Tuuli Hiiesalu

Talispordimuuseumis on väljas olümpiakoondise riietus

Tehvandil tegutsevas Otepää Talispordimuuseumis saab vaadata Eesti olümpiakoondise riietust.

Teadupärast on rõivakollektsioon loodud Montoni poolt Sotši 2014 taliolümpiamängude auks. Monton on olnud Eesti Olümpiakomitee ametlikuks sponsoriks juba alates 2004. aastast. Selle aja jooksul on Monton disaininud paraad- ja vabaajarõivaid nii Ateenas, Torinos, Pekingis, Vancouveris kui ka Londonis võistlemas käinud Eesti olümpiasportlastele.

Muuseumi juhataja Jana Mae sõnas, et olümpiariided jäävad Talispordimuuseumis külastajaid ootama vähemalt Sotši olümpiamängude lõpuni. “Sel päeval, kui Sotši olümpiamängud algavad, on ETV hommikuprogrammist “Terevisioon” võimalik vaadata Talispordimuuseumi tutvustust,” rääkis Jana Mae.

Lisaks sellele avatakse 6.veebruaril kell 15.00 näitus olümpiavõitjast, kiiruisutajast Ants Antsonist, kuhu on oodatud kõik huvilised. Näitus on pühendatud Ants Antsoni olümpiavõidu 50. aastapäevale.

Memento Võrumaa Ühendus palub abi

25. märtsil möödub 65. aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest. Seda paljudele eestlastele traagilist päeva tähistatakse maakondades 14. juunil – üleriigilisel leinapäeval – mälestusrinnamärkide kätteandmisega 1949. aastal küüditatutele ja Siberis sündinutele. Rinnamärkide kätteandmist korraldab Vabariigi Presidendi Kantselei koostöös Eesti Memento Liidu ja maakondlike Memento ühendustega.

Memento Võrumaa Ühenduse soov on 14. juunil Võrus toimuval küüditatute kokkutulekul rinnamärgiga meeles pidada võimalikult kõiki küüditamise ohvreid. Vastavalt Eesti Memento Liidu ja Presidendi Kantselei vahelisele kokkuleppele annetatakse rinnamärgid vaid Memento liikmetele. Memento Võrumaa Ühenduse nimekirjas on praegu 94 küüditatut, kuid maakonnas elab neid tunduvalt rohkem. Kahjuks aga raskendab isikute andmekaitse seadus nimekirjade täiendamist. Siinkohal palutaksegi abi, et täiendada 1949.a. küüditatute ja Siberis sündinute nimekirju. Memento Võrumaa Ühendus peab nimekirja esitama 1. märtsiks Tallinnasse kinnitamiseks. Vajalik oleks teada represseeritu nime ja elukohta (valda). Võimalusel võetakse kodanikuga ühendust ja palutakse luba tema lülitamiseks märgisaajate nimekirja

Andmeid saab saata elektronposti aadressile : silver.sild.002@mail.ee või telefonil 5102242.

Linn jätkab Tamula järve rannaala heakorrastamist

Võru linnavalitsus kavatseb sel aastal jätkata Tamula järve hea seisundi säilitamiseks vajalikke tegevusi, korraldades selleks otstarbeks riigihanke.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasrahastatava projekti aluseks on varasemad uuringud. Töömahukas ettevõtmine puudutab Juudi pargi ja Võlsi teega piirneva rannaala keskkonnakaitselisi tegevusi. Nimetatud rannaalal on kavas nö Niidu tänava pikendusele kanali süvendi rajamine ning liiva- ja mudapüünise ehitus. Peale selle puhastatakse väiksemad kraavid ja abajas ning tehakse puude kujundusraie.

Enne seda niidetakse vaadeldavalt alalt roostik ja võsa ning tehakse ettevalmistused settemuda paigaldamiseks. “Esialgselt väljatõstetud settemuda ja pinnas tõstetakse veepiirist vähemalt 10 meetri kaugusele, et vältida settemuda kandumist järve tagasi. Väljatõstetud pinnas peab enne laialilükkamist nõrguma ja tahenema,” täpsustas projektijuht Aivar Nigol.

Hiljem on kõnealune rannaala kavas heakorrastada, et see sulanduks Juudipargiga.

Lõuna-Eesti noored saavad tasuta karjääriõppekursust

Käivitub projekt “Noorte elukestvas õppes osalemise ja tööhõive suurendamine Tartu -, Põlva-, Jõgeva- ja Võrumaal.”

Projekti raames korraldatakse 16-29-aastastele töötutele noortele, kelle haridustee on katkenud hiljemalt 2010/2011 aastal ja kes elavad Tartu -, Jõgeva-, Põlva- või Võrumaal, tasuta karjääriõppekursus Tartus. Lisaks kursusele hüvitatakse sihtgruppi kuuluvatele noortele sõidukulu, mis noorel võib tekkida koolituspaika sõitmisel ning makstakse iga osaletud päeva eest noorele ka stipendiumit 3.84 eurot.

