Rahvusraamatukogu 96. aastapäeva puhul anti esmakordselt välja Ivi Eenmaa sihtkapitali stipendium. Toetuse pälvisid Rahvusraamatukogu parlamendi lugemissaali juhataja Tiina Kallas ja eesti kirjanduse referent Maire Liivamets.
“Juba oma teaduskraadi tegemise ajal mõtlesin, et neid inimesi, kes on õppimise teele asunud, tuleb toetada. Nii kaua, kui oleme, peame midagi
juurde õppima ja seda omakorda jagama,” rääkis Eenmaa Rahvusraamatukogu aastalõpu aktusel. “Rahvusraamatukogus on viimastel aastatel võimsalt edasi mindud ning siin on palju nii varasemalt tuttavaid kui ka uusi tublisid inimesi,” ütles Eenmaa.
Ivi Eenmaa sihtkapitali nõukogu otsustas 2014. aastal anda stipendiumi kahele Rahvusraamatukogu töötajale. Parlamendi lugemissaali juhataja Tiina Kallas pälvis toetuse tulemusliku ja pühendunud töö eest parlamendi infoteeninduse arendamisel ja lugemissaali juhtimisel. Toetus võimaldab Tiina Kallasel osaleda Rahvusvahelise Õigusraamatukogude Ühenduse IALL aastakonverentsil, mis toimub 20.-24. septembrini 2015 Berliinis. Loe edasi: Esmakordselt anti välja Ivi Eenmaa sihtkapitali stipendium
Otepää sai 22.detsembril kell 1.02 taas talvepealinnaks. Talv saabus Otepääle rohke lume saatel. Talvepealinnas Otepääl saab talvemõnusid nautida Kuutsekal, Munakal, Tehvandi Spordikeskuses ja Otepää Winterplaces, samuti on Talvepealinn valmis võõrustama mitmesuguseid üritusi – nagu näiteks MK etapp sprindis, Euroopa MM laskesuusatamises, jpt.
Traditsioonilised talve vastuvõtmise pidustused algasid Otepääl juba 21.detsembril. Nagu talvepealinnale kohane, sadas sellel päeval Otepääl laia lund ning hiljem paistis ere päike.
Talvepealinna avamispidustused algasid traditsioonilise talveturuga, toimusid mitmesugused tegevused – Otepää Avatud noortekeskuse fotojaht, eakate jõukatsumine Talvepensionär 2014 tiitlile. Lapsed said lustida marumäel ja sõita ponidega. Otepää Naisselts pakkus laadasuppi, esinesid Otepää linetantsijad, Nuustaku naisrahvatantsu rühm ja eakate ansambel Tantsurõõm, ja FeelingGood. Otepää mängud 60 raames toimus ka sportlikke ettevõtmisi – linnaorienteerumine ja laskevõistlus “Volikogu versus vallavalitsus”, mille võitis vallavolikogu meeskond.
Kui päike pilve tagant välja tuli, saabusid Keskväljakule jõuluvanad. Jõuluvanad tulid erinevate transpordivahenditega – kokku tulid – politsei, tuletõrje, kiirabi, postijõuluvana, Palupera jõuluvana ja tema memm. Jõuluvanad jagasid lastele kommi ning korraldasid kuuse all suure rahvakoosoleku, kus arutati päevakajalisi sündmusi. Kokkuvõte möödunud aastast lauluvormis anti üle Otepää vallavanemale Kalev Laulile. Hiljem viisid jõuluvanad kõik soovijad Otepää Winterplace lustima. Loe edasi: Otepää sai talvepealinnaks
Põlvas on viimasel aastakümnel tehtud palju tööd Eesti rahvusliku lõõtspillitraditsiooni edasikestmiseks ning lõõtspillimeistri August Teppo pärandi säilitamiseks. Siin õpetatakse lõõtspilli mängima ja seda valmistama, populariseeritakse lõõtspillimuusikat, kogutakse lõõtspillipärandit, väärtustatakse lõõtspillimeistrite osa rahvuskultuuris ning korraldatakse rahvusvahelisi lõõtspillipidusid. Selle töö krooniks kuulutatakse Põlva 17. jaanuaril 2015 Eesti lõõtsapealinnaks. Tegu on muusika-aasta 2015 sündmusega.
Miks just Põlva?
Alustada võiks siinkohal sellest, et Eesti rahvusliku lõõtspilli isa August Teppo on sündinud Vanal Võrumaal Põlva kihelkonnas Loosu külas. Kuigi praegused põlvkonnad seostavad Teppo nime rohkem Võrumaaga, oli tema sünnikoht eesti kultuuri juurte mõistes siiski endises Põlva kihelkonnas. Pealegi tehakse just Põlvas järjepidevat tööd Teppost alguse saanud traditsiooni kestmiseks. Seda suuresti muidugi tänu Valgjärve mehele Heino Tartesele. Nii et Põlva on seda konteksti arvestades justkui kirik keset küla ja just paras koht lõõtspillipealinnaks, seda enam, et põhjust on küllaga.
Miks lõõtspillipealinn?
