Ida-Virumaa

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppurid käisid keelepraktikal Järvamaal

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse laohoidja eriala teise kursuse 18 õpilast osalesid kahenädalasel keelepraktikal-õppereisil Järvamaa Kutsehariduskeskuses Paides.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed rahastatava keeleõppe programmi eesmärgiks oli parandada eesti keelest erinevaemakeelega õpilaste eesti keele oskust, avardada nende teadmisi Eesti kultuurist ja traditsioonidest, parandamaks nende läbilöögivõimet tööturul.

„Järvamaa Kutsehariduskeskusega on meie koolil sõprus- ja tööalased suhted juba mitu aastat. Meie kooli õpilased on käinud eelnevalt Paides eesmärgiga läbida tõstukijuhi koolitus,” ütles Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse majandusõppe valdkonna juht Marika Arman. „Järvamaa Kutsehariduskeskusel on kaasaegne logistika õppesuuna praktikabaas ja see saigi otsustavaks projektipartneri valikul,” lisas Arman.

Kahenädalane periood valiti parema keeleoskuse omandamiseks. Nii mõnigi õpilastest oli esimest korda nii kaua kodust eemal. Kaks nädalat olid täis tihedat õppetööd. Programmi raames õpiti erialast eesti keelt 20 tundi, kaubaõpetust 20 tundi ning praktilise õppena tõstukite ehitust, hooldust ja juhtimist 40 tundi. Kogu õppetöö toimus eesti keeles. Loe edasi: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppurid käisid keelepraktikal Järvamaal

Ida-Viru maakonna kultuuritöötajad korraldavad 26. oktoobril omalaadse teatesõidu

Ida-Viru maakonna kultuuritöötajad panevad seljad kokku ja korraldavad 26. oktoobril omalaadse teatesõidu külastades 24 tunni jooksul kõikides omavalitsustes asuvaid kultuuriasutusi. Trajektoor kulgeb A-st A-ni ehk algab Aserist ja lõpeb Avinurmes.

2013 aasta on kuulutatud Eesti Pärandkultuuri aastaks. 26. oktoober on Eesti Rahvamajade Ühingu poolt välja valitud kuupäev eesmärgiga, et sel päeval pöörataks rohkem tähelepanu ka väikestele rahvamajadele, kus meie igapäevast rahvakultuuri elus hoitaksegi. Sel päeval toimetavad kõik kultuuritöötajad pealkirjast „24 tundi Rahvamajas“ juhindudes. Lahtikirjutatult tähendab see seda, et kõikide rahvamajade uksed kas siis on või võiksid olla 24 tundi avatud, et iga huvitatud sisseastuja saaks osa sellest, mida majas tehakse.

Ida-Virumaa kultuuritöötajad aga mõtlesid omakorda ühise aktsiooni välja, et oma tegemiste-toimetamistega taas positiivset sõnumisignaali maakonnast välja saata. Selsamal päeval, mil majade uksed on kõigile ja kogu aeg avatud, oodatakse rahvast osalema neil kokkulepitud kellaaegadel, kui kultuuripunkte külastab rahvakultuuri killavoor. Sel ajal, kui killavoori rahvas kohal on, toimub selles paigas kindlasti ühtteist põnevat, esinevad kohalikud taidlejad ning on muidu tore olla.

Sündmuse avalöök antakse 25. oktoobri öösel kell 24.00 Aseris ning kultuuri killavoor läheb sealt liikvele Sonda poole. Kesksel kohal on delegatsioonil kaasas olev nukk – rahvakultuuri muusa – ning selle valgele alusseelikule kogutakse igast linnast ja vallast omanäolised triibud peale. Sellest kujuneb ainukordne, vaid seda päeva meenutav seelikumuster. Nukk saab hiljem Iisaku muuseumi kõigile uudistamiseks välja pandud ning soovi korral ka erinevaid kultuurisündmusi ilmestama.

Igast peatuskohast nopitakse üles ka seda paika iseloomustavad lauluread. Sellest sünnib omaladne lugulaul, mis Avinurmes lõppakordina ka ette kantakse.

Ida- Virumaa kultuurituuri ajakava on üleval Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu kodulehel, mis jooksvalt täieneb ka kohtadel toimuvate sündmuste kirjeldusega.

Lisainfo: Ene Raudar, tel 5277 994, e-post ene@kultuuriveski.ee

Kultuuri killavoori peatuskohad ja kellaajad:
Kava algab 25.okt ööl vastu 26.okt kl 24.00 ja lõpeb 26.okt kl 24.00
24.00 -1.00                 Aseri rahvamajas. Algus
1.30 – 2.00                 Sonda rahvamajas
2.15 – 3.00                 Kiviõli rahvamajas
3.15 – 4.00               Maidla rahvamajas
4.30 – 5.00                 Püssi rahvamajas
5.10 – 6.00                 Lüganuse rahvamajas
6.30 – 7.00                 Saka rahvamajas (Kohtla vald)
7.15 – 7.50                 Kohtla-Järvel, Vahtra Loomekeskuse juures
8.10 – 8.50                 Kohtla-Nõmme rahvamajas 8.20 Päikese tervitus!
9.15 – 10.00               Jõhvi kontserdimaja juures
10.15 – 11.00             Toilas
11.20 – 12.15             Sillamäe kultuurikeskuses
12.30 – 13.00            Narva-Jõesuus
13.30 – 14.30             Narvas, kultuurimajas Rugodiv
14.45 – 15.30             Olgina rahvamajas (Vaivara vald)
16.30 – 17.00             Kurtna seltsimajas (Illuka vald)
17.30 – 18.30             Mäetaguse rahvamajas
19.00 – 20.00             Iisaku rahvamajas
20.20 – 20.50             Alajõe rahvamajas
21.30 – 22.00             Lohusuus, koolimaja saalis
22.30 – 23.00             Tudulinna rahvamajas
23.30 – 24.00             Avinurme rahvamajas. Lõputseremoonia

Eesti mahepõllumajanduse turustusvõimalused avarduvad

Wiru Vilja maheviljaterminal läks maksma 4 miljonit eurot. Foto: mapri.eu

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles täna Ida-Virumaal Avinurmes tulundusühistu Wiru Vili maheviljaterminali avamisel, et Baltikumi suurim mahetootjate ühiselt rajatud viljaterminal tõstab Eesti mahepõllumajanduse konkurentsivõimet.

