Ida-Virumaa

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus võõrustas Gruusia kutseõppureid

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus võõrustas kaks nädalat nelja õpetajat ja nelja õpilast Gruusia kutseõppekeskusest LEPL Vocational College „Akhali Talga” Kobuletist. Kõikidele osalejatele leiti võimalus näidata, kuidas Eesti kutsehariduses korraldatakse tunde, praktilisi harjutusi.

Gruusiast käisid külas järgmiste erialade õpetajad: Besik Shavishvili -restoraniteenindus, Archil Menagarishvili – kokandus, Tamar Emiridze – stilist, Vazha Tsulukidze – keevitus. Ja õpilased: Magda Shavishvili – hotelliteenindus, Davit Pataraia – kokandus, Jemali Gorjeladze – baarmen, Mariam Minashvili – raamatupidamine.

Gruusia delegatsiooni liikmed külastasid võistlusi „Noor Meister 2014” Tallinnas ja „Kokakunst” Kuressaares. Gruusia võistkond (Davit Pataraia ja Archil Menagarishvili) osales Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kokandusvõistlusel „Särisev pann”, kus saavutati III koht. Loe edasi: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus võõrustas Gruusia kutseõppureid

Eesti parim noor pagar Ilja Šljapin õpib Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses

Tallinnas toimunud noorte kutsemeistrivõistlustel „Noor meister 2014” võitis Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse (IVKHK) kondiitri eriala I kursuse õpilane Ilja Šljapin parima pagari auhinna. Neli IVKHK õpilast tulid teistele auhinnalistele kohtadele.

Üleriigilistel kutsevõistlustel „Noor meister“ võtsid 24 võistlusalal mõõtu ligi 350 kutseõppurit enam kui 30 Eesti kutseõppeasutusest.

Teised auhinnalised kohad Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse õpilastele:
– Tatjana Mjadelets – juuksurite võistluse 2. koht;
– Maia Seman – kondiitrite võistluse 3. koht;
– Kristina Rõžova – ehitusviimistlejate võistluse 3. koht;
– Katrin Smirnova – logistikute võistluse 3. koht.

Õpilasi juhendasid kutseõpetajad Dmitri Filippov (pagar-kondiiter), Ulvi Aro ja Katrin Veber (juuksurid), Kiira Soboleva (ehitusviimistlus), Marina Kolodjažnaja ja Irina Burtseva (logistikud).

„Noor Meister 2014” toimus eraldiseisva kutsehariduse suursündmusena teist korda. Eesti Näituste messikeskust külastas kahe päeva jooksul üle 8000 külastaja.

Eesti Põllumajandusmuuseum pani muutused maaelus kaante vahele

Täna korraldab Eesti Põllumajandusmuuseum Lohusuu vallas, Ida-Virumaal teaduspäeva ning kogumiku “Maaelu ja elu maal muutuste tuultes”. Põllumajandusreform 20″ esitluse.

Teaduspäeva raames külastatakse Maage talu, mis pärjati Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt “Aasta talu 2013” tiitliga.

“Käesolev väga sisukas kogumik on mõeldud kõigile neile, kes tunnevad huvi Eesti maaelu ja põllumajanduse arengu ning seda arengut erinevatel aegadel mõjutanud reformide vastu. Huvilised leiavad siit teavet Eestis läbiviidud maareformidest alates 18.-19. sajandist kuni 21. sajandi esimese kümnendi lõpuni. Kogumikus on väga põhjalikult käsitletud 1992. aasta põllumajandusreformi seaduse (sh ka omandireformi aluste seaduse ja maareformi seaduse) alusel tehtud muutusi põllumajanduses ja maaelus, mis puudutasid vähem või rohkem kõiki maal elanud inimesi” tutvustab kogumikku muuseumi direktor Merli Sild.

Eesti Põllumajandusmuuseumil on olnud suur roll põllumajandusreformiga seonduva kogumisel. Muuseumi töötajad on fondidesse kogunud Eesti taasiseseisvumisaja eel ja ajal põllumajandust ning maaelu muutnud reformide läbiviimisega seotud mälestusi, dokumente ja fotosid.

Teaduspäev algab kell 11 Maage talust ning jätkub kell 13.00 Vadi seltsimajas, kus ettekannetega esinevad: Kaul Nurm (Eestimaa Talupidajate Keskliit), Jaanus Männik (Surju vallavanem), prof Rando Värnik (Eesti Maaülikool) ja Mati Tamm (põllumajandusreformi seaduse üks autoritest). Täpsem ajakava.

Ootame teaduspäevale ja maaelu kogumiku esitlusele

Ootame teaduspäevale ning kogumiku ”Maaelu ja elu maal muutuste tuultes. Põllumajandusreform 20” esitlusele 11. märtsil kell 11 Maage tallu, Kärasi külla, Lohusuu valda, Ida-Virumaale ning kell 13 Vadi Seltsimajja.

Palume osavõtust teatada 6. märtsiks e-posti aadressil merli.sild@epm.ee või telefonil 7383810

Buss Tallinnast väljub kell 7.30 Põllumajandusministeeriumi juurest, Lai tn 39/41

Buss Tartust väljub Ülenurmelt, Eesti Põllumajandusmuuseumist kell 8.30 ja 9.00 Vanemuise alumisest parklast.

Katrin Vask

Sillamäe Soojuselektrijaam viis esimese põlevkivikatla üle biokütusele

Sillamäe Soojuselektrijaam renoveeris neljast põlevkivikatlast ühe hakkepuidule, mis võimaldab ka tulevikus soojahinda madalal hoida. Investeeringu kogumaksumus on 4,2 miljonit eurot. Alustatud on teise põlevkivikatla ümberseadmestamist.

