Urmas Saard

President Pätsi kodukirik sai uuendatud välisukse

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tahkuranna Jumalasünnitaja Uinumise koguduse pühakoda sai põhjalikult uuendatud välisukse, mida restaureeris ja paigaldas OÜ Artbrothers.

Viljo Vetik, Ardaljon Keskküla, Kalju Ait, Jaak Tammearu, Martin Toon Tahkuranna Jumalasünnitaja Uinumise koguduse pühakoja uuendatud peaukse ees Foto Urmas Saard — Viljo Vetik, Ardaljon Keskküla, Kalju Ait, Jaak Tammearu, Martin Toon Tahkuranna Jumalasünnitaja Uinumise koguduse pühakoja uuendatud peaukse ees. Foto: Urmas Saard

143 aasta vanuse jumalakoja peauksed on kogu ehitusega samaealised, aga lähenevate jõulupühade saabudes kutsuvad kirikulisi pühakotta sisenema täiesti uues värskuses. Uste restaureerimist rahastati ilma välise abita kahasse Tahkuranna koguduse ja EAÕK omavahenditest.

Koostöös taastajaga

Suurte kogemustega Art Brothers OÜ restauraator Kalju Ait taastas ajahambast vaevatud uksi mitu kuud. Tema käed on uuendanud ka Kihnu kiriku aknad ja uksed, samuti paljude teistegi sakraalhoonete avade katted. Nii rihtis Ait uuesti õigeks ka Tahkuranna kiriku kõrged uksed. Välise puitkatte vahetas ta täielikult uue vastu, kunagi välispinna kaitseks ja tugevdamiseks naelutatud pleki võis minema visata. Pinnad aaderdati, mis tähendab teatud puiduliigi tekstuuri jäljendamist. Sepa ülesandeks jäi lukuremont, mille tulemusena pöörab suur võti lukuaugus jälle kerge liigutusega. Harjumatu, kuid üldsegi mitte tavatu, oli näha ehitusmehe riietuses ülempreester Ardalion Keskküla ukse paigaldamist abistamas. Artbrothers OÜ tegevdirektor Jaak Tammearu pühkis tööd lõpetades välistrepile kogunenud laastupuru.

Loe edasi: President Pätsi kodukirik sai uuendatud välisukse

Koostööprogrammiga toetatakse Eesti-Läti piiriäärset arengut

Euroopa Komisjonilt sai heakskiidu Eesti-Läti Programm 2014-2020, mille eesmärk on toetada piiriäärsete regioonide arengut. Programmil on neli toetussuunda kogueelarvega 45,6 miljonit eurot.

Piiritulbad piirilinnade Valga ja Valka vahel Foto Urmas Saard — Piiritulbad piirilinnade Valga ja Valka vahel. Foto: Urmas Saard

Rahandusministeeriumi pressiteate kohaselt oodatakse riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul erinevatelt organisatsioonidelt ideid ja projekte, et pakkuda Eesti ja ka Läti piirialadel elavatele inimestele täisväärtuslikku elukeskkonda ja atraktiivsemat ettevõtlusruumi.

„Programmiga toetatakse näiteks Eesti ja Läti ettevõtjate koostööd ja uute ühiste ettevõtete loomist. Lisaks toetatakse Eesti ja Läti väikesadamate võrgustiku loomist, turismitoodete arendamist ning ka ühise tööturu arengut soodustavaid projekte,“ ütles Arto Aas.

Taotlusi saab esitada neljale toetussuunale

„Aktiivne ja ligitõmbav ettevõtluskeskkond“, kogueelarvega 11,4 miljonit eurot, toetab Eesti ja Läti ettevõtjate koostööd ja infovahetust, ettevõtlikku elustiili, uute ettevõtete loomist, uute toodete ja teenuste arendamist ning ühiseid turundustegevusi.

Loe edasi: Koostööprogrammiga toetatakse Eesti-Läti piiriäärset arengut

Jõululaat 2015 Sindi gümnaasiumis

„Te kõik saate rikkamaks, kui mitte raha, siis vähemasti kogemuste poolest,“ ütles Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup eile õhtul kooli 15. õpilaslaata avades.

Kauneid vanikuid valmistanud neiud pälvisid looduslaua preemia – RMK raamatu Lumise metsa rõõm ja linnapealt saadi kingituseks Sindi linna vapiga tass Foto Urmas Saard — Kauneid vanikuid valmistanud neiud pälvisid looduslaua preemia – RMK raamatu “Lumise metsa rõõm” ja linnapealt saadi kingituseks Sindi linna vapiga tass. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpilaste jõululaadad on omataoliste seas Pärnumaal kõige pikema traditsiooniga ja toimusid käesoleval korral taas tagasihoidliku ümmarguse numbriga tähistatult.

Õpilaslaat Junior Achievement egiidi all

„Tol ajal alustades oli direktoriks Mari Suurväli, mina töötasin majandusjuhatajana ja andsin paralleelselt majandusõpet,“ meenutas algusaastaid praegugi Sindi gümnaasiumis tunde andev õpetaja Kristi Suppi, kes oli esimeste õpilaslaatade üheks peamiseks korraldajaks. Laadal olid esindatud nii õpilasfirmad (ÕF) kui minifirmad (MF). ÕF on Junior Achievement Eesti gümnaasiumiastme õpilaste ettevõtlusõppe programmi osana majandusõppe kõrvale asutatud väike-ettevõte selleks, et tulemuslikumalt omandada äritegevuse aluseid, arendades nõnda noorte algatusvõimet ja tahet iseseisvalt tegutseda. Junior Achievement Eesti peab tähtsaks õppimist tegevuse kaudu. Seepärast on ka Sindi gümnaasium juba aastaid tagasi mõtestanud oma ettevõtmise sõnadesse „Ole tegus“ ja täiendanud öeldut motona Valmar Adamsi sõnaseades: „Tee, mida suudad. Täna veel jõuad, homme on hilja!“

Loe edasi: Jõululaat 2015 Sindi gümnaasiumis

Valged jõulud – kas jääbki soovunelmaks?

