Tallinn

Õpetajad küsivad: kas koolis on kohta loovusele?

Noored õpetajad asuvad homme mõttetalgutel arutlema, kas koolis on kohta loovusele.

Mis on loovus? Kas loovust saab mõõta? Mis on loova õpetaja tööriistadeks? Kas Eesti koolid toetavad õpetajate ja õpilaste loovust? Kas õppekavad ja õppevara pärsivad loovust? Kes õpib kellelt? Kas noor õpetaja on loovam kui aastakümneid pedagoogiametit pidanu? Neid ja palju teisi küsimusi esitavad ja vastuseid otsivad homme Tallinna Ülikoolis toimuvatel alustavate õpetajate mõttetalgutel „Jäljendajatest loojaks“ üle 80 õpetaja. Kohal on nii oma õpetajateed alles alustanud noored kui kogenud pedagoogid.

Talgute juhtmõttele toetuva avaloengu peab Tartu Ülikooli Teaduskooli direktor ja andekuse uurija Viire Sepp, kes küsib oma ettekandes, kas koolikeskkonna üldse on kohta loovusele. Ettekandele järgnevad erinevad loovuse teemaga seotud töötoad, kus noored õpetajad ja õpetajaks õppijad saavad otsida ja leida loovust nii iseendas kui ka jagada mõtteid ja ideid, kuidas muuta õppimine ja õpetamine loovamaks ning õpilast enam toetavamaks. Omapoolseid ideid jagavad töötubades kogenud koolitajad, õppejõud ja loovad inimesed: Aivar Simmermann, Kaia Köster, Ilona Sillak, Katrin Roosileht ja Marju Tark. Mõttetalgutel kogetu võtab õhtul loovalt kokku Eesti Luguteater.

Mõttetalgud toimuvad homme, 27. oktoobril Tallinna Ülikoolis. Täpsem ajakava asub teate allosas.

Mõttetalgutele paneb õla alla Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm Eduko.

Lisainformatsioon:
Katrin Poom-Valickis
TLÜ Kasvatusteaduste Instituudi dotsent
Telefon: +372 505 7532
E-post: katrinpv@tlu.ee

Šveits – kas frangi-küla keset Euroopat või eeskuju, keda järgida?

Neljapäeval, 27. oktoobril kell 17 toimub Eesti Rahvusraamatukogu kuppelsaalis teadus- ja kultuuriõhtu, kus Šveitsi ajaloolane ja ajakirjanik Kaspar Näf arutleb teemal „Šveits – kas Gallia frangi-küla euro-impeeriumi keskel või eeskuju Euroopa Liidule?“

Euroopa Liit on kriisis ja euro püsimise kohal ripub küsimärk. Kreeka ei suuda oma välisvõlga tasuda ja Euroopa Liidu põhjariigid Soomega eesotsas ei saa aru, miks peavad nemad nüüd Kreeka võla kinni maksma. Sel taustal tekib küsimus, kas olnuks targem eurotsoonist välja jääda ja oma rahvusvaluuta säilitada. Šveits on üks nendest Euroopa riikidest, kes ei ole Euroopa Liidu liige ega euroga liitunud.

Kaspar Näf toob välja, milliseid probleeme tekitab vaba ujuva kursiga rahvusvaluuta. Šveits on väga edukas ja rikas riik. Ta on ka mitmekeelne liitriik, kus inimesed saavad rahulikult elada. Franki valuutana ei seata kahtluse alla. Põhjus seisneb Šveitsi riigi ülesehituses ja üldlevinud innovaatilises vaimus, mida Kaspar Näf põhjalikult analüüsib.

Kaspar Näf on sündinud Šveitsis, õppinud Zürichi ja Baseli Ülikoolis ajalugu, vene keeleteadust ja majandusteadust ning Münsteri Ülikooli Studia Baltica programmi raames Baltimaade keeli. Kommenteerib regulaarselt Eesti meedias päevapoliitikat ja majanduse arengut, kajastab Vikerraadios Kesk-Euroopa sündmusi.

Üritus toimub eesti keeles ja on osalejatele tasuta.

Info ja registreerimine: Rahvusraamatukogu saksa saal, tel +372 630 7360, e-post: shveits@nlib.ee

Tallinna Ülikoolis toimub sügisene avatud uste päev

24. oktoobril toimub Tallinna Ülikoolis sügisene avatud uste päev, et aidata abiturientidel enne riigieksamite valimist oma erialavalikus selgusele jõuda.

