Eesti

Viljandi tänavatel kehtib lume tõttu eriolukord

ilm — Laupäeval Viljandis Väike-Kaare tänaval.

Ajaleht Sakala võrguväljaanne annab teada, et jõulu esimesel pühal, 25. detsembri keskpäeval kutsus Viljandi linnapea kokku linnavalitsuse erakorralise istungi ja kriisikomisjoni koosoleku, et arutada lumetormi tagajärgede likvideerimist. Linnavalitsuse teatel otsustati eraldada täiendavad vahendid lisatehnika ja tööjõu kaasamiseks ning koostati plaan olukorra normaliseerimiseks.
Kava näeb muu hulgas ette, et tänavatel, mille mõlemal poolel on kõnniteed, kasutatakse ajutiselt ühe poole kõnniteed lume ladustamiseks. Osa tänavate laius väheneb 3-4 meetrini ja selleks, et autod teineteisest mööda pääseksid, moodustatakse taskud.
Linnavalitsus palub mitte parkida autosid tänavate äärde, kus need takistavad lumekoristust. Parkimisvõimaluste tagamiseks hoitakse lumevabad kõik avalikud parklad ja Männimäel ka KEK Tradingu parklad.

Tugevat lumesadu lubab ilmajaam veel terveks pühapäevakski.

Rahvamuusikutele taasilmus 80 aastat vana noodiraamat

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts andis välja 1930. aastal esmatrükis ilmavalgust näinud noodiraamatu „50 eesti tantsu viiulile ehk klaverile“. See sisaldab vanaaegseid valsse, polkasid ja polka-masurkasid, mõni lugu on rahvamuusikaringkondades laialt tuntud ja mängitud, mõni unustatud või suisa varem kuulmata.

Vajadus sellise raamatu järele oli suur, sest viiulipalad on eesti rahvaliku instrumentaalmuusika kõige universaalsem osa ning need sobivad mängimiseks ja harjutamiseks ka teistele pillidele, andes hea tunnetuse eesti rahvamuusikast. Tänapäeval ei noodistata rahvamuusikat enam koos klaverisaatega ning see asjaolu muudab antud kogumiku eriliseks.

Raamatu koostaja ja lugude seadja on Victor Compe (1895-1968), kes on olnud tähtis tegelane eesti džässi ajaloos olles 1925. aastast tööd alustanud Eesti esimese kutselise džässorkesttri The Murphy Band juht.

Noodiraamatu „50 eesti tantsu viiulile ehk klaverile“ materjalid on pärit 1929. aasta sügisel toimunud ekspeditsioonilt, kui Compe käis koos Mihkel Aitsamiga maal rahvaviise kogumas. Compe kui džässmuusiku huvi eesti rahvamuusika vastu polnud sugugi juhuslik ega pealiskaudne. Ta kasutas ja kutsus teisigi heliloojaid kasutama tantsupalades eesti rahvaviise, mis selle aja džässmuusikas oli ainulaadne laiemaltki kui Eestis võetuna.

Soomaal on homme selle aasta viimane räätsamatk

Jõulude ajal võetakse aeg maha, nauditakse lähedaste seltskonda ning võetakse koos ette midagi toredat. Kui aga rikkalikud jõuluroad söödud ja kingikotid salmi eest lunastatud, tuleks hetkeks võtta väike paus enne järgmisi aastavahetuse pidustusi. Miks mitte mitte teha üks matk Soomaale, et osa saada imelisest looduselamusest praeguse lumerohkusega. Just tänu paksule lumele on matk mõnusalt paraja koormusega.

Sel pühapäeval (26.detsembril) minnakse lõbusas jõulumeeleolus nautima põnevat talvematka Soomaa looduses. Giidiks on kaasas Algis Martsoo, kellega kohtutakse Soomaa rahvuspargi külastuskeskuse juures kell 11. Pange end soojalt riidesse ja jalga sobivad saapad.

