.

Jaan Pehk Sindis Foto Urmas Saard — Jaan Pehk Sindis. Foto: Urmas Saard

Külla kutsutud lembelaulik Jaan Pehk loeb laulude vahele enda loodud luulet. Päris tasuta sisse ei pääse ja kell 19:00 algavale kontserdile tuleb osta viie eurone pilet.

Paliveres sündinud Jaan Pehk on võtnud soolomuusikuna varjunimeks Orelipoiss. Teda tuntakse kirjaniku, laulja ja kitarristina. Pehk kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse ja on Eesti Kirjanike liidu liige.

Vikipeediast leiab tõsise mehe kohta mõndagi huvitavat. Tõsisemalt hakanud Pehk luuletama 1992. aastal pärast rahareformi, kui ostis 4 odavalt müüdud luulekogu ja oli neist innustust saanud.

Otsa muusikakooli sisseastumiseksamitele läks ta ilma sellest kellelegi teatamata. Sõel olnud tihe ja sisse sai umbes kolmekümnest ainult 4, nende hulgas muidugi Pehk.

Loe edasi: Jaan Pehk esineb Sargvere mõisas

Arvamusfestivali ideekorje on lõppemas

Jaanuari lõpuni toimub Arvamusfestivali ideekorje, mille käigus saab igaüks tänavusele festivalile välja pakkuda oma teema. Ootame ettepanekuid ja aruteluteemasid 31. jaanuarini Arvamusfestivali koduleheküljel. Arvamusfestival töötab kõik pakutud ideed läbi veebruaris ning huvilistega võetakse ühendust märtsikuu jooksul.

2015 aastal kandus Arvamusfestival ka Paide linna tänavatele Foto Urmas Saard — 2015. aastal kandus Arvamusfestival ka Paide linna tänavatele. Foto: Urmas Saard

“Arvamusfestival on avatud kõikidele teemadele, mis tunduvad Eesti inimestele, organisatsioonidele või kogu ühiskonnale olulised. Loodame, et varasemast rohkem laekub arutelude ideid ka piiritagustel teemadel, kuna maailmas toimuv mõjutab Eestit oluliselt,” sõnas festivali programmijuht Maiu Lauring.

Oma ideed esitades tasub kindlasti lahti seletada teema vajalikkus ja võimalikud küsimused, mille üle hakatakse arutlema. Idee esitajalt eeldatakse valmisolekut arutelu ellu viia ja teha koostööd teiste ideede esitajatega. Julgustavat tuge arutelu ettevalmistamisel ja nii sisulist kui tehnilist abi pakub Arvamusfestivali korraldustiim.

Teema läbimõtlemiseks kasuliku nõu saamiseks tasub lugeda Arvamusfestivali sisutiimi endise juhi Margo Loori blogipostitust. Loori kogemuse järgi jõuab hea aruteluni, kui eesmärgiks on selgelt võetud just nimelt arutelu tekitamine, mitte aga inimeste ühepoolne informeerimine. “Ideaalis ei ole festivalil toimuv arutelu eraldiseisev nähtus, vaid fookuspunkt pikemas ja laiapõhjalisemas ühiskondlikus arutelus, mis on toimunud enne festivali ja mis festivali arutelu tulemuste pinnalt hiljem võimendatuna jätkub,” kirjutab Loor.

2016. aasta 12.-13. augustil toimub neljandat korda Arvamusfestival – kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ning inimestele olulistel teemadel. Lisainfo saamiseks külasta ka mei veebikodu.

Lisainfot annab Maiu Lauring, Arvamusfestivali programmijuht. Kontakt: maiu.lauring@arvamusfestival.ee ; +372 517 7321

Sargvere mõisa jõulumaa: Jõulud Lepatriinude külas

Järgmisel laupäeval toimub Väätsas
jalgrattaajaloo konverents

28. novembril on kõik huvilised kutsutud Eesti Jalgrattamuuseumisse (Väätsa, Pikk tn 9) jalgrattaajaloo konverentsile jalgrattamuuseumisse.

Konverentsiga püütakse algatada jalgrattaajaloo konverentside tava, mis peaks lisaks jalgrattamuuseumi püsiekspositsioonile olema
muuseumi tegevuse üks olulisi väljundeid.

Konverents algab kell 12. Spordiajaloolane Tiit Lääne räägib jalgrattaspordi varasemast ajaloost, tehnikaajaloo huviline ja Eesti antiikautode galerii autor Rain Vaikla aga jalgratta kajastamisest 1920.-30. aastate Eesti ajakirjanduses. Eesti jalgrattamuuseumi üks loojaid ja eestvedajaid Valdo Praust jutustab 1920.-30. aastate erinevatest jalgrattamarkidest arhiiviandmete põhjal.