Keevkiht-tehnoloogiale üle viidud katlal ehitati välja hakkepuidu ja turba vastuvõtu ning etteande seadmed, katla automaatika juhtimissüsteemid. Katla võimsus on 26 MW.

„Me peame rakendama uusi energiaallikaid, uusi tehnoloogiaid ja kütuseid, uusi innovaatilisi lahendusi, et energeetikamaailmas edukalt tegutseda,” sõnas AS Sillamäe SEJ nõukogu esimees Tiit Vähi. „See üleminek võimaldab meil täita rangemaid keskkonnanõudeid, kuid hoida ka soojuse hinda atraktiivsel tasemel. Hakkepuidule üleminek oli vajalik, ilma selleta Sillamäe Soojuselektrijaam keskkonnanõuete pärast varsti enam ei oleks tegutsenud,” lisas Vähi.

Katla ümberprojekteerimise tööd tegi Rantotek Oy Soomest. „Mitme partneri vahel valikut tehes leidsime partneri sealt, kus vastav kogemus on laiem,” ütles AS Sillamäe SEJ juhatuse liige Ago Silde. Katla ümberseadistamise projektijuhiks oli Sillamäe SEJ ise.

Millist effekti annab üleminek biokütusele, selgitas Ago Silde:

rahalisest küljest – põlevkivi põletamiseks peab elektrijaam ostma CO2 saastekvooti ja maksma suuri keskkonnatasusid, hakkepuidu jaoks ei pea. Kuna elektrijaam on ka Sillamäe linna soojatootja, siis väljendub see soojusenergia odavamas MWh hinnas. Otsisime tarbija jaoks odavamat lahendust. Sillamäel on soojusenergia hind 50,50 eurot käibemaksuta, mis on odavuselt viies-kuues hind Eestis;
keskkonnakaitseliselt – keevkihttehnoloogial põleb kütus paarsada kraadi madalamal temperatuuril kui tolmpõletuskateldes, millega paiskub atmosfääri vähem SO2 ja NOx heitmeid. Samuti on kordades vähem lendosakesi ehk tolmu;
kohaliku toorme ärakasutamine – segametsa hakkepuit on Eesti päritolu, samuti saekaatri jäätmed. Elektrijaam hakib ise ja võtab vastu juba hakitud puitu.

Loe edasi: Sillamäe Soojuselektrijaam viis esimese põlevkivikatla üle biokütusele

Kogumiku “Maaelu ja elu maal muutuste tuultes. Põllumajandusreform 20” esitlus

Oodatakse ettepanekuid konkursile “Viru Toidu parimad 2013”

Mittetulundusühing Kohalik Toit kuulutab välja konkursi “Viru Toidu parimad 2013”, millega soovime tunnustada ja avalikkusele tutvustada Virumaa paremaid ettevõtteid ja algatusi, millel on oluline mõju kohaliku toidu arengule. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 6. märts 2014.
Konkursi “Viru Toidu parimad 2013” eesmärgiks on tunnustada Virumaal edukalt tegutsevaid ettevõtjaid, kes tegelevad toidu tootmise ja -töötlemisega ning toitlustamisega. Samuti atraktiivseid edukate tulemustega valdkondlikke projekte, et teadvustada inimestele kohaliku toidu ja toidukultuuri olulisust.
Tunnustamise kategooriad on:

1. Aasta 2013 Virumaa parim toidutootja

2. Aasta 2013 Virumaa parim toitlustaja

3. Aasta 2013 Viru Toidu parim tegu

Konkurssi võitjad kuulutatakse välja Viru Toidu tunnustuse üritusel, mis toimub Saka mõisa härrastemajas 28. märtsil. Võitjaid tunnustab MTÜ Kohalik Toit.
Kandidaate võivad konkursile esitada: eraisikud, ettevõtted, riigiasutused, organisatsioonid, kohalikud omavalitsused, maavalitsused välja arvatud konkursi korraldaja. Esitada võib mitu kandidaati.
Kõik nominendid palume esitada elektrooniliselt e-posti aadressile info@virutoit.ee, MTÜ Kohalik Toit koduleheküljel www.virutoit.ee asuva esitamise vormi kaudu:
“Viru Toidu parimad 2013” või kirjalikult aadressil Keskväljak 1- 310, Jõhvi 41594, Ida-Virumaa märgusõnaga “Viru Toidu parimad 2013”.
Esitamise vorme oodatakse hiljemalt 6.märtsiks.Taotluse täitmisel lähtuda Viru Toidu parimate toidutootjate ja toitlustajate tunnustamise statuudi nõuetest: Viru Toidu parimate toidutootjate ja toitlustajate tunnustamise statuut.

Aigi Kullerkupp

Virumaa korteriühistud kogunevad foorumile arutama toasooja hinda ja kokkuhoiuvõimalusi

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) eestvõttel kogunevad laupäeval, 25.jaanuaril kell 10 Rakveres peetavale foorumile Virumaa korteriühistud, et vaadata, mida toob korteriühistutele alanud aasta, kuulata õpetlikke renoveerimiskogemusi ning arutleda küttehinna üle. Ühistute foorum “Mida toob aasta 2014 Virumaa korteriühistule?” toimub 25. jaanuaril kell 10-16 Rakveres Targa Maja II korruse saalis (SEB pangamaja), Turu plats 2. Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul on toasooja hind ühistutele kahtlemata üks kõige olulisemaid teemasid. “Talvised suured küttearved teevad ühistutele Virumaal muret,” nentis ta.