Allikas: soomaa.com

Moostes kaardistati pärandkultuuriobjekte

Mooste vallas lõppes pärandkultuuri inventeerimise projekt. Mooste vallas inventeeriti pärandkultuuri selle aasta augustist detsembrini. Kokku kaardistati valla territooriumil 165 objekti, millest 4 eredamat näidet lähevad järgmisel aastal ilmuvasse Põlva maakonna raamatusse. Nendeks eredamateks näideteks on Austa triangulatsioonitorn, Zirna pettäi, ahju vare Labassaare külas ning vaigutuslank.

polvamaa.ee

Haanjasse kogunevad täna Eestimaa mägede vallutajad

Täna ja homme toimub Haanjas Lumeilvese matk, mille jooksul vallutatakse Eesti 20 kõrgemat mäge. Nende mägede absoluutkõrguste summa on 5751 meetrit.

Kokku tuleb kõikide mägede läbimiseks ronida vähemalt 745 meetrit vertikaaltõusu.

Loomulikult on kõrgeim mäetipp Suur-Munamägi (318 m merepinnast), millele järgnevad Vällämägi, Kerekunnu, Tsälbä ja Rohtõsuu mäed. Madalaim kahekümnest mäest on 278 meetrine Tsardsõmägi.

Hommikul Haanjasse kogunenud matkajad loodavad tänase päeva jooksul ületada pooled tippudest.

Kokku läbitakse jalutades umbes 20 kilomeetrit. Matk peaks korraldajate hinnangul olema jõukohane kõikidele talve- ja matkanautijatele.

Ligi tuhat majapidamist on elektrita

Ligi tuhat peret võttis jõule vastu ilma elektrita. EIle hilisõhtul oli rivist väljas 21 alajaama, mis teenindavad kokku 1124 majapidamist, tän ahommikul kell 10 oli elektrita ligi 850 majapidamist.

Hetkeseisu saab pidevalt jälgida Eesti Energia rikete veebilehelt.

Kõige enam katkestusi oli Viljandimaal ja Harjumaal, samuti Põlvamaal ja Lääne-Virumaal.

Elektrikatkestustest palub Eesti Energia teada anda kõnega või lühisõnumiga Eesti Energia 24h rikkenumbrile 1343 või e-postiga Eesti Energia kodulehe kaudu. Elektrikatkestuse korral palutakse enne rikketelefonile helistamist oodata 15 – 20 minutit. Selle ajaga jõuab katkestuste info Eesti Energia infosüsteemi ning siis oskame anda täpsemat infot rikke kohta. Rikkenumbrile helistades kehtivad operaatorite seatud kõnetasud. Eesti Energia omalt poolt lisatasu ei kehtesta.

Tänane päev tuleb pilvine. Sajab lund ja tuiskab, sadu on paiguti tugev. Puhub kirdetuul 5-12, saartel ja rannikul puhanguti 15-21m/s. Külma on 3 kuni 9 kraadi.

Kõrvalteed on raskesti läbitavad

Eile varahommikul alanud lumesadu ja tuisk on laienenud kõikjal Eestis ning liiklemine on muutunud raskendatuks.

Põhi- ja suuremad tugimaanteed on lumised ja libedad, kohati puhaste sõidujälgedega, kuid kinnisõidetud lumega sõidujälgede ja radade vahel. Teedel esineb tuisuvaalusid ning lendlevat lund.

Liiklejad peavad arvestama võimalusega, et teedel võivad liikluse sulgeda lumme kinni jäänud veoautod. Palume mitte mööda sõita aeglaselt eesliikuvaist sõidukeist, möödasõidul lumme kinnijäämine võib põhjustada uusi ummikuid.

Samuti palume ilma tungiva vajaduseta mitte kasutada liiklemiseks kõrvalmaanteid, kus teeolud on lumesaju ja tuisu tõttu raskendatud ning võib esineda läbimatuid lõike.

Harju maakonnas on tuisu tõttu läbimatu Raasiku-Kostivere maantee kaks kilomeetrit enne Kostiveret. Samuti palume raskete teeolude tõttu mitte sõita Harju maakonnas Kaberneeme-Kiiu maanteele.

Ilm oli pilves, kõikjal tuiskas ning sadas lund ja jäidet. Tuisus ja lumesajus on nähtavus piiratud ning liiklejail tuleks valida tee- ja ilmaoludele vastav sõidukiirus. Kui on vajadus liigelda väiksematel maanteedel, tuleks autosse kaasa võtta lumelabidas, laetud mobiiltelefon ja sooje riideid.

Lumesadu ja tuisk jätkub. Teepinna temperatuurid jäid vahemikku -5 kraadist kuni -9 kraadini.

Allikas Maanteeamet

HÄID JÕULE!

Vaikus kaikus üle maa,
avar ja võimas ja lõpmata.

Valgus vajus üle vee,
puhas ja põnev ja laitmata.

Hea külauudiste sõber,

Soovime Sulle mõnusaid pühi, rõõmu ja rahu!!

Sinu külauudiste tegijad
MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts

Jõulutunnel kogub täna raha hiidlastele tomograafi jaoks

ETV traditsiooniline heategevusprogramm Jõulutunnel läheb sel aastal Hiiumaale, et teha tutvust sealsete inimestega ja uurida, miks Hiidlaste Koostöökogu soovib kohalikule haiglale kompuutertomograafi.

Mis on mere taga elamise rõõmud ja millised on riskid? Jõulutunneli saatejuhid Katrin Viirpalu ja Margus Saar käivad heategevuspäeva kuues saates ka teistes Eesti “kaugetes kohtades”, kutsuvad otsesaatesse külalisi ning on palunud Esimesel jõulupühal esinema paljusid armastatud lauljaid ja muusikuid.

Stuudiosse on lubanud tulla Liisi Koikson, Hanna-Liina Võsa, Ott Lepland, Tanel Padar ja The Sun, Birgit Õigemeel, Ummamuudu, Vägilased, Helin-Mari Arder jpt.

Juba alates 18. detsembrist on avatud telefoninumbrid, millel helistades on võimalik toetada Hiiumaa haiglat kompuutertomograafi soetamisel. Helistades numbril 9007701 annetate 25 krooni, 9007702 annetate 100 krooni ja 9007703 annetate 500 krooni. Loe edasi: Jõulutunnel kogub täna raha hiidlastele tomograafi jaoks

Tihe lumesadu muutis jõulupühade teeolud keeruliseks

Kaimi teekaamera pilt jõululaupäeva õhtul kell 22.38. Foto: Maanteeinfokeskus

Jätkuva tuisu ja lumesaju tõttu on teeolud kõikjal Eestis muutunud keeruliseks. Eriti tihe on lumesadu Lõuna- ja Kagu-Eestis. Teedel esineb libedust ja tuisuvaalusid. Liiklejad peavad arvestama võimalusega, et teedel võivad liikluse sulgeda lumme kinni jäänud veoautod.

Maanteeinfokeskus palub mitte mööda sõita aeglaselt eesliikuvaist sõidukeist, möödasõidul lumme kinnijäämine võib põhjustada uusi ummikuid. Samuti palutakse ilma tungiva vajaduseta mitte kasutada liiklemiseks kõrvalmaanteid, kus teeolud on raskendatud. Kui siiski on vaja minna, tuleks autosse kaasa võtta lumelabidas, laetud mobiiltelefon ja sooje riideid.

Tuisus ja lumesajus on nähtavus piiratud ning liiklejail tuleks valida tee- ja ilmaoludele vastav sõidukiirus.

Eraldi on antud palve Paldiskist tulevatele veoautojuhtidele: raskete teeolude tõttu mitte sõita Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteele, vaid kasutada Tallinnasse jõudmiseks Tallinn-Paldiski maanteed.

Küsi lisa Maanteeinfokeskuse lühinumbrilt 1510.

Rahulikke pühi ja liiklejatele head kohalejõudmist!

Jõuluvana tuleb tuisulumise habemega

Euroopa ilmateenistuste alarmilehekülg on täis punaseid toone, vt meteoalarm.ee , seega olukord on tõsine ja igas riigis isemoodi – lõuna pool paduvihmad, põhja pool lumi, tuisk, jäide. Ei jäta tsüklon nimega Scarlett meidki puutumata, kuigi veel üleeile (22.dets.) jätsid kaks olulisemat mudelit meid suurte sadude ringist välja.

Tänased arengud kinnitavad taas algset arvutust pikalt kestva lumesaju saabumise kohta just jõuluõhtuks. Selleks ajaks peaks ka kirdetuul selle juhtumi maksimumi saavutama, ulatudes rannikul ja saartel iiliti 20 m/s, sisemaa l 7-13 m/s. Võrreldes Monikaga (kuni 26 m/s), on need numbrid tagasihoidlikumad ning tuul puid murdma ei kipu. Seega elekter jääb suure tõenäosusega pühadeks meid valgustama ja soojendama. Teede olukord saab üsna tõsine olema, sest pikalt kestev mõõdukas lumesadu võib aja jooksul anda sajuhulgaks mitmelgi pool 20 cm ja enam. Lumesadu ja tuisk võivad kesta 24. detsembri päevast kuni 26. detsembri õhtuni. 23. detsembri arvutustel on suurimad sajuhulgad tulemas Liivi lahe ümbruses ja samuti Lõuna- ning Kesk-Eestis. Scarlett ise on kestva saju ja tuisu ajal keskmega Poolas, jättes ematsükloni kaugele Itaaliasse jätkuvalt paduvihma valama.

Merike Merilain

Päästeameti seitse jõulusoovi

Päästeteenistus tuletab inimestele meelde, et ka jõulude ja aastavahetuse perioodil juhtub traagilisi tuleõnnetusi, kuna kasutatakse tavapärasest rohkem lahtist tuld ja inimeste tähelepanu on peomeeleolus hajutatud.

Enim hukkub inimesi hooletu suitsetamise tagajärjel, samuti on paljud tulekahjud alguse saanud lahtise tule kasutamisest.

Ohutu jõuluaja kuldreeglid:

1) Testige suitsuanduri korrasolekut ka pühadeajal.
2) Kontrollige elektriseadmete ning pistikute korrasolekut. Oluline on meeles pidada, et elektrijuhtmeid ei tohi ülekoormata. Ka elektriliste kuuseküünalde vigased juhtmed võivad põhjustada tulekahju.
3) Toitu küpsetades ärge unustage end teleri ette.
4) Ärge hoidke küttekollete vahetus läheduses kergesti süttivaid esemeid.
5) Lahtine tuli ei tohi jääda järelevalveta, küünlad tuleb asetada tulekindlale alusele ning ohutusse kaugusesse kergesti süttivatest esemetest.
6) Ärge liialdage kütmisega – kütke mõõdukalt ning vastavalt küttekeha kuumataluvusele. Siiber sulge alles siis, kui sütel ei ole enam leeke.
7) Ja lõpetuseks – viimane kustutab tule! Küünlad, kaminad ning teised lahtise tule allikad tuleb kodunt lahkudes või magama minnes kustutada.

Tõelist jõulurahu ja tuleohutut uut aastat!

Vaata Päästeameti jõulusoovide videoklippi:

Allikas: Päästeamet

Kiri Vanale, jõulude puhul

Tere, Vana!

Mul on Sinu üle hea meel! Et Sa olemas oled ja nii. Ega ma Sind päriselt ju näinud ei olegi, aga ma tean küll, et Sa oled. Paljud ei usu, aga nad ei usu niikuinii midagi. Mina tean, et Sa oled, õigemini tunnen.

Ma tahtsin Sinult paari asja küsida. Aga ei teagi kohe, kuidas alustada. Mul ei ole nagu midagi erilist hetkel vaja, tahaks lihtsalt rääkida. Mitte et ma kinke saada ei tahaks. Ikka tahaks. Aga rohkem tahaks Sinuga rääkida.

Vaata, täna jälle Sinu suurpäev – oled igal pool ja mitte kusagil. Oled kirikus ja oled viinapitsis, oled laulus ja oled sõimus. Ütle mulle ausalt, mis toimub? Sa kuuled-näed kõike. Mis värk on? Kas meiega, inimestega, on ikka kõik korras? Kas selle meie maailmaga on endiselt kõik OK?

Sa saad aru küll, mida ma mõtlen. Et mida me, inimeseloomad, teeme praegu, kuidas me elame. Miks me sünnime, kasvame ja siis kaotame ennast? Ärkame hommikul üles ja hakkame oma tõde kuulutama. Igaüks oma. Ärkame üles ja hakkame valitsema. Üle teiste. Ärkame ja hakkame kasumit teenima. Kellegi arvelt. Et endal oleks parem kui teisel. Miks teisel halvem peab olema, miks kõigil ei võiks hästi olla?

Loe edasi: Kiri Vanale, jõulude puhul

Kreenholmi endised töötajad said valuraha

Täna maksis töötukassa endistele Kreenholmi töötajatele välja ettevõtte pankroti tõttu saamata jäänud töötasu ehk maksejõuetushüvitise, kogusummas 13,5 miljonit krooni. Hüvitist maksti 597 inimesele. Lisaks maksis töötukassa Kreenholmi endistele töötajatele eelmiseks nädalaks välja 8,5 miljonit krooni koondamishüvitisi.

“Tänu pankrotihalduri ja pankrotistunud ettevõtte kiirele tegutsemisele ja korrektsele dokumentide vormistamisele sai see Eesti oludes väga suuremahuline maksejõuetushüvitise väljamaksmine nii kiiresti teoks,” ütles töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel.

Viimase 8 aasta jooksul on töötukassa maksnud Kreenholmi koondamiste käigus koondamis- ja maksejõuetushüvitisteks kokku ligi 52 miljonit krooni. Töötukassa tegutsemisaja vältel on tegemist suurima väljamaksega ühele ettevõttele, sõnas Meelis Paavel. Kreenholmi pankrot kuulutati välja 30. novembril.

Rahvusraamatukogu on suletud 24.detsembrist 2. jaanuarini

Eesti Rahvusraamatukogu on suletud 24. detsembrist 2. jaanuarini. Täna, 23. detsembril on raamatukogu avatud kella 17ni.

Eurole üleminekuga seotud küsimustele vastatakse tasuta euroinfo telefonil 800 3330 27. detsembrist 2. jaanuarini kella 10-19.
31. detsembril kella 19st 1. jaanuari kella 3ni on euroinfo telefon suunatud Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi ühisele kommunikatsioonistaabi tasuta infotelefonile.

Eesti ISBN Agentuur, Eesti ISMN Agentuur ning Eesti ISSN Keskus töötavad 27.-30. detsembrini kella 9-13.

Sea-TV alustas

Eile, 22. detsembril 2010 alustas uut hooaega Looduskalendri Metsakaamera. Näha saab peamiselt metssigu, aga ka kährikuid ja linde. Metsaelanike ninaesise eest kannavad hoolt Ilmatsalu jahimehed.

Meie metsadest on hakanud tulema teateid, et metskitsed on paksu lume tõttu surema hakanud. Vaata läbi veebikaamera, kuidas saavad saavad hakkama metssead: http://www.looduskalender.ee/node/8991.

Ära unusta jõulupühade puhul ka oma metsatuka neljajalgsetele söögipoolist viia.

Ilmus raamat talvistest aialindudest

Eesti Ornitoloogiaühingu ja kirjastus Menu koostöös on ilmunud raamat “Linnuelu aabits. Talvised aialinnud”.

Raamatust leiab juhised lindude toitmiseks, toiduvalikuks ja toidumaja ehitamiseks ning 30 tavalisema talvise aialinnu joonistused ja tutvustused. Lisaks on juttu sellest, kas ja miks on vaja linde toita ning miks ja millised linnud rändavad.

Tähetorni tähtpäev

Mikk Sarv

Eesti on tähtis. Kõike, mida me oma keeles oluliseks peame, seome tähtedega ehk nimetame tähtsaks. Tähtsate asutuste hulgas meie maal on keskne koht Tartu Ülikoolil, mis taasavati 208 aastat tagasi. Vaid kaheksa aastat hiljem sai Ülikool veelgi tähtsama ehitise – Tartu Tähetorni.

Küllap oli tookord tähetorni avamise juures ka seitsmeteistaastane üliõpilane Priidu-Jüri-Villu ehk Friedrich Georg Wilhelm Struwe, kes järgneva poole sajandi jooksul oma avastuste ja arvutustega tegi Tartu Tähetorni ülemaailmselt tähtsaks kohaks. 1837 avaldati Struwe mõõdetuna kaugus Päikesesüsteemi-välise tähe Veegani Lüüra tähtkujus. 1816-1855 mõõdeti Tartu Tähetorni läbiva meridiaankaare pikkus enam kui 2800 kilomeetri ulatuses Põhja-Jäämere ääres asuvast Hammerfesti linnast Musta mere lähistel paikneva Izmaili linnani. Mõõdistamise ajal hõlmas Tartu meridiaanikaar vaid kahte riiki – Venemaad ja Rootsit. Tänapäeval läbib sama kaar kümmet riiki, kes üheskoos on kaare tähised liitnud UNESCO maailmapärandi nimekirjas olevaks mälestusmärgiks.

Tähed on tähtsad, sest kõik soe ja valge, mida eluks vajame, tuleb tähtedelt, eriti meie oma tähelt Päikeselt. Praegu on meie Päike Maa kumeruse taga peidus. Sellesama kumeruse taga, mille aitas ära mõõta meie tähetorni kaua-aegne juhataja Struwe. Valminud tähetorni võtmed anti esimest korda ülikooli rektorile üle talvisel päikese pesas olemise päeval. Meie pärimustarkuse järgi puhkab Päike peale talvist pööripäeva mõned päevad oma talvepesas, justnagu kogudes jõudu tagasiteeks meie poolkerale. Just see pesapäevade aeg on kõige parajam tähtsatele tegemistele aluse panemiseks. Loodame siis, et järgmised kaks sajandit on Tartu Tähetorn jätkuvalt uute ning tähtsate taipamiste sündimise paigaks nii nagu möödunud sajanditel.

Eile tähistasime kahesaja päikese tagasitulemise möödumist tähetorni valmimisest. Seda tegime selleltsamalt päikeselt laenatud tulega. Tuletantsijad süütasid tulikirja, kus on tuliste tähtedega kirjas juubelinumber. Sama tuli peegeldub tagasi meie kõigi südametes – oleme ju ka ise elusolenditena peegeldus tähisest Kõiksusest. Taevas on tähtis, Ülikool on tähtis ja tähetorn on tähtis. Tähetorni valmimist tähistades oleme ka ise tähtsad ning lähemal tähtedele, kellest oleme siia ilma sündinud.

Võrreldakse linnanaiste ja -meeste keskkonnamõju

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ning SA REC Estonia on asunud võrdlema naiste ja meeste ökoloogilist jalajälge. Vaatluse all on Tallinna linna ja Tallinnaga igapäevaselt seotud lähiümbruse elanikud. Uuritakse, kas erinevate sugupoolte mõju ümbritsevale keskkonnale on erinev. Kui nii, siis millised on erinevused ja mis võiks olla põhjuseks? Uuring toimub samaaegselt kolmes linnas – Helsingis, Riias ja Tallinnas, toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Küsitluses osalemiseks tuleb minna kodulehele http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/, kust leiab ökoloogilise jalajälje kalkulaatori. Üksikisiku keskkonnamõju arvutamisel võetakse arvesse vastaja tarbimis- ja toitumisharjumusi, transpordikasutust, elutingimusi jpm. Küsitluse lõpul arvutab kalkulaator välja vastaja ökoloogilise jalajälje. Samalt kodulehelt leiab lugeja ka nõuandeid, kuidas oma mõju Maale vähendada.

Uuringu tulemused selguvad 2011. aasta kevadeks.

Eestlaste lugemishuvi on endiselt suur

Kolmveerand Eesti elanikest luges 2010. aastal raamatuid, teatab statistikaamet.  Ajakasutuse uuringu andmeil loeb 23% 10–74aastastest Eesti elanikest aasta jooksul töö või õpingute tõttu raamatuid ning 52% teeb seda muul põhjusel. Neljandik elanikest ei ole viimase aasta jooksul raamatuid lugenud.
 
Tööealistest elanikest (20–64aastased) viiendik loeb aastas paar-kolm raamatut. Neid, kes loevad 4–7 raamatut, on umbes 19%. 12% loeb kuni 12 raamatut ja 23% loeb rohkem kui 12 raamatut aastas. Tööealine elanik loeb keskmiselt 6 raamatut aastas.
 
Proosakirjandust loeb 89% 10–74aastastest elanikest ja luulet 51%. Kõige vähem loetakse usuteemalisi raamatuid. Kümne aastaga on ligi viiendiku langenud trükitud teatmekirjanduse, entsüklopeediate ja sõnaraamatute kasutus. See on seletatav interneti laiema leviku ja selle võimaluste kasutamisega.

Neid, kes vabal ajal ise proosat, lühilugusid või luuletusi kirjutavad, on 10–74aastaste elanike seas ligi 6%. Sellega tegeleb iga nädal 1% elanikest ehk ligi 13 000 inimest. Iga päev loeb paberkandjal ajalehti 44% ja ajakirju 9% elanikest.

Euroopa Komisjoni 2007. aasta eurobaromeetri andmetel jagab Eesti Euroopa Liidu riikide hulgas üsna sagedaste lugejate (loevad aastas üle viie raamatu) osatähtsuse poolest Lätiga viiendat ja kuuendat kohta. Ettepoole jäävad Rootsi, Taani, Holland ja Suurbritannia.
 
2010. aasta on nimetatud Eestis lugemisaastaks.
 

Toidupanga laienemist toetavad sajad Eesti ettevõtted

Tänaseks on sajad ettevõtted Eestis Toidupanga laienemisele oma töötajaskonnaga õla alla pannud, kogudes münte Toidupanga toetuseks. Teiste seas löövad kaasa Eesti Energia, Skype, EMT, mitmed riigiasutused ja ka Riigikogu. Avalikke annetuskohti on tänaseks üle Eesti rohkem kui 800 ning müntide kogumine Toidupanga laienemise toetuseks kestab kuni 2011 jaanuari lõpuni.

Toidupanga mündikampaania koordinaatori Kaia-Kaire Hundi sõnul on kõik mündikogumisega ühinenud ettevõtted osalised üle-eestilise toiduabivõrgustiku ülesehitamisel: „Tänaseks on heade inimeste eestvedamisel toiduabi korraldamist alustatud juba seitsmes erinevas linnas ja praegu on kriitilise tähtsusega see, et saaksime nende tegusate inimeste head algatust vajalike vahenditega toetada – aidata neid laoruumide, laomööbli soetamisel ning transpordi korraldamisel. Iga annetatud purgitäis münte aitab siin kaasa.“

Praeguseks on Toidupanga mündikampaania kontole laekunud 145 annetust kogusummas 69 176 krooni. Laekunud annetuste seisu saab jälgida ka Toidupanga kodulehel.
Loe edasi: Toidupanga laienemist toetavad sajad Eesti ettevõtted

Pääväpüürüse pidämine täämbä Kaudimäel

Sedäkõrda um trehvänü täüskuu ku pääväpüürüse pidämine ütesama päävä pääle (21.12.2010).

Pääväl um väega rassõ aig – tiiä-äi kas nakkaski inämp korgõmpast käümä. Tuuperäst um vaia Päivä avita. Ku õdagu pääväsadamisest nika ku hummogu päävänõsõnguni kimmäs tuli ülevähn hoita siss tuuga annami rassõl aol Pääväle väke.

Ku paari päävä peräst Päiv joba niipallo aiksamppa nõsõs, et kikas tuu ao seehn üte sammu jõud astu, siss um tuu tulõhoitmise tüü as´a ette lännü ni algaski vahtsõnõ valgusõ aostaig.

Haanimaal Kaudimäel saa olõma pääväpüürüse pidämise teedäandmise tuli keskpääväst, Päävä avitamine pääväsadamisest. Õdaku jõudõhn (18.00) pääväkohatsit synavõttõ pudrosüümise mano. Puultõist tunni päält süäüüd Talvõ vastavõtmine. Hummoku myni minot inne ütsät Päävä terehtämine.

Loe edasi: Pääväpüürüse pidämine täämbä Kaudimäel

Turgu rikastab kodumaine müsli

Kaks Saaremaa päritolu tudengist ettevõtjat käivitasid kvaliteetse kodumaise müsli tootmise ja kavatsevad pakkuda oma toodangut edaspidi ka teistesse Balti riikidesse, kirjutab Saarte Hääl.

