Eestlanna Norras: Elu läheb edasi!

See, mis toimus nädal tagasi Norras, ei taha mahtuda ühegi terve mõistusega inimese pähe. Kuidas saab ühes normaalses (heaolu)ühiskonnas kasvada inimene, kes on võimeline tapma kümneid noori rahvuskaaslasi? Sellele küsimusele ei oska vist hetkel keegi vastata. Norras Kristjansundis (800 km Oslost) elav eestlanna Mari Ugelstadt ütles usutluses portaalile kylauudised.ee, et elu läheb Norras pärast katastroofi edasi, kuid tunnistas, et rahvas on täielikus šokis.

Kui läksid aastaid tagasi Norrasse elama, siis kas oli midagi, millega norrakad sind üllatasid?

Nad naeratasid. Nad naeratasid palju rohkem kui eestlased.

Mille poolest erineb Norra ühiskond Eesti ühiskonnast?

Siin on selline ühiskond, et kui keegi tunneb – ta ei saa hakkama, siis võib küll öelda, et see on iseenda laiskus ja viga. See on puhtalt minu arvamus. Riigi poolt on tehtud kõik, et abivajajad ka abi saaksid. Sotsiaalsüsteem on väga hästi paigas ja toetused elukallidusega balansis.

Kui palju on paremäärmusest Norras varem räägitud?

Äärmusest kui sellisest pole uudistes varem juttu olnud, peamiseks mureks on olnud islamifoobia. On arutletud selle üle, kas lubada rätte pähe panna või mitte.

Kuidas sa ise reedestest sündmustest teada said?

Olime väljas. Meil on naaberlinnas käimas nädalane jazzfestival ja sõime seal lõunat, kui keegi tuttav sai sõnumi, et Oslos plahvatavad pommid. Sel hetkel ei mõelnud, kui suur ja ulatuslik see katastroof olla võib, olime festivalimeeleolus. See, mis tegelikult toimus, jõudis meieni alles laupäeva hommikul, kui teleka lahti tegime. Kõik kanalid olid uudiseid täis. Siis saime teada, kui palju oli tapetud ja kui palju kadunud. No siis oli šokk, pisarad jooksid ja ei suutnud uskuda, mis toimunud oli. Rääkisin hiljem töökaaslastega ja juhtunu oli kõigile mõistmatu. Kurb ja masendav. Loe edasi: Eestlanna Norras: Elu läheb edasi!

Kolm ostu folgilaadalt

Proloog. Võru folkloorifestival Uma ehe on saanud tänaseks oma hoo sisse. Et jätta maiuspalad (loe: esinejad) lõppu, otsustasin esimesena tutvuda selleaastase folgilaadaga. Mul on eelnevatest kordadest meelde jäänud, et festivali ajal on Liiva tänav alati paksul kauplejaid ja ostlejaid täis, nii ma sinna suuna võtsingi. Ei tea, kas oli asi selles, et kui mina laadale jõudsin, oli kauplemistuhin juba lõppenud, aga Liiva tänav oli harjumatult tühi. Kandle kultuurimaja ees märkasin alustuseks kangastelgesid ja sellel askeldavaid erinevas vanuses naisi. Kui üks neist ütles, et aitab küll, jäi kuduja koht tühjaks ja nii otsustasin selle kiirelt hõivata. Kudumise ajal sain teada, et koon punast triipu traditsioonilisele festivalivaibale. Aastaarv oli vaibale juba eelnevalt sisse kootud ja silma järgi mitu meetrit kangast veel pealegi. Juhendaja Valeria Tassolt sain teada, et vanasti tuli kostüümigi jaoks ise riie valmis kududa, tal endal on siiani meeles üks ruuduline kootud kostüüm. Hea, et tänapäeval  lihtsamalt hakkama saab, jõudsin mõelda ja tänasin võimaluse eest pisut kududa. Loe edasi: Kolm ostu folgilaadalt

Reportaaž laulupeolt seitsmes vaatuses

Esimene vaatus: Jõuame või ei jõua?

On väga varajane laupäeva hommik.

Foto: Tuuli Hiiesalu
Mudilased tahavad laulupeole!

