Rubriik: Määratlemata
Tulekul E-Aabits: kogukonnapõhiselt arendatav haridustarkvara väikelastele
E-Aabits on 2–7-aastastele lastele mõeldud arvutipõhiste 3D-õppemängude 
kogumik. Tegu on maagilise ja digitaalse mängumaailmaga, kus laps saab ohutult ringi rännata, avastada ja mängida.
Mängud on loodud, arvestades haridustöötajate soovitusi ning õpetavad märkamatult nii teadmisi (näiteks matemaatika, tähestik, sõnavara jne) kui ka psühholoogilisi oskusi (eneseväljendus, empaatia, tähelepanu, keskendumine jne).
Oluline on, et E-Aabitsa õppemängud ei ole mehaaniliselt ritta laotud harjutused, vaid orgaanilised ja loogilised mängumaailma osad. Laps mängib puhtalt huvi ja lõbu pärast, kuid mis omavad sellegipoolest tõhusat ning kontrollitavat hariduslikku mõju.
Arendajaid on kokku ligi 30: programmeerijad, kunstnikud, pedagoogid ja haridustehnoloogid, juristid ja arhitektid. Paljud osalevad selles projektis vabatahtlikena. Loe edasi: Tulekul E-Aabits: kogukonnapõhiselt arendatav haridustarkvara väikelastele
Mustvees otsitakse jõulude eel pere- ja kogukondlikule alkoholiprobleemile lahendusi
Ilusate jõulupühade ja aastavahetuse eel teatakse paraku, et need on ka päevad, mis toovad kaasa rohkelt alkoholiprobleeme. Sageli on esimesteks kannatajateks perekond ja eriliselt just lapsed. Kas see tervet kogukonda puudutav probleem on paratamatu või on midagi siiski võimalik ära teha?
Nendele küsimustele otsitakse vastuseid 19. detsembril Mustvee Kultuurikeskuses toimuval kõnekoosolekul, kuhu oodatakse valdkonnaga kokkupuutuvaid spetsialiste, lapsevanemaid, pedagooge, kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaid ja kõiki huvilisi.
“Eesti Karskusliit korraldab aasta jooksul kuues väiksemas Eesti linnas rea üritusi, mille eesmärgiks on tõsta tähelepanu alla kogukondlik alkoholiprobleem ning otsida sellele üheskoos lahendusi,” selgitas Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann. “Üks kuuest linnast on Mustvee ning siin kutsume Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel kohalikke inimesi arutlema selle üle, miks ja kuidas laseme alkoholil oma kogukonnas ja peredes nii palju kurja teha.”
Loe edasi: Mustvees otsitakse jõulude eel pere- ja kogukondlikule alkoholiprobleemile lahendusi
Ludo lauamängupood külastab Rõuget
Laupäeval 1.detsembril kella 18 – 21 on Rõuge Avatud Noortekeskuses tuuri raames külas Ludo lauamängupood. Õhtu käigus tutvustatakse erinevaid lauamänge ja toimub ka lauamängude müük. Kõigil huvilistel on võimalik tulla uudistama, mängima ja lauamänge ostma!
Lauamänge ostes on võimalik maksta nii sularahas kui ka pangakaardiga.
Lisaks külastab lauamängupood ka:
Albu Noortekeskust 28. novembril kl 16.00-19.00
Muhu Noortekeskust 29. novembril kl 18.00-21.00
Pärnu Noorte Vabaajakeskust 30. novembril kl 15.00-18.00
Ülenurme Pere- ja Noortekeskust 1. detsember kl 13.00-16.00
Rõuges esineb Kuninglik Kvintett
Rõuge rahvamajas toimub pühapäeval, 2. detsembril kell 16.00 Kuningliku Kvinteti jõulukontsert, kus kõlab meeleolukas jõulumuusika Prantsusmaalt, Hispaaniast, Itaaliast, Inglismaalt, Trinidadist ja loomulikult Eestist. Laval Andres Heinapuu (kontratenor), Erkki Targo (tenor), Meelis Hainsoo (bariton), Mait Männik (bariton) ja Andres Alamaa (bass).
Tule ja saa osa ilusast kontserdist!
Pääse: 5 eurot, õpilastele 2 eurot.