„Selline rahvusvahelisel tasemel ainulaadne viljaterminal annab Eesti mahetoodangule uue kvaliteedi – varem kuivatamise või ladustamisega kimpus olnud mahetootjad saavad nüüd oma vilja ka turustada mahedana ja seeläbi saada oma toodangu eest ka kõrgemat hinda,“ ütles minister Helir-Valdor Seeder. „Ka praegu koostatav mahepõllumajanduse arengukava keskendub suuresti sellele, kuidas Eesti mahetoodang jõuaks mahedana töötlemisse ja sealt ka mahemärgisega juba poelettidele. Täna avatud maheviljaterminal aitab meid sellele eesmärgile lähemale.“

Terminalis saab säilituspunkrites hoida 10 000 tonni ja puistepinnal 7000 tonni vilja, kuivati võimsus on 60 tonni tunnis. Sellega loob terminal võimaluse Eestis toodetud mahevilja koondamiseks, et seda kindlas kvaliteedis ja piisavas koguses turustada.

Maheviljaterminal läks maksma 4 miljonit eurot, millest 1,9 miljonit eurot moodustas maaelu arengukava 2007-2013 toetus.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse barbecue võistkond esines edukalt Paunvere laadal

Nädalavahetusel Palamusel toimunud Paunvere laadal esines edukalt Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse (IVKHK) barbecue võistkond „IVKHK BBQ”. „IVKHK BBQ” võitis Paunvere laada barbecue võistluse ribivooru (meistriteks meie õpilased Jaanika Kaljola ja Marion Jalonen). Terve sea küpsetamise voorus „Suur Sigadus” sai kooli võistkond 5. koha ning üldkokkuvõttes 4. koha. Kolmandast kohast jäi puudu 0,5 punkti.

„Terve sea küpsetamine on täielik loterii, seekord läks meil üpris hästi,” sõnas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse peakokk ja meeskonna vedaja Indrek Kõverik. „Oleme iga aastaga timminud küpsetamise võtteid ning need töötavad,” lisas Kõverik.

Kokku osales Paunvere laada grillivõistlusel „Suur Sigadus“ 12 võistkonda, neist üks Leedust.

Eeloleval laupäeval, 28. septembril, osaleb Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus traditsiooniliselt Jõhvis toimuval Mihklilaadal. Külastajad saavad tutvuda ja soetada endale õpilaste poolt valmistatud tooteid ning tutvuda meil õpetavate erialadega.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) on suurim Ida-Virumaa kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1200 õpilast ja töötab 130 inimest. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses koolitatakse 17 valdkonnas: arvutikasutus, elektroonika ja automaatika, ehitus ja tsiviilrajatised, elektroonika ja energeetika, hulgi- ja jaekaubandus, juhtimine ja haldus, juuksuritöö ja iluteenindus, kaevandamine ja rikastamine, keemia ja protsessitehnoloogia, majandusarvestus ja maksundus, majutamine ja toitlustamine, materjalitöötlus (puit), mehaanika ja metallitöö, rõivaste ja jalatsite valmistamine, tekstiil, toiduainete töötlus ja tootmine, transporditeenused – kokku 31 erialal.

Narva-Ivangorodi piiripunktide rekonstrueerimine algab uuel aastal

Äsja allkirjastati regionaalministri valitsemisalas Eesti-Läti-Vene koostööprogrammi raames teostatava Narva ja Ivangorodi piiripunktide rekonstrueerimistööde projekti toetusleping. Kaks ja pool aastat ette valmistatud projekti eesmärk on rekonstrueerida Narva ja Ivangorodi piiripunktid, et parandada nende läbilaskevõimet. Plaanis on korda teha jalakäijate ja autode piiripunktid nii Eesti kui ka Venemaa poolel.

„Selle projektiga suureneb piirpunkti läbilaskevõime poole võrra, mis on selle regiooni arengu ja kogu Eesti majanduse seisukohast suur samm edasi,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler ning avaldas heameelt, et vaatamata ajutistele raskustele projekti ettevalmistusfaasis on läbirääkimiste käigus leitud partneritega lahendus, mis võimaldab suurprojekti tähtajaks ellu viia.

Projekti „Kompleksne Narva ja Ivangorodi piiripunktide rekonstrueerimine“ toetatakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist 2007-2013 kokku 7,4 miljoni euroga. Suurprojekti kogumaksumus koos omafinantseeringuga on 8,2 miljonit eurot. Regionaalministri valitsemisala eelarvest toetatakse seda 2,5 miljoni euroga. Ehitustööd algavad järgmisel aastal ning projekt tuleb ellu viia hiljemalt 2014. aasta lõpuks.

ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm 2007-2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.

Lisainfot projekti kodulehelt www.estlatrus.eu.

