Arvamus
Piia Karro-Selg, Raeküla Vanakooli keskuse juhataja
Jah, just hetkel alanud aasta on mulle Pärnumaale elama ja tegutsema asumise kahekümnes aastaring. Osa sellest ajast olen veetnud Külauudiste infoveski tegemisi jälgides ja päris mitmetel kordadel saanud ise kaasa aidata, et siinses keskkonnas midagi valgustavat lugeda/vaadata oleks.
Loe edasi: IGA TEO TAUSTAKS ON POSITIIVNE KAVATSUSArvamus
„Neil päevil tähistame erilise lapse sündi,” räägib Joosep Tammo käesoleva nädala kõneluses YouTube kanalil. „See on laps, kelle kohta Efesose kirikukogul 431. aastal öeldi, et ta on tõeline Jumal ja tõeline inimene.”
Joosep Tammo
Arvamus
Joosep Tammo
„Rahu on jõuluevangeeliumi ja jõululaulude lummav teema. Ometi kipub see meie südameist ikka ja jälle kuidagi kaduma. Miks? Ma ei tahaks täna rääkida kaubandusest ja pühade ja aastavahetuse eelsest kiirustamisest ja perevägivallast, vaid sõjast, mis möllab Ukrainas ja Palestiinas,” ütleb Joosep Tammo täna oma igateisipäevases kõneluses YouTube kanalil.
Loe edasi: MIKS JÕULURAHU VAJAB PALVEID? SAKSAMAA JA PRANTSUSMAA RINDEL KOHTUSID SÕDURID ISEGI JALGPALLISArvamus
Aldo Kals, ajaloolane
Kes võis seda arvata, et meie põlvkonnale saab osaks järgmise aasta jüripäeval kaasa elada Pärnu-Jaagupile langevale imele – seal tuleb esitusele täies ilus ja mahus Giuseppe Verdi ooper „Traviata“! Peaaegu sajand tagasi oli ime Leo Falli opereti „Lõbus talupoeg” esitus Jaagupi alevi Uduvere linnaosas Enge Põllumeeste Seltsi majas.
Loe edasi: TULEKUL SAJANDI IMEArvamus
Urmas Saard, kontserdi külaline
Karl Rammi nimeline Sindi Muusikakool tähistas kontserdi, piduliku aktuse ja sellele järgneva banketiga õppeasutuse 35. tegutsemise aastat.
Loe edasi: SINDI MUUSIKAKOOL: MÄNGIME KOOS!Arvamus
Joosep Tammo
Ükskõik millise umbusu või kartustega me digitaalsele maailmale ei vaataks, on see tulnud, et jääda. Sama kehtib ka kooli kohta. Olen koolis töötanud üle 30 aasta, kuid ka minu jaoks on selge, et tagasiteed digitaalse ajastu eelsesse kooli ei ole.
Loe edasi: POST-DIGITAALNE KOOL
Toompea Haridusseminari viies infokiri 16.11.2023
Jaak Uibu, jaak.uibu@mail.ee Foto erakogust
Esimeses infokirjas tsiteerisime ungari teadusmehe Pal Hunfalvy sõnu esimeselt üldlaulupeolt: „Eesti rahvas peab pärast seitset ja poolt sajandit kestnud rõhumist esmakordselt üldrahvalikku pidu, tunneb end esimest korda rahvana.“
Loe edasi: ELUJÕU KONGRESSI TÄHTSUSEST JA TEEMASEMINARIDE KOORDINAATORITE ÜLESANNETESTArvamus
Jaak Uibu, D.Sc. Foto erakogust
Ajakirja Akadeemia kevadises numbris ilmus Tõnis Arro ülevaade Briti autori Douglas Murray teosest „Hulkade sõgedus. Sugu, rass ja identiteet“, 2019, eesti keeles 2022. Põhjalik ülevaade innustas läbi töötama ka originaali. Sellest sündiski käesolev essee, liiatigi olin juba oma seisukohti väljendanud perekonna kaitseks ja kooseluseaduse vastu raamatus „Perekonnast, kodust, põhiseaduses ja riigist“, 2016. Seda esitleti samal aastal Riigikogus.
