Rubriik: Eesti

Kaitseliit ühendab tuhandeid vabatahtlikke

Täna kohtub Võrumaal maakonna kaitseliitlastega Kaitseliidu (KL) ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste.

KL avalike suhete osakonna ülem major Neeme Brus (fotol) nimetas organisatsiooni ridades olijaid tublideks ja teotahtelisteks inimesteks, kes on teistest aktiivsemad ja kohusetundlikumad. Kaitseliidu taasloomisest möödus veebruaris 20 aastat.

Missugused on organisatsiooni põhisuunad?

Täiendame jätkuvalt oma liikmete riigi- ja kodanikukaitsealaseid teadmisi, õpetame välja allüksusi, teeme koostööd politsei, päästeameti ja teiste riigile oluliste jõustruktuuridega ning ka omavalitsustega. Tuleval kuul toimub Põlva- ja Võrumaa omavalitsusjuhtidele kahepäevane riigikaitse kursus.

Kui suur on kaitseliitlaste pere?

Kaitseliitlasi, naiskodukaitsjaid, kodutütreid ja noorkotkaid on Eestis üle 20 000 inimese. Nad kõik on vabatahtlikud, kes on teotahtelised ning annavad oma panuse enda, kogukonna ja riigi kaitseks.

Hiljuti moodustati Kaitseliidu juurde küberkaitsekeskus? Miks?

Küberkaitset loetakse tänapäeval kogu maailmas riigikaitse osaks, sest mida nüüdisaegsem on riigi infotehnoloogiline tase, seda halvatavam on nii tema infrastruktuur nagu pangandus kui ka riigikaitselised võrgud. Küberkaitseliit koondab infoturbe spetsialistid sõltumata nende põhitöötöökohast, kuna nad abistavad riiki infoturbe alal vabatahtlikult. Praegu on töös kaitseväe teenistuse seaduse uus variant.

Millised olulised muudatused ootavad kaitseliitlasi selle vastuvõtmisel?

Muudatustest on veel vara rääkida, sest seda täiendatakse. Tean, et seadus arvestab Kaitseliidu seisukohti. Riigi institutsioonide usaldusväärsuse arvamusuuringutes oleme stabiilselt seitsmendal-üheksandal kohal.

Küsis Mari-Anne Leht

Rakveres peetakse õuesõppe konverentsi

Täna, 7. oktoobril toimub Tallinna Ülikooli Rakvere kolledžis kahepäevane rahvusvaheline õuesõppe konverents „Õue õppima!”, kus osaleb sada õpetajat üle Eesti. Õhtul annab Eesti Koolimetsade Ühendus (EKÜ) kätte auhinnad 2010. aasta tublimatele õuesõpetajatele helilooja Urmas Sisaskile ja Sagadi looduskooli juhatajale Asta Tuustile.
 
Valiku tegemine polnud EKÜ juhatusel kerge, sest Eesti koolides on väga palju tublisid õpetajaid, kes viivad üha enam lapsi tundide ajal õue. Urmas Sisask on õppijatele teinud oma muusika toel lähedaseks kõiksuse õueavarused kaugeimate tähtede ja galaktikateni. Õuesõppijad tunnustavad ka tema tegevust Tuhala nõiakaevu kaitsel. Asta Tuusti on aastate jooksul õpetanud õpetajaid ja õpilasi metsaga sõbraks saama, tema õpetust rakendatakse sadades koolides.
 
Auhinna pani seekord tublidele õuesõpetajatele välja Toila spaa, mille termides saavad õpetajad oma suveväsimuse välja puhata.  

Neljandal rahvusvahelisel õuesõppe konverentsil esinevad ettekannetega/õpiõuedega õuesõpetajad Rootsist, Šotimaalt, Sloveeniast ja Eestist. Konverentsi peaidee ongi õue õppima minek, kahe päeva jooksul toimub kuus tööõue Rakvere linna tammikus ja linnakodaniku majamuuseumis.
 
Eesti Koolimetsade Ühendus on kodanike omaalgatuslik mittetulundusühing. Ta ühendab inimesi, kelle jaoks mets on eelkõige elurikas õpikeskkond. EKÜsse kuuluvad õpetajad, ettevõtjad, poliitikud, haridus- ja keskkonnaametnikud ning ajakirjanikud. EKÜ teeb koostööd Soome, Rootsi, Taani, Norra, Šoti ja Kreeka samalaadsete liikumistega.

Leivanädal võetakse kokku lõikuspühal Olustveres

Pühapäeval, 10. oktoobril kell 11 peetakse Suure-Jaani kirikus leivanädala tänujumalateenistust. Sellele järgneb lõikuspüha  Olustvere mõisa leivakojas.

Kavas on leivakaku küpsetamine, saab hobu- ja traktorisõitu teha, näitusi vaadata jne. Kõigil on võimalik osaleda leivatordi konkursil.
Kaetud on suupistelaud.

Päeva korraldavad Eesti Leivaliit ning  Olustvere teenindus- ja maamajanduskool.