Nooruse linn Tartu mitte ei ärka, vaid alles läheb magama. Sellest annavad märku väsinud noori transportivad taksod. Reiniku Gümnaasiumi mudilased on aga une silmist pühkinud ja ootavad bussi, mis peaks saabuma kell 6.00. Esialgu ollaks vaiksed ja loodetakse, et kohe saab poolelijäänud und jätkata. Kell 6.30 hakkab tekkima juba väike kahtlus, kas un i ikka tuleb tagasi, sest bussi peale unelema veel pole pääsetud. Mõni aeg hiljem sõidab ette buss, mudilased elavnevad ja hingavad sügavalt välja, lõpuks ometi! Bussijuht aga mudilasi peale ei võta – tal on teised sõitjad, keda, tõsi küll, veel näha pole. Seega, on olemas bussiootajad, on olemas buss, kuid kokku need ei sobi. Pool tundi hiljem sõidab tühi buss ära, teda oodatakse mujal. Mida aeg edasi, seda virgemaks lapsed muutuvad. Kell 7.00 hakatakse hääletama, paraku on tänav tühi. Enne kaheksat hakatakse jooksma, kes teeb ühe tiiru koos õpetajaga ümber koolimaja, kes leiab aega teha veel viis tiiru. Ja siis lõpuks, peaaegu kolm tundi hiljem saabub buss. Määrdunud  pluusiesise ja kätega bussijuht ronib bussist välja ning ütleb vaid: “Rihm läks puruks.” Asjad bussi peal, on minutite küsimus, kas mudilased jõuavad lauluväljakule proovi. Jõuavad, täpselt esimeseks lauluks. Ja igas halvas asjas on ka head, jäi ära pikk ootamine lauluväljaku taga lõõskava päikese käes. Loe edasi: Reportaaž laulupeolt seitsmes vaatuses

Kasaku Enn: tiidüs ei seledä üttegi tähtsät asja!

Kasaku Enn. Foto: Uma Leht
Nätäl tagasi sai 50 aastakka tuust, ku edimäne inemine kosmosõn käve ja säält eloga tagasi tull’. Tuu pääle liiku mõtõ õkvalt võrokõsõ pääle, kiä opas’ noorõ ja vana kuu vaiht niimuudu tegemä, et tuu elon meelest lää-i (ɔ-põrss, c-ciga) ja mõtõl’ eesti sõnalõ elementaarosake vällä võrokiilse nime ’tsibiputin’.

«No kosmosõst taha-i ma külh inämb midägi kõnõlda!» arvas’ tähetiidläse leevä joba 15 aastaga iist nukka visanu Kasaku Enn (56) ja nii tull’gi pääliinlasõst võrokõsõga jutt hoobis ülearvotarkusõst, kohvimassinast, jumalast ja muust.

Midä sa sis tiit, ku Kõgõkogost inämb kõnõlõ-i?
Hm, tuu um säänesama küsümüs, et määne um su lemmikraamat. Egäh nädälih um jo kümme erinevät lemmikraamatut! Ma olõ kõik aig ütte asja tennü: olõ terve elo teedä tahtnu, kuis as’a umma! Kunagi ma arvssi, et tuud oppas füüsiga, tuuperäst tahtsõ füüsikus saia.
Mõnõ ao peräst sai arvo, et füüsiga um illos mäng, midä um kasulinõ mängi ja saia häid tulõmuisi. A ku tahat teedä, kuis as’a tegeligult umma, sõs tulõ naada märkmä tuu pääle, et mismuudu inemise ülepää märkvä.

Tuu om sõs filosoofia?

Hehee… Ülearvotarkus iks! Tuust tarkusõst olõ-i normaalsõ inemise egäpäävätses elos midägi kassu. Eloh um kassu tuust, ku tiiät, kuis luidsast käeh hoita. Ku nõstat tuu võlsspite üles, sõs ei jää supp sisse!
Ma oppa õigustiidüse tudõngiilõ argumentiirmist, loogikat ja filosoofiat. Õkvalt nakka vällä andma opiraamatut, raha tuu jaos tull’ kah. Aastaga lõpus piät tuu valmis saama. Loe edasi: Kasaku Enn: tiidüs ei seledä üttegi tähtsät asja!

Kaie Toobal: Kodukandi tegevus on külade
arengule oluline

Küsimustele vastab tänavu MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant juhiks valitud Kaie Toobal.

Kaie Toobal, töötate MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant tegevjuhina juuli keskpaigast. Milliste probleemide lahendamisest alustasite?

Alustasin avatud suhtlemisest, seda nii Kodukandi meeskonna ja juhatuse liikmetega kui ka maakonnaühenduste esindajatega. Olen kohtunud riigikogu liikmetega, ministeeriumite ja koostööpartnerite esindajatega. Tutvustasin Kodukandi viimase aja tegemisi, plaane aastaks 2011 ning strateegiat aastateks 2008-2013.

Karepal 20. novembril toimunud üldkogul märkisite, et olete nelja kuu jooksul kohtunud mitme ministri ja riigikogu maaelu komisjoniga. Mis oli nende kohtumiste peamine eesmärk?