Lisaks traditsioonilisele erialade laadale toimuvad päeva jooksul erinevad infotunnid ja ekskursioonid ülikooliga tutvumiseks. Huvipakkuvat leiavad avatud uste päevalt ka bakalaureuseõppe tudengid ja täiskasvanud õppijad – toimuvad magistriõppe, VÕTA ja TULE infotunnid.

Huvilistele on avatud erialade laat, kust leiab infot Tallinna Ülikoolis õpetatavate erialade kohta. Ülikooli karjääri- ja nõustamiskeskuse esindajad abistavad huvilisi eriala valikul ja tulevase karjääri planeerimisel. Teavet saab kodumaise Õpilasakadeemia ja välismaal õppimise kohta, kohal on ka Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna esindajad. Loe edasi: Tallinna Ülikoolis toimub sügisene avatud uste päev

Eesti raamatu päev täitub Euroopa unistusega

Rahvusraamatukogu tähistab eesti raamatu päeva esmaspäeval, 24. oktoobril algusega kl 11.30 kuppelsaalis toimuva üritusega “Eesti kirjandus ja unistus eurooplusest”. Eesti raamatu päev on seekord pühendatud Friedebert Tuglase 125. sünniaastapäevale.

Avasõnad eesti raamatu päevale ütleb Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo. Järgnevad ettekanded. Kirjanik Tiit Aleksejev räägib teemal “Põhi ja lõuna”, euroopluse tähendust siin ja sealpool Soome lahte lahkab ajakirjanik ja kirjanik Imbi Paju, euroopluse tähendusest nooreestlaste tekstides räägib Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadur Mirjam Hinrikus, Tuglase armastuse ja kirjanike elulugude üle mõtiskleb kirjandusloolane Toomas Haug.

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu üleskutsel tähistasid raamatukogud eesti raamatu päeva esimest korda 23. oktoobril 2001. Siis oli see mõeldud raamatuaasta (2000 – 2001) traditsioone edasi kandma.

Eesti raamatu päev kuulub 20.-30. oktoobrini toimuvate raamatukogupäevade ürituse sarja.

TriaLogos – festival mõtlevale inimesele!

Ajavahemikul 19.-22. oktoober toimub järjekordne festivalisessioon. Seekord teemal PEREKOND. Kogu heaoluühiskond, eriti aga Eesti, elab eksperimentide ajastul. Kahtluse alla on seatud praktiliselt kõik, mis ühte rahvuskultuuri on ajaloos alal hoidnud. Alates mõtteviisist, religioonist, kunstiloomingust, haridusest, tervishoiust ning lõpetades majanduse ja meelelahutusega – kõigis eluvaldkondades muutub kõik enne, kui muutuste viljad küpsevad ja tunnistust annavad, kas tegemist on hea või halva asjaga. „Hinnake puud tema viljadest!“ ütleb õpetussõna. TriaLogos kutsub hetkeks aega maha võtma ning vaatlema, mis toimub seespidiselt ja ümberringi.

Teema PEREKOND on väga mitmekihiline: on ju mõttekaasluses tihtipeale tugevam side kui füüsilises kooselus. Ka meistrite tsunft sarnaneb perekonnale, kus ametioskust põlvest põlve edasi pärandatatakse. Perekonna all on tänini mõistetud keskkonda, mille kaudu maailm uueks luuakse. Seda nii vaimses kui füüsilises mõttes. Kui see keskkond saab rikutud ja oma funktsiooni ei täida, ei ole inimkonnal tulevikku. „Ja mis sellest!“ ütlevad paljud…

Festivalil esinevad loengutega piiskop Philippe Jourdan (Eesti) , Narva piiskop Laatsarus (Eesti) , ülempreester Pavel Velikanov (Venemaa), isa Ivo Õunpuu (Eesti), isa Mattias Palli (Eesti), Konstantin Sigov, PhD (Ukraina), Nadežda Hramova, (Venemaa), Ljudmilla Gordejeva (Eesti), James ja Joanna Bogle (Suurbritannia), Vladimir Martõnov (Venemaa), Erik Haupt (Ungari), Artur Gorski (Poola)
David Vseviov (Eesti), Tõnu Lehtsaar (Eesti), Maria Blauhut (Eesti)

Festival TriaLogos on ainulaadne nähtus Euroopa kultuurimaastikul. Festival on ellu kutsutud 1998.aastal eesmärgiga luua kultuuriline dialoogifoorum vene ja lääne-euroopa kultuuriruumide vahel.
Festivali ülesandeks on oluliste ühiskondlike probleemide tõstatamine ning võimaluste otsimine kultuurilise rikkuse alalhoidmiseks, mida kätkeb endas rahvuskultuuride iseseisvuse ja jätkusuutlikkuse tagamine kiiresti globaliseeruvas maailmas.

