Robert Kiyosaki kohtub esmaspäeval lugejatega Solarise Apollos

Esmaspäeval, 26. oktoobril kell 19.00 kohtub maailmakuulus “Rikas isa, vaene isa” autor Robert Kiyosaki Solarise keskuse Apollos lugejatega ja selgitab enda prognoosi, et 2016. aastal tabab maailma seni suurim majanduskriis. Teisipäeval esineb ta Tallinnas toimuval Wealth Forumil, kus lisaks Kiyosakile astuvad üles mitmed üle maailma tuntud spetsialistid ja kõneisikud.

Kiyosaki, kes on kirjutanud enam kui 30 teost, mida on üle maailma müüdud üle 35 miljoni koopia, arutleb Apollos maailma majanduse olukorra üle ja selgitab huvilistele enda prognoosi, et 2016. aastal tabab maailma seni suurim majanduskriis.

Maailmakuulus autor vastab lugejate küsimustele ja annab parima küsimuse autorile autasuks enda uue eestikeelse raamatu “Uus võimalus. Sinu rahale, sinu elule ja meie maailmale” , mis on 19. Eesti keelde tõlgitud Kiyosaki raamat.

Vestlust Robert Kiyosakiga tõlgib kuulajatele Nelly Orissaar.

Kohtumine Robert Kiyosakiga on tasuta!

Riigimetsa istutati tänavu 19,3 miljonit puud

Metsaistutus. Foto: Rando Kall

Koos oktoobris lõppenud sügisese metsaistutusega pani RMK sellel aastal riigimetsa kasvama 19,3 miljonit puud. Seda on 800 000 võrra rohkem kui eelmisel aastal.

Põhiline metsauuendus toimub kevadkuudel, ent juba neljandat aastat istutab RMK kuuski ka septembris ja oktoobris. “Istutusperioodi pikendamine võimaldab meil tööd paremini korraldada ning istutajatele ka sügisel tööd anda,” sõnas RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu. “Varasematel sügistel istutatud puud on ilusti kasvama läinud. Tänaseks nelja-aastane kuusk on keskmiselt 80 cm kõrge ja tema kasvutingimuste parandamiseks on metsamehed selle ümbrust juba kolmel korral rohust ja võsast puhastanud, et pisike puu saaks piisavalt valgust ja toitu.”

Sel sügisel istutas RMK oma hoole all olevasse metsa 800 000 kuuske, põhiliselt Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal. Kevadel pandi maha kokku 18,5 miljonit puud.Maakondadest istutati sel aastal kõige rohkem Ida-Virumaale – 3,7 miljonit.

Kokku uuendab RMK tänavu metsa enam kui 10 000 hektaril, millest viiendik jäetakse looduslikule uuendusele. Seal suudab loodus raiesmiku ise sobivaima puuliigiga uuendada – enamasti hakkavad alal kasvama kaasikud, haavikud ja sanglepikud. Riigimetsa uuendamiseks vajaminevad taimed kasvatab RMK kaheksas taimlas üle Eesti.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste loodus­koosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad ka Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool ning Põlula kalakasvandus. RMK-s töötab üle 700 inimese, riigimetsas tööd saavate inimeste arv ulatub aga 5000-ni.

Vaata metsas tehtavate tööde ning neid tegevate inimeste kohta täpsemalt metsa eluringi kirjeldavalt veebilehelt.

Läänemaa Kultuuripärl ootab kandidaate

Eelmisel aastal sai Läänemaa Kultuuripärli tiitli muusikakooli õpetaja ja Haapsalu kontserdiühingu juht Ingrid Arro. Foto: Arvo Tarmula
Eelmisel aastal sai Läänemaa Kultuuripärli tiitli muusikakooli õpetaja ja Haapsalu kontserdiühingu juht Ingrid Arro. Foto: Arvo Tarmula

Eesti Kultuurkapital koostöös Lääne Maavalitsuse ja Läänemaa Omavalitsuste Liiduga kuulutab välja kultuuripreemia “Kultuuripärl” kandidaatide esitamise Lääne maakonnas. Preemia eesmärk on tunnustada ja innustada kõrgvormis kunstide, rahvakultuuri ning kehakultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevate inimeste erialast pühendumist maakondades.

