Pildil Triin Rätsep, Põim Kama ja Kerti Vissel. Foto: Aivar Kullamaa
Ettevõtlusega tegelemine Kagu-Eestis meenutab halba nalja paraolümpiast. Võid olla edukas ja koguni võita, kuid päeva lõpuks otsustatakse sinu üle ikkagi esmajoones „regionaalse puude“ põhjal.
Ilmar Vananurme romaani „Petserimaa taevahelinad“ tegevus toimub aastast 1920. kuni aastani 1939 Petserimaal. Ilmar Vahenurm. Foto erakogust
Aldo Kals, Petserimaa sõber
Kaks aastat tagasi ilmus Ilmar Vananurme ajalooline romaan „Petserimaa taevahelgid“ (Võru, 2022). Sellele ilmus kolm päeva enne 19. augusti setode õuntepüha ehk jablotsnõi spasi järg pealkirjaga „Petserimaa taevahelinad“ (Võru, 2024, 152 lk). Millest on jutt?
Rattaga Tallinnast Paidesse. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Arvamusfestival on kutsunud rattaretkele alates 2018. aastast ja see formaat tõestab korraldajate sõnul kui heade mõtete ergutajat enne arutelusid Paides. Umbes saja kilomeetri pikkune rattasõit saab alguse reedel, 9. augustil kell 9.00 Tallinnast Telliskivi kvartali Sunly kontori eest (Telliskivi tn 60/5). Osaleda võib nii tava- kui elektrirattaga.
Kirikutorn Kivi-Vigalas on vabadussõja mälestusmärk
Foto Vigala kirikukellast on pärit muinsuskaitse fondidest
Jaak Uibu
Kui olime koos ingerisoomlastega Vigala kirikus tänavu 21. juulil, siis sellel mälestusväärsel päeval ei tulnud pähe meenutada, et kooride kogunemine Vigala kirikus oli otse tähenduslik.
Käisin hiljuti Londonis, kus ootuspäraselt ümbritses mind ingliskeelne keskkond. Siis tulin tagasi Eestisse ja üüratut vahet ei tajunudki. Muidugi, meil võistleb inglise keelega jõudsalt ka vene keel, ja eesti keelt ei pruugi vähemalt pealinnas liikudes kohe tükk aega kuulda.
Mälestusplaat Pärnus Aisa 39 hoonel (avatud 26.10.2014) tähistab 1989. a 15. juulil peetud Eesti, Läti ja Leedu Rahvarinde esindajate kohtumisel vastu võetud otsust Balti keti toimumise kohta.
Fotokollaaž: Urmas Saard / Külauudised
Heino Laiapea, ajakirjanik
Mullu kutsusin Viljandi valla Paistu spordiveterani Juhan Änilase osalema traditsioonilisel Balti keti teatejooksul, et viia Eesti lipp Toompea platsile. Aastaid polnud eestlased sellel jooksul osalenud ning meie riigilipu tõid kohale Läti ja Leedu harrastusjooksjad.
Flora koor ja kuulajad Uduvere kirikus. Foto: Arvo Tomson
Aldo Kals, kontserdikülastaja
1999. aastal seoses oma vanemate Erika ja Neeme Tomsoni maise teekonna lõppemisega alustas nende poeg Arvo oma vanemate iga-aastaste mälestamiskontsertide korraldamist, kus tegijaks Flora kammerkoor. Laupäeval, 8. juunil jõuti veerandsajanda etteasteni.
Illustreeriv pilt teemale „Rahva tervis ja tervishoid” Eesti II elujõu kongressi eel.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Jaak Uibu, meditsiinidoktor. Foto erakogust
Üldmõistetest
Saksa filosoof Arthur Schopenhauer on öelnud, et tervis ei ole küll kõik, aga ilma terviseta on kõik muu mõttetu. Ta on öelnud veel, et tervis kaalub kõik ülejäänud eluhüved üles nii, et terve kerjus on õnnelikum kui haige kuningas.
Rallivoodi, millega lõbusad hooldajad mind piki kitsaid haiglakoridore tunnetuslikult mõnusal rallikiirusel sõidutasid. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Patsient
NB! Mitte reporter ega tegevtoimetaja Külauudiste infoveskist, kes oleks justnagu pliiatsi ja märkmikuga taas tööd tegemas.
Kui ma teisipäeva [07.05.2024] hommikul kodust väljusin, otsustasin kindlal sammul suunata astumise viimaks siiski EMO-sse.
William Koval oma vägevuses ja alandlikuses. Foto: Nele Kalda & Jana Paulman Hispaania kuumuses. Foto: selfie
Tegevtoimetaja repliik
Urmas Saard
Pärast üürikest mõttepausi jätkab Jana Paulman uues värskuses taas Külauudistes kirjutamist. Esikraamatuga „Kui naine armastab meest” tuntust kogunud eesti naine äratab tähelepanu ootamatute märkamiste ja mõtteteravustega. Sõbrapäeval ilmutab ta loo nii öelda „uuesti sündinud” William Kovalist, kelle sotsiaalmeedia postitusi on autor ühtejärge kolme kuu kestel teravdatud pilgul jälginud.
