Rubriik: Eesti

Täna algab Eesti filmi aasta

Täna avatakse  Eesti joonisfilmi juubelinäitusega Eesti filmi aasta.

Eesti filmi aasta on koostööprogramm, mis sai alguse juba 2005. aastal, mil seitsme kultuuri- ja filmivaldkonnas tegutseva institutsiooni esindajad allkirjastasid ühiste kavatsuste kokkuleppe. Lepiti kokku, et tegutsetakse ühiselt Eesti filmikunsti sajandijuubeli vääriliseks tähistamiseks 2012. aastal, algatades juubeliprogrammi “Eesti film 100/ Eesti filmi aasta”.

Eesti filmi aasta olulisemad tegevussuunad on filmipärandi taastamine ja kaasajastamine, võimaluste loomine filmiajaloo uurimiseks ja teadvustamiseks ning Eesti filmi laialdane tutvustamine ja väärtustamine nii kodu- kui ka välismaal.

Eesti filmi aasta sisse mahub hulgaliselt üritusi. Muuhulgas algab ETVs mängufilmikommentaaride sari “Kaadris”, käivitub leviprojekt “Eesti film igasse kodusse”, sõitma hakkab kinorong ja välja antakse temaatiline postmark. 20 augustil peetakse internetilaulupidu, kus tulevad esitamisele filmilaulud. Lisaks toimuvad erinevad näitused, festivalid, portreeõhtud, esilinastused ja taastatud filmide linastused. Täpsema Eesti filmi aasta kava leiab siit.

Eestis toimus esimene kinoseanss Tallinnas 1896. aastal Suurgildi  hoones. Eesti filmi alguseks loetakse aga 30. aprilli aastal 1912, mil Tartu kinos Illusion linastus Johannes Pääsukese esimene filmipala. See oli lühifilm Vene katselenduri Sergei Utotškini vigurlendudest Tartu kohal, mis toimusid mõni päev varem. Esimene mängufilm “Karujaht Pärnumaal” valmis 1914. aastal.

E-rahvaloendusel loendatud üle 100 000 inimese

Täna pärastlõunaks oli rahvaloendusel interneti teel loendatud 102 620 inimest ehk üle 8% Eesti elanikest. Kõrgeim osalusprotsent on Harjumaal ja Tartumaal.

„Rahvaloenduse nelja esimese päeva kohta on tegemist väga hea tulemusega,“ ütles Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. „Inimeste tõsist huvi loendusel interneti teel osaleda näitas ka eilne päev, kus huvi oli kohati suurem, kui meie hetkeline võimalus vastu võtta. Tahaksin inimesi väga tänada kannatlikkuse eest,“ rääkis Potisepp. Ta rõhutas, et loenduse esimestel päevadel oleks mõistlik jälgida sisselogimisel koormusnäidikut, et e-loendamine läheks võimalikult sujuvalt.

Loendatud inimeste arvu maakondade kaupa leiab siit. Loenduse edenemise statistika uueneb kord tunnis. Arvestama peab, et veebilehel avaldatud tabelis kajastuvad ka topelt loendatud inimesed. Andmed korrastatakse pärast loendust andmetöötlusel ja iga inimene läheb arvesse üks kord.

Internetis saab loendusankeedi täita rahvaloenduse veebilehel siin kuni 31. jaanuarini. Rahvaloendusel saavad enda kohta ankeedi täita kõik üle 15-aastased Eestis püsivalt elavad inimesed, laste eest täidavad ankeedi nende vanemad või hooldajad.

E-loendusel osalemise käigus tekkivate küsimustega saab pöörduda rahvaloenduse klienditoe poole klienditugi@stat.ee või telefonil 625 9100. Klienditugi töötab iga päev kell 8.00-22.00.

EBSi õppejõu osalusel kirjutatud raamat jõudis Valge Maja jõulukuuse alla

Peatoimetaja Leo Bormanis annab raamatu üle Euroopa Komisjoni presidendile Herman Van Rompuy'le.

EBSi õppejõud Elena Pruvli on üks sajast autorist üle maailma, kelle kaasabil koostati raamat „The World Book of Happiness“. Õnnest ja õnnelikkuse saavutamisest jutustav raamat saadeti Euroopa Nõukogu presidendi Herman Van Rompuy eestvedamisel uusaasta kingituseks 200 maailma tähtsamale juhile, sealhulgas leidis üks raamat koha ka Valge Maja jõulukuuse all.

