Autor: Mart Valner

Rakvere linnametsa majandamisest tehti filmivõtteid metsandust tutvustavasse õppefilmi

Kaks Soome Rovaniemi Rakenduskõrgkooli metsanduseriala üliõpilast – Vesa  Miettunen ja Jane-Perttu Rantonen käisid eri riikide metsandust tutvustava õppefilmi tarvis Rakvere linnametsaga tutvumas ja materjali kogumas, teatab Rakvere linnavalitsus.

Vesa Miettineni ja Jane-Perttu Rantoneni sooviks on teha õppefilm, mis tutvustaks üliõpilastele eri riikide metsandust ja soovitaks sellega
üliõpilasvahetust. Igas riigis majandatakse metsi, olenevalt looduslikest tingimustest, kultuuriruumist ja majandamistraditsioonidest, veidi
erinevalt. Janne-Perttu Rantonen on töötanud mõnda aega Lappeenrantas linnametsnikuna ja tema sõnul majandatakse Rakveres metsa samade põhimõtete järgi nagu Lappeenranta linnaski. Janne-Perttu Rantoneni sõnul tuleb linnametsa majandamisel arvestada ka inimestega ning see muudab linnametsa majandamise n-ö tavalise metsa majandamisega võrreldes keerukamaks.

Rakvere linn jättis Rovaniemi metsanduseriala üliõpilastele hea mulje kui roheline ja rikkaliku kultuuripärandiga linn, kus on ellu viidud uudseid
lahendusi, unustamata samas loodushoidu.

„Neile avaldasid muljet meie soov istutada uut metsa ja ühendada metsad linnaruumis rohekoridoridega ning koostöö Eesti Maaülikooliga. Noored
metsamehed olid vaimustatud meie tammikust, mis nende sõnul jättis majesteetliku mulje“ rääkis Rakvere linnametsnik Getter Renel.

Vesa Miettuneni sõnul sooviksid nad näha Rakveret nii 10-15 aasta pärast, kui praegused plaanid on ellu viidud ja puukesed juba heas kasvuhoos.

Eestis tutvustatakse linlastele metsandust metsapealinna kaudu. Soomes korraldatakse sarnast liikumist üleriigiliste ja piirkondlike metsapäevi
korraldades. Samuti on neil populaarne liikumine „Metsä puhuu“, kus mitmesuguste metsandusteemaliste üritustega püütakse metsandust üha
linnastuvas keskkonnas elavatele inimestele lähemale tuua.

Noormehed lubasid Rakverest kaasa võtta häid ideid ja naasta siia tagasi aprillis toimuvaks metsanädalaks.

Mõnus Välk lööb taas

Detsembri lõpus, tõi Theatrum Hospitalis lavale hiljuti Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia pälvinud kunstniku Lemming Nageli absurdikomöödia “Mõnus Välk”, kuid kõik huvilised ei jõudnudki seda vaatama. Nüüd lööb välk uuesti juba reedel 9.märtsil ja laupäeval 10.märtsil.


Sõbrad – kaks Sulevit ja Maria meenutavad peagi mööduva sajandi töid ja tegemisi. Nad vaatavad mõnusasti koos pildiraamatuid ja arutlevad kunsti olemuse üle. Näib, nagu teaksid nad sellest kõike. Sündmused võtavad aga kummalise pöörde, kui tuppa astub kolmas Sulev. Pärast seda ei tundu enam miski loogiline… ega ka võimatu.
Algselt Viskiklubile värvuskuuldemänguna kirjutatud teos on aja jooksul muutunud üha päevakajalisemaks: läbi huumoriprisma puudutatakse hellalt, võiks öelda, et lausa vaevuaimatavalt mitmeid kitsaskohti nii Eestis kui terves maailmas… ning seda kõike kunstilises, välgulises ning pisut ka viskilises võtmes.

Mängivad: Ave Smirnov, Hasan Steinberg, Mart Valner, Taavi
Peterson või Kaiko Lippur
Klahvpillidel musitseerib Erki Andres Nuut
Lavastaja: Mart Tartlan
Kunstnik: Ele Krusell

TÄHELEPANU: ETENDUS ON ALLA 18-AASTASTELE KEELATUD!