Allikas: Siseministeerium

Koolitused põlisrahva pärimusest Ida-Virumaal

Juba ammu oleme maarahvast saanud linnarahvaks ja seda nii linnas kui maal, kuid metsa- ning maarahva elutunnetus elab meis edasi. Kuidas siis pidada pärimuslikke tähtpäevi ja pühi tänapäeval nii, et need ei oleks tarbimiskesksed üritused ega ka muuseumihõngulised vaatemängud esivanemate elust? Kuidas teha nii, et pühane puudutaks nii mehi kui naisi, nii noori kui vanu?

2013. aasta teises pooles keskendub Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu põlisele Virumaale. Teemad, mille üle mõtiskleme, on jutupärimus ning pärimuslikud tähtpäevad tänapäeval. Soovime, et meie koolitused aitaksid kaasa paikkonna pärimuse nähtavamaks muutmisele ning innustaksid inimesi aktiivsemalt osalema oma kogukonnas. Just seetõttu toimuvad koolitused koostöös Narva Eesti Seltsi ja Vaivara, Purtse ning Lüganuse külaseltsidega. Purtse külaseltsi ühel eestvedajal Laila Meisteril on unistus, et Lüganuse kihelkonna jutupärimus on kohapeal tuntud ja kõigile kättesaadav. Folkloristide Kristi Salve ja Reet Hiiemäe ning kohalike koduloo uurijate abiga on see ka võimalik. Kuidas täpsemalt, selgub koolitustel.

Pärimuslike tähtpäevade tähistamine tänapäeval on eriliselt keeruline küsimus, kuid siin tulevad taas appi pärimuse tundjad ning väikeste kogukondade tahe ise ja ühiselt oma asju ajada. Rahvakalendri uurija Mall Hiiemäe ja hiite uurija ning tulihingeline kaitsja Ahto Kaasik tegid jutuotsa lahti 14. augustil Narvas. Päev hiljem peeti ühiselt pisikeses, kuid tegusas Laagna külas Vaivara vallas rukkimaarjapäeva. Võib öelda, et kohal oli kogu küla, lisaks veel külalisi naabervaldadest ja Narvast.

Selgus, et vaade tähtpäeva pidamisele on oluliselt muutunud, sest me ise ning meie elud on muutunud. Laagna imeväikesesse külla on tänaseks alles jäänud kaks põllupidajat, rukkikasvatajat. Meie teiste vaade rukkipõllule on aga pigem pühalik kui asjalik. Võimalus lõigata rukist ei ole meie jaoks niivõrd töö kui ajastuline side esivanematega. Järgmisel kokkusaamisel on tähelepanukeskmes juba sügistalvised tähtpäevad ja pühad, eriti aga mardipäev.

Loe edasi: Koolitused põlisrahva pärimusest Ida-Virumaal

Matkasport annetas Kiviõli lastele mäesuusakiivrid

Heidi Uustalu ja Tarmo Mere uute mäesuusakiivritega.

Kiviõli 1. Keskkooli pere sai annetusena 15 uhiuut mäesuusakiivrit, mille andsid koolile üle Matkaspordi juhatuse liikmed Anneli ja Tarmo Mere. Kiivrid on üks osa Spordipealinn 2013 heategevuskampaaniast “Kiviõli lapsed mäele”.

Sügisest hakatakse Eestis esmakordselt Kiviõli põhikooli vanemas ja gümnaasiumiastmes lastele mäesuusatamist õpetama. Ettevõtlikku ja kirglikku mäesuusatajast kehalise kasvatuse õpetaja leidmiseks on Kiviõli 1. Keskkooli direktori Heidi Uustalu sõnul käimas hetkel ka konkurss.

Pille Muni

Matkasport annetas Kiviõli lastele mäesuusakiivrid

Kiviõli 1. Keskkooli pere sai annetusena 15 uhiuut mäesuusakiivrit, mille andsid eile koolile üle Matkaspordi juhatuse liikmed Anneli Mere ja Tarmo Mere. Kiivrid on üks osa Spordipealinn 2013 poolt heategevuskampaania “Kiviõli lapsed mäele” käigus koolile kogutud varustusest.

Sügisest hakatakse Eestis esmakordselt sealsetele põhikooli vanemas ja gümnaasiumiastmes lastele mäesuusatamist õpetama. Ettevõtlikku ja kirglikku mäesuusatajast kehalise kasvatuse õpetaja leidmiseks on Kiviõli 1. Keskkooli direktori Heidi Uustalu sõnul käimas hetkel ka konkurss.

2013.a on Ida-Virumaa Eestimaa Spordipealinn – seda tiitlit kannavad üheskoos 22 Ida-Virumaa linna ja valda. Idee taga on Eesti spordiringkonnad, Spordiaasta MTÜ, KÜSK jt. Spordipealinna eesmärk on laiendada liikumisharrastuse kandepinda üle Eesti, viia aasta jooksul ühes Eestimaa piirkonnas spordielu tuntavalt edasi ning teha maakond või omavalitsuste konsortsium üle-Eestiliselt ja positiivsest küljest nähtavaks. Vaata: www.spordipealinn.ee või www.facebook.com/spordipealinn.

Homme algavad Alutagusel metsanduse kutsevõistlused

Reedel ja laupäeval, 23. ja 24. augustil, kogunevad sajad metsandusinimesed üle Eesti Alutagusele. Reedel toimuvad 45. metsanduse kutsevõistlused, laupäeval aga kohtuvad Talumetsamajandajate kokkutuleku raames talumetsade majandajad.

Seekord Ida-Virumaal Pännjärvel Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuses toimuvad metsanduse kutsevõistlused on üks pikemajalise ajalooga erialavõistlusi, mis toimub hoolimata riigikorrast või majandusseisust.