Kõik huvilised on oodatud, sissepääs tasuta. Konverentsi päeval on tasuta avatud ka jalgrattamuuseum, kus lisaks tavapärasele püsiekspositsioonile saab vaadata ajaloolisi filme jalgrataste tootmisest ja kasutamisest.

www.velomuseum.ee

Novembri lõpus käivitub koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds

Tallinna tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory tehnoloogiakool ja Swedbank kutsuvad ellu koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds, et innustada noori oma ideid julgelt teoks tegema ning anda neile esmaseid teadmisi sellest, kuidas luua oma ettevõtet.

Pilootprojektina toimub Bright Minds konkurss 2015./16. õppeaastal koostööpartnerite osavõtul viies erinevas maakonnas: Harju-, Järva-, Lääne-, Saare- ja Viljandimaal.

Regioonides aitavad programmi tegevusi ellu viia Viimsi keskkooli teadmiskeskus, SA Läänemaa Innokas, SA Järvamaa Arenduskeskus, SA Viljandimaa Arenduskeskus ja Saaremaal Koolituskeskus Osilia.

Konkursi raames pakutakse õpilastele esmaseid teadmisi ning oskusi start-up-maailmas orienteerumiseks. Konkursi perioodi jooksul viiakse läbi erinevaid toetavaid tegevusi koolinoortele, sh avaüritus 26. novembril TTÜ Mektorys, kus genereeritakse ideid ja luuakse kontakte. Peale selle toimuvad koolituspäevad ja seminarid piirkondades üle Eesti. Kolmel kohalikul koolituspäeval annavad noortele oma teadmisi ettevõtte loomisest nii kohalikud ettevõtjad kui ka edukad start-up-firmade esindajad, kes omapoolse toetusega innustavad noori oma ideid ellu viima.

Päris Pandivere loob valdade piire ületavat sidusust

Nädalavahetusel seltsingu Päris Pandivere moodustanud Pandivere koostööpiirkonna turismiedendajate hinnangul vajavad erinevates turismi käsitlevates dokumentides ja avaldustes rõhutatud sõnad koostöö ja kaasamine reaalsuses enam toimivat sisu ja vormi. Koostööd ja ühisturundust pärsib piirkonna omavalitsuste ühtse ning toimiva turismi- ja puhkemajanduse arengukava puudumine.

Seltsing Päris Pandivere peamiseks eesmärgiks on ühiselt emotsioonide kaudu tutvustada Pandivere pärandit ja väärtusi. Seltsingu asutajad näevad koostööpiirkonda ühtsena ja turundust valdade piire ületavana. Plaanis on algatada Pandivere piirkonna turismi ja puhkemajanduse arendamise strateegia kaasajastamine. Taolise nimega dokument on omavalitsuste ja TÜ Pärnu kolledži koostöös valminud aastateks 2005-2014, kuid selles kirjeldatu pole viidatud ajavahemikul jteostunud.

Virumaa lõunaossa jääv Pandivere koostööpiirkond on oma pärandi poolest selgelt eristuv ja tihedama ühtse turismiturundusvõrgustiku tekkimine on igati loogiline ja vajalik samm. Nii näiteks nagu Ida-Virumaalt tuleb enamike meie riigi elanike elekter, pärineb valdav osa joogiveest Pandiverest. “Kui keegi meil siin vette soristab, siis joob seda kogu Eesti,” visualiseeris Pandivere tähtsust MTÜ Ökokratt juhatuse liige ja Puhta Vee Teemapargi eestvedaja Priit Adler.

Loe edasi: Päris Pandivere loob valdade piire ületavat sidusust

Maaeluminister kohtub Järva- ja Viljandimaa põllumeestega

Maaeluminister Urmas Kruuse kohtub täna Väätsal põllumeeste esindusorganisatsioonidega ning külastab piimatootmisi Järva- ja Viljandimaal.

Kohtumisel Järva- ja Viljandimaa põllumeestega arutatakse olukorda piimandussektoris ja võimalusi selle leevendamiseks. Minister Urmas Kruuse ütles, et olukorra leevendamiseks on nii Eesti riik kui ka Euroopa Komisjon tulnud välja rahaliste meetmetega, kuid otsida tuleb ka pikaajalisemaid lahendusi.