Kui iga viimnegi sent suunata säästudeks, siis võib elu muutuda üksluiseks ja rõõmutuks. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Victoria Tkatš, SEB eraklientide segmendi projektijuht
Tihti seostatakse raha kogumist ülikitsa eelarve, miinimumstandarditele vastava elamise ning vaid tatra söömisega. Kui iga viimnegi sent suunata säästudeks, siis võib elu muutuda üksluiseks ja rõõmutuks. SEB eraklientide segmendi projektijuhi Victoria Tkatši sõnul peitub rahatarkus tegelikult hoopis tasakaalus ja jätkusuutlikkuses.
Paul Raua maal “Jaan Poska portree” (1929) Poska majas Tallinnas. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Aldo Kals. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Ajalugu on õnnistanud Tartut kahe rahulepingu sõlmimise linnana. Euroopa kultuuripealinn tähistas meie rahulepingut silmas pidades seda 2. veebruaril väärikalt nagu alati. Päev algas pärgadepanekuga Kalevipoja ausambale ja lõppes Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna tõrvikrongkäiguga hilisõhtul.
Omar Volmer. Foto Marvi Volmeri pildialbumist * Raamatukaas „Mata mu süda Wounded Knees”. Indiaanlaste ajaloost Ameerika Läänes. Autor Dee Brown, tõlkija Omar Volmer
Arvamus
Jaak Uibu, Eesti elujõu kongressi 1999 korraldaja; Eesti II elujõu kongressi 2024 korraldaja
Jaak Uibu. Foto erakogust
SELGITUSEKS
Omar Volmer (1934 – 2002) sai mulle tuntuks raamatu „Mata mu süda Wounded Knees“ tõlkijana. Ta oli väga mitmekülgne inimene, kunstnikust literaadini. Indiaanlaste elu käsitlev raamat ilmus 1975 ja see oli tollal väga otsitud.
Täna refereerib Joosep Tammo YouTube kanalil möödunud aastal tähelepanu äratanud juudisoost ajakirjaniku ja kirjanduskriitiku William Deresiewiczi artiklit „Me oleme kõik kultuurist väsinud”, mis ilmus 16. mail 2023 tabletmag.com’is.
Illustreerivalt kauboikaabu kujundina metsiku lääne kultuurist
Joosep Tammo. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Tänases YouTube videokõneluses jagab filosoofiaõpetaja Joosep Tammo mõtteid mehelikkusest nn naiselikus ühiskonnas. Selle teema juurde tulekul sai inspireerivaks allikaks Theresa Schouwinki artikkel “Lob der Männlichkleit” (mehelikkuse kiitus) ajakirja Philosophie eriväljaandes Impulsse 2024. aastaks.
Piia Karro-Selg, Raeküla Vanakooli keskuse juhataja
Piia Karro-Selg. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Jah, just hetkel alanud aasta on mulle Pärnumaale elama ja tegutsema asumise kahekümnes aastaring. Osa sellest ajast olen veetnud Külauudiste infoveski tegemisi jälgides ja päris mitmetel kordadel saanud ise kaasa aidata, et siinses keskkonnas midagi valgustavat lugeda/vaadata oleks.
„Neil päevil tähistame erilise lapse sündi,” räägib Joosep Tammo käesoleva nädala kõneluses YouTube kanalil. „See on laps, kelle kohta Efesose kirikukogul 431. aastal öeldi, et ta on tõeline Jumal ja tõeline inimene.”
Illustreerivalt jalgpallist. Fotomontaaž: Urmas Saard / Külauudised
Arvamus
Joosep Tammo
„Rahu on jõuluevangeeliumi ja jõululaulude lummav teema. Ometi kipub see meie südameist ikka ja jälle kuidagi kaduma. Miks? Ma ei tahaks täna rääkida kaubandusest ja pühade ja aastavahetuse eelsest kiirustamisest ja perevägivallast, vaid sõjast, mis möllab Ukrainas ja Palestiinas,” ütleb Joosep Tammo täna oma igateisipäevases kõneluses YouTube kanalil.
Pildil Aivar Mäe (ahju taustal) Suurejõel rahvaga kohtumisel. Aldo Kals: „Põhja-Pärnumaa valda õnnistati vallavanemaga, kes oma loometegevuses on Eesti kultuurielus imeline tegija – kus ta ränduri saua maasse torkab, hakkab see kasvama ja õitsema ning allikas vulisema. Esmalt suured teod Vändras, nüüd ka Pärnu-Jaagupis!” Foto: Marko Šorin
Aldo Kals, ajaloolane
Kes võis seda arvata, et meie põlvkonnale saab osaks järgmise aasta jüripäeval kaasa elada Pärnu-Jaagupile langevale imele – seal tuleb esitusele täies ilus ja mahus Giuseppe Verdi ooper „Traviata“! Peaaegu sajand tagasi oli ime Leo Falli opereti „Lõbus talupoeg” esitus Jaagupi alevi Uduvere linnaosas Enge Põllumeeste Seltsi majas.
Essee ilma digitaalsete abivahenditeta. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Joosep Tammo
Ükskõik millise umbusu või kartustega me digitaalsele maailmale ei vaataks, on see tulnud, et jääda. Sama kehtib ka kooli kohta. Olen koolis töötanud üle 30 aasta, kuid ka minu jaoks on selge, et tagasiteed digitaalse ajastu eelsesse kooli ei ole.
Esimeses infokirjas tsiteerisime ungari teadusmehe Pal Hunfalvy sõnu esimeselt üldlaulupeolt: „Eesti rahvas peab pärast seitset ja poolt sajandit kestnud rõhumist esmakordselt üldrahvalikku pidu, tunneb end esimest korda rahvana.“