Siseministriga püüdsime leida lahendusi Kodukandi liikumise võrgustiku tugevdamiseks ja
arutasime koostöövõimalusi regionaalse arengu kaudu. Põllumajandusministriga rääkisime Eesti maaelu arengu koostöövõrgustiku tööshoidmisest ja arendamisest, kogukonna arengu konsulentide rakendamisest, koostööst Leaderiga, samuti meie koostöökokkuleppest järgnevateks aastateks ning Kodukandi uue, 2014-2019. aasta strateegia ettevalmistamisest.
Riigikogu maaelu komisjoni ja kohaliku algatuse toetusrühmaga kõnelesime tuleval aastal toimuvast Eesti külade 9. maapäevast, selle eesmärgist, teemadest ja rahastamisest. Loe edasi: Kaie Toobal: Kodukandi tegevus on külade
arengule oluline

Põhjamaade raamatukogunädal kannab sel aastal nimetust Maagiline Põhjala

Põhjala lühikestesse sügis- ja talvepäevadesse toob ka sellel aastal sära ja vaimuvalgust juurde Põhjamaade raamatukogunädal. Juba 14. korda toimuv nädal täis ettelugemisi, näitusi, arutelusid jms kannab seekord pealkirja “Maagiline Põhjala”. Nädal toimub 8.-14. novembrini.

Põhjala saagad ja mütoloogia on oluliselt mõjutanud põhjamaade tänapäeva fantaasiakirjandust. Karm loodus, pimedus ja äng kujundasid müstikal põhineva jutustamisstiili, mille abil vestjad püüdsid selgitada üleloomulikke loodusnähtusi.

Sellel aastal on korraldajad valinud ette lugemiseks järgmiste autorite tekstid: Andri Snær Magnason Islandilt, John Ajvide Lindquist Rootsist ja Lene Kaaberbøl Taanist.

Nagu ikka saavad ka Eesti raamatukogud, koolid ja seltsimajad Põhja- ja Baltimaade ühises ettevõtmises kaasa lüüa. Erinevalt varasemast saab seekord registreerida osavõtust huvitatud asutuse Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kodulehekülje kaudu.

Allikas: norden.ee

Aivar Ruukel: Ökoturism on alternatiiv massiturismile

Aivar Ruukel (fotol) on see julge Soomaa mees, kes Eesti ökoturismi ühenduse esimehena võttis julguse korraldada Euroopa esimene ökoturismi konverents Eestis. Konverentsi ametlik osa lõppes eile õhtul, kuid juba enne konverentsi oli õhus tunda, et kokku tulnud inimesed on valmis ka edaspidi koostööd tegema. Aivar Ruukelit intervjueeris Pärnu konverentsil Elina Kononenko. Loe edasi: Aivar Ruukel: Ökoturism on alternatiiv massiturismile

Mari Kalkun astub sügisesse uue plaadiga „Vihmakõnõ”

Mari Kalkun. Foto: Annika Hints
Täna ilmub Mari Kalkuni teine album „Vihmakõnõ”, mis on pühendatud vanavanematele.

Mari Kalkuni esikalbum „Üü tulõk” ilmus plaadifirmas Õunaviks 2007. aastal ja selle müük on ületanud kõik ootused: „Üü tulõk” on saanud kaks lisatiraaži ja laoseis eeldaks kolmandatki.
 Vahepeal on Mari käinud kontserte andmas mitmel pool Euroopas ja koos Pastacaga ühistuuril Jaapanis.

Uue plaadi esitluskontserdid algavad Eestis — 15. septembril Tallinnas Vanalinna muusikamajas, 16. septembril Tartus Genialistide klubis ja 18. septembril Võrus kultuurimajas Kannel — ja viivad Mari ka tuurile Soome, pulmapeole Armeeniasse ja ehk isegi Hiinasse.

Nagu esikalbum, on ka „Vihmakõnõ” isiklik ja juurtest lähtuv, ent sellega astub Mari Kalkun sammu edasi eksperimentaalsuse ning kõlamaastike avardamise poole. Meloodiad on liikunud lähemale minimalistlikule regilaulule.

Laulude sõnad pärinevad eesti, võru ja setu luuletajatelt nii kaasajast kui ka eelmisest sajandist. Ühe loo sõnade autor on tema onupoeg Andreas Kalkun.

Instrumentidena on kasutatud kandleid, klaverit, kitarri, akordioni, kontrabassi, viiulit, isoleertoru ja meloodikat.

Kuula!
Mari Kalkun „Hommikuvalge”

[audio:https://kylauudis.ee/wp-content/uploads/Mari_Kalkun_Hommikuvalge.mp3|titles=Hommikuvalge]

Loe Õunaviksi veebihäälekandjast Mahlapress ka intervjuud Mari Kalkuniga!

Venemaa balalaikavirtuoos leiab taas tee Eestisse

Eesti publikut lummanud meisterlik Venemaa balalaikamängija Aleksei Arhipovski (pildil) tuleb taas Eestisse ning annab kontserdi Tallinnas, Tartus ja Viljandis, annab teada pärimusmuusika keskus.

Keskuse juhataja Ando Kiviberg ütles, et Arhipovski Eestisse toomine on seotud 1. ja 2. oktoobril Viljandis toimuva traditsioonilise pärimusmuusika lõikuspeoga. Tänavu tõotab see kujuneda tavapärasest rahvusvahelisemaks, sest samal ajal peavad Viljandis aastakoosolekut Euroopa maailmamuusika festivalide foorumi delegaadid. „Tahame neile oma esinejatele kõrval tutvustada ka paari lähinaabrite tipptegijat. Et aga pikk teekond Moskvast siia läheks täie ette, otsustasime juhust kasutades Arhipovski ka Tallinna ja Tartu publiku ette viia,” lausus ta.

Venemaa üks tuntumaid balalaikavirtuoose Arhipovski annab kontserdi Tallinnas Vene kultuurikeskuses 30. septembril ja Tartus Athena keskuses 1. oktoobril. Viljandis astub ta lõikuspeo külaliste ette 2. oktoobri hilisõhtul.

Arhipovski puhul on tegu pillimehega, kes suudab nobedate näppude, kolmekeelse pilli ja tagasihoidlike elektrooniliste abivahenditega tekitada illusiooni, justkui esineks terve orkester. Tema etteasted pakatavad kirest, pühendumisest ja artistlikkusest, mida paljud tema austajad on iseloomustanud kui näidet tõelisest vene hingest. Suur osa Eesti inimestest sai Arhipovskiga tuttavaks tänavuse vabariigi aastapäeva kontserdi teleülekande kaudu.

Vaata lisa!

Fiatil vahetub esindaja Eestis

Teadmiseks külameestele maal ja linnas, et Fiati esindaja Eestis muutub. Vastavalt eelmisel nädalal sõlmitud müügi- ja teeninduslepingule hakkab Eestis esindama Fiati kaubamärki kandvaid sõiduautosid ja tarbesõidukeid United Motors.

Lepingu kohaselt alustatakse Fiati autode müüki United Motorsi Peetri keskuses, samuti Pärnus ja Kohtla-Järvel. Järelmüügi teenuseid hakatakse lisaks nimetatud keskustele pakkuma ka Tartu esinduses. United Motorsi Tallinna esindus keskendub BMW ja MINI sõidukite müügile ja teenindamisele. Samuti jätkatakse endiselt BMW ja MINI müüki ning teenindamist nii Peetri, Tartu, Pärnu kui Kohtla-Järve keskustes. Esimese sammuna alustatakse Fiati järelmüügi teenuste pakkumise ettevalmistamisega, järgneb uute autode müük.

Fiati näol on tegemist kvaliteetsete Itaalia autodega, mis on viimastel aastatel olnud Eestis vähese tähelepanu all, samas omab Fiat suurt potentsiaali. Eestis on praeguse seisuga arvel 3920 Fiati sõiduautot ja 1787 tarbesõidukit.

Fiati uus esindaja Eestis AS United Motors on juba 2000. aastast BMW ja MINI esindaja Eestis. Firmal on autokeskused Tallinnas, Peetris, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel. BMW ja MINI sõidukite müügi kõrval tegeleb United Motors 2006. aastast ka Kia edasimüügiga Eestis, omades Kia müügisalonge Pärnus ja Kohtla-Järvel. Ettevõte annab tööd ligi 100 inimesele.

Põltsamaa Felix ostab rekordkoguse eestimaist kurki

Põltsamaa Felix ostab tänavusel saagirohkel kurgiaastal Eesti kasvatajatelt rekordkoguse ehk ligi 1000 tonni kurke.

„Tänavu on meile ses mõttes erakordne aasta, et suure soojalaine tõttu saame Eesti väikekasvatajatelt osta rekordkoguse kurke,“ ütles Põltsamaa Felixi juhatuse esimees Anti Orav.

12 Eesti väiketootjalt tarnitavad kurgid tuleb kiiresti purkidesse panna, mistõttu on lisaks põhitöötajatele käimasolevaks kurgihooajaks ettevõttesse appi võetud 150 inimest.