RMK metsakorraldajad said uue pädevuse

Äsja said 37 Riigimetsa Majandamise Keskuse metsakorraldajat vääriselupaikade inventeerija tunnistuse. Majandatavas riigimetsas on praegu üle 11 000 hektari vääriselupaiku.
 
Vääriselupaigaks peetakse kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajavat ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus on suur kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdis või haruldaste liikide esinemise tõenäosus. 

Vääriselupaikade inventeerija pädevuseksam sooritati keskkonnaministeeriumi komisjoni ees. Eksamile eelnes täienduskoolitus, mille käigus metsakorraldajad õppisid määrama vääriselupaigale viitavaid samblaid, samblikke ja seeni.



„Metsakorraldaja on ka seni välitöödel lisaks metsa kasvu iseloomustavatele näitajatele kirjeldanud riigimetsa erilisi loodusväärtusi. Eelmisel aastal tunnistati vääriselupaigaks üle 30 hektari, mille kohta RMK metsakorraldajad esitasid ettepaneku,” ütles RMK metsakorraldustalituse juhataja Veiko Eltermann.

Ta lisas, et metsakorraldajatele on mõistlik ja ratsionaalne selline lisapädevus anda. Nüüdsest saab üle vaadata ja kiiresti parandada vääriselupaiga määramise piirivead, selgitada ning kaitse alla võtta uusi vääriselupaiku.

Tartu Ülikool korraldab noorte teadusvideote konkursi

Tartu Ülikool korraldab õpilaste ja tudengite populaarteaduslike videoklippide valmistamise konkursi, mille peaauhind on 1000 eurot.

Konkursil võib osaleda kahes kategoorias. Neist esimene on mõeldud üldharidus- ja kutsekoolide õpilastele ning on teemal „Kuidas teadus aitab mind igapäevases elus?“ Teine kategooria on mõeldud tudengitele ja kannab pealkirja „Minu esimene teaduslik saavutus.“

Mõlema kategooria peaauhind on rahaline preemia väärtusega 1000 eurot. Teise koha auhind on 500 ja kolmanda koha puhul 250 eurot. Lisaks selgitatakse kahe kategooria peale kokku publiku lemmik, kes pälvib auhinna suuruses 250 eurot. Osaleda saab nii üksi kui kollektiivina.

Klipp maksimaalse pikkusega 3 minutit tuleb laadida YouTube’i keskkonda ning alates 20. oktoobrist saab selle sisestada koos oma kontaktandmetega Novaatori videolehele aadressil www.novaator.ee/video

Klippe saab esitada kuni 17. jaanuari keskpäevani. Pärast seda koguneb teadlastest ja ajakirjanikest koosnev žürii, kes selgitab välja parimad.

Kõik laekunud klipid on konkursi ajal nähtavad Tartu Ülikooli teadusuudiste portaali Novaator videolehel www.novaator.ee/video

Konkursi läbiviimist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Archimedes. Konkursi täpsete tingimustega saab tutvuda aadressil: www.novaator.ee/video

Lisainfo: Aitel Käpp, TÜ teaduse populariseerimise peaspetsialist, tel 5086478, aitel.kapp@ut.ee

Allikas: www.ut.ee

EASi ärimentorprogramm otsib ärksaid ettevõtjaid

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) alustas ambitsioonikate alustavate ettevõtjate avalduste vastuvõttu ärimentorprogrammi kandideerimiseks.

Programmist osavõtjatel on võimalus moodustada aastaks koostööpaar kogenud ettevõtjaga ning osaleda tasuta erinevatel ettevõtlusalastel koolitustel ja seminaridel. Programmi kandideerimine kestab 24. oktoobrini ning mentoraastaga alustatakse novembris. Programmi kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

Ärimentorprogramm võimaldab alustavatel ettevõtjatel saada endale aastaks ajaks personaalne nõustaja ehk mentor, kellega koostöös lahendada ettevõtte juhtimisel tekkivaid probleeme. Lisaks toimuvad kõigile programmis osalejatele läbi aasta tasuta erinevad ettevõtlusalased koolitused ja seminarid – teemadeks on näiteks müük, turundus, äriõigus, strateegia, finants, juhtimine, eksport.

„Mentiina ootame osalema aktiivseid ja avatud ettevõtjaid, kes on tegutsenud kuni kolm aastat ja püstitanud oma ettevõttele ambitsioonikad eesmärgid,“ tutvustas programmi EASi alustavate ettevõtete divisjoni direktor Dmitri Burnašev. „Kandideerima oodatud ettevõtted võiksid tegelda tootearendusega, olla ekspordipotentsiaaliga ning omada innovaatilist äriideed,“ lisas ta.

Mentorina on oodatud osalema ettevõtjad, kellel on vähemalt viieaastane edukas oma ettevõtte juhtimise kogemus ning oskus inimesi innustada ja arendada.

