Autor: kylauudis.ee

Noorteorganisatsioonid otsivad „Head eeskuju”

Täna algab kandidaatide esitamine konkursile „Hea eeskuju 2010”, millega tunnustatakse noori, kelle pealehakkamine, sihikindel töö ja võime kaasa haarata teisi, on muutnud meie kodukanti ja elukeskkonda paremaks.

Konkurss kuulutatakse avatuks koostööleppe sõlmimisega täna kell 14 Tallinnas Olümpia hotellis. Ühist eesmärki näitava leppe sõlmivad MTÜ Noortekonverentsid, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Lastekaitse Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Lastevanemate Liit, Tegusad Eesti Noored ja UNICEF Eesti.

Ettevõtmise patrooni, Riigikogu esimehe Ene Ergma sõnul, on kaks aastat korraldatud konkurss näidanud, kui palju on tublisid ja ettevõtlikke noori, kes panustavad Eesti ühiskonna arengusse juba täna.

Tunnustatud ühiskonnategelastest ja noorteorganisatsioonide esindajatest koosnev žürii valib kandidaatide seast välja ühe noore, kes pälvib „Hea eeskuju” tiitli ja 20 000 kroonise stipendiumi, mis on mõeldud noorele tema edasiõppimise toetamiseks.

„Hea Eeskuju kandidaate saavad esitada kõik inimesed, kes usuvad, et kandidaadi tublid teod vääriksid tunnustust. Taotlusvormi saab aadressilt www.noortekonverents.ee,” selgitas tänusündmuse korraldaja Ott Sarapuu.

Kandidaate saab esitada kuni 17. oktoobrini. Tänusündmuse auhinna-gala toimub noortekonverentsi „Lahe koolipäe”v raames 4. novembril Tartus Vanemuise teatris.

Kuldmugula tiitli võitis kodumaine Ando

Kartuliakadeemia külastajad valisid kümne kartulisordi seast ülekaalukalt oma lemmikuks Jõgeva sordiaretuse instituudis aretatud „Ando”.

Oma arvamust avaldas eile Eesti Vabaõhumuuseumi leiva- ja kartulipäeva raames avatud Kartuliakadeemias ligi 500 inimest ning lisaks ”Kuldmugula” tiitli pälvinud „Andole” hinnati maitsmistestil kõrgelt ka sorte „Piret”, „Anti” ja „Red Lady”.
 
Jõgeva sordiaretuse instituudi teaduri Aide Tsahkna sõnul on „Ando” suhteliselt kõrge kuivaine sisaldusega sort, mis sobib suurepäraselt pudru valmistamiseks, aga ka keedukartuliks. Tsahkna sõnul on „Ando” hiline ja lehemädanikukindel sort, mis sobib hästi mahetootmiseks. „Ando” on hinnatud rahvakartul, mis on levinud paljudes kodumajapidamistes.

Eesti Kulinaaria Instituudi akadeemik Angelica Udeküll pakkus vabaõhumuuseumis „Andost” valmistatud kartuli-sarapuupähkli plaadikooki.

Kulinaariainstituudi, Eesti põllumajandus-kaubanduskoja (EPKK) ja põllumajandusministeeriumi koostöös korraldatud Kartuliakadeemia vastu oli huvi väga suur.

Kokku sõid külastajad ära üle 300 kilo kartulieid. Kartuliakadeemias tutvustati kokku 22 erinevat kartulisorti ning neli Eesti tippkokka valmistasid Eesti Kulinaaria Instituudi juhi Dimitri Demjanovi eestvedamisel erinevaid kartuliroogi: kooke, suppe, salateid, vormiroogi, muffineid, küpsiseid, terriini, püreesid jm. Ettekannetega esinesid kartuliteadlased.
 
„Ettevõtmise suureks kasuks on see, et Kartuliakadeemia raames said kokku sordiaretajad, põllumehed, kokad ja tarbijad. Kvaliteetne Eesti tooraine on iga hea toidu alus. Pärast tänast oleme kõik targemad,” ütles Dimitri Demjanov.
 
EPKK juhataja Roomet Sõrmuse sõnul on koostöö Eesti põllumeeste ja kokkade vahel väga vajalik, et üheskoos arendada Eesti kööki, üles leida parimad maitsed ja tõsta toodete kvaliteeti.