Preemia kandidaadiks võib esitada vastavas maakonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid, kellel on jooksval aastal silmapaistvaid teeneid oma maakonna kultuuri- ja spordielu edendamisel. Kandidaate võivad esitada kõik isikud ja organisatsioonid. Korraga võib esitada ainult ühe kandidaadi. Läänemaa ekspertgrupile tuleb esitada vabas vormis ettepanek või taotlus, milles peavad olema:

  • lühike kirjeldus kandidaadi loomingulistest või sportlikest saavutustest jooksval aastal;
  • kandidaadi tutvustus ja andmed (nimi, isikukood, aadress, telefon, e-post).

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 20. november 2015.

Kirjalikud ettepanekud palume saata e-posti aadressil laanemaa@kulka.ee või esitada taotlus E-KULKA kaudu.

Üleskutse Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistritele

Foto on illustreeriv
Foto on illustreeriv

Head käsitöömeistrid

Alates 2000. aastast on Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrid eksponeerinud ja müünud oma käsitööd jõulukuu esimesel nädalal Riigikogu hoone vestibüülis. Taoline ettevõtmine on kujunenud pikaajaliseks traditsiooniks, millest tänavu täitub väärikas 15 aastat.

Ka sel aastal on Võrumaa Omavalitsuste Liit saanud nõusoleku Riigikogu juhatuselt korraldada käsitöö näitus-müük Riigikogu hoone vestibüülis, sedapuhku 7.-9. detsembril 2015. aastal.

Sellest tulenevalt, kutsume Teid, head käsitöömeistrid, üles loovalt kaasa mõtlema ja oma tooteid esitama. Meie jaoks on oluline, et Teie käsitöö oleks kvaliteetne, omanäoline, innovatiivne, kuid samas ka Võrumaale omane.

Käsitööd saate esitada 29.-30. novembril 2015 Rõuge Ööbikuoru Külastuskeskusesse.

Täpsemat informatsiooni jagavad Teiega:

Lya Veski, tel 5552 3366; e-kiri lyaveski@hot.ee
Ülle Lehtsalu, tel 5635 1010; e-kiri UlleLehtsalu@gmail.com

Milano EXPO-l toimus Eesti toidu päev

Instagram @estoniaexpo2015

Milano EXPO-l toimus Eesti toidu päev “Best of Est Food, Rye and friends”, kus tutvustati autentset Eesti toitu.

“Kuna EXPO saab selleks korraks läbi, on see viimane võimalus sellel unikaalsel toidule pühendatud EXPO-l Eesti paviljonis veel autentset Eesti toitu esitleda. Räägime Eesti toidust ning kõigile külastajatele pakutakse Eesti maitseid iseloomustavaid rukkileiba ja suitsusauna sinki, kilu ja räime ning mõndagi muud,” ütles Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. “Loodame, et Eesti ekspositsioon on aidanud teadvustada Eesti olemasolu ja meie toidutraditsioone nii itaallastele kui ka teistele Eesti paviljoni külastanutele.”

Maaeluministeeriumi esindajad esinesid Eesti toidu päeva raames ettekandega Eesti toidust ning päeva jooksul toimusid külastajatele ja meediale Eesti toidutooteid tutvustavad esitlused, kus peatähelepanu oli suunatud rukki-, kala- ja lihatoodete tutvustamisele.

EXPO 2015 raames on toimunud mitmeid erinevaid Eesti toiduga seotud üritusi. 3.-5. augustini tähistati Eesti paviljonis rukkipäevi, EXPO-ülesel leivapäeval küpsetas presidendi peakokk rukkileiba nii Eesti kui teiste riikide hallides, Eesti taasiseseisvumispäeva puhul tutvustati Eesti aeglaselt lihaküpsetamise ja saunas suitsutamise traditsioone ning 10. septembril väikeõllesid ja kangeid alkoholitooteid.

Eesti toidu päeva Eesti paviljonis korraldab Maaeluministeeriumi tellimusel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Kuus kuud kestnud EXPO 2015 Milanos on pühendatud toidule moto all “Toita maailm. Energia eluks”. Tänaseks on Milano EXPO-l Eesti paviljoni külastanud üle 3 miljoni inimese.

Moostes toimus neljas Põlvamaa energeetikakonverents

IMG_770522. oktoobril leidis Mooste mõisa Folgikojas aset neljas Põlvamaa energeetikakonverents “Energeetiline isemajandamine – reaalsus või utoopia?”, kus muuhulgas tuli juttu Põlvamaale plaanitavast energiatõhusa ehituse ja looduslike kohalike ehitusmaterjalide tootearenduskeskusest.