“Toetused annavad küll ajutist leevendust, kuid pikemas perspektiivis tuleb piimatootjail olukorraga kohaneda ning tulemuse annab ikkagi suurem keskendumine müügile ja ka töötlemisele. Suurema turujõu annaks põllumehele koondumine ühistutesse,” selgitas Kruuse.

Minister külastab visiidil Järvamaal Väätsa vallas asuvat Lõõla suurfarmi ning Viljandimaal Viljandi vallas asuvat Parduse talu ning Abja vallas asuvat Pajumäe talu.

Trivimi Velliste: Looja on hoidnud Maarjamaad!

Tänasel vastupanuvõitlemise päeval kõneles Paide Püha Risti kirikus Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste, kelle kõne on siin täies mahus ära toodud.

Paide, Eestimaa süda, esiplaanil Paide Püha Risti kogudus Foto Urmas Saard — Paide, Eestimaa süda, esiplaanil Paide Püha Risti kogudus. Foto: Urmas Saard

Väga austatud härra peapiiskop, Järva abipraost, Paide Püha Risti koguduse õpetaja! Lugupeetud maavanem ja linnapea!

Kallid kirikulised!

Oleme taaskord süüdanud 16 küünalt! Üheksa aastat tagasi läitis peapiiskop Andres Põder 16 küünalt esmakordselt Tallinna Toomkirikus. Ja seejärel on ta koos oma abilistega süüdanud 16 küünalt Tallinna Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani kirikus, Narva Aleksandri kirikus, Pärnu Eliisabeti kirikus, Viljandi Jaani kirikus. Tunamullu süütas peapiiskop 16 küünalt Kuressaare Laurentiuse kirikus ja täpselt aasta tagasi Haapsalu Toomkirikus.

Me küsime ikka: kas neid küünlaid on vaja igal aastal 22. septembril uuesti süüdata? Me vastame: jah, see on vajalik, sest need küünlad on väga oluline osa meie ajaloost – nad on osa meie ühismälust!

Me alustasime tänast vastupanuvõitluse päeva Tallinna Metsakalmistul Otto Tiefi valitsuse kenotaafi juures, kus kõneles justiitsminister Urmas Reinsalu. Mäletatavasti kõnelesid samal kalmukünkal mullu kaks ajaloo elavat tunnistajat, kes on praegugi siin kirikus meie keskel. Heli Susi ja Agu Kull olid tookord, 71 aastat tagasi, üsna noored, aga oma perekondliku päritolu tõttu olid nad ajalookeerises, kõige olulisemate sündmuste tunnistajad.

Loe edasi: Trivimi Velliste: Looja on hoidnud Maarjamaad!

Vastupanuvõitluse päev

Tänavusel vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril möödub 71 aastat Punaarmee tungimisest Tallinna ja Otto Tiefi valitsuse viimasest istungist Põgari palvemajas Läänemaal.

Kell 10.30 toimub Tallinna Metsakalmistul Otto Tiefi valitsuse kenotaafi juures mälestustalitus, kus kõnega esineb justiitsminister Urmas Reinsalu.

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi korraldusel sõidetakse seejärel Paidesse. Raekojas leiab aset kohtumine maakonna ja linna juhtidega.

Kell 15 algab Paide kirikus traditsiooniline Eesti riigivanemate mälestusjumalateenistus, kus EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Järva abipraost Tõnu Linnasmäe süütavad taas 16 nimelist küünalt – ühe iga manalas viibiva riigivanema-riigipea mälestuseks. Kõnelevad peapiiskop Urmas Viilma ja Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Kirikus pühitsetakse ka mälestustahvel Järvamaa metsavendadele – kõneleb EEML esimees Arnold Ojaste. Muusikaga teenivad organist Olaf Lääne ja koguduse ansambel.

Vastupanuvõitluse päeva ilmestavad lippude ja muusikaga Kaitseliidu ning korp. Rotalia toimkonnad. Paide Püha Risti kiriku ja ajaloolise linnasüdame kohta jagavad selgitusi koguduse õpetaja Kari Tynkkynen, kodu-uurijad Henn Sokk, Rainer Eidemiller ning Ründo Mülts.

Tänavu 14. augustil möödus Otto Tiefi sünnist Rapla kihelkonnas 126 aastat.

Järvamaa metsavendadele avatakse mälestustahvel

Eesti Endiste Metsavendade Liidu juhatuse liige Heiki Magnus ja Ungru Paekivi OÜ tootmisjuht Arnold Aljaste paigaldasid 9. septembril Paide Püha Risti kiriku siseseinale Järvamaa metsavendade mälestuseks nimetahvli, mis avatakse piduliku pühitsemisega vastupanuvõitluse päeval.

