Rubriik: Eesti

Võru muusikakool avab pärast remonti taas uksed

Kolmapäeval, 29. septembril algusega kell 18 toimub Võru muusikakooli rekonstrueeritud hoone pidulik avakontsert. Kontserdi järel on kõikidele huvilistele uudistamiseks avatud ka hoone klassiruumid.

Võru muusikakooli hoone rekonstrueerimistöid alustati möödunud aasta juulis. Hoone sisemus on pea tundmatuseni muutunud. Lisaks uuenenud klassiruumidele on muusikakoolis nüüd moodne sisustus, kaasaegne heliisolatsioon ja akustika.

Projekti kogumaksumus oli 5,8 miljonit krooni, millest Võru linna omaosalus moodustas 800 000 krooni. Enamiku vajaminevast rahast saadi kohalike omavalitsuste investeeringutoetuste programmist.

Avakontserdil astuvad üles muusikakooli oma õpilased ja õpetajad.

„Täidame vastremonditud koolimaja armsaks saanud lugudega, et oleks hää õppida, harjutada, unistada, elamusi pakkuda ja saada,” sõnas muusikakooli direktor Celia Roose.

Nädalavahetusel oodatakse üle maailma linde loendama

Foto: Erkki Peetsalu
Sel nädalavahetusel, 2.-3. oktoobril on traditsioonilised rahvusvahelised linnuvaatluspäevad Birdwatch 2010. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub neil päevil kõiki minema õue ja meie sulelistele naabritele tähelepanu pöörama. Seda võib teha nii omal käel kui ühineda mõne korraldatud linnuretkega.

Rahvusvahelisi linnuvaatluspäevi korraldab maailma linnukaitseorganisatsioonide ühendus BirdLife International iga sügise oktoobri esimesel nädalavahetusel juba alates 1993. aastast. Eestis koordineerib tegevust Eesti Ornitoloogiaühing.

Vaatluspäevade esmased tulemused võetakse kokku juba pühapäeval, 3. oktoobril. Seetõttu palume võimalusel oma vaatlused saata juba pühapäeval hiljemalt kell 15 e-postiga aadressile linnuvaatlus@eoy.ee.

Neil, kes andmete kiirkogumises ei saa osaleda, palub Eesti Ornitoloogiaühing saata hiljemalt 10. oktoobriks. Kuidas täpselt linde vaadelda ja kirja panna, saab lugeda aadressil www.eoy.ee.

Võrtsjärve piirkond tutvustab end täna Euroopale

Euroopa tähistab tänast rahvusvahelist turismipäeva Brüsselis toimuva turismifoorumi ja rahvusvahelise konkursi EDEN 2010 piduliku galaga. Eestit esindab galal selleaastase konkursi “Eesti avastamata aarded 2010. Veeturism“ võitja SA Võrtsjärv.

„EDEN on Euroopas mainekas turismikonkurss, mille abil on võimalik piirkondadele enam tähelepanu tõmmata. Võrtsjärve piirkonnal on suurepärane võimalus end täna Euroopa silmis nähtavaks teha, mis aitab tõsta ka Eesti üldist tuntust veeturismi sihtkohana,” kommenteeris EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso. Lisaks SA Võrtsjärv esindajatele on Brüsselis ka eelmiste aastate võitjate Viljandi linna ja Soomaa Rahvuspargi töötajad.

Võrtsjärv võlus juunikuus toimunud konkursil rahvusvahelist žüriid tugevate ja mitmekesiste turismitoodete, väga hästi toimiva koostöö ning rikkalike traditsioonide säilitamisega.

Suvisel võitjate väljakuulutamisel tõi Võrtsjärve Sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee välja  Võrtsjärve piirkonna kolm olulisemat tugevust. Esiteks Võrtsjärv kui unikaalne loodusressurss ise, teiseks piirkonna rikkalik ajaloo- ja kultuuritraditsioon ja nende  jätkusuutlikkus ning kolmandaks kvaliteetsed ja mitmekesised turismipaketid, mis on sündinud tugeva koostöö tulemusena kõigi piirkonna osapoolte – nii valdade, mittetulundusühingute kui kohalike turismiettevõtjate vahel. Võrtsjärve piirkonda iseloomustavad iidsed kalurikülad, ajalooline kalapüügialus kalepurjekas, Eesti ainuke mageveekalade järvemuuseum, angerja-, latika-, koharikas järv ning muistne torupilli mängimise kultuur.

EDEN on Euroopa tippsihtkohtade (European Destinations of Excellence) akronüüm. See on Euroopa Komisjoni algatatud ja toetatud projekt, mis edendab säästva turismi arengumudeleid kogu Euroopa Liidus. Projekti aluseks on riiklikud iga-aastased konkursid, kus valitakse iga riigi üks tippsihtkoht. Igal aastal on erinev teema, mille valib Euroopa Komisjon koos vastavate riikide turismiametitega.