Tartus ja Võrus arutletakse kodanikuühenduste selgema rahastamise üle
Regionaalministri valitsemisala tellimusel korraldab Poliitikauuringute Keskus Praxis koolitusi kodanikuühenduste ühtsete rahastamispõhimõtete teemal. Koolitusel tutvustatakse kodanikuühenduste rahastamise juhendmaterjali, millele oodatakse osalejate tagasiside ja soovitusi.
Tasuta toimuvatele koolitusele on oodatud kodanikuühenduste rahastamise eest vastutavad ametnikud, linnapead ja vallavanemad ning kodanikuühenduste liikmed. Koolitusel keskendutakse avaliku raha kasutamise läbipaistvusele, rahastamise tulemuslikkusele, aga ka toetuste andmise töökorraldusele.
„Avaliku sektori asutused ja kodanikuühendused teevad tihedat koostööd ning suur osa ühenduste sissetulekutest pärineb just avalikust sektorist, maksumaksja taskust“ selgitab Praxise kodanikuühiskonna ekspert Hille Hinsberg. „Samas on põhimõtted ja viisid ühenduste ja nende tegevuse toetamiseks üsna erinevad – kuigi toetust antakse sama eesmärgiga. Paljudel oma- valitsustel pole rahastamiseks selgeid reegleid, mistõttu võib esineda nii liigset bürokraatiat kui ka läbi sõrmede vaatamist“ märgib Hinsberg ja lisab, et sellele probleemile on tähelepanu juhtinud ka riigikontroll.
Koolituse tulemusel saavad osalejad arutada, millised toetusliigid on ühenduste rahastamisel sobivaima, kas näiteks tegevus- toetus või projektitoetus; koolituse tulemusena saab korrastada ühendustele toetuste eraldamist nii, et sellest oleks maksimaalselt kasu nii rahastajale kui vabaühendusele.
Kodanikuühenduste rahastamise põhimõtete ja viisidega saab tutvuda Praxise koostatud juhendmaterjalis, millesse on koondatud ka parimad praktikad. Juhendi sündi on panustanud paljud valdkonna asjatundjad ja ühendused. Juhendi rakendamiseks korraldatakse üle Eesti 15 koolitust, millega luuakse pinnas avaliku raha läbipaistvaks, eesmärgipäraseks ja tulemuslikuks eraldamiseks.
Neljapäeval, 29. novembril toimub koolitus Tartus, hotelli Tartu konverentsikeskuses, aadressil Soola 3. Reedel, 30. novembril toimub koolitus Võrus, kultuurimajas Kannel, aadressil Liiva 13. Registreerumine toimub avatud koolituse leheleheküljel.
Koolitused toimuvad inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ meetme „Riigi, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute strateegilise juhtimissuutlikkuse tõstmine“ programmi „Kodanikeühenduste riikliku rahastamise korrastamine“ raames.
Võrumaa arenguagentuur kutsub konverentsile
Esmaspäevast ei tohi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel kala püüda
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna käskkirja, millega peatab kutselise kalapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel alates 12. novembrist 2012, kuna nende järvede mitme majanduslikult olulisema kala püügikvoodid on täitumas.
Latika ja haugi käesoleval aastal kutseliseks kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud kalasaagid on ammendunud 90% ulatuses, mis tähendab, et kalapüügiseaduse (§19 lg6) kohaselt tuleb püük peatada. Kolmapäeva, 7. novembri seisuga on käesoleval aastal neist järvedest esitatud püügiandmete kohaselt püütud 565,5 tonni latikat ehk 92,1% lubatud saagist, 145,4 tonni haugi ehk 90,9% lubatud saagist ja 638,4 tonni koha ehk 89,4% lubatud saagist.
Kuna püügikeeld jõustub esmaspäeval, jääb kaluritele terve nädalalõpp, et püünised õigeks ajaks välja võtta.
Lisaks haugi ja latikapüügi peatamisele peatas põllumajandusminister püügi ka kõikide kutselise kalapüügivahenditega, mille kasutamine on praegu lubatud, kuna neist püügikeelu aluste kalade eluvõimelisena vabastamine ei ole üldjuhul võimalik ning ka mõrrapüügil on küsitav alamõõdulise koha eluvõimelisena vabastamine.