Autor, muuseas, soovitab tungivalt ka üle 65-aastastel seda etendust mitte vaatama tulla.

Tarmo Tederi raamatuesitlus Kapsas

Ajakirjanik Tarmo Teder esitleb Lemmikraamatute kogus Kapsad 8. märtsil oma uut proosakogumikku “Keedetud hinged”. Loeb ka üht-teist ette ja jutustab niisama lugusid. Veini ja õlut pakub ka. Kel on ja saab, võib ka ise joogipoolist kaasa võtta.

Hiljem pakub Kirjanike Kümbla sauna.

Kirjastus kirjutab Tarmo uue raamatu kohta niimoodi:
“Raamat koosneb umbes kolmekümnest proosaloost, mis on jagatud kahte tsüklisse – esimene sisaldab kümme stiilset novelli, teine koosneb lühematest, peaaegu usutavatest lugudest, milles esinevad sageli ka tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelased.
Proosakogumik on kantud vaimukusest ning sõnaoskusest, selle puhul võib rääkida ka omanäolisest stiilist ning julgest, kohati groteski piiril kujundimaailmast.”

Lisainfo siin.

Projekt “Üksinda kodus” ootab taas osalejaid

Käesolev “Üksinda kodus” projekt on jätkuprojekt 2011. aastal kevadel läbiviidud samanimelisele projektile. Projektis kogutud tagasiside põhjal leidsid lapsevanemad, et sellist projekti on väga vaja, juba selleks, et tunda, et nende pere ei ole ainus, kus on teismelise ja vanema vahel lahkarvamused.Osalenud noored leidsid endas senisest enam  julgust öelda „ei” oma sõpradele, kes meelitavad pahandustesse ja kasutama sõltuvusaineid.

 Koolituspäevadel osalevad noored vanuses 14-16 lastevanematega. Päeva esimeses pooles kuulavad ja arutlevad vanemad sotsiaaltöötajaga probleemide üle, mis teismelise lapsega suhtlemisel ette võivad tulla. Lapsed lavastavad samal ajal MTÜ Foorumteatri koolitaja juhtimisel etenduse reaalsetest situatsioonidest nende elus. Loe edasi: Projekt “Üksinda kodus” ootab taas osalejaid

Rahvusraamatukogus tuleb arutelu teaduseetikast

5. märtsil kell 17 toimub väikeses konverentsisaalis teadus- ja kultuuriõhtu „Teaduseetikast”, kus TÜ Eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop käsitleb teaduse ja eetika kokkupuutepunkte.

Eetikat ja moraali võime pidada inimestevaheliseks vaikivaks kokkuleppeks, teadus aga pretendeerib objektiivsusele. Miks vajab teadlane lisaks valemitele, eksperimentidele ja faktidele eetikat? Margit Sutrop on Vabariigi Presidendi Mõttekoja liige ja Euroopa Komisjoni teadusdirektoraadi eetika ekspert.

Registreerimine: Saksa saal, tel. 630 7360, deutsch@nlib.ee

Säästva Eesti Instituudil valmis ülevaade ökosüsteemiteenustest

Ökosüsteemiteenused on keskkonnakaitselised, majanduslikud ja sotsiaalsed hüved, mida loodus inimesele pakub. Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon on viimasel kümnendil leidnud väga laialdase kõlapinna, olles muutunud loodus- ja majandusteadlaste ning poliitikakujundajate ühiseks uurimis- ja aruteluteemaks. Ometigi eestikeelset infot ökosüsteemiteenuste sisu kohta napib.