EAS alustab mentorprogrammiga tänavu kuuendat aastat. Selle aja jooksul on oma ettevõtet mentori abiga tugevdanud üle 200 alustava ettevõtja. Koostöö tulemusena on tekkinud rohkem jätkusuutlikke ettevõtteid, mis on hakanud rohkem müüma (93% osalenud alustavatest ettevõtetest) ja kasumit teenima (70% osalenud alustavatest ettevõtetest).

Lisainfo: www.eas.ee/mentorlus

Allikas: www.polvamaa.ee

Oratooriumile “Peko esä” on sündinud järg

Setode jumal Peko, Fragment Kalevi Kammerkoori plakatilt
Helilooja Erki Meister on valmis saanud juba teise Setomaast inspireeritud teose “Seto Sümfoonia Peko”, mis on jätkuks kahe aasta eest ette kantud oratooriumile “Peko Esä”.

“Peko Esä kirjutamiseks tegi mulle ettepaneku sünnipärane seto Aivar Piirisild. Mõte oli kujutada ühe seto tsura elutee tähtsamaid sündmusi läbi muusikalise vormi. Aivari jaoks oli Peko Esä justkui heliline kummardus kohale, kus asuvad tema juured. Teose vastuvõtt oli aga siin niivõrd soe ja südamlik, et Setomaa teema jäi mu hinge helisema ning nüüdne suurvorm on esimesele üsna loogiliseks jätkuks,” lausus helilooja Erki Meister.

Selle teose aluseks on seto rahvaluuletekstid rüütatuna tänapäevasesse helikeelde. Kasutatakse ka seto rahvaviise. Esituskooseisuks on kammerorkester, millele lisatud rahvamuusika instrumente ning laulavad neli tenorsolisti ja segakoor.

Seto Sümfoonia Peko on umbes tunnipikkune neljaosaline teos. Loogiliselt jätkab ta oratooriumis “Peko Esä” alustatud liini, ehk siis Seto mehe elukäigu kujutamist. Erinevuseks on see, et seekord ei keskenduta vaid mehele, vaid pigem mees-naine suhtele. Selleks on ideaalselt kasutatavad seto rahvaluule värsid.

Erinevalt Peko Esäst on Seto Sümfoonia kirjutatud naturaalpillidele. Kasutusel on traditsioonilised sümfooniaorkestri pillid ja lisaks seto rahvamuusika instrumendid.

Teose esiettekanded 2010. aasta novembri lõpus:
* 26. novembril kell 19.00 Värska Kultuurikeskuses
* 27. novembril kell 19.00 Tartu Ülikooli aulas
* 28. novembril kell 19.00 Tallinna Lauluväljaku Klaassaalis

Ettekandeid juhatab dirigent Hirvo Surva, kellega Kalevi Kammerkooril on ka varasemast hea koostöökogemus. Sümfoonia on plaanis ka salvestada ja loodetavasti valmib muusikast järgmise aasta alguses CD-plaat.

Allikas: kalevikammerkoor.ee

Kodanikuajakirjandus pälvib tähelepanu

Daniel Vaarik kirjutab täna Memokraadis, et rahvaajakirjandus või kodanikuajakirjandus on viimasel ajal palju tähelepanu saanud ning toob ühe näitena esile ka portaali Kylauudis.ee.

Vaarik räägib, et ajalehed kutsuvad inimesi üles saatma fotosid ja lugusid ning Delfi on avanud eraldi netilehe, mille nimeks Rahva Hääl, kus kirjasaatjaid nimetataksegi rahvaajakirjanikeks. Kodanike materjal läbib toimetamise, sest kuigi kunagi peeti ju ka lausa anonüümseid ja toimetamata kommentaariume rahvaajakirjanduseks, on tänaseks saanud selgeks, et nagu iga ajakirjanik vajab toimetajat, vajab seda ka rahvaajakirjanik.

Suurte meediakanalite soov osa saada rahvaajakirjanduse kasvust on mõistetav, kuid rahvaajakirjanduse tegemiseks ei pea olema suur institutsioon. Augustis loodud kylauudis.ee on ehe kodanikualgatus, mis demonstreerib, et hea idee õiges kohas paneb rahva kirjutama ja lugema ka ilma kalli infrastruktuurita.

Memokraat küsitles ka üht külauudiste portaali asutajat Erkki Peetsalut. Pikemat intervjuud loe siit.

Allikas: memokraat.ee

Saada oma maamaja näitusele

Eesti Vabaõhumuuseum ja Harjumaa Muuseum kutsuvad osalema näituseprojektis “Loodusjõud maamaja sees ja ümber”.

Autor: Mirjam Nutov

Viimastel aegadel on majade puhul hakatud üha rohkem väärtustama nende ajaloolist – järjepidevuse ning arhailisuse – ja koduks olemise poolt. Rõhutades tänapäevases kontekstis oluliseks saanud aspekte hoonestusest, on jäänud sageli tahaplaanile majade sügavam mõte. Vastandudes lageda taeva kõledusele ja looduse stiihia meelevallale, on taluelamud pakkunud aegade hämarusest saati kaitset vihma, tuule ja külma eest ning hoidnud endas koldetuld. Madalatest rehemajadest kuni kaasaegsemate taluhäärberiteni on oma praktilise ja esteetilise tahu kõrval nõudnud aastaaegade vaheldumisele vastavat paindlikkust, tulemaks toime jäiste talvede ja lõõmavate suvedega. Nende elementide tunnetamises, taltsutamises ja vastumõjude tasakaalustamises peitub üks oluline võti nii ehituslike võtete kui arhitektuursete vormide mõistmiseks.