Sindis väga vähe sadanud lumi äratas lootust, et võibolla siiski ei jäägi talv taevasse

Lumesadu koduõuel Foto Urmas Saard — Lumesadu koduõuel. Foto: Urmas Saard

Iga-aastane unistuste küsimus: kas jõulud tulevad valged või mustad? Viimase puhul oleks õigem kõnelda küll rohelisest, sest koduõuel või pargialadel katab maad valdavalt hooldatud muru. Metsa all ja suurtel lagendikel on kõrge rohi koltunud ja pilt trööstitum. Varakult loojuv päike, mis pole pilvises taevas ka keskpäeval erilist valgust andnud, jätab enamiku aja ööpäevast hämaruse või kottpimeduse valda. Selles kogemuses kipub muidugi hing valgust igatsema ja küsima, kas jõulud saabuvad lumega või lumeta?

Värskel mahatulnud lumel on tundeid liigutav vägi. Täna sadas Sindis väga lühikest aega tihedat lörtsisegu, mis ühel hetkel muutus isegi laiadeks lumehelvesteks. Maa kattus õrnõhukese valge looriga, millest paistis läbi rohetav muru. Maa päris valgeks ei saanud ja puude oksad lume raskuse all ei pidanud painduma, aga ikkagi tekitas see vähene loodusekingitus märgatava elamuse. Astusin kaameraga õuele ja üritasin tabada enamat, kui loodus sel hetkel lubas näha.

Loe edasi: Valged jõulud – kas jääbki soovunelmaks?

„Jäärmarki“ korraldasid tänavu Raeküla õpilased

Eile Pärnu Kaubamajaka kaubanduskeskuses peetud õpilaslaadal „Jäärmark“ osales 24 firmat.

Eliria Kaup (paremal) Foto Urmas Saard — Eliria Kaup (paremal). Foto: Urmas Saard

Laada toimumise valmistasid korralduslikult ette ja viisid läbi Pärnu Raeküla kooli üheksandate klasside 5 õpilast, keda omakorda abistasid veel 7 õpilast. Kogu meeskonnatööd juhtis kooli õpilasesinduse esimees Eliria Kaup (9. c). Organiseerimistöös oli peamiseks nõuandjaks majandusõpetaja Kristi Suppi, kelle algatusel alustati Pärnu Ülejõe gümnaasiumi abiturientidega ja nüüd pärast gümnaasiumiastme sulgemist võttis kaheksanda „Jäärmarki“ korraldamise üle Raeküla kool.

Kaubalettidel esmapilgul märgatust

Raeküla kooli MF Topsik leidlikud neiud kasutasid oma toote valmistamiseks tarbitud plastikpudeleid. Kaks pooleks lõigatud pudelit ühendati kinniseks topsikuks liite kohta liimitud lukuga. Keskkonnasäästlik materjali taaskasutus väärib alalist tunnustust. Žürii hindas parimat toodet minifirmade esimese koha vääriliselt.

Loe edasi: „Jäärmarki“ korraldasid tänavu Raeküla õpilased

Seminar Eesti lipu kasutamisest Tallinna Rahvusraamatukogus

10. detsembril toimus Riigikantselei ja MTÜ Eesti Lipu Seltsi ühisel korraldusel lõppevat aastat kokkuvõttev seminar, kus teemaks olid ka tegemised lähiminevikust ja seati sihte järgnevateks aastateks.

Lipu teemaline seminar Rahvusraamatukogu viiendal korrusel Foto Urmas Saard — Lipu teemaline seminar Rahvusraamatukogu viiendal korrusel. Foto: Urmas Saard

Lisaks Riigikantseleile ja Lipu seltsile osalesid seminaril Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Riigikogu kantselei, Presidendi kantselei, Otepää valla, Põltsamaa linna, Lipuvabriku, Liputehase, Tameo Lipp ja teised inimesed. Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed tutvustas esimeses teemaplokis lipukorda nii Eestis kui mujal maailmas. Samas plokis tegi ettekande ka Lipu seltsi juhatuse liige ja endine pikaajaline Riigikogu liige Trivimi Velliste, tema selgitas meeldetuletavalt 10 aastat tagasi vastu võetud Lipu seadust.

Nutikas lipuaabits

Uiboaed toonitas, et Eesti lipu heiskamine on igaühe õigus ja vastutus. Erinevalt paljude teiste riikide praktikast ühendab Eesti lipp riigi- ja rahvuslipu. Eestil on lipupäevi 15, lisaks kohaliku-, riigi- ja Euroopa Liidu tasandi valimispäevadel lipu heiskamised. Neile lisanduvad erandkorras heiskamised, näiteks leinalipud Pariisi terrorirünnaku ohvrite mälestuseks jne. Lipupäevade arvu peetakse üldiselt mõõdukaks. Austrias on määratud lipupäevi ainult 2, seevastu Leedus 23. Ametiasutustest oleks lipu heiskamine kohustuslik 2604-le juriidilisele isikule, neist 255 alaliselt heisanud asutust ja 2349 korraliselt lipu heisanud asutust ning inimest.

