RMK peamajas avatakse konkursi “Aasta Puitehitis” võidutööde näitus

Olete oodatud esmaspäeval, 10. veebruaril kell 12 Aasta Puitehitise konkursi võidutööde näituse avamisele Riigimetsa Majandamise Keskuses (Tallinn, Toompuiestee 24). Näitus tutvustab viimase kümne aasta puitarhitektuuri paremikku.

RMK uue peahoone fuajee pakub nauditavat ja rahulikku keskkonda näitusega tutvumiseks. Näitusele on välja pandud tänavu 12. korda toimuva konkursi “Aasta Puitehitis” esimese 10 aasta võidutööde fotod. Eesti arhitektide loodud silmapaistvaid puitehitisi esile tõstes soovib konkursi korraldaja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit näidata puitmaterjalide kasutamise võimalusi ehituskunstis.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu Puuinfo programm on kümne­aastase tegutsemise jooksul pi­devalt meelde tuletanud puidu voorusi ja selles peituvaid või­malusi, jaganud teadmisi ja ins­piratsiooni, et puidust ehitami­sest saaks eestlaste loomulik elamise viis.

Näitust saab külastada tööpäeviti kell 9-18 ja see jääb avatuks kuni märtsi lõpuni. Näitus on tasuta.

Tuleb turvalise interneti konverents

Meriton Hotell Tallinna Konverentsikeskuses toimub 11. veebruaril 2014 algusega kell 09:30 „Targalt Internetis“ projekt

targalt-internetis-logo

i raames Turvalise Interneti päeva konverents „Nutikalt netis – hoia ennast ja oma raha!“, kus võetakse luubi alla erinevad IT- ja mobiilsideteenused ning pakutakse lahendusi küsimusele, kuidas turvaliselt tarbida internetiteenuseid.

Konverentsil räägitakse mobiiliäppide varjatud külgedest, samuti sellest, kuidas jälgida, et pangakaardid ei hakkaks elama oma elu. Lisaks tuleb jutuks mobiil-ID kasulikkus ja mis on „õngitsemine“.

Esinejate hulka kuuluvad teiste seas nii tunnustatud IT-turvalisuse spetsialistid, samuti Kaitseliidu küberkaitse üksuse ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad. Kohal on ka telekommunikatsioonifirmade ja pankade esindajad, kes ekspertpaneelis vastavad publiku küsimustele. Üritust modereerib tehnoloogiaajakirjanik ning Digitunni saatejuht Mart Parve.

Kõigil konverentsil osalejatel on võimalus kohapeal sõlmida tasuta mobiil-ID leping ning see ka koheselt aktiveerida.

Konverents on tasuta.

Kõige pisematele konverentsikülalistele on avatud lastehoid.

Osalemiseks registreeri siin.

Loe edasi: Tuleb turvalise interneti konverents

Corelli Music alustab homme juubeliaastat Maestra Ester Mägi sünnikodus

Ester Mägi. Foto: erakogu
Ester Mägi. Foto: erakogu

Kontserdiagentuur Corelli Music tähistab alanud aasta märtsis 10. sünnipäeva ning alustab juubeliaastat omapärase kontserdiga “ESTER MÄGI. Lugu vanalinnast” Toompea muusikasalongis homme, 28. jaanuaril kell 19. Maestra Ester Mägi sünnikodus teeb ansambel Corelli Consort koos külalismuusikutega heliloojale muusikalise kummarduse ning kannab ette tema partiita “Vanalinn”.

Eesti auväärseim naishelilooja Ester Mägi (1922) on sündinud ja kasvanud Toompeal endises Stackelbergide linnapalees. Majas asub praegu Tööandjate Keskliit ning sealses kaunis saalis on Corelli Music palju kordi korraldanud Toompea muusikasalongi kontserte. Siit tekkiski mõte, et helilooja lapsepõlvest, mis möödus Toomkiriku kellahelinat ja orelimängu kuulates, inspireeritud partiita “Vanalinn” saaks ettekande just selles majas. Salongik ontserdil põimuvad iidse Tallinna südames asuvas Toompea ajaloolises hoones kaasaegne helilooming ning mälestused muusikast.

Partiita “Vanalinn” tõi 19. jaanuaril 1988 Estonia kontserdisaalis esiettekandele ansambel Barocco Revaliensis, mille koosseisu kuulusid Samuel Saulus (flööt), Lille Randma (klavessiin), Ülo Kaadu (viiul), Urmas Vulp (viiul), Andrus Järvi (vioola), Allar Kaasik (tšello) ja Mati Lukk (kontrabass).

28. jaanuaril 2014 esitavad teose Oksana Sinkova (flööt), Ene Nael (klavessiin) ja a nsambel Corelli Consort: Urmas Vulp (I viiul, külalisena), Mail Sildos (II viiul), Martti Mägi (vioola), Villu Vihermäe (tšello) ja Matti Lukk (kontrabass). Toreda järjepidevusena osalesid Urmas Vulp ja Mati Lukk ka esiettekandel. Partiitast teeb uue salvestuse Klassikaraadio.  Loe edasi: Corelli Music alustab homme juubeliaastat Maestra Ester Mägi sünnikodus

Kooriühing jagab laupäeval aastapreemiad

Laupäeval, 25. jaanuaril 2014 kell 15 toimub Estonia kontserdisaalis Eesti Kooriühingu aastakontsert „Päikese poole“ ja aastapreemiate üleandmine.