Loe edasi: Esmaspäevast ei tohi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel kala püüda
Ilmaparandaja viskab pilgu peale keskkonnasündmustele maailmas
Kord kuus valib ajakirjanik Mirjam Matiisen KUKU raadio saatesse Ilmaparandaja põnevamaid keskkonnauudiseid laiast ilmast. Tema seekordne valik on siin:
Briti ajaleht “The Guardian” kirjutab üsna haruldasest õnnetusest. Nimelt Californias, Lompoci surfirannas hukkus oktoobri lõpus haikala rünnaku tagajärjel rannas surfanud 39-aastane mees.
Californias hukkunud surfarit hammustas haikala ülakehast. Kusjuures samas rannas oli täpselt kaks aastat varem haikala surmava hammustuse tõttu hukkunud 19-aastane mees.
Haikala rünnaku tõttu hukkumine on maailmas haruldane, teatab briti ajaleht. Artiklis kirjutatakse, et iga-aastaselt on maailmas keskeltläbi 65 haikalade poolt inimestele tehtud rünnakut ja iga aasta hukkub maailmas haikala hammustuse tagajärjel kaks või kolm inimest.
Haid enamasti inimest ei ründa, sest kahejalgne ei kuulu nende kohustuslikku menüüsse. Rünnaku ohvriks võib sattuda siis, kui kala üritab end kaitsta või on millegipärast afektiseisundis.
Ajaleht The Guardian kirjutas oktoobrikuus ka seda, et Inglismaa põldude tänavune kehv saagikus ning teraviljahinna järjekindel tõus maailmaturul tähendab seda, et tarbijad peavad ilmselt leppima toiduhindade kasvuga.
Inglismaa Põllumeeste Liit teatas, et äärmiselt vihmarohke suvi Inglismaal tõi kaasa selle, et näiteks nisu saagikus oli tänavu 15% väiksem kui eelnenud viie aasta keskmine. Nii märg suvi olevat Inglismaal viimati olnud 1912. aastal. Loe edasi: Ilmaparandaja viskab pilgu peale keskkonnasündmustele maailmas
Täna on hingedepäev
Kirikukalendri järgi on täna hingedepäev – päev, mil süüdatakse küünal kõikide manalateed läinud inimeste mälestuseks. Rahvakalendri järgi jääb hingedepäev hingedeaja sisse – see on sügisene periood, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi.
“Meie rahvas on ikka olnud hinge usku. Hing on meil meeles ja keelel” kirjutab Maavalla koda. ” Kui miski on hingel, on hing raske, kui miski rõõmustab, muutub hing kergeks. Iidvanas kuldnaise laulus on hing yks neid olulisi asju, mida on vaja selleks, et muuta kuld elavaks”.
Inimene peab end hoidma, et hing sees püsiks.
Siidisabade hukku ei põhjustanud viirused
Nädal tagasi Harjumaalt leitud siidisabad ei olnud nakatunud linnuviirusesse, selgitas Veterinaa-ja Toiduameti poolt tellitud uuring. Ligi 60 lindu leiti Tallinnast, Viimsist ja mujalt Harjumaalt.
Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maaria Kristian kinnitas värsketele uuringutele tuginedes, et linnud ei olnud haigestunud viirustesse.
Üheks lindude hukkumise põhjuseks on peetud ka lindude poolt söödud käärima läinud pihlakaid, Mõne linnu lahkamine leidis, et nad olid värskelt söönud küll pihlakaid, mille tulemusel lind kaotab suunataju ning võib seetõttu lennata vastu klaasakent.
Kristjan tõdes, et mõne lahatud linnu maost leiti küll suurel hulgal pihlakamarju, aga selle järgi veel tõsiseltvõetavaid järeldusi teha ei saa.
Mis siis ikkagi põhjustas suur ehulga siidisabade hukkumise, saab kuulata täna KUKU raadio saates Ilmaparandaja algusega kell 14.
Siidisaba ehk viristaja on III kategooria kaitse all olev liik, kes on Eestis läbirändel kevadel märtsist maini ja sügisel septembrist detsembrini. Lindu võib kohata parvedena marjapõõsastel ja puudel. Väga harv on juhus, kui siidisabad Eestis pesitsenud. Soome, Rootsi ja Karjala läbirändajaid on meil juba mõni nädal näha. Suurem läbiränne alles novembris – detsembris. Talvitujaid võib meile jääda kuni paarkümmend tuhat.