Vargamäel maitsti parimaid õuna-pohlamoose

A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel peeti eile mihklipäeva. Osalejad said villa kraasida, kedervarrega ja vokiga kedrata ja lõnga korrutada. Samuti jagati soovitusi, mida mihklipäeval ilma ennustades tähele panna. Praeguse ilmaprognoosi järgi ennustades peaks talv tulema lühike ja vähese lumega, kuid sügis on jahedavõitu. 

 Et Anton Hansen Tammsaare lemmikuks olnud õuna-pohlamoos, siis korraldas muuseum ka selle moosi võistluse. Moosikonkursile esitati 4 õuna-pohlamoosi, mille seast tuli pimemaitsmise teel oma lemmik valida ning valikut ka põhjendada. Pikka aega oli kolmel moosil ühepalju hääli, kuid lõpuks edestas teisi Claire Miljukova keedetud õuna-pohlamoos vaniljega.  Kahjuks pole säilinud retsepti, mille järgi kirjanik moosi keetis, kuid ehk õnnestub tulevastel muuseumikülastajatel proovida tänavust võitjamoosi. 

 Järgmine õuna-pohlamoosi konkurss toimub juba aastal 2011.

Allikas www.jarva.ee

Stipendium kogukonna elu edendajale

Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis kuulutab välja konkursi Domus Dorpatensise stipendiumile, mis on mõeldud kogukonna elu edendajale.

Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada ning tunnustada kodanikualgatust ning kohaliku elu edendamist. Stipendium on mõeldud isikule, kes läbi oma tegevuse on oluliselt kaasa aidanud kogukonna üldisele arengule või on silma paistnud kogukonna jaoks olulise saavutusega. Stipendiumi suurus on 15 000 krooni.

Stipendiumile saavad kandideerida kõik Eesti Vabariigi alalised elanikud. Stipendiumile võib esitada nii iseennast kui ka teisi sobilikke kandidaate. Taotlemiseks tuleb saata SA-le Domus Dorpatensis kas posti või e-posti teel:
– vabas vormis kirjutatud stipendiumiavaldus;
– kandidaadi curriculum vitae;
– põhjendus taotlusele koos kandidaadi saavutuste mõju kirjeldusega ning soovitajate kontaktidega.

Taotluste esitamise tähtaeg on 1. november 2010. Hilinenud taotlusi ei arvestata. Stipendium eraldatakse vastavalt stipendiumi statuudile. Stipendiumi eraldamise otsus tehakse avalikuks stipendiumi üleandmisel kodanikupäeva ürituste raames 2010. aastal novembri lõpus.

Lisainfo: Teaduse ja Kultuuri SA Domus Dorpatensis, www.dorpatensis.ee

Otsitakse aasta keskkonnategu ja keskkonnategijat

Keskkonnaministeerium kutsub konkursil „Aasta keskkonnategu 2010” osalema kõiki eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes on teinud elukeskkonna puhtamaks muutmiseks positiivseid tegusid.
 
Võitjaid ootab 70 000 krooni ja keskkonnamärgi kasutamise õigus. 

Konkursiga soovitakse tunnustada viimase 12 kuu tublimaid tegijaid ja innustada nii üksikisikuid kui ka organisatsioone võtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse vallas tunnustuse pälvinud tegudest. 



Osaleda saab kolmes kategoorias: 
aasta keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas mõju avaldanud projektid, üritused, kampaaniad; 

aasta keskkonnateokese auhinnale saavad kandideerida laste ja koolinoorte keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldatud ettevõtmised; 

aasta keskkonnategija auhinnale saavad kandideerida ettevõtted lausa neljas alakategoorias: keskkonnajuhtimises, keskkonnasõbraliku toote või teenuse pakkumises, keskkonnahoidliku tehnoloogilise protsessi juurutamises ning rahvusvahelises keskkonnakoostöös.


Konkursil osalemise ankeedid saab keskkonnaministeeriumi kodulehelt aadressil www.envir.ee/keskkonnategu. Ankeetide esitamise viimane päev on 20. oktoober 2010. 


Konkursi võitjad kuulutatakse välja detsembri alguses.

Paku oma kandidaat aasta vabatahtliku tiitlile

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus kutsub 5. oktoobrini esitama Vabatahtlike Väravas www.vabatahtlikud.ee kandidaate 2010. aasta vabatahtliku tiitlile. Sel aastal soovitakse tunnustada mentoreid ja juhendajaid.