„Ando” mugulad. Foto: Eesti maaviljeluse instituut

Tänavune parim mahetoode on Saida valge juust
ja parim mahetootja Arvo Veidenbergi Pajumäe talu

Eile Eesti Vabaõhumuuseumis toimunud leiva- ja kartulipäeval kuulutati aasta parimaks mahetootjaks Arvo Veidenbergi Pajumäe talu ja parimaks mahetooteks AiS Saidafarm „Saida valge juust” (pildil).

Parima mahetootja kategoorias tuli teiseks Aivar ja Tiiu Siimu OÜ Elujõud ning kolmandaks Aili ja Tõnis Taali OÜ Taali Mesila. Parima mahetoote kategoorias pälvis teise koha Katrin Seppa-Silmere pähklimüsli tumedas šokolaadis ja kolmanda koha Orapera ökotalu kohvijook „Taluhommik”.

„Konkurssidega soovime tunnustada tootjaid ja tarbijaid, kes nõuavad järjest enam mahetoitu,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Tema sõnul on positiivne, et Eesti ühiskonnas on kasvanud nõudlus puhta toidu järgi ja samas on suurenenud sellealane teadlikkus. „Rõõm on tõdeda, et mahetoodangu mahud on hakanud reaalselt kasvama, samas aga oleme veel kaugel sellisest olukorrast, mis meil olla võiks. See on tõsine väljakutse nii töötlejatele kui ka kaubandusele,” ütles Seeder.

Parima tootja konkursile esitasid maheorganisatsioonid kokku 14 kandidaati ning tootekonkursil kandideerisid 18 talu ja väiketöötlejat kokku 41 tootega. Parima mahetoote väljaselgitamist juhtis Dimitri Demjanov Eesti Kulinaaria Instituudist, lisaks mahevaldkonna esindajatele oli hindamiskomisjoni kaasatud kolm tippkokka.

Konkursid korraldas põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Eesti Kulinaaria Instituudi ja mahepõllumajanduse koostöökoguga.

Vihmasajud lubaks kuulutada Eesti vihmapealinnaks Võru

Tamula järv
Ümber Tamula järve kulgev matkarada on praegu läbitav üksnes kalamehesäärikutes. Foto: Elina Kononenko

Tänavu augustis on Võrus sadanud rohkem vihma kui teadaolevalt kunagi varem. Ka septembris sadu üha jätkub. Viimase aja sademete järgi võiks kuulutada Võru linna Eesti vihmapealinnaks.

Võru senise vihmarekordi püstitas ilmataat 1987. aastal. Toona sadas augustikuu jooksul taevast alla 215,6 mm vett. Tänavu augustis aga tuli taevast alla koguni 243,2 mm sademeid. Normaalne augustisademete hulk Võrus peaks aga olema 89 mm. Seega sadas normiga võrreldes Tamula äärses väikelinnas 273 protsenti.

Praeguseks ajavad nii Koreli oja kui ka Tamula järv üle kallaste ja pardipere ujub seal, kus tegelikult peaks muruplats asuma.

Ka Ruhnus sadas augusti jooksul erakordselt palju – 227,6 mm ehk normiga (58 mm) võrreldes 392 protsenti. Viimatine Ruhnu rekord 132,3 mm jääb 1932. aastasse.

Uus sajurekord registreeriti augustis ka Kihnus (188,2 mm), Sõrves (166,3 mm), Kasaris (223,4 mm) ja Heltermaal (171,5 mm).

Eesti senist augustirekordit hoiab enda käes Haanja, mida 1987. aastal kostitas ilmataat 351 mm sademetega.

Allikas: EMHI

Haanjas avati täna lasteaia uued ruumid

Haanjas avati täna uus valgusküllane lasteaed. Koolihoone kõrvale, tegelikult sama maja juurdeehitusena koha saanud lasteaias jätkub voodikohti 20 lapsele, nimekirjas on praegu 18 last.

Ligi 3,5 miljonit krooni maksma läinud projekti käigus ehitati Haanja koolimaja söökla teisele korrusele lasteaia ruumid, lisaks maasoojuskütte süsteem, garaaži juurdeehitus ja lasteaia mänguväljak ning soetati lasteaia sisustus. Ehitustööd toimusid tänavu märtsist augustini ja neid teostas AS Tartu Merko.

Projekti toetas siseministeeriumi ja EASi pool rakendatav kohalike avalike teenuste arendamise meede, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.