Veel keskendutakse foorumil muutustele, mis ühistuid alanud aastal ees ootavad. “Mõistagi on oluline teada, mida toob korteriühistutele uus korteriomandi ja korteriühistuseadus, mis on tänaseks jõudnud riigikokku. Teeme kokkuvõtteid sellest, kuidas kasutasid ühistud toetusrahasid ja millal avanevad järgneva Euroopa Liidu rahastusperioodi summad kortermajade renoveerimiseks. Arutleme kohalike Rakvere linna ja ühistute koostöö võimaluste üle ja kuulame Virumaa ühistute õpetlikke renoveerimiskogemusi, ning anname teada, mida toob korteriühistutele ja ühistute raamatupidamisele kaasa 1. veebruarist SEPA ühtsete kontonumbritele üleminek,” rääkis Jaadla.

Loe edasi: Virumaa korteriühistud kogunevad foorumile arutama toasooja hinda ja kokkuhoiuvõimalusi

Narvas toimub Põhjamaade ja Balti riikide koostöötoetuste teabepäev

Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) esindus Eestis kutsub kõiki avaliku sektori töötajaid, MTÜ-des ja kultuuri valdkonnas tegutsevaid inimesi teisipäeval, 28. jaanuaril Narva teabepäevale. PMNi nõunikud tutvustavad Põhjamaade ja Balti riikide koostöötoetusi ning kõigil huvilistel on võimalik otse nõunikelt toetuste kohta küsida.

PMNi toetuste laiem eesmärk on soodustada Põhjamaade ja Balti riikide koostööd, et ühtlustada piirkonna arengut ning tugevdada ühist konkurentsivõimet maailmas.

Toetused katavad eelkõige reisi- ja majutuskulud ning päevaraha. Täpsemalt saab erinevate toetusvõimalustega tutvuda PMNi Eesti esinduse kodulehel www.norden.ee.

Narva teabepäeva sissejuhatuseks allkirjastavad PMNi Eesti esindus ja Narva Linnavalitsus aastase koostööleppe. Esimene taoline koostöölepe sõlmiti 1998. aastal. “Soovime kaasata koostöösse Põhjalaga kõiki Eesti piirkondi, sealhulgas Virumaad ja piiriäärset Narva piirkonda, kus teeme tihedat koostööd Narva Noortekeskuse ja TÜ Narva Kolledžiga,” selgitab PMNi Eesti esinduse direktor Berth Sundström.

Lisaks Narvale on PMNi Eesti esindusel pikaaegne hea koostöö Valga ja Pärnu maavalitsustega.

Teabepäev toimub koostöös Narva Noortekeskuse ja OÜ Narva Gate. Üritus on tasuta, eesti ja vene keeles ning ilma eelneva registreerimiseta.

Põhjamaade valitsused otsustasid luua PMNi koostöö tugevdamiseks ja tõhustamiseks 1971. aastal. PMNi esindus Eestis avas uksed juba 1991. aasta kevadel. Kui algusaastail kirjeldas Eesti ja Põhjamaade koostööd pigem ühesuunaline abi saamine ja andmine, siis nüüdseks on tegu võrdse partnerlusega, nagu seisab ka sellest aastast uuenenud PMNi ja Balti riikide koostöösuunistes.

PMNi Eesti esindus aitab ellu viia projekte, mis toetuvad Põhjamaade väärtustele ja prioriteetidele, kus leidub ühiseid huve Eestiga. Tegevusvaldkondadeks on roheline majandus, loomemajandus, heaoluühiskond (nt inimkaubanduse vastane võitlus, sooline võrdõiguslikkus), teadus ja innovatsioon ning kultuur.

Aeg: 28. jaanuar 2014 kell 11-13
Koht: Kreenholmi kellatorn, OÜ Narva Gate seminariruum, Kose 12, Narva

Täna möödub Eesti Energia elektritootmise algusest 65 aastat

Balti elektrijaam oli maailma esimene suurevõimsuseline kõrgrõhuelektrijaam, mis põletas madala kvaliteediga ja suure tuhasisaldusega kütust. Tänaseks on musta tossuga korstnad ajalugu ja põlevkivielekter on tänu tehnoloogiate arenemisele ja mitmesugustele puhastusseadmetele puhtam kui kunagi varem.

Kohtla-Järve soojuselektrijaama valmimisega 1949. aastal sai Eestis alguse kaugkütte ajastu. Kohtla-Järve oli esimene kaugküttele üle läinud linn Eestis – soojuselektrijaam tootis sealsete ettevõtete ja elanike tarbeks auru ja kuuma vett.

“65 aastat tagasi alustasime elektri tootmist ühe katlaga, mille võimsus oli 12MW. Nüüdseks omab Eesti Energia 160 korda rohkem ehk ligi 2000MW elektri tootmise võimsusi, mis kindlustavad kogu Eesti energiajulgeoleku ja -sõltumatuse,” võrdles Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ettevõtte esimest sammu elektri tootmises tänapäevaga.

Kohtla-Järve elektrijaama käivitamine oli tööstusele ja kodutarbijate jaoks suure tähendusega. Sõjajärgsel ajal oli elektrienergia tootmisvõimsuste nappuse tõttu piiratud nii tööstusettevõtete kui koduklientide energiatarbimist. Kodudes oli tarbimise piiramiseks näiteks kindlaks määratud lubatud elektripirnide arv.

Oluliseks tegi Kohtla-Järve soojuselektrijaama rajamise seegi, et lisaks riigis valitseva energiadefitsiiti leevendamisele, oli see Eesti esimene teise maailmasõja järgselt projekteeritud ja ehitatud elektrijaam.

Kohtla-Järve soojuselektrijaamas võeti esmakordselt kasutusele ka tol ajal uudne põlevkivi tolmpõletustehnoloogia. Kuigi uue tehnoloogia rakendamine ei sujunud kergelt ja algusaastatel oli jaama töökindlus madal, sai tehnoloogia täiustamisel tehtud märkimisväärne töö jõudmaks töökindlate ja efektiivsete põlevkivikateldeni.

