Andres Noormetsa kuuldemäng võitis Euroopa olulisimal meediafestivalil

Meediafestivalil Prix Europa 2010 tunnistati parimaks kuuldemänguks Eesti Rahvusringhäälingus valminud Andres Noormetsa “Vaikus ja karjed”. Alates 1987. aastast igal sügisel Berliinis toimuv Prix Europa on suurim tele-, raadio- ja internetimeedia festival Euroopas. Tänavu koosnes võistlusprogramm üheksast kategooriast, igas kategoorias on oma žürii, kes nädala jooksul kuulatud-vaadatud programmidest valib välja parima.

 Federico Garcia Lorca luulest inspireeritud “Vaikus ja karjed” esietendus Raadioteatris tänavu 30. jaanuaril. Kuuldemängu autor, režissöör ja esitaja on Andres Noormets, helirežissöör Külli Tülli, toimetajad Toomas Lõhmuste ja Pille-Riin Purje ning produtsent Virko Annus. Pärjatud kuuldemängu on võimalik kuulata http://raadioteater.err.ee/raadioteater/kuuldemaeng/vaikus_ja_karjed

Haanja noorteklubi kutsub noori rahvamajja filmiööle

Esimene filmiöö Haanja noortele  toimub 12. novembril  kell 19 Haanja rahvamajas.

I filmiöö teema: ÕUDUSFILMID

Võta kaasa: magamiskott ja padi, popcorn ja limonaad,
Kaisukaru, keda kallistada, kui hakkab jube,
hea tuju ja puhanud keha.

Pääse: kümnekas

Kogu öö vaatame filme, kuni hommikuvalguseni!

VÕTA SÕBER KAASA JA TULE KOHALE!

Seto sümfoonia “Peko” kontsertesitused novembri lõpus

Muusika: Erki Meister
Tekstid: Anne Vabarna ja Paolopriit Voolaine
Esitavad: Kammerorkester, neli tenorsolisti, Kalevi Kammerkoor
Dirigent: Hirvo Surva

Teose aluseks on seto rahvaluuletekstid rüütatuna tänapäevasesse helikeelde. Kasutatakse ka seto rahvaviise. Sümfoonia esitab kammerorkester, mille koosseisu on lisatud rahvamuusika instrumente, laulavad neli tenorit ja segakoor.

„Peko“ on umbes tunni aja pikkune neljaosaline sümfooniline teos. Loogiliselt jätkab ta oratooriumis „Peko Esä” alustatud liini, ehk siis Seto mehe elukäigu kujutamist. Erinevuseks on see, et seekord ei keskenduta vaid mehele, vaid pigem mehe-naise suhtele. Värsid seto rahvaluulest sobivad teosesse ideaalselt.

Erinevalt „Peko Esäst“ on „Peko“ kirjutatud naturaalpillidele. Kasutusel on traditsioonilised sümfooniaorkestri pillid ja lisaks seto rahvamuusika instrumendid.

Teose esiettekanded toimuvad novembri lõpus:
26. novembril kell 19.00 Värska Kultuurikeskuses
27. novembril kell 19.00 Tartu Ülikooli aulas
28. novembril kell 19.00 Tallinna Lauluväljaku Klaassaalis

Sümfoonia salvestatakse CD-plaadi jaoks.

Piletid saadaval Piletilevis ning tund enne algust kohapeal.

Allikas: haanja.eu

Ajaloo varjud Okupatsioonide muuseumis

Avatud Eesti Fond kutsus koole ja klasse üle Eesti külastama oktoobrikuu jooksul Okupatsioonide muuseumi, mille väljapanekut täiendab 30. oktoobrini Mary Frances Lindströmi fotonäitus „Impeeriumi varjud“. Üleskutse oli suunatud kõigile Eestimaa koolidele. Avatud Eesti Fond katab 6. kuni 12. klassi õpilaste ja neid saatvate õpetajate piletikulud ning väljastpoolt Tallinna tulijate transpordikulud.

Taotluste vastuvõtt Okupatsioonide muuseumi külastamiseks on seoses toetussummade ammendumisega lõppenud! Täname koole enneolematult suure huvi eest ja avaldame peagi muuseumis käinud koolide nimekirja.