Haanja lasteaed. Foto: Kadri Valner

Võrus tähistati esimest koolipäeva pannkoogipeoga

Tänu suurepärasele ilmale läks täna igati korda kooliaasta alguse pannkoogipidu Võru kesklinna pargis. Peost on kujunenud Võru naisteklubi iga-aastane traditsioon.
Hommikul olevat naisteklubi arutanud, mitmendat korda pidu korraldatakse, rääkis klubi liige Pille Tali. Jõuti järeldusele, et traditsioon on umbes 10 aastat pikk.

Pannkooke küpsetati täna kokku vähemalt 800 — just nii palju jagati välja taldrikuid, aga kuna mõni laps võttis rohkem kui ühe koogi, siis on statistika tegemine keeruline.
Koogid küpsetasid koha peal valmis nii Võru naisteklubi, Võrumaa naiste ühenduse kui ka naiskodukaitse aktiivsed naised. Lauad ja pliidid tõi kohale Jaagumäe talu. Abiks olid ka Võru linnavalitsus, kultuurimaja Kannel ja Nassari õmblusateljee.

Päevale lisasid rõõmusädet oma esinemistega Maire Udrase tantsutrupp Variatsioonid ja Erja Aropi poisteansambel Prospekt. Paremini liiklema utsitasid Võrumaa autokool, politsei ja Hawai Express. Näputööd aitas teha Aila Näpustuudio. Võru kauplust Krõll esindasid Krõll ja Kunksmoor.

Elina Kononenko

pannkook11


Fotod: Elina Kononenko

Koolirahu kuulutati sel aastal välja Elvas

Koolirahu lepingut on allkirjastatud alates 1999. aastast ning eeloleval aastal on lepingu hoidjaks Elva linn. Lepingu mõte on, et nii lastel, õpetajatel kui ka lapsevanematel oleks hea ja sõbralik koos tegutseda, nii koolis kui ka väljaspool seda, vahendas ERR.

„Soovides, et 2010. ja 2011. õppeaastal valitseks Eesti koolides töine ja sõbralik meeleolu ning õpilaste ja õpetajate koostöö tugineks teineteise mõistmisele ja usaldusele, lepime kokku järgnevas: Märkame, kuulame ja tunnustame üksteist, oleme sallivad, hoiame kokku ja aitame üksteist, hoidume vägivallast ja meelemürkidest. Kool peab olema turvaline ja mõnus paik. Teeme koostööd ja osaleme aktiivselt koolielus, armastame õppimist ja õpetamist,” luges koolirahu lepingu ette Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja Elis Tootsman.

Valga lihatööstus mängib täna sigadele muusikat

Atria kontserni kuuluv Valga lihatööstus tähistab täna oma sajandat sünnipäeva ja laseb terve päeva oma farmides üle Eesti kümnetele tuhandele sigadele muusikat, teatas Atria Eesti.  

„Siga on tark loom, kes peab lugu puhtast keskkonnast ja heast toidust. Välismaal tehtud sarnased eksperimendid farmides näitavad, et siga ei ütle ära ka maitsekast ja stressi vähendavast muusikast,” ütles Atria Eesti turundusdirektor Rene Kiis.

„Stiilide ja esinejate valik on meil lai, seega saame ülevaate ka sigade eelistustest ning pole välistatud, et näiteks stressivaba kasvatust edendavas Linnamäe Heaolu eksperimentaalfarmis [Läänemaal] jätkame muusika mängimist igapäevaselt,” ütles Kiis.

„Valga lihatööstuse juubeli raames oleme juba teinud või plaanime teha üritusi oma klientidele ja töötajatele ning põhjendamatu oleks unustada ka seafarme, millele lihatööstused tuginevad,” lausus Kiis. 

Kontserti, mille playlist koosneb peamiselt klassikalisest muusikast, on võimalik täna,
1. septembril otseülekandena jälgida Läänemaal asuvast Linnamäe farmist aadressil http://www.maksjamoorits.ee

Orienteerumismänguga kutsutakse Valgamaad avastama

Reedel, 3. septembril kell 12 antakse Valgas, Tõrvas ja Sangastes start orienteerumismängule „Leia Valgamaa…”, kirjutas Valgamaa.ee. Mängu eesmärk on tutvustada Valgamaad ja tähistada ühiselt Valgamaa sünnipäeva. Orienteeruv distants on umbes 20 km. Finišis pakutakse võistlejatele suppi ja teed. Võistkondade registreerimine kestab 2. septembrini.