Tartu ülikoolis õppiv Silver Saaremäel (21) ja Tallinna tehnikaülikoolis tudeeriv Kristen Kannik (22) on asutanud ettevõtte nimega Budget, mis toodab eestimaist müslit.

Mõtte müslit tootma asuda said noored ettevõtjad sellest, et Eestis ei ole suuri müslitootjad, välismaise toodangu kvaliteet jätab aga soovida.

Budgeti müslide valikus on praegu neli varianti: Eesti müsli, puuviljamüsli, pähklimüsli ja tudengimüsli. Enamjaolt on müslides kasutatud kodumaist toorainet. „Päris kõik ei saa olla kodumaine, sest pähklid on ikkagi mujalt, aga marjad oleme üritanud eestimaised hoida ja järgmine aasta üritame veelgi paremini teha, kuivatades mitmeid asju ise,” lubas Kannik.

Oma koduleheküljel www.mysli.ee pakub firma edaspidi ka võimalust kombineerida igaühel just selline müsli, nagu hing ihkab. Veebipood avatakse alates 1. jaanuarist.

Saaremaal on kodumaine müsli müügil juba mitmes Kuressaare poes, aga ka Orissaares, Liival, samuti suuremates STÜ poodides.

Esimene kaerajaaniaasta on kokku võetud

Eesti tuntuim rahvatants kaerajaan on teel Euroopasse ja laia maailma ning kaerajaani kampaania edendajad ja tagantlükkajad on hakkama saanud millegi enneolematuga. 5. detsembrist 2009 kuni 5. detsembrini 2010 on kaerajaani tantsinud ligi 50 000 inimest 24 maailma riigis.

See teeb juba praegu kampaaniast „Kaerajaan Euroopasse“ Eesti rahvatantsu ajaloo kõigi aegade kõige suurema ettevõtmise. Ent tegevus jätkub Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna aasta 2011 lõpuni.

Nii õhutame teid kõiki jätkuvalt kaerajaani kõikjal laias maailmas tantsima, kaerajaani loominguliselt töötlema ja sellest ikka teatama lootuses, et aasta pärast oleks tantsinuid ligi 100 000.

Kaunist ja head uut kaerajaani aastat soovides:

• Astrid Väizene – 601 5641, errs@errs.ee ERRSi kaerajaani projektijuht,
• Kadri Valner – kadri@errs.ee, kaerajaaninute üle arve pidaja,
• Rein Sikk – 5012487 – rein.sikk@eesti.ee, õhutaja ja kihutaja,
• Tiina Oviir – tiina@oviir.com – kaerajaani edendaja ingliskeelses maailmas; USA, Seattle

Neile, kes viitsivad pikemalt edasi lugeda, järgneb nüüd esimese kaerajaani aasta detailsem kokkuvõte. Loe edasi: Esimene kaerajaaniaasta on kokku võetud

RMK viib metsa omale sobivat kuusepuud otsima

Kui soovid metsast jõulupuud, aga ei tea, kust seda tohib võtta, siis oled oodatud riigimetsa juhendatud kuuseretkele.

Kuuseretked toimuvad veel täna ja homme, 21. ja 22. detsembril ning selleks tuleb registreeruda.

Kuuseretkele minejad saavad kokku RMK looduskeskuses, loodusmajas või kontoris. Enne metsaminekut juuakse tassike teed ja tutvutakse kuusepuuga lähemalt: kuidas ja kus ta kasvab, kuidas tema vanust määrata ning kes elutsevad kuusepuu peal või all.

Seejärel suundutakse koos juhendajaga metsa, kus igaüks saab valida omale meeldiva kuusepuu. Pakendamiseks pakutakse kuusevõrku. Iga kuuseostja saab looduskeskusest kaasa sertifikaadi, mis tõendab tema kuuse ehtsat päritolu.

Ära unusta metsa tulles võtta kaasa oma saagi! Kuna sobivad kuuskede kasvupaigad asuvad RMK loodusmajadest eemal, on vajalik ka sõiduk, millega metsa sõita ning kuusk hiljem ära viia.

Kuuseretk koos tutvustava programmiga ning metsaskäiguga kestab kokku umbes kaks tundi.

Rohkem infot ja registreerimine: http://yritused.rmk.ee/kuuseretk/juhendatud-kuuseretked