Säästva Eesti Instituudis valminud e-trükise eesmärk on tutvustada loodushüvede mõistet Eesti lugejale ja selgitada mõiste erinevaid käsitlusi ja nende põhjusi. Trükises (http://www.seit.ee/failid/892.pdf) antakse ülevaade erinevatest looduskeskkonna poolt pakutavatest hüvedest inimesele, hüvede maksumuse arvutamise viisidest ja meetoditest ning erinevatest võimalustest, kuidas ökosüsteemiteenuseid arvestada otsusetegemisel ja poliitikate kujundamisel riigi, kohaliku omavalitsuse ja ettevõtte tasemel. Loe edasi: Säästva Eesti Instituudil valmis ülevaade ökosüsteemiteenustest

Eesti kaitsealad on kõrgendatud tähelepanu all

Eesti on aastatel 2012-2014 Euroopa Looduskaitsealade Liidu Põhja-Balti (EUROPARC Nordic-Baltic)regiooni eestistujamaa. Eesistumisstaatusega seotud tegevusi hakkab ellu viima Eesti kaitsealade valitseja – Keskkonnaamet.

Eesistujamaa staatus tõmbab ühelt poolt rahvusvahelist tähelepanu Eesti kaitsealade süsteemile, teisalt võimaldab suunata Põhja-Balti regioonis kaitsealade valitsemise ja korraldamise kogemusi Eestile olulistele teemadele. Regioon järgib EUROPARC`i võtme-eesmärke ning säilitab aktiivse suhtlemise selle liikmete ja organisatsiooni vahel.

Seoses eestistumisstaatusega korraldab Keskkonnaamet 7. märtsil Roosta Puhkekülas Läänemaal rohelise taristu teemalise avaseminari „Protected areas as part of green infrastructure“ (“Looduskaitsealad kui osa rohelisest taristust“). Loe edasi: Eesti kaitsealad on kõrgendatud tähelepanu all

Jaapani Suursaatkond korraldab ikebana demonstratsiooni

Ikenobo koolkonna meister Midori Yamada tuleb tutvustama enam kui 500 aastase ajalooga ikebanat, jaapani lilleseadekunsti, teatab Jaapani Suursaatkond.

Ikebana on eriline Jaapani kunstivorm kus kombineeritakse taimed (nagu näiteks oksad, varred, lilled või puulehed) sobiliku nõuga, et tulemuseks oleks kunstiteos, mille erinevad elemendid vastavad loodusele ja aastaaegadele.

Ikebana sai alguse Buddhale lillede ohverdamise kombest ja on midagi enamat kui pelgalt lilleseadekunst. Ikebanat ei kasutata ainult selleks, et ruumi täita, vaid ka selleks, et tuua välja ruumi olulisust ja harmooniat aastaaegade vaheldumisega.

Midori Yamada on Ikenobō Venemaa osakonna rajaja ja endine juht. Alates 1992. aastast on ta tegelenud ikebana, tušimaali (sumie) ja teetseremoonia (Omote Senke koolkond) õpetamisega. 1997-2002 töötas ta Venemaa Teaduste Akadeemia Orientalistika Instituudis jaapani keele professorina. 2008. aastal pärjati ta tegevus Tõusva Päikese ordeniga. Tema sulest ilmus Matsuo Basho uustõlge “Kitsas tee sisemaale” Moskvas, 2010. aastal.

See üritus on kõigile huvilistele tasuta ja tõlgitakse jaapani keelest eesti keelde ning osaliselt ka inglise keelde. See on suurepärane võimalus tulla ja tutvuda lilleseadmiskunsti, ikebanaga.
Loe edasi: Jaapani Suursaatkond korraldab ikebana demonstratsiooni

A-Galeriis on avatud näitus “Varjend 2415”

Näitusel “VARJEND 2415” tegeleb rühmitus Urmas-Ott meeste ehete arendamisega. Tööd on paigutatud kohaspetsiifilisse ruumiinstallatsiooni. Kunstnikud ehitavad postapokalüptilisse maailmapilti sobituva tuumasõjajärgse varjendi, mille fiktiivsed ellujäänud on kohandanud eluruumideks. Eksponeeritavate ehete esteetika on tuletatud küsimusest: mida väärtustaksid ja kannaksid apokalüpsise üleelanud inimesed? Millised väärtushinnangute muutused toimuksid sellises maailmas elava inimese psüühikas.

