Rubriik: Eesti

Muuseum näitab keelt

Eest Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) on näituse “Muuseum näitab keelt” raames plaanis rida huvitavaid töötubasid.

Oktoobris ja novembris toimuvad järgmised töötoad:
15.10 kl 15 “Murrame keelt” – kihnu keele õpituba. Külas on ERRi kihnukeelsete uudiste autor Mere Marju (Marju Vesik)
21.10 kl 13 “Kuidas kehaga kõneleda” – viipekeele alused*. Juhendab viipekeele giid Regina Paabo
4.11 kl 14 “Muuseum katsub keelt” – pimekirja õpituba. Juhendab Tartu Emajõe Kooli õpetaja Ülle Veede
25.11 kl 13 “Murrame keelt” – mulgi keele õpituba. Juhendab Alli Laande
8.11 kl 16 Maailmafilmiõhtu “Naine mulli seest”. Olla tõlgiks kurtidele tähendab palju enamat kui olla tavaline tõlk. Filmi juhatab sisse Regina Paabo, Eesti Viipekeele Tõlkide juhatuse esinaine
17.11 kl 18 Tulevikumuuseumi hääl XXI. Kontsert-eksperiment “Helide ja vaikuse piiril”. Kuidas edastada laulu inimesele, kes ei kuule? Kas tantsu saab tõlkida? Kohtuvad laulja Anna Hints, tantsija Päär Pärenson ja viipekeele tõlk.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Asutati Maausuliste Viru Koda

Laupäeval, 25. sügiskuud asutati Torvastvere (Kadrina) kihelkonna Uuekülas Maausuliste Viru Koda. Asutav kogu kinnitas põhikirja, valis juhatuse ning arutas tegevuskava. Viru koda olid tervitama tulnud maausuliste teiste kodade esindajad. Koja asutamine algas Ilumäe Hiieniinepuu juures toimunud palvusega.

Uus koda soovib edendada viru maausku, elma (kultuuri) ja samuti viru keelt. Tähelepanu pööratakse kindlasti hiite ja teiste looduslike pühapaikade uurimisele, tutvustamisele ja kasutamisele. Kavas on jätkata juba varem tavaks saanud sündmuste nagu Samma Tammealuse suvistepüha ning Kunda Hiiemäe päeva korraldamist. Koda hoiab kindlasti silma peal põhiseadusliku usuvabaduse järgimisel, et vältida näiteks laste seadusevastast usulist pööramist üldhariduskoolides ja lasteaedades.

Viru koja vanemaks sai Ahto Kaasik, kes juhib Tartu ülikoolis looduslike pühapaikade arengukava rakendamist ning juhib ühiskondlikus korras ka üle-eestilist Maavalla koda. Juhatusse kuuluvad veel ettevõtja Ülle Männik ning sõjaväelane Meelis Kütt.

Suurem osa koja liikmeid elab Virumaal ning nende hulgas on õpetajaid, talunikke, sõjaväelasi, ettevõtjaid, kunstnikke, toimetajaid ning teiste elualade esindajaid.

Põhikirja kohaselt võivad kojaga liituda Viru- ja Vadjamaaga seotud maausulised. Koda on vadjalastele avatud seetõttu, et Virumaa idaosa on vadjalaste ajalooline asuala ning Kuremäe Hiiemägi vadjalaste kõige püham paik. Lisaks on vadja keel üks maakeeltest ning vadjalased osa maarahvast.

Viru maausulised on olnud hiite kaitsel tegusad juba kümmekond aastat. Seni Härjapea kojas tegutsedes on suuremad õnnetused ära hoitud Mahu Tammealuse hiies, Purtse Hiiemäel ning Kunda Hiiemäel. Jätkatud on II Maailmasõja paiku katkenud hiiepühade pidamise tava.

Maausuliste Viru Koda on Eesti põlisusuliste katusühenduse Maavalla koja viies kohalik koda.

Maausulised järgivad maarahva ajaloolise loodususu tavasid ja uskumusi ning eelkõige selliseid, mis on meieni elavalt jõudnud. Maausu pidulikumad talitused on seotud inimese eluringi tähtpäevade – varrude, pulmade ja matustega ning aastaringi pühadega, näiteks jõulude ja munapühaga. Seejuures on maausk nagu maakeelgi piirkonniti mõnevõrra erinev. Näiteks peetakse põhjarannikul jaguaega ning mujal hingedeaega. Lõuna maausus austatakse jumalate kõrval imäsid-esäsid, mujal aga haldjaid.