Okupatsioonide muuseumi ja fotonäituse külastamine aitab rikastada ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tunde ja avardada noorte ettekujutust Eesti lähiajaloost. 2003. aastal avatud Okupatsioonide muuseumi püsiekspositsiooni on kogutud huvitavaid esemeid, fotosid, video- ja muud materjali Eestis aastatel 1940-1991, mil Eesti oli vaheldumisi okupeeritud Nõukogude Liidu, Saksamaa ja veelkord Nõukogude Liidu poolt.

25. septembril avati muuseumis ameeriklanna Mary Frances Lindströmi lähiajalooline fotonäitus „Impeeriumi varjud“. Mary Frances Lindström on Rahvusvahelise Avatud Ühiskonna Instituudi Ida-ida piiriülese koostöö programmi direktor ja hobifotograaf. Nii töisest kui isiklikust huvist on ta viimase 20 aasta jooksul külastanud kümneid Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia piirkondi Kaliningradist Mongooliani ning jäädvustanud nõukogude aja sümboleid, varemeid ja tänavapildi järkjärgulist muutumist. Siin ja seal üles võetud must-valgetest fotodest joonistub kokku sugugi mitte nii must-valge lugu vaba ühiskonna kujunemisest ja vabaduse ees seisvatest väljakutsetest.

Kadri Ollino

Avatud Eesti Fond

Põhjamaade raamatukogunädal kannab sel aastal nimetust Maagiline Põhjala

Põhjala lühikestesse sügis- ja talvepäevadesse toob ka sellel aastal sära ja vaimuvalgust juurde Põhjamaade raamatukogunädal. Juba 14. korda toimuv nädal täis ettelugemisi, näitusi, arutelusid jms kannab seekord pealkirja “Maagiline Põhjala”. Nädal toimub 8.-14. novembrini.

Põhjala saagad ja mütoloogia on oluliselt mõjutanud põhjamaade tänapäeva fantaasiakirjandust. Karm loodus, pimedus ja äng kujundasid müstikal põhineva jutustamisstiili, mille abil vestjad püüdsid selgitada üleloomulikke loodusnähtusi.

Sellel aastal on korraldajad valinud ette lugemiseks järgmiste autorite tekstid: Andri Snær Magnason Islandilt, John Ajvide Lindquist Rootsist ja Lene Kaaberbøl Taanist.

Nagu ikka saavad ka Eesti raamatukogud, koolid ja seltsimajad Põhja- ja Baltimaade ühises ettevõtmises kaasa lüüa. Erinevalt varasemast saab seekord registreerida osavõtust huvitatud asutuse Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kodulehekülje kaudu.

Allikas: norden.ee

Riigikogu võõrustas Toompea Haridusseminari

Toompea Haridusseminari koosolekul oli kõne all haridus- ja võimuinstitutsioonide oskuspädevuse testimise pilootuuringu tulemused ning ülikoolide ja täiendõppe roll ametialases ettevalmistuses. Ettekande neil teemadel pidasid Jaak Uibu  ja Ülo Vooglaid. Seminaril osalejad võttis vastu Riigikogu aseesimees Jüri Ratas.

Viidates Jaak Uibu uuringu tulemustele, millest nähtus, et riigiasutuste poolt inimeste kirjadele vastamine on pealiskaudne, osutas maaelukomisjoni esimees Kalev Kotkas, et riik on tõepoolest muutunud õhukeseks, ega suuda alati talle pandud ülesandeid täita.

„Riigi eesmärgiks ei tohi praegu olla odavus, vaid hoolivus ja konkurentsivõime,” ütles Kotkas.

Seminaril osalenud Riigikogu liige Tarmo Kõuts tõdes, et ühiskonnas puudub mehhanism, et kasvatata noortes õigeid väärtushinnanguid, mille tõttu kannatab ka riigi toimimine.