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit kempleb Päästeametiga
Lääne Viru Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Sven Hõbemägi saatis Päästeameti peadirektorile Kalev Timbergile avaliku pöördumise seoses plaaniga vähendada Rakvere päästekomando isikkoosseisu. Külauudised avaldavad pöördumise muutmata kujul.
Lugupeetud härra Timberg
Pöördume Teie poole seoses Päästeameti Ida päästekeskuse Rakvere päästekomando isikkoosseisu vähendamisega 2012 ja 2013 aastal. Meile teadaolevalt plaanite ning olete juba alustanud Rakvere päästekomando isikkoosseisu vähendamist 40 liikmeliselt koosseisult 32 liikmelisele koosseisule, mis tähendab, et Rakvere päästekomandosse jääb kahe mehitatud päästeauto asemel üks mehitatud päästeauto. Olles teadlik, et päästekeskuse juhtkonna poolt oli Lääne-Virumaal päästetöö korraldatud nii, et Rakvere teine või vastavalt vajadusele esimene päästeauto reageeris väljapoole Rakvere linna ja selle lähiümbrusesse. Rakvere päästekomando päästetööde koormus on suur, 1088 väljasõitu 2011. aastal. Kui nüüd jääb sellist koormust kandma ainult üks päästemeeskond, ei ole võimalik tagada Lääne-Virumaa elanikele õigeaegset päästeteenust, mis on meie seisukohalt lubamatu. Selline olukord võib kaasa tuua elanikele õigeaegse abi andmise kaugenemise, et päästa nende elusid ja vara.
Lääne-Virumaal on kahe viimase aasta jooksul suletud kaks päästekomandot, 2010. aastal Simuna ja 2012. aasta mais Võsu päästekomando. Nüüd on Teil plaanis vähendada Rakvere päästekomando isikkoosseisu kaheksa päästetöötaja võrra, mis tähendab Lääne-Virumaa inimese ja ettevõtja jaoks veel turvalisuse vähenemist ning kaugenemist.
Väga loodame, et enne vastava otsuse langetamist olete koostanud ka korraliku analüüsi, mis on andnud Teile otsuse langetamiseks vajamineva informatsiooni. Enne Võsu päästekomando sulgemist esitasite vastavasisulise Võsu päästekomando analüüsi. Palume Teil koos meie pöördumise vastusega saata ka vastav Rakvere päästekomando analüüs, mis andis Teile otsustamiseks just sellise tulemuse. Oleme väga huvitatud Teie poolt koostatud analüüsiga tutvumisest, et siis koos Teiega edasi arutada päästeameti poolt pakutavast turvalisusest Lääne-Virumaal ja seda just päästesündmustele reageerimise mõistes.
Digitaalselt allkirjastanud Sven Hõbemägi (Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu tegevdirektor)
Meroosi töötoas leiad nädal aega meeldivat tegevust
Alates 15. oktoobrist on Meremäele tulles vasakut kätt esimeses majas, seltsi Meroosi töötoas, võimalik nädala jooksul toimetada endale sobiliku ja meeldiva tegevusega. Tulemused saavad
nähtavaks külaruumis ja näitusel, mida eksponeeritakse reedel vallamaja saalis.
Kohtumiseni sügiseses värvikülluses!
Pille Malkov
Meremäelt
Üle-eestiline seiklusmäng “Vana Toomase mõistatus” põhikooli õpilastele
Tallinn kutsub kooliõpilasi osalema üle-eestilises Tallinna tutvustavas mängus “Vana Toomase mõistatus”.
Tegu on oktoobri keskel algava 7.-9. klassi lastele mõeldud nutikusele ja loovusele tugineva mänguga, mis ei eelda sügavaid eelteadmisi, küll aga oskust teha koostööd ja otsida ning mõtestada infot.
Kolmeosalise mängu kaks esimest etappi toimuvad kodukohas. Igas maakonnas enim punkte kogunud võistkond koos juhendajaga kutsutakse novembri lõpul päevaks Tallinnas toimuvale finaaletapile. Esimese koha auhinnaks on põnev päev pealinnas võitnud meeskonna klassile ja tunnustus kogu koolile.