2013. aasta koorivaldkonna parimad tehakse teatavaks 13 kategoorias – aasta koor, puhkpilliorkester, dirigent, orkestridirigent, noor dirigent, dirigent-muusikaõpetaja, aasta toetaja, korraldaja, aasta kooriplaat, koorihelilooja, tegu, koostööpreemia ja üksmeelepreemia. Nominente on kokku 87.

Kooriühingu esimehe ja kontserdi kunstilise juhi Raul Talmari sõnul on kultuuri võrreldud püramiidiga, mille tipu kõrgus sõltub aluse suurusest. „Kooriühingu aastakontserdil tunnustatakse neid, kes koori- ja orkestrimuusika püramiidi tipus möödunud aastal silma paistsid,“ sõnas Talmar. Lisaks Kooriühingu aastapreemiatele saavad kultuuriministeeriumi tänukirjad need dirigendid, kes on aasta jooksul saavutanud kõrgeid kohti vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Samuti antakse üle Gustav Ernesaksa, Uno Järvela ja Heino Kaljuste fondi preemiad. Loe edasi: Kooriühing jagab laupäeval aastapreemiad

Audevälja inimestel sai omavalitsuse omavolist kõrini

MTÜ Audevälja Arenduskeskus kaebas 17. jaanuaril kohtusse Padise vallavolikogu otsuse kiita heaks üle 13 hektari suuruse uue Tatramäe kruuskarjääri kaevandusluba, sest vald ei arvestanud nõusoleku andmisel kohalike elanike huvidega piisavalt.

Audevälja piirkonna elanikud on võidelnud oma kodupaiga looduse terviklikkuse eest ja uute karjääride rajamise vastu visalt üle viie aasta. Ebavõrdse võitluse kronoloogiat Tatramäe suure karjääri vastu näed siin – https://docs.google.com/file/d/0B-2quI3U2I3KX3NVaDh6OUx4enc/edit

Kohalik omavalitsus on riigimetsa rajatavast karjäärist rahalootuses huvitatud, ka on karjääri arendaja Padise vallavolikogu ja keskkonnakomisjoni liige. Audevälja inimesed saavad ehituskruusa vajadusest väga hästi aru, kuid küla keskel ühe kilomeetri raadiuses on juba 3 tegutsevat karjääri 23,95 hektaril ja järjekordse suure karjääri rajamine enne Audevälja küla teiste karjääride ammendamist ja rekultiveerimist ei ole jätkusuutlik ning ületab taluvuse. Uue karjääri rajamisega häviks ka külarahva jaoks oluline, põlise teedevõrgustikuga metsaala.

Kui tahad olla Audevälja inimeste toetajaks ja aida neil koguda 2700 eurot kohtu- ja advokaadikuludeks, siis väljenda oma tahet annetades MTÜ Audevälja Arenduskeskus arvele Swedbank 221021989183.

Kõigi toetajate tänuüritus toimub vastlapäeva paiku Tatramäel. Võtame Sinuga ühendust, kui teed ülekande ja saadad sõnumi ”Toetatud!” e-posti aadressile a.arenduskeskus@gmail.com.

Allikas: MTÜ Audevälja Arenduskeskus

Saastekvoodi eest hangitakse lisaks 4 trammi

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks korraldusemuudatuse, millega ostetakse praegustest lepingutest üle jäänud saastekvoodi rahaga veel neli uut keskkonnasäästlikku trammi, kokku soetatakse uusi tramme 20, seisab Keskkonnaministeeriumi pressiteates. 

Lisatrammid hakkavad sõitma 3. liinil, Tondi ja Kadrioru vahel. Juba varem on Eesti ja Hispaania Kuningriigi vahelise kokkuleppe raames hangitud 16 keskkonnasäästlikku trammi, mis hakkavad teenindama 3. ja 4. liini reisijaid.

“Tallinna trammiliikluse kaasaegseks muutmiseks on riik investeerinud kokku üle 70 miljoni euro – nii moodsatesse trammidesse kui taristu värskendamisse. Kaks keskset ja südalinna läbivat liini saavad tänu sellele mugavaks ja keskkonnahoidlikumaks. Eesmärk peab olema aga muidugi kõikide Tallinna trammiliinide toomine eelmisest sajandist kaasaega ja ühe trammiliini pikendamine lennujaamani,“ ütles keskkonnaminister  Keit Pentus-Rosimannus.

Lisaks muudetakse ka linnaliinibusside meedet, et soetada kolme hübriidmootoriga bussi asemel kolm maagaasil töötavat bussi. Kokku ostetakse kvoodirahade eest 10 maagaasi bussi ning need lähevad Pärnusse ja Narva.

Eestil on Hispaaniaga eelnevalt sõlmitud kaks saastekvootide ostu-müügi lepingut, mille raames viiakse ellu neli erinevat süsinikdioksiidi emissiooni vähendavat programmi.