Kuigi tolmpõletustehnoloogiast ei ole tänaseni energeetikas täielikult loobutud, kasutavad viimsel kümnendil Eestisse rajatud energiaplokid kaasaegsemat ja efektiivsemat keevkihttehnoloogiat. Ka valmiv Auvere elektrijaam hakkab kasutama uue põlevkonna keevkihttehnoloogiat.

Eesti Energia kontserni kuulus Kohtla-Järve soojuselektrijaam 2010. aastani, mil Eesti Energia müüs selle Viru Keemia Grupile.

2014. aastal tähistab Eesti põlevkivienergeetika mitut olulist juubelit. Tänavu peab 75. juubelit Eesti Energia ning maailma suurimad põlevkivielektrijaamad – Balti ja Eesti elektrijaam tähistavad vastavalt 55. ja 45. juubelit. Sellel aastal tähistavad oma juubeleid ka Eesti Energia Tehnoloogiatööstuse testimiskeskus (50) ja Eesti Energia Kaevanduste logistikaettevõte (65).

Põlevkivienergeetika juubeliaastal pakub Eesti Energia erinevaid võimalusi energeetika ajaloo ja tänapäevaga tutvumiseks. Eesti Energia teeb juubeliaastal huvilistele lahti ettevõtete uksed ning aasta üheks olulisemaks sündmuseks on täieliku renoveerimise läbinud ja uue ekspositsiooniga Energia avastuskekse avamine eeloleval suvel.

Pikemalt Kohtla-Järve soojuselektrijaama ajaloost saab lugeda Eesti Energia blogist!

Avanes Virumaa pärimuskultuuri riiklik toetusprogramm

Alates eilsest saab esitada toetuse taotlusi Virumaa pärimuskultuuri programmi.

Programmi rahaline maht on suurenenud 10 % võrra ning sel aastal jagatakse Virumaa pärimusliku kultuuri toetusteks 38 115 eurot. Taotluste esitamise viimane tähtaeg on 14. veebruar.

Riikliku toetusprgrammi üldeesmärgiks on väärtustada ja taaselustada Virumaa eri piirkondadele omast pärimuskultuuri ja pärimuslikku elulaadi, mis taastab nende identiteedi ja elanikele järjepidevuse tunde ning edendab seeläbi kultuurilist mitmekesisust ja loometegevust.

“Virumaa pärimuskultuuri programmi 2011-2014” koostas Kultuuriministeerium, et säilitada Virumaa eri piirkondade kultuuripärandit. Programm hõlmab Lääne- ja Ida-Virumaa territooriumil asuvaid omavalitsusi.

Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad.

Taotlused palutakse esitada digitaalselt allkirjastatuna: programmid@rahvakultuur.ee või saata postiga Rahvakultuuri Keskusesse aadressil J. Vilmsi 55, 10147 Tallinn

Virumaa pärimuskultuuri programmi tervikteksti ning toetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda siin.

Rakvere Targa Maja kompetentsikeskus alustab temaatiliste teabekonverentside sarjaga

Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuses toimus infoseminar Jõhvi Valla arendustöötajatega Infoseminaril tutvustas Rakvere Targa Maja koolitus ja arendusvaldkonna juht Andres Jaadla keskuse tegemisi. Jõhvi Valla abilinnapea Vello Juhkov ja arendusspetsialist Rein Luuse tutvustasid Jõhvi ja Ida Virumaa arenguplaane. Üheskoos tõdeti, et uue aastaga alanud Euroopa Liidu rahastus perioodi alguses on ühine vajadus teha tihedamat koostööd. — Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuses toimus infoseminar Jõhvi Valla arendustöötajatega
Infoseminaril tutvustas Rakvere Targa Maja koolitus ja arendusvaldkonna juht Andres Jaadla keskuse tegemisi. Jõhvi Valla abilinnapea Vello Juhkov ja arendusspetsialist Rein Luuse tutvustasid Jõhvi ja Ida Virumaa arenguplaane. Üheskoos tõdeti, et uue aastaga alanud Euroopa Liidu rahastus perioodi alguses on ühine vajadus teha tihedamat koostööd.

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus alustab 2014. aastal ürituste sarjaga ”Targa Maja teabekonverentsid”, mis toimuvad Rakvere kesklinnas, Targa Maja saalis (Pangamaja), aadressil Turuplats 2.

Teabekonverentsidel käsitletakse erinevaid tarka maja, teadmistepõhist ehitust, tarka energiakasutust ja tarka linnaruumi puudutavaid teemasid ja aktuaalseid võtmeküsimusi. Konverentside sarja avaüritus on 23. jaanuaril “Targad küttelahendused energiatootmises ja energia õiglane hind”. Avaüritusel räägitakse milline võiks olla tark küttelahenduste valik lähiaastatel. Kas valida kaugküte või lokaalküte? Milline on kütte õiglane hind ja millised on olnud Rakvere energiamajanduse viimaste aastate arengud.

Vaata konverentsi “Targad küttelahendused energiatootmises ja milline on energia õiglane hind” kava ja registreeru SIIN

Lähikuudel toimuvad teabekonverentside sarja üritused:

*20. veebruaril – Targad valguslahendused ja säästlik elektritarbimine.

*20. märtsil – Nutidisain. Targa maja lahendused naiseliku pilgu läbi

*24. aprillil – Tark ehitus.Teadmistepõhine ehitus ja targad ehitusmaterjalid

*22. mail – Linnakeskkond. Targa linnaruumi kujundamisest.

*26. juunil – Targa energia päev. Targa energia päev toimub Euroopa Säästva Energia nädala raames Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud regionaalse üritusena.

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus on Eestimaale rajatav teadus ja arendustegevusega tegelev regionaalne kompetsikeskus. Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse (SA Virumaa Kompetentsikeskus) partneriteks on pea kõik Eesti ülikoolid, regionaalsed ameti- ja rakenduskõrgkoolid, ettevõtted ning omavalitused.