Ilmselt kõik eestlased järgivad maausu tavasid ja uskumusi, mis elavad eesti keeles ja elmas. Näiteks kasutatakse maausulisi soovisõnu tere!, jõudu!, jatku!, peetkase jaani- ehk leedotuld, lastakse liugupäeval liugu jpms. Maausulist inimest eristab tavalisest eestlasest eelkõige enesemääratlus ning teadlik soov õppida ning järgida võimaluse korral esivanemate põliseid tavasid ja uskumusi.

Ahto Kaasik

Eesti sai õiguse korraldada Euroopa uneuurijate kongress

Ligi paar tuhat uneuuringutele pühendunud teadlast ja arsti kogunevad Tallinna, kui siin toimub 2014. aastal Euroopa Uneuuringute Seltsi (ESRS ehk European Sleep Research Society) 22. kongress.

Tegemist on seni suurima meditsiinialase teadusüritusega Eestis. Kunagi varem pole siin nii suurt tippteadlaste ja arstidega kongressi toimunud. Kongressipaik on Solarise keskus, osalejaid saab olema 1500-2000 ja üritus kestab 5 päeva. Nii otsustati septembris Lissabonis 20. ESRS kongressil, kus lõppvoorus oli Tallinnale konkurendiks Genf, teatas Eesti Unemeditsiini Seltsi (EUS) juhatuse liige Mae Pindmaa.

Foto: unehoiukeskus.kubija.ee
ESRS kongressid toimuvad üle aasta, järelikult on selle meditsiiniharuga tegeldud Euroopas umbes 40 aastat. Kongressist loodetakse olulist panust unemeditsiini alase teadustöö arengule Eestis. Huvitav on seejuures, et Eestis peavad patsiendid seni veel enamikul juhtudel uneravi oma taskust kinni maksma. Eesti Haigekassa siiski juba menetleb unehäirete diagnoosimise ja ravi hinnakirja võtmist.

Eesti Unemeditsiini Selts tegutseb alates aprillist 2005. Selts loodi Võrus, kui Kubijal toimus I Eesti Unemeditsiini Konverents. 2006. aastal astus EUS assotsieerunud liikmena ESRS-i. Tänu ESRS-le saame infot Euroopast, meil on ühtlustatud diagnoosimis- ja ravijuhised (guidelines) ja meie arstid ning keskused peavad läbima Euroopa tasemel sertifitseerimise protsessi, kirjeldas Mae Pindmaa kasu, mida rahvusvahelisse organisatsiooni kuulumine Eesti unemeditsiinile annab.

Rõuges peetakse laupäeval kapsapäeva

Eeloleval laupäeval, 2. oktoobril korraldab Alt-Lauri talu Võrumaal Rõuges kapsapäeva. Kapsapäeval õpitakse tegema hapukapsast, süüakse kapsapitsat ja kapsa-klimbisuppi. Samuti maitstakse kohalikus talupoes erinevaid kapsasorte. Kapsapäeva jututoas räägitakse, kuidas kapsast kasvatada, koristada, säilitada. Soovi korral saab kohalikult põllult ise talvevarusid korjata.

Kapsapäeva algus on kell 11. Ürituse korraldavad Rõugemaa toiduringi talud.

Loomekonkurss pöörab tähelepanu koolikokkade tööle

Tervise Arengu Instituut on kuulutanud välja noorte loomingukonkursi „Kokatädid tööhoos”, et väärtustada koolikokkade igapäevatööd.

Põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastelt oodatakse lahedaid joonistusi ja muus tehnikas pilte, ka videoid sellest, mida teeb kokk köögis vaikselt, siis, kui õpilased tarkust taga nõuavad, või kuidas koolitoit lauale jõuab. Mida hoogsam ja naljakam olukord pildile jääb, seda huvitavam.

Parimate tööde autoritele on välja pandud põnevad ja väärtuslikud auhinnad. Iga vanuseklassi parima töö esitaja saab tunnustuseks pulsikella. Teise ja kolmanda koha võitjatele on auhinnaks raamatupoe kinkekaart. 
Parima video esitanud põhikooli või gümnaasiumi grupile on auhinnaks ateler, mis jääb klassi või kooli käsutusse, et sealt ühiselt videoid, õppefilme jms vaadata.

Konkursitööd tuleb saata hiljemalt 29. oktoobriks Tervise Arengu Instituuti, aadressil Hiiu 42, Tallinn 11619, märgusõna „Söögivahetund“, Reelika Viitamees.

Lisainfo, juhend

Võru muusikakool avab pärast remonti taas uksed

Kolmapäeval, 29. septembril algusega kell 18 toimub Võru muusikakooli rekonstrueeritud hoone pidulik avakontsert. Kontserdi järel on kõikidele huvilistele uudistamiseks avatud ka hoone klassiruumid.