Juba peale esimest suvist suurt lõõtspillipidu Põlva järve ääres käidi välja mõte, et Põlvast võiks saada lõõtspillipealinn. Viimase nelja aasta jooksul on see mõte süvenenud, sest Põlvas on ikka tõsiselt pingutatud on nii pillimängutraditsiooni elujõulisuse kui ka pilli valmistamise oskuse püsimajäämise pärast. Lõõtspillimängu saab õppida Põlva muusikakoolis , kus mängukoolitusi viib läbi 2009. aastal loodud MTÜ Lõõtspilliselts. Lisaks pillimänguõppele korraldab Lõõtspilliselts ka pilli valmistamise meistrikursusi. Seltsi tegevuse tulemusena on Põlvas 8 aasta jooksul pillimängu õppinud üle 130 huvilise, lisandunud on 35 pilli valmistajat ja 4 tegijat võiks juba meistriks nimetada. Lõõtspilliseltsi eestvedaja Heino Tartes ise on üks mitmekülgsemaid ja järjekindlamaid lõõtspillimuusika edendajaid ning on valmistanud üle 60 pilli. Ta on koostanud ja välja andnud raamatud nii Põlvamaa kui Võrumaa lõõtspillimängijatest. Põlvamaa ja kogu Eesti rahvamuusikamaastikku on rikastatud erinevate sündmustega: sh rahvusvahelise lõõtspillipeoga Harmoonika, mis 2015. a toimub 5. korda.
Kõike eeltoodut arvesse võttes on põhjendatud Põlva kuulutamine Eesti lõõtsapealinnaks Eesti muusika-aastal 2015, mil August Teppo sünnist möödub 140. aastat.
Mis see kaasa toob?
See toob kaasa hulgaliselt ettevõtmisi. Lõõtspillipealinna aasta avasündmuseks ongi 17. jaanuaril Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses toimuv kontsert-õpituba Avatud Lõõtsad, kus peale lõõtspillimuusika saab tutvuda Teppo lõõtsamuuseumi väljapanekuga, vaadata lõõtsa sisse ja ka proovida ise lõõtspillimängu. Edasi on kavas koostada rändnäitus Teppost ja tema pillist ja Põlva osast selles traditsioonis ning seda esitleda koos lõõtspillimänguga Euroopa kultuurilinnade Eesti võrgustiku linnades. Kevadel toimuvad koolide lõpukontserdid: lõõtspillikooli lõpetajate kontsert Põlvas ning lõpetab esimene lõõtspilli valmistamist õppinud kursus Viljandi Kutsehariduskeskuses. Kevad-suvisesse perioodi jääb ka taasiseseisvunud Eesti esimese lõõtsakuninga Juhan Uppini diplomitöö esitluskontsert Tallinnas. Juhan kirjutab oma töö Karl Kikkast ja tema mängustiilist. Juulikuus toimub viies Harmoonika pidu Intsikurmus ja augustikuus tähistame August Teppo 140. sünniaastapäeva. Tahame tutvustada lõõtspillimängu ka Lõuna-Eesti lasteaedades ja koolides, kus ilmselt õpib nii mõnigi tulevane mängija või pillimeister. Esimese lõõtspillipealinna aasta lõpetame ülevaatekontserdiga taas siinsamas kultuurikeskuses novembrikuus.
Vanemuise teatris anti reedel välja loomenõukogu aastaauhinnad kolmele loomingulisele, kahele tehnilisele ja ühele administratiivtöötajale. Auhinnaga kaasneb rahaline preemia.
Larseni balletiteatri aastaauhinna pälvis repetiitor Jelena Karpova. Jelena Karpova on olnud Vanemuise balletisolist ning aastast 2005 töötab ta teatris balletirepetiitor-assistendina, aga ka koreograafi ja lavastajana.
Amservi muusikateatri aastaauhinna sai ooprikoori kauaaegne peakoormeister Piret Talts.
EMT sõnateatri aastaauhinna sai seekord vastutav kontsertmeister Ele Sonn, kes on teinud muusikalisi kujundusi draamalavastustele ning aitab laulvaid näitlejaid hääleseadjana.
Kinema tehnilise töötaja aastapreemia pälvisid inspitsient Ülle Tinn ja vanemlavameister Oliver Pärna ning Kinema administratiivtöötaja aastapreemia sai palgaarvestaja Salme Kuik.
SA Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) äsja avaldatud uuringutest ilmneb, et ettevõtjatele maavara kaevandamiseks seatud tingimused on enamasti üldsõnalised ning soovituslikud, mistõttu kannatavad nii kohalikud inimesed kui ka keskkond. Kaevandusi rajatakse ümbruskonna väärtusi, arendusi ja teisi kaevandusalasid arvestamata.
Kaevandamisel tekkivad müra, tolm, liikluskoormus ning muud mõjud põhjustavad sageli ettevõtjate ja kohalike elanike vahel vastuseisu. “Paraku on kaevandajatele seatud tingimused tihti üldsõnalised, mitmetimõistetavad ja soovituslikud – see on võimaldanud ettevõtjatel nii mõnelgi juhul kontrollimatult tegutseda. Kohalike kogukondade ja keskkonna tervise huvides peaks riik kaevandamise tingimused selgemalt sõnastama ning neid oluliselt tõhustama,” rääkis KÕKi juhatuse liige Kärt Vaarmari.
Iga uue kaevandusala avamine otsustatakse kaevandaja initsiatiivil üksikotsusega, laiemat pilti vaatamata. “Näiteks on mõnedes maapiirkondades avatud ridamisi uusi väikeseid karjääre, mille kogupindala on lõpuks väga suur ja võib külakeskkonna hävitada,” selgitas Vaarmari. “Meie ettepanek on lahendada need huvide konfliktid ära maakonna tasandil, hetkel just koostamisel olevates maakonnaplaneeringutes,” lisas Vaarmari. Loe edasi: Uuring: riik ei arvesta kaevandamise lubamisel piisavalt kohalike elanike ja loodusega
Põlvamaal on tavaks on saanud, et paar korda aastas kutsub maavanem kõik maakonna vaimulikud kokku koguste tegemiste ja oluliste teemade üle üheskoos mõtteid vahetama. Foto: Põlva maavalitsus
Traditsiooniks saanud maakonna vaimulike jõulude eelne kohtumine maavanema Ulla Preedeni juures toimus seekord maavalitsuses. Üheskoos vaadati tagasi Põlvamaa koguduste peagi mööduva aasta toimetustele, räägiti uuel aastal ees ootavatest tegemistest ning maakonna eluolust ja arengusuundadest.