Oma uuringus, milles vaadeldi, kuidas riigiasutused  vastavad selgituse taotlustele ja märgukirjadele, mis saadetud erinevatele haridus- ja võimuinstitutsioonidele, tõdes Jaak Uibu, et enamik riigiastutuste vastuseid olid formaalsed ja sisulisi vastuseid tuli väga harva. Sellest järeldas Uibo, et haridus- ja võimuinstitutsioonide oskuspädevus komplitseeritud probleemide lahendamisel on madal või puudub üldse. Ka tõi ta esile ametnike arrogantsuse ning tahte ja motivatsiooni puudumise küsimustele vastamisel.

Ülo Vooglaid kõneles oma ettekandes haridussüsteemi puudulikkusest ametniku kui tervikliku ja pädeva isiksuse kujundamisel ja tõdedes muuhulgas, et Eesti kõrgharidussüsteem ei ole tegelikult võimeline ette valmistama ametnikke, kes on piisavalt kvalifitseeritud ja motiveeritud. Vooglaiu hinnangul on otsuste kvaliteet täna madal ja ametkonnal puudub reaalne vastutus oma tegevuse eest.

Seminari aitas korralda Riigikogu maaelukomisjon. Komisjonil on Toompea Haridusseminariga pikaajaline koostöö.

Ülo Mattheus, Riigikogu pressitalitus

Ravijärjekordade lühendamine sõltub haigekassa nõukogust

Arstide liit pöördus haigekassa nõukogu poole ettepanekuga koostada haigekassa eelarve, mis ei oleks vastuolus kehtivate seadustega. Haigekassa nõukogus arutati haigekassa järgmise aasta eelarvet, milles ei ole kasutatud kõiki seaduslikult tagatud võimalusi arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks. Arstide liit tegi ettepaneku täita valitsuse määrust, millega kehtestati tervishoiuteenuste hinnakoefitsient tähtajaliselt kuni käesoleva aasta lõpuni, ja taastada hinnad 2009. aasta tasemel. Ravikulude suurenemise katteks tuleb kasutada seadustega ettenähtud võimalusi. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi on riigil kohustus rahastada haiglate kapitalikulusid riigieelarvest. Haigekassa nõukogusse kuuluvad valitsuse ja riigikogu liikmed peaksid tegema riigieelarve menetlemisel vastava parandusettepaneku. Kui haigekassa eelarve kulud ületavad tulusid, siis saab vahe katta eelmiste aastate jaotamata kasumist, mille suurus on praegu üle 2 miljardi krooni. 2011. aastal lubab seadus kasutada sellest 551 miljonit.

Meie tervishoiusüsteemi praegune teravaim probleem on pikad ravijärjekorrad, mis piirab oluliselt patsientide võimalusi saada õigeaegset arstiabi ja ohustab nende tervist. Ravihindade  vähendamise tõttu on haiglad sunnitud kokku hoidma nii tööjõu kui ravimite ja kulumaterjalide pealt. Tervishoiutöötajatele pealesurutud osalise töökoormuse ja palgata puhkuste tõttu ei saa järjekordi lühendada ja hinnakärpe 1%-line vähendamine probleeme ei lahenda. Haigekassa aruandlusest selgub, et vaatamata ravijuhtude arvu mõneprotsendilisele tõusule on eriarstiabi saanud patsientide hulk vähenenud.

Hinnakärpe tühistamine võimaldab haiglatel oma ressursse efektiivsemalt kasutada ja ravijärjekordi lühendada.

Eesti Arstide Liit

Kultuuriminister rääkis Norras Eesti laulupidude traditsioonist

Kultuuriminister Laine Jänes pidas laupäeval Norras toimunud rahvusvahelisel laulukultuurikonverentsil ettekande, kus arutles laulu- ja tantsupidude traditsiooni mõju üle Eesti ühiskonnale.

 „Laulupidude ajalooliselt suurele ühiskondlikule ja ka poliitilisele mõjule on tänapäeval lisandunud veel üks külg. Laulupidude traditsioonist tahetakse aina rohkem osa saada ja see on õhutanud järjest suuremat huvi rahvusliku kultuuripärandi vastu. Eesti rahvusmustreid on avastanud moekunstnikud ja disainerid, rahvuslikkusest ja traditsioonidest kantud looming on väga hästi vastu võetud,“ ütles minister. „Tulevik annab vastuse küsimusele, kuidas on kõige parem viis säilitada oma pärandit ja traditsioone, jättes samal ajal piisavalt ruumi arenguks ja muutusteks.“

Oma ettekande lõpetuseks kutsus minister Jänes kõiki konverentsil osalejaid järgmisel aastal Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandvasse Tallinnasse, kus juulikuus toimub kultuuriaasta ühe tähtsündmusena noorte laulu- ja tantsupidu.