Raamatu „The World Book of Happiness“ autoriteks on sada positiivse psühholoogia eksperti ja praktikut 50 riigist üle maailma. Raamatusse ühe peatüki panustanud Elena Pruvli kirjeldab ise raamatut nii: „Raamatu eesmärk on välja tuua, et kui inimesed ei ole sisemiselt õnnelikud, ei oma kõik muud saavutused tähtsust – esitatud õnnelikkuse saavutamise viisid on praktikas järele proovitud ja kinnitatud tunnustatud ekpertide poolt,“ rääkis Pruvli.

Raamatu autor ja peatoimetaja Leo Bormanis on öelnud, et tema eesmärgiks oli koguda kokku uuringutega tõestatud teadmised ning esitada neid kõigile arusaadavas keeles. „Ma ei olnud huvitatud spirituaalsest filosoofiast, soovisin saada teadmisi, mis olid teaduslikult tõestatud. Teiseks, soovisin, et peatükid ei keskenduks vaid individuaalsele õnnele, vaid ka gruppide, organisatsioonide ja riikide õnnelikkusele, et nende kooslusel oleks mõju üldisele maailma õnnelikkusele. Ning kolmandaks, kõik tekstid pidid olema kirjutatud ka tavalistele inimestele arusaadavas keeles,“ selgitas Bormanis.

Raamatut on tõlgitud inglise, prantsuse, saksa, hollandi, korea ja hiina keelde. Rohkem infot raamatu „The World Book of Happiness“ kohta : www.theworldbookofhappiness.com

Allikas: ebs.ee

Alanud on taas Nukitsa konkurss

Taas on kätte jõudnud aeg möödunud kahe aasta parima parima eesti lastekirjaniku ja lasteraamatukunstniku väljaselgitamiseks. Hindamisel on 205 raamatut, mis on ilmunud 2010. ja 2011. aastal: 158 esmatrükki 107 eesti kirjanikult ja 104 eesti kunstniku pildid 174 raamatule.

Hääletama on oodatud kõik kuni 16-aastased lapsed ja noored.

Hääletamine kestab kuni 20. veebruarini 2012 ning seda organiseerivad kohalikud raamatukogud eesotsas maakonna/linna keskraamatukoguga. (Asjast huvitatud õpetajatel ja kooliraamatukoguhoidjatel on soovitav võtta ühendust oma maakonna/linna keskraamatukogu lasteosakonnaga).

Jaanuarist alates on võimalik hääletada ka elektrooniliselt Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel.

XI Nukitsa konkursi pidulik lõpetamine toimub 14. aprillil Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Nukitsa konkursi võitjad – laste lemmikkirjanik ja lemmikillustraator – saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju, kolm edukamat kirjanikku ja kunstnikku tänu Kultuurkapitalile ka rahalise preemia. Lisaks auhinnasaajatele kutsutakse üritusele loosi alusel ka 70 hääletuses osalenud last.

Aasta 2011 purustas Estonia publikurekordi

2011. aasta oli rahvusooperile viimaste aastakümnete edukaim, lüües käesoleva sajandi publikurekordid – 395 etendust ja kontserti külastas kokku ligi 160 000 inimest.

„Mul on südamest hea meel, et majanduslikult keerukal ajal – või ehk just selle kiuste – ei ole publik teatriskäimisest loobunud,“ ütles teatrijuht Aivar Mäe.  Mäe sõnul pole Estonias piletite hindu viimase kolme aasta jooksul tõstetud. Edu aluseks pidas Mäe kõikide estoonlaste ühist tööd – lavastuste valikut, tasemel etendusi, olusid arvestavat planeerimist ja sihipärast turundust. “Tänan publikut ja teatri töötajaid suurepärase ühise aasta eest!“ lisas Mäe.

Suure publikumenu poolest on aasta jooksul silma paistnud ooperid „Parsifal“, „Boheem“, „Carmen“ ja „Manon Lescaut“, balletid „Pähklipureja“, „Luikede järv“, „Othello. Who Cares?“, „Manon“ ning „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“, operett „Silva“ ja lastelavastused „Pipi Pikksukk“ ning „Mõmmi jõuluaabits“.