Viru jõululaadale oodatakse huvilisi kogu Eestimaalt

Viru Jõululaat toimub 14. detsembril Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses Jõhvis
Viru Jõululaat 2013 toimub laupäeval, 14. detsembril kella 10-15 Jõhvis, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse hoones (Kutse 13, sissepääs Tammsaare tänavalt, peauksest).
Laada raames toimuvad mitmed meistriklassid-töötoad nii suurtele kui ka väikestele – Kutsehariduskeskuse puidueriala õpilaste puidu töötuba ja Ida-Virumaa Käsitööseltsi õle- ja pilliroo õpituba.
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktori Margus Ojaotsa sõnul otsustasid nad laada koolimaja siseruumides korraldada eelkõige laadaliste mugavusele mõeldes. Et müüjate jalad ei külmetaks ja külastajail oleks mugavam laadal osaleda.
Praeguseks on juba registreerunud üle terve Eesti rohkem kauplejaid kui möödunud aastal.
Kõik on oodatud osalema ja külastama Viru jõululaata.

Projekt “Lapse hääl!” alustab laste seminaridega Ida-Virumaal

Projekt “Lapse hääl!” toob 5.-6. detsembril kokku kolme vene kooli noored ja nende õpetajad Remniku õppe- ja puhkekeskusesse. Seminari korraldavad UNICEF Eesti, MTÜ Mondo, MTÜ Foorumteater ning MTÜ Lastekaitse Liit.

Esimesel seminaril selgitatakse lastele, mis on laste endi roll oma õiguste ja kohustuste realiseerimisel ja elluviimisel. Selleks töötatakse koos lastega, selgitades neile, mis õigused on neile ette nähtud ning millised kohustused vastavad igale õigusele. Kõik seminarid on üles ehitatud töötubade meetodil: aktiivne osalemine ning kogemine, erinevad mängud ja simulatsioonid ning ühised arutelud.

Samasisuline seminar leidis aset ka eesti õppekeelega koolidele 26.-27. novembril samuti Remniku õppe- ja puhkekeskuses. Siis osalesid seminaril kolme eesti õppekeelega kooli noored ja nende õpetajad, kes läbisid samu töötube.

Lisaks nimetatud seminaridele leiab aset veel kolm seminari: kaks eesti õppekeelega koolidele (Jõhvi gümnaasium, Avinurme gümnaasium, Iisaku gümnaasium), kaks vene õppekoolidele (Narva Paju kool, Kiviõli kool, Sillamäe Kannuka kool) ning üks ühine suveseminar kõikide projektis osalevatele koolide õpilastele. Projekt kulmineerub laste ja noorte enda poolt koostatud lapse õiguste monitooringuga. Projekti raames välja töötatud materjale, mänge ja töövahendeid saavad hiljem oma töös lastega kasutada kõik huvilised.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppurid käisid keelepraktikal Järvamaal

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse laohoidja eriala teise kursuse 18 õpilast osalesid kahenädalasel keelepraktikal-õppereisil Järvamaa Kutsehariduskeskuses Paides.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed rahastatava keeleõppe programmi eesmärgiks oli parandada eesti keelest erinevaemakeelega õpilaste eesti keele oskust, avardada nende teadmisi Eesti kultuurist ja traditsioonidest, parandamaks nende läbilöögivõimet tööturul.

„Järvamaa Kutsehariduskeskusega on meie koolil sõprus- ja tööalased suhted juba mitu aastat. Meie kooli õpilased on käinud eelnevalt Paides eesmärgiga läbida tõstukijuhi koolitus,” ütles Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse majandusõppe valdkonna juht Marika Arman. „Järvamaa Kutsehariduskeskusel on kaasaegne logistika õppesuuna praktikabaas ja see saigi otsustavaks projektipartneri valikul,” lisas Arman.

Kahenädalane periood valiti parema keeleoskuse omandamiseks. Nii mõnigi õpilastest oli esimest korda nii kaua kodust eemal. Kaks nädalat olid täis tihedat õppetööd. Programmi raames õpiti erialast eesti keelt 20 tundi, kaubaõpetust 20 tundi ning praktilise õppena tõstukite ehitust, hooldust ja juhtimist 40 tundi. Kogu õppetöö toimus eesti keeles. Loe edasi: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppurid käisid keelepraktikal Järvamaal

Ida-Viru maakonna kultuuritöötajad korraldavad 26. oktoobril omalaadse teatesõidu

Ida-Viru maakonna kultuuritöötajad panevad seljad kokku ja korraldavad 26. oktoobril omalaadse teatesõidu külastades 24 tunni jooksul kõikides omavalitsustes asuvaid kultuuriasutusi. Trajektoor kulgeb A-st A-ni ehk algab Aserist ja lõpeb Avinurmes.

2013 aasta on kuulutatud Eesti Pärandkultuuri aastaks. 26. oktoober on Eesti Rahvamajade Ühingu poolt välja valitud kuupäev eesmärgiga, et sel päeval pöörataks rohkem tähelepanu ka väikestele rahvamajadele, kus meie igapäevast rahvakultuuri elus hoitaksegi. Sel päeval toimetavad kõik kultuuritöötajad pealkirjast „24 tundi Rahvamajas“ juhindudes. Lahtikirjutatult tähendab see seda, et kõikide rahvamajade uksed kas siis on või võiksid olla 24 tundi avatud, et iga huvitatud sisseastuja saaks osa sellest, mida majas tehakse.