Kutsevõistlustel võetakse omavahel mõõtu kaheksal alal – metsakasvataja mitmevõistlus, noorendike hooldaja mitmevõistlus, metsameistrite mitmevõistlus, stendivõistlus, mälumäng (kuni kolmeliikmeline võistkond), forvarderi juhtide võistlus, harvestrijuhtide võistlus ja autojuhtide võistlus. Kutsevõistlustest osavõtjate ring on lai – nii mõnestki võistlusest võivad osa võtta kõik, kes metsanduses tegevad. Vaid forvarderi, harvesteri ja autojuhtide võistlusest osavõtt nõuab kutsetunnistust ja töökogemust. Loe edasi: Homme algavad Alutagusel metsanduse kutsevõistlused

Ida-Virumaal tunnustati konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud Kersti ja Aare Objarteli perekonda

Ida-Virumaa kogukonna pärl 2013: Kersti ja Aare Objarteli pere.

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames Ida-Virumaal esile tõstetud Kersti ja Aare Objarteli perekonda Vaivara vallast Sõtke külast. Konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda.

Kersti ja Aare Objarteli perekond pälvis tunnustuse külaseltsi eestvedamise ja kohaliku kultuurielu edendamise eest. Kersti ja Aare on koos lastega aktiivselt panustanud Vaivara laulu- ja mänguseltsi Vikerkaar tegevusse ning Sõtke külaseltsi tegemistesse. Külaselts on taotlenud rahastuse ja koostanud Vaivara küla laste mänguväljaku detailplaneeringu ning saanud positiivse rahastamisotsuse mänguväljaku ehitamiseks Leader-programmi toel. Muuhulgas on selts korraldanud alates 1998. aastast 40-50 lapsele ekskursioone Eesti teistesse piirkondadesse. Lisaks on Sõtke jõe äärde loomisel puhkeala, mille jaoks on rajatud ujuvsild ning ostetud kanuud. Perekond Objarteli panus külarahva kaasamisel ühistegevusse väärib igati esiletõstmist.

Konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud perede tunnustamine jõuab lõpule

Eesti Külaliikumine Kodukant lõpetab 13. augustil koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames tänavu esile tõstetud perede tunnustamise. Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Viimasena antakse teisipäeval tunnustus üle Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja Harjumaa peredele.

Ida-Virumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Kersti ja Aare Objarteli perekond Vaivara vallast Sõtke külast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 13. augustil kell 10 Sõtke külas.

Lääne-Virumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Eha ja Paul Rehemaa perekond Tapa vallast Jäneda külast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 13. augustil kell 13.30 Jäneda külas Pärna majas.

Harjumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Margit ja Mait Eeriku perekond Raasiku vallast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 13. augustil kell 15.30 Raasiku kirikumõisas (Selli majas).

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et teist aastat toimuva konkursiga “Kogukonna pärl” soovivad korraldajad tunnustada kogukonna arengusse vabatahtlikult panustavaid perekondi. “Eelmisel aastal kogusime pärlikeesse viisteist säravat pärliperet üle Eesti. Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete, sihipärase tegutsemise ja oskusega kaasata inimesi kujundavad elu külas elamisväärseks,” rääkis Toobal. “Kogukonna pärli valimine innustab meid kõiki korraks järele mõtlema, milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus kogukonnaellu.”

Kokku tunnustatakse tiitliga “Kogukonna pärl” 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti “Kogukonna pärl” elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee.

Täna saab alguse rahvusvaheline lapse õiguste koolitusprojekt “Lapse hääl”

5. augustil saab avalöögi MTÜ Lastekaitse Liit projekt ”Lapse hääl!”. Kolme päeva jooksul toimub Ida-Virumaal Remniku õppe-ja puhkekeskuses projekti ”Lapse hääl!” raames rahvusvaheline lapse õiguste koolitus. Kaheaastane projekt keskendub Ida-Virumaa koolidele, kaasates lapse õiguste monitooringusse nii õpilasi kui ka õpetajaid.

Eestis toimub antud projekt esmakordselt ning projekti metoodika võeti üle Moldova CRIC (Child Rights Information Centre) organisatsioonilt. Juunikuus valiti erinevate Ida-Virumaa koolide seast välja kuus partnerkooli, milleks on: Narva Paju kool, Iisaku Gümnaasium, Kiviõli Vene Gümnaasium, Avinurme Gümnaasium, Sillamäe Kannuka kool ja Jõhvi Gümnaasium.

Koolitus on eelduseks sügisest algavatele lastele ja noortele mõeldud seminaridele, mis toovad kokku erinevate koolide õpilased ja õpetajad, arutamaks lapse õiguste teemadel ning kaardistamaks olukorda lapse osaluõigustest Ida-Virumaal.

Kogu info projektist “Lapse hääl!” on kättesaadav projekti kodulehel – www.lapsehaal.lastekaitseliit.ee

Eesti motoajaloo esimesel 24 tunni kestvussõidul osales 214 võistlejat

Capture — Punnvõrride kestvussõit
Foto: www.facebook.com/punnvorr

Reedest laupäevani toimus Ida-Virumaal, Maidlas, Eesti motoajaloo esimene 24 tunni kestvussõit, mida sõideti retrohõngulistel Riga sääreväristajatel. Üritus kandis nime Maidla Le Mans.

Tehnikute klassi võitjaks tuli Mati Mõttuse võistkond, kes läbis 24 tunni jooksul 965 ühe kilomeetri pikkust ringi. Võitja meeskond edestas teiseks tulnud Mauno Roosnurme meeskonda hinnanguliselt vaid ühe ringiga. Kolmandaks tuli tehnikute klassis Bogdan Bendaki meeskond.