Rühmitus Urmas-Ott (Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste) on välja kasvanud kahe noore metallikunstniku ühisest loomingulisest tegevusest. Rühmitus on oma tegevuse jooksul kasutanud meediumitena ehtekunsti, sepist, graafikat, tänavakunsti, performance’eid ning loonud kollektiivis “Postinstrumentum” eksperimentaalmuusikal baseeruvaid etendusi. Aastal 2010 pälvis rühmitus Roman Tavasti nimelise stipendiumi.

Valdade talimängud toimuvad 3.-4. märtsil Kuremaal

20. Eesti valdade talimängudel võõrustab Jõgevamaa oma spordibaasides  850 sportlast, kes esindavad 39 Eestimaa valda. Talimängudel on kavas järgmised spordialad: suusatamine, uisutamine, meeste korvpall, naiste korvpall, lauatennis, male, kabe.

Tuntumatest tegijatest kaitsevad oma koduvalla au:
suusatamises – Vahur Teppan, Eeri Vahtra, Kaili Sirge;
korvpallis – Eesti Meistriliiga mängijad Kristo Saage, Janis Vahter,
Viljar Veski, Rait Riivolaane;
kabes – suurmeister rahvusvahelises kabes Urmo Ilves, kes esindab Kiili valda ning suurmeister vene kabes Kaari Vainonen Rae valla võsitkonna
koosseisus;
males – Paikuse valla eest Eesti esimaletaja Kaido Külaots ning Tartu valla eest eelmise aasta Eesti meeste meister Pavel Vorobjov.

Talimängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad vallad kahes grupis:
– üle 2000 elaniku ja
– kuni 2000 elanikku.

Talimängudest teeb pühapäeval kokkuvõtte Raadio Marta, mida kuuleb sagedusel 100,7 MHz.

Kogu informatsioon 20. Eesti valdade talimängude kohta asub EMSL Jõud
kodulehel http://www.joud.ee/est/g78s2079

Eesti valdade talimängude korraldajad on Eestimaa Spordiliit Jõud, Jõgeva Vallavalitsus, Jõgevamaa Spordiliit Kalju.

Kuu esimese reede Tartu folgiklubi

TARTU FOLGIKLUBI 2. märtsil 2012 Vilde tervisekohvikus (Vallikraavi 4)

18.00 RINGMÄNGUTUND Ülle Paltser, Eva Väljaots

19.00 AUTORITUND Sakarias Leppik, küsitleb Ants Johanson

20.00 TANTSUTUND Siim Sarv, Stella Sõmer, Tiinamai Keskpaik

Toetavad: Rahvakultuuri sihtkapital, Tartumaa ekspertgrupp, Tartu
kultuurkapital, Tartu, Eesti Rahvuskultuuri Fond, ERR, Vilde, Bookmill

www.traks.ee/folgiklubi

EKO esitas vaide Suure väina veo kavale

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) liikmed ja Eesti Terioloogia Selts esitasid sel nädalal vaide sõitjate ja veoste üle Suure väina veo kava
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande heakskiitvale otsusele. Keskkonnaorganisatsioonid taotlevad Kava KSH aruande osas selle õigusvastasuse tuvastamist ning asja uuesti otsustamist.
Keskkonnaorganisatsioone esindab vaidluses SA Keskkonnaõiguse Keskus. Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 2006. a korraldusega nähti ette Kava
koostamine, mille eesmärgiks oleks välja pakkuda kõige sobivam viis Muhu-ja Saaremaa ühendamiseks mandriga. Peamiselt on ühenduse alternatiividena kaalutud mandri ja Muhumaa vahele silla või tunneli ehitamist, alternatiiviks võib olla ka praamiühenduse parendamine.
Kuna ühendust kavandatakse looduskaitseliselt olulisse piirkonda – Suur Väin on oluline eelkõige lindude ja viigerhüljeste rändekoridorina
ning kuulub Euroopa Natura 2000 võrgustikku – ning eelduslikult on tegemist olulise mõjuga plaanidega, viidi Kavale läbi ka KSH. Oluliseks
osaks KSHst oli Väinamere Natura alale avaldatava mõju hindamine (nn Natura hindamine). Loe edasi: EKO esitas vaide Suure väina veo kavale

Rakvere kuulutati metsapealinnaks

Täna keskpäeval kuulutati Rakvere Vallimäel välja Metsapealinn 2012, mida Rakvere tähistas lumelinna ehitamise ja kogupere vastlapäevaga.