Võru muusikakooli hoone rekonstrueerimistöid alustati möödunud aasta juulis. Hoone sisemus on pea tundmatuseni muutunud. Lisaks uuenenud klassiruumidele on muusikakoolis nüüd moodne sisustus, kaasaegne heliisolatsioon ja akustika.

Projekti kogumaksumus oli 5,8 miljonit krooni, millest Võru linna omaosalus moodustas 800 000 krooni. Enamiku vajaminevast rahast saadi kohalike omavalitsuste investeeringutoetuste programmist.

Avakontserdil astuvad üles muusikakooli oma õpilased ja õpetajad.

„Täidame vastremonditud koolimaja armsaks saanud lugudega, et oleks hää õppida, harjutada, unistada, elamusi pakkuda ja saada,” sõnas muusikakooli direktor Celia Roose.

Nädalavahetusel oodatakse üle maailma linde loendama

Foto: Erkki Peetsalu
Sel nädalavahetusel, 2.-3. oktoobril on traditsioonilised rahvusvahelised linnuvaatluspäevad Birdwatch 2010. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub neil päevil kõiki minema õue ja meie sulelistele naabritele tähelepanu pöörama. Seda võib teha nii omal käel kui ühineda mõne korraldatud linnuretkega.

Rahvusvahelisi linnuvaatluspäevi korraldab maailma linnukaitseorganisatsioonide ühendus BirdLife International iga sügise oktoobri esimesel nädalavahetusel juba alates 1993. aastast. Eestis koordineerib tegevust Eesti Ornitoloogiaühing.

Vaatluspäevade esmased tulemused võetakse kokku juba pühapäeval, 3. oktoobril. Seetõttu palume võimalusel oma vaatlused saata juba pühapäeval hiljemalt kell 15 e-postiga aadressile linnuvaatlus@eoy.ee.

Neil, kes andmete kiirkogumises ei saa osaleda, palub Eesti Ornitoloogiaühing saata hiljemalt 10. oktoobriks. Kuidas täpselt linde vaadelda ja kirja panna, saab lugeda aadressil www.eoy.ee.

Võrtsjärve piirkond tutvustab end täna Euroopale

Euroopa tähistab tänast rahvusvahelist turismipäeva Brüsselis toimuva turismifoorumi ja rahvusvahelise konkursi EDEN 2010 piduliku galaga. Eestit esindab galal selleaastase konkursi “Eesti avastamata aarded 2010. Veeturism“ võitja SA Võrtsjärv.

„EDEN on Euroopas mainekas turismikonkurss, mille abil on võimalik piirkondadele enam tähelepanu tõmmata. Võrtsjärve piirkonnal on suurepärane võimalus end täna Euroopa silmis nähtavaks teha, mis aitab tõsta ka Eesti üldist tuntust veeturismi sihtkohana,” kommenteeris EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso. Lisaks SA Võrtsjärv esindajatele on Brüsselis ka eelmiste aastate võitjate Viljandi linna ja Soomaa Rahvuspargi töötajad.

Võrtsjärv võlus juunikuus toimunud konkursil rahvusvahelist žüriid tugevate ja mitmekesiste turismitoodete, väga hästi toimiva koostöö ning rikkalike traditsioonide säilitamisega.

Suvisel võitjate väljakuulutamisel tõi Võrtsjärve Sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee välja  Võrtsjärve piirkonna kolm olulisemat tugevust. Esiteks Võrtsjärv kui unikaalne loodusressurss ise, teiseks piirkonna rikkalik ajaloo- ja kultuuritraditsioon ja nende  jätkusuutlikkus ning kolmandaks kvaliteetsed ja mitmekesised turismipaketid, mis on sündinud tugeva koostöö tulemusena kõigi piirkonna osapoolte – nii valdade, mittetulundusühingute kui kohalike turismiettevõtjate vahel. Võrtsjärve piirkonda iseloomustavad iidsed kalurikülad, ajalooline kalapüügialus kalepurjekas, Eesti ainuke mageveekalade järvemuuseum, angerja-, latika-, koharikas järv ning muistne torupilli mängimise kultuur.

EDEN on Euroopa tippsihtkohtade (European Destinations of Excellence) akronüüm. See on Euroopa Komisjoni algatatud ja toetatud projekt, mis edendab säästva turismi arengumudeleid kogu Euroopa Liidus. Projekti aluseks on riiklikud iga-aastased konkursid, kus valitakse iga riigi üks tippsihtkoht. Igal aastal on erinev teema, mille valib Euroopa Komisjon koos vastavate riikide turismiametitega.

Vargamäel maitsti parimaid õuna-pohlamoose

A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel peeti eile mihklipäeva. Osalejad said villa kraasida, kedervarrega ja vokiga kedrata ja lõnga korrutada. Samuti jagati soovitusi, mida mihklipäeval ilma ennustades tähele panna. Praeguse ilmaprognoosi järgi ennustades peaks talv tulema lühike ja vähese lumega, kuid sügis on jahedavõitu. 