Loe edasi: Seminar Eesti lipu kasutamisest Tallinna Rahvusraamatukogus

Jõulutähe pidupäev Ameerika Ühendriikides

Ameerika Ühendriikide esimene Mehhiko suursaadik ja botaanik Joel Roberts Poinsett hoolitses selle eest, et 190 aastat tagasi jõudis õrnkeeruka ehitusega pisikest kollakat õisikut ümbritsevate erkpunaste kõrglehtedega troopikataim tema asukohamaalt diplomaadi kodumaale.

Jõulutähed Pärnu Vanal turul Foto Urmas Saard — Jõulutähed Pärnu Vanal turul. Foto: Urmas Saard

Ladinakeelse Euphorbia pulcherrima nimetas Poinsett jõulutäheks ja juba paar-kolm aastat pärast seda kui 1825-ndal oli taim USA-sse toimetatud, võtsid ameeriklased jõulutähte osana jõulude sümboolikas. Saadiku surmapäeva, 12. detsembrit, hakati Ameerikas tähistama jõulutähe või Poinsett’i päevana. Lill jõudis Euroopasse hiljem, Eestis hakkas jõulutäht potitaimena ulatuslikumalt levima umbes veerandsaja aasta eest, kuigi oli meil nime poolest juba palju varem tuntud.

Petlemma karjastele ilmunud tähte sümboliseerivad tähekujulised 15 cm pikkused kõrglehed olevat Mehhikos seostunud Jeesuse sünniga juba 16. sajandil.

Looduslikus keskkonnas kasvas jõulutäht esmalt Guatemalas ja Mehhiko lõunapoolsetes piirkondades erandlikult kuni neljameetrise pisema puuna, sagedamini siiski kolme meetri kõrguseks ulatuva põõsastaimena. Jõulutähte on asustatud mitmele poole Aafrika mandrile, Euraasias Indiasse, teda kasvatatakse ilutaimedena ka Vahemere saartel ja Lõuna-Euroopas. Praegu teatakse enam kui sadat jõulutähe sorti. Kõrglehed võivad olla lisaks punastele ka valged, kollakad, roosakad või purpurpunased. Kuid traditsiooniliselt on suurema huvi peamiseks põhjuseks punaste õite puhkemine jõulude paiku.

Loe edasi: Jõulutähe pidupäev Ameerika Ühendriikides

Rüütli tänava majas sadakond aastat toimunud äritegevus asendus kunstitegevusega

Mihklikuul asutatud mittetulundusühing Avangard Galerii avas täna õhtul Pärnus Rüütli tänaval kuue maalikunstniku loominguga esimese näituse.

Avangard Galerii aadressil Rüütli 27, Pärnus Foto Urmas Saard — Avangard Galerii aadressil Rüütli 27, Pärnus. Foto: Urmas Saard

Näituse avamisel võtsid kunstnike ja kunstisõprade õnnitlusi vastu Marian Kivila ja Jan Leo Grau. Kivila sõnul valmistati näituse valik ette kuu ajaga. Seda tehti pärast põhitööd hiliste õhtutundide arvelt ja väsimusest hoolimata. „Näitus on improvisatsiooniline. Vaatamata teatavale kiirustamisele ei tähenda tulemus seda, et näitus kuidagi halb oleks. Improvisatsioonid ongi ju alati väga head. Performance-kunst ei ole väga pikalt läbi kalkuleeritud, vaid püüdsime õhust kinni kõige olulisema. Me ise oleme oma galeriiga alguses ja samas oleks huvitav jälgida, kuidas on tänased kunstnikud olnud alguses ja kuhu nad lõpuks välja jõuavad. Siin on võimalus arutleda inimese, aja, kvaliteedi ja põlvkondade vaheliste seoste üle,“ rääkis Kivila. Järgnevalt nimetas ta näitusel osalevaid kunstnikke.

Andrus Joonas on Edela-Eesti koolkonnast; Jan Leo Grau on iseõppija, kes vaatleb foto- ja maalikunsti suhet kaduvuses, tema juhuslikud mobiilivõtted jõuavad tundeliste lisanditega lõuendi kangale; Martin Saar tuli hiljuti New Yorgi kunstiakadeemia magistrantuurist Eestisse tagasi; Alina Orav on praegu Vancouveris elav noor maalikunstnik, kes lõpetanud Eesti kunstiakadeemia; Liis Koger esindab noorema põlvkonna abstraktsionismi ja Billeneeve tuleb samuti siinse Edela-Eesti koolkonna kogemustega.

Loe edasi: Rüütli tänava majas sadakond aastat toimunud äritegevus asendus kunstitegevusega

Sindilgi oma „gasell“

Taani kontserni Danspin A/S kuuluv Sindi Lanka sai Äripäevalt ettevõtte edukust tunnustava „Gasellettevõte 2016“ diplomi.

Küllap valmistab eeskätt just Sindi inimestele head meelt teadmine, et viimastel aastatel tõstetakse järjekindlalt ühel või teisel põhjusel mitmeid Sindis tegutsevaid ettevõtteid nende edukuse tõttu esile.

Gasell-liikumist toetavad LHV ja Markit. Gasellettevõtte tingimustele vastab üksnes1% riigi ettevõtetest. Gasellettevõtted kasvatavad kolme aasta kestel käivet ja kasumit üle 50%; loovad kõige rohkem uusi töökohti; kannavad endas kiiresti areneva ettevõtte olulisi omadusi – paindlikkust, kiirust, julgust. Nähtavasti seepärast ka nimetus gasellettevõte ja gaselli kontuurid diplomil, sest gasellid suudavad tõepoolest teisi edestades väga kiirelt joosta. Gasellid on pidevalt valvel ja suurendavad nõnda loomariigis oma ellujäämisšansse, mis loob hea kujundliku võrdluse ka tublimale ettevõttele.