Ida-Virumaa kultuuritöötajad aga mõtlesid omakorda ühise aktsiooni välja, et oma tegemiste-toimetamistega taas positiivset sõnumisignaali maakonnast välja saata. Selsamal päeval, mil majade uksed on kõigile ja kogu aeg avatud, oodatakse rahvast osalema neil kokkulepitud kellaaegadel, kui kultuuripunkte külastab rahvakultuuri killavoor. Sel ajal, kui killavoori rahvas kohal on, toimub selles paigas kindlasti ühtteist põnevat, esinevad kohalikud taidlejad ning on muidu tore olla.

Sündmuse avalöök antakse 25. oktoobri öösel kell 24.00 Aseris ning kultuuri killavoor läheb sealt liikvele Sonda poole. Kesksel kohal on delegatsioonil kaasas olev nukk – rahvakultuuri muusa – ning selle valgele alusseelikule kogutakse igast linnast ja vallast omanäolised triibud peale. Sellest kujuneb ainukordne, vaid seda päeva meenutav seelikumuster. Nukk saab hiljem Iisaku muuseumi kõigile uudistamiseks välja pandud ning soovi korral ka erinevaid kultuurisündmusi ilmestama.

Igast peatuskohast nopitakse üles ka seda paika iseloomustavad lauluread. Sellest sünnib omaladne lugulaul, mis Avinurmes lõppakordina ka ette kantakse.

Ida- Virumaa kultuurituuri ajakava on üleval Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu kodulehel, mis jooksvalt täieneb ka kohtadel toimuvate sündmuste kirjeldusega.

Lisainfo: Ene Raudar, tel 5277 994, e-post ene@kultuuriveski.ee

Kultuuri killavoori peatuskohad ja kellaajad:
Kava algab 25.okt ööl vastu 26.okt kl 24.00 ja lõpeb 26.okt kl 24.00
24.00 -1.00                 Aseri rahvamajas. Algus
1.30 – 2.00                 Sonda rahvamajas
2.15 – 3.00                 Kiviõli rahvamajas
3.15 – 4.00               Maidla rahvamajas
4.30 – 5.00                 Püssi rahvamajas
5.10 – 6.00                 Lüganuse rahvamajas
6.30 – 7.00                 Saka rahvamajas (Kohtla vald)
7.15 – 7.50                 Kohtla-Järvel, Vahtra Loomekeskuse juures
8.10 – 8.50                 Kohtla-Nõmme rahvamajas 8.20 Päikese tervitus!
9.15 – 10.00               Jõhvi kontserdimaja juures
10.15 – 11.00             Toilas
11.20 – 12.15             Sillamäe kultuurikeskuses
12.30 – 13.00            Narva-Jõesuus
13.30 – 14.30             Narvas, kultuurimajas Rugodiv
14.45 – 15.30             Olgina rahvamajas (Vaivara vald)
16.30 – 17.00             Kurtna seltsimajas (Illuka vald)
17.30 – 18.30             Mäetaguse rahvamajas
19.00 – 20.00             Iisaku rahvamajas
20.20 – 20.50             Alajõe rahvamajas
21.30 – 22.00             Lohusuus, koolimaja saalis
22.30 – 23.00             Tudulinna rahvamajas
23.30 – 24.00             Avinurme rahvamajas. Lõputseremoonia

Eesti mahepõllumajanduse turustusvõimalused avarduvad

Wiru Vilja maheviljaterminal läks maksma 4 miljonit eurot. Foto: mapri.eu

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles täna Ida-Virumaal Avinurmes tulundusühistu Wiru Vili maheviljaterminali avamisel, et Baltikumi suurim mahetootjate ühiselt rajatud viljaterminal tõstab Eesti mahepõllumajanduse konkurentsivõimet.

„Selline rahvusvahelisel tasemel ainulaadne viljaterminal annab Eesti mahetoodangule uue kvaliteedi – varem kuivatamise või ladustamisega kimpus olnud mahetootjad saavad nüüd oma vilja ka turustada mahedana ja seeläbi saada oma toodangu eest ka kõrgemat hinda,“ ütles minister Helir-Valdor Seeder. „Ka praegu koostatav mahepõllumajanduse arengukava keskendub suuresti sellele, kuidas Eesti mahetoodang jõuaks mahedana töötlemisse ja sealt ka mahemärgisega juba poelettidele. Täna avatud maheviljaterminal aitab meid sellele eesmärgile lähemale.“

Terminalis saab säilituspunkrites hoida 10 000 tonni ja puistepinnal 7000 tonni vilja, kuivati võimsus on 60 tonni tunnis. Sellega loob terminal võimaluse Eestis toodetud mahevilja koondamiseks, et seda kindlas kvaliteedis ja piisavas koguses turustada.

Maheviljaterminal läks maksma 4 miljonit eurot, millest 1,9 miljonit eurot moodustas maaelu arengukava 2007-2013 toetus.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse barbecue võistkond esines edukalt Paunvere laadal

Nädalavahetusel Palamusel toimunud Paunvere laadal esines edukalt Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse (IVKHK) barbecue võistkond „IVKHK BBQ”. „IVKHK BBQ” võitis Paunvere laada barbecue võistluse ribivooru (meistriteks meie õpilased Jaanika Kaljola ja Marion Jalonen). Terve sea küpsetamise voorus „Suur Sigadus” sai kooli võistkond 5. koha ning üldkokkuvõttes 4. koha. Kolmandast kohast jäi puudu 0,5 punkti.

„Terve sea küpsetamine on täielik loterii, seekord läks meil üpris hästi,” sõnas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse peakokk ja meeskonna vedaja Indrek Kõverik. „Oleme iga aastaga timminud küpsetamise võtteid ning need töötavad,” lisas Kõverik.

Kokku osales Paunvere laada grillivõistlusel „Suur Sigadus“ 12 võistkonda, neist üks Leedust.