Esimese lepinguga soetati 110 ökonoomset diiselbussi ning 10 maagaasibussi ja toetati ka kahe tuulepargi püstitamist. Teise lepinguga hangitakse Hispaania firmalt CAF kokku 20 uut keskkonnasõbralikku trammi.

Tallinna trammiliikluse taristu kaasajastamist ja keskkonnasõbralikumaks muutmist toetab riik SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Tänu projektile vähenevad trammitaristu hoolduskulud ning luuakse eeldused uute, keskkonnasõbralikumate trammide kasutuselevõtuks.

Vääna-Jõesuus saab teritada puutööriistu

1. veebruaril toimub Vääna-Jõesuus meistrikoolitus traditsiooniliste puutööriistade teritamises. Koolitust viib läbi Andres Ansper, kes on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala õppejõud.

Kursus algab kell 12 ja kestab kuus tundi. Ürituse toimumise kohaks on Vääna-Jõesuu kool (Hiie tee 21, Vääna-Jõesuu küla, Harku vald).

Osalustasu: 20 eurot (kursus toimub kui registreerujaid on vähemalt 10)

Kursuse sisu: 2h teoorialoengut teemadel abrasiivmaterjalid, teritusnurgad, puidu omaduste ja töövahendite disaini vahelised seosed. 4h tutvustatakse ja praktiseeritakse erinevaid teritusvahendeid ja võtteid, alates kõige lihtsamatest ja odavamatest kodus valmistatavatest süsteemidest kuni lintlihvide, vesikäiade ja erinevate rakisteni. Läbi võetakse tööriistad: kirves, nuga, peitel, höövel, võimalusel ka oherdid/puurid ja käsisaed.

Lisainfo ja registreerumine: Priit Mägi, priit.magi@online.ee, tel. 5537604

Ellerhein kohtub Hilaroga

Pühapäeval, 12. jaanuaril kell 16 toimub Võru Kandles kontsert: Ellerhein kohtub Hilaroga.
Esinevad tütarlastekoor Ellerhein ja segakoor Hilaro, dirigendid Ingrid Kõrvits ja Silja Otsar.
Tütarlastekoori Ellerhein eelkäija, Tallinna linna lastekoor, loodi 1951. aastal professor Heino Kaljuste poolt, kes juhatas ja suunas koori kunstilist käekäiku oma elu lõpuni. 1970. aastast töötas koori juures dirigendina Tiia-Ester Loitme. Tänaseks on Ellerheinast saanud kooristuudio, kuhu kuuluvad mudilaskoor, lastekoor ja tütarlastekoor. Alates 2012 septembrist on tütarlastekoori Ellerhein dirigent Ingrid Kõrvits. Koormeister ja solfedžoõpetaja on Ülle Sander, vokaalpedagoog Vilja Sliževski, kontsertmeister Sten Heinoja. Koori repertuaar koosneb nii klassikalisest kui tänapäevasest koorimuusikast väljapaistvatelt heliloojatelt üle maailma.
Segakoor Hilaro on asutatud 1991.aasta 29. aprillil. Koori muusikalise taseme kujundamise ning repertuaarivaliku eest on kogu Hilaro tegutsemise aja jooksul hoolt kandnud dirigent Silja Otsar.
Muusikaliselt püüab Hilaro pakkuda kuulajatele mitmekesist valikut. Vaheldusrikkust musitseerimisse on toonud koostöö solistidega Maris Liloson, Kait Tamra, Ivo Linna ning Võru muusikakooli keelpilliorkestri ja Võru sümfooniaorkestriga Jaan Randvere juhatusel.
Kätlin Hoop

Kolmapäeval algavad Pärnu Nüüdismuusika Päevad 2014

Seekordsete Pärnu Nüüdismuusika Päevade teemaks on PERFORMATIIVSUS. Kolmapäevast laupäevani Tallinnas ja Pärnus toimuv teaduskonverents Musical Form: Mapping the Territories toob Eestisse muusikalise vormi olulisemad uurijad kogu maailmast.

Alates neljapäevast toimuvad Pärnu keskraamatukogu saalis, Pärnu raekojas, Endla teatri KÜÜN-is ning Pärnu Vanalinna põhikoolis
kontserdid. Pärnu Nüüdismuusika Päevad lõpevad laupäeval performance-iga Tervise Paradiisi veekeskuses.

Kui kavas ei ole märgitud teisiti, on sissepääs Pärnu Nüüdismuusika Päevadele tasuta. Täpsem kava, sealhulgas ajakava, info esitatavate teoste, esinejate, loengute ja arutelude kohta leidub Eesti Arnold Schönbergi Ühingu kodulehel http://www.schoenberg.ee

Allikas: Eesti Arnold Schönbergi Ühing

Tabasalus toimub loeng toidumetsadest

terved aiad15. jaanuaril kell kell 18.00 toimub Tabasalu kohvikus Rohujuur loeng toidumetsadest, mille olemust ja rajamist tutvustab ning toob hulgaliselt näiteid maailma eri paigust permakultuuri huviline, permakultuur.ee looja Allan Laal. Loeng on osa sarjast „Mets kui tervendav aed“, mida korraldab MTÜ Tervendavad Aiad.

Üritus on tasuline. Pilet on pensionäridele ja õpilastele 5 eurot, teistele 8. Vajalik on eelregistreerimine 503 7504 või tervaiad@gmail.com.