Kursus toimub kokku kaheksa korda, mille jooksul saavad noored:

leida motivatsiooni iseeneses
infot õppimisvõimaluste ja töömaailmas toimuva kohta
juhiseid enda paremaks tundmaõppimiseks ja tuleviku planeerimiseks
peronaalsel juhendamise koostada CV ja osaleda tööintervjuu simulatsioonil
osaleda Tartu Kutsehariduskeskust tutvustaval ringkäigul
tunnistuse kursusel osalemise kohta.

Info karjääriõppekursuse kohta asub siin, kursusele saab registreeruda siin.

Lövvämi ütenkuun järgmädse Uma Pido sõnomi!

Neläs võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido tulõ 2016. aastaga keväjä Põlvan Indsikurmun.

Uma Pido taht kõnõlda tuust, miä om võrokõisilõ tähtsä! Tuuperäst küsütäs inne kõrraldama nakkamist inemiisi arvamist.

Talgo’, talgo’! Oodami ildampa 28. veebruaris 2014 häid mõttit IV Uma Pido sõnomi kottalõ. Nuu’ võissi anda’ vastust ütele vai mitmõlõ sändsist küsümüisist:

– Määne võinu olla’ IV Uma Pido sõnnom / idee / sälgruuds / teema / sümbol?

– Määndse’ omma’ jutu’ / laulu’ / legendi’ / inemise’ / sündmüse’ / märgi’, midä piässi pidol nätä’ olõma?

– Miä pututas täämbädsel pääväl inemiisi süänd? Miä om parhilla mu jaos tähtsä?

Tego om mõttidõ korjamisõ talgoga. Saadõt mõttist ots pido toimkund vällä nuu’, miä tulõvadsõ pido kõnõlõma pandva’. Toimkund ja pido lavastaja võiva’ pruuki mitmit mõttit kuun vai mõnt jako mõttõst eräle. Pruugit mõttidõ välläkäüjä’ saava’ avvuhinnas kutsõ IV Uma Pidolõ ja nimmatas är’ IV Uma Pido kavavihun.

Talgo tulõmusõ’ kuulutadas vällä timahavadsõ imäkeelepäävä (14. märts 2014) aigu. Kõiki osaliisi tennätäs. Uma’ mõttõ’ pallõmi saata e-aadrõsi triinu.ojar@wi.ee pääle vai postiga Uma Pido toimkunnalõ Tartu 48, 65609 Võro.

Uma Pido toimkund

ERMi näitusemaja vana klaver saab hääled sisse

29. jaanuaril ERMi näitusemajas toimuva helikoosoleku külaliseks on Soome muusik Antti Tolvi. Ta esineb ERMi vanal häälest ära klaveril.

„Sellest tuleb pingevaba, intiimne ja hüpnootiline akustiline etteaste, mida ei tohiks kindlasti vahele jätta,“ kirjeldavad tulevat üritust korraldajad.

Plaadifirma Fonal Records tutvustab Annti Tolvi muusikat oma veebilehel järgmiselt: „Antti Tolvi on iseõppinud multiinstrumentalist. Ta on mänginud mitmetes bändides, nende seas Lau Nau, Rauhan Orkesteri ja Lauhkeat Lampaat. 1977. aastal Soome läänerannikul Panelias sündinud Tolvi hakkas koos vendadega muusikaga iseseisvalt tegelema. Aastatel 2000–2001 õppis ta Varanasis klassikalist India muusikat ja see märkis pöördepunkti tema muusikalises tajus. Tagasi koduses Soomes, tegeles ta mitmeid aastaid free jazziga, kuni hiljutine maale elama kolimine andis tõuke süveneda veelgi enam sooloimprovisatsiooni – ammutades Antti enda sõnul inspiratsiooni „harmooniatest, ülemhelidest, helidesse süvenemisest, alguse ja lõpu puudumisest ja sellest, kuidas eimillestki sünnib miski lihtsalt täiuslik, rahu“.

helikoosolek:tartu on regulaarselt toimuv kohtumine inimestele, keda huvitab heli meie ümber kõigis oma väljendustes. Kohtumiste raames leiavad aset jutuajamised, esitlused, kontserdid, töötoad, arutelud ning väljasõidud. Kõigi tegevuste eesmärgiks on uurida heli esinemist ning kasutusvõimalusi kõikvõimalikes kontekstides: kunstis, muusikas, arhitektuuris, ökoloogias, filosoofias, sotsiaalses ja kultuurilises vastasmõjus jms. Ka osalejatel on võimalus vastavalt oma huvidele või tegevustele tegevusi või arutlusteemasid välja pakkuda. Helikoosoleku kohtumisõhtud toimuvad iga kuu viimasel kolmapäeval.

helikoosolek:tartu korraldajaks on MoKS ja seda toetavad Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Linnavalitsus.