“Rõõm on tõdeda, et Põlvamaal leidub inimesi, kellel on visioon muuta maakond energeetiliselt isemajandavaks ja olla selles valdkonnas eeskujuks kogu riigile”, sõnas maavanem Ulla Preeden konverentsi sisse juhatades ning tervitas kohale saabunud energeetikahuvilisi.

Konverentsi avaesinejaks oli endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, kes tõstatas oma ettekandes “Eesti Euroopas – täna ja homme” teemasid energeetikast kuni praeguse rändekriisini. “Energia teema pole enam nii kõrge profiiliga nagu eelmise kümnendi keskpaigas, kuna ainuüksi sõltuvus Venemaa gaasist on vähenenud”, viitas Kallas praegustele suundumustele Euroopa Liidus.

Loe edasi: Moostes toimus neljas Põlvamaa energeetikakonverents

Ruusmäe raamatukogus toimub kodulootund

Foto: rogosi.ee

Neljapäeval, 29. oktoobril algusega kell 12:30 toimub Ruusmäe raamatukogus kodulootund teemal “Rogosi mõis II maailmasõja ajal”. Külas on Hans Uba. Info: Sirje Moorus, tel 787 2243.

Rogosi mõisas on koduloomuuseum, kellatorn, muuseumikelder. Mõisas on võimalik ringi käia nii giidi juhendamisel kui omapäi. Täpsemalt vaata mõisa kodulehelt.

Lisainfot:

Rogosi mõisa kodulehelt
Haanjamaa Elu kodulehelt

Haanjamaa ootab sel nädalal traditsioonilisele suitsusaunanädalale

Foto: Piret Almiste

6.-9. augustini toimub Võrumaal Haanja vallas juba viies suitsusaunanädal. Saunasõbrad saavad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head „stepslivaba“ muusikat. Oodatud on kõik sauna ja kohaliku pärimuse huvilised, kes soovivad tutvuda traditsiooniliste suitsusauna tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga.

„Haanjamaa suitsusaunade omanikud on uhked oma saunadele ja jagavad rõõmuga oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega,“ ütles saunapäevade üks eestvedajaid Eda Veeroja. „Ja vana kombe kohaselt ei tohi vett, tuld ja saunaleili kellelegi keelata!“

Mõnus suitsusaunaelamus algab helgest meelest ja enese sisse vaatamisest, koos saunaperedega sauna kütmisest, ühisest söömaajast ja päevastest toimetustest ümber sauna. Lisaks toimuvad ka suitsusauna ja loomuliku eluviisiga seotud erinevad õpitoad.

Nädal algas täna, 6. augustil kell 12 Mooska talus saunateemalise pärimusmeditsiini õpitoaga ja saunas käiguga Ahto Kaasiku juhendamisel.

Reedel saavad Ööbiksaare talus huvilised õppida palgi tappimist ja varamist saunameistri Aivar Jallai juhendamisel. Alustuseks saab õppida palgi koorimist liimeistriga. Ööbiksaare palkmaja ehitajatel  on üle paarikümne aasta  kogemust, mida töötoas osalejatega jagatakse. Päev lõppeb Plaksi küla Tuulepesa talus kell 19 algava iloõdakuga, see tähendab laulu ja pillimänguga.

Suur saunapäev on aga laupäev, mil kohalikud pered teevad saunade uksed lahti. „Sel päeval on külalised kaasatud kõikidesse tegevustesse, mida tuleb ühel saunapäeval teha: puude ja vee tassimine, sauna kütmine, ühise toidu valmistamine, saunaskäik.  Nii veedetakse üks loomulik päev Haanjamaa saunas,“  ütles Veeroja. Päev algab kell 10 Haanja rahvamajas, kus saunapered ja külalised omavahel tuttavaks saavad.

Saunanädal lõppeb pühapäeval kohalikke suitsusaunu tutvustava ringsõiduga, mis algab kell 11 Plaani kiriku eest. Retk erinevate saunade juurde kestab 2-3 tundi. Kell 13 alustab Suurel Munamäel põnevate tegemistega kogu perele Suvõtarõ. Haanjamaa naiste eestvedamisel saab meisterdada, kõlab rahvamuusika ja pudrupada podiseb lõkkel.