Lisaks eesti publikule pakuti külakosti teatrisõpradele Soomes, Venemaal, Lätis, Leedus ja USA-s.

Täna heiskame Eesti lipud

Täna, 3. jaanuaril on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul Eestis lipupäev. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.

28. novembril 1918. a algas Eesti Vabadussõda. 402 päeva sõditi Eesti iseseisvuse eest Nõukogude Venemaa, Landeswehri ja n-n Rauddiviisi vastu. Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920. a kell 10.30. Sõda lõppes 2. veebruaril 1920. a Eesti täieliku võiduga. Eesti pool kaotas vabadussõjas üle 6000 isiku, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

Lipud heisatakse hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.

Vaata lisaks:
Eesti lipu kasutamise hea tava
Päikese tõusu- ja loojanguaeg
Eesti Vabadussõja kokkuvõte Estonicas

Pärnus märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva

Tänavu 4. jaanuaril, rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille 203. sünniaastapäeval kell 11 märgitakse Pärnu Pimedate Ühingus (Riia mnt. 15) ülemaailmset punktkirjapäeva. Antakse ülevaade punktkirja ajaloost ja räägitakse punktkirja õppimise vajalikkusest. Saab tutvuda punktkirja kirjutamise ja lugemise õppevahendite ning Eesti pimedate raamatukogus säilitatavate raamatuharuldustega.

Punktkiri ehk Braille kiri on reljeefsetest punktikombinatsioonidest koosnev sõrmedega loetav kiri. Tänapäeval kasutatavat kuuepunktilist kirjasüsteemi esitles pime prantslane Louis Braille 1829. aastal. Seda kirja kirjutatakse paksemale paberile spetsiaalse tahvli ja tihvtiga või punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Punktkirjakuvar aga võimaldab kirjutada Braille kirjas teksti ja lugeda arvutiekraanil olevat tavakirjas teksti punktkirjas.

Möödunud aasta lõpul valmis Tartu Emajõe Kooli õpetajate ja Eesti teiste punktkirjaasjatundjate koostööna riikliku programmi “Eesti keel ja kultuurimälu“ projekti “Punktkirja arendamine pimedatele“ raames punktkirjakäsiraamatu käsikiri. Selles on punktkirjamärkide kirjeldused ja selgitused, kuidas neid märke kasutada erinevates ainevaldkondades – keeled, matemaatika, füüsika, keemia ja muusika. Loe edasi: Pärnus märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva

Sõmerpalus otsitakse noori motokrossitalente

Motokrossipisikust nakatunud. Foto: Hannes Prikk
30. detsembril toimus esimene lastehommik Euroopa suurimas moto-sisehallis Adrenalin Arenal. Trennipäeval katsetasid juhendaja abiga esimest korda elus motokrossi 6 päris pisikest poissi. Pisut suuremad ja kogenumad said üheskoos sõitu harjutada suuremal rajal. Sarnastele lastehommikutele oodatakse edaspidi korra kuus kõiki uusi huvilisi.

Adrenalin Arena ja Motokrossipisiku koostöös plaanitakse regulaarselt leida motospordile noort pealekasvu ja harrastajaid. Sageli jääb motokross kättesaamatuks neile lastele, kellel pole pereliikmed sellega tegelemas, sest tehnika ja varustuse soetamine on kulukas. Sõmerpalu lastehommikutel pakutakse 3 – 7 aasta vanustele lastele sobival motokrossitsiklil, sobiva varustusega ja spetsiaalselt algajatele sobival rajal proovimise võimalust koos õpetussõnadega. Järgmine lastehommik toimub 13. jaanuaril 2011, kell 10 – 14.

Lisainfo: Hannes Prikk tel: 52 96 556, www.motokrossipisik.eu

Algas aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta

2012. aasta on aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta. See on meie kõigi võimalus mõtiskleda selle üle, kuidas eurooplased elavad kauem ja on tervemad kui varem, ning mõista vastavaid võimalusi.

Aktiivne vananemine saab anda beebibuumi põlvkonnale ja homsetele eakatele võimaluse, jääda tööle ning jagada oma kogemusi, olla ühiskonnas jätkuvalt aktiivne ja elada võimalikult tervislikult ja täisväärtuslikult.