Rocca al Mares loodusarutelu

Laupäeval, 22. oktoobril, toimub Rocca al Mare Koolis Eestimaa Looduse Fondi ja TEDxTallinna meeskonna koostöös sündmus TEDxLoodusele, tähistamaks ühtlasi ka ELFi 20. sünnipäeva.

Räägitakse Eesti elust ja loodusest, energiast ja energeetikast, metsast ja põlevkivist ning paljudest muudest olulistest asjadest läbi mitme tahu ja vaatenurga.
Esinejatena võtavad sõna:
· õigusteaduse doktor Hannes Veinla,

· suure südamega merebioloog Mart Jüssi,

· prügivaba elukorralduse propageerija Joan Marc Simon,

· energeetikaspets Rene Tammist,

· majandusguru ja õppejõud Ken Webster,

· särasilmne kodanikuühenduste eestvedaja Kristina Mänd,

· loodust hoidva põllumajanduse poolehoidja ja teadjamees Aleksei Lotman,

· tulihingeline metsaomanik Leili Mihkelson

· ja insenerist põlevkiviajamees Tõnis Meriste Eesti Energiast.

Betooni Tehnoloogiapäev tutvustab betoonteede ehitust Skandinaavias

Eesti Betooniühing ja Tallinna Tehnikakõrgkool korraldavad neljapäeval 20. oktoobril Tallinna Tehnikakõrgkoolis betooni tehnoloogia alase seminari, mis on mõeldud betoonehitiste projekteerimise ja ehitamisega kokku puutuvatele inimestele lisateadmiste andmiseks.

„Meie seekordseks välisesinejaks on betoonteede ehitamise ekspert Rootsist,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Mati Laurson. „Betoonist teedeehitus on Eesti jaoks uus ja intrigeeriv teema, millel pikaajaliselt võivad olla laialdased perspektiivid,“ lisas Laurson.

6. betooni Tehnoloogiapäeval esinevad:
– Aivars Alt, Tallinna Tehnikakõrgkool – Betoonitööde ajamahukuse määramine;
– Jaanus Olop, E-Betoonelement AS – BIM-i rakendamine elemenditööstuses;
– Erik Simonsen, Cementa AB (Stockholm) – Betoonteed Rootsis. Ettekanne on sünkroontõlkega inglise keelest;
– Kalev Ramjalg, Roxor Ehitus OÜ – Aseri tuulepargi betoonitööd.

Erik Simonsen, Ph D (Stockholmi Kuninglik Tehnoloogiainstituut), on aastaid tegelenud betoonteede temaatikaga, korraldades koostööd ülikoolide, uurimisinstituutide, maantee-ametnike, kohaliku omavalitsuse ametnike ja tarbijatega, et planeerida, konstrueerida ja ehitada betoonelement- või paigalvalubetoonist teid.

Koolitus „Betooni Tehnoloogiapäev“ toimub 20. oktoobril kell 12.30-16.30 Tallinna Tehnikakõrgkoolis, Pärnu mnt 62. Koolitusel osalejad saavad Eesti Ehitusinseneride Liidu 4 täiendõppe punkti.

Ehitusajakirjanikele sissepääs vaba. Huvi korral palume eelnevalt registreeruda.

Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 47 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.

Muinsuskaitsjate tänuüritusel tänati tublimaid

Reedel toimus Tallinnas, Hopneri majas muinsuskaitse 18. aastapäeva puhul tänuüritus. Tänati kohalikke omavalitsusi, organisatsioone, kodanikuühendusi, kogudusi, omanikke ning üksikisikuid panuse eest säilitada, arendada, restaureerida ja tutvustada muinsuskaitsealasid ja kultuurimälestisi alates kirikutest, mõisahoonetest, linnusepaikadest ja kalmistutest ning tunnustada kodanikuühenduste poolset tänuväärset tegevust kodukandis. Sajakonna projekti seast valis ekspertkomisjon välja 43.

Välja anti kaks 300 € suurust rahalist preemiat, mille said Õnne Paimre Kuigatsi mõisa sõiduhobuste talli taastamise, restaureerimise ja hooldamise eest ning Jarkko Kalevi Arhilahti Ervita mõisa peahoone, möldrimaja ja tuuleveski tulemusliku restaureerimise eest.

Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu rääkis teemal „Kes on kaotajate ringis, kui kultuuripärandiks olev objekt hävib”. Kõlama jäi, et kaotajaks ei ole mitte ainult ajaloolisse muinsusobjekti hoolimatult suhtuv omanik ja Eesti kultuur.