Üleriigilise tunnustamisürituse motoks on “Märka vabatahtlikku!” ja selle raames ootab Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus infot kandidaatidest, kes on tegutsenud või tegutsevad vabatahtlikuna Eestis või Eesti vabatahtlikuna välisriigis. Tänavusteks kandidaatideks oodatakse inimesi, kes on teistele mentoriks ja juhendajaks, innustades ja toetades muuhulgas ka teisi vabatahtlikke, ning kes ei ole saanud rahalist tasu tegevuse eest, mille eest ta tunnustamisele esitatakse.

Oma kandidaadi võivad esitada nii eraisikud, kodanikuühendused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ettevõtted. Laekunud ettepanekud vaatab läbi komisjon, kuhu kuuluvad esindajad erinevatelt elualadelt. Aasta vabatahtliku tiitel antakse kuni viieteistkümnele vabatahtlikule.

Aasta vabatahtliku tiitli pälvinute nimed tehakse teatavaks rahvusvahelisel vabatahtlike päeval 5. detsembril üleriigilisel vabatahtlike tunnustamisüritusel Tartus Athena Keskuses. Vabatahtlike tunnustamist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital regionaalministri haldusalas.

Allikas: Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, www.vabatahtlikud.ee

Maavald taotleb hiitele maamaksuvabastust

Eesti põlise loodususu järgijaid ühendav Maavalla koda teatas lõppenud nädalal, et on erakondadele saatnud ettepanekud täiendada 2011. aasta riigikogu valimiste platvorme kultuuripärandi ja usuvabaduse valdkonnas.

Muu hulgas taotletakse, et looduslikud pühapaigad vabastataks maamaksust samamoodi kui võõrsilt tulnud usundite pühakojad; suitsusaun ja hiied esitataks UNESCO kultuuripärandi nimistusse; kaotataks riigipalgaliste pastorite ehk kaplanite ametikoht ning võimaldataks igal aastal valida teatav arv päevi isiklike (usu)pühade tähistamiseks.

Maavalla koda teeb ettepaneku suurendada kultuurivaldkonna eelarvet 50% ning sellest pool suunata pärimuskultuurile, toetades kohalikke põliseid kultuuriruume, looduslikke pühapaiku, talurahvaehitust, regilaulu jms.

Koda juhib pöördumises tähelepanu, et Eesti riik on süveneva usuvabaduse ja inimõiguste rikkumise teel, mis põhjustab kodanike võõrandumist võimust ja süvendab ühiskonna tasakaalutust. Riigi- ja omavalitsusasutused on põhiseaduse vastaselt asunud rahastama ja korraldama usulist pööramist ning loonud olukorra, kus mittekristlasi koheldakse nende maailmavaate alusel ebavõrdselt.

Erakondadele saadetud kirja ja ettepanekud leiate aadressil http://www.maavald.ee/koda.html?rubriik=16&id=4046&op=lugu.

Allikas: Loodusajakiri Uudistaja

Kalapüügiandmete esitamise kord muutub

Alates tuleva aasta 1. jaanuarist kehtivad kalapüügiandmete esitamise korra muudatused, nende eesmärgiks on saada parem kontroll kalakoguste üle, mis on püütud kutselise kaluri kõigi püügivahenditega.

Enne püügilt naasmist nõutakse nüüd andmete esitamist kõikide kutselise kalapüügivahendite tarvituse korral. Praegu kehtib selline nõue üksnes mõrra- ja põhjanoodapüügi kohta. See kohustus võimaldab inspektoril püüdjale ootamatult vastu minna ja kontrollida deklareeritud kalakoguseid ning vajaduse korral ka kasutatud püügivahendeid.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Aasta puitehitise konkursil tunnustatakse
parimaid puitehitisi ja arhitekte

„Puitehitis 2010” on arhitektuuri- ja puidusektoris aasta kulminatsioon. Konkurss aitab leida, esile tõsta ja laiemalt tutvustada arhitekte ja ehitisi, mille ehituses on puitu kasutatud parimal võimalikul viisil nii arhitektuurses, tehnilises kui ka ehituslikus mõttes.

Eesti Metsatööstuse Liit on korraldanud aasta puitehitise konkurssi juba seitsmel aastal ning selle aja jooksul on konkursile esitatud kokku üle 400 puitehitise. Tänavusel konkursil on Eesti Kultuurkapital pannud välja peapreemia arhitektile, kelle tööd pärjatakse aasta puitehitise tiitliga.

Vineeri kasutamise kategooria parimat premeerib UPM-Kymmene Otepää Vineeritehase AS 10 000kroonise preemiaga. Parima höövelmaterjali kasutamise tiitli saajat premeerib Raitwood (AS Rait) 10 000 krooniga ja parima liimpuidu kasutamise tiitli saajat premeerib OÜ Peetri Puit 10 000 krooniga.

Lisaks eeltoodud kategooriatele on tänavusele konkursile lisatud kategooria „Tehasemaja 2010″, mille auhinna on välja pannud Eesti Puitmajaliit.