Mitmed koguduse juhid tundsid heameelt juba tehtud, aga ka plaani võetud kirikute ja teiste koguduse hoonete renoveerimise ja korrastamise üle. Mööduv aasta on paljudele maakonna vaimulikele toonud tavapärasest rohkem ristimisi ning ka kiriklike abilelude sõlmimine on tõusutrendis. Ühist muret jagati väheneva ja kaugel tööl käimise tõttu kodukohast kaugeneva elanikkonna pärast.
Üheskoos arutleti ühiskonnas pidevalt üleval oleva haldusreformi teemal. Kuigi mitmete ususuundade haldusjaotus ei ühti riikliku jaotusega, siis oma institutsiooni haldusreformi teema on ka kirikute päevakorras.
Praegune advendiaeg on vaimulikele tiheda töö periood ning saabuvad jõulud toovad kirikutesse tavapärasest kordades rohkem inimesi.
Esmakordselt Eestis ilmub enne jõule Lõuna-Eesti projekti “Elu kahe maailma piiril” raames kohalike lugude ja heade pakkumiste raamat, mis kutsub huvilisi uuel aastal Lõuna-Eesti piirkonda avastama. Raamatus on üle 300 pakkumise kuuest maakonnast, et Lõuna-Eesti külastajad saaksid soodsamalt tutvuda põnevate kohtadega, mis pakuvad nii majutust, toitlustust, aktiivset puhkust kui ka sündmustel osalemist.
Lõuna-Eestit hõlmav projekt “Elu kahe maailma piiril”, mis on loodusesse ja avastamist väärt paikadesse toonud National Geographicu kollased aknad, on jõudnud järgmise suure sammuni – lugusid ja häid pakkumisi sisaldava raamatu avaldamiseni. Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Timmo sõnul on raamat kasulik nii Lõuna-Eesti ettevõtjatele kui ka külastajatele. “Seni on projekti peamised tegevused olnud seotud Lõuna-Eesti piirkonna kui sihtkoha tutvustamisega, nüüd avaneb siinsetele ettevõtjatele uus müügikanal. Samuti on sellel suur väärtus Lõuna-Eesti külalistele ja piirkonna elanikele, kes saavad pakkumiste abiga säästa palju eurosid,” lausus Timmo.
Raamatus leiduvad ka kõik Lõuna-Eestit puudutavad lood, mis on koostööprojekti raames ilmunud ajakirjas National Geographic Eesti. Ajakirja peatoimetaja Erkki Peetsalu ütles, et koostöö Lõuna-Eestit tutvustava projektiga on olnud vastastikku põnev ning andnud ajakirjale sisukat lisamaterjali. “National Geographicu kollased aknad tõstavad esile neid väärtusi, mida Lõuna-Eesti endas kannab, kuid mis ei pruugi esmapilgul silma paista. Meie ühine projekt on aidanud muuta kogukondi aktiivsemaks ning edendada kohalikku elu, samuti tõsta kaugema kandi külaliste huvi selle vastu, kuidas elatakse Lõuna-Eestis – kahe maailma piiril,” kirjeldas Peetsalu.Loe edasi: Lõuna-Eesti lood ja head pakkumised said raamatukaante vahele
Sellel aastal saabub talv 22. detsembril kell 1.02. Talvepealinna pidustused leiavad aset 21. detsembril .
Avamispidustused algavad traditsioonilise talveturuga kell 11.00 Otepää Keskväljakul. Otepää Naisselts pakub laadasuppi, kavas on mitmesugused lõbusad mängud kogu perele. Esinevad FeelingGood ja Otepää isetegevuslased, toimub Otepää Avatud Noortekeskuse poolt korraldatav fotojaht, lapsed saavad ratsutada ponidega. Toimub eakate jõukatsumine Talvepensionär 2014 tiitlile, mille kavas on vildiviskamine, lumepalliveeretamine ja palju muud põnevat.
Sportlik talvepealinn pakub elamusi ka spordisõpradele sellel päeval. Talvepealinna avamispidustuste raames toimuvad 60. Otepää mängud. Kell 11.00-12.00 kestab linnaorienteerumine, kell 16.00 toimuvad aga võistlused laskmises Tehvandi uuel laskesuusastaadionil “Volikogu versus Vallavalitsus”.
Kell 14.00 tulevad Keskväljakule kokku jõuluvanad. Tulemas on 13 erinevat jõuluvana ja jõulumemme – politsei, tuletõrje, kiirabi, postijõuluvana, naabervallast Paluperast saabub külla jõuluvana ja tema memm. Jõuluvanad tutvustavad oma liiklemisvahendeid ja arutavad kuuse all mööduva aasta päevakajalisi sündmusi, nii seda, mis õnnestus, kui ka seda, mille peale tuleks sõrme viibutada või vitsa anda. Seda kõike tehakse läbi nalja ja laulu. Hiljem saavad kõik koos jõuluvanadega Otepää Winterplace’i lustima minna.
Kell 15.00 süütab Otepää grillmeister Tarmo Märss Keskväljakul lõkke ja asub siga grillima, et talve alguse esimestel minutitel seda kõigile serveerida. Kell 16.00 saavad muusikasõbrad nautida Raekoja saalis Otepää vanamuusikaansambli kontserti.
22.detsembril kell 00.40 toimub Keskväljakul tule ja valguse etendus “Valge talv” tuleteatri Kelfirius esituses, kell 1.02 saab Otepää talvepealinnaks, võetakse vastu talvepealinna tiitel. Kell 1.05 tervitame talve ilutulestikuga ning kõik talve vastu võtnud külalised saavad maitsta grillsiga.