Muinsuskaitseamet tunnustas sel aastal ka kultuuripärandi tutvustamisele kaasa aidanud kirjanik Mats Traati ja Ugala teatrit. Etendus „Läbi klaasi” kajastas mitmesaja-aastase ajalooga Meleski klaasivabriku ja Rõika peeglivabriku tegevust.

Tuulemaal jätkub Liivakella Seminar

Suur sügis on juba kätte jõudnud ja viimane aeg on alustada aruteludega Liivakella Seminaris. Tallinna Waldorfkoolis Tuulemaal on sellel sügissemestril taas tulemas põnevad arutelud huvitavate esinejatega eri teemadel.

19.10 Alar Tamming „Inimliku äri võimalikkusest?“
02.11 Egon Nuter „Nali tõe teenistuses?“
09.11 Märt Treier „Manipuleerida või mitte?“
16.11 Merle Karusoo „Näitleja kui vaha lavastaja käes“
23.11 Jüri Jaanson „Rutiini talumine – teadus või kunst?“
30.11 Richard Villems „Pärinemise lugu – müüt või tegelikkus?“
07.12 David Vseviov „Kuhu on maetud kurja juur?“
Pange vaim valmis, et kohtuda teekaaslastega juba nädala pärast (19.10) kell
17:00 – 20:30 Tallinna Waldorfkooli aulas Tuulemaa 12.

Lisainfo: Aivar Haller, tel 5162211

Võro kiil Tal’na ülikoolin

26. mihklikuu pääväl sai Tal’na Ülikoolin Euruupa kiili pääväl ka võro kiilt oppi. Euruupan kõnõldas pia 200 kiilt. Euruupa kiili pääväl sai ilma massulda oppi ütte jako näist, päält võro keele viil kihnu, hispaania, prantsusõ, taani, saksa, udmurdi, norra, poola, ersa, hiina, portugali, leedu ja ungari kiilt.

Võro keele huviliidsi oll’ kokko tulnu paras suurõ maakooli klassi täüs, oppajas oll’ Tal’na Ülikooli vanõmbtiidrü Kõivupuu Marju.

Tä andsõ ka kihnukeelitsehe uudissõsaatõhe võrokeelidse intervjuu võro keele ja kultuuri kotsilõ. «Ütstõsõst oll’ peris rassõ arru saia, päälegi kõnõlasõ võrokõsõ kõvastõ virgõmbahe, ku kihnlasõ omma harinu,» muheli Marju.

Uma Leht

Noori oodatakse konverentsile “Noored? Meedias? Eestis?”

Neljapäeval, 20. oktoobril toimub Tallinna Botaanikaaia palmimaja konverentsisaalis meediasuhtlusest huvitatud noortele suunatud konverents. Päeva jooksul räägitakse üle meediasuhtluse põhitõed, sotsiaalmeedia võlud ja valud ning uuritakse ühes ajakirjanikega, mismoodi siis ikkagi noorteühendus ja niisama noor Eestis meediasse pääseb.

Avalike suhete aluseid lahkab avalikult Agu Uudelepp. Silmaringi avardamiseks tuleb Kent Raju rääkima enese ja oma organisatsiooni reklaamimisest ning sellega kaasnevatest ohtudest. Seejärel räägib sotsiaalmeedia võludest ja valudest kolmandas sektoris seda pikalt uurinud Mart Prööm Dreamgrow agentuurist. Mart võtab kaasa ka põneva kaasuse, mida töögruppides lahata.

Päeva lõpus arutatakse koos erineva taustaga ajakirjanikega, mida üks noor või noorteühendus peaks Eestis tegema, et ületada uudiskünnist.

Päeva jooksul saab ka kenasti kõhu täis, liskas hommikul ja pärastlõunal kohvitada.

Päevakava: Loe edasi: Noori oodatakse konverentsile “Noored? Meedias? Eestis?”

Mati Heidmets avab täna Studia Generalias Eesti imet

Täna algusega kell 16 peab Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets Studia Generalia avaliku loengu teemal „Eesti ime. Sõnumeid
2011 inimarengu aruandest“. Hiljuti ilmunud Eesti inimarengu aruanne järeldab: võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti mitmes ühiskonnaarengu valdkonnas saanud paremini hakkama.

Loeng analüüsib selle järelduse paikapidavust ning põhjusi, millega Eesti eripärasid seletada. Vaatluse all on viimase 20 aasta arengud kolmes Balti riigis, aga ka regiooni tulevikuvõimalused Euroopas ja laiemalt.