NB! Mängule registreerimine avatud kuni 15. oktoobrini kl 10:00
Mängu detailse kirjeldusega on võimalik tutvuda aadressil www.tourism.tallinn.ee/vanatoomas. Koolidel on võimalik allalaadida plakat siit. Täpsustavad küsimused on oodatud e-postiaadressile vanatoomas@tallinnlv.ee.
Võru linn tunnustas õpetajaid
Eile, 4. oktoobril toimus kultuurimajas Kannel pidulik vastuvõtt Võru linna õpetajatele. Üritusel anti üle Võru linna aasta õpetaja 2012 tunnustused.
Aastate Õpetaja 2012 tunnustuse pälvis Võru I Põhikooli saksa keele õpetaja Ene Kuus, Aasta Õpetajad 2012 on Võru Spordikooli treener-metoodik Raivo Jeenas, Võru Lasteaia Päkapikk liikumisõpetaja Liivi Savi ning Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Marika Karden-Raud.
Tunnustuse saanutele andsid linnavolikogu esimees Erki Saarman, linnapea Jüri Kaver ja abilinnapea Tarmo Piirmann üle reisibüroo 600-eurosed kinkekaardid ning kunstnik Eino Mäelti poolt valmistatud klaasist raamatukujulised meened. Autasustamisele järgnes Tartu Uue Teatri etendus „Vene rännumehe ülestähendused“ ning pidulik vastuvõtt.
Aasta õpetaja konkurssi korraldatakse Võrus viiendat aastat. Konkursiga soovib linn tähtsustada õpetaja rolli, tõsta esile edukate pedagoogide tegevust ning tunnustada Võru linna koolide, huvikoolide ja lasteaedade õpetajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isikuteks ning kelle tegevus on positiivselt mõjutanud haridusasutuste, Võru linna ja piirkonna arengut. Kandidaate said esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud.
Täna on õpetajate pidupäev
Täna peetakse üle Eesti õpetajate päeva, mille puhul tunnustavad maakonnad ka oma tublimaid pedagooge.
“Vanaks ei tohi saada ja väsida ei tohi,” sõnas Saaremaa Aasta õpetaja Indrek Peil Saarte Häälele.
Ida-Virumaa Aasta õpetaja muusikaõpetaja Stella Müsler peab oma tähtsaimaks ülesandeks laulurõõmu alles hoidmist ning praktilist musitseerimist, muusikalise intelligentsuse ja silmaringi arendamist.
Hiiuma Aasta õpetaja Timo Lige ütles Kärdla kooliaasta avaaktusel, et ilma tublide õpilasteta ei saavuta õpetaja mitte midagi. Hiiu Lehele ütles ta, et kooli direktor on andnud talle vabad käed ja tänu sellele saab ta oma ainele läheneda loominguliselt.
Lääne Elu kirjutas, et Läänemaa Aasta õpetaja Tiiu Randmann Mihkla on tema õpilaste sõnul õpetaja, kes mõtleb suurelt ja teistmoodi – huvitavalt ja kunstiliselt.
Pärnumaa Aasta õpetaja Sirje Kõresaar kinnitas Pärnu Postimehele, et on loodud õpetajaks. “Kui lähed tööle, ega sa siis palgale mõtle, tuleb seda palka, kui palju tuleb,” väitis ta. „Kui öeldakse, et pannakse juurde, siis hurraa! Ei ole võimalik panna, siis ei ole võimalik. Töö teed ju ikka ära. Tean, et ma mujale ei sobigi,” on Kõresaar kindel.
«Laupäeva-pühapäeva hommikutel ärkan ma seitsme-kaheksa paiku, teen tassi kohvi ja parandan kolm tundi töid,» naeris Tartu Aasta õpetaja Age Salo Tartu Postimehele intervjuud andes. «Teised inimesed loevad sel ajal ajalehte. Aga mina tõesti naudin seda tööd.»
Külauudised soovivad kõikidele õpetajatele kannatlikku meelt ja säravat silma.
Eesti ja Iirimaa põllumajandusministrid arutasid otsetoetuste tulevikku
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Tallinnas oma Iirimaa kolleegi Simon Convey’ga, kellega arutati otsetoetuste kiirema võrdsustamise teemadel.