Suitsusaunanädala korraldab koos saunaperedega MTÜ Haanja Kultuurikoda. Toetavad Vana Võrumaa kultuuriprogramm ja Eesti Kultuurkapital.

Nii õpitubadesse, saunapäevale kui ringsõidule on vajalik eelregistreerumine. Täpsem programm ja lisateave!

Ilmus esimene Haanja-Rõuge piirkonna ühisleht “Torniööbik”

Sel nädalal tuli trükist värske Haanja-Rõuge ajalehe esimene number. Lehe nimeks pandi Torniööbik: kahe valla tuntud sümbolid ühendati ning saadi häälekandja, kes näeb ja kuuleb kõrgelt tornist kõike, seda samas ka edasi kuulutades.

Torniööbik on korra kvartalis ilmuv valdade ja kogukondade häälekandja, kuhu oodatakse kaastöid mõlema valla tegusatelt inimestelt: omaloomingut, huumorit, mustvalget trükki kannatavaid pilte, mälestusi, kokkuvõtteid oma tegemistest ja muud. Kirjutades tuleb siiski arvestada leheruumi mõningase piiratusega.

Kaastöid järgmisesse lehte ootab lehe toimetaja Viivika kuni augusti lõpuni aadressile infoleht@rauge.ee.

Uut ajalehte saab lugeda siit: Torniööbik

Tulekul on V Haanjamaa suitsusauna nädal

Foto: Piret Almiste

Head suitsusaunahuvilised, tänavu toimub Haanjamaa suitsusauna nädal juba viiendat aastat järjest ja seekord 6.-9. augustil 2015.

Traditsiooniliselt on võimalik osa saada erinevatest suitsusauna teemalistest töötubadest, saunast ja saunakultuurist endast, suvõtarõst ning paljust muust.

Loe täpsemalt sündmuse 2015. aasta programmi lehelt ja anna oma tulekust korraldajale aegsasti teada!

Vaata lisaks: Haanjamaa suitsusauna nädala koduleheltsündmuse Facebooki leht ja Savvusann.ee

Vett, tuld ja saunaleili ei tohi kellelegi keelata!

Soome-ugri filmifestival FUFF II juba teist aastat järjest Tsiistres

10.-13. juunil 2015 toimub Tsiistres, Võrumaal linamuuseumi külakinos soome-ugri filmifestival FUFF II, kus tänavu jõuab ekraanile ligikaudu 60 filmi. Festivalil linastuvad filmid, mille autorid on soome-ugri filmitegijad ja/või mis käsitlevad soome-ugri teemasid. FUFF on eriline mitmes aspektis: esiteks, festival leiab aset Eesti piirialal, eemal suurtest tõmbekeskustest ning teiseks on festivalil hariv roll – lisaks filmivaatamisele on võimalik osa võtta soome-ugri väikerahvaste filmikunsti edendamisele suunatud stsenaristika töötubadest.

Festivali soome-ugri programm on jaotatud kaheks: võistlusprogrammis osalevad soome-ugri omariikluseta väikerahvaste filmid; programmi teises osas saab vaadata suuremate soome-ugri rahvaste – ungari, soome, eesti ja sel aastal ka saami filme.

Loe edasi: Soome-ugri filmifestival FUFF II juba teist aastat järjest Tsiistres

Parimad lõõtsamängijad valmistuvad Teppo võistumängimiseks

Algas Eestimaa parimate lõõtsamängijate registreerumine XXI Võru Folkloorifestivalil toimuvale traditsioonilisele teppo tüüpi lõõtsade võistumängimisele. Ühtlasi tähistatakse võistumängimisega pillimeistri 140. sünniaastapäeva. Väga pika ajalooga võistumängimine on 8.-12. juulini toimuva XXI Võru Folkloorifestivali „Millest rikkad, sellest helded“ üks tähtsündmus, kuhu igal aastal on kogunenud üle kolmekümne lõõtsamängija üle kogu Eesti. Sel korral toimub võistumängimine 11. juulil.

Tavapäraselt saab võistelda neljas erinevas kategoorias:

  • ALGAJAD – mängijad, kes on vaid aasta lõõtspillimängu õppinud;
  • NOORED – vanuses kuni 20 aastat;
  • TÄISKASVANUD – alates 21. eluaastast;
  • ÄSSAD – täiskasvanute klassis 1., 2. või 3. koha võitnud mängijad.