Loe edasi: ESSEE HULKADE SÕGEDUSEST EHK AMORIST AMORAALSUSENIArvamus
Üks silmapaistvamaid 20. sajandi filosoofe Ernst Cassier on öelnud, et teadus on tõelisuse “lihtsustus”, kunst seevastu aga selle “võimendus”. Järgnevalt püüab Joosep Tammo seda mõtet lähemalt vaadelda tänases You Tube kõneluses. Inspiratsiooni selleks mõtiskluseks sai ta Timm Lewerenzi artiklist käesoleva aasta ajakirja Philosophie kuuendast numbrist.
Loe edasi: LIHTSUSTATUD VÕI VÕIMENDATUD TÕELISUS?
Käesoleval nädalal jätkas Joosep Tammo teisipäevase mõtiskleva videokõnelusega kahest rahvast ja kahest riigist. Eelmisel korral oli vaatluse all Iisraeli riigi tekke eellugu ja palestiinlaste reaktsioon Iisraeli riigi tekkele. Nüüd on kõneaineks Palestiina kaheks riigiks jagamise plaani tagajärg ning muud võimalused.
Loe edasi: JÄRG ESIMESELE: KAKS RAHVAST, KAKS RIIKI
Joosep Tammo. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Viimaste päevade vapustavad sündmused Iisraelis ja Gaza sektoris on kõiki ehmatanud. Filosoofiaõpetaja Joosep Tammo ei tahaks käesolevas mõtiskluses kõnelda hetke sündmuste detailidest ja hinnangute andmisest. Ta toetub ajaloolises ülevaates David M.Neuhaus’i artiklile 2023. a oktoobri kuu “Stimmen der Zeit” ajakirjas ilmunud artiklile “Zwei Völker, zwei Staaten?”
Loe edasi: KAKS RAHVAST, KAKS RIIKI?Arvamus
Trivimi Velliste, Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Meie vabadus riigirahvana on tänaseks kestnud rohkem päevi kui kõigi päevade koguarv (18 950) võõraste riikide võimu all. Tulime Teisest maailmasõjast – küll hirmsa viivitusega! – ikkagi elusalt välja.
Loe edasi: KUI PALJU TAHAME MÄLETADA? TULEVAL AASTAL MÖÖDUB 150 AASTAT KONSTANTIN PÄTSI SÜNNIST
Kuigi enamik inimesi arvab, et autoõnnetusse sattumine on vaid ebaõnne küsimus, tõestab autoandmetega tegeleva ettevõtte carVertical värskeim uuring, et see ei vasta tõele. Selgus, et teatud värvi sõidukid satuvad suurema tõenäosusega liiklusõnnetustesse kui teised. Kuna auto värvivaliku ja sõiduharjumuste vahel on seos, näitab uuring, millised värvid on liiklemiseks kõige ohutumad.
Loe edasi: UURINGU PÕHJAL VÕIB ÖELDA, MILLIST VÄRVI AUTOD SATUVAD SAGEDAMINI ÕNNETUSTESSEArvamus
Üsna peatselt lõppeva nädala mõtiskluses keskendub filosoofiaõpetaja Joosep Tammo magamisele ja ärkvelolekule ning tõdeb, et magame keskmiselt kolmandiku oma elust. „Seda on tunduvalt rohkem kui me veedame oma sõprade ja perekonnaga. Ajaliselt vaadatuna peaksime me kõik olema eksperdid magamise alal. Tegelikult ei tea me sellest valdkonnast eriti palju,” arutleb Tammo.
Loe edasi: MAGADES JA ÄRKVELOLEKUL
Seni suurima USA e-sigareti uuringu läbiviimisel tuvastati, et e-sigarettidel on oluline väärtus suitsetamisest loobumise vahendina. Uuringu viisid läbi Lõuna-Carolina meditsiiniülikooli (MUSC) Hollingsi vähikeskuse teadlased. Uuring on avaldatud teadusajakirjas eClinicalMedicine, mida vahendab NNA Suitsuvaba Eesti.