Eile ja täna Oslos toimuv konverents „Song for everyone – the road ahead“ keskendub laulva ühiskonna mõistele, tuginedes rahvusvahelistele näidetele ja kogemusele. Konverentsijärgsel seminaril arutatakse laulukultuuriteemalise koostöövõrgustiku loomist. Eestist osaleb konverentsil ka Eesti Kooriühingu esimees Aarne Saluveer.

Kunstimuuseumis avatakse rahvusvaheline videokunstinäitus

KUMU kunstimuuseumis avatakse neljapäeval, 28. oktoobril kell 18 rahvusvaheline videokunstinäitus “Kõik saab korda”. Näitus jääb avatuks uue aasta alguseni. Näha saab Marina Abramovici, Eija-Liisa Ahtila, Kai Kaljo, Mike Marshalli, Ene-Liis Semperi, Santeri Tuori, Guido van der Werve töid. Näitus on avatud kunstimuuseumi 5. korrusel kolmapäevast pühapäevani kella 11-18.

Krista Aru kaitses doktoritööd Tallinna Ülikoolis

Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi doktorandi Krista Aru doktoritöö „Eesti toimetajakeskne ajakirjandus kodanikuühiskonna kujundaja ja omakultuuri kandjana ajalehe Postimees (1886–1935) näitel“ avalik kaitsmine toimus 22. oktoobril.

Väitekiri on kirjutatud autori poolt varem avaldatud monograafia „Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom“ (Tartu, 2008) põhjal. Analüüsi läbiv seisukoht on, et eestikeelne ajakirjandus oli 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses seltsiliikumise kõrval üks neid jõude, mis kandis ühiskonna moderniseerumisprotsessi ja kodanikuühiskonna kujunemist ning aitas kaasa Eesti Vabariigi sünnile ja kujunemisele. See, kuivõrd oli ajaleht mingil konkreetsel ajalõigul nimetatud ideede arendaja, sõltus Postimehe kui tugevalt toimetajakeskse väljaande puhul toimetaja suutlikkusest toimetada ajalehte vastavalt iseenda oskustele ja soovidele ning ühiskonna ootustele, vajadustele ja poliitilistele võimalustele. Väitekirja autor võtabki peamise vaatluse alla kahe Postimehe toimetaja – Karl August Hermanni ja Jaan Tõnissoni – rolli kodanikuühiskonna ja omakultuuri kujundajate ning edasikandjatena ajavahemikus 1886–1935.

Doktoritöö juhendaja on TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi kultuuriloo professor Rein Veidemann. Oponendid on Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi dotsent Maarja Lõhmus ja TLÜ Ajaloo Instituudi vanemteadur Toomas Karjahärm.

Maiki Voore, Tallinna Ülikooli pressiesindaja

Ain Lutsepp reklaamib metsa majandamist

 Algas meediakampaania metsakasutuse tõhustamiseks.  Reklaamklipid jooksevad ETV ja Kanal 2 eetris kuni 1. detsembrini.
 Tegemist on kolme erineva klipiga, kus metsaomanik käib mööda metsa ja kontrollib puid. Metsaomaniku rollis on Ain Lutsepp. Kampaania eesmärk on ärgitada metsaomanikke oma metsa rohkem majandama – küsida nõu ja abi ning taotleda toetusi.

Kõige rohkem ohustab internet Euroopas just Eesti lapsi

 Eesti laste internetiriskide tase on endiselt Euroopa kõrgemaid, näitab värske, Tartu Ülikooli teadlaste osalusel valminud rahvusvaheline uuring. Siiski rõhutavad teadlased, et enamik lapsi pole internetis kogetust häiritud ning tulevad hästi toime asjadega, mida täiskasvanud peavad riskantseks.