Aasta puitehitis koos teiste väljavalitutega kuulutakse välja 25. novembril kell 17 Kumus. Võitjate väljakuulutamisele eelneb puitarhitektuurile pühendatud rahvusvaheline konverents „PUIT – homse elukeskkonna võti”.

Konkursi tingimused ja osalemisankeedi leiab veebilehelt www.puuinfo.ee.

Matsalu loodusfilmide festivali võitis Soome film

Matsalu loodusfilmide festivali peapreemia võitis Soome režissööri Petteri Saario film „Elu piiril, 1. osa: Õli lainetel”. Kategoorias „Loodus” võitis esimese preemia film „Böömimaa — aasta märgalal” (Austria; režissöörid Michael Schlamberger, Jiri Pet) ja kategoorias „Inimene ja loodus” film „Jääskulptor” (Šveits; režissöör Alberto Meroni).

Žürii eriauhinna said filmid „Kaotatud aastad — merikilpkonna odüsseia” (Austraalia; režissöör Jeremy Hogarth), „Kašelott, ahoi!” (Saksamaa; režissöör Volker Barth) ja „Looduskaitsepõgenikud. Paradiisist välja saadetud” (Saksamaa; režissöör Steffen Keulig).

Kategoorias „Loodus” sai parima režii preemia „Targad taimed” (Saksamaa; režissöör Volker Arzt, Saksamaa) ja parima operaatoritöö preemia „Viljapõllu saladus” (Saksamaa; operaatorid Jan Haft, Kay Ziesenhenne, Felix Pustal), kategoorias „Inimene ja loodus” võitsid need preemiad vastavalt „Sookurgede ränne Hortobagys” (Ungari; režissöör Zsolt Cseke) ja „Elu kooskõlas loodusega — Soome: metsa saladus” (Jaapan; operaatorid Koichi Nagura, Shinichiro Kawaguchi, Masanori Sawahata).

Metsaühistute liikmeskond on kasvanud viiendiku võrra

Võrreldes aasta algusega kuulub metsaühistutesse üle viiendiku enam liikmeid küündides pea 3200 metsaomanikuni, teatas SA Erametsakeskus.
 
Augusti lõpu seisuga kuulub metsaühistutesse ligi 3200 metsaomanikku, kellele kuulub kokku üle 183 000 hektari metsamaad. Ühistute liikmetele kuuluva metsamaa pind suurenes kaheksa kuuga pea üheksa protsendi võrra. „Hea meel on tõdeda, et metsaühistute liikmeskond on pidevas kasvus. Nii on üha rohkem metsaomanikke kaasatud struktuuri, mis säästvat metsamajandamist edendab,” lausus SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun.
 
Eestis tegutseb üle 40 metsaühistu, mille tegevuseks on metsa majandamine.

Esita aasta vabatahtliku tiitli kandidaat!



Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus kutsub kõiki esitama 5. oktoobrini vabatahtlike veebiväravas www.vabatahtlikud.ee kandidaate 2010. aasta vabatahtliku tiitlile. Tänavu soovitakse tunnustada mentoreid ja juhendajaid.



Üleriigilise tunnustamisürituse moto on „Märka vabatahtlikku!” ja selle raames ootab Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus infot kandidaatide kohta, kes on tegutsenud või tegutsevad vabatahtlikuna Eestis või mõnes välisriigis. Sel aastal oodatakse esmajoones kandideerima inimesi, kes on teisi vabatahtlikke innustanud ja juhendanud ega ole saanud oma tegevuse eest rahalist tasu.



Oma kandidaadi võivad esitada nii eraisikud, kodanikuühendused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ka ettevõtted. Ettepanekud vaatab läbi komisjon, kuhu kuuluvad eri elualade esindajad. Aasta vabatahtliku tiitel antakse kuni viieteistkümnele vabatahtlikule.


Aasta vabatahtliku tiitli pälvinute nimed tehakse teatavaks rahvusvahelisel vabatahtlike päeval 5. detsembril üleriigilisel vabatahtlike tunnustamisüritusel Tartus Athena keskuses. Tunnustamisürituse patroon on Eesti president Toomas Hendrik Ilves.



Üle Eesti on vabatahtlikke tunnustatud juba alates 2005. aastast, kokku 232 vabatahtlikku: algatajaid, lahenduste loojaid, kaasajaid.



Vabatahtlike tunnustamist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Kohaliku omaalgatuse programm ootab taotlusi

Kohaliku omaalgatuse programmi sügisese vooru taot­luste esitamise tähtaeg on 1. oktoober.

Kohaliku omaalgatuse prog­rammiga soovitakse toetada kohalikku arengut ja kasvatada piirkonda­de konkurentsivõimet ko­halike elanike initsiatiivi, kogu­konna kaasamise ja koostöö tu­gevdamise kaudu.