Otepää kultuuri- ja spordirahvas pidas pidu

17. jaanuaril toimus Nuustaku pubis traditsiooniline Otepää kultuurikollektiivide uus-aasta pidu, mille teemaks oli “Katus sõidab”. Peol tunnustati ka Otepää valla parimaid sportlasi.

Otepää valla spordispetsialist Harald Laidre sõnas, et oma ettepanekuid parima sportlase tiitlile esitasid valla spordiklubid ja kõik vallaelanikud. Sportlasi tunnustasid volikogu esimees Jaanus Raidal, vallavanem Kuldar Veere ja haridus-kultuuri- ja spordikomisjoni esimees Miia Pallase.

Otepää valla parimateks sportlasteks tunnistati Karl-August Tiirmaa, Triin Ojaste, Camen Piho, Andres Saal ja Liivi Parik. Parimaks valla võistkonnaks tunnistati FC Otepää esindusmeeskond, parimaks treeneriks Kalju Ojaste. Eriauhina sai valla noorsportlane Airiin Pikk.

Otepää valla kultuurijuht Sirje Ginter ütles, et peo teemaks andsid inspiratsiooni kultuurikeskuse remonditööd. Otepää Kultuurikeskuse kollektiiv tänas ja tunnustas kõiki Otepää valla isetegevuslasi ja nende juhendajaid. Õhtu jätkus meeleolukate etteastetega, kus astusid üles valla isetegevuslased. Õhtu aitas sisustada ansambel Viiser, õhtut juhtis Lauri Drubinš. Kohal olid uus-aasta peol segakoor Eveko, Otepää linetantsijad, Otepää Teater, Nuustaku segarühm, Nuustaku naisrühm, ansambel Relami, tantsutrupp FeelingGood, käsitöörühm Karukäpp.

Taidluspeo korraldas Otepää Kultuurikeskus koostöös Otepää Vallavalitsusega.

Maanteemuuseum ootab kunstiprojekte suviseks festivaliks

Maanteemuuseum kutsub kunstnikke osalema sel suvel toimuvale maanteekunsti festivalile. Väljavalitud kunstiprojektid teostatakse festivali jooksul muuseumis ja selle lähiümbruses. Osalemiseks on vaja saata ideekirjeldus, mis on ajendatud festivali teemast “ÜKS TÜKK TEED”.

15.-20. juulil toimuva maanteekunsti festivali näol on tegemist kohaspetsiifilise kunsti festivaliga, mille eesmärk on kõnekate, diskussiooni tekitavate, kindlast teemast lähtuvate kohaspetsiifiliste kunstiprojektide loomine väljaspool traditsioonilisi galerii-, teatri jms. saale. Kunsti loomise ja vaatamise kohaks festivalil on tükk vana Tartu-Võru postiteed koos Eesti Maanteemuuseumiga.

Festival loob võimaluse ja territooriumi teedega lähemaks kohtumiseks ning nende põhjalikumaks ja teistsuguseks kogemiseks, uurimiseks ning mõistmiseks. “Maanteemuuseumi jaoks on oluline käsitleda teede temaatikat laiemalt ja avada erinevaid vaatenurki, kui on lihtsalt igapäevane tee, mida mööda me liigume,” rääkis ürituse ideest muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.

Oma kunstiprojekti ideedega on oodatud kandideerima erinevate alade kunstnikud: tänava-, maastiku- ja graffitikunstnikud, teatri-, tantsu- japerformancekunstnikud, heli- ja videokunstnikud, fotograafid, skulptorid, kirjanikud, maali- ja tekstiilikunstnikud, muusikud jne.

Kandideerimiseks ootab muuseum kunstnike elulookirjeldusi ja projektide tutvustusi hiljemalt 28. veebruariks. Saadetud projekti-ideedest valitakse välja kümmekond tööd, mis valmivad kohapeal festivalinädala jooksul. Festivali viimastel päevadel leiab aset valminud tööde esitlus, mille formaadi saab iga kunstnik ise valida.

Näitus “Metsavennad” tuleb Viljandisse

Reedel, 24. jaanuaril kell 18.00 avatakse Sakala Keskuses metsavendlust kajastav näitus.

Väljapaneku koostaja Martin Andrelleri sõnul annab näitus ülevaate Eesti territooriumil toimunud relvastatud vastupanust Nõukogude võimu vastu alates 1944. aasta sügisest.

Kuna usuti, et Lääneriikide abiga õnnestub pärast sõja lõppu taastada Eesti Vabariigi iseseisvus, oli vabaduse nimel valmis võitlusesse asuma rohkem kui 15 000 metsavenda. Alaline mure toidu pärast, pidev varjamine jälitajate eest, igatsus ja mure perekonnaliikmete pärast saatis neid mehi iga päev. Metsavendade vastupanu suruti maha 1950. aastatel, kuigi lahinguid nõukogude julgeolekuga toimus ka hiljem.