 Et Anton Hansen Tammsaare lemmikuks olnud õuna-pohlamoos, siis korraldas muuseum ka selle moosi võistluse. Moosikonkursile esitati 4 õuna-pohlamoosi, mille seast tuli pimemaitsmise teel oma lemmik valida ning valikut ka põhjendada. Pikka aega oli kolmel moosil ühepalju hääli, kuid lõpuks edestas teisi Claire Miljukova keedetud õuna-pohlamoos vaniljega.  Kahjuks pole säilinud retsepti, mille järgi kirjanik moosi keetis, kuid ehk õnnestub tulevastel muuseumikülastajatel proovida tänavust võitjamoosi. 

 Järgmine õuna-pohlamoosi konkurss toimub juba aastal 2011.

Allikas www.jarva.ee

Stipendium kogukonna elu edendajale

Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis kuulutab välja konkursi Domus Dorpatensise stipendiumile, mis on mõeldud kogukonna elu edendajale.

Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada ning tunnustada kodanikualgatust ning kohaliku elu edendamist. Stipendium on mõeldud isikule, kes läbi oma tegevuse on oluliselt kaasa aidanud kogukonna üldisele arengule või on silma paistnud kogukonna jaoks olulise saavutusega. Stipendiumi suurus on 15 000 krooni.

Stipendiumile saavad kandideerida kõik Eesti Vabariigi alalised elanikud. Stipendiumile võib esitada nii iseennast kui ka teisi sobilikke kandidaate. Taotlemiseks tuleb saata SA-le Domus Dorpatensis kas posti või e-posti teel:
– vabas vormis kirjutatud stipendiumiavaldus;
– kandidaadi curriculum vitae;
– põhjendus taotlusele koos kandidaadi saavutuste mõju kirjeldusega ning soovitajate kontaktidega.

Taotluste esitamise tähtaeg on 1. november 2010. Hilinenud taotlusi ei arvestata. Stipendium eraldatakse vastavalt stipendiumi statuudile. Stipendiumi eraldamise otsus tehakse avalikuks stipendiumi üleandmisel kodanikupäeva ürituste raames 2010. aastal novembri lõpus.

Lisainfo: Teaduse ja Kultuuri SA Domus Dorpatensis, www.dorpatensis.ee

Otsitakse aasta keskkonnategu ja keskkonnategijat

Keskkonnaministeerium kutsub konkursil „Aasta keskkonnategu 2010” osalema kõiki eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes on teinud elukeskkonna puhtamaks muutmiseks positiivseid tegusid.
 
Võitjaid ootab 70 000 krooni ja keskkonnamärgi kasutamise õigus. 

Konkursiga soovitakse tunnustada viimase 12 kuu tublimaid tegijaid ja innustada nii üksikisikuid kui ka organisatsioone võtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse vallas tunnustuse pälvinud tegudest. 



Osaleda saab kolmes kategoorias: 
aasta keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas mõju avaldanud projektid, üritused, kampaaniad; 

aasta keskkonnateokese auhinnale saavad kandideerida laste ja koolinoorte keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldatud ettevõtmised; 

aasta keskkonnategija auhinnale saavad kandideerida ettevõtted lausa neljas alakategoorias: keskkonnajuhtimises, keskkonnasõbraliku toote või teenuse pakkumises, keskkonnahoidliku tehnoloogilise protsessi juurutamises ning rahvusvahelises keskkonnakoostöös.


Konkursil osalemise ankeedid saab keskkonnaministeeriumi kodulehelt aadressil www.envir.ee/keskkonnategu. Ankeetide esitamise viimane päev on 20. oktoober 2010. 


Konkursi võitjad kuulutatakse välja detsembri alguses.

Paku oma kandidaat aasta vabatahtliku tiitlile

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus kutsub 5. oktoobrini esitama Vabatahtlike Väravas www.vabatahtlikud.ee kandidaate 2010. aasta vabatahtliku tiitlile. Sel aastal soovitakse tunnustada mentoreid ja juhendajaid.

Üleriigilise tunnustamisürituse motoks on “Märka vabatahtlikku!” ja selle raames ootab Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus infot kandidaatidest, kes on tegutsenud või tegutsevad vabatahtlikuna Eestis või Eesti vabatahtlikuna välisriigis. Tänavusteks kandidaatideks oodatakse inimesi, kes on teistele mentoriks ja juhendajaks, innustades ja toetades muuhulgas ka teisi vabatahtlikke, ning kes ei ole saanud rahalist tasu tegevuse eest, mille eest ta tunnustamisele esitatakse.