Tseremoonial osalesid Eesti Metsaseltsi juhatuse esimees Hardi Tullus, Rakvere linnapea Andes Jaadla ning Haapsalu abilinnapea Peeter Vikman.

Hardi Tullus ütles oma kõnes, et rakverelased võivad oma rohelise linna üle uhkust tunda. „Mõelge metsa peale, mis pakub nii puhkamisvõimalusi kui ka tööd paljudele ümbruskonna inimestele,“ soovitas ta. Metsaseltsi juhatuse esimees kutsus kõiki linlasi kevadel kindlasti ka puid istutama.

„Metsapealinnaks kandideerimise mõte sai altõuke Euroopast, kui linn ühines üleeuroopalise projektiga „Timber in Action“, millega kutsutakse Euroopa linnu väärtustama puitu linnakeskkonnas,“ lausus linnapea Andres Jaadla.
„Leidsime, et saame seda mõtet linlastele paremini edasi anda metsapealinnaks olemisega.“ Üks sündmusi, millega Rakvere kavatseb oma 710.
juubelit jäädvustada, on 7100 puu istutamine linnametsa koos kaitseväelastega.

Peeter Vikman meenutas uhkusega lõppevat metsapealinna-aastat, mil Haapsalu sai paljude aastate järel taas metsaomanikuks ja iga linna saabujat tervitas pilkupüüdev metsapealinna silt. Rakverele soovis ta palju sisukat tegevust, mis aitab kaasa metsa väärtustamisele.

Metsanduslikul võistlusel võtsid omavahel mõõtu moodsa Husqvarna metsatehnikaga varustatud Luua Metsanduskooli õpilased ja Eesti Maaülikooli tudengid – tulemuseks oli viik.
Loe edasi: Rakvere kuulutati metsapealinnaks

Haanja maratonil selgitatakse pikamaasuusatamise Eesti meister

Laupäeval, 25. veebruaril antakse Haanja Suusastaadionil start juubelihõngulisele 40. Haanja maratonile. Kui rahvasportlased saavad
Estoloppeti sarja 5. etapil proovile panna Tartu maratonist alles jäänud jõuvarud, siis võidu peale sõitjaid innustab see, et mängus on ka Eesti
pikamaasuusatamise meistritiitel.

Rahvamaratoni raames Eesti pikamaasuusatamise meistrite väljaselgitamine on Eestis esmakordne. “Varem on küll eraldi meistrivõistluseid peetud 50km distantsil, aga selliselt rahvamaratoni käigus pikamaasuusatamise meistri väljaselgitamine on esmakordne. Kuupäev sai valitud selline, et sobib kõikidele meie tippudele, sest meistrivõistlused on ikkagi meistrivõistlused ja eelinfo kohaselt peaksid nad kõik ka kohal olema,”
sõnas Estoloppeti sarja korraldava Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees Indrek Kelk. “Korraldajatele on see muidugi uus väljakutse, sest kui
kaalul on meistritiitel, siis tuleb luua nii eliit- kui rahvasportlastele võrdsed tingimused.”

Korraldaja Urmas Veeroja sõnul on Haanja suusapeoks valmis.

“Nädalavahetusel sai proovida avatud rada ja praegugi on rada vaatamiseks valmis. Lõpliku klassikajälje tõmbame maha nädala keskel, siis jääb aega ka tahenemiseks,” valgustas Veeroja ettevalmistustöid. “Aga Haanja rahvas on valmis – kohalik leib on kerkima pandud ja liha ootab suitsus. Et mängus on ka meistritiitel, siis tuleb võistlus kindlasti kaalukam ja põnevam.”

Klassikalises stiilis peetava 40. Haanja maratoni pikem, 43km sõit saab stardi 25. veebruaril kell 11.00 Haanja Suusastaadionilt ning samas kohas
on ka finiš. Pool tundi hiljem ehk kell 11.30 pääsevad rajale lühema, 22km pikkuse distantsi valinud suusatajad.