Standard klassis võidutses Janek Molotovi võistkond, kes läbis 862 ringi ja edestas Viktor Geide ning Veiko Niidu võistkondi.

Võistlusest võttis osa 56 võistkonda ja 214 motosportlast (nendest 17 naist). Võistlejaid oli tulnud kohale ka Hollandist, Saksamaalt, Lätist ja Soomest. Võistlejad läbisid 24 tunni jooksul kokku täpselt 32 000 ühe kilomeetrist ringi.

Korraldajatele üllatuseks katkestas võistluse tehnilistel põhjustel ainult üks võistkond. Kõik teised suutsid visalt lõpuni vastu pidada. “Sellist vastupidavust ja sitkust oli vägev näha”, sõnas ürituse peakorraldaja Allan Lukken.

Suur lõpetajate arv ei tähendanud, et masinatega poleks probleeme olnud. Rajal oli keskmiselt kogu aeg 40 võistkonda, mis tähendas, et u 15 olid kogu aeg remonti teostamas. “Pikim remonditöö kestis u 7 tundi ning punnvõrr läks seejärel jälle rajale”, sõnas Maidla Le Mansi tehnilise komisjoni juht ja TopGeari võistkonna pealik Andres Põldver.

Seda, kas üritus toimub ka tuleval aastal, kestvussõidu idee autor Aimar Parm, öelda ei osanud. “Hetkel on oluline see, et tegime ajalugu – ikkagi Eesti esimene 24 tunni kestvussõit ja müüt sääreväristajate olematust vastupidavusest on murtud – vägev üritus oli”, lisas Aimar Parm.

Lisainfo ja pildimaterjal:

www.punnvorr.ee

www.facebook.com/punnvorr

1218-phpYNT0bB_120x120.jpg

1218-phpmoU2IJ_120x120.jpg

1220-phpuBQPbA_120x120.jpg

Narva jõeäärsete külade päev

Homme, 27. juulil tähistatakse Jaama külaplatsil Narva jõeäärsete külade 430. aastapäeva. Pidulik tähistamine algab kiriku kõrval külakivi juures ning suundub külaplatsile, kus kavas mitmkülgne kultuuriprogramm nii suurtele kui väikestele.

Ajakava:
16.00 Algus Jaama kiriku juures. Külalisi tervitavad Illuka vallavanem Oleg Kuznetsov, Jaama külavanem Konstantin Motšjonov ja Jaama kiriku õpetaja isa Konstantin
17.00 Küla lipu heiskamine (2 küla vanimat elanikku)
17.15 Illuka memmede tantsurühm
17.30 Teater Tuuleveski laulud (I osa)
18.00 Lohusuu laste tantsurühm (3 tantsu)
18.15 Teater Tuuleveski laulud (II osa)
18.45 Niina Rejeva tantsutrupp
19.15 Jaama külarahva esinemine
Konkursitulemused, võistluste auhindamine jms.
20.00 Butuzovi nimeline segakoor Kiviõlist
20.40 Lõõtsamängija
21.00 Laulab Aleksandr Lassikov
22.00 Taevalaternad
Disko – Alex Ivasjuk

Lisaks toimuvad erinevad võistlusmängud lastele ja peredele, võrkpallimängud külade vahel, kübarakonkurss ja vanaema veimevakk, koduste hoidiste väljapanek, fotonäitus ajaloost ja küla tegemistest. Toitlustuse tagab Tagavälja talu ning ka kirik on avatud kõigile huvilistele. Soovijaid sõidutab Jaama külla ka valla buss. Täpsete väljasõiduaegadega saab tutvuda Illuka valla kodulehel

Eesti motospordi esimene 24 tunni kestvussõit stardib reedel

Sel reedel algab Eesti motoajaloo esimene 24 tunni kestvussõit Maidla Le Mans – seda võistlust sõidetakse Riga sääreväristajatel ehk punnvõrridel. Ajalooline kestvussõit toimub Ida-Virumaal, Maidla mõisa ümbruses tehtud rajal. Start antakse reedel, 26. juulil kell 18 ja finišilipp langeb 24 tunni pärast, laupäeval kell 18.

Võistluse võidab võistkond, kes suudab 24 tunni jooksul läbida enim ringe. Võistkonda võib kuuluda 2-4 liiget, võistluse jooksul võib võrrile teostada remonti ja sõitjat vahetada. Võistlusraja pikkus on u 1 km ning koosneb 2/3 ulatuses asflatkattest nint 1/3 pehmemast kattest. Ürituse peakorraldaja Allan Lukkeni sõnul võib eelnevale kogemusele tuginedes arvestada, et kõvemad meeskonnad läbivad selle aja jooksul u 800 ringi, mille peale peaks kuluma u 25 liitrit kütusesegu.

Punnvõrride kestvussõite peetakse Eestis juba 2010. aastast, mil toimus esimene 3 tunni kestvussõit Lääne-Virumaal Levalas. Siis osales 13 ekipaaži. Järgmisel kestvussõidul 2011. aastal osales juba 40 ekipaaži.

Maidla Le Mansi peakorraldaja Allan Lukkeni sõnul oli mõni päev enne üritust registreerunuid 46 ekipaaži.

Üritus on erakordne, sellest tulevad osa võtma ka TopGeari Baltikumi ajakirjanikud ning TV3 meeskond.