Oma kandidaadi võivad esitada nii eraisikud, kodanikuühendused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ettevõtted. Laekunud ettepanekud vaatab läbi komisjon, kuhu kuuluvad esindajad erinevatelt elualadelt. Aasta vabatahtliku tiitel antakse kuni viieteistkümnele vabatahtlikule.

Aasta vabatahtliku tiitli pälvinute nimed tehakse teatavaks rahvusvahelisel vabatahtlike päeval 5. detsembril üleriigilisel vabatahtlike tunnustamisüritusel Tartus Athena Keskuses. Vabatahtlike tunnustamist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital regionaalministri haldusalas.

Allikas: Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, www.vabatahtlikud.ee

Maavald taotleb hiitele maamaksuvabastust

Eesti põlise loodususu järgijaid ühendav Maavalla koda teatas lõppenud nädalal, et on erakondadele saatnud ettepanekud täiendada 2011. aasta riigikogu valimiste platvorme kultuuripärandi ja usuvabaduse valdkonnas.

Muu hulgas taotletakse, et looduslikud pühapaigad vabastataks maamaksust samamoodi kui võõrsilt tulnud usundite pühakojad; suitsusaun ja hiied esitataks UNESCO kultuuripärandi nimistusse; kaotataks riigipalgaliste pastorite ehk kaplanite ametikoht ning võimaldataks igal aastal valida teatav arv päevi isiklike (usu)pühade tähistamiseks.

Maavalla koda teeb ettepaneku suurendada kultuurivaldkonna eelarvet 50% ning sellest pool suunata pärimuskultuurile, toetades kohalikke põliseid kultuuriruume, looduslikke pühapaiku, talurahvaehitust, regilaulu jms.

Koda juhib pöördumises tähelepanu, et Eesti riik on süveneva usuvabaduse ja inimõiguste rikkumise teel, mis põhjustab kodanike võõrandumist võimust ja süvendab ühiskonna tasakaalutust. Riigi- ja omavalitsusasutused on põhiseaduse vastaselt asunud rahastama ja korraldama usulist pööramist ning loonud olukorra, kus mittekristlasi koheldakse nende maailmavaate alusel ebavõrdselt.

Erakondadele saadetud kirja ja ettepanekud leiate aadressil http://www.maavald.ee/koda.html?rubriik=16&id=4046&op=lugu.

Allikas: Loodusajakiri Uudistaja

Kalapüügiandmete esitamise kord muutub

Alates tuleva aasta 1. jaanuarist kehtivad kalapüügiandmete esitamise korra muudatused, nende eesmärgiks on saada parem kontroll kalakoguste üle, mis on püütud kutselise kaluri kõigi püügivahenditega.

Enne püügilt naasmist nõutakse nüüd andmete esitamist kõikide kutselise kalapüügivahendite tarvituse korral. Praegu kehtib selline nõue üksnes mõrra- ja põhjanoodapüügi kohta. See kohustus võimaldab inspektoril püüdjale ootamatult vastu minna ja kontrollida deklareeritud kalakoguseid ning vajaduse korral ka kasutatud püügivahendeid.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Aasta puitehitise konkursil tunnustatakse
parimaid puitehitisi ja arhitekte

„Puitehitis 2010” on arhitektuuri- ja puidusektoris aasta kulminatsioon. Konkurss aitab leida, esile tõsta ja laiemalt tutvustada arhitekte ja ehitisi, mille ehituses on puitu kasutatud parimal võimalikul viisil nii arhitektuurses, tehnilises kui ka ehituslikus mõttes.

Eesti Metsatööstuse Liit on korraldanud aasta puitehitise konkurssi juba seitsmel aastal ning selle aja jooksul on konkursile esitatud kokku üle 400 puitehitise. Tänavusel konkursil on Eesti Kultuurkapital pannud välja peapreemia arhitektile, kelle tööd pärjatakse aasta puitehitise tiitliga.

Vineeri kasutamise kategooria parimat premeerib UPM-Kymmene Otepää Vineeritehase AS 10 000kroonise preemiaga. Parima höövelmaterjali kasutamise tiitli saajat premeerib Raitwood (AS Rait) 10 000 krooniga ja parima liimpuidu kasutamise tiitli saajat premeerib OÜ Peetri Puit 10 000 krooniga.

Lisaks eeltoodud kategooriatele on tänavusele konkursile lisatud kategooria „Tehasemaja 2010″, mille auhinna on välja pannud Eesti Puitmajaliit.

Aasta puitehitis koos teiste väljavalitutega kuulutakse välja 25. novembril kell 17 Kumus. Võitjate väljakuulutamisele eelneb puitarhitektuurile pühendatud rahvusvaheline konverents „PUIT – homse elukeskkonna võti”.