Paslik on siinjuures meenutada, et praegune edukas villa ja lõnga värviv suurettevõte omandas selle tööstuse üheksa aastat tagasi 5 miljonit krooni aastas kahjumit tootvatelt soomlastelt. Aga näiteks tänavust aastat alustades paisus esimese kvartali käive pea miljonini, kasumiks saavutati 300 000 eurot. Tänavu oktoobris sai ekspordiga tegelev ettevõte ka „Pärnumaa Välisinvestor 2015“ tunnustuse.

Jätkuvalt investeerib ettevõte tootmise laiendamisse. Tuleval aastal tahetakse jätkata saja töötajaga ja loodetakse käibeks ca 8 600 000 eurot.

Urmas Saard

Piltuudis teise ja kolmanda adventpüha vahelisest Pärnust

Fotod: Urmas Saard

Palverännak kultuurilooliste peatustega Piritalt Vana Vastseliina

Täna esines TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikoolis selle aasta viimase loenguga Lagle Parek, kes rääkis kultuurilooliste peatustega palverännaku võimalikkusest Piritalt – Vana Vastseliina.

Lagle Parek Foto Urmas Saard — Lagle Parek. Foto: Urmas Saard

Oodates Lagle Pareki saabumist Tervise kultuurikeskusesse, tekkis vestibüülis hetkeline nõutus küsimuses, millise tiitliga oleks kõige sobilikum auväärset külalist auditooriumile esitleda? Muidugi on ta ühiskonnategelane ja paljudest eluettappidest võiks teda esiletõstvalt nimetada ka endiseks siseministriks. Aga talle endale meeldib ennast nimetada kloostri sõbraks. Parek ei ole birgitiinide ordu liige, aga on ilmikuna sidunud oma elu Pirita kloostriga alates selle taastamisest saadik. Just töö siseministri ametis viiski teda kokku ülemabtissi ema Teklaga ja sealt edasi kulges sõprus kloostriga üha suuremas vaimses sügavuses.

„Sadade aastate eest võtsid mungad ette palverännaku Padiselt Harju-Madisele,“ tõi Birgitta õdede sõber Lagle Parek näite ajaloost, mille vastu näib tal eriline huvi olevat, iseäranis siinse Maarjamaa vastu. Võimalik, et säärane huvi on pärandus tema emalt Elsbet Parekilt, kes oli omal ajal Pärnu muuseumi direktor. „Umbes kolm aastat tagasi tekkis mõte, et miks ei võiks võtta ette palverännakut põhjarannikult ja minna Vahtsõliina püha krutsifiksi juurde? Pirita ja Vana-Vastseliina on Eestis kaks ainsat paika, kus saadud paavstilt erinevatel aegadel õiguse indulgentse müüa.”

Loe edasi: Palverännak kultuurilooliste peatustega Piritalt Vana Vastseliina

Jõulueelne hommikukohv vanaema-vanaisa sahvris leiduvate suupistetega

Täna ennelõunal kogunesid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli vabatahtlikud abilised kolledži avarasse vestibüüli, kus pikk laud kaeti nende endi poolt valmistatud hõrgutistega.

TÜ Pärnu kolledž Foto Urmas Saard — TÜ Pärnu kolledž. Foto: Urmas Saard

Taoline jõulukuul kogunemine hommikukohvile on saanud iga-aastaseks sündmuseks, kus traditsiooniliselt tervitab Väärikate ülikooli ellukutsuja ja projektijuht Mari Suurväli kõiki oma vabatahtlikke abilisi, samuti oli kohal ka kolledži direktor Henn Vällimäe, et osavõtlikke inimesi tänada. Erilise kiituse pälvis Mari Suurväli. „Kui meil Mari taolist ülientusiastlikku inimest poleks olnud, pidanuks ta välja mõtlema, aga nüüd puudub selleks vajadus,“ ütles direktor humoorikalt kujundlikus pildis.

Suurväli meenutas 2010. a kolmekuninga päeval toimunud esimest õppepäeva, mis tookord toimus kolledži sajakohalises auditooriumis. Kaugemalt tulnud 50+vanuses õpihuvilised saabusid majja ettenägelikult juba paar tundi varem. Ilma istekohata jäämise võimalus oli suur, sest Suurväli sõnul sai juba 2009. a lõppevatel päevadel selgeks, et kolledži suurima auditooriumi täituvus ei luba rohkem soovijaid eelregistreerida. Kuna huvilisi saabus kavandatust kaks korda rohkem, otsustati käigult ka kõrval olev ruum kasutusele võtta ja esimene õppepäev korraldati videoülekande abil kahes ruumis üheaegselt. Sellise korraldusega tehti Pärnu kolledžis ajalugu, sest sarnaselt toimiti tolle hoone katuse all esmakordselt.

Loe edasi: Jõulueelne hommikukohv vanaema-vanaisa sahvris leiduvate suupistetega

Jäärmark elab edasi!

Kui eelmisel õppeaastal lõpetas Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi viimane lend, tekkis minul kui õpetajal küsimus, kas ka Jäärmark lõpetab? Tänaseks on kahtlused hajunud!

OLYMPUS DIGITAL CAMERA — Kristi Suppi, foto erakogust

Juba 23 aastat on Eestis tegutsenud SA Junior Achievement Eesti, kes tegeleb mini- ja õpilasfirmade programmidega, et ettevõtlus- ja majandusõpe oleks kättesaadav Eesti koolides. Pärnumaa koolid on aktiivselt haakunud nende programmidega algusest peale. Alles käesolevast aastast on hakatud ka riiklikul tasandil hoogsalt ettevõtlikkust ja ettevõtlusõpet toetama.