Haanja maratonile on võimalik registreeruda veebilehel www.sportinfo.ee kuni kolmapäeva, 22. veebruari südaööni.

Korralduslikku infot Haanja maratoni kohta saab Sportinfo
lehelt<http://www.sportinfo.ee/sportevent/task/detail/id/1140/>ning
HaanjaSuusaklubi lehelt <http://www.haanjamaraton.ee/index.php?id=83&keel=ee>.

*Maratonid Estoloppeti sarjas 2012: *

28.01.2012 – 28. Viru Maraton

11.02.2012 – 14. Alutaguse Maraton

19.02.2011 – 41. Tartu Maraton

25.02.2012 – 40. Haanja Maraton

04.03.2012 – 14. Tallinna Suusamaraton

11.03.2012 – 15. Tamsalu-Neeruti Maraton

Tornimäel toimub sõbralik vastlapäev

23. veebruar kell 15:00 toimub Kääpa külas Tornimäel vastlapäev

Sooja annab lõke ja tuju hoiab mürtsuv muusika. Saab sooja suppi, teed ning pirukat. Võta münditasku kaasa.
Igal osalejal palume kaasa võtta meene auhinnafondi Saab teha tervisepiiksu- kiipkaart kaasa!

Kavas on:
liulaskmise võistlus (individuaalne ja meeskondlik)
võistlused kõige pisematele
isetehtud liulaskmisvahendite võistlus. Pane oma fantaasia tööle 🙂
võistlused liuväljal. Võta uisud kaasa!

Klubi Tartu Maraton vabandab puuduliku teleülekande eest

19. veebruaril toimunud 41. Tartu Maratoni teleülekannet varjutasid tehnilised probleemid. Teleülekande tootmise eest vastutasid Klubi Tartu Maraton ja Balti Video OÜ, ETV roll oli olla telekanaliks, kes ülekannet edastab, seega ülekande tootmise eest ETV ei vastutanud, seisab pressiteates. Televaatajate ja meedia tugev kriitika ETV suunal pildi kvaliteedi osas ei ole põhjendatud ja vabandame nii televaatajate kui ka Eesti Rahvusringhäälingu ees!

Teleülekande ebaõnnestumise detailsed põhjused on väljaselgitamisel, kuid suures plaanis on selliste suurte teleülekannete Eestis tootmise põhimureks rahapuudus, mis ei võimalda vajalikku tehnikat piisavalt kaua enne otseülekannet põhjalikult testida. Sellise mastaabiga teleülekannet ei ole Eestis varasemalt keegi edukalt tootnud ja kahjuks ei olnud ka sellel aastal tulemus piisavalt hea.

Kuigi eilne teleülekanne oli parim, mis Tartu Maratonist on kunagi tehtud, ei vastanud see ootustele ja lootustele, mida ülekande planeerimise faasis püstitati: „Teleülekande planeerimisel oli meie soov ja eesmärk pakkuda televaatajale 4,5 tunni jooksul samasugust elamust ja naudingut nagu televaataja saab vaadates Rein Taaramäed Tour de France’il, kuid kahjuks meie tehnilised võimalused, oskused ja rahakott seekord seda tulemit ei toonud,“ sõnas 41. Tartu Maratoni võistluste direktor Indrek Kelk.

Täna toimub kogunemine EKA uue maja toetuseks

Mõttetalgute tulemusena on Eesti Kunstiakadeemia tudengid otsustanud täna läbi viia rahumeelse meeleavalduse uue maja püstitamiseks vanasse kohta Tarrtu Maanteel. Facebookis olevas üleskutses seisab:

“Tudengid, õppejõud, töötajad, vilistlased ja toetajad kogunevad Viru tunnelis. Täpselt kell 19.00 väljutakse tunnelist ja moodustatakse inimkett EKA krundi ümber. Inimketi ühest otsast hakkab liikuma küünal, mida hoides saab igaüks panna sinna oma mõtted ja soovid seoses maja ehitusega. Edasi liigub küünal keti lõppu, kus süüdatakse sama küünla abil kuumaõhulatern, mis lastakse lendu. See on ühtlaselt ka aktsiooni lõpu märguandeks.