Iga kaheksas Euroopa laps on olnud võrgukeskkonnas kogetu tõttu häiritud või endast väljas, selgub aruandest, mille tulemused põhinevad 23 000 noore ja nende vanematega läbi viidud intervjuudel. TÜ meediauuringute professori ja EU Kids Online Eesti uurimisrühma juhi Veronika Kalmuse sõnul ilmnes 9-16aastaste lastega läbi viidud intervjuudest, et just noorimatel lastel oli kõige raskem häiriva veebisisuga toime tulla ja uurijad soovitavad suunata edasise teavitustöö põhifookuse noorematele vanuserühmadele, et vähendada nende online-riske ja aidata paremini kasutada interneti pakutavaid võimalusi.

 “Kõige rohkem on online-riske kogenud lapsi Eestis, Rootsis, Leedus ja Tšehhi Vabariigis, kõige vähem aga Itaalias, Portugalis ja Türgis. Eesti laste hulgas on erinevate riskidega kokku puutunuid üle 60%, veebikogemustest on olnud häiritud 25% noortest internetikasutajatest ehk kaks korda rohkem kui Euroopas keskmiselt. “Nende näitajatega oleme paraku Euroopa tipus,” ütles Kalmus.

“Peamised meie laste poolt kogetavad riskid on seksuaalse alatooniga piltide nägemine (30%, Euroopa kõrgeim näitaja), netituttavaga päriselus kohtumine (26%, samuti Euroopa kõrgeim näitaja), seksuaalse sisuga sõnumite saamine (21%, Euroopa 3. näitaja) ja küberkiusamine (14%, Euroopa 1.-2. näitaja). Lisaks on meie lapsed Euroopas esikohal interneti liigkasutamise poolest: 50% tunnistab, et on sageli kogenud üht või mitut ülemäärase netitarbimisega seotud probleemi, näiteks jätnud unarusse pere, sõbrad ja koolitöö, samas Euroopa keskmine tase on 30%”, lisas Kalmus.

 EU Kids Online’i uurimisvõrgustik viis intervjuud 9-16aastaste laste ja nende vanematega läbi 25 Euroopa riigis. Projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni Turvalisema Interneti Programmist.  Täismahus aruanne “Riskid ja turvalisus internetis: Euroopa laste vaatenurk” on kättesaadav aadressil www.eukidsonline.net

Aruande täiendatud versiooni, mis sisaldab ka vanemlikku järelevalvet puudutavaid tulemusi ja poliitikasoovitusi, on oodata novembris

Noortepeo korraldajad kutsuvad õpilasi appi pidu kujundama

1.-3. juulini toimuva noorte laulu- ja tantsupeo korraldajad kutsuvad noori appi pidu kaunimaks tegema. Et seekordne laulu- ja tantsupidu omapäraseks saaks, kutsub Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus kõiki Eestimaa lapsi ja noori oma pidu ilusaks ehtima ning osalema käsitöö- ja kunsti konkurssidel ehe maa ja ilm.

Noortelt oodatakse kaunistusi laulupeo rongkäigule, kujundusi erinevatele lauluväljaku piirkondadele, ehteid osalejatele ning pilte kunstivõistlusele.

Korraldajad pakuvad osalejatele võimalust avada ja avastada paikkondlikku pärandit, mis kaunistaks ja pakuks traditsioonilist või selle juurtest loodud uusi ehedaid ehteid ja kaunistusi laulu- ja tantsupeol osalejatele ja peo keskkonnale.

 Konkursile oodatakse omatehtud töid kunsti, käsitöö ja tööõpetuse valdkonnast, mis on valminud 2010. ning 2011. aastal.  Tööde esitamise aeg on 14. veebruaril 2011.

Pärimusmuusika teabekogu sai tunnustuse

Raamatukoguhoidjate ühing omistas Eesti Pärimusmuusika Keskusele teabekogu asutamise ja käimalükkamise eest tiitli Aasta tegu 2010.

Pärimusmuusika teabekogu avati Viljandi Pärimusmuusika Aida keldrikorrusel 2009. aasta kevadel. Lühikese ajaga on korrastatud mujetavaldav hulk pärimismuusika allikaid ning loodud juurdepääs paljudele elektroonilistele heli- ja videoandmebaasidele. “Teabekogust on saanud loominguline keskkond pärimusmuusikaga tegelemiseks ja uurimiseks,” seisab raamatukoguhoidjate ühingu avalduses.