Loe edasi: E-SIGARETID OLEVAT VÄÄRT SUITSETAMISEST LOOBUMISE VAHENDIDArvamus
Jaak Uibu. Foto erakogust
Toompea Haridusseminari infokiri
Ungari keelemees ja etnograaf Pal Hunfalvy oma 1871. aastal Pestis ilmunud raamatus „Reis Läänemere provintsides“ (eesti keeles 2007) kirjutab lk 113: „Eesti rahvas peab pärast seitset ja poolt sajandit kestnud rõhumist esmakordselt üldrahvalikku pidu, tunneb end esimest korda rahvana.“
Loe edasi: VAJALIK ON EESTI II ELUJÕU KONGRESSI KOKKUKUTSUMINE TARTUSArvamus
Teisipäeval, 12. septembril oli viimane aeg esitada arvamusi ja ettepanekuid Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura ala asjakohase hindamise algatamine” eelnõu kohta. Rõuge vallavalitsus kutsus kohalikke inimesi üles oma ettepanekuid esitama ning saatis ka ise Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele 17 ettepanekut ja arvamust.
Loe edasi: RÕUGE VALLAVALITSUSE ARVAMUS NURSIPALU HARJUTUSVÄLJA LAIENDAMISE EELNÕUSTRepliik
„Kui ma vaatan oma aia õunapuid ja viljapõõsaid, lilli ja umbrohtu, siis tekib tahtmatult küsimus: Kas neil on ka teatud intelligentsust?
Loe edasi: MÕTTEID AIAST⟩ KAS TAIMEDEL ON TEATUD INTELLIGENTSUST?Arvamus
Aldo Kals, Petserimaa sõber
Neljapäeval, 17. augustil kogunes rühm Tartu Rahu Põlistamise Seltsi liikmeid Taaralinnas Vikerkaare tänavale, et koos Eesti väljapaistva vabadusvõitleja Mart Niklusega pühendada hetk sellele, mis selja taha jäänud.
Loe edasi: UUDISEID TARTU RAHU PÕLISTAMISE SELTSILT
Kui kaalute auto ostmist, paljastavad eksperdid, et auto ajaloo ja vaadeldavate asjade tundmine võib aidata hinda viiendiku võrra alla kaubelda. carVertical autoekspert Matas Buzelis toob välja need viis asja, mida enne läbirääkimisi meeles pidada:
Loe edasi: AUTO AJALOO ANDMED VÕIVAD AIDATA TEHINGU HINDA LANGETADA ESIALGSEST KUNI VIIENDIKUArvamus
Aldo Kals, Petserimaa sõber
Aldo Kals. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Siinpool ajutist kontrolljoont elavatest eestlastest teavad vähesed, kus täpselt asub Petseri linn ja kuidas sinna saab? Veel vähem on neid, kes teavad, et Eest Vabariigi põhiseaduse järgi on see Eesti linn.
Loe edasi: PETSERI 2. KESKKOOLI 26. KOKKUTULEKULT VÕRUSArvamus
Seekordses teisipäevases mõtiskluses kõneleb Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi filosoofia õpetaja Joosep Tammo, kes täna tähistab oma 73. sünnipäeva, elu mõtte otsinguist riigi ja majanduse horisondilt.
Loe edasi: MINU PÕLVKONNA ELU MÕTTE OTSINGUSTRepliik
Fotogalerii
Urmas Saard
Hea juhuse tahtel pisteti Pärnu Muusikafestivali kinkepilet mullegi näppu. Küsimusele, kas ma tahaksin minna esmaspäeva õhtul öökontserdile, ei mõelnud vastamiseks hetkegi. Laususin otsekohe: jah, ma tahan, seejuures täpsemalt teadmatagi, milline on tolle kontserdi sisu ja esinejad.
Loe edasi: JÄRELMÄRKMEID PÄRNU MUUSIKAFESTIVALI ÖÖKONTSERDILTArvamus
Üleminekut elektrisõidukitele on laialdaselt tähistatud kui olulist sammu jätkusuutliku tuleviku suunas. Kuid pinna all peitub palju keerulisi asjaolusid ja takistusi, mida sageli ei arvestata.
Loe edasi: TEEMA, MIS PUUDUTAB SUURIMAID VÄLJAKUTSEID ELEKTRISÕIDUKITELE ÜLEMINEKUL
Lota Vana, Võrumaa Arenduskeskuse kommunikatsioonispetsialist
Lota Vana
Seekordne noorte laulu-ja tantsupidu oli Võru maakonnale märgilise tähendusega. Nii laulu- kui tantsupeol võis kuulda võro keelt, näha laval kohaliku kultuuri edasikandjaid ning näiteks isegi tantsupeo muusikalise juhi juured on Setomaal.
Loe edasi: XIII NOORTE LAULU- JA TANTSUPEOL OLI VÕRU MAAKONNA KULTUUR AU SEES