See on ka võimalus säilitada põlvkondadevaheline solidaarsus kiiresti vananevates ühiskondades.

Poliitikute ja sidusrühmade ülesanne on parandada üldisi võimalusi aktiivseks vananemiseks ja iseseisvaks eluks, võttes meetmeid eri valdkondades, nagu tööhõive, tervishoid, sotsiaalteenused, täiskasvanuõpe, vabatahtlikutöö, majutus, IT-teenused või transport.

Euroopa aasta eesmärk on tõsta teadlikkust nimetatud teemadest ning parimatest moodustest nendega tegelemiseks. Kuid kõige tähtsam on kutsuda poliitikakujundajaid ja sidusrühmi endile eesmärke seadma ning vastavalt ka tegutsema. 2012. aasta peab jõudma aruteludest kaugemale; see peab andma käegakatsutavaid tulemusi.

Täpsemat infot aasta kohta leiab siit.

Teisipäeval avatakse Haapsalus rahvusvähemuste rahvariietes nukkude näitus „Minirahvariie”

 

Natalja Jampolskaja kompositsioon "Vene rahvalaul".

Teisipäeval, 3. jaanuaril kell 15 avatakse Läänemaa keskraamatukogu lugemissaalis rahvusvähemuste rahvariiete näitus „Minirahvariie”.

Kollektsioon sisaldab rahvuslikke rõivaid, mida näitusel kannavad Barbie nukud. Kostüümid nukkudele on valmistatud käsitsi, need vastavad kõikidele rahvuslikele kostüümi õmblemise normidele ning on näitlikud õppevahendid rahvuslike kostüümide kirjeldamisel. Kollektsiooni loomisel osalesid naised erinevatest rahvuskultuuriseltsidest üle Eesti: Tallinnast, Paldiskist, Pärnust, Haapsalust, Narvast. Näituse korraldas MTÜ Rahvusvähemuste naisteklubi „VEGA“. Haapsalu raamatukokku organiseeris näituse Natalja Jampolskaja.

Näitus jääb avatuks 31. jaanuarini. Kõik külastajad on väga oodatud!

Allikas: laanemaa.ee

 

Algas 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus

Täna, 31. detsembri esimestel minutitel algas Eestis üheteistkümnes rahva ja eluruumide loendus. Kuni jaanuari lõpuni saab loendusel osaleda internetis, alates veebruari keskpaigast külastavad kodusid rahvaloendajad.

„Algav rahvaloendus on ajalooline, sest esimest korda saavad Eesti inimesed valida, kuidas nad soovivad rahvaloendusel osaleda – täita küsimustiku jaanuarikuu jooksul internetis või oodata rahvaloendaja külastust alates 16. veebruarist,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

„Interneti teel küsimustiku täitmine on lihtne ja sellega saab hakkama igaüks, kes oskab arvutit kasutada Selleks on vaja vaid internetikasutamise võimalust ja  ID-kaarti, Mobiil-ID’d või internetipanga paroole,“ lisas Potisepp. Internetis saab loendusankeeti täita rahvaloenduse veebilehe www.REL2011.ee kaudu. Rahvaloendusel saavad enda kohta täita ankeeti kõik üle 15-aastased Eestis püsivalt elavad inimesed, laste eest täidavad ankeedi nende vanemad või hooldajad. Neid leibkondi, kes ei osalenud rahvaloendusel internetis, külastavad alates 16. veebruarist rahvaloendajad.

2011. aasta rahva ja eluruumide loendus koosneb kolmest osast – küsimused leibkonna, eluruumi ja isikute kohta. Loendusel uuritakse leibkonna koosseisu, eluruumi suurust ja seisukorda, inimese päritolu, keeleoskuse, hariduse ning töö kohta. Küsimustele vastamine võtab kaheliikmelisel leibkonnal aega umbes 45 minutit, iga järgneva inimese puhul lisandub veel 15 minutit.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) saavad Eesti alalised elanikud vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Toeta programmi Euroopa Noored tulevikku!

Aastaid Eesti noorte tegevusi toetav programm Euroopa Noored saab  läbi 2013. aasta lõpuks. Euroopa Komisjon on järgmiseks perioodiks teinud ettepaneku liita programm  teiste Euroopa Liidu haridusprogrammidega.

SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo koos enamiku kolleegidega teistest riikidest usub, et see otsus vähendab noorte võimalusi ja eraldi programmiga jätkamine on noortele oluline.  Liitudes facebook´i lehega Youth in Action Ambassadors ja jagades teistega oma kogemusi, saab  toetada noorteprojektide toetusvõimaluste jätkumist.

Euroopa Noored kutsuvad üles kirjutama ka meie europarlamendi liikmetele, et juhtida nende tähelepanu vajadusele programmi Euroopa Noored eraldiseisvaks jätkumiseks. Euroopa Parlament otsustab Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku üle, mille osaks on ka tulevased hariduse- ja noorteprogrammid.

Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogramm Euroopa Noored toetab 13-30-aastaste noorte mitteformaalset õppimist. Projektitaotlusi võivad esitada kõik mittetulundusühingud, avalik- õiguslikud asutused ja noortegrupid. Järgmine taotlustähtaeg on 1. veebruar. Sel aastal on noorteprojekte programmist toetatud 1,76 miljoni euroga.

Eestlane kirjutas raamatu Lätimaa eestlastest

On ilmunud Hannes Korjuse raamat „Lätimaal eestlasi otsimas”.

Lätis elab ligi 2500 eestlast. Arvude tagant inimesed välja ei paista, aga just neid tahakski näha – kes nad on, need Lätimaa eestlased ja mis elu nad elavad? Mis teed on neid Lätimaale viinud? Kas on tuldud omatahtsi, asjaoludest tingitult või väevõimuga sunnitult, nagu need eestlased, keda pärast Siberist tagasitulekut ei lastud enam Eestisse elama ja kes valisid seepärast Läti oma uueks elukohaks.

Neil Eesti päritolu inimestel, keda saatus on mingil hetkel  lühemaks või pikemaks ajaks Lätimaale toonud, ning ka neil, kes on seal paikseks jäänud, on mõlemast naabermaast kujunenud erineva kangusega emotsioonid. On neid, kellele Lätimaal elades on Eesti jäänud „õnnemaa võrdkujuks ja ideaaliks”, ja on neid,  kellele Riia tähendas elu kõige õnnelikumat perioodi: „On kevad, puud on õrnrohelised ja päike paistab mulle otse vastu. Mina muudkui lähen, muretu ja vaba”.

On neid, kes Eesti „kastiühiskonnast” Lätimaa „vabamatesse oludesse” tulnud, ja neidki, kelle jaoks Lätis viibitud aastad jäid vaid pikaks komandeeringuks, sest „ei ole täielikku õnne võõrsil, olgu armastus kui suur tahes”. Aga eks ole Lätimaa ambivalentsust ka Eesti kirjanduses tajutud: alates Eduard Vilde „Tabamata ime” Lilli Ellertist, kes Riia linnaga Leo Saalepit „võrgutas”, kuni Arvo Valtoni „Arvidi maailmareisideni”, kus Arvid oma unenägudes pidi tõdema, et „Riia on augus…” Seepärast on raamatus püütud käsitleda ka „virtuaalseid rahvuskaaslasi” – neid, kes elavad kirjandusväljadel.

Ettevõtja annetas raha kooli mälestusteraamatu väljaandmiseks

Tiirimetsa kooli lõpetanud Raimo Pagil ja Juuli Pihl ei taha kumbki kooli mälestusteraamatu väljaandmist enam edasi lükata. Ettevõtja Pagil andis 500 eurot kodukultuuriseltsile Küünal, kes raamatu väljaandmise eest hea seisab. Foto: Veljo Kuivjõgi

Tiirimetsa kooli pole enam 23 aastat. Koolimaja aga on ja see saab järgmisel aastal 75 aastaseks. Kunagised selle kooli õpilased, õpetajad ja töötajad tulevad iga viie aasta tagant kokku koolimaja sünnipäeva tähistama. Järgmisel aastal on see 14. juulil. Koolimaja eelmise sünnipäeva tähistamisel tahtsid endised õpilased välja anda mälestusteraamatu, kuid kultuurkapitalilt ei saadud projektiraha. Vilistlastelt raha küsimisega jäädi hiljaks ja raamat ei ilmunud.