Üritus on pealtvaatajaile tasuta. Laupäeval, 27. juulil toimub Maidlas ka Maidla valla päev, kus astuvad üles muusikud, ning leiab tegevust nii suurematele kui pisematele pereliikmetele. Kõik pealtvaatajad on oodatud.

Riigikülas taastatakse vabadussõja monument

MTÜ Muuseumi Sõprade Klubi ja ettevõtja Aivo Raud plaanivad vabadussõja alguse 95. aastapäevaks taastada Riigiküla 11 meetrise vabadussõja mälestusmärgi.

Sven Udam MTÜst Muuseumi Sõprade Klubi ütles, et ühing tuli mõttele Vaivara vallas Riigikülas asunud monument taastada paar aastat tagasi ja üks tõukeid oli loomulikult see, et 1935. aastal Eesti Vabariigi kaitseväe I polgu langenutele püstitatud ausammas, mille okupandid 1940. aasta sügisel hävitasid, on siiani üks väheseid taastamata vabadussõja ausambaid. Loe edasi: Riigikülas taastatakse vabadussõja monument

Pärandiralli toob juulis publiku ette Virumaa kultuuripärandi kirevuse

Pärandiralli väljasõidud juulikuus kutsuvad kultuuripärandi-huvilisi tutvuma vastuolulise Virumaaga. Laupäeval, 6. juulil leiab aset pärandiralli kaksiketapp, kus sündmused toimuvad paralleelselt nii Avinurmes kui Karepal. Juuli pärandiralli sõitudele tõmbab joone alla 13. juulil Mäetaguse mõisapäeval toimuv etapp.

Pärandiralli eestvedaja Elo Lutsepp sõnul on juuli Ida- ja Lääne-Virumaa pärandiralli päevad eriti kireva kavaga: “Näiteks Avinurmes ei saa loomulikult mööda sellest, kuidas puidutöö on läbi põlvkondade olnud osa ühe kogukonna elulaadist – aga samas on päevakavas põnevat arheoloogiast huvitatutele, ülevaade piirkonna arhitektuuri ja pärandkultuuri värvikamatest näidetest ja kõige tipuks heidame pilgu veel Eesti toidumaastikele. Pärandiralli ongi väga eriline ettevõtmine sellepärast, et iga sihtpunkti kultuuripärandit vaatame tervikuna – uurime koos esinejate ja publikuga läbi paiga kultuuripärandi erinevad tahud, olgu selleks siis vaimne või materiaalne pärand.”

Laastukorvi- ja tünnimeistrite kodukohas Avinurmes tuleb jutuks kõik traditsioonilise puidutööga seonduv; pärandiaasta saadikutest on Avinurme rallil kohal Eesti Kulinaaria Instituudi asutaja, tulihingeline Eesti söögi- ning köögikultuuri ajaloo uurija Dimitri Demjanov, kes räägib Eesti toidumaastikest.

Karepal, Kalame talumuuseumis, kunstnik Richard Sagritsa sünnikodus tehakse pärandipäeval juttu vanade majade hooldamisest ja neile uue näo andmisest. Kohapeal on sel teemal nõu andmas teadurid Eesti Vabaõhumuuseumist Joosep Metslang ja Kadi Karine ning Muinsuskaitseametist Merle Kinks. Kalame kaluritalu koos oma ainulaadse silmuköögiga on
ideaalne paik mõtisklemaks rannarahva toidupärandi üle ning kuulata Ülle Juki uurimust rannarahva toidust.

Kõige värskem info sündmuste kohta Facebookis:
https://www.facebook.com/kultuuriparandiaasta/events

Pärandiralli on läbi kultuuripärandi aasta toimuv sündmustesari. Lähemalt Pärandiralli kohta: www.parandiaasta.ee/ralli.

Baltica 3.-7.juulil Tartus, Iisakus, Sangastes, Kalamajas ja Vabaõhumuuseumis

3.-7. juulini Eestis toimuvale Baltica folkloorifestivalile on oodata üle 2000 osaleja. Lisaks tantsijatele, lauljatele ja pillimeestele, kes kõikjalt Eestist kokku tulevad, on oodata külalisi Leedust, Venemaalt, Lätist, Itaaliast, Sloveeniast ja Bretoonimaalt.

Baltica on pikkade traditsioonidega pärimuspidu (toimub alates 1987.aastast), mis pakub sisukat programmi ning toob kokku pärimuskultuurikandjaid mitmelt maalt. Kordamööda Eestis, Lätis ja Leedus toimuva festivali eesmärk on väärtustada oma rahva ehedat ajaloolist rahvapärimust ning hoida paikkondlike traditsioonide eripära. Tänavuse festivali tunnuslauseks on “Igal linnul oma laul”. Festival algab 4.juulil Tartus, mille kesklinn täitub mitut sorti pesadega, kus saab osa erinevate maade muusikast, tantsudest, lauludest. Õhtul kell 19 toimub Vanemuise kontserdimajas avapidu: Eesti ja teiste rahvaste tantsud ja laulud.

Edasi liigub festival kahes suunas – Valgamaale ja Virumaale – maapäevad toimuvad 5. juulil Sangastes ja Iisakus. Sangastes on lisaks õhtusele pärimuspeole päev täis heinateoga seotud ettevõtmisi, õpitube ja elu lööb kihama ka samas toimuv laat, kus põhirõhk värskel kohalikul meel, leival ja muul kohalikul toodangul. Iisakus keskendutakse kohaliku pärimuse vaatlemisele mitme eri nurga alt – õpitubades tutvustatakse Iisakumaa pulmalaule ja käsitööd, loengus saab kuulda poluvernikutest ja õhtu lõpetab pärimuspidu ja tants Iisaku laululaval.