Talvepealinna avamispidustused organiseerib Otepää Kultuurikeskus koos mitmete koostööpartneritega – Ilutulestiku Keskus Arnika, Otepää Pensionäride Ühendus, Otepää Naisselts, Naiskodukaitse Otepää jaoskond, Otepää Winterplace, Otepää jõuluvanad. Toetab Otepää vald. Talvepealinna ametlik raadio on Sky Plus. Loe edasi: Otepää saab talvepealinnaks
Pisiliblikas Scythris penicillata, kelle ainus tänapäeval teadaolev elupaik asub Eestis, sai liblikauurijatelt eestikeelse nime. Alpi-tumekoiks ristitud ohustatud liblika kaitset saab toetada annetuskaardi kinkimisega.
Eesti pisiliblikate uurija Urmas Jürivete sõnul on tähtis, et maailmas teadaolevalt vaid Saaremaal Kogulas elaval liblikal oleks eestikeelne nimi. “Liigile nime panekul lähtusime sellest, et esmakordselt kirjeldati Scythris penicillata‘t 1900. aastal Prantsusmaa Alpides,” selgitas Jürivete. Lisades, et sugukonna nimeks sai tumekoi, kuna kõik Eestis elutsevad Scythris‘e liigid on tumedad (mustad, tumehallid, tumepruunid, tumerohelised jne).
Alpi-tumekoi on väga väike, umbes 9 mm tiibade siruulatusega, pronksjaspruun liblikas. Saaremaal Kogulas avastasid selle 1994. aastal Soome liblikateadlased. Liigi määramisega oli tükk tegemist, lõpuks aitas selle kindlaks teha Rootsi lepidopteroloog Bengt Bengtsson, kes on selle sugukonna paremaid tundjaid maailmas. Esmakordselt 1900. aastal kirjeldatud liigi elupaik Prantsusmaa Alpides muutus inimtegevuse tõttu sedavõrd, et hiljem liblikat enam ei leitud.
Detsembri alguses valmis SA Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja lepidopteroloogide koostöös annetuskaart, mille tulu läheb alpi-tumekoi heaks. Kahe nädalaga on kogutud juba ligi 300 eurot. Seni eestikeelse nimeta liblika kaitsmiseks on vaja lähemalt uurida tema bioloogiat ja tagada sobiva elupaiga säilimine.
Annetuskaarte saab osta Tartu loodusmajast ja ELFi kontorist või tellida posti teel veebilehelt www.elfond.ee/annetuskaart. Valikus on viie ja kümne euro suuruse annetusega kaardid. Kaardi illustreeris vabatahtlikust kunstnik Maria Karolin.
Trükkimisega toetas ettevõtmist trükikoda Kroonpress. Kaardid on trükitud taimsetel õlidel põhinevate trükivärvidega väga madala süsinikujalajäljega paberile, kasutades vihmavett ning ainult taastuvatest ressurssidest toodetud elektrit.
Videoklipp (1,5 min), kus pisiliblikate uurija Urmas Jürivete tutvustab alpi-tumekoid
Põllumajandusministeeriumis kogunevad täna kell 9 MTÜ Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu, MTÜ Saaremaa Meetootjate Ühingu ja MTÜ Eesti Mesilaste Tõuaretajate Seltsi esindajad, et kirjutada alla ühisavaldusele, millega asutatakse Eesti Mesinduse Koostöökogu.
Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul on mesinike algatus tervitatav samm parema koostöö suunas. “Eesti põllumajandussektor vajab senisest selgelt enam omavahelist koostööd mitmetes valdkondades, sh konkreetseid partnereid riigile,” ütles Padar.
Asutatav Koostöökogu keskendub mesilaste tervise, Eesti meeturu korrastamise ja meetootjatele mõeldud põllumajandustoetuste teemadele.
Värske valge õhuke lumekate ja rõõm pehmest talveilmast meelitasid 29.novembril palju lapsi koos vanematega Mõedaka kelgunõlvale sportlikku laupäeva veetma.
Kelgutati, tehti tuubi- ja lumelaua sõitu, kes soovis, sai discgolfi mängida. Lapsi lõbustas sõbralik tiiger.
Tandemsuusatamise palju koomilisi hetki pakkuva võistluga avati MTÜ Mõedaku vastvalminud vägev väliköök. Perenaine Evi Torm oli valmistanud kuuma tee, puuviljaglögi ja maitsvad suhkrumandlid ning tellinud soolaste ja magusate kringlite valiku lumel lustinute kosutamiseks. Kaminatule paistel oli mõnus käsi soojendada.
Suusarajad vajavad veel lumekatte paksenemist, kuid talispordi hooaja võib julgesti kuulutada avatuks.
Reedel, 5. detsembril toimub Eesti Maanteemuuseumi traditsiooniline teedeajaloo päev, mis on tänavu esmakordselt Tallinnas.
“Iga-aastase teedeajaloo päeva eesmärk on populariseerida teede lugu, tuua kokku seda uurivad ja sellest huvituvad inimesed ning tähistada Maanteeameti sünnipäeva,” selgitas Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner. “Selle aasta ettekannetes on kõrvuti ajalooliste teemadega leidnud käsitlust ka tänane teedelugu,” lisas ta.
Ettekanded käsitlevad teemasid nii teede-ehituse kaugest ajaloost kui tänasest päevast. Mõisa- ja teedeajaloo uurija Valdo Praust võtab jutuks ajaloolised taliteed. Justkui vastukaaluks avab Hannes Vaidla Maanteeametist kaasaegsete jääteede rajamise nõudeid ja põhimõtteid.
Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner sirvib Maanteemuuseumi vanu fotosid, mis iseloomustavad liiklusõnnetuste rohket autoajastu algust Eestis.
Tallinna Ülikooli doktorant Riho Paramonov räägib omaaegsest Tartu linna sümbolist sõiduvoorimehest, loodusfotograaf ja rännumees Ingmar Muusikus mõtiskleb, kas teed ühendavad või lõikavad maastikke.
Maanteeameti teedevõrgu valdkonna juht Kuna Männik vaatab tagasi 1. jaanuarist 2015 ajalooks saava nelja regiooni tekkeloole.
Maanteeameti eelkäija, Maanteede ja Sisemiste Veeteede Valitsus loodi 26. novembril 1918. Maanteeameti sünnipäevale pühendatud teedeajaloo päev algab 5. detsembril kell 12.30 Tallinnas Ülemiste City Victoria keskuses, Keevise 6.
26. novembril toimub Tartus Eesti Sotsiaaltöötajate Assotsiatsiooni teemapäev “Psüühilise erivajadusega inimesed sotsiaaltöö sihtrühmana”. Asjatundjad jagavad teemapäeval kogemusi ja soovitusi tõhusaks sotsiaaltööks.
Tartu Ülikooli sotsiaaltöö õppetooli lektor Dagmar Narusson teeb sissejuhatava ettekande psüühilise erivajadusega inimesetest sotsiaaltöö sihtrühmana Eestis ja maailmas. Järgnevates ettekannetes tutvustatakse sotsiaaltöö praktikat psüühilise erivajadustega klientidega nende elukaarel: lapsed, tööealised ja eakad. Esinevad Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku lasteosakonna sotsiaaltöötaja Kairi Nool, Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse rehabilitatsiooni ja toetavate teenuste osakonna juhataja Ülle Lepik ning eakate hooldusosakonna juhataja Angelika Armolik.
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni (ESTA) Lõuna piirkonna juhatuse liikme Piret Taluri sõnul toimuvad Lõuna-Eesti aktiivsete sotsiaaltöötajate infovahetuseks ning aruteluks teemapäevad tavaliselt kord aastas. 2013. aastal käsitleti lapsi ja noori sotsiaaltöö sihtrühmana, 2015. aastal on plaanis vaadelda lähemalt töövõimereformi mõju sotsiaaltöö igapäevapraktikale.
Täna, 24. novembril peeti Paistu rahvamajas Viljandi maakonna turvalisuse seminari “Koostöös loome turvalise elukeskkonna”, kuhu kogunesid riigiasutuste- ja kodanikeühenduste esindajad, omavalitsuste inimesed, ettevõtjad ning valdkonnast huvitatud kodanikud.
Viljandi maavanem Erich Palm ütles seminari avasõnavõtus, et turvalisusega tegelemine peab olema kindlasti järjepidev tegevus, mitte projekt kuna turvalisus peab toimima enne projekti, projekti ajal ja ka pärast seda. “Et ei juhtuks nii, et kui patareid otsa saavad, saab otsa ka projekt. Soovin, et kõik märkaksid rohkem, mis nende ümber toimub ning annaksid oma tähelepanekutest teada, mis ongi meie ühine kohustus.”
Palmi sõnul on turvalisuseni jõudmiseks kolm olulist sammu. “Esiteks teadvustada, millised on riskid, teiseks võtta vastutus iseenda eest ning kolmandaks võtta vastutus teiste eest.”
Siseministeeriumi korrakaitse ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Eimar Veldre mõtestas lahti turvalisemate kogukondade toimimise ning selgitas, millest turvalisuse tunne alguse saab. “Igasugune turvalisus algab heakorrast, sellest kas ümbrus on puhas ja valge. Kohalikud omavalitsused saavad turvalisust tõhustada ruumilist planeeringut arvestades ning turvalisus on samuti peremehelik hoiak kogu ümbruses toimuva suhtes.”
Veldre tõi näiteid, kuidas kaasaegne tehnika loob võimalusi nii turvalisuse tagamiseks kui ka kurikaeltele näpunäidete andmisel. “Üleilmastumisega seoses on meidki tabanud nn rändav kuritegevus, sest koos heaga liigub koos ka halb.” Loe edasi: Viljandimaal peeti turvalisusseminari
Fotol: vasakult: juhataja Jana Mae, Uljana Semjonova ja Vera Zozula. Foto: Talispordimuuseum
5.novembril külastas Otepää Talispordimuuseumi Läti sportlasdelegatsioon, eesotsas kahekordse korvpallurist olümpiavõitja Uljana Semjonova ning kelgutamise olümpiavõitja Vera Zozulaga.
Otepää talispordimuuseumi juhataja Jana Mae teatel tutvusid lõunanaabrite sporditähed talispordimuuseumiga ning tegid ühise jalutuskäigu Tehvandi staadionil ja lasketiirus, kus tutvuti eeloleval talvel toimuvate võistlusradadega. Läti Naiste Spordi Assotsiatsiooni peasekretär Aija Erta tutvustas endisi sporditähti koondavat aktiivse liikumise projekti, mille raames võetigi ette külaskäik Eestisse ning Otepääle.
“Meie muuseum jättis neile väga positiivse elamuse, sest Lätis hoiavad olümpiavõitjad oma medaleid kodus, kuna puudub koht nende näitamiseks,” rääkis Jana Mae. “Lahkudes lepiti kokku edasise koostöö osas – vahetasime kontakte ning hakkame tulevikus planeerima ühiseid näitusi.”