Taotleja võib olla mittetu­lundusühing, sihtasutus või füüsiline isik seltsingu esindajana (linnapiirkonnas pole seltsing abikõlblik), kui nende liikmeks või asutajaks ei ole koha­lik omavalitsus ega riik.

Maksimaalne taotletav toetussumma on 25 000 krooni. Esimest korda on programmi maakondlikul komisjo­nil sügisvooru taotluste hindamiskoosolekul õigus otsustada, millist varasemates voorudes positiivselt silma paistnud organisatsiooni kuni 25 000 krooniga premee­rida.

Programminõuded ja taotlusvormid on EASi kodulehel kodanikuühiskonna jao­tises.

Teabepäevad enne sügisvooru:

  • 17. septembril Valga maavalitsuses kell 11.
  • 20. september Järva maavalitsuses kell 11.
  • 20. septembril Jõhvis.
  • 20. septembril Haapsalus Kongo hotelli seminariruumis kell 14.
  • 21. septembril  Võru maavalitsuses kell 10.
  • 22. september Saare maavalitsuses kell 12.
  • 23. septembril Jõgeva maavalitsuses kell 10.

Juulis oli majutusettevõtetes rohkem turiste kui mullu

Turismi kõrghooajal juulis peatus Eesti majutusettevõtetes 357 000 turisti, mida on 11% enam kui eelmisel aastal samal ajal, teatab statistikaamet.

Juulis kasutas majutusettevõtete teenuseid 35 000 turisti rohkem kui eelmise aasta samal kuul. Välisturiste peatus majutusettevõtetes 24 000 ja siseturiste 11 000 enam kui mullu. Välisturistid moodustavad endiselt veidi enam kui kaks kolmandikku turistide koguarvust. Juulis kasutas majutusettevõtete teenuseid 244 000 välisturisti, nendest 57% saabus Soomest, 7% Saksamaalt ja 5% Venemaalt. Välisturistid eelistavad enim Tallinna (65% majutatud välisturistidest), Pärnu linna (14%), Tartu linna (4%) ja Saare maakonna (6%) majutusettevõtteid.

Ka Eesti elanikud kasutasid juulis majutusettevõtete teenuseid rohkem kui aasta tagasi. Majutusettevõtetes peatus üle 113 000 siseturisti, mis on 11% rohkem kui eelmise aasta juulis. Siseturistide meelissihtkohtadeks on Pärnu ja Pärnu maakond (16% majutatud siseturistidest), kuid meelsasti peatutakse ka Ida-Viru maakonna (12%), Tallinna (11%) ja Saare maakonna (10%) majutusettevõtetes.

Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 413 krooni (26 eurot), mis on 5% vähem kui eelmise aasta juulis. Esimest korda oli kõige kallim ööbimine Pärnus — keskmiselt 550 krooni (35 eurot). Ühe ööpäeva keskmine maksumus suurenes seal eelmise aasta juuliga võrreldes 12%. Pealinnas maksis ööpäev majutusettevõttes keskmiselt 462 krooni (30 eurot), mis on 8% odavam kui 2009. aasta juulis.

RMK raiub metsi tuleviku arvel

Riigikontroll leiab oma auditis, et Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) raiub riigimetsa parimat osa — vanu metsi viljakatel muldadel — hoogsamalt, kui sellelaadne mets jõuab end taastoota ehk jõuda samasuguse raieküpse vanuseni, vahendab Eesti Looduse Fond oma veebilehel

Hoogne metsaraie vähendab võimalusi, et ka tulevased põlvkonnad saavad riigimetsa majandada niisama tulusalt kui praegu, sest raieks sobivas vanuses nn paremad metsad saavad lihtsalt ühel hetkel otsa.

 Valdav osa riigimetsa majandamise tulust saadakse nn headest metsadest ehk viljakates metsatüüpides (palu-, laane- ja salumetsades) tehtavatest lageraietest. Riigikontrolli auditist selgus, et nendes nn heades metsatüüpides väheneb vanade metsade pindala järsult juba järgmisel kümnendil, sest lageraiete pindala viljakates metsatüüpides on suurem, kui keskealisi metsi vananeda jõuab.

Väljaspool kaitsealasid olevate metsade viljakamates metsatüüpides kaovad senise raiemahu juures vähem kui 20 aastaga vanad kuusikud (90aastased ja vanemad) ning vanad haavikud (40aastased ja vanemad). Vähem kui 30 aastaga saaksid otsa vanad kaasikud (70aastased ja vanemad). Parem on olukord vanade männikutega (100aastased ja vanemad), kuid ka need lõpeksid vähem kui 50 aastaga.

Loe lisa!