Mahetooted on leidnud eestlaste toidulaual kindla koha

Foto: www.uganditk.ee
Foto: www.uganditk.ee
Hiljuti avati Norde Rimis juba neljas kodumaiste mahetoodete kauplus Talu Toidab. Vähem kui kahe aastase tegevusaja jooksul on talupoodides esindatud kohalike tootjate hulk kahekordistunud.

Talu Toidab kaupluste eestvedaja ning hiljuti Eesti parima mahetootja tiitliga pärjatud Margus Lille sõnul on talupoodides praegu müügil 85 kodumaise tooja mahetoodang. „Seda on kaks korda enam kui esimese poe avamisel. Talupoodide käive on sel aastal võrreldes 2012. aastaga kasvanud enam kui poole võrra. See näitab, et eestlaste toidulaual on kodumaised mahetooted leidnud kindla koha.“

Kõige populaarsemad tooted talupoodides Talu Toidab on mahe- ja vutimunad, mahetoorpiim ja -taimeteed. Puu- ja köögiviljadest on lemmikud Ojametsa talu porgandid, õunad ja mahesibul. Lille sõnul on inimestel suur huvi ka sealiha ning maheveise- ja mahetalleliha vastu. „Väga hästi läheb ka hiljuti lettidele lisandunud erinevatel maiustustel,“ täiendas Lille.

Saabuvate pühadega seoses soovitab Lille sõpradele ja perele kingituste soetamiseks sammud talupoodi seada. „Lisaks tavapärasele mahedalt kasvatatud toidukaubale leiab talupoodidest ka erilisi maiustusi ja lisandeid, mis sobivad jõuluvana hästi kingikotti – Allew Magusameistrite ökošokolaadid ja kommid, Loodusväe mahetatraküpsised ja glögi, erinevad mahemeetooted, Mustjala Mustard sinepid ning Kodusahvri mahemurakamoos,“ sõnas ta.

Talu Toidab talupoed asuvad Haabersti, Mustakivi ning Ülemiste Rimides. Hiljuti avati talupood ka Norde Rimis.

Allikas: Margus Lille

ETV jõulujumalateenistuse otseülekanne toimub
väikesest Risti kirikust

Risti kirik lõuna suunast vaadatuna. Foto: erakogu
Risti kirik lõuna suunast vaadatuna. Foto: erakogu

Tänavu saab televaataja esimesel jõulupühal, 25. detsembril kell 13 ETV vahendusel heita pilgu Risti kirikusse, mis on oma rohkete kunstiajalooliste leidudega korduvalt ka avalikkuse tähelepanu äratanud.

Eesti kirikute nõukogu otsustas, et selle aasta jõulupüha jumalateenistuse otseülekanne tehakse 700 aasta vanusest väikesest Harjumaa lääneservas Harju-Ristil asuvast kirikust, mis paistab silma oma noorusliku liikmeskonna ja kasvava koguduse poolest.

Ühe maakoguduse jaoks on televisiooni otseülekandeks valmistumine suur töö. Sekundi täpsusega tuleb paika panna ülekande stsenaarium. ETV võttegrupp on juba Harju-Ristil kohal käinud ning kindlaks teinud vajalike kaamerate arvu ja paiknemise. Ene Kõster, ETV produtsent, kes on juba 16 aastat jõuluteenistuste ülekannete eest vastutanud, ütleb: ”Jälle midagi uut! Sellist pühendumist, mõistvat suhtumist, professionaalsust ja loomingulisust kohtab harva!”

Jõulujumalateenistus toimub kogudusele tuttavas vormis, kuid kaasatud on tavapärasest enam muusikuid: laulab Padise kammerkoor Liina Annuse juhendamisel, orelil mängib Pille Metsson, viiulil Eve Erik. Erilise aktsendi annab jumalateenistusele koguduseliikme Mait Maltise ja tema poegade kaasateenimine. Jutluse peab Risti koguduse õpetaja Annika Laats.

Jumalateenistuse juhatab sisse väike ülevaade kiriku ajaloost ja koguduse elust. Kaamerasilma ette jääb ka Risti kirikaias olev Vabadussõjas langenute mälestussammas, mis on üks kolmest puutumatuna nõukogude okupatsiooni üle elanud Vabadussõja mälestusmärgist Eestis.

Annika Laats

Nõmme saab metsavahi

Järgmisel aastal luuakse Tallinna keskkonnaameti koosseisu metsavahi ametikoht.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul on tegemist õige otsusega, sest sellise ametikoha vajalikkusest on linnaosavalitsuse spetsialistid juba aastaid rääkinud. “Nõmme linnaosa vanemaks saades oli Nõmme metsade ja parkide olukorrast kohe juttu ka Nõmme halduskogu liikme Rein Ratasega. Nõmme on sisuliselt ju metsalinn, meie rohealad on Tallinna kopsud,” rääkis Terik.

“Kuigi tegemist on keskkonnaameti koosseisu loodava ülelinnalise ametikohaga, on metsavahi järele puudust tundnud eelkõige Nõmme, aga ka Pirita linnaosa, kus asub suurel hulgal linnametsi, Mustamäega on meil ühine aga Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala,” lisas linnaosavanem.