Eesmärk on näidata, et EKA Uue Maja toetajad on reaalselt olemas. Et me oleme rahumeelsed ja kultuursed inimesed, kelle soov on, et EKA Uus Maja valmiks sellele krundile 2015 aasta sügiseks.

Oled tahtnud juba ammu näidata, et sa oled olemas ja hoolid EKA-st? No tule siis ja näitame koos!”

Samuti on kirjas, et kui registreeritud osavõtjaid on alla 200, jääb üritus ära, sest see ei annaks soovitud efekti.

Üöeskutsega saab tutvuda siin.

Lõuna-Eesti korteriühistud arutlesid uue seaduse üle

Nädalavahetusel Tartus peetud Lõuna-Eesti korteriühistute foorumil oli mitme ettekande läbivaks teemaks justiitsministeeriumis ettevalmistamisel olev korteriomandi ja –ühistu seaduseelnõu, seisab pressiteates. Tartu korteriühistu Ropka 24a juht Valve Praks hindas foorumit kordaläinuks. “Ühistujuhtidel on seaduseelnõuga seoses palju küsimusi ning vajalik oli kuulda ülevaadet seaduse ettevalmistusprotsessist,” tõdes Praks. Vastavasisulise ülevaate tegi foorumil Eesti Korteriühistute Liit, teemat puudutas ka Riigikogu
korteriühistute toetusrühma juhi Margus Hansoni ettekanne.

Eesti Korteriühistute Liidu hinnangul vajab ettevalmistusel olev korteriomandi ja –ühistu seaduseelnõu kindlasti täiendusi, et ühistute
huvid oleksid kaitstud. “Tegemist on seadusega, mis puudutab miljonit eestimaalast, mistap peab see olema kõigile arusaadav ja üheselt
mõistetav,” vahendas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ning õigusosakonna juhataja Urmas Mardi, kelle hinnangul jääb suur hulk
seaduseelnõu punkte praegu segaseks ning seetõttu nõuab eelnõu täiendavat redigeerimist. “Meie hinnangul võiks seaduseelnõu loomisel lähtuda
ennekõike juba olemasolevatest seadusandlikest aktidest ja korteriühistute senisest praktikast,” rääkis Mardi. “Praegu leidub seal mitmeid punkte, mis korteriühistute elu mitte ei kergenda, vaid hoopis keerulisemaks muudavad.”
Ühistujuht Valve Praks avaldas samuti lootust, et ühistute muudatusettepanekud seadusse sisse viiakse.

Veel kõneldi Lõuna-Eesti korteriühistute foorumil küttehindadest ning avanevast elektriturust, samuti parimatest renoveerimislahendustest.
“Ühistud tundsid foorumil kõneldu vastu elavat huvi, nii et üritust võib pidada õnnestunuks,” võttis räägitu kokku Eesti Korteriühistute Liidu
juhatuse liige Dagmar Mattiisen.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve
riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Pärnus avatakse talveteemaline rändfotonäitus „Külmakirjad“

Talveteemaline rändfotonäitus „Külmakirjad“ toob esile fotograafide leidlikkuse lume ja jää loomingu jäädvustamisel. Pärnu linnas rändaval
fotonäitusel astuvad üles nii harrastus- kui ka elukutselised fotograafid.

Näitus 1:
Kentuki Lõvi Pubi maja II-korruse saal (Tallinna mnt 12, Pärnu; www.kentuki.eu)
Rändnäituse avamine 18. veebruaril kell 15:00 Pärnu Fotopäeva raames.
Pärnu Fotopäeva lisainfo
www.eestifotofestival.com/eff-parnu-fotopaev-talv-2012/

Näitus 2:
Nooruse Maja (Roheline 1B, Pärnu; www.noorusemaja.ee)
Avamine 22. veebruaril kell 17:00. Näitus avatud 22.veebruar kuni 06.märts 2012.
Lisainfo: Uudo Laane, Nooruse Maja direktor, GSM 51 43 726

Näitus 3:
Pärnu Keskraamatukogu trepigalerii (Akadeemia 3, Pärnu; www.pkr.ee)
Avamine 02. aprill kell 18:00. Näitus avatud 02. maini (k.a.).