Täismahus näitust sai külastada Okupatsioonide Muuseumis eelmise aasta märtsist oktoobrini.

Viljandi publikul on võimalus tutvuda olulise killukesega meie ajaloost Sakala Keskuse jalutussaalis 24. veebruarini.

Maarja Kool sai Lastefondi abiga endale hädavajaliku tooltõstuki

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond toetas 2500 euroga Tartu Maarja Kooli lasteaiale tooltõstuki soetamist liikumispuudega laste teisele korruseletransportimiseks .

Tartu Maarja Kooli direktor Jaanus Rooba sõnul ei olnud nende lasteaia raske liikumispuudega lastel võimalik liikuda õppehoone teisele korrusele, kus viiakse läbi liikumistunde ja füsioteraapiat ning asuvad vajalike tingimustega logopeedi ja eripedagoogi kabinetid. Lasteaia õpetajad viisid lapsi süles teisele korrusele raviteraapiatesse, mis aga on raske liikumispuudega laste spastilisuse tõttu ohtlik nii lastele kui õpetajatele.

Väljapääs keerulisest olukorrast oli spetsiaalne tooltõstuk, mille abil saab turvaliselt lapsi teisele korrusele vajalikesse tundidesse viia. Ligi 10 000 eurot maksva aparaadi soetamiseks palus kool abi ka SA TÜK Lastefondilt, kes otsustas seda ostu finantseerida 2500 euroga. Ülejäänud summa taotleti Tartu Linnavalitsuselt.

“Tartu Maarja Kooli lasteaia töötajate nimel tänan väga SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondis töötavaid häid inimesi toetuse eest! Tooltõstuk on väga vajalik riistapuu, mis võimaldab lastel turvaliselt ja rõõmsalt ning lasteaia töötajatel oma tervist säästvalt lapsed kenasti teisele korrusele teraapia tundidesse toimetada,” ütles ta.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on laste ravitingimuste parandamiseks annetusi kogunud alates 2001. aastast ning seega üks vanimatest Lõuna-Eestis tegutsevatest heategevusfondidest. Kolmeteistkümne tegevusaasta jooksul on kogutud üle 1,5 miljoni euro annetusi ja toetatud hulganisti abivajajaid.

Tartumaa osaluskogud tihendavad koostööd

31. jaanuaril ja 1. veebruaril toimub Tartumaa Tervisespordikeskuses Tartumaa noorte osaluskogude ja noorsootöötajate koostöövõrgustiku arendamise seminar “Koos on moos”.

Tartumaa Noortekogu kutsub taas kokku kõik Tartumaa osaluskogude aktivistid. Sel korral on lisaks juba tegutsevatele osaluskogunoortele oodatud ka noorsootöötajad ning noorte aktiivgrupid, kes mõlgutavad mõtteid, loomaks oma vallas või linnas noortevolikogu.

Teemad päevakorras:

• Noortevolikogu suhtlusest omavalitsusega ehk kuidas olla semu otsustajatega
• Osaluskogude koostöövõimalustest ehk miks teha üksi, kui saab koos
• Projektide rahastusest ehk kust leida veidi nutsu
• Avalikust esinemisest ja kohtumistest ehk kuidas särada ja meelde jääda

Seminar on kõigile tasuta (k.a majutus ja toitlustus), abi saab ka transpordiprobleemide korral. Registeerumine veebis.

Ligi kakskümmend kilomeetrit ootab kõndijaid

Järvamaa infoportaal annab teada, et 16. veebruaril on taas võimalus kõndida admiral Johan Pitka mälestuseks. Matkale registreerumine kestab 12. veebruari hommikul kella kaheksani.

16. veebruaril kell 10.00 antakse Jalgsemalt start ligi kahekümne kilomeetrisele rahvamatkale, mis kulgeb admirali mälestuskivi juurest läbi Järva-Jaani Peetrisse. Kellel jaoks tundub trass pikk, saab liituda matkajatega Järva-Jaani kultuurimaja juurest kell 11:30.

Järva-Jaani ja Kareda valla piiril ootab matkalisi kosutav kuum tee ja pirukad. Lõpp-punktis Peetris ootab matkalisi keha kinnituseks soe supp.

Osalejad, kellel matkal jõud raugeb, võivad loota matkaliste sabas liikuvale väikebussile, kus jalgu puhata ja vajadusel esmaabi saada. Loe edasi: Ligi kakskümmend kilomeetrit ootab kõndijaid

Avanes Virumaa pärimuskultuuri riiklik toetusprogramm

Alates eilsest saab esitada toetuse taotlusi Virumaa pärimuskultuuri programmi.

Programmi rahaline maht on suurenenud 10 % võrra ning sel aastal jagatakse Virumaa pärimusliku kultuuri toetusteks 38 115 eurot. Taotluste esitamise viimane tähtaeg on 14. veebruar.