Tallinna keskkonnaameti juhataja Relo Ligi ütles, et Tallinna linna territooriumist moodustab mets üle 3100 hektari ning sõltumata omandivormist peab linn nende eest hea seisma. “Keskkonnaameti haljastuse osakonnas on selle valdkonna suurim kompetentsikeskus Tallinnas. Linnal on ju oma peaaednik, aga ka metsavahi ametikoht on vajalik,” selgitas Relo Ligi.

Metsavahi põhilisteks töökohustusteks hakkavad olema linnametsade seisukorra hindamine, hooldustegevuse planeerimine, tegevuskava koostamine, hooldustööde korraldamine ja järelevalve teostamine.

Konkurss metsavahi leidmiseks on Tallinna keskkonnaametil kavas välja kuulutada järgmise aasta jaanuaris.

Nõmme Tee Selts toob kunagise Nõmme kindlusraudtee ajaloo vanale raudteetammile, nüüdsele kergliiklusteele

Ühena viimastest ettevõtmistest tänavusel kultuuripärandi aastal paigaldab Nõmme Tee Selts neljapäeval, 5. detsembril kunagise Nõmmet läbinud kitsarööpmelise kindlusraudtee äärde neli teabetahvlit Peeter Suure merekindluse fotode ja ajalooga.

Teabetahvlite paigaldamisega tähistab Nõmme Tee Selts kultuuripärandi aastat ka Nõmmel ning ühtlasi ka 100 aasta möödumist tsaar Nikolai II ukaasist rajada ähvardava sõjaohu tõttu tohutu haardega merekindlus. Selle ehitamisega oli tegelikult alustatud juba paar aastat varem. Teabetahvlid toovad info Nõmme merekindlusega seonduva kultuuripärandi ja ajaloo kohta iga kergliiklusteel liikujani.

Nõmme kindlusraudtee kui I maailmasõja eel ja ajal ehitatud merekindlust teenindav raudtee oli osa Tallinna ümbrusesse, mitmele poole Eesti põhjarannikule ning Soome rannikule rajatud kindlustustest, mille eesmärk oli kaitsta sõjaohu korral Peterburi linna vaenlase eest. Merekindluse hooneid ja rajatisi on siiani mitmel pool säilinud ning Eesti arhitektuuriteadlaste hinnangul moodustavad need olulise osa meie maa militaararhitektuuri pärandist.

Teabetahvlite avamine algab kell 12.30 Rahumäel Pärnu maantee ja kunagise Nõmme kindlusraudtee ristumiskohal, praegusel kergliiklusteel Rahumäe raudteesilla juures. Edasi suundutakse Nõmmele Nikolai von Glehni mälestusambast üle tee asuvale parkimisplatsile, kuhu on paigaldatud teine teabetahvel. Kolmas ja neljas tahvel avatakse Hiiul endise Nõmme-Väikese jaama ja Nõmme kindlusraudtee ringdepoo juures. Tahvlite avamine toimub umbes pooletunniste vahedega.

Nõmme Tee Seltsi on ettevõtmise juures abistanud nii Tallinna linnadisainer Urmas Kaldaru, kultuuriväärtuste ameti osakonnajuhataja Boris Dubovik, kommunaalameti juhataja Ain Valdmann kui ka Nõmme linnaosa valitsuse osakonnajuhataja Kristjan Kuusik. Nõmme Tee Seltsiga on oma kogemusi Nõmme kultuuriväärtuste taastamisel jaganud Nõmme Koduloohuviliste Koda.

Nõmme Tee Seltsi tegevuse eesmärgiks on Nõmme põliste loodus- ja kultuuriväärtuste kaitse ning säilitamine, laiemalt aga inimliku linnakeskkonna kujundamine. Eesmärgi saavutamiseks on selts ise osalenud ja teisi elanikke kaasa haaranud nii Nõmme kui ka Tallinna metsade ja parkide kaitsele ning detail- ja üldplaneeringute aruteludele. Selts teeb koostööd teiste asumiseltside ja keskkonnaorganisatsioonidega, samuti ametkondadega linna ja riigi tasandil.

Kadi Alatalu, Nõmme Tee Seltsi juhatuse liige

Võrokesed avasid Riigikogus käsitöönäitus-müügi “Tõmbekeskusest Toompeale”

Võrumaa naised Riigikogus oma käsitööd müümas. Foto: Jaanus Mark
Võrumaa naised Riigikogus oma käsitööd müümas. Foto: Jaanus Mark

Esmaspäeval, 2.detsembril avati Tallinnas Riigikogu hoone vestibüülis Võrumaa valdade ühine käsitöönäitus-müük “Tõmbekeskusest Toompeale”, mis kestab 4. detsembrini.

Näituse avamisel ütlesid avasõnad Riigikogu esimees Ene Ergma ja Võrumaa omavalitsuste liidu aseesimees Juri Gotmans. Näituse avamisele järgnes Võrumaal valmistatud suupistete degusteerimine.

Kõigile Riigikogu liikmetele viidi külakostina kaasa piparkooke, mis olid fraktsioonide kaupa kenasti pakitud.