Konkursi tingimused ja osalemisankeedi leiab veebilehelt www.puuinfo.ee.

Matsalu loodusfilmide festivali võitis Soome film

Matsalu loodusfilmide festivali peapreemia võitis Soome režissööri Petteri Saario film „Elu piiril, 1. osa: Õli lainetel”. Kategoorias „Loodus” võitis esimese preemia film „Böömimaa — aasta märgalal” (Austria; režissöörid Michael Schlamberger, Jiri Pet) ja kategoorias „Inimene ja loodus” film „Jääskulptor” (Šveits; režissöör Alberto Meroni).

Žürii eriauhinna said filmid „Kaotatud aastad — merikilpkonna odüsseia” (Austraalia; režissöör Jeremy Hogarth), „Kašelott, ahoi!” (Saksamaa; režissöör Volker Barth) ja „Looduskaitsepõgenikud. Paradiisist välja saadetud” (Saksamaa; režissöör Steffen Keulig).

Kategoorias „Loodus” sai parima režii preemia „Targad taimed” (Saksamaa; režissöör Volker Arzt, Saksamaa) ja parima operaatoritöö preemia „Viljapõllu saladus” (Saksamaa; operaatorid Jan Haft, Kay Ziesenhenne, Felix Pustal), kategoorias „Inimene ja loodus” võitsid need preemiad vastavalt „Sookurgede ränne Hortobagys” (Ungari; režissöör Zsolt Cseke) ja „Elu kooskõlas loodusega — Soome: metsa saladus” (Jaapan; operaatorid Koichi Nagura, Shinichiro Kawaguchi, Masanori Sawahata).

Metsaühistute liikmeskond on kasvanud viiendiku võrra

Võrreldes aasta algusega kuulub metsaühistutesse üle viiendiku enam liikmeid küündides pea 3200 metsaomanikuni, teatas SA Erametsakeskus.
 
Augusti lõpu seisuga kuulub metsaühistutesse ligi 3200 metsaomanikku, kellele kuulub kokku üle 183 000 hektari metsamaad. Ühistute liikmetele kuuluva metsamaa pind suurenes kaheksa kuuga pea üheksa protsendi võrra. „Hea meel on tõdeda, et metsaühistute liikmeskond on pidevas kasvus. Nii on üha rohkem metsaomanikke kaasatud struktuuri, mis säästvat metsamajandamist edendab,” lausus SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun.
 
Eestis tegutseb üle 40 metsaühistu, mille tegevuseks on metsa majandamine.

Esita aasta vabatahtliku tiitli kandidaat!



Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus kutsub kõiki esitama 5. oktoobrini vabatahtlike veebiväravas www.vabatahtlikud.ee kandidaate 2010. aasta vabatahtliku tiitlile. Tänavu soovitakse tunnustada mentoreid ja juhendajaid.



Üleriigilise tunnustamisürituse moto on „Märka vabatahtlikku!” ja selle raames ootab Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus infot kandidaatide kohta, kes on tegutsenud või tegutsevad vabatahtlikuna Eestis või mõnes välisriigis. Sel aastal oodatakse esmajoones kandideerima inimesi, kes on teisi vabatahtlikke innustanud ja juhendanud ega ole saanud oma tegevuse eest rahalist tasu.



Oma kandidaadi võivad esitada nii eraisikud, kodanikuühendused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ka ettevõtted. Ettepanekud vaatab läbi komisjon, kuhu kuuluvad eri elualade esindajad. Aasta vabatahtliku tiitel antakse kuni viieteistkümnele vabatahtlikule.


Aasta vabatahtliku tiitli pälvinute nimed tehakse teatavaks rahvusvahelisel vabatahtlike päeval 5. detsembril üleriigilisel vabatahtlike tunnustamisüritusel Tartus Athena keskuses. Tunnustamisürituse patroon on Eesti president Toomas Hendrik Ilves.



Üle Eesti on vabatahtlikke tunnustatud juba alates 2005. aastast, kokku 232 vabatahtlikku: algatajaid, lahenduste loojaid, kaasajaid.



Vabatahtlike tunnustamist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Kohaliku omaalgatuse programm ootab taotlusi

Kohaliku omaalgatuse programmi sügisese vooru taot­luste esitamise tähtaeg on 1. oktoober.

Kohaliku omaalgatuse prog­rammiga soovitakse toetada kohalikku arengut ja kasvatada piirkonda­de konkurentsivõimet ko­halike elanike initsiatiivi, kogu­konna kaasamise ja koostöö tu­gevdamise kaudu.