Mullu võitis võistumängimise Põlvast pärit Toomas Ojasaar, kel oli see juba kolmas võit selles võistlusklassis. Kolmekordne ässade klassi võitja pälvib lõõtsakuninga tiitli. Seega sai Toomas Ojassaarest üldse kolmas lõõtsakuningas lõõtsa võistumängimise pikas ajaloos Aivar Teppo ja Juhan Uppini kõrval.

Loe edasi: Parimad lõõtsamängijad valmistuvad Teppo võistumängimiseks

Haanja vald tunnustab parimaid õppureid, noorsportlasi, nende juhendajaid

Haanja vald korraldab piduliku vastuvõtu parimatele õppuritele, noorsportlastele ja nende juhendajatele.

Vallavanema pidulik vastuvõtt toimub juba kaheteistkümnendat korda. Tänavu tunnustatakse 41 noort inimest ja 21 nende juhendajat.

Vastuvõtt toimub Suurel Munamäe. Pärast pidulikku vastuvõttu toimub  kell 18 Suure Munamäe vabaõhulaval Birgit Sarapi ja Mihkel Matiiseni kontsert, kutsututele on kontsert tasuta.

Juri Gotmans
Vallavanem

Tanel Padar ja Tarvo Valm annavad kontserdi Plaani Karjamõisas

Tanel Padar on nimi Eesti muusikataevas, mis tutvustamist ei vaja. Ja seesama Tanel tuleb mahedal suveõhtul külla, Plaani külla, kaasas kitarr ja bändikaaslane Tarvo. See saab olema akustiliselt vahetu ja kaasakiskuv kohtumine meestega ansamblist The Sun, kust ei puudu suurimad hitid ja mõnus huumor.

Pole kahtlustki, et sel õhtul tulevad teiste seas esitamisele ka lood “Kuu on päike”, “Nii siis jääbki” ja “Võta aega”, mis on paljude armastatud hittide seas kindlal kohal Eesti muusika kullafondis. Lisaks bändi raudvarale saab kindlasti kõlama ka nende uuem kraam eesotsas värskeima looga “Võit nagu valatud”. Olete oodatud!

Maalilisel Haanjamaa maastikul asetsev Plaani Karjamõis võlub omalaadse savihoonetest ümbritsetud sisehooviga, mis loob suurepärase õhkkonna ja mõnusa olemise ainulaadsete muusikaelamuste nautimiseks. Plaani Karjamõis asub Plaani külas Haanja vallas Võrumaal. Plaani kiriku juurest juhatavad kontserdipaika viidad.

Ürituse lisainfo ja pildid Plaani Karjamõisa Facebooki lehelt ja kodulehelt.

Suve alguse kontsert Suurel Munamäel

Võrumaal Haanjas asuval Suurel Munamäel saab suve jooksul mitmeid kontserte ja etendusi nautida. Seekord teevad otsa lahti hr Mihkel Mattisen ja pr Birgit Sarrap (endisega nimega Õigemeel).

Suve alguse kontsert Suurel Munamäel toimub juba teisipäeval, 2. juunil 2015 algusega kell 18:00.

Pilet 5 €,
õpilastele ja pensionäridele 2 €

Olete oodatud!

Rõuge valla X laulu- ja tantsupidu “Kauges külas”

Reedel, 22. mail rõkkab kevadine Järvesaar Võrumaal Viitinas juba kümnendat korda rõõmsatest laulu- ja tantsuviisidest.

Uuenenud tantsupõrandaga laululaval esinevad valla lauljad ja tantsijad mudilastest memmedeni, põlvepikkustest poisikestest täismeesteni, kaasa löövad laste lauluvõistluse vanemate vanuserühmade võitjad!

Peole eelneb rongkäik Viitina mõisahoone juurest algusega kell 18.30. Ootame kõiki rongkäigule ja peole kaasa elama!

Kehakinnitust pakub MARU KÄRU – kiirtoit ratastel.

Kontserdielamuse eest saad korjanduskarpi vabatahtliku annetuse poetada! Tule kindlasti, sest maailm heliseb!

Üle-eestilisest talgupäevast võtavad täna osa kümned tuhanded talgulised

Täna toimub kõikjal Eestis Teeme Ära talgupäev, millest võtavad osa kümned tuhanded  eestimaalased. Tänavu korraldatakse talgupäeva raames 1754 talgut, kuhu on varahommikuse seisuga registreerunud üle 23 400 talgulise. Talgupäeva meeskond kutsub kõiki inimesi vaatamata jahedale ja kohati vihmasele ilmale kodudest välja tulema, et kaasa aidata kodukandi ning kogukonna elu edenemisele.