Festivali kaks viimast päeva viivad peolised Tallinna, Kalamaja hoovidesse, Kultuurikatla aeda ja Salme kultuurikeskusesse, kus ootab samuti põnev, õppimist ja elamusi täis päevakava. Viimasel päeval, 7. juulil, on Baltica päralt kogu Vabaõhumuuseum, kus eri paikade pärimus lööb õitsele taluhoovides, aga lauludest kihavad ka mets ja merеrand. Festivali lõpetab ühine simman kiigeplatsil, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Suurem osa sündmustest on tasuta, piletiga pääseb avapeole Vanemuise kontserdimajas ja Tallinna peole Salme kultuurikeskuses, Vabaõhumuuseumis kehtib muuseumipilet.

Info ja programm: www.folkloorinoukogu.ee

Baltica 2013 korraldaja on Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu.

Tuletornikontserdil kõlavad Biitlite parimad lood

28. – 29. juunil Rannapungerjal toimuv Tuletornikontsert toob lavale hulga häid muusikuid.

Ivo Linna ja Airi Allvee esituses kõlavad ansambli The Beatles parimad lood. Võimsa juubelikontserdi annab Compromise Blue. Lavale astuvad veel Jan Uuspõld, Lenna Kuurmaa, Tanel Padar, Andres Kõpper jt.

“Rannapungerja on kontserdi korraldamiseks suurepärane paik. Tegemist on juba looduslikult väga erilise kohaga otse Pepsi kaldal, kus muusika saab täiesti uue kõla,” rääkis Tuletornikontserdi peakorraldaja Guido Kangur. “Ja paistab, et see inimestele meeldib, sest kontserdikülastajate arv on kasvanud iga aasaga. Kui ilmaga veab, ootame siia tänavu enam kui 1000 inimest.”

“Rannapungerja on tuntud suvituskoht, mida vanem generatsioon kindlasti hästi teab. Kuid loodan väga, et tänu Tuletornikontserdile leiavad siia tee ka nooremad inimesed, kes avastavad samuti selle paiga võlu,” märkis Guido Kangur. “Seetõttu oleme püüdnud kokku panna võimalikult mitmekesise kontserdikava – et see pakuks kõigile midagi. Kui esimestel aastatel keskendusime pigem jazzmuusikale, siis tänavu kuuleb siin lisaks rocki, ballaade kui folkmuusikat.” Loe edasi: Tuletornikontserdil kõlavad Biitlite parimad lood

Kohtla-Järve sihib riigigümnaasiumi

Kohtla-Järve vastas haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo ettepanekule asutada riigigümnaasium, et on valmis läbirääkimisteks. Narva võttis mõtlemisaega, kirjutab Põhjarannik.

Jaak Aaviksoo saatis maikuus kirja nendele maakonnakeskustele ja suurtele linnadele, kes ei ole koos ministeeriumiga gümnaasiumivõrgu korrastamisega tegelnud.

Kirjas seisab, et aastaks 2015 tegutseb Eestis juba vähemalt kaheksa riigigümnaasiumi, kuid ministeeriumi sihiks on luua igasse maakonda ja suurematesse linnadesse vähemalt üks nüüdisaegsete õppetingimustega eraldiseisvas hoones tegutsev riigigümnaasium.

Ministeerium lubab aidata koolihoonete ehitusprojektide ettevalmistamisel, et taotleda raha uuel Euroopa Liidu tõukefondide perioodil 2014-2020. Samuti ollakse valmis katma projekti omaosalust.

Ministeeriumi kirjast nähtub, et kuna viimase 20 aasta jooksul on üldhariduskoolide õpilaste arv oluliselt vähenenud, peab koolivõrk ning õppehoonete pind muutustele reageerima.

“Olemasolevate, minevikus suure õpilaste arvu tarbeks ehitatud koolihoonete samas mahus rekonstrueerimine ei ole sageli otstarbekas ning kaaluda tuleks iga hoone puhul uutes funktsioonides kasutuselevõtu võimalusi, ebavajalike või ebamõistlike hooneosade lammutamist, vajaduse korral ehitades gümnaasiumidele või põhikoolidele uued nüüdisaja nõuetele vastavad ja kompaktsed koolihooned.”

Ministeerium ootas kohalike omavalitsuste vastuseid hiljemalt 1. juuniks. Loe edasi: Kohtla-Järve sihib riigigümnaasiumi

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus alustas uute õpilaste vastuvõttu

Gennadi Vlassjuk juhendab keevituse eriala õpilasi.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) alustas uute õpilaste dokumentide vastuvõttu sügisel alustavatesse õppegruppidesse. Septembrist saab õpinguid alustada 812 uut õpilast.

Põhiharidusega õpilasi võetakse 11 erialale vastu kuni 350 õpilast: automaatik, ehituspuusepp, ehitusviimistlus, elektrik, keevitaja, kokk,laborant, laohoidja, mäetööd, tarkvara ja andmebaaside haldus, tisler. Uudisena võetakse vastu logistika klienditeeninduse erialale.

Keskhariduse baasil võetakse õpilasi vastu 19 erialale, kokku kuni 400 õpilast. Erialad: baarmen, elektrik, hotelliteenindaja, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni projektide koordineerimine, juuksur, keemiaprotsesside operaator, kelner, keevitaja, kondiiter, logistik, majandusarvestus, mäetööd, müügikonsultant, rätsepatöö, tarkvara arenduse tugitehnik, tarkvara ja andmebaaside haldus, veokorraldaja, väikeettevõtlus, üldehitus. Uute erialadena saab õppida tarkvara arenduse tugitehnikuks, baarmeniks, kelneriks ja väikeettevõtlust. Uued õppegrupid avatakse ka Viru Vangla kinnipeetavatele. Õppetöö kestus on olenevalt erialast 6 kuud kuni 3 aastat ja 6 kuud.

„Uuel õppeaastal laiendame paindliku graafiku alusel töötavate õppegruppide tegevust,” ütles Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Margus Ojaots. „See suurendab võimalusi omandada eriharidust ka õhtusel ajal,” lisas Ojaots. Loe edasi: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus alustas uute õpilaste vastuvõttu

Avinurme kutsub tünnilaadale

Iisakus avatakse teisipäeval keskkonnasäästlik looduskeskus

Iisakus on valmis saanud keskkonnasäästlik looduskeskus, mille roll on rikastada eelkõige Ida-Virumaa, aga ka kogu riigi keskkonnahariduse võrgustikku ja toetada keskkonnaõpet haridusasutustes.
Varem asus Iisaku looduskeskus vanas metskonnahoones, mille asemele ehitati2012.-2013. aastal energiasäästlik hoone.

Majas on seminariruum, töötuba koos raamatukoguga, avatud puhkeruum, kaks kabinetti keskkonnaameti spetsialistidele ja avar õuealala. Keskuse hoones ja õuealal toimuvad aasta läbi keskkonnakasutuse ja loodusega seotud õppeprogrammid. Elulähedust lisab loodus- ja keskkonnakasutuse teemaline püsinäitus, mille üks osa tutvustab Ida-Virumaa maastikke ja kooslusi ning nende teket, teine osa keskkonnasäästlikku eluviisi.

Püsinäitus on koostatud eesti ja vene keeles, samuti on võimalus programme läbi viia vene keeles, pakkudes võimalust keelekümbluseks.

Keskuse energiasäästliku hoone suured aknapinnad ja päikesepaneelid on suunatud lõunasse. Põhjaküljes nõlvana laskuv põuakindlateniidu- ja liivikutaimedega mätaskatus hoiab suvel hoonet jahedamana ja talvel soojemana. Lisaks elektrivõrgule kasutatakse hoones asuvatesse akudesse salvestatudpäikese- ja tuuleenergiat. Maasoojuspump kütab ja varustab hoonet sooja veega. Keskusel on prügijaam ja kompostkast.

Ida-Eesti grillimeistriks sai Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse võistkond

Grillfest Jõhvis selle aasta mais. Foto: erakogu

Laupäeval, 25. mail peeti Jõhvi keskväljakul Ida-Eesti meistrivõistlused grillimises Grillfest 2013 raames. Piirkondliku võistluse võitis ning Ida-Eesti grillimeistriks tuli Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse barbeque-võistkond (IVKHK BBQ).

Jõhvi võistlusel osales üheksa võistkonda: Alutaguse Malev, Grilliministeerium, Grillisemud (Jõgeva), Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse BBQ, Jõhvi Vallavalitsus, Roger Vinni, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (Ida-Virumaa), Tõrvandi Peomaja ja Virukad. Kõik võistkonnad küpsetasid võistlusroogasid Rakvere searibi, Talleggi kanatiibade ja Kaupmehe fantaasiavoorus.

Grillivõistlusi hindasid kümme kohtunikku. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse BBQ võitis esikohad searibi- ja fantaasiavoorus ning kanatiibade voorus 3. koha. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse BBQ-võistkonda kuulusid: Indrek Kõverik (kapten), Anna Alasoo, Dmitri Filippov, Siim Parts, Ene Valgemäe ning tööandjate esindajana Mihkel Luus Vanameistri Pubist. Võistluste korraldajateks olid Eesti Grilliliit ja Jõhvi Vallavalitsus.

Piirkondlike võistluste võitjad osalevad Pärnus 7.-8. juunini toimuvatel Hea Toidu Festivali-Grillfest lõppvõistlustel. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus läheb Pärnus võistlustulle nii õpilaste kui täiskasvanute võistkonnaga.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) on suurim Ida-Virumaa kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1200 õpilast ja töötab 130 inimest.

Iisaku külalaada ajal tormavad piirkonnas ringi Xdreamil osalejad

Pühapäeval, 9. juunil algusega kell 10 toimub Ida-Virumaal Iisaku muuseumi juures Iisaku IX külalaat. Laadal on oodata:

toidukaubad, taimed, istikud, käsitöö ja tarbeesemed,
laval astuvad üles kohalikud ja külalistaidlejad,
lastega tegutsevad Vello Vaheri tsirkuse- ja trikikooli õpetajad,
huvitegevused nii suurtele kui väikestele,
töötavad täika- ja kohvipood,
loterii, kus iga loos võidab,
laadatralli juhib päevajuht Heinar,
algusega kell 14 lõunaregiooni tantsupäev laadaplatsil.

Korraldaja: Iisaku Muuseumi Sõprade Selts
Toetajad: Kohaliku Omaalgatuse Programm, Iisaku Vallavalitsus, Iisaku Muuseum, Iisaku Elamumajandus, kohalikud ettevõtjad

Ootame ka tänavu annetusi õnneloosi ja täika korraldamiseks. Täikakauba võib enne laata tuua muuseumisse, loterii pannakse kokku raamatukogus. Sissepääs laadaplatsile 1 €.

9. juunil toimub läheduses ka Ace Xdreami Iisaku osavõistlus, millele saab pilgu peale heita ning osalejad saavad tulla kohale kogu perega, et teised saaks samal ajal laadal aega veeta! Xdreami kohta lähemalt!

Kohtume Iisakus!