Sellest mõttest ajendatuna kutsuvad Eesti Vabaõhumuuseum ja Harjumaa Muuseum (HELTH projekt) üles kõiki, kes elavad või suvitavad mõnes maamajas, saatma näituse tarbeks fotosid loodusjõudude, hoone ja enda suhetest. Selleks võib olla nii hubane küttekolle kui aknale kogunenud jäälilled, päikesest põletatud seinapalgid või vihmadest räsitud katused. Kindlasti on palju teisigi viise kuidas inimesed näevad oma elamist põhjamaises kliimas ning oleme huvitatud igasugustest fotodest, mis antud teemat kajastavad.

Fotosid märgusõnaga ”Maamaja” oodatakse aadressile liisitaimre@gmail.com kuni 2. novembrini 2010.

Nõuded fotodele:

  • fotod tuleb esitada JPG või TIFF failiformaadis;
  • foto pikema külje suurus peab olema 2000-6000 pikslit;
  • fotode suurim lubatud maht on 5 MB;
  • failinimi ei tohi sisaldada täpitähti, kirillitsat ja kirjavahemärke.

Üks autor saab konkursile esitada kuni 5 fotot. Fotodele tuleb juurde lisada autori nimi ja pildistamise aeg ning koht talu nime täpsusega, samuti mõned laused selgitava tekstiga pildistatu kohta.

Kõik laekunud tööd jäävad nähtavaks projekti kodulehel, mille aadressi leiate detsembri algul Eesti Vabaõhumuuseumi http://www.evm.ee/ ja Harjumaa Muuseumi http://www.muuseum.harju.ee/ kodulehtedelt. Maksimaalselt 25 pilti valitakse välja rändnäituse jaoks.

Projekti HELTH (Healthy and Energy-efficient Living in Traditional Rural Houses) eesmärgiks on traditsioonilise maa-arhitektuuri ja -maastiku säilitamine ning seda rahastatakse Euroopa territoriaalse koostöö Kesk-Läänemere Interreg IV A programmist. Täpsemalt uuritakse vanade talu eluhoonete sisekliimat – temperatuurimuutusi ja niiskust – ning töötatakse välja lahendused nii perioodiliselt kui aastaringselt kasutatavate majade renoveerimiseks, et pikendada nende eluiga. Projekt kestab aastani 2013.

Projekti juhtpartner on Eesti Vabaõhumuuseum ning partnerid Harjumaa Muuseum, Tallinna Tehnikaülikool, Helsingi Aalto Ülikool ja Gotlandi Ülikool.

Lisainfo: Rasmus Kask, tel 5024265

Allikas: www.keila.ee

Käsitöölised kogunevad Haapsallu ettevõtlusfoorumile

9. oktoobril toimub Haapsalu kultuurikeskuses kolmas üle-eestiline käsitöö ettevõtlusfoorum, teatab Läänemaa infoportaal.

Foorumil teevad ettekande Eesti Tekstiilikunstnike Liidu esinaine ja Eesti Disainerite Liidu juhatuse liige Monika Järg ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatuse esimees Liivi Soova.

Pikemalt tuleb juttu veel käsitööettevõtlusest Läänemaal ja Virumaal. On võimalik tutvuda kohalike ettevõtjatega, kuulata nende edulugusid, vaadata näitust ja teha sisseoste. Ettevõtlusfoorumil antakse kätte ka aastaauhind parimale käsitööettevõtjale.


Esimene käsitööettevõtjate foorum toimus 2008. aastal Setumaal, teine mullu Virumaal Haljalas. Esimese väikeettevõtja aastaauhinna sai Ulve Kangro ja see anti välja eelmisel aastal.

Vaata lisa!

Ilmus ajalehe KoguKonnad uus number

Äsja valmis Eesti Ökokogukondade Ühenduse poolt välja antava ajalehe KoguKonnad uus number, mis järjekorras juba seitsmes.

Uuest numbrist leiab uudiseid, mis seotud ökokogukondlike algatustega nii Eestis kui piiri taga, samuti pikemaid kirjutisi eri teemadel. Muuhulgas võib lugeda käsitlusi ökoloogilisest enesehooldusest, kingituste ringidest, raw food liikumisest ja
toortoidust jm.

Põhjalikum lugu on ka rahvusvahelise ökokogukondade liikumise GEN Europe presidendi Kosha Anja Joubert’ sulest, kus räägitakse Saksamaal tegutseva Siben Lindeni kogukonna ülesehitusest ja otsustusprotsessist: “Kollektiivse tarkusega
ühenduse loomine: kasvav suund Sieben Lindeni ökokülas Saksamaal”.