Kaheksa aastat tagasi tekkis idee, et kui meil on nii palju õppefirmasid, siis miks mitte pakkuda neile võimalust müüa oma tooteid ka kodulinnas? Kas seda peaksid organiseerima ainut õpetajad? Aga miks mitte anda võimalust õpilastele endile organiseerimiskogemuste saamiseks? Nii sündis üritus „Jäärmark“ – õpilaste projektimeeskond korraldabki müügipäeva „õpilastelt õpilastele“, kus saavad osaleda nii mini- ja õpilasfirmad, kui ka nooremad õpilased oma töötubades valminud toodetega, olgugi, et nende vanus ei luba veel õppefirmat luua.

Loe edasi: Jäärmark elab edasi!

Kärmed tootsikad Sindi automudelismi ringrajal

Noorteühing Eesti 4H klubi Kärmed Tootsikad külastasid täna õhtupoolikul Sindi mudelspordi keskust, kus neljanda kuni kaheteistkümnenda klassi õpilased proovisid tulla toime juhtrajal sõitvate automudelite juhtimisega.

Abikaasad Inga Raudsepp ja Ülo Raudsepp on klubi Kärmed Tootsikad võrdväärsed juhendajad Foto Urmas Saard — Abikaasad Inga Raudsepp ja Ülo Raudsepp on klubi Kärmed Tootsikad võrdväärsed juhendajad. Foto: Urmas Saard

Eesti 4H klubi Kärmed Tootsikad juhendaja ja ühtlasi Pärnumaa piirkonnajuht Inga Raudsepp ütles, et Tootsis osaleb klubi tegevuses 66 noort. Klubi tegutseb juba kaheteistkümnendat aastat. Varajasem hea koostöö Eesti 4H Sindila klubiga, mida juhendab Helle Vent, on loonud noortele suurepärase võimaluse ka selleks, mida väikeses Tootsi alevis ei ole. Tegelikult on Sindi automudelismi juhtrada üks vähestest Eestis ja pealegi parimaid kogu Baltikumis, kuhu tulevad ka päris tõsised tehnikasportlased väga meelsasti.

MTÜ Sindi Mudelispordi ja Sindi ANK-i tehnikaringi juhendaja Johannes Mets rääkis, et sellel rajal on peetud korduvalt lisaks riigisisestele võistlustele ka mitmesuguseid rahvusvahelisi suurvõistluseid, tunamullu suvel toimusid Sindi rajal koguni Põhja-Euroopa meistrivõistlused. „2012. a augustis avati siin Baltimaade parim juhtrada ja kohe peeti kahepäevane autode juhtrajasõidu Balti karika etapp, mille käigus sõideti kolmes võistlusklassis: PR-24, ES-32, ES-24. Muidugi osalesid teiste võistlejate hulgas juba siis ka Sindi automudelistid,“ meenutas Mets. Ka juhendaja lapselaps Karmen Mets on üks parimaid võistlejaid. Sindis on automudelismi harrastatud üle 40 aasta. Ligemale viimased 15 aastat on Sindi juhtraja mudelautode tehnikaringi juhendanud mehaanikainseneri haridusega Johannes Mets, kelle edukat südikust on väärtustatud Sindi Aastainimese tiitliga. Seda viimast muidugi mees ise ei rääkinud.

Loe edasi: Kärmed tootsikad Sindi automudelismi ringrajal

Suurt pahandust tormi-iilid Sindis ei tekitanud

Võrreldes mõne teise Pärnumaa piirkonnaga pääses Sindi linn tugevamate tuulte paisudes kergemate juhtumitega.

Hommikul kodust väljudes nägi naabrimees, et Raudtee tänaval on elektripost koos tugipostiga risti üle sõidutee langenud. Kuna kaabel jäi terveks, siis põles tänavavalgustus edasi ja ohtlik tõkend oli autojuhile hästi nähtav. Kahjuks vigastas kukkumine ka elamukrundi aeda. Sindi abilinnapea Rein Ariko teadis, et peale elektriposti kukkumise viis tuul pikali ka ühe puu Pärnu mnt 25 (endine teenindusmaja) läheduses. Kuna päästetöid on palju, siis polnud veel kella kolme paiku elektriposti teelt eemaldatud, aga tänav oli punavalge ohutuslindiga korralikult piiratud.

Tormi-iili pahandus Sindis, Raudtee tänaval. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Suurt pahandust tormi-iilid Sindis ei tekitanud

Pärnus jäi veetõus prognoositust umbes 25 cm allapoole

Õnneks jäi prognoositud veetõus, 189,7 cm üle nulli, Pärnus tulemata. Õhtul kella 10 ja 12 vahel püsis vesi küll üle kriitilise 160 cm, aga see veel tõsist üleujutuse ohtu ei kujutanud. Täna hommikul poole viie paiku valitses samuti oht tõusta kriitilise piirini, aga jäi siiski sellest mõnevõrra allapoole. Viimati tõusis merevesi korraks üle 160 cm 4. detsembri keskööl vastu 5. kuupäeva.

Praegu näitab Pärnu Sadamas meretaseme mõõtmine vee alanemist ja prognoositult langeb homme kella viieks kuni 45 cm pealpool nulli.

Fotod on tehtud eile õhtul ajavahemikul poole kümnest poole kaheteistkümneni Pärnu jõe vasakkaldal Papiniidu ja kesklinna sildade vahelisel alal.