Uļjana Semjonova on Läti endine korvpallur. Tema pikkus on 2.13 ja jalanumber 58. Uļjana Semjonova tuli Nõukogude Liidu koondises olümpiavõitjaks 1976. aastal Montréalis ja 1980. aastal Moskvas. Vera Zozula on Läti endine kelgutaja. Ta tuli Nõukogude Liidu koondises olümpiavõitjaks 1980.aastal naiste üksiksõidus taliolümpiamängudel Lake Placidis.
Neljapäeval, 20. novembril peetud konverentsil “Eesti mahepõllumajandus täna ja tulevikus” tõdeti, et nõudlus mahetoodete järele kasvab kiiremini kui tootmine. Ka Eesti mahepõllumajanduse arengukavas seatud sihid eeldavad suurt mahetootjate kasvu. 300 osalejaga konverentsiga tähistati Eesti mahepõllumajanduse 25. aastapäeva.
Avakõne pidanud Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudi FiBL direktor Dr Urs Niggli tõi välja, et tarbijate nõudlus ja maheturud kasvavad mahetootmisest kiiremini. “Jätkusuutlikkus on kauakestev megatrend ning mahepõllumajanduslik tootmisviis vastab kõige paremini jätkusuutlikkuse kriteeriumidele. Metauuringud näitavad mahepõllumajanduse olulisi eeliseid keskkonnahoius: vähem kasvuhoonegaase, taimekaitsevahendite jääkide puudumine nii keskkonnas kui ka toidus, suurem elurikkus, parem mullatervise ja viljakuse säilimine. Et kasvavat mahetoidu nõudlust rahuldada, on vaja rohkem mahetootjaid.”
Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai tutvustas Eesti mahepõllumajanduse arengukava 2014-2020 eesmärke, kus on rõhk pandud mahepõllumajanduse konkurentsivõime parandamisele ja kohaliku mahetoidu tarbimise suurendamisele. Eesmärkideks on nt suurendada nii töödeldud toodangut kui ka eksporditavat mahetoodangut rahalises väärtuses kolm korda ning jõuda selleni, et 30% lasteasutustes pakutaks vähemalt osaliselt mahetoitu. Loe edasi: Mahekonverentsil võrreldi mahenõudluse kasvu megatrendiga
29.-30. novembril on Pokumaal, Kanepis ja Antslas XIV Ülemaaline jõuluvanade konverents, mis tähistab sajakonna Eestimaa jõuluvana jaoks kiirete toimetuste algust. Konverents toimub õppe-praktika vormis ehk kõik lapsed ja suured on oodatud jõuluvanadele luuletusi lugema, oma jõulusoove postitama ja jõuluvanadega jõudugi katsuma.
29. novembril kell 12 on Kanepis jõuluvanade paraadrongkäik, tõukeratta võistlus, päkapikkude kontsert ja töötoad, jõuluküpsetiste konkurss ja advenditule teele saatmine.
Pokumaal on kell 14.30 ja kell 17 lühietendus “Hea on teada” Edgar Valteri Pokulugude ainetel. Kell 15 on jõuluvanade talimängud Padasoomäe taluõuel ja kell 17.15 konverents, kus nii jõuluvanad kui teised huvilised saavad rohkem teada pokude kalendrist ja Eesti metsapäkapikkudest.
Peale selle saab terve õhtupooliku õlgedest kaunistusi meisterdada ja piparkooke kaunistada, jõuluvanadele luuletusi lugeda. Pokumaa programmipilet maksab lastele 4, suurtele 6 ja peredele 12 eurot.
Antslasse saabuvad jõuluvanad 30. novembril kell 11.30, kui jõululaat on südalinnas juba täies hoos. Taadid katsuvad jõudu kohalike jalgrattasportlastega, süütavad advendituled ja saavad koos vallarahvaga osa kontserdist ning jõulurahu väljakuulutamisest. Loe edasi: Eestimaa jõuluvanad kogunevad vanal Võrumaal
Kuu aja jooksul saab Setomaa kultuuriprogrammist taotleda 2015. aastaks toetust projektidele, mis aitavad hoida Setomaa kultuurilist ja keelelist eripära. Avalik konkurss kestab kuni 10. detsembrini.
Juba rohkem kui kümme aastat on Eesti riik kultuuriministeeriumi ja Rahvakultuuri Keskuse vahendusel toetanud seto kogukonna ettevõtmisi kultuurivaldkonnas. Edendatud on kultuuripärandi säilitamist, traditsioonide ja keele õpetamist, muuseumide tegevust ja teadustööd, setokeelsete trükiste ilmumist ning teisi kultuuriprojekte.
“Setomaa kultuuriprogramm 2014-2018” on üks seitsmest piirkondlikust toetusprogrammist, mida rahastatakse riigieelarvest ja mida haldab Rahvakultuuri Keskus. Programmi teksti ja toetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda veebilehel http://www.rahvakultuur.ee/?s=2350 .
Eelkõige peetakse tähtsaks noorte sidumist esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamist, aga ka sellele kaasa aitavate tegevuste toetamist väljaspool Setomaad. Programmi kaasabil on Setomaal tugevnenud pärimuslik kultuurikeskkond, see soodustanud setodele omase elulaadi, tavade ja oskuste edasiandmist.
Taotlused esitada digitaalselt allkirjastatuna aadressil programmid@rahvakultuur.ee või saata postiga Rahvakultuuri Keskusesse aadressil J. Vilmsi 55, 10147 Tallinn.
Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri- ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad.
Reedel, 14. novembril kell 16 avatakse Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse näitus “Sõnasild. Kunsti ja raamatuid Paul Reetsi kogust”, kus eksponeeritakse teiste seas Pablo Picasso, Henri Matisse’i, Adrian van de Velde jt. töid.