Eeloleval laupäeval, 28. septembril, osaleb Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus traditsiooniliselt Jõhvis toimuval Mihklilaadal. Külastajad saavad tutvuda ja soetada endale õpilaste poolt valmistatud tooteid ning tutvuda meil õpetavate erialadega.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) on suurim Ida-Virumaa kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1200 õpilast ja töötab 130 inimest. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses koolitatakse 17 valdkonnas: arvutikasutus, elektroonika ja automaatika, ehitus ja tsiviilrajatised, elektroonika ja energeetika, hulgi- ja jaekaubandus, juhtimine ja haldus, juuksuritöö ja iluteenindus, kaevandamine ja rikastamine, keemia ja protsessitehnoloogia, majandusarvestus ja maksundus, majutamine ja toitlustamine, materjalitöötlus (puit), mehaanika ja metallitöö, rõivaste ja jalatsite valmistamine, tekstiil, toiduainete töötlus ja tootmine, transporditeenused – kokku 31 erialal.

Narva-Ivangorodi piiripunktide rekonstrueerimine algab uuel aastal

Äsja allkirjastati regionaalministri valitsemisalas Eesti-Läti-Vene koostööprogrammi raames teostatava Narva ja Ivangorodi piiripunktide rekonstrueerimistööde projekti toetusleping. Kaks ja pool aastat ette valmistatud projekti eesmärk on rekonstrueerida Narva ja Ivangorodi piiripunktid, et parandada nende läbilaskevõimet. Plaanis on korda teha jalakäijate ja autode piiripunktid nii Eesti kui ka Venemaa poolel.

„Selle projektiga suureneb piirpunkti läbilaskevõime poole võrra, mis on selle regiooni arengu ja kogu Eesti majanduse seisukohast suur samm edasi,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler ning avaldas heameelt, et vaatamata ajutistele raskustele projekti ettevalmistusfaasis on läbirääkimiste käigus leitud partneritega lahendus, mis võimaldab suurprojekti tähtajaks ellu viia.

Projekti „Kompleksne Narva ja Ivangorodi piiripunktide rekonstrueerimine“ toetatakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist 2007-2013 kokku 7,4 miljoni euroga. Suurprojekti kogumaksumus koos omafinantseeringuga on 8,2 miljonit eurot. Regionaalministri valitsemisala eelarvest toetatakse seda 2,5 miljoni euroga. Ehitustööd algavad järgmisel aastal ning projekt tuleb ellu viia hiljemalt 2014. aasta lõpuks.

ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm 2007-2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.

Lisainfot projekti kodulehelt www.estlatrus.eu.

Allikas: Siseministeerium

Koolitused põlisrahva pärimusest Ida-Virumaal

Juba ammu oleme maarahvast saanud linnarahvaks ja seda nii linnas kui maal, kuid metsa- ning maarahva elutunnetus elab meis edasi. Kuidas siis pidada pärimuslikke tähtpäevi ja pühi tänapäeval nii, et need ei oleks tarbimiskesksed üritused ega ka muuseumihõngulised vaatemängud esivanemate elust? Kuidas teha nii, et pühane puudutaks nii mehi kui naisi, nii noori kui vanu?

2013. aasta teises pooles keskendub Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu põlisele Virumaale. Teemad, mille üle mõtiskleme, on jutupärimus ning pärimuslikud tähtpäevad tänapäeval. Soovime, et meie koolitused aitaksid kaasa paikkonna pärimuse nähtavamaks muutmisele ning innustaksid inimesi aktiivsemalt osalema oma kogukonnas. Just seetõttu toimuvad koolitused koostöös Narva Eesti Seltsi ja Vaivara, Purtse ning Lüganuse külaseltsidega. Purtse külaseltsi ühel eestvedajal Laila Meisteril on unistus, et Lüganuse kihelkonna jutupärimus on kohapeal tuntud ja kõigile kättesaadav. Folkloristide Kristi Salve ja Reet Hiiemäe ning kohalike koduloo uurijate abiga on see ka võimalik. Kuidas täpsemalt, selgub koolitustel.

Pärimuslike tähtpäevade tähistamine tänapäeval on eriliselt keeruline küsimus, kuid siin tulevad taas appi pärimuse tundjad ning väikeste kogukondade tahe ise ja ühiselt oma asju ajada. Rahvakalendri uurija Mall Hiiemäe ja hiite uurija ning tulihingeline kaitsja Ahto Kaasik tegid jutuotsa lahti 14. augustil Narvas. Päev hiljem peeti ühiselt pisikeses, kuid tegusas Laagna külas Vaivara vallas rukkimaarjapäeva. Võib öelda, et kohal oli kogu küla, lisaks veel külalisi naabervaldadest ja Narvast.

Selgus, et vaade tähtpäeva pidamisele on oluliselt muutunud, sest me ise ning meie elud on muutunud. Laagna imeväikesesse külla on tänaseks alles jäänud kaks põllupidajat, rukkikasvatajat. Meie teiste vaade rukkipõllule on aga pigem pühalik kui asjalik. Võimalus lõigata rukist ei ole meie jaoks niivõrd töö kui ajastuline side esivanematega. Järgmisel kokkusaamisel on tähelepanukeskmes juba sügistalvised tähtpäevad ja pühad, eriti aga mardipäev.

Loe edasi: Koolitused põlisrahva pärimusest Ida-Virumaal

Matkasport annetas Kiviõli lastele mäesuusakiivrid

Heidi Uustalu ja Tarmo Mere uute mäesuusakiivritega.

Kiviõli 1. Keskkooli pere sai annetusena 15 uhiuut mäesuusakiivrit, mille andsid koolile üle Matkaspordi juhatuse liikmed Anneli ja Tarmo Mere. Kiivrid on üks osa Spordipealinn 2013 heategevuskampaaniast “Kiviõli lapsed mäele”.