Veetõus Pärnu kesklinna kai ääres 6. detsembri õhtul kella 23 paiku. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Pärnus jäi veetõus prognoositust umbes 25 cm allapoole

Täna on Sinterklaasi nimepäev ehk Tunne Kelami kutsel pühade-eelses Brüsselis

Reisikiri

Lõppeva nädala kaks viimast päeva nn Euroopa pealinnas kujunesid esmakülastajale väga põnevaks ja reisi lõppedes koguni ehmatavas koguses adrenaliini doosi suurendavaks. Reisi peamine eesmärk oli siiski Tunne Kelami kutsel kohapealne Euroopa Parlamendi tööga tutvumine.

Arvestada tuli kahe magamata ööga

Hiinlaste hotell Le Maison Du Dragon asub kõrgete uusehituste naabruses ja metroojaama Rogier lähedal Foto Urmas Saard — Hiinlaste hotell Le Maison Du Dragon asub kõrgete uusehituste naabruses ja metroojaama Rogier lähedal. Foto: Urmas Saard

Otselennul Tallinnast Belgia pealinna pole kolm ja pool tundi õhusõitu ajalises mõõdus mitte kuigi kauge geograafiline sihtpunkt. Aga kui arvestada teekonnale juurde vahemaa kodust lennuväljale mitte kilomeetrites, vaid tundides, siis võib Brüsselisse jõudmine muutuda päris väsitavalt pingutavaks katsumuseks. Ometi vääris kõik, mida nägin ja kuulsin, kahte magamata ööd. Jõudmaks väljuvate lendude pääslasse hiljemalt 05:30, pidin kodust lahkuma juba eelmise päeva õhtul, et istuda Pärnus Vilniusest saabuvale bussile. Suures Lux Ekspressis oli sõitjaid ühe käe sõrmedel lugeda. Muretsesin mõttes, kuidas kümne aasta pärast hakkavad Rail Balticu trassil iga paari tunni tagant pooltühjad kiirrongid kihutama? Tallinna bussijaamast lennujaama astub sportlikult kärmel kõnnakul paarikümne minutiga. Kuna kell polnud veel esimest öötundigi löönud, võis ka lonkida, aga ikkagi pidi ootesaalis palju pikki tunde konutama.

Minnes maandusime esmalt Kopenhagenis. Tund aega vahepeatuses jalutamist andis aimduse reisiterminali mõõtmatust suurusest. Meelde jäi suur tuledesäras jõulupuu ja lõputu inimeste liikumine. Pilvede peal lendamine lubas nautida tõusva päikese sära, aga ei andnud lootust eelseisvateks imekauniteks ilmadeks. Aga üllatus oli suur, kui Brüsseli kohal avanes pilvitu taevas ja pealegi kogu seal viibimise ajani.

Loe edasi: Täna on Sinterklaasi nimepäev ehk Tunne Kelami kutsel pühade-eelses Brüsselis

Pärnumaa Tori valla rahvast huvitab naaberomavalitsuste elu

Sindi linna kodulehe teatel külastasid 1. detsembril Tori valitsuse ja valla ametnikud Sindit eesmärgiga tutvuda naabrite eluoluga.

Tori vallamaja Foto Urmas Saard — Tori vallamaja. Foto: Urmas Saard

Külaskäigu eestvedajaks oli Tori valla arendusnõunik Aarne Põlluäär, kelle sõnul on võetud sihiks kõigi naaberomavalitsustega tutvumine, saades nõnda ülevaaate naabrite elukorraldusest ja omandades teiste häid kogemusi. Külaskäigul soovisid Tori valla esindajad tutvuda ka Sindi linna asutustega.

Linnavalitsuses andis linnapea Marko Šorin ülevaate Sindi ajaloost ja tänasest päevast. Külalistele oli huvipakkuv linna hariduskorraldus ja avaldati soovi tutvuda ka Sindi lasteaiaga. Sindi lasteaias võttis külalised vastu direktor Viivi Palmissaar. Ringkäigule rühmaruumides järgnes kohvilauavestlus õpealajuhataja Reine Tänavaga.

Tori inimesed kutsusid Sindi kolleege vastukülaskäigule ja lubasid peatselt uuesti Sinti tulla, et külastada sel korral nägemata jäänud linna allasutusi.

Äksis peeti automudelismi selle aasta karikasarja viimane võistlus

28. novembril kogunes Harjumaal Kose vallas asuvasse Äksi külasse ligemale 40 juhtraja automudelismi sportlast, kes tõmbasid joone alla käesoleva aasta karikasarjale.

Karikasarja 2015 lõpetajad Foto Marko Mets — Karikasarja 2015 lõpetajad. Foto: Marko Mets

Johannes Mets, MTÜ Sindi Mudelispordi ja Sindi ANK-i tehnikaringi juhendaja ütles, et väljakujunenud tava kohaselt selgusid tulemused neljas klassis juba varem, viimane võimalus oma positsioone parandada jäi veel klassides N-14 ja PR-24. N-14 klassi liider Kaarel Metsalu ei vääratanud ja võttis esikoha veenva edumaaga. Teisel ja kolmandal kohal vahetusid omanikud. Väiksemaid müksimisi tuli ette ka tahapoole jäävate kohtade pärast võistlejatel. Esimest hooaega võistelnud Benno Bert Põldäär võttis sellelt võistluselt oma kohustuslikud 3 punkti, tuli 12. kohale ja jättis Sindi noormehe Siim-Kaspar Kollamaa, kes kahel viimasel võistlusel ei osalenud, tühjade kätega.

PR-24 klassi üldarvestuses hoidsid kaks esimest oma positsiooni. Kaiar Tammeleht tegi tänavu puhta töö, võites kõik neli etappi. F1-32 klassis kaotas Kaiar Tammeleht esikoha „tänu” Karmeni südile esinemisele Sindi etapil. Juunioride arvestuses vahetasid Andy Aron ja Karmen Mets kohad.