Riikliku toetusprgrammi üldeesmärgiks on väärtustada ja taaselustada Virumaa eri piirkondadele omast pärimuskultuuri ja pärimuslikku elulaadi, mis taastab nende identiteedi ja elanikele järjepidevuse tunde ning edendab seeläbi kultuurilist mitmekesisust ja loometegevust.

“Virumaa pärimuskultuuri programmi 2011-2014” koostas Kultuuriministeerium, et säilitada Virumaa eri piirkondade kultuuripärandit. Programm hõlmab Lääne- ja Ida-Virumaa territooriumil asuvaid omavalitsusi.

Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad.

Taotlused palutakse esitada digitaalselt allkirjastatuna: programmid@rahvakultuur.ee või saata postiga Rahvakultuuri Keskusesse aadressil J. Vilmsi 55, 10147 Tallinn

Virumaa pärimuskultuuri programmi tervikteksti ning toetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda siin.

Euroopa Saunamaratoni peaauhinnaks on kümblustünn

2.veebruaril 2014 korraldatakse Otepääl juba viiendat korda Euroopa Saunamaratoni. Saunamaratoni peaauhinnaks on Stylewood OÜ kümblustünn. Saunamaratonile tulijatele pakuvad mitmed piirkonna majutusettevõtted soodustingimustel majutust. Registreerimine lõpeb 26.jaanuaril .

Saunamaratoni start antakse Pühajärve Spa&Puhkekeskusest kell 12.00. Start on avatud kuni kella 13.00ni. Muutunud on finiši koht – finiš Kääriku Spordikeskuses on avatud kella 17.30ni. Samas toimub ka kell 18.00 kokkuvõtete tegemine ja autasustamine.

Stylewood OÜ poolt on peaauhinnaks välja pandud täiskomplektis siseahjuga kümblustünn, mis on 1,6m läbimõõdga ning sobib korraga kasutamiseks kuni 5le inimesele. Auhinna reaalne väärtus on 575 eurot. Lisaks peaauhinnale – kümblustünnile, saab II koha võitja Bernhard hotell majutuse koos SPA- ga, III koha võitja Andu Puhkekeskuse saunaõhtu. Eriauhinnad panevad välja SA Tehvandi Spordikeskuse Kääriku baas, Cantervilla loss, Metsatu Valge Elevandi Maja, Kunstimäe, Argo Kredemann, Karupesa hotell, Pühajärve Spa, Sangaste Rukkimaja, Nuustaku pubi, Nuustaku rantšo. Loe edasi: Euroopa Saunamaratoni peaauhinnaks on kümblustünn

Kabala raamatukogus saab vaadata käsitöönäitust

Alates 6. jaanuarist on Kabala raamatukogus avatud käsitöönäitus “Pilistvere kihelkonna kirikindad ja muud mustrid”.

Kabala raamatukoguhoidja Ulvi Praksi arvates on pikk pime aeg nobenäppude jaoks nagu loodud. “Näitusel on väljas kirikindad, kleidid, seelik, põll, nõelapadi ja muud Pilistvere mustriga esemed. Lisaks saab uurida käsitööraamatuid, millest huvipakkuvam on möödunud aastal ilmunud Reet Piiri “Suur kindaraamat”, lisas Praks.

Oma töid näitavad Kabala piirkonna, Kõo ja Pilistvere tublid käsitöö tegijad: Marju Roosileht, Annely Meerbach, Asta Saar, Vilma Alles, Piret Jukk, Kaie Loigo ja Elle Rattasepp. Välja on pandud Leili Pruuni koostatud mapp – Pilistvere rahvarõivad ja Marju Roosilehe valmistatud õppematerjalid.

Raamatukoguhoidja Ulvi Praks ootab väljapandut kaema raamatukogu lahtiolekuaegadel. Muul ajal saab näitust külastada temaga kokkuleppel.

Näitus “Pilistvere kihelkonna kirikindad ja muud mustrid” jääb avatuks kuni 27. jaanuarini.

Allikas: jarva.ee

Põltsamaa Ametikool saab kaasaegse praktikakorpuse

Reedel, 10. jaanuaril avatakse Põltsamaa Ametikooli uus praktikakorpus, milles on võimalused ehituse, autotehniku põllumajanduse erialadega seotud oskuste omandamiseks.

Kaasaegses hoones paiknevad ka ruumid erialade teoreetilise väljaõppe tarbeks, kabinetid töötajatele ja abiruumid.