Allikas: Meie Maa

Selgus aasta tegu 2011 Saare maakonnas – maanteeameti panus maakonna teedevõrgu parendamisse

Jõulupühade järel ajaleht Meie Maa eestvedamisel kaheksateistkümnendat korda koos istunud hindajad leidsid lõppeva aasta tegu otsides, et mõne varasema aastaga võrreldes väga suuri ja märgilise tähendusega tegusid esile tuua ei ole kerge. Ehk just seepärast kerkis üsna üksmeelselt favoriidiks maanteeamet, kelle eestvõttel on tänavu punkt pandud mitmele teedevõrgu parendamisega seotud projektile. Esmajoones toodi esile Kuressaare-Nasva teelõigu uuendamine ja uue silla rajamine üle Nasva jõe. Aga ka Rannamaantee mustkatte alla viimise lõpetamine. Boonusena haagiti neile kaasa ka eelmisse aastasse jäänud teetööd Valjalas ja Orissaares.

Allikas: Meie Maa

Elektrita on veel üle 15 000 majapidamise

Täna hommikul kell 6 oli tormikahjude tõttu elektrita veel 15 800 klienti üle Eesti, teatas Eesti Energia. Kõige rohkem on vooluta majapidamisi Harjumaal (3949), Raplamaal (3827) ja Jõgevamaal (2099). Jaotusvõrgu ja partnerite brigaadid jätkavad tööd, et taastada inimestele elektrivarustus esimesel võimalusel. Enam kui 73 000 majapidamises on viimase tormi järgselt katkenud vool taastatud.

Tänaseks lubab ilmajaam, et puhub edelatuul 10-14, puhanguti 18, saartel ja rannikul 13-18, puhanguti 23-27 m/s. Õhutemperatuur on +3..+6°C. Ka homme võib puhuda tuul puhanguti 22-27 m/s, aasta lõpupäeval see vaibub.

Ringlusse tuleb uus erikujundusega euromünt

Uus kaheeurone münt

Eestis jõuab alates 2. jaanuarist ringlusse erikujundusega 2-eurone münt, mis on pühendatud eurosularaha kasutuselevõtu 10. aastapäevale.

Uue kujundusega 2-eurone mälestusmünt lastakse ringlusse 2012. aastal kõikides euroala riikides kogutiraažiga ligikaudu 90 miljonit münti. Mälestusmünt on käibemünt ehk tavapärane maksevahend, millel on erikujundus. Eesti Pank emiteerib erikujundusega 2-euroseid kaks miljonit tükki.

Uue euromündi kujunduse valisid välja euroala elanikud e-hääletuse teel viie kavandi seast. Kavandid olid Euroopa Komisjoni korraldatud avalikule konkursile esitanud euroala riikide elanikud. Võidukavand sümboliseerib euro tähtsust, kuidas eurost on viimase kümne aastaga saanud ülemaailmselt mõjukas vääring ja selle mõju inimeste igapäevaelule, kaubandusele, tööstusele ja energeetikale. Seda väljendavad mündil kujutatud inimesed, laev, tehas ja tuuleenergiajaamad. Mündil on kujutatud aastaarvud 2002 ja 2012.

Kujunduse autor on Austria Rahapaja elukutseline kujundaja Helmut Andexlinger.

2-eurose mälestusmündi rahvusliku külje kujundus on kõikidel euroalariikidel ühesugune, kuid erinev on emiteeritava riigi tähis ja servatekst. Eesti mälestusmündil on sõna “EESTI” ning servatekstis sõna “EESTI” püsti ja ümberpöördult.

Kord aastas võivad euroala riigid välja lasta ühe ühise mälestusmündi. Eurot kasutavad riigid on varem välja andnud ühise rahvusliku või riigiküljega mälestusmünte kahel korral – Euroopa Liidu 50. aastapäeva tähistamiseks 2007. aastal ja 10 aasta möödumise tähistamiseks majandus- ja rahaliidu ning euro kui virtuaalse valuuta loomisest 2009. aastal.

 

Ilmus mahukaim raamat Eesti rahvastikust

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht emeriitprofessor Ene-Margit Tiit esitleb täna  kell 13 Viru keskuse Rahva Raamatu raamatupoes oma värskelt ilmunud raamatut „Eesti rahvastik. Viis põlvkonda ja kümme loendust“.