Karikavõitjad PR-24 klassis

Juunioride arvestus:
1. Bruno Põldäär, Haapsalu
2. Andy Aron, Sindi
3. Karmen Mets, Jõõpre
4. Carl-Markus Pill, Äksi
5. Markus Metsalu, Haapsalu

Loe edasi: Äksis peeti automudelismi selle aasta karikasarja viimane võistlus

Pärnu teeb otsa lahti jõulueelsete laatade korraldamisega

Laupäeval, 5. detsembril, peetakse Junior Achievement Eesti SA egiidi all väga pika traditsiooniga õpilasfirmade laat „Pärnumaa jõulud“, mida korraldatakse koostöös Pärnu kolledži, Pärnumaa majandusõpetajate ainesektsiooni ja Eesti ettevõtlusharidus Seltsiga.

Teisi Kirimägi Foto Urmas Saard — Teisi Kirimägi Häädemeestelt osales mullu õpilasfirmade laadal “Pärnumaa jõulud” ja kauples tänavu veebruaris ka Rocca al Mare kaubanduskeskuses Euroopa laada õigustega õpilasfirmade laadal. Foto: Urmas Saard

Õpilasfirmade laada pidulik avamine toimub kaubanduskeskuse Port Artur 2 aatriumis keskpäeval, müük algab kell 11.00 ja kestab 15.30-ni. Laadale registreerus kuuest maakonnast 78 õpilasfirmat. Tegemist on tõeliselt äriliste ettevõtmistega, kus noortel tuleb oma ettevõtluses arvestada müügist saadava sissetuleku kõrval ka otseste kulutustega. Nii näiteks tasutakse 80X80 cm suuruse müügikoha eest 8 eurot, mille eest saab lisaks veel osaleja infomapi, lõunasöögi ja õpilasfirma nimesildi. Kaugemalt tulevad noored peavad välja käima paarkümmend eurot öömaja eest ja muidugi maksma transpordi maksumuse. Hea, kui omavalitsused toetavad. Kahjumiga ei taha keegi kaubelda ja seepärast mõeldakse alati väga hoolega, millist kaupa või teenust loodetavale ostjale pakkuda. Lisaks rahalisele tulule motiveeritakse noori ettevõtjaid ka mitmesuguste preemiatega. Autasude välja selgitamiseks teevad seegi kord vastutusrikast tööd mitmesuguste erialade inimesed. Hindamine toimub kahes astmes: eraldi põhikooli minifirmadele ja gümnaasiumi õpilasfirmadele. Tunnustatakse parimaid müüjaid, müügikoha kujundajaid, innovaatilisemaid tooteid ja teenuseid, Ka paljud toetajad jagavad veel täiendavaid eripreemiaid.

Loe edasi: Pärnu teeb otsa lahti jõulueelsete laatade korraldamisega

NATO hävitajad sooritavad Eesti kohal madallende

Eesti Kaitseväe kodulehel teatatakse, et algava nädala tööpäevadel sooritavad Eesti kohal madallende Saksa õhuväe hävitajad Eurofighter.

NATO hävitajad madallennul Foto Urmas Saard — NATO hävitajad madallennul. Foto: Urmas Saard

Lennud toimuvad Liivi lahe, Pärnumaa lõunaosa, Viljandimaa, Kesk- ning Ida-Eesti õhuruumis ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuvägi võttis Balti riikide õhuturbe brittidelt üle 25. augustil. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Ungari lennuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on Rootsi päritoluga hävitajad Saab JAS 39 Gripen.

Pärnus süüdati esimesel adventpühal jõuluootuse tuli

Tänane esimene adventpüha algas Eliisabeti kirikus hommikuse missaga. Päeva teisel poolel toimus tunni kestel kaunimate advendi- ja jõululaulude laulmine. Kohe selle järel jalutati kiriku juurest läbi Rüütli tänava Rüütli platsile.

Enn Auksmann (paremal) annab tule Torrimile ja Kosenkraniusele Foto Urmas Saard — Enn Auksmann (paremal) annab tule Torrimile ja Kosenkraniusele. Foto: Urmas Saard

Kõige ees sammus laterna tulega teed valgustades EELK Pärnumaa praost Enn Auksmann, kes oli riietunud valgesse rüüsse. Tema kõrval astus küünaldega koguduse diakon ja peaorganist Jaanus Torrim, vaimulike taga Korstna talu hobuvankril jõuluvanad. Muist jõuluvanasid jalutasid vankri järel koos Janne Ristimetsa tantsulastega ja nende järel omakorda suur hulk kirikulisi.

Õpetaja Enn Auksmann pöördus Rüütli platsile kogunenud rahva poole mõttega imest, mida Issanda tulemise ajal oodatakse. „See on Jumala inimeseks saamise ime, mille läbi meid inimlapsi ülendatakse Jumala lasteks,“ kõneles Auksmann, kes soovis, et jagatav tuli ei kõrvetaks, vaid soojendaks, et ei pimestaks, vaid valgustaks. Ta palus võtta selle soojendava valguse oma südamesse.

Loe edasi: Pärnus süüdati esimesel adventpühal jõuluootuse tuli

Kadrinas tähistatakse Otto Strandmani 140. sünniaastapäeva

Pühapäeval, 29. novembril meenutatakse ministrite osalusel Kadrina kandist pärit Eesti Vabariigi esimest peaministrit ja riigivanemat Otto Strandmani tema sünnipäeval.

Jaan Kolberg (fotol) on dokumentaalfilmi 16 küünalt autor Foto Urmas Saard — Jaan Kolberg (fotol) on dokumentaalfilmi “16 küünalt” autor. Foto: Urmas Saard

Koostöös Kadrina vallavalitsusega kutsub Konstantin Pätsi muuseum tähistama riigimehe austajad Vandu külas asuvasse Strandmani sünnipaika, kus minister Marko Pomerants asetab riikliku pärja ja kõneleb endine välisminister Trivimi Velliste. Kohal viibivad Strandmani sugulased, Kadrina valla juhid, Kadrina raamatukogu ja Neeruti seltsi juhatajad, Konstantin Pätsi Muuseumi liikmed ja sõbrad.

Kolmveerand tundi hiljem leiab aset vestluskoosolek Kadrina Kirjandusklubis ehk raamatukogus, samas on avatud riigivanemate näitus ning näidatakse lühifilmi Otto Strandmanist.

Velliste selgitab, et Pärnust pärit filmilavastaja Jaan Kolberg on loonud koos kooliõpilastega Eesti riigivanematest dokumentaalfilmi, mis jutustab16-st Eesti riigivanemast. Film on vaadatav tervikteosena, aga soovi korral võib näha iga riigivanemat puudutavat lõiku ka eraldi. See võimaldab ajalootunnis valida materjali ja kasutada vastavalt vajadusele. Jälgides 16 riigivanema elulugu märkame, et mitte ükski neist ei surnud oma kodumaal loomulikku surma. 9 inimest vangistati, saadeti külmale maale, hukati ja maeti üldjuhul nimetusse hauda. Viiel õnnestus põgeneda välismaale. Otto Strandman võttis endalt elu pärast seda, kui oli saanud kutse ilmuda NKVD-sse. Meie rahvas peab teadma oma juhtidest ja praegu võime öelda, et neid ei ole unustatud. Film on hästi päevakohane, kuna kahjuks pole kuhugi kadunud ilmselged ähvardused meie riigi iseseisvuse suhtes.

Film on üks osa projektist “Õppides ajaloost”, mille teostamist on toetanud Kodanikuühiskonna sihtkapital, haridusministeerium ja kultuurkapital.

Urmas Saard

Joosep Tammo: haridus on tähtis

Joosep Tammo pälvis Eesti Kirikute Nõukogu oikumeenilise aastapreemia, mis antakse üle 17. detsembril Pirita kloostris toimuval nõukogu korralisel töökoosolekul.

Joosep Tammo Foto Urmas Saard — Joosep Tammo. Foto: Urmas Saard

19. novembril peetud Eesti Kirikute Nõukogu korralisel töökoosolekul otsustati 2015. aasta oikumeeniline aastapreemia anda pastor Joosep Tammole, kes oma isiku ja tegevusega on kehastanud Kiriku kui Kristuse Ihu ühtsust selle mitmekesisuses ning edendanud seeläbi Eesti ühiskonna arengut erinevates eluvaldkondades, öeldakse pressisõnumis.

Tammo on olnud Eesti Kirikute Nõukogu asepresident aastatel 1995–2013 ja ligemale paarikümne aasta jooksul sama ühenduse komisjonide liige, samuti täitnud haridustoimkonna konsultandi ülesandeid kuni käesoleva aasta sügiseni.

Hinnatud tegevpedagoogina on tema kompetentsi kaasatud kristliku hariduse kontseptsiooni ja kristlike koolide kujunemisel Eestis. Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis on ta õpetanud religioonilugu, filosoofia ajalugu ja eetikat. Tammo on õppejõud Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris ja pidanud loenguid mitmes kõrgkoolis. Ta on tuntud mitme raamatu ja paljude artiklite autorina.

Loe edasi: Joosep Tammo: haridus on tähtis

Sindi käsitööringi „Isetehtud jõulukingid“ Sindi muuseumis

Tänasel kadripäeval avati Sindi muuseumi mitmes toas Sindi käsitööringi liikmete näputööde näitus „Isetehtud jõulukingid“, mida näeb kuni 20 detsembrini.

Sirje Ristikivi Foto Urmas Saard — Sirje Ristikivi. Foto: Urmas Saard

Näitusele on oma tööd toonud Sirje Ristikivi, Vaike Vill, Malle Adamsoo, Maie Saarman, Anne Ats, Ene Michelis, Taimi Laus, Marie Pärkma, Loore Silluste, Anne Pusse, Anu Kallaste, Ljubov Arbuzova. Sirje Ristikivi juhendamisel töötab käsitööring alates 1988. aastast. Aga vanust on sellel ringil 57 aastat. Enne seda tegutseti õmblusringis. Sindi muuseumi poolt kinkis juhataja Heidi Vellend käsitööringile foto, millel näeb tolleaegse õmblusringi liikmeid. Hilisemas vestluses selgus, et kingitud foto ei saanud olla tehtud varem kui 1954. Üks külastajatest tundis ära oma õe, kes kolis Sinti 1953. a lõpus.

Kadripäeva tavades on ajapikku toimunud muutusi. Nii näiteks palusid ülemöödunud sajandi kadrid rohkem näputööks vajaminevat, muidugi ka villa. Seega täna avatud näituse ja kadripäeva vahel on otsene sümboolne seos. Väljapanekute valikus näeb palju villaseid kudumeid. Mitte ainult sokid, kindad, mütsid, sallid, sussid. Kootud on isegi nukke. Kudumite kõrval leidub ka heegeldusi, kangastelgedel kootud vaipu ja linast valmistatud käterätte.

Loe edasi: Sindi käsitööringi „Isetehtud jõulukingid“ Sindi muuseumis