Põltsamaa Ametikooli direktor Andrus Kompus märkis, et siiani toimus Põltsamaa koolisisene praktiline väljaõpe seitsmekümendatel kaheksakümendatel aastatel valminud õppehoonetes, mis nüüdseks ehitustehniliselt amortiseerunud. “Algselt oli kavas olemasolevad vanad hooned renoveerida. Mõttevahetustes kooli arengu üle koos Haridus- ja Teadusministeeriumi spetsialistidega jõuti järeldusele, et vanu hooneid renoveerida pole otstarbekaks, sest ei järgne tulemust, mis vastaks kutseõppele kaasajal esitatud nõuetele. Nii otsustati välja ehitada kaasaegne praktikakorpus. Uues korpuses paiknevad kaasaegselt sisustatud õpperuumid nii erialaste oskuste omandamiseks, kui ka teoreeriliseks väljaõppeks võimalus on senisest paremal tasemel korraldada ka täiskasvanute täiend-ja ümberõpet. Loe edasi: Põltsamaa Ametikool saab kaasaegse praktikakorpuse

Algas eelregistreerimine Euroopa Saunamaratonile

IMGP3058 — Saunamaraton 2013. Foto: Monika Otrokova

Talvepealinnas Otepääl viiakse 2.veebruaril läbi saunaorienteerumise võistlust – Euroopa Saunamaratoni. Saunamaratonile eelregistreerimine kestab kuni 26.jaanuarini.

Saunamaratoni start antakse Pühajärve Spa&Puhkekeskusest 2.veebruaril kell 12.00. Start on avatud kuni kella 13.00ni. Finiš on avatud kella 17.30ni Nuustaku pubis. Samas toimub ka kokkuvõtete tegemine ja autasustamine.

Saunamaratonil osalev võistkond on 4-liikmeline. “Võistkond saab stardipaigas saunade orienteerumiskaardi ja saunakaardi, kuhu tuleb saada saunaomanike kinnitused saunaskäigu kohta. Kõigil võistkonna liikmetel tuleb saunalaval leili võtta vähemalt 3 minutit,” selgitas võistluse reegleid Sirje Ginter, Euroopa Saunamaratoni peakorraldaja.

Lisaboonust (aja vähendamine) annab saunalistele jääaukude, kümblustünnide ja muu saunaomanike poolt välja pakutud atraktsioonides ja meelelahutuses osalemine. Lühima ajaga kõik saunad, jääaugud ja tünnid läbinud võistkond on võitja. Finišisse jõudes tagastatakse saunakaart. Saunamaratonist osavõtmiseks on vajalik oma transpordi olemasolu. Loe edasi: Algas eelregistreerimine Euroopa Saunamaratonile

Valmis ülevaade Läänemaa majandusest ja Euroopa Liidu toetustest

Eelmise aasta lõpul valmis trükis “Läänemaa majanduse ülevaade 2012 ja Euroopa Liidu toetused 2008-2012”, milles on ära toodud nii statistilised andmed kui pangandusspetsialistide hinnangud maakonna ettevõtlusele sektorite lõikes.

Trükis sisaldab tööhõive olukorda ja Euroopa Liidu toetusi saanud ettevõtjate hinnanguid toetuste mõjule. “Kokkuvõttes oli EASi abi meie ettevõtte loomisel ja kujunemisel küllaltki suur”, sõnas OÜ MarDent KHK juhatuse liige Marko Olenko.

Trükise veebiversioon asub Lääne maavalitsuse kodulehel ja on vabaltkasutatav.

Trükise koostamise projektijuhi Merle Mäesalu sõnul on statistilised andmed ja lisateave mõeldud nii alustavatele kui potentsiaalsetele ettevõtjatele, kohalike omavalitsuste juhtidele ja arendustöötajatele, kel on vajalik vastu võtta ettevõtlusega seotud otsuseid. “Järgmise sammuna koostatakse maakonna konkurentsivõime tugevdamise kava, mille alusel suunatakse Euroopa Liidu 2014-2020 finantsperioodi toetusi Läänemaa eelisarendatavatesse sektoritesse,” lisas Mäesalu.

Trükise saab iga soovija Europe Direct teabekeskusest, mis asub Lääne maavalitsuses, Haapsalus Lahe 8.

Trükise koostamisele aitasid kaasa Läänemaa Arenduskeskus, Lääne maavalitsus, AS SEB Pank ja AS Swedbank. Trükis valmis Euroopa Liidu, Riigikantselei, Läänemaa Arenduskeskuse ja maavalitsuse rahalisel toel.

Lastefond kogub uuel aastal annetusi puuetega lastele hoiukodu loomiseks

Tänasest käivitub Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi 2014. aasta põhikampaania “Unistuste puhkus”, millega kogutakse raha sügava ja raske puudega lastele mõeldud hoiukodude loomiseks.

Esimesena hakkab hoiuteenust kõrgendatud hooldusvajadusega sügava ja raske puudega lastele pakkuma SA Tartu Perekodu Käopesa. Teenust hakatakse rahastama Lastefondile laekunud annetustest.

Käopesa lastekodul on olemas aastatepikkused kogemused puuetega laste hooldamisel ning asjatundlikud töötajad, kelle hoolde vanem võib oma lapse julgelt viia. Ühele perele pakutakse tasuta teenust kuni 30 päevaks aastas ning annetuste abil on lootust tänavu natuke puhkust anda sajale perele.