Traditsiooniliseks kujunenud näitus sai Rõuge valla eestvõttel ja koostöös Võrumaa omavalitsuste liiduga teoks juba 13. korda.

Jaanus Mark

Reedel algab Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013

suur_teeviitReedel ja laupäeval, 29.-30. novembril toimub Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses (Pirita tee 28) Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013. Ligi 150 organisatsiooni (kutse-ja ülikoolid, noorteorganisatsioonid, ettevõtted jne) jagavad messil infot arukate tulevikuvalikute tegemiseks.

„Messilkäik annab hea võimaluse koguda informatsiooni erinevate valikute kohta, tutvuda erinevate ametite köögipoolega ja vahetada kogemusi asjatundjate ja eakaaslastega. Kaalutletult tehtud valik loob paremad eeldused tulevikueesmärkide saavutamiseks,“ sõnas Teeviit 2013 projektijuht Jaanika Palm.
Loe edasi: Reedel algab Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts
tähistab täna juubelit

kalev_jarvelaTäna, 23. novembril kell 19 tähistab aastapreemiate üleandmisega oma 25. aastapäeva Eesti suurim rahvatantsijaid ja rahvamuusikuid koondav ühendus Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS).

,,25 aastat tagasi ärkamisaja kõrgharjal sündinud seltsist on praeguseks kujunenud peamine partner Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele noorte ja üldtantsupidude korraldamisel,” tõdes seltsi juhatuse esimees Kalev Järvela (fotol). ,,ERRSi sooviks on aidata kaasa tantsurühmade arvu ja kvaliteedi tõstmisele regulaarsete koolituste ja ühisürituste kaudu.”

Tallinna lennusadamas peetaval peol annab selts üle aastapreemiad 10 kategoorias. Selts tänab neid, kes on enim aasta jooksul inimesi tantsu juurde toonud ning tantsurõõmu pakkunud. Tunnustuseks esitati kokku üle 70 kandidaadi. Tunnustuse saavad aasta kollektiiv, rahvamuusik, looja ja korraldaja. Samuti tunnustatakse aasta koolitajaid ja sponsorid. Eraldi tõstetakse esile aasta sündmus ning maakonna tantsu- või rahvamuusikapidude korraldaja. Ja loomulikult tunnustatakse ka tegijaid pikaajalise panuse eest valdkonna arengusse.

Peole eelneb kell 16 rahvakultuuri keskuses algav ERRSi üldkogu, kus muu hulgas selgitatakse veel kord ajakirjanduses ebatäpselt tõlgendatud ja suurt vastukaja tekitanud teemat tantsupeole pääsemise kriteeriumide kohta.

1988. aastal loodud ERRS on rahvatantsu ja rahvamuusika harrastajate ning kollektiivide ja juhendajate ühendus, mis tegeleb ala säilitamise, talletamise ja arendamisega. Rahvatantsu valdkonnas tegutseb umbes 1 600 laste-, noorte-, neidude-, naiste- ja täiskasvanute kollektiivi ning folkloorirühma rohkem kui 26 000 tantsijaga. Rahvamuusika valdkonnas tegutseb ca 300 rahvamuusikakollektiivi, kus mängib koos üksikpillimeestega rohkem kui 1100 muusikut.

Täna valiti 2013. aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon

MTÜ Lastekaitse Liidu ja Eesti Õpilasesinduste Liidu korraldatud noorteparlamendis “101 last Toompeale” valiti täna 2013. aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon.

Aasta lapsesõbralikuks ühiskonnategelasteks valiti noortemeelne Riigikogu liige ja kultuuriajakirjanik Juku-Kalle Raid, kes oma osalusega on toetanud ka “101 last Toompeale” projekti.

Lapsesõbraliku organisatsiooni tiitli sai Sihtasutus Archimedes, kes Euroopa Noorte Eesti büroo kaudu on  mitteformaalset õpet propageerides mõtete ja rahastusega toetanud noorte enesearengut sadade noorteprojektide kaudu.

Eelmisel aastal pälvisid aasta laspesõbraliku ühiskonnategelase ja organisatsiooni tiitlid Darja Saar ja noortekonverents “Lahe koolipäev”.

Lastekaitse Liidu ja “101 last Toompeal” projektijuht Gertha Teidla-Kunitsõn ütles: “Meil oli hea meel näha, kui paljude organisatsioonide ja inimeste vahel tuli valida, et leida noorte arvates kõige lapsesõbralikumad. Hea meel on tõdeda, Eestis on olemas palju organisatsioone ja inimesi, kes noori innustavad ja neile heas mõttes silma jäävad. Meil on hea meel neid tutvustada.”

Noortefoorum “101 last Toompeal” toimus täna juba 22. korda ning ürituse eesmärgiks on arutada noori puudutavaid aktuaalseid teemasid, leida lahendusi kitsaskohtadele ning teha ettepanekuid seaduste parandamiseks ja muutmiseks.

Teemade valikul on sõelale jäänud need, mis on praegu aktuaalsed ja puudutavad õpilast tema igapäevaelus. Foorumi eesmärk ei ole ainult probleemide esiletõstmine, vaid ka ettepanekute väljatöötamine kitsaskohtadest üle saamiseks. Teine sõnum esitataksegi foorumi lõppistungil Riigikogu istungite saalis. Sellel aastal keskendub noortefoorum noorte kaasamisele kohaliku elu korraldamisel. Noorte kaasamisest loobudes kaotavad kohalikud võimuorganid suure hulga oma inimeste ideedest ning raiskavad ebaratsionaalselt kohapeal olevaid ressursse.