 Eesti Pärmismuusika keskuse esindajana 22. oktoobril auhinna vastu võtnud Sofia Joons sõnas, et nii suur tunnustus tuli üllatusena ning innutab seni teostamata ideed teabekeskuses teoks tegema.

Märjamaa raamatukogu sai lisa tänu annetustele

Sel nädalal täitus aasta päevast, mil Märjamaa raamatukogu pani välja annetuskasti, et koguda täiendavat raha trükiste ostmiseks. Tänaseks päevaks on lugejad annetanud kokku 3733 krooni. Annetusi on teinud nii pensionärid kui noored. Osa annetajatest on toetanud raamatute ostmist 100 krooni kaupa, aga samas on ka neid, kes pea igal raamatukogu külastusel mõne väiksema kupüüri kogumiskasti on pannud.

Annetatud summa eest on ostetud raamatuid juba 2013 krooni eest. Enamik neist on topelteksemplarid, mis aitavad lühendada lugejate ooteaega nõutumate raamatute saamiseks.

Kõigile annetatud raha eest soetatud raamatutele on sisekaanele kleepinud märgise lugemisaasta embleemiga ja teksti “Ostetud lugejate rahaliste annetuste eest”.

ETV Jõulutunnel kogub raha hiidlaste abistamiseks

 MTÜ Hiidlaste Koostöökogu sai  ETV saate Jõulutunnel toimkonnalt rõõmustava vastuse. Saatejuht Margus Saar teatas koostöökogu tegevuskeskuse juhatajale Reet Kokovkinile, et kuue taotluse hulgast valiti välja hiidlaste palve koguda tänavu jõuluajal raha Hiiumaa haiglale tomograafi ostmiseks. Valik tehti eelkõige seepärast, et insuldihaigete uuringuteks ja raviks hädavajaliku tomograafi soetamine toetab Hiiu saare regionaalset arengut.

 Eelmisel aastal surid Hiiumaal pooled insulti haigestunuist, sest patsientide elu sõltub sellest, kui kiiresti jõutakse korraldada transport pealinna tomograafiuuringule. Kriitiline aeg diagnoosimiseks on neli tundi, mis Hiiumaalt pealinna suundudes kulub ainuüksi transpordile. Insulti ja muidki haigusi aitaks kiiresti diagnoosida kompuutertomograafiga tehtav pilt ning seda võimalust on haigla endale soovinud juba viimased paar aastat.

 Oktoobri alguses otsustas MTÜ Hiidlaste Koostöökogu haarata õlekõrrest ja saatis ETV saatele “Jõulutunnel” taotluse palvega koguda sel aastal raha Hiiumaa haiglale tomograafi ostmiseks.

Eestis keelekümbleb 4500 last

2010. aasta sügisel liitus keelekümblusprogrammiga neli kooli ja kaks lasteaeda. Liitunute hulgas oli ka üks eestikeelne kool, kes avas vene kodukeelega lastele 1. klassi kümblusklassina, et tagada seeläbi lastel vene keele säilimine. Keelekümblusprogrammi rakendamine ja sellega liitumine on koolidele vabatahtlik.

Koolide hulgast kuuluvad nüüdsest keelekümblejate ridadesse Ehte Humanitaargümnaasium, Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium, Tallinna Õismäe Vene Lütseum ja Tallinna Kunstigümnaasium. Keelekümbluslasteaedade sekka astusid Sillamäe Jaaniussike ja Kohtla-Järve Väikemees.

 Keelekümblusprogrammis osaleb üle 4500 lapse ja enam kui 600 õpetajat. Täpsed andmed sel õppeaastal programmis osalejate arvude kohta selguvad novembris, mil kogutakse traditsioonilist kümblusklasside statistikat.

Keelekümblusprogrammiga on kokku liitunud 34 kooli. Varane keelekümblus toimub lasteaiast põhikooli lõpuni, hiline keelekümblus viiakse läbi 6.–9. klassides.