Ajaleht KoguKonnad ilmub vaid pdf-formaadis ja kuna Avatud Eesti Fondi projekt suvel lõppes, on see lehenumber tehtud täiesti vabatahtlikult ning suure rõõmuga. Toimetajad Kadri Allikmäe ning Ingrid Vooglaid kutsuvad kõiki huvilisi kaastööd tegema.

Ajalehe uut numbrit loe siit.

Allikas: Eesti Ökokogukondade Ühendus

Alanud on veealune näitusesari “Silmad vees”

Neli aastat tagasi riputas Kaido Haagen Kalevi basseinis vee alla pildirea veealustest elukatest. Näitus kandis nime „Silmad vees“. Nüüdseks on valminud uus seeria veealuseid pilte ja näitust “Silmad vees II” saab näha Eesti erinevates basseinides.

„Selleks, et külastaja saaks tõetruu ja vahva elamuse osaliseks, tuleb ta panna võimalikult sarnasesse keskkonda, kus pildid on tehtud,“ selgitas Haagen eriskummalist näitusesaali valikut. Kaido Haageni sõnul erineb „Silmad vees II“ lisaks rändnäituse formaadile, mis käib läbi pea kõik maakonnad, eelmisest üsna mitmeti. „Esimesel korral olid kõik fotod tehtud soojades meredes ja pildistatud filmile, nüüd on esitlusele tulev pildiseeria tehtud Eesti vetes ning digitaalse fotoaparaadiga,“ lisas Haagen.

Igapäevaselt on võimalik näitust vaadata snorkli ja maskiga, näituse avamise ja sulgemise
päeval on võimalik proovida sukeldumist täisvarustuses. Praegu on näitus üleval kuni 9. oktoobrini Loo ujulas. Seejärel avatakse see 10. oktoobril Viimsi koolis.

Järgnevat näituse ajagraafikut vaata siit: http://www.sukeldujad.ee/sundmused/silmad-vees

Presidendi sõnaus on lõppenud

Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese välja kuulutatud sõnavõistlus on lõppenud.  Esialgsetel andmetel laekus võistlusele 2030 sõna.  Vasted jagunesid järgmiselt:

  • infrastruktuur -263
  • humanitaarabi -240
  • direktiiv – 224
  • poliitika -171
  • kolmas sektor -161
  • sustainable – 151
  • mainstream – 140
  • othering – 136
  • actor – 121
  • PPP – 90
  • avalik-õiguslik – 89
  • muud teemakohased sõnad – 82
  • muud teemavälised sõnad – 162
  • nn naljasõnad – 22

Sõnavõistlusele esitas eeteid 567 erinevat sõnapakkujat, neist

  • 225 olid naised
  • 333 olid mehed
  • 2 rühmitust: Saue Gümnaasiumi 10. klass ja Tallinna Majanduskooli turunduse, maksunduse, panganduse ja õigusteenistuse eriala kolmanda kursuse tudengid
  • määramata

Ülekaalukalt oli enim sõnapakkujaid Tallinnast (ca 230), seejärel Tartumaalt (80), Harjumaalt (52), Viljandimaalt (27), Pärnumaalt (23), Lääne-Virumaalt (18), Jõgevamaalt (13), Läänemaalt (12), Saaremaalt (11), Valgamaalt (11), Raplamaalt (10), Võrumaalt (9), Järvamaalt (9), Ida-Virumaalt (8) ja Hiiumaalt (2). Osad võistlejad oma aadressi ei avaldanud.

Rekordarv sõnu pakuti võistluse viimasel päeval (330 sisestust).

Sõnavõistluse töörühma ootab ees mahukas ja vastutusrikas töö. Töörühm koguneb parimate väljaselgitamiseks 10. novembril. Võitjad leiavad äramärkimist detsembri alguses toimuval vabariigi presidendi vastuvõtul.

Allikas: Vabariigi presidendi kantselei

Raplamaale tuleb Baltikumi moodsaim sigala

Raplamaal Raikkülas ehitatakse Luuka sigalat, millest peaks saama Baltimaade kõige moodsam notsula. Lähipäevil saavad valmis OÜle Raikküla Farmer kuuluva objekti välisehitised, kõik tööd loodetakse lõpetada jaanuaris.

Teist nii moodsa tehnoloogiaga sigalat Eestis ega kogu Baltikumis ei ole. Sõnnik jahutatakse põranda all maha, sest nii lendub vähem ammoniaaki ja haiseb vähem. Sõnnikuhoidla on pealt kaetud kruusaga. Oluliselt peaks sel moel paranema sigala mikrokliima ja ka ümbruskonna õhu kvaliteet. Sõnniku- ja maasoojus kasutatakse talvel ruumide kütteks ja läbi aasta tehnoloogilise vee saamiseks, sest nuumikud saavad vedelsööta. Farmi juhataja Tõnu Rahula sõnul on sigala selles osas, kus asuvad võõrdepõrsad  sedavõrd soe (20 kraadi) ja puhas, et seal võiksid töötajad kas või sussidega käia.