Põllumajandusloendusel algas majapidamiste külastamine

Täna, 15. septembril alustavad küsitlejad põllumajandusloenduse nimekirja kuuluvate majapidamiste külastamist, teatab statistikaamet. Küsitletakse neid eraisikuid, kes ei osalenud 1.–10. septembrini toimunud e-loendusel.

Erinevalt varasematest põllumajandusloendustest täidavad küsitlejad põllumajandusloenduse küsimustikud seekord sülearvutis. „Kindlasti on selline andmekogumisviis oluliselt turvalisem kui paberil ankeetide täitmine,” ütles statistikaameti põllumajandusloenduse projektijuht Eve Valdvee. „Küsitlejad edastavad kogutud andmed iga päev statistikaameti serverisse. See teeb andmetöötlusprotsessi oluliselt kiiremaks, samuti tekib ülevaade andmekogumise edenemisest.”

Kõik 132 põllumajandusloenduse küsitlejat on saanud statistikaametis põhjaliku koolituse. Küsitlejad esitavad alati statistikaameti väljaantud pildiga töötõendi ja seejärel lepitakse kokku intervjuuks sobiv aeg. Vajaduse korral saab majapidamise valdaja statistikaameti klienditoe telefonil 625 9100 helistades üle kontrollida, kes on tema piirkonna küsitleja.

Statistikaameti küsitlejad külastavad majapidamisi kõigil nädalapäevadel kella 9–21. Loendusküsimustiku täitmine võtab aega keskmiselt 45 minutit.

Juriidilised isikud ja enne 19.07.2010 eSTATis registreeritud eraisikud saavad eSTATis andmeid esitada 1. oktoobrini. Ülejäänud eraisikute jaoks lõppes e-loendus reedel. 

1.–10. septembrini esitas e-loendusel andmed 2350 majapidamist, st ligi 10% loendusnimekirjas olevatest majapidamistest.
Põllumajandusloendusel uuritakse majapidamisi, kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks. Selliseid majapidamisi on Eestis ligi 30 000.

Lisainfo

Jagatakse raha turistide köitmiseks

Eesti omavalitsustelt laekus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) oma turismiobjektide kordategemiseks 127 taotlust summas 2,7 miljardit krooni. Raha jagatakse külastatavuse suurendamise meetmest aga kõigest 200 miljonit krooni.

Projektide hulgas on õige palju ka neid, mis aitaksid väikestele kohtadele suure sõõmu elujõudu anda. Näiteks plaanitakse Pärnumaale Paikusele rajada kiviaegse küla teemapark, muuta Järvamaal Imaveres atraktiivsemaks Eesti piimandusmuuseum, luua Räpinas Sillapää lossis aiandus- ja floristikakeskus, arendada Mustvees välja väikesadam ja Peipsi veeturismi keskus jne.

Rahastusotsused tehakse novembriks.

Mari Kalkun astub sügisesse uue plaadiga „Vihmakõnõ”

Mari Kalkun. Foto: Annika Hints
Täna ilmub Mari Kalkuni teine album „Vihmakõnõ”, mis on pühendatud vanavanematele.

Mari Kalkuni esikalbum „Üü tulõk” ilmus plaadifirmas Õunaviks 2007. aastal ja selle müük on ületanud kõik ootused: „Üü tulõk” on saanud kaks lisatiraaži ja laoseis eeldaks kolmandatki.
 Vahepeal on Mari käinud kontserte andmas mitmel pool Euroopas ja koos Pastacaga ühistuuril Jaapanis.

Uue plaadi esitluskontserdid algavad Eestis — 15. septembril Tallinnas Vanalinna muusikamajas, 16. septembril Tartus Genialistide klubis ja 18. septembril Võrus kultuurimajas Kannel — ja viivad Mari ka tuurile Soome, pulmapeole Armeeniasse ja ehk isegi Hiinasse.

Nagu esikalbum, on ka „Vihmakõnõ” isiklik ja juurtest lähtuv, ent sellega astub Mari Kalkun sammu edasi eksperimentaalsuse ning kõlamaastike avardamise poole. Meloodiad on liikunud lähemale minimalistlikule regilaulule.

Laulude sõnad pärinevad eesti, võru ja setu luuletajatelt nii kaasajast kui ka eelmisest sajandist. Ühe loo sõnade autor on tema onupoeg Andreas Kalkun.

Instrumentidena on kasutatud kandleid, klaverit, kitarri, akordioni, kontrabassi, viiulit, isoleertoru ja meloodikat.

Kuula!
Mari Kalkun „Hommikuvalge”
[audio:https://kylauudis.ee/wp-content/uploads/Mari_Kalkun_Hommikuvalge.mp3|titles=Hommikuvalge]

Loe Õunaviksi veebihäälekandjast Mahlapress ka intervjuud Mari Kalkuniga!