Enim talguid korraldatakse täna Harjumaal ja Tallinnas, kuhu plaanitud 410 talgule on end kirja pannud üle 6700 inimese. Talgupealinna tiitlit on kindlustamas taas Saaremaa, kus toimub 188 talgut, millele on registreerunud üle 2200 talgulise. Pärnumaal on end osalejana kirja pannud samuti üle 2000 talgulise, Tartumaal üle 1800 talgulise. Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Läänemaal, Järvamaal ja Valgamaal on registreerunud rohkem kui 1000 talgulist.

Talgupäeva meeskond ja Päästeamet kutsuvad järgima ohutusnõudeid, et tagada talgutel nii tule- ja veeohutus kui ka tööohutus. Lõhkekeha või seda meenutava objekti leidmisel ei tohi seda puudutada, vaid tuleb minna kaugemale ja teavitada koheselt Päästeametit numbril 112. Kui talgulised avastavad katmata luukidega kaeve või muid ohtlikke rajatisi, soovitatakse neist teada anda päästeala infotelefonile 1524. Talgutel veekogude ääres tuleks tähelepanelikult jälgida lapsi.
Talgupäev algab enamikus talgupaikades kell 10 või kell 11, mõned talgud algavad ka lõunal ja mõned peetakse lähematel päevadel. Tänavu korraldatakse mitmeid tuleohutusega seotud talguid, samuti toimub talguid mereäärsetes paikades ning tänaseni saab kodudest ära tuua ka kasutuskõlblikke  värvijääke. Täpsema info kasutuskõlblike värvijääkide kogumise tingimuste ja vastuvõtu kohtade osas leiab siit.

Algas heategevuslik värvijääkide kogumise ja taaskasutuse aktsioon

18. aprillil algas Teeme Ära talgukevade raames koostöös Vivacoloriga ellu kutsutud heategevuslik aktsioon, mille eesmärk on innustada eestimaalasi koguma kodudest kokku oma kasutuskõlblikud vesialuselised värvijäägid ja annetama need taaskasutamiseks koduta loomade varjupaikadele ja Tallinna Loomaaiale. Värve saab ära tuua ja annetada taaskasutuseks 18. aprillist kuni 2. maini Eestimaa erinevais paigus. Lähemat teavet värvijääkide kogumise ja taaskasutamise aktsiooni kohta leiab talguveebist.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et värvijääkide kogumise algatusel on kaks olulist eesmärki. “Esiteks võimaldab see aktsioon laiemalt teadvustada, et värvidele, mis muidu kasutult seisavad ja vananevad, saab anda uue elu. Teiseks aitab see tuua inimeste teadvusse, et riknenud ja kasutuskõlbmatute värvidega kaasneb keskkonnaoht ning selle vältimiseks on vajalik viia need jäätmejaamadesse ja kogumispunktidesse,” selgitas Tüür.

Talgukevade raames kogutud kasutuskõlblike värvijääkidega on plaanis aidata kodutute loomade varjupaikasid ja Tallinna Loomaaeda, et talgupäeval saaksid talguliste abiga üle värvitud vajalikud hooned ja ruumid, kus elavad loomad ning tegutsevad nende hooldajad. Algatusega on kaasa tulnud Tallinna Loomaaed ning Pärnu, Rakvere, Viljandi, Valga ja Võru kodutute loomade varjupaigad.

Loe edasi: Algas heategevuslik värvijääkide kogumise ja taaskasutuse aktsioon

Homme toimub juba 19. Vaskna järve jooks

Kolmapäeval, 22. aprillil 2015. aastal toimub Võrumaal Haanja vallas järjekorras juba 19. ümber Vaskna järve jooks. Jooks on liitunud Võrumaa pikamaajooksu sarjaga ning tegemist on sarja I etapiga. Distantsi pikkus on ca 7,5 km ja põhijooksu ühisstart on algusega kell 19:00, start ja finiš on Haanja Kooli spordiväljakul.