Lisainfo

Palamuse kihelkonnakooli majas algab homme koolitöö

Vanas Palamuse kihelkonnakooli majas algab 1. septembril taas koolitöö ja seda pärast 35aastast vaheaega. Tõsi küll, koolilaste kilkeid jagub vanasse majja vaid paariks nädalaks.

Jõgeva maavalitsuse teatel lõppes nn „Tootsi koolimajas” õppetöö 1975. aasta kevadel, sest Palamusel valmis siis uus koolihoone. Homme astuvad aga 22 Oskar Lutsu nimelise Palamuse gümnaasiumi esimese klassi last just üle vana koolimaja lävepaku ja alustavad kell 10 klassijuhataja tundi. Õppetöö vanas koolimajas kestab kuni 17. septembrini. Siis lõpeb renoveerimistöö uues koolihoones ja kogu koolipere Palamusel saab jälle kokku.

Palamuse kihelkonnakool 1978. aasta postkaardil. Repro

Lüübnitsa sibula- ja kalalaat meelitas tuhandeid inimesi

Lüübnitsas laupäeval peetud kümnes sibula- ja kalalaat meelitas vihmasele hommikule vaatamata kohale rohkem laadalisi kui mullu, kokku ligi 5000 inimest. Kalasupikonkursil tunnistati parimaks Kristi Johansoni püreesupp.

Laada korraldaja Aida Puusep kinnitas, et rekordilise osalejate arvuga laadal oli kauplejaid 176, laadakorraldus sujus hästi ja rahule jäid nii ostjad kui müüjad. Laadal esmakordselt toimunud kalasupikonkursil osales kuus suppi. Neid sai maitsa ligi 200 laadalist, kellest 70 pani kirja ka oma hinnagu. Veel hindas supp žürii koosseisus Inge Hirmo, Ilmar Palmik, Ester Tuiksoo, Hele Oidermaa ja Priit Sibul.

„Supid olid kõik väga maitsvad. Rahvahääletusel tekkis väga selge parimate suppide pingerida ja žürii, olles läbi arutanud kõigi suppide maitsenüansid, leidis, et rahvas on teinud väga õige valiku,” lausus Aida Puusep.

Esikoha võitis Kristi Johansoni püreesupp. „Imelisel kombel oli selles väga hea kala maitse tunda,” kiitis Puusep. Teine koht kuulus Niina Tsetshladze keedetud kalapuljongile, mida lisaks kalale täiendasid keedumunatükikesed, maitseroheline ja koor. Kolmanda koha sai Elvi Metskaevu „Sooja suve külmale supp”. „Žüriiliikmed olid positiivselt üllatunud, et üldse selle peale tuldi, et kalast on võimalik ka külmsuppi teha. Väga maitsev okroška tüüpi supp,” kommenteeris Puusep.

Laadale jagus muudki huvitavat. Grillimeister Meelis koos oma meeskonnaga näitas metssea ettevalmistamist grillimiseks. Rahvas nägi hakkliha valmistamist ja kotlettide küpsetamist. Kõik soovijad said maitsta kotlette ja BBQ ahjus valminud metssealiha.

Sepp Siim ja tema abilised tutvustasid sepatööd ning jagasid näpunäiteid sepiste tegemiseks. Puukujude meistri Elmari ümber kogunes hulgaliselt huvilisi, kui ta rääkis töövahenditest ja näitas puukuju tegemist.

Laadapäeva juhtisid Raimo Aas ja Contra. Kirevas kultuuriprogrammis esinesid leelokoor Helmine, rahvatantsuansambel Hõbehall, Karisilla külateater, tantsuklubi Maarja, lõõtsamängija Külvi Paide, segatantsurühm Helgerid, tantsutrupp Õietolm, Haanja Mängu-, Tantsu- ja Lauluselts, flamenkostuudio Duende, line-tantsutrupp Kenen, Meeksi Mehed ja Krabi külateater. Laadalõpu simmanil mängis Taivo bänd.

Aida Puusep sõnul toimub tuleva aasta augusti viimasel laupäeval taas laat ja ka siis on kavas toidukonkurss. „Kas pühendatud just supile või mõnele muule sibula- ja kalatoidule, seda veel mõtleme,” lisas ta.

Fotod: Aida Puusep

lyybnitsa01

Tudulinnas said lasteaed ja lastekodu ühe katuse alla

Ida-Virumaal Tudulinnas avati uus lasteaed ning samas majas ka mittetulundusühingu Maria ja Lapsed lastekodu. Esialgu hakkab lasteaias käima 15 last, järgmisel aastal lisandub teine sama suur rühm. Lastekodus hakkab elama 12 last, vahendas ERR.