„Ma olen Eesti rahvastikust rääkivat raamatut juba aastaid plaaninud, sest sellist materjali pole varem ilmunud. Eriti sobilik on, et raamat ilmub just 29. detsembril 2011 – päeval, kui möödub 130 aastat esimesest Eesti alal toimunud rahvaloendusest,“ rääkis Ene-Margit Tiit.

Raamatu esimene osa annab  ülevaate kümnest rahvaloendusest, nii nende korraldusest kui ka tulemustest. Raamatu teine osa käsitleb Eesti inimeste elu viie põlvkonna jooksul ning kolmas rahvastiku uurimist laiemalt. Viimases osas antakse ülevaade saabuvast  rahvaloendusest.

Eesootav rahvaloendus toimub Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Tänavune rahvaloendus kestab 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

Suitsupääsukese aasta sai läbi

Aasta hakkab lõppema ja nõnda valmistub ka tänavune Eesti Ornitoloogiaühingu aasta lind suitsupääsuke

oma tiitlit edasi andma tüllidele, kirjutab ajakiri „Tiiutaja“. Suitsupääsukese aasta ühe ettevõtmisena taaselustati 1993. aasta algatus „Kodukoha pääsuke“, kus igaühel on võimalik kaasa aidata suitsu- ja räästapääsukeste käekäigu jälgimisele. Oma kodukoha pääsukeste tegemisi vaatles sel aastal terasemalt rohkem kui 250 inimest 130 vaatluskohas üle Eesti, kõige enam Harju- ja Raplamaal.

Meile laekus teavet ligi 600 pääsupesa kohta, mõlema liigi kohta peaaegu võrdselt. Tulemustest selgus, et meie suitsupääsukesed pesitsevad praegu valdavalt lautades, tallides, küünides, kuurides,

saunades ja garaažides, aga ka pööningutel. Kõige sagedamini on majapidamises üks pesa, kuid ühes Viljandimaa talus oli lausa 27 asustatud pesa. Kokkuvõttes tuli ühe majapidamise kohta

keskmiselt kolm pesa. 40 paari pesitses suve jooksul kaks ning kolm paari kolmandagi korra. Esimesed pojad koorusid enamasti juuni keskpaigast juuli keskpaigani, teise kurna pojad alates

augusti algusest ning kõige hilisemad augusti lõpus. Esimene pesakond lennuvõimestus suitsupääsukestel enamasti juuli teise dekaadi jooksul, kõige hilisemad pojad lahkusid pesast aga alles 29. septembril. Sobivatele ilmadele vaatamata oli suitsupääsukestel pesas keskmiselt vaid 4,1 poega, mis tähendab neile kehva aastat. Näiteks aastatel 1993–1999 oli see 4,2–4,6.

Sel aastal katsetati Eestis teadaolevalt esimest korda ka spetsiaalseid pääsukeste tehispesi. Mõlema liigi jaoks seati üles kaksteist pesa, kuid neisse asus elama vaid üks suitsupääsukeste paar. Peale selle pesitses ühes suitsupääsukesele mõeldud pesas hallkärbsenäpp ning räästapääsukese pesas herilased. Pesade katsetamist jätkatakse

siiski ka järgmisel aastal. Pääsukeste uuringust Pärnumaal, „Kodukoha pääsukese“ tulemustest ja

muu maailma uudistest (suitsupääsuke oli selle aasta lind ka Hollandis ja Lõuna-Aafrika Vabariigis) saab pikemalt lugeda aasta linnu kodulehelt www.eoy.ee/suitsupaasuke. Põhjalikum analüüs ilmub aga järgmisel aastal ajakirjas Hirundo.

Suitsupääsukese aasatast võib kuulda ka Kuku raadio Ilmaparandaja saates 7.jaanuaril.

 

Pürotehnika kasutamisel peab järgima ohutusnõudeid

Seoses aastavahetuse lähenemisega tuletab Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) meelde, et pürotehnika kasutamisel peab järgima ohutusnõudeid ja kasutusjuhendit. Pürotehnika väärkasutamine võib põhjustada tõsiste tagajärgedega õnnetusi- põlenguid, vigastusi (põletusi, kuulmis- ja nägemiskahjustusi) jms.