Täpsem info:

Võrumaa Spordiliidu kodulehelt

Facebookist – 19. Vaskna järve jooks

Vaata ka: Juhend ja Rajaskeem

Nimekonkurss Haanja ja Rõuge valdade ühisele ajalehele

Veel selle aasta esimesel poolel täitub paljude Rõuge ja Haanja inimeste suur soov: tehakse valmis esimene number mõlema valla elust pajatav ajaleht.

Uuele lehele on tarvis väärilist nime, mille leidmiseks kuulutatakse välja nimekonkurss. Nimele piiravaid tingimusi ei seata, kuid see võiks kajastada valdade nimesid.

Ettepanekud palutakse edastada e-posti teel aadressile infoleht@rauge.ee, telefonil 5631 8732 (Viivika Nagel) või toimetada Haanja või Rõuge vallamaja kantseleisse hiljemalt neljapäeval, 7. mail.

Koos ajalehe nime ettepanekuga pange kindlasti kirja idee autor(id). Oodatud on ka lehe päise kujunduse mõtted, mis võivad olla ka käsitsi visandatud idee tasemel.

Mõlema valla esindajatest koosnev meeskond vaatab kõik nimepakkumised läbi ja valib nende hulgast sobivaima.

Ajaleht hakkab ilmuma neli korda aastas ja on kõigile lugejatele tasuta. Suure ajalehega paralleelselt jäävad käima ka kiiremaid teateid edastavad valdade senised infolehed.

Rogosi mõis sai peahoone trepi renoveerimiseks raha

Kultuuriministeeriumi Mõisakoolide programm otsustas rahastada Haanja Vallavalitsuse taotluse Rogosi mõisa peahoone trepi renoveerimiseks.

Trepi renoveerimisega paraneb peahoone välisilme ning see võimaldab parema juurdepääsu peahoone saalile ning teistele ruumidele.

Peahoone saalis toimuvad mitmed üritused, Unustatud Mõisapäevad, kontserdid, infopäevad jne. Peahoone saali kasutajateks on Haanja Vallavalitsus, hallatavad asutused, MTÜ-d ning piirkonna elanikud.

Renoveerimistööde maksumus kokku on 17 527 eurot, sellest 14 897 eurot on eraldatud Mõisakoolide programmist ja 2 630 eurot Haanja valla oma osalus.

Renoveerimistööd on kavandatud käesoleva aasta teisel poolel.

Südamenädala tegevused Lääne-Virumaal

Maavanema üleskutse – liikuda saab aastaringselt ja igal pool. Autor: Ain Liiva

Eestis juba 23. korda toimuv südamenädal kutsub südmehaigustesse haigestumist liikumise abil ennetama. Lääne-Virumaal on südamenädala tähistamisega liitunud mitmed omavalitsused – nädala jooksul korraldatakse tervisekõnde, jookse, treeningute tutvustusi ning loenguid.

Lääne-Viru Maavalitsuse tervisedendaja Kaidy Aljama sõnul on südamehaiguste peamised riskitegurid vähene liikumine, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, vähene puu- ja köögiviljade ning liigne soolatarbimine. Eemisel aastal läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu kohaselt on jätkuvalt probleemsed eestimaalaste kehalise aktiivsuse näitajad. Üldse ei tegele tervisespordiga 39 protsenti meestest ja 32 protsenti naistest, kuigi nad seda tervise tõttu teha saaksid.

Tervisedendaja ütlusel sobivad tervisetreeninguks kõige paremini kepikõnd, sörkjooks, kiire kõnd, ujumine, jalgrattasõit, tantsimine, sõudmine, uisutamine ja rulluisutamine. Kehaline aktiivsus normaliseerib vererõhku, vähendab “halva” ja suurendab “hea” kolesterooli taset, langetab tromboosiriski, kehakaalu ning parendab meeleolu.

Lääne-Viru maavanem Marko Tormil on heameel, et südamenädal aitab enam teadvustada liikumise ja aktiivse elustiili vajalikkust. “Tänapäeval on paljud meist kiire elutempo ja erinevate kohustuste küüsis. Liikumine ja värskes õhus, perega koos, veedetud aeg aitab maandada pingeid, suurendab õnnetunnet ja parandab tervist. Võime liikuda ja tunda ennast hästi on kingitus ja võimalus, mitte kohustus. Sellisena tulebki seda võtta ja väärtustada,” mõtestab südamenädala lahti maavanem Marko Torm. “Kindlasti on meil paslik oma südame peale mõeldes meelde tuletada ka alkoholi tarvitamisega seotud ohte. Alkohol ei tohi muutuda harjumuseks ja igapäevase elu osaks. Mahl ja vesi maitsevad tööpäeva lõppedes väga hästi.”