„Eesti jätkab pingutusi otsetoetuste kiirema võrdsustamise suunal – väga oluline on, et EL liikmesriigid mõistaksid võrdsete konkurentsitingimuste vajadust,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Kohtumise tulemusel võib öelda, et Iirimaa kindlasti mõistab Balti riikide olukorda ning otsetoetuste kiirema võrdsustamise vajadust.“
Iirimaa põllumajandusministri Simon Convey sõnul oli kohtumine väga sisukas ning Eesti positsioon mõistetav. „Kuulasime ära Eesti seisukohad nii otsetoetuste kui maaelu arengu osas. Pärinedes ka ise väikesest riigist, ma mõistan Eesti positsioone,“ sõnas minister Convey. „Te otsite kvaliteeti ja see on õige tee. Ma usun, et Eesti teeb kindlasti edusamme võrreldes Euroopa Komisjoni esialgse pakkumisega.“
Iirimaast saab jaanuaris 2013 Euroopa Liidu eesistuja ning Eesti visiit on osa riigi ettevalmistustest. „Ühise põllumajanduspoliitika reformi kokkulepped jäävad Iirimaa kanda, mistõttu ei saa minister Convey Eesti visiiti kindlasti alahinnata,“ ütles minister Helir-Valdor Seeder.
Eesti peamine huvi on saavutada otsetoetuste võrdsustamine liikmesriikide vahel võimalikult kiiresti. Samuti on oluline jälgida, et otsetoetuste võrdsustamine ei toimuks maaelu vahendite arvelt.
Lisainfo:
Ruve Šank
Põllumajandusministeerium
välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja
ruve.schank@agri.ee
tel 6256501 / 5270 002
Kas sead teevad seatempe?
Mul on metssigade suhtes kahetised tunded. Kui ma oma tänavust kartulisaaki vaatan, siis tahaksin röögatada: „Oi sigudikud!“ Aga metsanotsudes on ühtteist ka head.
Minu esimesed mälestused metssigadest on maasikamaitselised – ajast, kui olin ise veel põlvepikkune ja käisin venna järel plekktopsike käes pikki kanaali – nii nimetati Pärnumaal saviseid kraave – metsmaasikaid otsimas. Kanaal, mis kevadel vett täis oli, kuivas suveks sootuks, vaid mõne koha peal oli vihmajärgseid loigukesi – neid poriauke armastasid metssead ja kanaalipõhi oli porilompi suunduva seapere jälgi tihedalt täis. Kanaalikaldad olid täis aga küpseid maasikaid, mida me kambakesi ikka korjamas käisime, et siis topsitäis marju suhkruga vahule hõõruda ning vanaema käest sinna peale kaevukülma piima küsida.
Mingi hetk lasi keegi aga lahti jutu, et põrsastega seapere on hirmus ohtlik ja emis kipub üllatajat ründama. Ilmselt oli selles tõetera sees ja nii me siis iga kurvi taha hoolega piilusime, et vajadusel enne metssiga putket teha. Tuleb küll tunnistada, et ühtegi metssiga me oma maasikalkäikudel ei kohanud. Alles hiljem mõistsin, et metssiga on oma tegemistes rohkem hämarikuloom ja tema päeval kohtamine on tõesti suur juhus.
Ja ka hämarikus on siga näha ja kuulda pea võimatu. See teadmine juhtus mõned aastad hiljem, kui ma koolieelikuna võisin minna seavalvesse. Kartulipõllu veerde, väikäimla katusele. Loe edasi: Kas sead teevad seatempe?
Võrus algab kooliaasta pannkoogipeoga
Esmaspäeval, 3. septembril algusega kell 13 toimub Kesklinna pargis esimese koolipäeva puhul pannkoogipidu. Tegu on pika traditsiooniga üritusega, kus Võru Naisteklubi eestvedamisel ja teiste organisatsioonide abiga küpsetatakse lastele tasuta pannkooke.
Üles on seatud erinevad töötoad. Lastel on võimalus saada vahva näomaaling või uhke punupats, meisterdada endale helkur, osaleda liiklusteemalistes mängudes või jalgratta teatevõistlusel. Lisaks demonstreerib Kuperjanovi jalaväepataljon oma lahingutehnikat. Meeleolu loovad Võru tantsu- ja
laululapsed ning noored pillimehed.