Paul Reetsi 90. sünnipäevale pühendatud näitusel saab näha 17.-18. ja 20. sajandi Lääne-Euroopa graafikat ning bibliofiilse väärtusega raamatuid alates 17. sajandist.
Väljapanek põhineb Paul Reetsi kultuuriloolisel kogul, mille ta kinkis 2011. aastal Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusele. Kogusse kuulub arhiivimaterjale, raamatuid ja mitusada kunstiteost.
Näituse koostanud Jüri Hain ja Jaan Undusk osutavad väljapanekuga seosele sõna ja pildi, raamatu teksti ja illustratsiooni vahel. Kujundaja ja kuraator on Jüri Hain, kataloogi koostasid Jaan Undusk ja Elle-Mari Talivee ning kujundas Tiiu Pirsko.
Kunstiteadlane ja kirjanduskriitik Paul Reets (sünd. 1924 Tallinnas) on Bonni ülikoolis õppinud ajalugu, kunstiajalugu ja võrdlevat usuteadust. 1950. aastast elab ta USAs ning on lõpetanud Harvardi ülikooli kunstiteaduse erialal.
Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis on avatud Inna Süvingu maalinäitus “Flow” ning Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo ühisnäitus.
Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo ühisnäitusel saab näha autobiograafilisi maale ja fotosid linnuskulptuuridest. Põhust linnuskulptuurid on rännanud mööda maailma nii linnapildis, looduses kui ka siseruumides. Linnud on saanud tunnustust ja fotod on kõnetanud vaatajaid. Tegemist on dialoogiga lindude ja keskkonna vahel. Maalid kujutavad endast poollootosasendis istuvaid naisi looduses. Maalid on täis küllust, rahu ja lopsakust.
Projekti “Kunstnikud kooli” raames kohtub 31.oktoobril kell 14.15 – 16.45 kunstnik Kadri Kangilaski Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi noortega, et rääkida näitusest, loomingust ja kunstniku elust.
Inna Süving on kunstiõpetaja Võru Kesklinna Koolis ja Võru Kunstikoolis. Aktiivne võrukas on võtnud aja oma sisemist sära ning väliseid mõjutusi harmooniliselt lõuendile jäädvustada. Kunstniku maalid on pastelse koloriidiga, maalilised, julged ja üllatuslikud.
Kultuurikoda palus Inna Süvingul valida kõrvalsaali kunstnik, kellega koos publiku ette astuda. Valituks osutus Kadri Kangilaski.
Novembrikuu esimene täisnädal on Võru Instituudi eestvedamisel kuulutatud võru keele nädalaks. Üritusi on Vana Võrumaa koolides, lasteaedades ja mujal. Tänavusest võru keele nädalast võtavad osa ka Raadio 2 ja Vikerraadio.
Nädala eesmärk on pöörata tähelepanu võru keeles kõnelemisele, seda eelkõige laste ja noortega. Seepärast on suur osa nädala ettevõtmisi just lasteaedades ja koolides.
Võru Instituudi direktor Rainer Kuuba kutsub kõiki võrokesi üles rääkima võru keelt iga päev ja igal pool. „Võro kiil näütäs, kon mi juurõ omma. Kõnõlõmine ei massa midägi,“ julgustab ta. Samuti kutsub Rainer Kuuba Vana Võrumaa omavalitsusi ja asutusi üles heiskama võru keele nädalal võrokeste lipp.
Tänavuse võru keele nädala kavas on nii Võru Instituudi korraldatavaid üritusi kui ka muud võru keele ja kultuuriga köidetut.
Puu- ja köögiviljatööstus tootis tänavu esimesel poolaastal üle 27 miljoni euro väärtuses toodangut. Vähenenud välisnõudlusele vaatamata suurendas puu- ja köögiviljatööstus kuue kuu müügitulusid, lisandväärtus kasvas võrreldes möödunud aastaga 34%, selgub sektori esimese poolaasta ülevaatest.
“Tõusnud on kõrgema väärtusega toodangu osakaal, kuna nägime lisandväärtuse kiiremat tõusu võrreldes toodangu mahu kasvuga,” ütles põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand.
Puu- ja köögiviljatööstustes tänavu esimesel poolaastal loodud puhas lisandväärtus oli esialgsetel andmetel 6,1 miljonit eurot, suurenedes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 34%.
Puu- ja köögiviljatööstuste toodangust eksporditi tänavu esimese kuue kuuga ligi 40%, mis võrreldes mullu sama ajaga vähenes viiendiku võrra. “Seni suutis ekspordi vähenemise kompenseerida suurenenud sisenõudlus. Välisnõudluse vähenemise mõjusid nägime esimesel poolaastal peamiselt puu- ja köögiviljatööstuste investeeringutes, mis vähenesid võrreldes eelmise aasta sama ajaga üle kolme korra,” selgitas Kand.
Puu- ja köögivilja töötleva tööstuse toodang moodustas 2014. aasta esimesel poolaastal 3,7% toiduainetööstuse ning 0,6% töötleva tööstuse toodangust. Sektoris tegutses esimesel poolaastal 48 ettevõtet, mis on Statistikaameti andmetel 16 ettevõtte võrra enam kui mullu samal ajal.
Hendrikson & KO konsultandid tutvustasid asustuse suunamise teema käsitlemise põhimõtteid. Foto: erakogu
Eile, 29. oktoobril toimus koostatava Põlvamaa maakonnaplaneeringu avalik arutelu asustuse suunamise teemal.
Põlva maakonnaplaneeringu koostamise partneri Hendrikson & KO konsultandid tutvustasid põhimõtteid, millest lähtuvalt hakatakse maakonnaplaneeringu koostamisel käsitlema asustuse suunamise teemat.