Taotleja võib olla mittetu­lundusühing, sihtasutus või füüsiline isik seltsingu esindajana (linnapiirkonnas pole seltsing abikõlblik), kui nende liikmeks või asutajaks ei ole koha­lik omavalitsus ega riik.

Maksimaalne taotletav toetussumma on 25 000 krooni. Esimest korda on programmi maakondlikul komisjo­nil sügisvooru taotluste hindamiskoosolekul õigus otsustada, millist varasemates voorudes positiivselt silma paistnud organisatsiooni kuni 25 000 krooniga premee­rida.

Programminõuded ja taotlusvormid on EASi kodulehel kodanikuühiskonna jao­tises.

Teabepäevad enne sügisvooru:

  • 17. septembril Valga maavalitsuses kell 11.
  • 20. september Järva maavalitsuses kell 11.
  • 20. septembril Jõhvis.
  • 20. septembril Haapsalus Kongo hotelli seminariruumis kell 14.
  • 21. septembril  Võru maavalitsuses kell 10.
  • 22. september Saare maavalitsuses kell 12.
  • 23. septembril Jõgeva maavalitsuses kell 10.

Juulis oli majutusettevõtetes rohkem turiste kui mullu

Turismi kõrghooajal juulis peatus Eesti majutusettevõtetes 357 000 turisti, mida on 11% enam kui eelmisel aastal samal ajal, teatab statistikaamet.

Juulis kasutas majutusettevõtete teenuseid 35 000 turisti rohkem kui eelmise aasta samal kuul. Välisturiste peatus majutusettevõtetes 24 000 ja siseturiste 11 000 enam kui mullu. Välisturistid moodustavad endiselt veidi enam kui kaks kolmandikku turistide koguarvust. Juulis kasutas majutusettevõtete teenuseid 244 000 välisturisti, nendest 57% saabus Soomest, 7% Saksamaalt ja 5% Venemaalt. Välisturistid eelistavad enim Tallinna (65% majutatud välisturistidest), Pärnu linna (14%), Tartu linna (4%) ja Saare maakonna (6%) majutusettevõtteid.

Ka Eesti elanikud kasutasid juulis majutusettevõtete teenuseid rohkem kui aasta tagasi. Majutusettevõtetes peatus üle 113 000 siseturisti, mis on 11% rohkem kui eelmise aasta juulis. Siseturistide meelissihtkohtadeks on Pärnu ja Pärnu maakond (16% majutatud siseturistidest), kuid meelsasti peatutakse ka Ida-Viru maakonna (12%), Tallinna (11%) ja Saare maakonna (10%) majutusettevõtetes.

Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 413 krooni (26 eurot), mis on 5% vähem kui eelmise aasta juulis. Esimest korda oli kõige kallim ööbimine Pärnus — keskmiselt 550 krooni (35 eurot). Ühe ööpäeva keskmine maksumus suurenes seal eelmise aasta juuliga võrreldes 12%. Pealinnas maksis ööpäev majutusettevõttes keskmiselt 462 krooni (30 eurot), mis on 8% odavam kui 2009. aasta juulis.

RMK raiub metsi tuleviku arvel

Riigikontroll leiab oma auditis, et Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) raiub riigimetsa parimat osa — vanu metsi viljakatel muldadel — hoogsamalt, kui sellelaadne mets jõuab end taastoota ehk jõuda samasuguse raieküpse vanuseni, vahendab Eesti Looduse Fond oma veebilehel

Hoogne metsaraie vähendab võimalusi, et ka tulevased põlvkonnad saavad riigimetsa majandada niisama tulusalt kui praegu, sest raieks sobivas vanuses nn paremad metsad saavad lihtsalt ühel hetkel otsa.

 Valdav osa riigimetsa majandamise tulust saadakse nn headest metsadest ehk viljakates metsatüüpides (palu-, laane- ja salumetsades) tehtavatest lageraietest. Riigikontrolli auditist selgus, et nendes nn heades metsatüüpides väheneb vanade metsade pindala järsult juba järgmisel kümnendil, sest lageraiete pindala viljakates metsatüüpides on suurem, kui keskealisi metsi vananeda jõuab.

Väljaspool kaitsealasid olevate metsade viljakamates metsatüüpides kaovad senise raiemahu juures vähem kui 20 aastaga vanad kuusikud (90aastased ja vanemad) ning vanad haavikud (40aastased ja vanemad). Vähem kui 30 aastaga saaksid otsa vanad kaasikud (70aastased ja vanemad). Parem on olukord vanade männikutega (100aastased ja vanemad), kuid ka need lõpeksid vähem kui 50 aastaga.

Loe lisa!