Vallavanem Andrus Tossi sõnul kaotab uus lasteaed vallas lasteaiakohtade järjekorra. Lasteaed läks maksma veidi alla 10 miljoni krooni. Lisaks valla eelarvele tuli raha omavalitsuste investeerimistoetuste kavast ja Rotary klubilt.

Haanja lasteaed 1. septembrist uutes ruumides

Haanja lasteaed alustab 1. septembrist tööd uutes ruumides Haanja koolimaja juures.

Ligi 3,5 miljonit krooni maksma läinud projekti käigus ehitati Haanja koolimaja söökla teisele korrusele lasteaia ruumid, lisaks maasoojuskütte süsteem, garaaži juurdeehitus ja lasteaia mänguväljak ning soetati lasteaia sisustus, teatas Haanja vallavanem Juri Gotmans.

Ehitustööd toimusid tänavu märtsist augustini ja neid teostas AS Tartu Merko.

Projekti toetas siseministeeriumi ja EASi pool rakendatav kohalike avalike teenuste arendamise meede, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Pärnumaa kinnitas ametlikult sõpruslepingu Buskerudiga

Pärnu maavalitsuses allkirjastati täna koostööleping Pärnumaa ja Norra Buskerudi maakonna vahel. Juba ligi 20 aastat hästi toiminud koostöö on nüüdsest ametlik, teatas Raadio Pärnu.

Pärnu maavanem Andres Metsoja sõnul saab 1991. aastal alanud sõprust Buskerudi maakonnaga nimetada ideaalseks omavalitsusetevaheliseks koostööks.

Täna sõlmitud lepinguga antakse koostööle selgemad raamid, kuid see ei välista ja ei võta Metsoja sõnul kohustust mõelda ka laiemalt. Leping on sõlmitud küllalt minimalistlikuna ning hõlmab muu hulgas koostööd hariduse ja kultuuri vallas, õpilasvahetusi ja erinevaid ELi fondide projekte, mis partnerlust eeldavad.

Buskerud on maakond Norra lõunaosas. Buskerudi maakonna keskus Drammen asub Oslost 40 km kaugusel ja seal on üle 60 000 elaniku.

Järvakandis avati noortekeskus

Aastaid kuivana seisnud Järvakandi kunagise väliujula laagrimajas avati eelmisel nädalal noortekeskus, mille võimaluste kasutamiseks oodatakse ideid ja algatusi eelkõige noortelt endilt, vahendasid ERRi teleuudised.

„Ma ootan teie endi initsiatiivi, teie endi ettepanekuid, soove,” ütles Järvakandi avatud noortekeskuse juhataja Rita Merekivi. „Küll siis tulevad projektid, küll siis tulevad rahad. Kui on tahtmine, tuleb ka tegu.”

Noortemaja korrastamiseks ja sisustamiseks kulus 5,3 miljonit krooni, millest 260 000 tuli Järvakandi valla eelarvest.

Reigi talgud Hiiumaal

Eestimaa Looduse Fond ootab huvilisi tuleval nädalavahetusel, 3.-5. septembrini Hiiumaale Reigi talgutele. Talgutöid tehakse Kõrgessaare-Mudaste hoiualal, et üks mereäärne plats taas kadakaist harvendada ning siin lihaveistele „hooldamiseks” üle anda. Töö tegemise kõrval saab oma silmaga üle vaadata Hiiumaa kuulsad ning vähemkuulsamad paigad, teiste seas Reigi kiriku, Tahkuna tuletorni ning isemeisterdatud Eiffeli torni. Talgujuht on Evelin Uibokand.

Lähem info ja registreerumine

Vudilat on külastanud 20 000 inimest

Juunis Jõgevamaal Tabivere vallas Kaiaveres avatud kogu pere mängumaad Vudilat külastas suve jooksul 20 000 inimest.

„Meil on hea meel, et külastajad on Vudila omaks võtnud ja mängumaa esimese etapi avamine kujunes niivõrd edukaks. Tagasiside näitab, et Lõuna-Eestis oli senini puudus tervele perele meelahutust pakkuvast keskusest,” ütles OÜ Vudila tegevjuht Kajar Lember. „Jätkame tööd selle nimel, et oma kliente üha paremini teenindada ning pakkuda peredele üha mitmekesisemaid vaba aja veetmise võimalusi.”