Studia Generalia on avalike loengute sari, mis koosneb Tallinna Ülikooli õppejõudude, teadlaste ja ülikooli külalislektorite avalikest loengutest. Igal inimesel, kes ülikooli ustest sisse astub, on võimalik autoriteetsete mõtlejate eestvedamisel ühiskonda puudutavatel aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida. Avalikud loengud toimuvad üks kuni kaks korda kuus neljapäeviti.
Loengutesse kuulama ja diskuteerima on oodatud kõik huvilised . Juba toimunud loenguid on võimalik vaadata Tallinna <http://virtuaal.tlu.ee/> Virtuaalses Ülikoolis.

Loeng toimub Tallinna Ülikooli Mare hoone auditooriumis M-134 (Uus-Sadama 5, I korrus).

Tallinna Ülikooli Studia Generalia sarja loengud on üle-eestilise
Teadusaasta sündmused. Teadusaasta kohta saab lisainfot aadressilt
www.tlu.ee/teadusaasta või www.miks.ee <http://www.miks.ee/> .

Helilooja Urmas Sisask resideerub oktoobris Lasnamäel

Urmas Sisask on oktoobrikuus Lasnamäe linnaosa resideeruv helilooja. Hiljuti Kadrioru-Lasnamäe piirile kolinud Urmas Sisaski muusikat mõjutab suuresti täheteadus, samuti šamaanirituaalid ja eesti regilaul. Sisaski autorikontsert, loeng-kontsert ning õpilaskontsert tema muusikast kuuluvad läbi aasta kestvasse sündmuste sarja „Resideeruv helilooja igale Tallinna linnaosale“, millega Eesti Heliloojate Liit annab oma panuse Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.

Juba reedel, 13. oktoobril kell 18 annab Urmas Sisask Lasnamäe muusikakoolis loeng-kontserdi „Universumi muusikast“, rääkides klaveripalade vahele oma kauaaegsest huvist – täheteadusest. Sisask kõneleb ka enese loomingu seostest tähtedega, näidates teemakohast pildimaterjali. Laupäeval, 21. oktoobril toimub samas aga õpilaskontsert Urmas Sisaski loomingust.

Nagu kõigis linnaosades senimaani, on ka Lasnamäe resideerumisaja peasündmus Urmas Sisaski autorikontsert, mis toimub laupäeval, 22. oktoobril kell 18 Kultuurikeskuses Lindakivi. Autorikontserdi kavas on Urmas Sisaski piiri tagagi tuntuks teinud koorimuusikat, aga ka loomingut, mis Sisaski jaoks eksperimentaalsem – näiteks popmuusikat. Kogu kava kroonib esimest korda kõlav „Koolide regilaul ja hümn“, mis on loodud spetsiaalselt Lasnamäel resideerumise tarbeks. Kontserdil astuvad üles Euroopa Kultuuripealinna Segakoor Veronika Portsmuthi juhatusel ja ansambel Karavan ning solistidena laulja Lea Liitmaa, sopran Maria Šugailo ja bajaanimängija Igor Jermakov. Sissepääs kontserdile on tasuta. Loe edasi: Helilooja Urmas Sisask resideerub oktoobris Lasnamäel

Tallinnas on tulekul sotsiaalmeedia seminar

25. oktoobril peetakse Tallinnas sotsiaalmeedia seminari „Avalik võim sotsiaalmeedias – kas sõber või kutsumata külaline?“

Seminari eesmärgiks on võtta vaatluse alla sotsiaalmeedia kasutamise olukord riigiasutustes ja arutleda selle üle, kuidas uusi kommunikatsioonikanaleid avalikkusega suhtlemisel tõhusalt kasutada. Seminari peamiseks sihtgrupiks on ametiasutuste pressi- ja infoosakondade spetsialistid.

Seminar leiab aset teisipäeval, 25. oktoobril algusega kell 10 Riigikogu teabekeskuses (Tallinn, Lossi plats 1). Seminari korraldab e-Riigi Akadeemia koostöös Riigikantseleiga. Seminar toimub Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Seminarile osamiseks saab registreerida siin. Registreerimine toimub kuni saali täitumiseni (50 kohta), kuid mitte hiljem kui 21. oktoobri kell 17.

Algamas on looduslike pühapaikade teabepäevade sari

Homsest kuni 1. novembrini toimub Eesti eri paigus kuueosaline teabepäevade sari, kus tutvustatakse Rahvusvahelise Looduskaitseliidu looduslike pühapaikade haldamise juhendit ning Eesti pühapaiku. Teabepäevad on mõeldud keskkonna-, muinsuskaitse-, omavalitsus- jm ametnikele ning asutustele, kes tegelevad oma kutsetöö raames pühapaikade haldamise ning tutvustamisega. Oodatud on ka pühapaikadega tegelevad vabatahtlikud.