Sügisest hakatakse Eestis esmakordselt Kiviõli põhikooli vanemas ja gümnaasiumiastmes lastele mäesuusatamist õpetama. Ettevõtlikku ja kirglikku mäesuusatajast kehalise kasvatuse õpetaja leidmiseks on Kiviõli 1. Keskkooli direktori Heidi Uustalu sõnul käimas hetkel ka konkurss.

Pille Muni

Matkasport annetas Kiviõli lastele mäesuusakiivrid

Kiviõli 1. Keskkooli pere sai annetusena 15 uhiuut mäesuusakiivrit, mille andsid eile koolile üle Matkaspordi juhatuse liikmed Anneli Mere ja Tarmo Mere. Kiivrid on üks osa Spordipealinn 2013 poolt heategevuskampaania “Kiviõli lapsed mäele” käigus koolile kogutud varustusest.

Sügisest hakatakse Eestis esmakordselt sealsetele põhikooli vanemas ja gümnaasiumiastmes lastele mäesuusatamist õpetama. Ettevõtlikku ja kirglikku mäesuusatajast kehalise kasvatuse õpetaja leidmiseks on Kiviõli 1. Keskkooli direktori Heidi Uustalu sõnul käimas hetkel ka konkurss.

2013.a on Ida-Virumaa Eestimaa Spordipealinn – seda tiitlit kannavad üheskoos 22 Ida-Virumaa linna ja valda. Idee taga on Eesti spordiringkonnad, Spordiaasta MTÜ, KÜSK jt. Spordipealinna eesmärk on laiendada liikumisharrastuse kandepinda üle Eesti, viia aasta jooksul ühes Eestimaa piirkonnas spordielu tuntavalt edasi ning teha maakond või omavalitsuste konsortsium üle-Eestiliselt ja positiivsest küljest nähtavaks. Vaata: www.spordipealinn.ee või www.facebook.com/spordipealinn.

Homme algavad Alutagusel metsanduse kutsevõistlused

Reedel ja laupäeval, 23. ja 24. augustil, kogunevad sajad metsandusinimesed üle Eesti Alutagusele. Reedel toimuvad 45. metsanduse kutsevõistlused, laupäeval aga kohtuvad Talumetsamajandajate kokkutuleku raames talumetsade majandajad.

Seekord Ida-Virumaal Pännjärvel Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuses toimuvad metsanduse kutsevõistlused on üks pikemajalise ajalooga erialavõistlusi, mis toimub hoolimata riigikorrast või majandusseisust.

Kutsevõistlustel võetakse omavahel mõõtu kaheksal alal – metsakasvataja mitmevõistlus, noorendike hooldaja mitmevõistlus, metsameistrite mitmevõistlus, stendivõistlus, mälumäng (kuni kolmeliikmeline võistkond), forvarderi juhtide võistlus, harvestrijuhtide võistlus ja autojuhtide võistlus. Kutsevõistlustest osavõtjate ring on lai – nii mõnestki võistlusest võivad osa võtta kõik, kes metsanduses tegevad. Vaid forvarderi, harvesteri ja autojuhtide võistlusest osavõtt nõuab kutsetunnistust ja töökogemust. Loe edasi: Homme algavad Alutagusel metsanduse kutsevõistlused

Ida-Virumaal tunnustati konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud Kersti ja Aare Objarteli perekonda

Ida-Virumaa kogukonna pärl 2013: Kersti ja Aare Objarteli pere.

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames Ida-Virumaal esile tõstetud Kersti ja Aare Objarteli perekonda Vaivara vallast Sõtke külast. Konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda.

Kersti ja Aare Objarteli perekond pälvis tunnustuse külaseltsi eestvedamise ja kohaliku kultuurielu edendamise eest. Kersti ja Aare on koos lastega aktiivselt panustanud Vaivara laulu- ja mänguseltsi Vikerkaar tegevusse ning Sõtke külaseltsi tegemistesse. Külaselts on taotlenud rahastuse ja koostanud Vaivara küla laste mänguväljaku detailplaneeringu ning saanud positiivse rahastamisotsuse mänguväljaku ehitamiseks Leader-programmi toel. Muuhulgas on selts korraldanud alates 1998. aastast 40-50 lapsele ekskursioone Eesti teistesse piirkondadesse. Lisaks on Sõtke jõe äärde loomisel puhkeala, mille jaoks on rajatud ujuvsild ning ostetud kanuud. Perekond Objarteli panus külarahva kaasamisel ühistegevusse väärib igati esiletõstmist.

Konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud perede tunnustamine jõuab lõpule

Eesti Külaliikumine Kodukant lõpetab 13. augustil koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames tänavu esile tõstetud perede tunnustamise. Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Viimasena antakse teisipäeval tunnustus üle Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja Harjumaa peredele.

Ida-Virumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Kersti ja Aare Objarteli perekond Vaivara vallast Sõtke külast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 13. augustil kell 10 Sõtke külas.

Lääne-Virumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Eha ja Paul Rehemaa perekond Tapa vallast Jäneda külast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 13. augustil kell 13.30 Jäneda külas Pärna majas.

Harjumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Margit ja Mait Eeriku perekond Raasiku vallast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 13. augustil kell 15.30 Raasiku kirikumõisas (Selli majas).

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et teist aastat toimuva konkursiga “Kogukonna pärl” soovivad korraldajad tunnustada kogukonna arengusse vabatahtlikult panustavaid perekondi. “Eelmisel aastal kogusime pärlikeesse viisteist säravat pärliperet üle Eesti. Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete, sihipärase tegutsemise ja oskusega kaasata inimesi kujundavad elu külas elamisväärseks,” rääkis Toobal. “Kogukonna pärli valimine innustab meid kõiki korraks järele mõtlema, milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus kogukonnaellu.”

Kokku tunnustatakse tiitliga “Kogukonna pärl” 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti “Kogukonna pärl” elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee.