Tuuli Hiiesalu

Kas kolhoosikord või mõisaaeg?

Heiki Hepner, Kohila Metsaseltsi juhatuse liige

Eesti Vabariigi taastamisel oli üks põhimõttelisemaid otsuseid tagastada maaomand nende endistele omanikele. Kolhoosid likvideeriti ja omanikud said tagasi selle, mis neile või nende esivanematele enne NL okupatsiooni kuulus. Kuid kahjuks on enam kui 20 aastat tagasi alustatu jäänud lõpetamata. Maaomanikul puudub võimalus otsustada oma maal jahindusküsimuste üle. Sisuliselt säilitati jahinduses kolhoosikord, mille kaitsjad ähvardavad avalikkust mõisaaja tagasitulekuga.

Tänase jahindussüsteemi eest võitlejad, kes peavad kehtivat seadust maailma parimaks jahiseaduseks, on maaomanikke süüdistanud mitmes surmapatus. Kõige rohkem on kõlama jäänud väide, et maaomanike seisukohtadega arvestades ootab meid mõisaaja tagasitulek. Selle väite kinnituseks proovitakse näidata, et jahiseaduse kaasajastamise taga on välismaalastest suurmaaomanikud. Milline on olukord tegelikult? Võtame kõigepealt vaatluse alla välismaalased. Eesti erametsaomandist ümmarguselt kolmveerand on füüsiliste isikute omanduses, välismaalased moodustavad omanikest ühe protsendi. Veerand metsamaast on juriidiliste isikute omanduses. Kui palju seal omanike hulgas välismaalasi on, täpselt ei tea, kuid kindlasti neid on. Võib vaielda selle üle, kas see on hea, kui väliskapital meie majanduses osaleb, aga on ilmselgelt kahepalgeline heita seda metsaomanikele ette. Eelmisel aastal Eestis jahti pidanud jahimeestest veerand olid välismaalased. Ja neid ei toonud Eestisse maaomanikud, vaid tänased jahindusorganisatsioonid. Metsaomanike hulgas on välismaalaste osakaal kindlasti oluliselt väiksem. Loe edasi: Kas kolhoosikord või mõisaaeg?

Kekkose suusasõit tuleb taas

IMGP6238

SA Tehvandi Spordikeskus ootab spordisõpru osa võtma 19. Kekkose Suusasõidust, mis leiab aset 10. märtsil algusega kell 12.15 Kääriku Spordikeskuses.

Talviseks traditsiooniks saanud suusaüritus toimub juba 19. korda Kääriku Spordikeskuses 14 km pikkusel Kekkose suusarajal klassikalises stiilis. Ürituse eesmärgiks on hoida ja arendada edasi Kekkose suusasõidu traditsiooni ning propageerida suusatamist rahvaspordi olulise osana.

Suusasõidust osavõtjatele on tasuta saun, toitlustus ja kuum jook Harimäel ning kingitus finišis. Auhinnatud saavad esikolmik nii naiste kui ka meeste arvestuses ning sponsorite toel on välja pandud ka loosiauhinnad. 19.Kekkose suusasõidu osalemistasu annetatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile.

Kekkose rada on oma nime saanud Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneni järgi, kes külastas 1964. aasta märtsikuus toimunud legendaarse Eesti visiidi ajal ka Käärikut. President matkas tol korral 17 kilomeetrisel suusarajal ning veetis õhtu Kääriku Spordibaasis. Seda külaskäiku meenutab peale suusaradade veel kuulus Kekkose saun.

Lillelist naistepäeva!

Juba eile õhtust saadik
on üks asi meeles –
emmekene, kalli – kalli
täna sulle teeme.

Enne teeme keerupatsi,
pärast pai ja musi.
Kas sa tead ka, mille pärast?
Kui ei tea, siis küsi.

Täna pidupäev on naistel.
Isa ütles seda.
Isa ise käskis emmet
täna õnnitleda.

Sellepärast kalli – kalli
täna sulle teeme,
õnne soovime ja muidu
rõõmu sulle teeme.

(Hando Runnel)

Unistus korras Eestist

Aga kui ta on kord käes, kui ta on kord olemas ja oma, siis on ta üks parimaid asju üldse. (T. H. Ilves)

Teeme Eesti juubeliks korda! Nii hõikas Eesti Vabariigi President pühapäeval pidulikul kontsert-aktusel. Need sõnad läksid hinge ja panid mõtlema (unistama), missugune võiks olla täiesti korras Eesti viie aasta pärast.

Alustan lastest. Vaadates samal kontserdil säravaid imearmsaid pisikesi inimesi tundus, et neil pole häda midagi. Kui tahavad, jooksevad ringi, kui tahavad, mängivad ja kui igav hakkab, siis kutsuvad sõbrad külla. Aga! Korras Eestis riigil oleks jõudu toetada last rohkemaga kui 20 eurot kuus. Samuti oleks renoveeritud kõik mänguväljakud, lastel oleks olemas kõik vajalikud õppevahendid. Lapsed ei peaks muretsema, kas nad ikka saavad teatrisse, klassi väljasõidule või huvialaringi minna. Lapsed ei peaks muretsema ei kodu- ega koolivägivalla pärast. Korras Eestis teaks lapsevanem alati, kuidas ta lapsel läheb, millest ta mõtleb, mida tunneb. Korras Eestis julgeks laps panna käed ümber emme ja issi ning öelda neile, kui toredad nad on ja kui väga ta neid armastab.

Noortel oleks korras Eestis palju lahedaid kohti (noorteklubisid), kus sõpradega kokku saada ja midagi teha (musitseerida, sportida, maalida, väidelda …). Korras Eestis oleks alkohol, tubakas ja narkootikum noorte (aga ka vanemate inimeste) hulgas tabu, mida ei puututaks. Korras Eestis oleks kõikidel noortel toetavad vanemad, ustavad sõbrad (ehk armas kaaslanegi), võimetekohane haridus, rahuldustpakkuv hobi. Korras Eestis julgeks (tahaks) noor suu lahti teha ja ka oma hääle kõlama (kehtima) panna. Noor teaks, kes ta on, mis ta teeb ja mis temast saab. Loe edasi: Unistus korras Eestist

Kuhjavere küla tunnustas omakandi spordimeest

Aastate sportlane Jaan Reiner — Külavanem Romeo Mukk Aastate sportlaseks kuulutatud Jaan Reinerit tunnustamas.

Suure-Jaani vallas asuva Kuhjavere külaseltsi juhatus tunnustas aunimetusega Aastate Sportlane talupidajat Jaan Reineri , kes on seda paika ja koduvalda tervikuna edukalt esindanud paljudel spordivõistlustel.

Jaan Reiner kuulutati Kuhjavere küla Aastate sportlaseks külavanem Romeo Muki ja tema abikaasa proua Urve Muki Eesti Vabariigi 95 aastapäevale pühendatud vastuvõtul. “Sel sündmusel oleme oleme varem välja kuulutanud tunnustuse Kuhjavere Aasta Tegija laureaate. Tänavu otsustasime aga külaseltsi juhatusega anda välja aunimetus Aastate Sportlane. Põhjus on see, et meie küla mees on aastaid mitmetel võistlustel kohalikku spordiau kaitsnud . Kui ees mõni spordisündmus võib Jaanile alati loota, ” rääkis külavanem Romeo Mukk.

“Kui palju mul medaleid on pole ma küll üle lugenud. Tegelen suusatamisega ja teistegi spordialadega. Treenimiskohtade leidmisega pole mingeid probleeme, sest maal jätkub neid piisavalt, ” ütles Jaan Reiner, kellele Romeo Mukk ja Külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk andsid üle kohaliku meistrimehe Vello Sillaste valmistatud karika.

Jaan Reiner on ligi kümme aastat sõitnud kaasa ka Tartu suusamaratonid. “Ega ma oma kohtadega just kiidelda saa ja kohe ei tule need meeldegi. Samas pole ma saanud ka auhinda, mis on määratud tagantpoolt esimesele, ” üles Kuhjavere spordikuulus ise.

Kuhjavere külavanem Romeo Mukk ja tema abikaasa proua Urve Mukk korraldasid Iseseisvuspäevale pühendatud vastuvõtu kolmeteiskümnendat korda

Jaan Lukas

Sel nädalal minnakse tagasi kooli

25. veebruarist kuni 1. märtsini leiab aset “Tagasi kooli” fookusnädal, mis juhatab sisse kooliaastaringse tegevuse. “Tagasi kooli” kutse on jätkuvalt lihtne – tule ja anna vähemalt üks koolitund

Alates 2013. aasta veebruarist on kooliminek paindlikum kui kunagi varem, sest valminud on uus infosüsteem, mis võimaldab soovijatel õppeaastaringselt endast külalisõpetajana märku anda ja õpetajatega tunde kokku leppida.

Jagades õpilastega oma elu- ja töökogemusi saavad külalisõpetajad koolis õpitavat seostada praktilise eluga ning luua nii tihedamat sidet kooli, kasvava põlvkonna ja ühiskonna vahel. Varasemate külalisõpetajate kogemused on näidanud, et juba ühest seesugusest koolitunnist võivad saada alguse väga põnevad ideed nii õpilaste, kooli kui külalisõpetajate endi jaoks.

Algatuses osalemine on ka oluline sõnum selle kohta, et õpetajaametit tuleb väärtustada. Õpetaja on hariduse nurgakivi ning tema kujundab hariduse ja harituse kvaliteeti. Külalisõpetamine annab suurepärase võimaluse õpetajaameti rõõme ja muresid pisutki ise kogeda ning seeläbi ühiskondlikku diskussiooni oma kogemusi ja mõtteid lisada.

Tagasi kooli” on ellu kutsutud 2007. aastal sihtasutus Noored Kooli poolt. President Toomas Hendrik Ilvese toetusega on ettevõtmine jõudnud tuhandete huvilisteni ning jätkanud kasvamist sellest ajast peale. Algatust veavad eest Noored Kooli programmi vilistlased Triin Noorkõiv ja Tiina Pauklin. ”Tagasi kooli” strateegiline partner on Swedbank. Infosüsteemi arendamisprojekti rahastasid regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning Swedbank.

Rohkem infot “Tagasi kooli” kohta leiab siit.

Pühapäeval peetakse 16. Tallinna suusamaraton

Pühapäeval leiab aset Estoloppet 2013 pikamaasuusatajate sarja viies etapp, vabastiilis sõidetav 16. Tallinna suusamaraton. Lähe 40 km pikkusele distantsile antakse kell 11.00 ja 20 km rajale minejad stardivad veerand tundi hiljem.

Sportliku ettevõtmise organisaatori Jüri Voodla sõnul on tänavu plaanis mitmeid muudatusi. “Suurejoonelise ühisstardi asemel minnakse seekord rajale viitstardist. Gruppide vahe on üks minut ja iga suusataja aeg fikseeritakse ajavõtumatil sportlase jala külge kinnitatud kiibi abil,” tuleb üldvõitja Voodla sõnul ilmselt küll esimesest stardigrupist, kuid vanuseklassi parimaks võivad tulla ka tagantpoolt rajale minejad. “Valest koridorist startinud diskvalifitseeritakse,” soovitab korraldaja reeglitest kinni pidada ja parema positsiooni nimel pigem trenni teha.

Traditsiooniliselt on nii start kui finiš Kõrvemaa Suusa- ja Matkakeskuses, muudetud on aga raja skeemi. “Jätsime välja distantsi neljandal kilomeetril oleva järsema laskumise ja tõusu, kus suusatajad tihti kukkuma kipuvad ning mis on seetõttu pisut ohtlik,” lisab Voodla.

Täpsema info ja maratoni ajakava leiab siit.

Maavanem arutas noortega nende suuremat kaasamist

Võru maavanem Andres Kõiv arutas läinud reedel toimunud kohtumisel maakonna noortekogude esindajatega võimalusi nende suuremaks kaasamiseks neid puudutavate otsuste tegemisel.

Maavanema hinnangul on noored Võrumaa jaoks olulise väärtusega ressurss, nende kuulamine ja nende teotahte suunamine annab maakonna käekäigule kindlasti palju juurde.

“Võrumaa aktiivsed noored pakatavad energiast ja väga huvitavatest ideedest. Nad soovivad veelgi rohkem kui seni kaasa rääkida ja osaleda oma valla või linna tegemistes. See teadmine, et meil on noorte hulgas väga palju asjalikkust, teeb südame soojaks,” lausus Kõiv.

Maakonna noored kutsus kokku Võrumaa noortekogude koordineerija Peep Lill, kohtumise eesmärk oli jagada oma mõtteid ning tegevuste üle aru pidada.

Teemadena käsitleti noorte laiema kaasamise kõrval ka nende motivatsiooni osaleda noortevolikogude töös ning võimalusi nendeteadlikkust kasvatada.

Kohtumisel osalesid Võru Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna spordi- ja noorsootöö peaspetsialist Peep Lill ja noortekogude esindajad Mailiis Potter (Sõmerpalu), Leesi Peedumäe, Kerli Pärnapuu (mõlemad Haanja), Kaidi Mahlapuu, Maris Kahri (Rõuge), Gertu Borodkina, Eliis Riivik (Antsla) ja Aira Udras (Võru linn).

Energiaettevõte Danpower tegi Võru lasteaedadele kingituse

Saksa energiaettevõte Danpower GmbH tegi Võru linna lasteaedadele 8000-eurose rahalise annetuse, annetades igale lasteaiale 2000 eurot.

Kingituse andsid linnapea Jüri Kaverile üle Danpoweri juhatuse liige Sven Schmieder, Baltikumi juht Kairi von Wolff ja eriprojektide juht Markus Süssmann vabariigi aastapäeval toimunud pidulikul kontsert-aktusel.

Sven Schmieder rääkis, et Danpower teeb Saksamaal igal aastal annetusi neile lasteaedadele ja koolidele, kelle soojusvarustaja ta on. “Me anname oma panuses, et laste ümbrust ilusamaks teha ning elamurajoone atraktiivsemaks muuta. Lapsed on meie tulevik. Nemad peavad jätkama seda, millega meie oleme alustanud,” ütles Schmieder, kelle kinnitusel on Danpower tulnud Võrru, et jääda. “Lasteaedade toetamine, olgu see siis mõne uue mänguasja ostmine või katuse parandamine, on minu arvates hea investeering.”

Danpower GmbH ostis Võru linna soojaettevõtte AS-i Võru Soojus 2012. aasta augustis, olles nüüd Võru linna soojusvarustaja. Danpower kuulub enamusosalusega kommunaalettevõttele Stadtwerke Hannover AG (enercity).

Danpower on keskmise suurusega saksa energiaettevõte ning varustab umbes 220 000 eluaset, avalikku asutust ja äriettevõtet soojaga. Ettevõttes töötab 350 inimest. Eelmistel aastatel keskenduti taastuvenergia projektidele ning antud valdkonda investeeriti rohkem kui 250 miljonit eurot. Ettevõttel on biogaasijaamad ning hakkepuidul töötavad jõujaamad. Rõhku pannakse ka sellele, et toodetud soojust kasutatakse efektiivselt. Eelmise aasta müügitulemus oli 152 miljonit eurot.

Tasuta raamatu laat paneb raamatud ringlema

TBL_7440 — Fotomeenutus eelmise aasta laadast.

Emakeelepäevajärgsel pühapäeval, 17. märtsil, peetakse Rakveres juba viiendat aastat järjest “Tasuta raamatu laata”.

Laat avab raamatuhuvilistele uksed Rakvere spordikeskuses kell 11 ja sulgeb 15. “Tasuta raamatu laada” idee on korjata kokku ülearused raamatud ning anda neile võimalus leida uus lugeja.

Missugune saab olema raamatute valik ja kogus laadal, sõltub nendest inimestest, kes oma kasutuseta jäänud raamatud laadale toovad. Seetõttu kutsutakse kõiki üles sorteerima oma raamaturiiuleid või muid hoiupaiku ja vaatama, kas seal on neid raamatuid, mida ise enam ei vaja, kuid mis võivad huvi pakkuda kellelegi teisele. Raamatud palutakse tuua laada eel, 15. ja 16. märtsil Rakvere spordikeskusesse, Kastani pst 12. Tuua võib ka kõikvõimalikke muid infokandjaid – ajakirju, heli- ja videosalvestisi. Raamatuid võtavad kogu päeva jooksul (kell 10 – 21) vastu Lääne-Virumaa Keskraamatukogu töötajad. Kui juhtub, et on ära anda suurem kogus raamatuid, aga puudub transport, palutakse raamatukoguga ühendust võtta. Raamatuloovutajatele pannakse siiski südamele, et tegemist ei ole makulatuurikogumise aktsiooniga. Katkisi, määrdunud ja hallituskahjustusega raamatuid palutakse mitte tuua! Loe edasi: Tasuta raamatu laat paneb raamatud ringlema

Võru linna aasta tegu on Võrumaa Toidukeskuse rajamine

EV 95 kontsert-aktus_Foto Jüri Kuusk — Võru linna tunnustuse saajad. Foto: Jüri Kuusk

Võru linnavalitsuse poolt väljakuulutatud konkursil “Võro liina tego 2012” hääletati lõppenud aasta suurimaks teoks Võrumaa Toidukeskuse rajamine.

Reedel, 22. veebruaril kultuurimajas Kannel aset leidnud Võru linnavolikogu esimehe ja linnapea Eesti Vabariigi 95. aastapäeva kontsert-aktusel kuulutati välja Võru linnas eelmisel aastal enim silmapaistnud tegu – “Võro liina tego 2012”. Linlaste seas Võru Linna Lehe ja linnavalitsuse veebilehe vahendusel läbiviidud küsitlus näitas, et hääletanutele meeldis enim VõrumaaToidukeskuse rajamine.

Võrumaa Toidukeskus avas oma uksed 2012. aasta novembrikuus. Uhiuues poes Võru kesklinnas Katariina alleel on südameasjaks võetud põhimõte, et võrulane peab oma toidu kätte saama otse tootjalt ja võimalikult värskena. Võrumaa Toidukeskuse maja teisel korrusel paikneb avar söögisaal, mida kaunistab Navitrolla seinamaal. Kaks väiksemat saali on mõeldud konverentside ja pidude korraldamiseks. Mõnusasti saab aega veeta hubases kohvikus, mille terrassilt avaneb vaade Katariina alleele. Huvitava arhitektuurilise lahendusega Võrumaa Toidukeskuse maja on pälvinud tähelepanu üle-eestilisel konkursil “Aasta puitehitis”. Loe edasi: Võru linna aasta tegu on Võrumaa Toidukeskuse rajamine

Hiidlased näevad Eesti uusimat mängufilmi juba nädal peale esilinastust

Kõikide Hiiumaa kinosõprade meeleheaks toimub 2. märtsil juba teistkordselt Filmiklubi kultuuriõhtu, mis ühendab väärtfilmielamused kinosaalist meeleoluka õhtupoolikuga Villa Loona kohvikus.

Filmiklubi on sel korral Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva ja Eesti Filmi 100. juubeli lainel ning toob hiidlasteni Hardi Volmeri värskeima mängufilmi “Elavad pildid”, mille esilinastus suurel ekraanil vaid nädalapäevad enne Hiiumaale jõudmist.

Filmiklubi on kord kuus toimuv kultuurisündmus, mis ühendab endas Kärdla Kultuurikeskuse kinosaalis filmi vaatamist ja hilisemat koosviibimist hubases Villa Loona kohvikus. Sündmus on mõeldud kõikidele filmisõpradele, kes peavad lugu väärtfilmidest ja heast seltskonnast.

Märtsikuu Filmiklubi valik langes Hardi Volmeri uusimale mängufilmile “Elavad pildid” seoses Eesti Vabariigi 95. sünnipäevaga, mille eel filmi esilinastus toimus. Ajalooline draama «Elavad pildid» näitab ühe maja elanike lugu läbi 20. sajandi, portreteerides iga ajastut sellele omases filmistiilis. Volmeri sõnul on tegu selles mõttes ainulaadse linateosega, et maailmas pole teada ühtegi teist mängufilmi, milles oleks kasutatud läbi sajandi kulgevat ajastuomast filmistilistikat.

“Sedalaadi film peaks olema nagu sõit Ameerika mägedel, et vahepeal võtab südame alt külmaks, siis paneb rõkkama ja kiljuma ning lõpuks poetad pisara, sest see on hää,” kirjutas Hardi Volmer Postimehes. Loe edasi: Hiidlased näevad Eesti uusimat mängufilmi juba nädal peale esilinastust

Eesti Rahvusraamatukogu teeb uksed lahti

20.-22. veebruaril saab kiigata Eesti Rahvusraamatukogu köögipoolele ja minna läbi ustest, mis viivad lugemissaalidest edasi, saab näha ja kuulda asju, mida iga päev ei näe ega kuule.

Ekskursioonidel saab näha raamatu teekonda lugejani ning paberi muutumist digitaalseks, käia Toompea lossis, heita pilk raamatukogu varasalve, avastada ühiskonna toimimise põhitõed ning tutvuda Igor Volke juhtimisel tundmatute objektidega Rahvusraamatukogus. Koolitused aitavad infootsingul majandus- ja õigusteabes. Töötubades õpetatakse pikendama raamatu eluiga ning kasutama Eesti õigusbibliograafiat.

Õhtupoolikutel toimuvatel loengutel tutvustavad Larissa Petina Rahvusraamatukogu harulduste kogu pärleid ning Piret Lotman ja Sirje Lusmägi eestikeelse kirjasõna kujunemist 17. sajandil, kirjanduskriitik Maire Liivamets räägib mälust ja mäletamisest eesti kirjanduses. Neljapäeval meenutavad Rahvusraamatukogu hoone saamislugu Ivi Eenmaa, Mihkel Reial, Mati Kibin, Sulev Vahtra jt.

Lisaks saab tellida endale kontserdi, osaleda infotundides ja viktoriinidel, osa saada Viini kohvikukultuurist, kohtuda Ivari Padariga, kuulata Jan Kausi, tutvuda haruldaste leidudega raamatukaante vahel ning kõigi näitustega.

Lahtiste uste päevad on avaürituseks Rahvusraamatukogu juubeliaastal, mil tähistatakse raamatukogu 95. sünnipäeva ning 20 aasta möödumist Raine Karbi projekteeritud hoone avamisest.

Rahvusraamatukogu lahtiste uste päevade kavaga saab tutvuda siin.

Veeda sõbrapäev tähistaeva all

14. veebruaril ootab Tartu tähetorn kõiki huvilisi osa saama sõbrapäevaõhtust „Kahekesi tähistaeva all“.

Võta oma kallis kaaslane või armsad sõbrad kaasa ning minge tähetorni planetaariumisse, kus ootab teid soe astelpajujook, meeleolukas muusika ning planetaariumietendus, mille vältel Margus Aru Eesti astronoomia seltsist räägib taevalikust armastusest ehk mütoloogilistest armuseiklustest tähtkujudes. Avatud on tähetorni muuseum ning filmiekraanilt saab vaadata Universumi tekke ja arengu saladusi tutvustaid filme.

Planetaariumietendused kestavad 30 minutit ja toimuvad algusega kell 18, 19, 20, 21 ja 22. Osalemiseks on vajalik eelnev registreerumine e-posti aadressil tahetorn@ut.ee. Registreerumine suletakse 14.02 kell 15. Kohtade arv on piiratud ning pileti hind kahele on 12 eurot.

Lisaks on sobivate ilmastikutingimuste korral võimalik soetada ka taevalatern ning mõne südamesooviga see tähetorni hoovist tähtede poole teele saata.

Kaunist sõbrapäeva!

Kõik vana Võromaa omavalitsused saavad võrokeste lipu

15. veebruaril kell 15 toimub Võrus Võro instituudis võrokeste uue lipu pidu.

Lipuvalmise korraldanud Võro selts tänab rahvahääletusele läinud kahe lipukavandi autoreid ja kõiki lipukonkursil kaasa löönud ja abiks olnud inimesi. Võrokeste uue lipu saavad kingitusena 26 omavalitsust ja neli maavalitsust, mille maadel vana Võromaa tänapäeval on.

Lipuvalimisest räägivad Kaido Kama ja seda nõustanud ning abiks olnud riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed.

Uus võrokeste lipp on kuusemetsavärvi tausta ja valge kaheksakannaga selle keskel, mis sümboliseerib vana Võromaa 8 kihelkonda (Kanepi, Urvastõ, Karula, Harglõ, Rõugõ, Vahtsõliina, Räpinä ja Põlva). Esimest korda tõmmatakse võrokeste lipp masti Põlva kihelkonnas Kääpa põhikooli ees 14. veebruaril kell 9.50.

Peale lipujagamise on 15. veebruari peol veel plaanis kuulata Parksepa segakoori ansamblit Silja Otsari juhatamisel ja Uma Pido lavastajat Tarmo Tagametsa, kes räägib sellest, kuidas Umal Pidol uus võrokeste lipp välja tuuakse. Lisaks võtab Urmas Kalla üles rahvalaulu ja tervitama tulevad külalised Seto- ja Mulgimaalt.

Ain Raal räägib tervendavatest puudest

Kolmapäeval, 20. veebruaril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu „Tervendavad puud meie metsades”.

Meie metsade tervendavatest puudest räägib Ain Raal. Kuulda ja näha saab rohkesti pilte tervendavatest pühapuudest ja
hiitest. Loengu teises osas tuleb juttu puudega seotud uskumustest ja kommetest.

Ain Raal on Tartu ülikooli farmakognoosia dotsent ja on ravimtaimede uurimisega tegelenud üle kolmekümne aasta. Tema sulest on ilmunud raamatud “Seitse tervendavat puud” (2012), „Maailma ravimtaimede entsüklopeedia“(2010), „Farmakognoosia“ (2010), „Teekond taimede taha“ (2007), „Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest“ (2005) jpm.

Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine on kõigile tasuta.

Otepää Gümnaasiumi õpilased korraldavad heategevuskontserdi

15.veebruaril kell 19.00 korraldavad kolm Otepää Gümnaasiumi tüdrukut Otepää Gümnaasiumis heategevusliku sõbrapäeva kontserdi „Märkame ja aitame üksteist“.

Kontserdi tulu läheb jagamisele Otepää valla abivajavate perede vahel. Idee teha kontsert sündis Maiken Vähil, Mari-Ly Kapil ja Lisett Segaril kooli uurimustööd tehes. „Kontserdiks on kõik valmis, vaja on veel printida kavalehed ja teha muud väiksemad ettevalmistused,“ rääkis Lisett Segar.

Eelnevalt viisid tüdrukud läbi Otepää Kultuurikeskuses korjanduse, mida rekaalmiti Facebooki ja vallalehe Otepää Teataja abil ning mille vastu tunti suurt huvi. Korjandusele toodi kõike – riideid, jalanõusid, mööblit, serviise ja mänguasju. Annetusi tehti isegi SmartPosti abil.

„Tahame tänada kõiki, kes tõid korjandusele asju, kes aitasid heategevusprojekti läbi viia ja toetasid meid hea sõnaga,“ ütles Lisett Segar. Kõik korjanduse käigus kogutud asjad jagatakse Otepää vallavalitsuse sotsiaalteenistuse kaasabil abivajajate vahel laiali. Loe edasi: Otepää Gümnaasiumi õpilased korraldavad heategevuskontserdi

Tartus toimub Trallami talvepidu

16. veebruaril toimub Tartus Tiigi Seltsimajas Tartumaa Trallami talvepidu, mis on ühtlasi rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica eelfestival.

Trallami talvepeol lustivad Tartu linna ja maakonna folkloorirühmad ja rahvamuusikud. Tartlastele toovad külakosti Järvamaa, Viljandimaa ja Virumaa folkloorirühmad. Talvepeole on registreerunud üle 300 laulja, tantsija, pillimehe ja jutuvestja.

Trallami talvepeo piduline kogeb seda, mida pakub suvel toimuv XXVI rahvusvaheline folkloorifestival BALTICA 2013. Suvine festival toimub 3.-7. juulini Tartus, Sangastes, Iisakus ja Tallinnas.

Festival avatakse Tartus. Kesklinn täitub festivalil osalejate ja külastajatega ning lisaks avapeole Vanemuise Kontserdimajas toimuvad X Tartumaa Trallami raames kontserdid ja õpitoad erinevates festivalipesades.

Baltica eesmärk on väärtustada oma rahva ehedat ajaloolist rahvapärimust ning hoida paikkondlike traditsioonide eripära. Tänavuse festivali tunnuslauseks on “Igal linnul oma laul”.

Baltica on pikkade traditsioonidega pärimuspidu, mis pakub sisukat programmi ning toob kokku pärimuskultuurikandjaid mitmelt maalt. Sel aastal Eestis toimuvale Balticale on oodata tantsijaid, lauljaid ja pillimehi Indiast, Jordaaniast, Keeniast, Venemaalt, Soomest, Sloveeniast, Lätist ja Leedust.

Tartumaa Trallami talvepidu algab keskpäeval kell 12 ja kestab õhtuni. Keldrisaalis on avatud kohvik. Tänu Eesti Kultuurkapitali ja Tartu Kultuurkapitali toetusele on sissepääs kõigile prii.

Tartu Maratoni 5890. lõpetaja saab Suusatava Hundi

Metsapealinn 2013 annab Tartu Maratoni 5890. lõpetajale auhinnaks Suusatava Hundi puukuju

Tähistamaks Metsapealinna tiitli üleandmist, autasustavad Elva linn ja Eesti Metsaselts Tartu Maratoni 5890. lõpetajat Suusatava Hundi puukujuga. „5890 on Elva linna jaoks tähtis arv – nii palju on Elvas hetkel elanikke,” ütles Elva linnavolikogu esimees Leelo Suidt. „Suusahuntideks kutsutakse häid suusatajaid ja hunt on ka käesoleva aasta loom,” lisas Eesti Metsaseltsi projektijuht Mart Kelk.

Suusatava Hundi kuju autor on tuntud puukujude tegija Ott Olesk. Kuju lõplikku viimistlemist saab näha 42. Tartu Maratoni finiši alas 17. veebruaril.

Sel pühapäeval (17.02.2013) annab Rakvere linn vahetult Tartu Maratoni finiši eel Metsapealinna tiitli üle Elva linnale.

Vaata ka, kuidas valmistub Eesti Metsaselts metsapealinna tiitli üleandmiseks siit.

Teatriskäiguks saab toetust taotleda

Järva maavalitsus võtab programmi „Teater maale“ raames vastu toetuse taotlusi teatrietenduste korraldamiseks maakonnas ja külastusgruppide lavastuse statsionaari viimiseks. Käesolevaks aastaks on Järva maakonnale määratud toetussumma 5750 eurot.

Haridus-ja sotsiaalosakonna vanemspetsialist Elve Sarap (pildil) ütles, et 2012. aastal oli toetussummaks 5655 eurot ja sellest kasutati ära ca 85 protsenti. Suurema osa toetusest said koolid õpilaste viimiseks statsionaaris toimuvatele etendustele. Seda võimalust kasutasid üheksa maakonna kooli. Teatrietenduste korraldamiseks kohtadel kasutasid toetusevõimalust viis kultuuriasutust ja mõned külaseltsid. Sarapi sõnul on toetusi taotlusi võimalik esitada aastaringselt. Käesoleval aastal on laekunud juba kaheksa taotlust. „Tegevuste kirjeldus toetuse taotlemiseks on üksikasjaliselt kirjas Rahvakultuuri Keskuse koduleheküljel, aga alati võib maavalitsusest nõu küsida,” lisas Sarap.

Programmi „Teater maale” eesmärk on parandada professionaalse teatrikunsti kättesaadavust Eesti maaregioonides. Alates 2012. aastast rakendab programmi Rahvakultuuri Keskus.

Rahvakalender mahub nüüdsest taskusse

Riigikantselei tellimusel on valminud Rahvakalendri nutirakendus, mis muudab tähtpäevade tähistamise meeldejäävaks ja lihtsaks.

Rahvakalendri rakenduses on iga tähtpäeva kohta võimalik avada kalendriaken, mis jagab muu hariva informatsiooni hulgas nii kasulikke näpunäiteid, kuidas vanarahva kommetest tänapäeval rõõmu tunda, kui ka põnevaid soovitusi, mida tähistamise tarbeks ette võtta.

„Rahvakalendri rakendus tuletab meelde, et eestlastel jagub pööripäevade vahele piisavalt palju põhjuseid tähistamiseks ning paneb võrdse elevusega ootama nii riiklike tähtpäevi kui rahvakalendri sündmusi,“ sõnas Rahvakalendri idee autor ja Riigikantselei nõunik Jaanus Rohumaa.

Lisaks rahvakalendri tähtpäevadele on Rahvakalendris ära märgitud ka riiklikud tähtpäevad ja lipupäevad. Loe edasi: Rahvakalender mahub nüüdsest taskusse

Viljandist saab täna pärandilinn

Täna kell 13.00 toimub Viljandis, Kondase keskuses kultuuripärandi aasta eriprojektide pressikonverents, kus linnale antakse üle pärandlinna lipp.

Pressikonverentsil osaleb Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktor Tõnis Lukas, kes tutvustab muuseumi plaane käesoleval kultuurpärandi aastal. Samuti räägitakse ERMi ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse koostööprojektist ”Aja puudutus Raadil”, mis on 2014. aasta laulu- ja tantsupeol osalevate kollektiivjuhtide häälestuskohtumine ja mis tippneb XXVI laulu- ja XIX tantsupeo ”Aja puudutus. Puudutuse aeg.” esitluskontserdiga muuseumi õuel Raadil.

Lisaks osaleb pressikonverentsil Eesti Vabaõhumuuseumi projektijuht Elo Lutsepp, kes tutvustab 8. veebruaril algavat üle-eestilist pärandiralli projekti. Teiste seas on kohal ka pärandisaadikud ning pärandiaasta koordinaator Riin Alatalu.

Viljandit esindab pressikonverentsil linnavolikogu esimees Tarmo Loodus, kes räägib linna sündmustest ning võtab Vabaduse väljakul vastu pärandilinna tiitli ja lipu.

Pärast pressikonverentsi on kõigil võimalus osaleda Viljandi XV talvise tantsupeo tulesüütamisel, pidulikul rongkäigul ja suurel ühistantsimisel. Loe edasi: Viljandist saab täna pärandilinn

Viljandimaa ühinevate valdade edulugu väärib tähelepanu

kohtumineKoseKõue31.01 — Vasakult: Viljandi maavanem Lembit Kruuse, maavalitsuse arenguosakonna juht Kaupo Kase ning Kose ja Kõue valla juhid.

“Elada ei saa nii, et ootame pidevalt abi väljastpoolt ja jätame kasutamata oma sisemised võimalused arengut ise kujundada,” ütles Viljandi maavanem Lembit Kruuse eile Viljandis Kose ja Kõue valla juhtidele.

Lembit Kruuse ning loodava Viljandi (rõngas)valla ühinemiskomisjoni esimees, Viljandi maavalitsuse arenguosakonna juht Kaupo Kase jagasid paaritunnise arutelu käigus Kose ja Kõue valla liitujatele kogemusi ühinemise teemadel.

“Sain siit veel kord kinnitust, et Viljandimaa valitud suund ühinemisele on ainuõige. Probleemid, mis liitumise käigus tekivad, on igal pool sarnased ja puudutavad peamiselt inimeste hirme muutuste ees. Seega tuleb järjekindlalt rääkida ja selgitada seda, millised lisaväärtused liitumisega kaasnevad, ” selgitas Kruuse. “Ühinemisest võidab kogu maakond. Viljandi ümber moodustuv rõngasvald saab arenguhüpet kavandama hakata juba sellest sügisest. Kaotatud eluaastate tähtsus on meile kõigile selge, kuid ka iga arengus kaotatud aasta on kuritegu piirkonna inimestele,” rõhutas ta.

Kaupo Kase sõnul on ühinemise eelduseks kolm reeglit: “Esiteks tuleb olla aus, teiseks tuleb näha eesmärki ehk nn suuremat pilti ja sellele keskenduda ning kolmandaks austada neid, kellel on teistsugune arvamus.”

Kolkjas peetakse pühapäeval tõukekelgupäeva

Pühapäeval, 3. veebruaril 2013 toimub Peipsiääre vallas Kolkja külas neljas rahvusvaheline tõukekelgupäev Kolkja Kelk 2013.

Tõukekelgusõit ühisstardist algab kell 12.00. 800 meetri pikkusel distantsil saab jõudu toitlustuspunktist. Kõik finišeerujad saavad medali eduka osalemise eest, võitja aga auhinna.

Meeskondlik tõukekelgu teatevõistlus algab kell 13.00. Mõõtu võtavad neljaliikmelised võistkonnad, kogudistants on 1 km (4 x 250 m). Teatevõistlus jaguneb eelsõitudeks ja finaaliks, kuhu pääsevad eelsõitude kiiremad. Kõik finišeerujad saavad medali eduka osalemise eest, võitja meeskonna liikmed aga võitjale väärilised auhinnad.

Rahvasõidule oodatakse kõiki oma uue või vana kelguga. Eelregistreerimisel saab korraldajatelt kelgu 3 euro eest laenutada. Meeskondlikuks teatevõistluseks on ühesugune tõukekelk kõikidele meeskondadele kohapeal olemas.

Tõukekelgusõidu ja teatevõistluse start ja finiš on Peipsimaa Külastuskeskuse (Suur tee 25, Kolkja) juures. Loe edasi: Kolkjas peetakse pühapäeval tõukekelgupäeva

Põlvas peeti titepidu

http://www.polva.ee/bw_client_files/polva_linn/public/gallery2_img/gallery_67/magick.php/1374_DSC_0192.jpg?resize(398x600) — Väike põlvakas.

Linnapea Georg Pelisaar õnnitles teisipäeval, 29. jaanuaril 60 uut väikest põlvakat ja nende vanemaid. Just niipalju lapsi sündis Põlva linnas 2012. aastal. Nende seas oli 26 tüdrukut ja 34 poissi ning 2 paari kaksikuid.

Kõik peole palutud lapsed said kingituseks Põlva linna pildiga seinataldriku, millele on kirjutatud lapse nimi ja sünniaeg ning Põlva tunnuslausega suure ja sooja fliisteki. Sündmusele lisasid värvi kaunistatud priimulapotid. Pered jäädvustasid oma nime linna Titeraamatusse. Lastele ja nende vanematele esinesid Põlva Muusikakooli kõige väiksemad viiuldajad õpetaja Tiina-Mai Arundiga ja Mammaste Lasteaed-Algkooli laululapsed Kersti Matsoni juhendamisel. Rahvalikult sooja tervituse edastasid ka väikesed lõõtspillimängijad Kristin Semm ja Mart Kirotar.

Õnnitluste lõpuks sai tehtud ühispilt. Üritus lõppes tordilauas lõõtspillihelide saatel. Titepeo pilte saab vaadata siit.

Allikas: polva.ee