Eesti Fotoklubi MTÜ eesmärgiks on ühendada fotohuvilisi ja aidata
kaasa nende arengule, fotograafia kui loomingulise eneseväljenduse
vahendi propageerimine, Eesti fotokunsti tutvustamine ja edendamine,
rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine. Eesti Fotoklubi tegutseb
fotograafide ja fotoühenduste katusorganisatsioonina.

Fotonäituste lisainfo:

http://www.fotoklubi.com/randfotonaitus-kulmakirjad-parnu/

Eesti Fotoklubi tänab Kentuki Lõvi, Nooruse Maja, Pärnu Keskraamatukogu koostöö ja toetamise eest.

Shibori õpituba Urvaste seltsimajas

18. veebruaril kl 10.00 õpetab Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilane Maria Konsap shibori tehnikat – shibori on jaapanipärane kangavärvimise tehnika, kus muster tekitatakse kangast tikkides,voltides, kortsutades ja sõlmides, meenutab batika tehnikat.

Osaleja võiks kaasa võtta kangaid, riideid, mida julgeb ümber disainida.

Õpitoa hind on 2 eurot.

Info: 5292373, klaar.anne@gmail.com

Täna jälle Tartu tantsuklubi

Seekordses Tartu tantsuklubis saavad huvised õppida üle mitme aasta prantsuse rahvatantse. Prantsusmaalt on külas viiuldaja Florent Coubard, kes tuleb koos Leanne Barboga tantsuklubisse õpetama prantslaste seas armastatud rahvatantse.
Meeleolu loomiseks Florenti saadetud videoklipp, kus ta musitseerib ansambliga VAG.
Taaskord Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik õppimisest huvitatud rahvamuusikasõbrad. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Vahepeal mängitakse 19.
sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse siinsete külapidude tantsumuusikat meilt meile.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Rahvaloendajate külastused lükkuvad nelja päeva võrra edasi


Statistikaamet lükkab nelja päeva võrra edasi rahvaloenduse küsitlusloendust, mille käigus külastavad rahvaloendajad neid elanikke, kes e-rahvaloendusel ei osalenud. Loendajad alustavad kodukülastusi järgmisel esmaspäeval, 20. veebruaril.

„E-rahvaloendus ületas meie ootusi peaaegu kolmekordselt ja seepärast vajame mõnda lisapäeva eluruumide nimekirja moodustamiseks, kuhu rahvaloendajatel tuleb veel minna,” rääkis rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze. 31. detsembrist 1. veebruarini toimunud e-rahvaloendusel täideti ankeedid kahe kolmandiku Eesti elanike kohta.

Alates esmaspäevast, 20. veebruarist kuni 31. märtsini külastavad rahvaloendajad neid Eesti elanikke, kes rahvaloendusel interneti teel ei osalenud.

Hõimuklubi Komimaast

Fenno-Ugria Asutus kutsub kõiki huvilisi kolmapäeval, 15. veebruaril kell 17.00 Eesti Keele Instituudi suurde saali (Roosikrantsi 6, Tallinn) hõimuklubi õhtule “Keeleliste tunnetega Komimaast”.
Keeleteadlane Anu-Reet Hausenberg räägib hõimuklubis oma teekonnast komide juurde – sellest, kuidas ta jõudis väitekirja kirjutamise käigus komide kaugema ajaloo ja hingeelu tagamaade tunnetamiseni.

Tartu Ülikooli doktorant Nikolai Kuznetsov mõtiskleb selle üle, miks on komidel ajalooliselt kujunenud kaks kirjakeelt ja kas neid on tänapäeval võimalik ühendada.

Koostöös Eesti Keele Instituudiga toimuv hõimuklubi on tasuta, kõik huvilised on teretulnud. Üritust toetab Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.