Lisaks hoiuteenusele hakkab fond partnerite abiga tegevust pakkuma ka vanematele, kinkides neile näiteks kino- või teatripileteid. Puudega lapse vanem, kes on juba aastaid olnud oma lapse käsutuses ööpäevaringselt ei oska tihtipeale saadud vaba ajaga midagi peale hakata, neile proovitakse pakkuda siis sobivat meelelahutust. Lisaks olemasolevatele koostööpartneritele on oodatud ka uute partnerite pakkumised, kes sooviksid omalt poolt panuse anda. Loe edasi: Lastefond kogub uuel aastal annetusi puuetega lastele hoiukodu loomiseks

Läänemaa teenetemärgi saavad Lembitu Tverdjanski ja Tiit Salumäe

Sellel aastal saavad Läänemaa kõrgeima autasu ehk Läänemaa teenetemärgi pärandkultuuri uurija ja looduse mitmekesisuse väärtustaja Lembitu Tverdjanski ning Lääne praostkonna praost Tiit Salumäe.

Lembitu Tarangit (Tverjanski) iseloomustatakse ettepanekus kui tuntud metsameest, pärandkultuuri hoidjat ja uurijat. Samuti on ta läbi aastate olnud mitmete loodusürituste, pärandkultuuriga seonduvate ürituste eestvedaja ja hing. Tema teeneid ja teadmisi on väärtustatud ka väljaspool meie maakonda. Näiteks 2013. aastal pälvis Lembitu Tarang ka Eesti Metsaseltsi elutööpreemia.

Tiit Salumäe on 1992. aastast Lääne praostkonna praost ja teenib mitmetes Läänemaa kogudustes. Kokku on ta Haapsalus ja Läänemaal teeninud 38 aastat ning selle aja jooksul aidanud kaasa maakonna arengule ning tuntusele. Haapsalu linna vapimärgi on ta juba pälvinud. Loe edasi: Läänemaa teenetemärgi saavad Lembitu Tverdjanski ja Tiit Salumäe

Liia Leppiku ja rühmituse “Siidikäpp” näitused viimast nädalat Võrus

3. detsembrist kuni 10. jaanuarini on Võru Linnagaleriis oma näitusega tekstiilikunstnikud Ainikki Eiskop, Sigrid Huik, Sirje Raudsepp, Merike Roodla ja Kersti Villand.

Tekstiilikunstnikud, kes paluvad end kutsuda Siidikäppadeks, armastavad kõige enam siidimaali tema erinevates tehnikates. Nad on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (praegune EKA) ning töötavad vabakutseliste kunstnikena. Ühiselt on Siidikäpad mitmel aastal teinud näitusi Eesti eri linnade näitusesaalides.

Miks on kõik muinasjutt? Ainikki Eiskop on maalinud muinasjutu näitusele meie rahvuslike tikandite ainetel, punaseid tulilinnukesi ja müstilist veesilma. Sigrid Huik on kangale maalinud võlumetsa ja lilli ning kaitsnud end kilpidega kurja vastu. Merike Roodlal muinasjutukangastel on kogu maailm tema muinasjutulistes pisiasjades, Sirje Raudsepa siidimaalil näeme teiste seas musta kassi, aga ka muinasjutulisi ruute ja vaase. Kersti Villandi siidimaalidel on värvilised muinasjutud.

Sel aastal on Siidikäppade loomingut Võrus saanud vaadata ka Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitusel “Järje hoidja”.

Alates 13. jaanuarist 2014 Võru Linnagaleriis uued näitused: BORIS ŠESTAKOVI isiknäitus “Päikest ja Kuud” (näituse avamine 13. jaanuaril kell 16.00), KÄLINA SAVKA maalinäitus “Värv ja figuur”, KRISTJAN JUUSU ja ANDRUS KASEMAA ühisnäitus “Veterani kool” (näituse avamine 13. jaanuaril kell 18.00).

Oodatakse kandidaate Põlva maakonna teenetemärkidele

Põlvamaa Vapimärgi kui maakonna kõrgeima autasuga autasustab maavanem isikuid, kes on silmapaistva töö ja tegevusega oluliselt kaasa aidanud maakonna arengule. Põlvamaa Vapimärgiga kaasneb rahaline preemia.

Põlvamaa Teenetemärgiga kui maakonna kõrge autasuga autasustatakse isikuid, kes on oma töö ja tegevusega aidanud kaasa maakonna arengule ja on paistnud silma maakonna jaoks olulise saavutusega.

Kandidaate võivad autasudele esitada kõik isikud, asutused ja kollektiivid maavalitsuse e-posti aadressil info@polva.maavalitsus.ee või postiaadressil Kesk 20, 63308 Põlva.