Venemaa balalaikavirtuoos leiab taas tee Eestisse

Eesti publikut lummanud meisterlik Venemaa balalaikamängija Aleksei Arhipovski (pildil) tuleb taas Eestisse ning annab kontserdi Tallinnas, Tartus ja Viljandis, annab teada pärimusmuusika keskus.

Keskuse juhataja Ando Kiviberg ütles, et Arhipovski Eestisse toomine on seotud 1. ja 2. oktoobril Viljandis toimuva traditsioonilise pärimusmuusika lõikuspeoga. Tänavu tõotab see kujuneda tavapärasest rahvusvahelisemaks, sest samal ajal peavad Viljandis aastakoosolekut Euroopa maailmamuusika festivalide foorumi delegaadid. „Tahame neile oma esinejatele kõrval tutvustada ka paari lähinaabrite tipptegijat. Et aga pikk teekond Moskvast siia läheks täie ette, otsustasime juhust kasutades Arhipovski ka Tallinna ja Tartu publiku ette viia,” lausus ta.

Venemaa üks tuntumaid balalaikavirtuoose Arhipovski annab kontserdi Tallinnas Vene kultuurikeskuses 30. septembril ja Tartus Athena keskuses 1. oktoobril. Viljandis astub ta lõikuspeo külaliste ette 2. oktoobri hilisõhtul.

Arhipovski puhul on tegu pillimehega, kes suudab nobedate näppude, kolmekeelse pilli ja tagasihoidlike elektrooniliste abivahenditega tekitada illusiooni, justkui esineks terve orkester. Tema etteasted pakatavad kirest, pühendumisest ja artistlikkusest, mida paljud tema austajad on iseloomustanud kui näidet tõelisest vene hingest. Suur osa Eesti inimestest sai Arhipovskiga tuttavaks tänavuse vabariigi aastapäeva kontserdi teleülekande kaudu.

Vaata lisa!

Paku välja aasta kõige koerasõbralikum tegu!

Alates tänasest saab kuni 26. septembrini esitada kandidaate juba kolmandat aastat toimuvale konkursile „Aasta kõige koerasõbralikum tegu”.

„Aasta kõige koerasõbralikum tegu” on tiitel, mis omistatakse isikule või isikutele, kes on oma tegevusega andnud viimasel aastal märkimisväärse panuse Eesti koerapidamiskultuuri ja heade koerapidamistavade edendamisse ning koduta loomade probleemi teadvustamisse ja leevendamisse.

Tiitlile võib kandideerida Eestis elav või tegutsev füüsiline või juriidiline isik või isikute rühm. Kandidaate võivad esitada kõik Eestis elavad või tegutsevad isikud. Kandidaadi esitamiseks tuleb edastada elektrooniline taotlus aadressil www.bigmatchshow.ee/konkurss. Ettepanek peab sisaldama informatsiooni kandidaadi ja ettepaneku tegija andmete kohta ning lühikest argumenteeritud selgitust-põhjendust, miks just see kandidaat on oma tegevusega/teoga silma paistnud.

Esitatud nominentide hulgast valib žürii välja kolm kandidaati, kellest tiitlivõitja selgub kahenädalase internetihääletuse teel.

Tiitlivõitja saab tunnustatud 17. oktoobril Tallinnas toimuval traditsioonilisel heategevuslikul koertenäitusel.

Noorteorganisatsioonid otsivad „Head eeskuju”

Täna algab kandidaatide esitamine konkursile „Hea eeskuju 2010”, millega tunnustatakse noori, kelle pealehakkamine, sihikindel töö ja võime kaasa haarata teisi, on muutnud meie kodukanti ja elukeskkonda paremaks.

Konkurss kuulutatakse avatuks koostööleppe sõlmimisega täna kell 14 Tallinnas Olümpia hotellis. Ühist eesmärki näitava leppe sõlmivad MTÜ Noortekonverentsid, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Lastekaitse Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Lastevanemate Liit, Tegusad Eesti Noored ja UNICEF Eesti.

Ettevõtmise patrooni, Riigikogu esimehe Ene Ergma sõnul, on kaks aastat korraldatud konkurss näidanud, kui palju on tublisid ja ettevõtlikke noori, kes panustavad Eesti ühiskonna arengusse juba täna.

Tunnustatud ühiskonnategelastest ja noorteorganisatsioonide esindajatest koosnev žürii valib kandidaatide seast välja ühe noore, kes pälvib „Hea eeskuju” tiitli ja 20 000 kroonise stipendiumi, mis on mõeldud noorele tema edasiõppimise toetamiseks.

„Hea Eeskuju kandidaate saavad esitada kõik inimesed, kes usuvad, et kandidaadi tublid teod vääriksid tunnustust. Taotlusvormi saab aadressilt www.noortekonverents.ee,” selgitas tänusündmuse korraldaja Ott Sarapuu.