EELK Paide Püha Risti kirik Foto Urmas Saard — EELK Paide Püha Risti kirik. Foto: Urmas Saard

Vastavalt riigikogu otsusele peetakse 22. septembrit riikliku tähtpäevana vastupanuvõitluse ja Otto Tiefi valitsuse päevana. Tänavu juba kaheksandat aastat. Otto Tiefi valitsuse nimetas ametisse Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots. Tiefi valitsus jätkas Eesti Vabariigi tegevust eksiilis, mis võimaldas üheksakümnendate alguses täiendava õigusliku argumendina taastada riigi toimimine järjepidevuse alusel. Sellepärast kogunetakse kell 10.30 Metsakalmistul asuva Otto Tiefi kalmu juurde, kus auvalves seisab liputoimkond, kõneleb justiitsminister Urmas Reinsalu ja toimub lillede või pärgade asetamine.

Loe edasi: Järvamaa metsavendadele avatakse mälestustahvel

Arvamusfestivalilt kogutud uitmõtted

Kolmas Paide Arvamusfestival Foto Urmas Saard — Kolmas Paide Arvamusfestival. Foto: Urmas Saard

Teist korda Paide Arvamusfestivali külastades ei saanud jääda märkamatuks, et tegevuse ala oli avardunud ka Keskväljakule. Peamine mõttetöö leidis siiski aset kõrge valli seesmiste kaitsvate nõlvade vahel. Nähtavasti seepärast ei alustatudki festivalile saabuvate inimeste loendamist mitte festivali ala piirilt vaid vallile tõusva trepi eest, kuhu suurem rahvahulk kõigepealt suundus. Vabatahtlike tegevus jättis kohe esmapilgul väga meeldiva mulje. Naerataval näol paluti luba valge paela sidumiseks käele. Seda selleks, et oleks festivali lõpuks hea ülevaade külastajate hulga kohta. Nüüd teame, et kahe päevaga sai paela käele üle 10 000 inimese. Võrdluseks olgu meenutatud, et mullu loendati 4000 inimese ringis. Siis oli kavas üle 150 arutelu, nüüd 224 seinast-seina teemavalikuga arutelu. Kolmas festival on teinud kahtlematult rahva hulki haaravalt suure hüppe edasi.

Loe edasi: Arvamusfestivalilt kogutud uitmõtted

Käravete Järvemuusika kontsert tuleb taas

19. augustil algusega kell 20 toimub juba kaheksandat korda Käravete Järvemuusika kontsert. Tegemist on Ambla valla suurima avaliku üritusega, kuhu igal aastal koguneb publikut enam kui 600 inimest. Kontsert toimub Käravete järve kaldal otse Piibe maantee ääres, kuhu kohalik külaselts on rajanud hubase kontserdiplatsi.

Järvemuusika keskseks instrumendiks on klaver, mille saatel astuvad rahva ette erinevad solistid. Tänavu on suurim staar laval Tomi Rahula, kes on tuntud kui ansambli The Sun pianist ja lisaks on ta mitmete kooride dirigent. Oleme teda oodanud meie üritusele juba kaua, kuid ajagraafikud pole seni sobinud. Nüüd on ta siin.

Tomi kõrval astub esimesena lavale armastatud Karl Madis, kes sai tuntuks ansamblist Karavan ja, kes on lubanud Käravetel lisaks laulmisele saata kaassoliste saksofonil ja suupillil. Teise solistina teeb oma Järvamaa debüüdi Kristjan Kannukene, kes sai suurimat tähelepanu ja kiituse viimases Superstaari saates. Kristjan on lisaks suurepärane viiuldaja ja ta on lubanud oma andel ka viiulit mängides särada lasta. Naiselikku sära toob Käravetele tänavu suurepärane ja omanäoline lauljatar Helin-Mari Arder.

Traditsiooniliselt lõpetab kontserdi ilutulestik, mille kingivad rahvale kohalikud ettevõtjad. Seekord on toetajateks AS Terasman, OÜ Aravete Metallitööd, OÜ EPK Transport ja OÜ ELPA i.d., lisaks Ambla vallavalitsus ja Käravete Külaselts.

Kontserdipiletid hinnaga 5 eurot on müügil kohapeal. Rahvale on avatud kohvik ja lastele batuut. Üritust korraldab MTÜ Aravete Kultuuri- ja Huviselts.

Arlet Palmiste