 Sama palju osaleb programmis ka lasteaedu. 17 lasteaiarühma rakendavad osalist keelekümblust ja 37 rühma täielikku keelekümblust. Osalise keelekümblusega rühmades käib enam kui 300 ja täieliku keelekümblusega rühmades üle 700 lapse.

 Keelekümblus on kakskeelset haridust rikastav õppevorm eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks. Keelekümbluse eesmärgiks on võrdselt head oskused nii emakeeles kui ka eesti keeles ja võõrkeeltes. Keelekümblust rakendatakse Eestis riikliku programmina Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastamisel ja toetusel. Keelekümblusprogrammi ohjab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Metsaomanikku on vaja senisest enam kaasata looduskaitsesse

Äsja lõppenud rahvusvahelisel Natura metsakonverentsil arutati metsaomaniku rolli Natura 2000 võrgustiku kuuluvate alade kaitsel ja majandamisel. Konverentsil leiti ühiselt, et metsaomanikku on vaja senisest enam kaasata looduskaitsesse ehk Natura 2000 alade looduslähedasse majandamisse.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa sõnul on kõige efektiivsem moodus metsaomaniku kaasamiseks läbi esindusorganisatsioonide ehk metsaühistute, mille kaudu liigub metsaomanikele vajalik informatsioon ja abi kõige tõhusamalt.

Seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu loodi Eestisse Natura 2000 alad, mille eesmärgiks on tagada liigiline mitmekesisus looduses. Eestis on  Natura aladel 90 000 ha metsamaad, ent ainult pooled metsaomanikud on esitanud SA Erametsakeskusele taotluse toetuste maksmiseks.

Ruhnus tormab endiselt ja lennuk ei käi

Ruhnu blogi kirjutab, et täna on tuule kiirus stabiilselt 12-16 meetrit sekundis ja otse lõunast. Viskab ka vihma. Laev jääb tulemata ja ega vist lennuk ka ei lenda.

Ilm.ee teatas, et lume- ja lörtsisadu levib üle maa, saartel ja läänerannikul sajab lörtsi ja vihma.Tugevate edela- ja läänetuulte tsoon haarab tsükloni keskmest lõuna poole jäävad alad: Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Valgamaa, Võrumaa ja Põlvamaa. Tuule kiirus ulatub iiliti 18-23 m/s.

Laupäeval puhub lahkunud tsükloni tagalas tugev läänekaarte tuul, päeval saabub Läänemerelt veel üks väike osatsüklon, mis liigub kas üle lõunapiiri või Põhja-Läti. Lörtsi- ja vihmasadu intensiivistub päeval taas. Õhtuks edelatuul nõrgeneb. Öösel on -3…+3, päeval 2…6ºC.

Olge ettevaatlikud – teeolud on halvad kõikjal üle Eesti!

Aasta põllumeheks valiti Tartumaa teraviljakasvataja

Põllumajandus-kaubanduskoda ning Maaleht valisid tänavuseks aasta põllumeheks teraviljakasvataja Madis Ajaotsa (pildil) Tartumaalt Rannu vallast.

„Ajaots on aastatega tõusnud kõrgete saakide meistriks, koristades viie valla maadel igal aastal 7000-8000 tonni teravilja,” põhjendas Maaleht.

Lehe kinnitusel on Ajaotsa rekordsaagiks kaheksa tonni vilja hektarilt ning keskmine saagikus viis tonni hektarilt. Kokku harib mees üle 2000 hektari maad, majandades Pilsu talus ja OÜs Rannu Seeme.

Lisaks sai Ajaots ka rahvapõllumehe tiitli, kuna võitis Maalehe veebihääletuse. Auhinnaks sai ta ajaloolise „Külvaja” kuju vähendatud koopia ning 30 000 krooni koolitustoetuseks.

Maaülikooli innovaatilise põllumehe eripreemia võitis Tanel Bulitko, kes on tõuloomakasvatajate ühistu juhatajana tegelenud heal tasemel tõuaretuse ja tõumullikate müügiga.

Järgmisel aastal lubatakse rohkem jõevähke püüda

Keskkonnaministeeriumil on plaanis üle pika aja, järgmise aasta augustis lubada vähki püüda kõikides maakondades ja jagada seejuures välja tavapärasest tunduvalt rohkem vähipüügilube, kirjutas Eesti Päevaleht.

Ministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus ütles, et kui näiteks tänavu küündis vähipüügi ööpäevade piirarv 2700ni, siis järgmisel aastal peaks see suurenema enam kui kolmandiku võrra ehk 4300ni.

Tuus rääkis, et lõviosa täiendavatest vähipüügilubadest on plaanis välja jagada Saaremaal, mis on Eesti parim vähipüügipiirkond. Kui tänavu oli huvilistel seal kasutada ühtekokku 600 püügiööd, siis peagi laiemale kooskõlastusringile saadetava seaduseelnõu kohaselt tahetakse püügiööde arvu suurendada tuhandeni.

Teistes Eesti maakondades suureneb püügiööde arv keskmiselt saja võrra.

Täna selgub aasta põllumees

Täna toimub Tallinnas esinduslik konverents, mille raames tehakse teatavaks ka tiitli “Aasta Põllumees 2010″ võitja. Tänavusele konkursile esitati 19 kandidaati 13 maakonnast.

Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda valivad aasta põllumeest juba 10. korda. Juubeliaasta puhul soovivad korraldajad esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja majandusraskuste kiuste edasi pürgivaid põllumehi.

Aasta põllumehe tiitel antakse edukale tegevpõllumehele maamajanduse ja maaelu silmapaistva edendamise eest. Aasta põllumees peaks olema oma erialal kompetentne ja uuendusmeelne ning orienteeruma Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas. Loe lähemalt kandidaatide kohta siit.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Vabatahtlikel võimalus sõita Prantsusmaale

Sihtasutus Archimedes ootab huvilisi esitama taotlusi Prantsusmaal Lyonis 29. novembrist 3. detsembrini peetavale Grundtvigi eakate vabatahtliku teenistuse projektide kontaktseminarile „Senior Volunteers: Revitalizing Europe´s Natural Environment Cultural Heritage and History“.

Seminari eesmärk on viia kokku need organisatsioonid, kel soov järgmisel aastal alustada looduse-, keskkonna- või kultuuripärandiga seotud rahvusvahelise koostööga, mis pakuks vanemaealistele (50+) võimalusi vabatahtliku töö kaudu ennast välismaal proovile panna.

Täpsem info seminari kohta siin, huvilistel palutakse endast teada anda e-posti aadressil grundtvig@archimedes.ee kuni 27.oktoobrini.

Euroopa täiskasvanuhariduse programm Grundtvig toetab Eesti asutuste ja Euroopa organisatsioonide koostööprojekte, mille sisuks on vahetada vastastikku eakaid vabatahtlikke. Projektide eesmärgiks on ühelt poolt pakkuda üle 50-aastastele inimestele võimalust vabatahtliku töö kaudu teises riigis ennast proovile panna ja uusi oskusi õppida, teiselt poolt toetada projektis osalevate organisatsioonide koostööd, aidates kaasa ka kohaliku piirkonna arengule ja kodanikuühiskonna tugevdamisele.

Allikas: SA Archimedes, www.archimedes.ee/grundtvig

EÜL otsib toetust õppelaenude hüvitamise jätkamiseks

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) otsib inimesi, kes aitaksid koguda allkirju õppelaenude hüvitamise jätkamiseks. Allkirjade kogumist alustati juuni lõpus ning tänaseks on koos üle 9000 allkirja.

„Allkirjade kogumise kampaania eesmärk on näidata, et Eestis on tuhandeid inimesi, keda puudutas õppelaenude hüvitamise lõpetamine. Leiame, et õppelaenude hüvitamist tuleb jätkata, kuna lõpetamise otsus tehti kiirustades ning õppelaenu võtnute õiguspärast ootust riivates,” ütles EÜL-i juhatuse esimees Maris Mälzer.

Allkirjade kogumine kestab 14. novembrini. Allkirjad antakse Riigikogu juhatusele üle rahvusvahelisel üliõpilaspäeval, 17. novembril.

Huvilised võiksid saata enda kontaktid meiliga. Lisainfot õppelaenude hüvitamise kampaania kohta saab siit.

Allikas: Eesti Üliõpilaskondade Liit, www.eyl.ee