Noortebändi viimase finalisti saatuse otsustab publikuhääletus

27. novembrini kestab Noortebändi kodulehel www.noorteband.ee publikuhäletus, mille tulemusel selgub Noortebänd 2013 viimane finalist, kes astub 29. novembril Club Hollywoodis üles koos žürii lemmikutega: Ziggy Wild’i, Ouu, Her Memorial Discourse’i ja The Boondocks’ iga. Kõige rohkem tõid poolfinaalides saali publikut The Boondocks ja Ouu. Noortebändi kontserdi peakorraldaja Greta Roosaare sõnul on noortel muusikutel oluline mõista, et Noortebändi konkurss pakub erinevaid võimalusi ja see, kui palju nad konkursist kasu saavad, on täiesti nende enda teha. “Tahaksin eriti tunnustada The Boondocks’i, kes on läbi konkursi tegelenud enda nähtavaks tegemise ning publiku kaasamisega,” sõnab Roosalu ning lisab, et üks asi on tulla lavale ning esineda, hoopis teine aga kogu oma konkursil osalemine läbi mõelda ning kõik konkursis peituv enda jaoks tööle panna. “Minu soovitus finalistidele on: tooge kohale oma publik ja tehke finaalist enda kontsert!” Loe edasi: Noortebändi viimase finalisti saatuse otsustab publikuhääletus

Põllumeestel seisab ees üleminekuaasta

Wheat and Blue Sky2014. aasta on põllumajandustoetuste maksmisel üleminekuaasta, kus jätkub senise süsteemi järgi otsetoetuste ja osade maaelu arengukava toetuste maksmine, rääkis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Tartus toimunud konverentsil “Põllumajanduse äriplaan 2014”.

“Järgmine aasta on otsetoetuste maksmisel üleminekuaasta, kus pikenevad senised toetusskeemid ja nõuded,” ütles minister Seeder. “Otsetoetusi makstakse 2014. aastal samadel alustel kui seni.”

Põllumajandusministri sõnul tuleb järgmisel aastal teha olulised otsused järgnevaks kuueks aastaks.

“Jätkame läbirääkimisi tootjatega, et saaksime uuel aastal langetada otsused uute otsetoetuste rakendamise detailide kohta. Teada on, et tootjate huvid ja soovid varieeruvad – meie eesmärk on leida toetamisel Eesti põllumajanduse jaoks tasakaalustatuim ja pikemat arengut toetav lahendus,” rääkis Seeder.

Lisaks toimuvad 2014. aastal läbirääkimised Euroopa Komisjoniga maaelu arengukava 2014-2020 teemal. Kuni uus maaelu arengukava saab kinnituse Euroopa Komisjonilt, jätkuvad taotlusvoorud meetmetes, kus on veel järel 2007-2013 perioodi raha. Samuti pikendatakse teatud meetmete puhul, nagu keskkonnasõbralik majandamine, olemasolevaid kohustusi ja võetakse vastu uusi taotlusi.

“Neid rahastame juba uue perioodi vahenditest,” selgitas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rääkis 2014. aasta põllumajandustoetustest 20. novembril Tartus toimuval konverentsil “Põllumajanduse Äriplaan 2014” .

Dokfilmiklubi Doff kutsub oma klubisse

Novembris alustab juba kolmandat hooaega dokumentaalfilmiklubi Doff. Tegemist on Tallinna Noorsootöö Keskuse poolt korraldatava filmiklubiga, kus iga kord käsitletakse erinevat maailma­hariduslikku teemat.

Seni vaadatud filmide teemad on puudutanud väga erinevaid valdkondi – on vaadatud filme nii soolisest võrdõiguslikkusest kui ka globaliseerumisest. Ka sel aastal jätkatakse põnevate teemadega, mis kõiki suuremal või vähemal määral mõjutavad. Filmid pärinevad MTÜ Mondo meediateegist ning filmide vaatamine toimub “Vaata ja muuda” projekti raames.

Igale linastusele kutsutakse filmi teemaga kursis olev külaline, kes aitab sisu lahti mõtestada. Sel pool­aastal saab Doff toimuma korra kuus, ning peale pikka suvepuhkust toimub esimene linastus 21. novembril. Vaadatakse filmi “Okupeeri oma müür” ning külla tuleb filmi režissöör Artur Talvik.

Detsembri linastuse kuupäevaks võivad kõik uued ja vanad Doff filmiklubi liikmed ära märkida 12. detsembri. Toimumise kellaaeg ja koht on endised – kell 18.oo Raekoja platsil asuvas Tudengimajas. Dofikute – Doff filmiklubi liikmete – sekka on huvilised teretulnud igal ajal!

Lisainfot järgmiste ning juba vaadatud filmide kohta on võimalik leida Tallinna Noorsootöö keskuse kodulehelt.