Kandidaate saab esitada kuni 17. oktoobrini. Tänusündmuse auhinna-gala toimub noortekonverentsi „Lahe koolipäe”v raames 4. novembril Tartus Vanemuise teatris.

Kuldmugula tiitli võitis kodumaine Ando

Kartuliakadeemia külastajad valisid kümne kartulisordi seast ülekaalukalt oma lemmikuks Jõgeva sordiaretuse instituudis aretatud „Ando”.

Oma arvamust avaldas eile Eesti Vabaõhumuuseumi leiva- ja kartulipäeva raames avatud Kartuliakadeemias ligi 500 inimest ning lisaks ”Kuldmugula” tiitli pälvinud „Andole” hinnati maitsmistestil kõrgelt ka sorte „Piret”, „Anti” ja „Red Lady”.
 
Jõgeva sordiaretuse instituudi teaduri Aide Tsahkna sõnul on „Ando” suhteliselt kõrge kuivaine sisaldusega sort, mis sobib suurepäraselt pudru valmistamiseks, aga ka keedukartuliks. Tsahkna sõnul on „Ando” hiline ja lehemädanikukindel sort, mis sobib hästi mahetootmiseks. „Ando” on hinnatud rahvakartul, mis on levinud paljudes kodumajapidamistes.

Eesti Kulinaaria Instituudi akadeemik Angelica Udeküll pakkus vabaõhumuuseumis „Andost” valmistatud kartuli-sarapuupähkli plaadikooki.

Kulinaariainstituudi, Eesti põllumajandus-kaubanduskoja (EPKK) ja põllumajandusministeeriumi koostöös korraldatud Kartuliakadeemia vastu oli huvi väga suur.

Kokku sõid külastajad ära üle 300 kilo kartulieid. Kartuliakadeemias tutvustati kokku 22 erinevat kartulisorti ning neli Eesti tippkokka valmistasid Eesti Kulinaaria Instituudi juhi Dimitri Demjanovi eestvedamisel erinevaid kartuliroogi: kooke, suppe, salateid, vormiroogi, muffineid, küpsiseid, terriini, püreesid jm. Ettekannetega esinesid kartuliteadlased.
 
„Ettevõtmise suureks kasuks on see, et Kartuliakadeemia raames said kokku sordiaretajad, põllumehed, kokad ja tarbijad. Kvaliteetne Eesti tooraine on iga hea toidu alus. Pärast tänast oleme kõik targemad,” ütles Dimitri Demjanov.
 
EPKK juhataja Roomet Sõrmuse sõnul on koostöö Eesti põllumeeste ja kokkade vahel väga vajalik, et üheskoos arendada Eesti kööki, üles leida parimad maitsed ja tõsta toodete kvaliteeti.

„Ando” mugulad. Foto: Eesti maaviljeluse instituut

Tänavune parim mahetoode on Saida valge juust
ja parim mahetootja Arvo Veidenbergi Pajumäe talu

Eile Eesti Vabaõhumuuseumis toimunud leiva- ja kartulipäeval kuulutati aasta parimaks mahetootjaks Arvo Veidenbergi Pajumäe talu ja parimaks mahetooteks AiS Saidafarm „Saida valge juust” (pildil).

Parima mahetootja kategoorias tuli teiseks Aivar ja Tiiu Siimu OÜ Elujõud ning kolmandaks Aili ja Tõnis Taali OÜ Taali Mesila. Parima mahetoote kategoorias pälvis teise koha Katrin Seppa-Silmere pähklimüsli tumedas šokolaadis ja kolmanda koha Orapera ökotalu kohvijook „Taluhommik”.

„Konkurssidega soovime tunnustada tootjaid ja tarbijaid, kes nõuavad järjest enam mahetoitu,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Tema sõnul on positiivne, et Eesti ühiskonnas on kasvanud nõudlus puhta toidu järgi ja samas on suurenenud sellealane teadlikkus. „Rõõm on tõdeda, et mahetoodangu mahud on hakanud reaalselt kasvama, samas aga oleme veel kaugel sellisest olukorrast, mis meil olla võiks. See on tõsine väljakutse nii töötlejatele kui ka kaubandusele,” ütles Seeder.

Parima tootja konkursile esitasid maheorganisatsioonid kokku 14 kandidaati ning tootekonkursil kandideerisid 18 talu ja väiketöötlejat kokku 41 tootega. Parima mahetoote väljaselgitamist juhtis Dimitri Demjanov Eesti Kulinaaria Instituudist, lisaks mahevaldkonna esindajatele oli hindamiskomisjoni kaasatud kolm tippkokka.

Konkursid korraldas põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Eesti Kulinaaria Instituudi ja mahepõllumajanduse koostöökoguga.