Põllumajandusloendusel algas majapidamiste külastamine

Täna, 15. septembril alustavad küsitlejad põllumajandusloenduse nimekirja kuuluvate majapidamiste külastamist, teatab statistikaamet. Küsitletakse neid eraisikuid, kes ei osalenud 1.–10. septembrini toimunud e-loendusel.

Erinevalt varasematest põllumajandusloendustest täidavad küsitlejad põllumajandusloenduse küsimustikud seekord sülearvutis. „Kindlasti on selline andmekogumisviis oluliselt turvalisem kui paberil ankeetide täitmine,” ütles statistikaameti põllumajandusloenduse projektijuht Eve Valdvee. „Küsitlejad edastavad kogutud andmed iga päev statistikaameti serverisse. See teeb andmetöötlusprotsessi oluliselt kiiremaks, samuti tekib ülevaade andmekogumise edenemisest.”

Kõik 132 põllumajandusloenduse küsitlejat on saanud statistikaametis põhjaliku koolituse. Küsitlejad esitavad alati statistikaameti väljaantud pildiga töötõendi ja seejärel lepitakse kokku intervjuuks sobiv aeg. Vajaduse korral saab majapidamise valdaja statistikaameti klienditoe telefonil 625 9100 helistades üle kontrollida, kes on tema piirkonna küsitleja.

Statistikaameti küsitlejad külastavad majapidamisi kõigil nädalapäevadel kella 9–21. Loendusküsimustiku täitmine võtab aega keskmiselt 45 minutit.

Juriidilised isikud ja enne 19.07.2010 eSTATis registreeritud eraisikud saavad eSTATis andmeid esitada 1. oktoobrini. Ülejäänud eraisikute jaoks lõppes e-loendus reedel. 

1.–10. septembrini esitas e-loendusel andmed 2350 majapidamist, st ligi 10% loendusnimekirjas olevatest majapidamistest.
Põllumajandusloendusel uuritakse majapidamisi, kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks. Selliseid majapidamisi on Eestis ligi 30 000.

Lisainfo

Jagatakse raha turistide köitmiseks

Eesti omavalitsustelt laekus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) oma turismiobjektide kordategemiseks 127 taotlust summas 2,7 miljardit krooni. Raha jagatakse külastatavuse suurendamise meetmest aga kõigest 200 miljonit krooni.

Projektide hulgas on õige palju ka neid, mis aitaksid väikestele kohtadele suure sõõmu elujõudu anda. Näiteks plaanitakse Pärnumaale Paikusele rajada kiviaegse küla teemapark, muuta Järvamaal Imaveres atraktiivsemaks Eesti piimandusmuuseum, luua Räpinas Sillapää lossis aiandus- ja floristikakeskus, arendada Mustvees välja väikesadam ja Peipsi veeturismi keskus jne.

Rahastusotsused tehakse novembriks.

Mari Kalkun astub sügisesse uue plaadiga „Vihmakõnõ”

Mari Kalkun. Foto: Annika Hints
Täna ilmub Mari Kalkuni teine album „Vihmakõnõ”, mis on pühendatud vanavanematele.

Mari Kalkuni esikalbum „Üü tulõk” ilmus plaadifirmas Õunaviks 2007. aastal ja selle müük on ületanud kõik ootused: „Üü tulõk” on saanud kaks lisatiraaži ja laoseis eeldaks kolmandatki.
 Vahepeal on Mari käinud kontserte andmas mitmel pool Euroopas ja koos Pastacaga ühistuuril Jaapanis.

Uue plaadi esitluskontserdid algavad Eestis — 15. septembril Tallinnas Vanalinna muusikamajas, 16. septembril Tartus Genialistide klubis ja 18. septembril Võrus kultuurimajas Kannel — ja viivad Mari ka tuurile Soome, pulmapeole Armeeniasse ja ehk isegi Hiinasse.

Nagu esikalbum, on ka „Vihmakõnõ” isiklik ja juurtest lähtuv, ent sellega astub Mari Kalkun sammu edasi eksperimentaalsuse ning kõlamaastike avardamise poole. Meloodiad on liikunud lähemale minimalistlikule regilaulule.

Laulude sõnad pärinevad eesti, võru ja setu luuletajatelt nii kaasajast kui ka eelmisest sajandist. Ühe loo sõnade autor on tema onupoeg Andreas Kalkun.

Instrumentidena on kasutatud kandleid, klaverit, kitarri, akordioni, kontrabassi, viiulit, isoleertoru ja meloodikat.

Kuula!
Mari Kalkun „Hommikuvalge”
[audio:https://kylauudis.ee/wp-content/uploads/Mari_Kalkun_Hommikuvalge.mp3|titles=Hommikuvalge]

Loe Õunaviksi veebihäälekandjast Mahlapress ka intervjuud Mari Kalkuniga!