Et sigala head ja vead päevavalgele tuleksid, alustatakse juba novembrikuus selle järkjärgulist käivitamist. Siis tuuakse sisse ka esimesed põrsad. Täisvõimsus loodetakse saavutatada märtsikuus. Sigala mahutab 7000 kärssnina, aga üle 6000 sea korraga sees ei ole. Alati on tühi üks osa pinnast, et seda pesta, desinfitseerida jne. ning sigala

Algab SINA seminarisari noortele üle Eesti

SINA ehk Suured Ideed Noorte Algatusel kutsub osalema SINA 5. lennu avaseminarile, kus ettevõtlikkuse kohta jagavad nippe oma ala Eesti tipptegijad.

Seminaril saab kuulda, mida tegijad eri valdkondadest räägivad eneseületamisest ning eesmärkide saavutamisest. Lisaks tutvustatakse võimalusi, mida pakub programm SINA. Esinevad Hans H. Luik, Jim Ashilevi, Tanel Talve, Helen Vetik, Marjam Vaher, Alar Ojastu jpt.

* Tallinnas 9. oktoobril kell 14.00-17.00 Nordic Hotel Forumis.
* Tartus 9. oktoobril kell 14.00-17.00 Ülikooli kohviku kaminasaalis.
* Pärnus 9. oktoobril kell 14.00-17.00 Port Artur 2-s.
* Viljandis 13. oktoobril kell 17.00-20.00 Pärimusmuusika Aidas.

Osalemine on kõigile tasuta. Registreerumine http://tinyurl.com/36cvx2b
Täpsem info www.sinanoored.ee

Rae vald on kõige võimekam

Siseministeeriumi tellitud uuringust selgus, et Eesti võimekaim omavalitsus on viimasel kahel aastal olnud Rae vald, kes on möödunud senisest liidrist, Viimsist. 

Võimekuse all mõistetakse kohaliku omavalitsuse üksuse mõõtu, mis väljendub nii kohalikku omavalitsemist kujundavates eeldustes kui ka selle valitsemise üldisemates tulemustes.  Mõõtmisel eristatakse kuute komponenti  rahvastik ja maa, kohaliku majanduse tugevus ja mitmekesisus, elanikkonna heaolu, omavalitsuse finantsolukord, omavalitsuse organisatsiooni tugevus, pakutavate teenuste maht ja mitmekesisus.

Rae vallale järgnes võimekuselt möödunud aastal Viimsi vald, Tallinn, Saue linn, Harku vald ja Jõelähtme vald. Viimase nelja aasta keskmist näitajat arvestades püsib veel esikohal Viimsi edestades Saku ja Rae valda. Edetabeli lõpus on Mustjala, Lohusuu, Põdrala, Alajõe, Peipsiääre ja Õru vald.

Tulemusi  tutvustanud Rivo Noorkõiv Geomedia konsultatsiooni- ja koolituskeskusest märkis, et majanduskriis mõjutas pigem enam suuri omavalitsusi kui ääremaid. Samal ajal võib väiksemate omavalitsuste koht pingereas rohkem kõikuda seetõttu, et ühel aastal saadakse näiteks suur välistoetus, teisel aga mitte.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul ei saa omavalitsusi vaadelda kunagi sõltumatuna ning oleks hea, kui igas maakonnas oleks tugev keskus.

Võimekuse edetabel 2009. aastal ( sulgudes on toodud koht perioodi 2006-2009 lõikes):
1. Rae vald (3)
2. Viimsi vald (1)
3. Tallinn (4)
4. Saue linn (6)
5. Harku vald (5)
6. Jõelähtme vald (7)
7. Saku vald (2)
8. Tartu (8)
9. Kuressaare (9)
10. Ülenurme vald (12)
….

Allikas: ERR uudised

Maaelu mitmekesistamiseks laekus PRIAsse poole miljardi krooni jagu rahataotlusi

Septembris lõppenud maaelu mitmekesistamise investeeringutoetuse taotlusvoorus laekus PRIAsse 153 ettevõttelt 513,2 miljoni krooni ulatuses rahataotlusi, seekordne eelarve võimaldab toetusi määrata 157,7 mln krooni.

Tegemist on Maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) meetme 3.1 suurprojektide taotlusvooruga, kus toetuse suurus on 1,56-4,69 miljonit krooni. See on mõeldud maapiirkonna ettevõtjatele selleks, et toetada mahukamaid projekte, mis edendaksid majandustegevust ka väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist, looksid uudseid töökohti, pakuksid maaelanikele kohapeal erinevaid teenuseid, mida muidu peaks linnast otsima ning põllumajandustootjatele võimalusi oma toodangut teenuse korras töödelda. Üldjuhul põllumajandustootjad sellest meetmest toetust ei saa; erandiks on need, kes tahavad turustamiseks bioenergiat toota.