Millele tuleb pürotehnilise toote ostmisel ja kasutamisel tähelepanu pöörata:
• Pürotehnilist toodet osta ainult selleks vastavat luba omavast müügikohast. Ära osta tooteid turult või suvaliselt isikult tänavalt;
• Tooteid hoia kuivas, ohutus ja lastele kättesaamatus kohas;
• Jälgi enne toote kasutamist, et sellel poleks mehaanilisi vigastusi, vigastatud toode tagasta müüjale;
• Vali toote kasutamiseks õige aeg ja koht, arvestades nii öörahu, ilmastikuolude kui toote ohutu kaugusega inimestest, hoonetest ja sõidukitest;
• Ära kasuta tooteid alkoholijoobes;
• Ära viska toodet tulekoldesse ega inimeste ja loomade suunas;
• Kasuta toodet üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil (vanusepiirang, ohumaa, süütamise viis);
• Ilutulestiku tegemisel ära hoia toodet käes ega kummardu selle kohale;
• Kui toode ei rakendu, oota mõnda aeg enne selle üles korjamist. Ära jäta sellist toodet vedelema ega viska prügikasti, vaid tagasta müüjale.

Pürotehniliste toodete valdkonnas teevad järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet, Tarbijakaitseamet ning Politsei- ja Piirivalveamet.

Täiendav informatsioon pürotehniliste toodete kohta on kättesaadav TJA kodulehelt ja ohutusportaalist.

Aastavahetuspidu Haapsalus tuleb koos Svjata Vatraga

31. detsembril võetakse uuenenud Haapsalu kultuurikeskuses pärast mitut aastat suure aastavahetuspeoga vastu uus, 2012. aasta.
Muusikat teeb ansambel Svjata Vatra. Plaate keerutab DJ Felix. Pidu kestab varajaste hommikutundideni. Läbi kogu maja on avatud mõõdukate hindadega baarid.
Indrek Otti catering teenindab peokülalisi ja pakub aastavahetuse erimenüüd.

Põlvas toimub suur aastalõpu tantsupidu

Kolmapäeval 28. detsembril toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses suur aastalõpu tantsupidu. Igihaljaid hitte läbi aegade ja terve õhtu jooksul mängib paljude lemmik mitme põlvkonna vältel ansambel Apelsin!
Jätkuvalt hea tuju eest kannab hoolt Trio Commedia ehk siis Anne Veesaar, Tarvo Krall ja Toomas Tross. Silmailu ja meelelist naudingut pakub varieteetrupp Celavy.
Keskööl võimas ilutulestik, peale mida kohe kuumad tantsuhitid suurel ekraanil helis ja pildis DJ Kepu valikul kuni varaste hommikutundideni.

Alates 1. jaanuarist jõustuvad muudatused soodusravimite loetelus ja piirhindades

Alates 1. jaanuarist 2012 lisandub soodusravimite loetellu üheksa 50% soodustusega ravimit, üksteist 75% soodustusega ravimit ning kümme 100% soodustusega ravimit.

Seoses uute geneeriliste ravimite turuletulekuga moodustatakse esmakordselt piirhinnagrupp järgmistele toimeainetele: dorsolamiid (glaukoomiravim), düdrogesteroon (hormoonasendusravim), hüdroksüklorokviin (reumatoidartriidi ravim), oksükodoon (valuvastane ravim), tianeptiin (depressiooniravim), timolool+latanoprost (glaukoomiravim).

Uute ravimite lisamisega muutuvad piirhinnad 26 piirhinnagrupis. Kui soodusravimite loetellu varem kantud ravimite hinnad ei lange, võib kindla tootenimega ravimit eelistavate patsientide jaoks omaosalus mõnevõrra suureneda. Soovitame patsientidel konsulteerida oma arstiga, milline ravim oleks neile sobivaim. Kui arst on retsepti välja kirjutanud toimeaine järgi (mitte konkreetse tootja ravimi nimetusega), saab apteeker patsiendile sama toimeainega odavamaid ravimeid soovitada. Loe edasi: Alates 1. jaanuarist jõustuvad muudatused soodusravimite loetelus ja piirhindades