Esimene teabepäev toimub 04. oktoobril Matsalu Rahvuspargi keskuses Penijõel. Järgnevad teabepäevad on 6. oktoobril Tartus, 13. oktoobril Otepääl, 18. oktoobril Pärnus, 25. oktoobril Rakveres ning 01. novembril Tallinnas. Teabepäeval osalemiseks tuleb end eelnevalt kirja panna.

Teabepäevad korraldab Maavalla koda koostöös Keskkonnaameti, Hiite Maja SA ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusega.

Pühapaikade haldamise juhend on mõeldud looduskaitsealade valitsejatele ning teistele ametnikele ja eraisikitele, kes pühapaikade haldamisega kutsetööna või vabatahtlikus korras tegelevad. Juhend muudab oluliselt käsitlust, mille kohaselt on Eestis seni pühapaiku kaitstud üksnes kas arheoloogiliste või loodusmälestistena. Rahvusvaheline looduskaitseliit käsitleb pühapaiku inimkonna vanimate looduskaitsealadena, kus tuleb põlisrahva tavasid järgides koos kaitsta nii loodust kui ka vaimset pärandit.

Juhendi on koostanud Maailma Kaitsealade Komisjoni kaitsealade kultuuriliste ja vaimsete väärtuste töörühm koostöös UNESCO programmiga “Inimene ja biosfäär”. Raamatu andis eesti keeles välja Maavalla Koda. Ettevõtmist toetas Keskkonnaministeerium ning Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lõpuks ilmus raamat Mait Agu tantsudega

Ilmunud on legendaarse tantsulooja ja õpetaja Mait Agu tantsude raamat „Tantsutark. AQ ja tantsud”

Raamat valmis Tallinna Ülikooli koreograafia osakonna poolt koostöös ERRSiga. Raamatu koostaja on Mait Agu õpilane Angela Arraste:
“Raamat sündis soovist avaldada austust oma õpetajale ja kolleegile, Mait Agule, kellel täitunuks tänavu (2011.a.) 1. oktoobril 60. eluaasta. Aga ka soovist tutvustada noortele tantsuõpetajatele, koreograafidele, lavastajatele ja tantsuhuvilistele, kes oli Mait Agu ja missugune on tema eesti tantsu autorilooming. “

Miks kannab raamat pealkirja „Tantsutark?”

20. septembril 1998. aastal pidanuks ETVs vaatajateni jõudma igakuine saatesari „Tantsutark“, saatejuhiks Mait Agu. Saadet tutvustavas tekstis on Mait Agu kirjutanud: „Tants on üks sõnadeta suhtlemise vormidest. „Tantsutark“ sünnib selleks, et seda vaatajatele lähemale tuua, fookusesse viia, omasemaks muuta. Saatetegijate loosungiks saab: „Tants on emotsiooni väljendus!“. Saade jäi tulemata, sest 1. septembril 1998 toimunud traagiline õnnetus võttis tegija.

Raamat „TANTSUTARK„ püüab täita väikest osa Mait Agu teostamata jäänud soovist – tuua huvitatuile lähemale koreograafi ja lavastaja mõtteid ning tegemisi. Kuigi „Tantsutark – AQ ja tantsud“ suunab peatähelepanu Mait Agu eesti autoritantsu loomingule, mahub samade kaante vahele muudki. Raamatu esimeses osas „kõneleb“ Mait ise oma elust ja tegemistest (kasutatud on erinevaid artikleid, materjale) ning mõtiskleb tantsu ja tantsimise üle. Oma mõtetega lisavad värvi ka kolleegid. Teise ossa on koondatud suurem osa Mait Agu autoriloomingu tantsukirjeldustest. Raamatule on lisatud CD saatemuusikaga ja DVD, kus on näha Agu erinevaid rolle ning tegemisi.

Mullu ilmus kirjastuses Fookus Anneli Ammase kirjutatud raamat “Mait Agu. AQ”, kus sellest legendaarsest tantsupidude uuedajast ja vastuolulisest inimesest räägivad

Tallinn tunnustab taas suuri tegusid ja valib aasta noorsootöötaja

Juba seitsmendat aastat tunnustab Tallinna Spordi- ja Noorsooamet parimaid noorteprojekte ja noorsootöötajaid – tunnustuskonkursile „Suured teod“ ja „Aasta noorsootöötaja“ saab nominente esitada 12. novembrini k.a.

„Suured teod” tunnustusauhindade konkursi eesmärgiks on esile tõsta tegusid, mis on olnud käesoleval aastal märkimisväärsed ja olulised Tallinna noortele ning aidanud kaasa pealinna noorsootöö edendamisele. Auhind antakse välja kahes kategoorias: “Suured teod Tallinna noortele” ja “Tallinna noorte suured teod”. Konkursi „Suured teod“ raames antakse välja ka eriauhind „Laste- ja noortesõbralik tegu 2011“ mille saaja valib Tallinna laste- ja noortesõbraliku linna komisjon. Parimatest parimate ehk tunnustuskonkursi võitjate üle otsustab Tallinna linna noortenõukogu.

„Aasta noorsootöötaja“ konkursi eesmärgiks on tunnustada noorsootöötajaid, kes on aasta jooksul silmapaistvalt tegutsenud. Nominente tunnustusauhindade konkursile „Suured teod“ ja „Aasta noorsootöötaja“ tiitlile saab esitada 12. novembrini 2011 täites selleks Tallinna kodulehel http://www.tallinn.ee/suuredteod asuva ankeedi.

Tunnustusauhindade saajad avalikustatakse 12. detsembril Estonia Talveaias toimuval pidulikul vastuvõtul.

Tallinlane hukkus tules

Eile keskpäeval teatati häirekeskusele tulekahjust Tallinnas Ristiku 9 asuvas elumajas.

Päästjate saabudes põles kolmekorruselise puidust elumaja teisel korrusel asuv korter. Kustutustööde käigus leiti meesterahva surnukeha.

Teiselt korruselt evakueeriti eakas mees. Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel.

Jaapani maalinäitus ”Fuji mägi maailmale” näitab jaapanlaste sitkuse sümbolit

Eesti Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatakse neljapäeval, 29. septembril kl 17 Jaapani maalinäitus “Fuji mägi maailmale”.
53 jaapani maalikunstnikku on loonud teose “Minu Fuji mägi”, kujutades Fuji mäge kui Jaapani rahva sitkuse sümbolit. Sel aastal palju kannatanud Jaapani rahvas tahab näidata maailmale, et hoolimata maad tabanud loodusõnnetustest vaatavad jaapanlased lootusrikkalt tulevikku ja suudavad oma kodumaa uuesti üles ehitada.
Näitust toetab Jaapani Suursaatkond Eestis.
Näituse president on Enryu Kano ja korraldaja Art Project Internationale G2.
Näitus jääb avatuks 13. oktoobrini.

Mereväe miinijahtija Ugandi kannab vööris Otepää vappi

Otepää naiskodukaitsjad tähistasid oma esimest aastapäeva sõpruslaeval Ugandi.

23. septembril tähistasid oma tegutsemise esimest aastapäeva Naiskodukaitse Valga ringkonna Otepää jaoskonna liikmed külaskäiguga Otepää sõpruslaevale – miinijahtija Ugandile.
Aastapäeva tähistamisel olid kaasas ka Naiskodukaitse Valga ringkonna Valga jaoskonna liikmed ja Otepää valla esindajana vallasekretär Neeme Sild. Naiskodukaitsjatele tutvustati miinijahtija Ugandi tööd ja tehti väljasõit Tallinna lahele.
19. septembril 2010.a alustas 70 aasta järel taas tegevust Naiskodukaitse Valga ringkonna Otepää jaoskond. Juhatuse esinaiseks valiti Helle Kuldmaa ja aseesinaiseks Inga Kotkamäe. Juhatusse kuuluvad veel Mari Mõttus, Kristel Daniel ja Nadezda Alliksaar.
Otepää sõprus miinijahtija Ugandiga on samuti pea aasta otsa kestnud – 28.oktoobril 2010 allkirjastasid mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede ja Otepää vallavanem Andres Visnapuu Tallinna Miinisadamas sõpruslepingu. Mereväe miinijahtija Ugandi kannab nüüd vööris Otepää vappi.
Fotod: Kersti Tamm

Armastajad ja elupõletajad täna Toompea muusikasalongis

Iidse Tallinna südames, endises aadlipalees asuv hubane Toompea muusikasalong ühendab vana ja uue, ajaloohämarused ja säravad kaasaja loojad, armastajad ja elupõletajad, ning toob kuulajateni Tallinna vanalinna endiste aegade legende ja müstilisi kogemusi.

Helilooja Märt-Matis Lille ilmalik müsteerium „Armastajad ja elupõletajad” on Tallinna legendide aineline uudisteos, mis tuleb esiettekandele Toompea eksklusiivses muusikasalongis.

Esineb barokkansambel Corelli Consort (eri ajastute pillidel), jutustaja on Nero Urke (legendide tegelased, kummitused). Müsteeriumi libreto autor on Jan Kaus, lavastaja Taago Tubin, lunstnik Liisa Soolepp, valguskunstnik Revo Koplus.
Kontsert-etendused toimuvad ka 30. septembril, 2. oktoobril.