Septembris on Vudila avatud laupäeviti ja pühapäeviti kellal 11–18. Vudilas on üle 2000 ruutmeetri katusealust mängupinda, mis võimaldab lustida hoolimata ilmast.

Vudila valmimist on toetanud Leader programmi kaudu Jõgevamaa Koostöökoda ning tuge on saadud ka PRIA maamajanduse mitmekesistamise meetmest.

Vaata lisa!

Muinastulede ööl süüdati üle tuhande lõkke

Muinastulede öö toimkonna hinnangul süüdati eile õhtul mere ääres tuhatkond lõket, lõkkelisi oli nende juures ligi 40 000.

Täna hommikuks kella 9ks laekus toimkonnale tagasisidet 289 seltskonnalt, kes teatasid 410 lõkke süütamisest. Lõkkelisi oli nende juurde kutsutud 15 339.

Praeguseks on toimkond saanud teateid ka sellest, et lõkete juurde saabus rohkem inimesi kui kutsuti ja suur hulk inimesi läks mere äärde lihtsalt küünlaid süütama või teiste tulesid vaatama.

„Mõistagi enamik inimesi toimkonnale oma lõkkest ei teatanud ja tagasisidet ei saatnud,” ütles ürituse eestvedaja Mairold Vaik veebiportaalist Mereblog. „Muud tagasisidet arvestades saab öelda, et lõkkesüütajaid oli kolm korda rohkem ja mere ääres oli vähemalt 40 000 inimest.”

Muinastulede öö Eesti veebikaarti on külastatud juba üle
115 000 korra. Sinna saabus teateid lõkete kohta ka naaberriikidest. Soomes, kus muinastulede traditsioon on meist tugevam ja osalisi kindlasti palju rohkem, saabus muinastulede veebilehele viis teadet.

Teateid saabus ka Lätist, Rootsist ja Norrast, Šotimaalt teatati, et kohalikud eestlased süütasid lõkke, mõeldes kodule.

Algab vanavanemate teemaline jutukonkurss

„Oleks lehmal ka vanaema, vaataks vasika järgi” (Eesti vanasõna)

Põlva linn ja Põlva maakond kuulutavad pärimusaasta raames välja jutukonkursi, kuhu oodatakse lugusid ja meenutusi oma vanaemadest ja vanaisadest ning nendega seotud juhtumistest. Oodatud on ka fotod.

Kirjutisi saab esitada 30. augustist 9. septembrini. Parimatele kirjutajatele on välja pandud seiklusrohked auhinnad. 

„Idee tekkis kevadel, kui maakonna pärimusaasta toimkonnaga otsisime põnevaid ettevõtmisi, mida teema-aasta raames ülemaakondlikult läbi viia,” ütles rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuse Põlvamaa rahvakultuurispetsialist Kati Taal. „Jutukonkurss on pühendatud üle-eestilisele vanavanemate päevale, mille riigikogu kehtestas tähtpäevana käesoleva aasta jaanuaris.” 

Kati Taali sõnul on konkursi mõte uurida ja ka tutvustada vanavanemate erinevaid rolle tänapäevastes perekondades.  Ühtlasi on see ka sümboolne kummardus ja austusavaldus meie endi vanavanematele nende hoolitsuse, pühendumise ja armastuse eest. 

Vanavanemate päeva tähistatakse sel aastal 12. septembril. Põlva maakonna vanavanemate päev toimub kella 12-14 Eesti maanteemuuseumis Varbusel. Oodatud on kõik vanavanemad koos laste ja lastelastega!

Konkursil osalemise tingimused

Võrumaa emakeeleõpetajad rändasid kirjameeste radadel

Võrumaa emakeeleõpetajad ja teised kirjandushuvilised rändasid mõned päevad tagasi Loode-Võrumaal sealt tuule tiibadesse saanud kirjameeste radadel.

Esimene peatus tehti Osulas Rihhard Iheri koduõuel ja päevale pandi punkt Antsla lähedal Bernard Kangro kodutalus. Lõpetuse aitas päevakohaselt kirjanduslikuks kujundada sealtsamast lähedalt pärit murdeluuletaja Häniläne, kes oma äsja ilmunud värsikogumikust mõned read ette luges.

Selle kandi mehed, praegu aktiivsed ja õitsvas loomeeas kirjanikud Jan Rahman ja Contra ei pidanud paljuks õpetajaid teele tervitama tulla, esimesel käes kitarr ja teisel kausitäis omaküpsetatud pannkooke.

Fotod: Kaile Kabun

img_1006