Algas registreerimine seikluslikule rollimängule
Murru vanglas

WP_20131103_012Alanud on registreerimine vendade Strugatskite jutustuse “Väljasõit rohelisse” alusel valminud seiklusmängule “Insomnius – väljasõit rohelisse”. Mäng toimub 7. detsembril Murru vangla suletud territooriumil. 
 
Osaleda võib kolmes rollis: stalker, teadlane ja valvur, kellel kõigil on täita oma ülesanded. Mäng viib seiklejad endise suurvangla tööstus- ja elualale ning ka eluagsete vangide plokki. Leida tuleb üles erinevad punktid ja nendes sooritada ülesanne ,samal ajal ennast varjates Tsooni valvemeeskonna eest. Teadlased teevad mängijate peal ka erinevaid katseid. Seiklus kestab  4-5 tundi.
Mänguala on 2012. aastal suletud Murru vangla ehk vana nimega Rummu vangla II tsoon, mis oli kasutusel kinnise vanglana alates 1938. aastast. Vanglas oli ligi 1700 kohta riigi karmimate kurjategijate kinnipidamiseks. Alates 2012. aastast on vangla olnud suletud ja suures osas säilinud sellisena, nagu see oli selle sulgemisel.
Mänguala aerofotot näeb siit – http://www.aerofotod.ee/AF/?pilt=159
Mängu registreerida saab aadressil www.partysafari.eu.

Harjumaa noorte kirjandusvõistlus „Mõistuse ja südamega“

Saue Haridusselts Vitalis kuulutab välja Harjumaa noorte kirjandusvõistluse „Mõistuse ja südamega“. Võistluse läbiv teema on inimese ja tema tegevuse väärtustamine igapäevaelus, milles oleks avastamisrõõm, huumor, põnevus ja reaalsustaju.  Oodatud on nii lühijutud, novellid ja lühinäidendeid (ka dramatiseeringuid).

Osavõtu tingimused:

  • Vanus 15-26-aastat
  • Kirjatöö pikkus kuni 10 000 tähemärki
  • Tööd tuleb vormistada normaalkirjas ning tähesuuruseks 12
  • Saatmise tähtaeg on 1.veebruar 2014.a.

Töid hindab kompetentne žürii ning autasustatakse kõiki valdkondi. Võistlust toetavad Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Saue Linnavalitsus, haridusselts Vitalis ja Saue Gümnaasium.

Seda, kuhu töö saata, saab lugeda juba Saue linna kodulehelt

Uus näitus ja toortoidu koolitus Tallinna Botaanikaaias

Tänasest kuni 17. novembrini on Botaanikaaias avatud näitus „Joogi – ja maitsetaimed.” Näidatakse, millest valmistatakse rummi, tarhunit, matet, benediktiini, klaretti, kalvadost ning mis on puerh, oolong, rooibos, muira puama või ayahuasca.

Täna, kella 12.00 – 15.00 võimalik osaleda Vihmavarju Kodukohviku toortoidu töötoas “Toortoit – maitseelamused ja elav maitse”. Töötoas räägitakse keha tasakaalustamisest toidu abil; toortoidule ülemineku erinevatest võimalustest ning muutustest kehas ülemineku erinevatel etappidel. Osalemine töötoas maksab 5 €

Täpsemalt saab infoga tutvuda ka Botaanikaaia kodulehel

 

Vereta Jahi meistriks tuli viiendat korda Ingmar Muusikus

Vereta jahi fotovõistluse meister Ilmar Muusikus "Põdrad rannal".
Vereta jahi fotovõistluse meister Ilmar Muusikus “Põdrad rannal”.

Tänavusel loodusfotovõistlusel Vereta Jaht pildile püütud lindudest ja loomadest valisid korraldajad näitusele 55 fotot, mis on alates homsest kõigile fotohuvilistele näha RMK uues kontoris aadressil Toompuiestee 24. Viiendat korda valis žürii võitjaks Ingmar Muusikuse, kes püüdis kaadrisse noorte põtrade esmakohtumise.
Juba 16. korda toimunud Vereta Jaht peeti tänavu kevadel Läänemaal – Silma looduskaitsealal, Martnas, Piirsalus ja Linnamäel. Jahi käigus tehtud ja näitusele valitud loodusfotod on varustatud ka autori kirjeldusega selle sünniloost. Tasuta näitus on avatud tööpäeviti kella 9-18 ning jääb RMK majja üles 19. detsembrini. Jaanuarist liigub näitus Tartu Keskkonnahariduse Keskusesse.

Olavi Hiiemäe võistlusfoto sokuga.
Olavi Hiiemäe võistlusfoto sokuga.

Fotovõistluse Vereta Jaht võitjad ning neid auhinnanud ettevõtted-organisatsioonid:
• Ingmar Muusikus (põdrad rannal) – Vereta Jahi meister, AS Overall Eesti, ajakiri Eesti Jahimees/Eesti Jahimeeste Selts
• Ingar Muusikus (kajakad vihmas) – Silma Õpikoda, Looduse Omnibuss, ajakiri Loodusesõber
• Ollar Kallas – ajakiri Eesti Mets
• Jarek Jõepera – hotell Pesa
• Aigar Kull – ajakiri Eesti Loodus
• Tõnu Noorits – ilm.ee
• Olavi Hiiemäe – RMK, Jägermeister