Märt-Matis Lill Foto: EHL / EestiFoto

Täna peetakse heategevuslik kokkade jalgpalliturniir

Pühapäeval, 25. septembril 2011 algusega kl 12 leiab Tallinnas Snelli Staadionil aset esimene kokkade heategevuslik jalgpalliturniir “Chefs’ Cup”, mille piletitulu läheb Johannese Kooli Rosmal köögiseadmete ostuks. Kõik huvilised on oodatud kaasa elama ja ostma ka heategevuslikke loteriipileteid.

Pealtvaatajad ja toetajad saavad osta loteriipileti, mis osaleb loosimises, kus võib võita õhtusöögi Eesti parimates restoranides või jalgpallipileti Eesti- Ukraina sõpruskohtumisele. Konto omanik on MTÜ Rosma Haridusselts (Swedbank 1120075260, SEB 10402010939005; märgusõna “parem koolitoit”). Ühe loteriipileti hinnaks on 10 eurot.

Rosma Haridusselts plaanib saadud toetuse eest osta kööki auruahju, mis võimaldaks teha lastele erinevaid ahjuroogasid, küpsetada leiba ja kooke.

Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal asuvad Põlva külje all 20. sajandi kooliuuendaja Johannes Käisi sünnipaigas. Haridusuuenduslike impulsside hoidmine ja levitamine Kagu-Eestis on üks kooli missioone. Kool on 21 aastane põhiharidust andev waldorfkool.

Allikas: Rosma Haridusselts

Beebid hakkavad rahvatantsu õppima

Rahvakunstiseltsi Leigarid beebirühm alustab oktoobris oma sügishooaega ning ootab endaga liituma kuni üheaastaseid lapsi koos vanematega.

Beebirühma tunnid toimuvad teisipäeviti kell 15.30 Tallinnas Pelgulinna Sünnitusmaja Perekeskuses (Sõle 23), esimene tund on 4. oktoobril.

Beebirühm on mõeldud kuni 1-aastastele lastele ja lapseootel peredele. Tundides liigutakse, lauldakse, tantsitakse ja mängitakse rahvamuusika saatel. Sageli on beebirühm koht, kus tehakse esimest korda tutvust rahvakultuuriga, millest kujuneb tegevusala pikkadeks aastateks.

Leigarite beebirühma õpetaja on Solvi Kruus. Rühmaga liitumiseks tuleb täita sooviavaldus kodulehel www.leigarid.ee

Lisainfo: Solvi Kruus, tel 56486965

Esmaspäeval on Euroopa keeltepäev

Esmaspäeval tähistatakse Tallinnas Euroopa keeltepäeva, et seeläbi tähtsustada kõiki Euroopas kõneldavaid keeli: nii suure kõnelejaskonnaga keeli kui ka murdeid, nii põliskeeli kui ka uusi keelekujusid. Eestis korraldab keeltepäeva Euroopa Komisjoni tõlketeenistus ning sel aastal toimub see Tallinna Ülikoolis koostöös Tallinna Ülikooli kirjastusega.

Tallinna Ülikoolis toimub esmaspäeval keelte ja kultuuride päev, kus oma tegevust tutvustavad kultuuriinstituutide ja saatkondade esindajad. Kogu päeva vältel toimuvad ülikoolis ka tasuta keeletunnid algajaile, õppida saab kihnu, hispaania, prantsuse, taani, saksa, udmurdi, norra, poola, ersa, hiina, portugali, leedu, võru ja ungari keelt.

Samas toimub ka tõlkekonverents, kus ettekandeid peavad Eesti tipptõlkijad, kirjanikud, luuletajad ja kirjandusteadlased. Esinejad kõnelevad oma isiklikust suhtest tõlkimise protsessi, analüüsides, mis neid tõlketöös kõige enam huvitab, inspireerib ja intrigeerib.

Waldorfkool otsib toitlustajat

Tallinna Vaba Waldorfkool Tuulemaa tänaval otsib oma koolile toitlustajat või kokka, et lapsed saaksid tervislikku ja võimalusel taimset toitu. Kooli toitlustamise korraldamine on hetkel veel arengujärgus, kuna soovitakse pakkuda oma lastele ja õpetajatele parimat. Hetkel tuuakse valmistoit kohale ja serveeritakse, kuid puudub võimalus menüü osas kaasa rääkida seal hulgas tellida taimset toitu ja magustoitu. Ka praegune toidu jagaja töötab koolis ajutiselt. Seega head ideed on teretulnud. Huvilistel võtta ühendust kooli direktoriga Kaili Nurgaga (kaili@nurk.eu).