Üritus on kõigile tasuta!
Üritust toetavad: Kohalik Omaalgatuse Programm, Võru linn ja Eesti – Läti – Vene piiriülese koostöö programm 2007–2013, Hawaii Express, Maanteeamet koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga.
Lisainfo:
Liis Tillmann, tel 521 1398
Leader lööb kaasa ka keskkonnateemalistes projektides
| Eesti maaelu arengukava 2007 – 2013 (MAK) Leader-meetme põhiline eesmärk on kohaliku elu edendamine kohalike enda otsuste ja tegemiste kaudu. Leader-meetme projektitoetust saab taotleda tegevusgruppide strateegia meetmetes toodud tegevusteks. Leader tegevusgruppidel üle-Eesti on kokku välja töötatud ligi 200 erinevat toetusmeedet, mille kaudu aidatakse kaasa oma piirkonna külaelu elavdamisele, ettevõtluse ja ettevõtlikkuse arendamisele ning üldisele maapiirkonna elukvaliteedi parandamisele. Loe edasi: Leader lööb kaasa ka keskkonnateemalistes projektides |
Taasiseseisvumispäeval vallutatakse Otepää Kirikumõis
Perepäeval saab näha jõustruktuuride tehnika- ja relvanäitust, süüa sõdurisuppi ning vaadata põnevat õppelahingut, mille käigus vallutatakse Otepää Kirikumõis.
Õppelahingus osalevad kaitseliitlased ja noorkotkad. „Lisaks lahinguvõtetele on õppelahingu ajal võimalik jälgida esmaabi andmist haavatutele,“ ütles Naiskodukaitse Otepää jaoskonna esinaine Mari Mõttus. „Perepäeva lõpetab ansambli „Põldsepp ja Pojad“ kontsert.“
Ajakava:
kell 11.00 relvanäitus koos kaitseliitu ja naiskodukaitset tutvustava väljapanekuga,
kell 12.00 õppelahing
kell 13.00 kontsert ansambliga „Põldsepp ja Pojad“ Loe edasi: Taasiseseisvumispäeval vallutatakse Otepää Kirikumõis
Neitsijärve Loovusait kutsub lõkkeloengule
Inimeste elutempo on kasvanud, hobide, laste ja pere jaoks jääb vähem aega kui sooviksime, juured on kadumas, pidevalt on kiire. Ühiskonna surve meie käitumisele on kasvanud, meie enesehinnang sõltub teiste hinnangust meile. Inimesed ei julge olla erinevad, elada oma vajaduste järgi ega võtta kaalutletud riske, sest sellised tegevused võivad vastuollu minna valitsevate arusaamistega edukusest.
Käesoleva aasta Põlvamaa Ökofestivali raames toimuva lõkkeloengu eesmärk on algatada osalejate seas arutelu kas “rohkem on parem” elukorraldus on mõistlik.
Mõned näidisküsimused, mis võivad arutluse alla tulla:
– Kas pidev tarbimine on vajalik ja arukas?
– Kas rohkem tarbimine on majanduskasvu alus või ressursside raiskamine?
– Kas uuem ja/või suurem tarbeese on parem? Loe edasi: Neitsijärve Loovusait kutsub lõkkeloengule
Kõuejumala näpuviibutus
Suvi on tänavu olnud nii vihmane, et isegi vanemad inimeste jaoks on see tavatu. Mäletan oma lapsepõlvest vaid üht sellist suve – see oli suvi, kui kõik mu suvekleidid uhiuutena lastele pärandusid, muidu olid nad ikka puude otsas ronimisest kolmnurkseid paranduskohti täis.
Vihma on tõesti tulnud otsatult. Kuid on olnud ka põualeitsakut, alalõpmata põrkavad kokku hiigelsuured sooja ja külma õhu massid ja käristavad taevast kõue.
See on olnud ka suvi, mis pakub kõige imelisemaid vaatepilte säravast päikesest, punasest äikesest, vikerkaaresildest ja vesipükstest.