Loe edasi: Südamenädala tegevused Lääne-Virumaal

Otepää Gümnaasium osaleb Samsungi Digipöörde programmis

Otepää Gümnaasiumi õpilased kooli keelteklassis PISA-testi sooritamas

Kooliuuendusprogramm “Samsung Digipööre” toimub Eestis juba teist aastat. Selle eesmärgiks on toetada koole elukestva õppe strateegia ühe eesmärgi – digipööre elukestvas õppes – saavutamisel. Valga maakonnast osaleb selles projektis pilootkoolina Otepää Gümnaasium.

Samsung Digipöörde programm on personaalsete nutiseadmete (tahvel- ja sülearvutid või nutitelefonid) igapäevane rakendamine erinevate õppeainete õppetöös. Tasuta koolitusi ja nõustamist programmis osalevatele koolidele viivad läbi Samsung Electronics Baltics ja Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi haridustehnoloogia keskuse töötajad.

“Programm on Eesti koolides ülipopulaarne ning seetõttu tuli sellele kandideerida,” selgitas Otepää Gümnaasiumi direktor Külle Viks. “Taotlusi hindas haridus- ja tehnoloogiaekspertidest koosnev žürii, kokku osaleb programmis 12 kooli.” Digipöörde programmis osalemine sai toimuma suuresti kooli õppealajuhataja Anneli Vetka eestvedamisel.

Programmi võitnud kool saab auhinnaks 10 000 euro väärtuses Samsungi digiseadmeid.

Otepää Gümnaasium on digipööramise seadnud üldise kooliarenduse teenistusse, sidudes digipöörde eesmärgid igapäevase õppimise ja õpetamisega. Koolile on oluline kogemuste jagamine ning koolituse läbiviijate juhised ja nõuanded just oma kooli eesmärkidest ja õppekavast lähtudes.

2014. aastal osales koolituses 8 pilootkooli üle Eesti, eelmisel aastal oli Samsung Digipöörde kõige edukam Valga Vene Gümnaasium.

Täiendav info Digipöörde kohta.

Tartus algas loomelaager Nordic Baltic Songwriters Summit

Eile algas Tartus rahvusvaheline loomelaager Nordic Baltic Songwriters Summit. 25. aprillini kestev laager on suunatud laululoojatele Põhja- ja Baltimaadest. Laagrit viivad läbi laululoojad, kultuurikorraldajad ja rändavad muusikud Brett Perkins (USA/Taani) ja Annika Fehling (Rootsi). Brett on ka Copenhagen Songwriters Festival’i ning Annika Gotlandil toimuva autorilaulufestivali Visbyfestivalen juht.

Loomelaagri peamisteks töömeetoditeks on voogkirjutamine (flow-writing) ja kooskirjutamine (co-writing). Annika Fehlingu sõnul on need tõhusad vahendid loomingulisest isolatsioonist väljumiseks. “Paljud autorid ja rändavad muusikud töötavad valdavalt omaette. Loomelaager annab võimaluse ammutada teineteiselt inspiratsiooni, annet ja kogemusi. See on loominguline, uudne ja väga lõbus!” sõnas Fehling.

“Aegade jooksul on laagritest alguse saanud hulgaliselt uusi algatusi: salvestatud ja avaldatud loomingut, ühiseid kontsert-tuure ning jätkuvaid pikaajalisi koostööprojekte ja sõprussuhteid,” nendib Listening Room Songwriters Retreat’ide algataja Brett Perkins. Laagri toimise alusena toob Perkins esile erinevate muusikažanride ning erineva tausta ja tasemega loovisiksuste vahelise ühtsustunde tekitamise. Sellele viitab ka deviis “Community Through Co-Writing”. 14 aasta jooksul on laagrites osalenud üle 1000 laulukirjutaja. Eestis toimub laager esmakordselt.

Nordic Baltic Songwriters Summit’i lõppkontsert toimub 25. aprillil kell 20 Tartu Songwriters Club’is (Supilinna Kikerkohvik, Emajõe 1A).

Nordic Baltic Songwriters Summit on autorilaulufestivali Mailaul aastaprogrammi osa. Laagri toimumist toetavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Tartu linn.