Kandidaadi esitamisel tuleb ära märkida taotluse esitaja ja kontaktandmed, kandidaadi nimi, sünniaeg, elu- ja töökoht, kodakondsus, varem antud autasud ja teenete kirjeldus. Taotluse võib esitada vabas vormis, kuid abiks on ka vastav taotlusvorm, mille leiab maavalitsuse kodulehelt www.polva.maavalitsus.ee.

Teenetemärgid antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva auks peetaval pidulikul üritusel.

Järva Teataja avab virtuaalselt uksed

Järva Teataja korraldab oma 88. sünnipäeva puhul esimest korda nii-öelda virtuaalse avatud uste päeva.

See tähendab, et täna on võimalik Järva Teataja Facebooki lehelt hommikust õhtuni jälgida, kuidas valmib järgmise päeva ajaleht. Selgub, milliste probleemide või rõõmudega tuleb lehetegijatel iga päev tegemist teha.

Leheküljele postitatakse vahetut toimetuse eluolu, mis algab hommikul koosolekutega ja lõpeb õhtul ajalehe trükkiminekuga.

Et sellest kõigest osa saada, tuleb Facebookis hakata Järva Teataja sõbraks. Päeva kokkuvõte avaldatakse hiljem ka paberlehes.

Põlvamaa koolinoored kirjutasid oma inimestest

Valmis Põlvamaa koolinoorte omaloomingukogumik „Minu inimesed”, kuhu on kokkukogutud lood õpilasi innustanud ja neile eeskujuks olnud inimestest.

Kogumiku koostaja Merle Pintson ütleb trükise eessõnas: „Igapäevarutus ei märka ma alati, kui hoolivad, vastutulelikud ja südamlikud inimesed meie kõrval elavad. Igaüks neist vääriks vähemalt lehekülge raamatus. Iga inimene on meistriteos ning igaühes on peidus minigi eriline anne, kullatera. Neid kullaterasid noored otsisid ja leidsid, panid oma tunded-mõtted paberile ja kokku sai väike valik eredatest inimestest.”

Birgit Änilane Põlva Ühisgümnaasiumist kirjutab oma loos „Minu väikesed inimesed” järgnevalt:

„Pole olemas inimest, kes oleks meist kellestki parem, kõigil meil on olemas oma halvad ja head küljed. Kuid on olemas inimene, kes on meile tähtis. Inimene, kellest peame rohkem lugu ja keda austame. Minul on kaks imekallist inglit, kelle pärast suudan ma hommikul voodist välja tulla ja naeratada. Minu elu on nad muutnud nii positiivselt kui negatiivselt, kuid õpetanud mulle rohkem kui mõni inimene õpib terve elu jooksul. Need kaks kullatüki on minu õde Ronja, kes on kolmeaastane, ja kaheaastane vend Hans Kristian.”

Reedel, 13. detsembril toimunud kogumiku esitlusele kogunesid nii autorid kui ka nende eeskujud. Maavanem Ulla Preeden tunnustas noori toredate kirjatükkide eest ning soovis kestvat kirjasulge edaspidiseks.

Kogumik „Minu inimesed” on kättesaadav kõigis maakonna raamatukogudes ja koolide raamatukogudeski.

Torma valla eakad pidustesid seriaali “Õnne 13” tegelastega

Sadala kooli õpilased näitemängu esitamas. Foto: Pille Tutt — Sadala kooli õpilased näitemängu esitamas.
Foto: Pille Tutt

Möödunud laupäeval arutasid näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa kultusseriaalis “Õnne 13” Uuevariku talu perenaise Annemai Kattai ja “tegevdirektori ” Ülo Ümerana lõunamaale puhkuse sõidu perspektiivikuse ülle. Pühapäeval olid artisid aga külas Torma valla eakate peol Sadala Külade Seltsi rahvamajas. Koosviibimist siustasid ka erinevas vanuses kohalikud etlejad. Traditsioonilise sündmuse korraldasid heategevuse edendaja Eckard Klug ja tema kaasa Luule Väin koos pereliikmetega.

Eakate pidu algas Sadala kooli esimese ja teise klassi õpilaste esitatud näitemänguga “Kuidas Päkapikud endale praeguse välimuse said ” Enne laste lavale tulemist ütles lavastaja ja dramaturg Valdi Reinas: “Sadalas on edukalt Käima lükatud Külade Teater. Peame aga mõtlema järjepidevusele ja nii loodigi koolis näitering “. Reinasel oli näitemängu lavastamisel abiks Sadala kooli õpetaja Angela Saksing. “Mulle meeldis väga laste esinemine, ” avaldas arvamust nooruslik daam Endla Padrik Rääbise külast.” Vahva , et Sadala rahvamajas kogu valla eakate pidu peetakse ja siin paljud teisedki kultuuri-ja seltskondlikud sündmused toimuvad. Meil Rääbise kandis pole praegu kahjuks kohta, kus kohalikud elanikud saaksid koos käia, ” lasusus ta. Loe edasi: Torma valla eakad pidustesid seriaali “Õnne 13” tegelastega