Põnev on vaadata, kuidas tormituuled keerutavad taevavõlvil kokku kõuealasi. See on hiigelkõrge pilv, mis äkki suvetaevasse valgete pilvenupsukeste vahele tekib, enamasti vahtvalge ja hirmuäratav, siis äkki tõuseb kohutav tuul, mis vajutab maani sünksinised pilved, neist ripub keerlevaid pilvelonte, mis aegajalt vesipüksina maale ulatuvad ja kõike endasse imedes oksad ja heinapebred tantsima paneb. Mõnikord keerutatakse kaasa terve puu, lapsevanker või majakatuski. Tõsi, sel aastal on purustavaid keeristorme olnud siiski vähe.
Aga sest sünksinisest kõrgest kõuepilvest vaatab vahel välja Kõuetaat ise. Nii oli ka paar nädalat tagasi Tartus, õhtu eel, kui lillepeenraid kastsin. Äkki oli õhtutaevas kõrge sinine pilv, mille alasist kasvasid päikesekumas välja punased sarved. Sel sarvikul olid isegi silmad ja suu. Pikk pahem käsi sirutas end Rakvere suunas, kuhu Euroopa äikesekaart oli lubanud ööks suurt äikesetormi. Ilus oli kõuejumal ja õige ka tema sõnum, Pandiveres läks öösel kõvaks mölluks. Loe edasi: Kõuejumala näpuviibutus
Nädalavahetusel on näha suurt tähesadu
Tartu observatooriumi vanemteaduri Tõnu Viigi kinnitusel saab nädalavahetusel selge ilmaga vaadata langevaid tähti ning kõige võimsam vaatepilt tõotab tulla 12. ja 13. augusti vahel.
Täheteadlase sõnutsi saab sel nädalavahetusel meteoorivoolu vaadelda igal pool üle Eesti. ,,Täpselt selles kohas, kus ei ole liiga palju valgustust. Aga selge peab olema, muidu ei näe midagi, tähesadu on kõige parem vaadata pärast keskööd, kui läheb pimedaks. Kuskil kella kahe paiku on radiant ehk see koht, kust meteoorid näivad meile tulevat, kõige kõrgem. Siis on kõige parem vaadata, kuna radiant ei jää ehitiste ega puude taha,” selgitas Viik.
Perseiidid on meteoorivool ehk tähesadu, mis tipneb igal aastal 12. augustil ning on jälgitav kuni kaks nädalat enne ja pärast seda. Kõige paremini on tähesadu vaadeldav 11. augusti ja 14. augusti vahel.
Ühe õndsa hetke lugu
Auto oli leidnud parkimiskoha. Ümberringi kõrgusid puud, üks uhkem kui teine, mägede võimsust veel näha polnud. Vapralt vinnasin selga endast vaid ehk pool meetrit lühema seljakoti ning olingi valmis vallutama Norra kõrgusi. Seisin puidust sildi juurde, millele oli põletatud „Jutulbu“ ning poseerisin naeratades fotograafile neljast küljest – mäed, siit ma tulen!
Vaevalt viis minutit hiljem ja 20 meetrit kõrgemal oli mul pulss 170 lähedal, võhm otsakorral. „Oot, kui pikk see meie matk nüüd olema pidigi?“ küsisin hingetõmmete vahel oma kaaslaselt. „Täna umbes kuus tundi, homme ehk pisut pikem,“ tuli kiire vastus. Selge. Ajasin selja uuesti sirgu, hingasin veelkord sügavalt sisse ning välja ja puhkisin ülespoole minema. Pulss oli vahepeal jõudnud langeda 150ni.
Mägedes käies on keeruline mõista, mis on hea ja mis halb. Kui ronid mäest üles, ootad, millal lõpuks ometi saabub laugem maa või isegi päästev laskumine. Lõpuks selleni jõudnud, püüad aga kramplikult sättida oma jalgu õigesse asendisse, et mitte kukkuda. Põlved annavad märku, et neil on liigesed ja tuharad tuletavad meelde, et neil on lihased. Astudes mööda soist pinnast loodad, et vähemalt väikese varba otski jääb kuivaks, kõndides aga mööda kivist pinnast, palud mõttes andeks oma põrutada saanud põlvedelt. Nähes mägede vahel lund, tormad seda rõõmsalt nautima ja järgmisel hetkel oled ühe jalaga põlveni lumes. Tulemuseks marraskil nahk. Loe edasi: Ühe õndsa hetke lugu