Maakonnaplaneeringus lähtutakse üleriigilise planeeringu “Eesti 2030+” eesmärkidest ja põhimõtetest. “Eesti 2030+” seab eesmärgiks kvaliteetse ja mitmekesise elukeskkonna tagamise kõikjal Eestis ja selle eesmärgi saavutamiseks sätestab kaks peamist põhimõtet: olemasoleva hajaasustusstruktuuri säilitamine ja linnaruumi kompaktsuse tõstmine. Selles valguses tuleks Põlvamaal keskenduda olemasolevate keskuste elujõulisuse ja selle kaudu ka hajaasustusaladel elamistingimuste säilitamisele.
Lisaks asustuse arengu suunamisele on maakonnaplaneeringu olulisteks ülesanneteks muu hulgas maakonna ruumilise arengu põhimõtete määramine ja riiklike ning kohalike huvide tasakaalustamine. Selleks tehakse koostööd maakonna kohalike omavalitsuste, ministeeriumide ja teiste naabrusesse jäävate maavalitsustega. Lisaks on kolm Kagu-Eesti maakonda – Põlva, Võru ja Valga – sõlminud koostöökokkuleppe maakonnaplaneeringute koostamiseks. Uued maakonnaplaneeringud on koostamisel üle Eesti kõikides maakondades.
Põlvamaa maakonnplaneeringu eskiislahendus on koostamisel ja selle avalikustamine on kavas 2015. aasta alguses ning siis on kõigil huvilistel võimalus selle kohta oma arvamust avaldada.
Täna ja homme viibib Rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kutsel Eestis Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja -asutuste Liidu (IFLA) president Sinikka Sipilä.
20. oktoobril osaleb Sinikka Sipilä Raplas raamatukogupäevade avamisel ning külastab kohalikke raamatukogusid.
21. oktoobril tutvub ta Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Rahvusraamatukoguga, kohtub kultuuriminister Urve Tiidusega ja kultuurikomisjoni esindajatega ning külastab Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu.
Aastateks 2013-2015 IFLA presidendiks valitud Sinikka Sipilä sõnul vajab tugev ühiskond tugevaid raamatukogusid: “Raamatukogud panustavad tugevama ühiskonna ehitamisse, toetades võrdseid võimalusi, pakkudes juurdepääsu elukestvale õppele, haridusele, teadusele, innovatsioonile, kultuurile ja loomele.” Ta lisas: “Tugev ühiskond koosneb aktiivsetest ja informeeritud kodanikest, kes aitavad kaasa jätkusuutlikule arengule, intellektuaalsele ja majanduslikule kasvule ning üldisele heaolule.”
IFLA on rahvusvahelist raamatukogunduse koostööd arendav organisatsioon, kuhu Eestist kuuluvad peale Rahvusraamatukogu veel Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja Eesti Hoiuraamatukogu.
Üle-eestilised raamatukogupäevad kestavad 30. oktoobrini. Kavas on koolitusi, ettelugemisi, kohtumisi kirjanike ja kunstnikega jm.
Tänavusel õiglase kaubanduse nädalal saabub Eestisse üleeuroopalise kampaania Make Chocolate Fair! sõiduk, mis oma 10 000 km teekonnal teavitab inimesi šokolaaditootmise varjupooltest ja kutsub üles andma allkirju šokolaaditööstusele suunatud nõudmistele. Paljud läbitud linnadest kannavad õiglase kaubanduse linna tiitlit, mis omistatakse nendele omavalitsustele, kes soovivad oma avalike hangetega tagada kestlikku arengut ja edendada eetilist tarbimist. Esimesena Eestis pälvib õiglase kaubanduse omavalituse aunimetuse Hiiu vald.
“Make Chocolate Fair! kampaania šokolavka on teel olnud juba ligi 3 kuud. Alguse sai teekond Berliinist 1. augustil ning tänaseks on külastatud 22 linna, kus on samalaadsed sündmused aset leidnud,” selgitab tuuri koordinaator Sven Selbert Saksamaa MTÜst INKOTA. Šokolavka peatub esmaspäeval 20. oktoobril Tartu Kaubamaja juures ning neljapäeval 23. oktoobril Tallinnas Rocca al Mare keskuses. Lisaks allkirjakogumisele esitleb kampaania temaatilist näitust, toimuvad trummi- ja tantsushowd. Esinevad FinEst sound DJ-d Ras Wu ja Masu. Trummishow ning trummide töötoa viib läbi Brasiiliast pärit trummiõpetaja Francois Archanjo. Tantsushowd ja töötuba juhib Queen Elisabeth Reggae.ee-st.
“Mitmed õiglase kaubanduse tooteid müüvad kauplused on selleks nädalaks käima lükanud erikampaaniad, milles esitletakse erinevaid õiglase kaubanduse tooteid ning nii mõnelgi pool on ka hinnad tavapärasest erinevad,” ütles MTÜ Mondo õiglase kaubanduse valdkonna juht Jaanus Välja. “Lisaks jätkame traditsiooniga tunnustada ettevõtteid ja asutusi õiglase kaubanduse sõbra märgiga.”
Šokotuur jõuab pärast Eestit veel Helsingisse ning seejärel pöördub tagasi Berliini oktoobri lõpus. Allkirju petitsioonile, mis nõuab šokolaaditööstuselt vastutustundlikku käitumist arengumaade inimeste suhtes ja eetiliselt sertifitseeritud tooraine kasutamist, on kogutud pea 50 000. Järgmise aasta lõpuks plaanitakse seda kahekordistada ja seejärel need üle anda Euroopa šokolaaditööstusele.
Iga-aastast õiglase kaubanduse nädalat ja Make Cholate Fair! kampaaniat Eestis koordineerib MTÜ Mondo.