Käesolevas taotlusvoorus esitati kõige rohkem taotlusi Saaremaalt (24 tk/82 mln kr), Valgamaalt (17 tk/62 mln kr), Põlvamaalt (16 tk/55 mln kr). Kõige rohkem soovitakse raha uute hoonete püstitamiseks ja olemasolevate jätkamiseks, samuti masinate ja seadmete ostuks – kokku üle 370 mln krooni. Nagu eelmistelgi aastatel, on suurim osa taotlustest esitatud maaturismi, majutusteenuste ja aktiivse puhkuse valdkonna ettevõtjailt. Ka tootmissektor on esindatud: viljakuivati, biogaasi koostootmisjaam, villatootmine, sepiste valmistamine, pagaritööstus, taara ja kaubaaluste valmistamine, mineraalvee villimine ja palju muud.

Täna on ülemaailmne loomade päev

Igal pool maailmas tähistatakse täna, 4. oktoobril ülemaailmset loomade päeva. Sageli kipuvad inimesed unustama, et nad ei ela siin planeedil üksi, vaid nad jagavad seda miljonite ja miljardite imetlusväärsete elusolenditega, kellega me igal sammul kokku puutume.

Loomade päev kuulutati esimest korda välja 1931. aastal Itaalias Firenzes loomakaitse-konverentsil. Antud kuupäev valiti selleks, et mälestada kõigi elusolendite pühakut Assisi Franciscust, kes suri 04.10.1226 aastal.

Eestis tähistatakse päeva juba kümnendat korda. Eesti Loomakaitse Selts on ka selleks aastaks plaaninud erinevaid üritusi üle Eesti.  Terve oktoobrikuu jooksul viiakse läbi erinevaid loomade kaitse ja abistamise teemalisi infopäevi. Lisaks valitakse aasta kõige loomasõbralikum  ja -vaenulikum tegu. Mullu peeti loomasõbralikumaks teoks Võrumaal Tsooru külas elava Oskar Sisase tegu päästa lemmikloom hoolimata suurtest ravikuludest. Vaenulikumaks valiti aga rakverelase Mirek Matikaineni koertejahti, mil vaatamata peremeeste palvetele koerte elu säästa, loomad tapeti korduvate püssilaskudega.

Allikas Eesti Loomakaitse Selts

Täna alanud ettevõtlusnädala peateemaks on koostöö

Täna algab üle-eestiline ettevõtlusnädal, mille raames leiab aset enam kui sada seminari, töötuba ja ettevõtete külastust lisaks traditsioonilisele neljale suuremale linnale ka paljudes teistes kohtades üle Eesti. Ettevõtlusnädala peateemaks on koostöö ning eesmärgiks tutvustada võimalusi ettevõtlusega tegelemiseks.

„Eestis elavatest inimestest 43% eelistaksid olla ettevõtjad, kuid vaid 8% elanikkonnast tegutseb reaalselt ettevõtjatena ning 5% mõtleb aktiivselt ettevõtlusega alustamise peale,” ütles EASi alustavate ettevõtjate divisjoni direktor Dmitri Burnašev. „Sellest tulenevalt võime järeldada, et meil on palju kasutamata potentsiaali, mida rakendada. Ettevõtlusnädala raames tutvustatakse võimalusi just potentsiaali rakendamiseks.”

4.–9. oktoobrini toimuvad üritused on suunatud nii alustavatele kui tegutsevatele ettevõtjatele. Nädala lõpus keskendutakse loomemajanduse teemadele ning tähelepanu keskmes on ettevõtjad, kelle ettevõte on saanud alguse nende hobist.

Sel aastal on ettevõtlusnädalaga liitunud senisest enam uusi partnereid ning mitmed erinevad piirkonnad korraldavad ettevõtlusteemalisi üritusi. Lisaks neljale suuremale linnale, Tallinnale, Tartule, Pärnule ja Narvale, leiavad erinevad sündmused aset ka maakondades: Võrumaal, Põlvamaal ja Jõgeval toimub kohalik ettevõtlusnädal; Otepääl, Kanepis ja Rakveres aga ettevõtluspäev.

Linnusõbrad loendasid vähemalt 67 000 lindu

Nädalavahetusel toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel loendasid Eesti linnuhuvilised esialgsetel andmetel vähemalt 67 000 lindu 110 liigist. Oma vaatlusandmed edastas kiirinfo korras ligi sada linnusõpra, teatas Eesti ornitoloogiaühing.

Linnuvaatlejate tähelepanekute järgi oli nädalavahetusel kõige silmapaistvam hanede ja laglede ränne, kes moodustasid vaadeldud lindudest kaks kolmandikku. Kõige arvukamateks vaadeldud liikideks olidki esialgsetel andmetel valgepõsk-lagle (25700 lindu), raba- ja suurlaukhaned (kokku 21 600), mustlagle (1567) ja sinikael-part (1433).

Kuna enamik vaatlustulemustest, sh lindude rõngastusjaamade andmed saabuvad alles algava nädala jooksul, siis on nii vaadeldud liikide kui loendatud lindude arv ilmselt esialgsest tuduvalt suuremad, samuti võib muutuda arvukamate liikide „edetabel”.

Nädalavahetuse kõige põnevam vaatlus tehti Pärnumaal Kabli linnujaamas, kus rõngastati meil harva kohatav kuld-lehelind. Põnevamad liigid olid veel näiteks Hiiumaal vaadeldud väikepütid ja punajalg-pistrik, märkimist väärib ka meie rahvuslinnu suitsupääsukese ja aasta linnu punaselg-õgija hiline kohtamine.

Põltsamaa Felix ostab 1500 tonni eestimaist kõrvitsat

Põltsamaa Felix ostab sel aastal Eesti kõrvitsakasvatajatelt 1500 tonni kõrvitsaid 14 erineva kõrvitsatoote valmistamiseks, vahendas Maaleht.

„Tänavune suvi andis Eesti talunikele hea kõrvitsasaagi ja kuna eelistame oma tootmises kodumaist toorainet, siis ostame kogu tänavuse kõrvitsa tooraine 14 kohalikult väiketootjalt,“ ütles Põltsamaa Felixi juhatuse esimees Anti Orav.

1500tonnine kõrvitsasaak teeb Põltsamaa Felixist ühtlasi suurima kõrvitsatootja kogu Baltikumi ja Skandinaavia piirkonnas.

Kümnendik toodetavast kõrvitsasalatist jõuab Eesti kaupluselettidele, ülejäänud müüakse Soomes ja Rootsis. Kui Eestis müüdav kõrvitsasalat on traditsioonilise eestlasele tuttava maitsega, siis Soome kõrvitsasalat on Eestisse toodetavast maitselt magusam.

Keskkonnaamet asustab siseveekogudesse kalamaime

Keskkonnaamet alustab kalakasvatusliku taastootmise programmi raames kala- ja vähimaimude asustamist siseveekogudesse, et rikastada järvede-jõgede kalavarusid väärtuslike kalaliikidega.

„Tänavu on kavas asustada koha, haugi ja linaski maime, mis on kasvatatud Haaslava kalamajandis ja jõevähi kahe- ja kolme-aastaseid maime, mis on kasvatatud Saaremaal. Kokku asustatakse 6000 koha, 6000 haugi, 4000 linaski ja 27 000 vähimaimu,” ütles keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti.

Veekogude valikul arvestatakse teadlaste soovitusi. Lisaks taastatakse mõnes veekogus hõredaks jäänud kalakooslusi ja rikastatakse neid just hinnatud röövkalade haugi ja koha maimudega. Linaski maime lastakse ka neisse veekogudesse, kus esinevad talvised hapnikuprobleemid.

Jõevähi asustamist plaanitakse mitmetes jõgedes, kus vähid on aastate eest hukkunud, näiteks Soodla, Vääna ja Reiu jões. Asustamisi plaanitakse ka mitmetes uutes veekogudes, kus need kalaliigid ja vähk puuduvad ja kus looduslik levik on takistatud. Selliste veekogude hulka kuuluvad mitmed paisjärved ja ammendatud karjäärid.

Projekti finantseerib KIK kokku ligi 650 000 krooniga.

Tulge tagasi kooli!

President Toomas Hendrik Ilves ja sihtasutus Noored Kooli kutsuvad kõiki taas osalema „Tagasi kooli” algatuses, mille eesmärk on tugevdada koolide ja ülejäänud ühiskonna koostööd.

Varasemate „Tagasi kooli” nädalate positiivne tagasiside nii õpetajatelt kui ka õpilastelt on näidanu, et külalisõpetajate kogemused on väga oodatud.

Uus „Tagasi kooli” nädal toimub 18.-22. oktoobrini, osana hea õpetaja kuust. Külalisõpetajaid ootavad seekord tundi andma ligi 300 kooli igas Eesti nurgas.

Koolide ja külalisõpetajate vahelise suhtluse hõlbustamiseks on avatud „Tagasi kooli” veebikeskkond, kus on võimalik tunni andmiseks registreeruda ning koolide kontaktisikutele endast märku anda.

Vaata lisa!

Jaan Tätte ja Marko Matvere asusid täna ümberilmareisile

Täna kella 13 paiku asusid ümberilmareisile näitlejad ja laulumehed Jaan Tätte ja Marko Matvere, edastas Postimees.

Koos nende paadiga asusid teele veel umbes kuuskümmend alust, kes maailmarändureid natuke aega saadavad, et siis aga kodusadamasse naasta.

Tätte ja Matvere ning teiste paadiliste lahkumist oli vaatama tulnud paarsada inimest ja mõned uudistajad olid kaasa võtnud isegi piknikukorvid ja toolid. Loomulikult olid kohal mõlema mehe lähedased.

Oma sõnavõtus hoiatas minister Juhan Parts reisilisi Somaalia piraatide eest, kuid avaldas lootust, et nood ei tunne laeva toetajapanka, sest katamaraani nimeks on Noreda.

Marko Matvere püüdis samuti rahvale veel tänu avaldada, kuid katkestas lause poole pealt ja ei suutnud enam jätkata.

Koos Tätte ja Matverega on reisil katamaraani kapten Toonart Rääsk ja kogenud meresõitja Raul Normak.