Budapesti eeslinnas Erd toimunud seitsmendal rahvusvahelisel sumoturniiril, kus osales seitsmes vanuseklassis 268 sumotorit kümnest riigist (EST, GBR, HUN, ITA, NOR, POL, RUS, SUI, UKR), esinesid edukalt Eesti noored sumomaadlejad, tuues koju 19 medalit (7 kulda, 5 hõbedat ja 7 pronksi). Kuna võistluste reglemendi kohaselt tohtis võistelda kahes vanuseklassis, siis ei jätnud eestlased seda võimalust kasutamata. Nii võitsidki enamus meie noortest kaks medalit. Medalita ei jäänud ükski pika ja väsitava bussireisi läbi teinud sportlane.
Võitjad Avinurmest olid:
Adrian Matso – PU14-65kg I koht ja MU16-65kg VII koht
Antero Kaldma – MU16-95kg III koht ja MU18-90kg V koht
Pathricia Matso – NU16+65kg I koht ja NU18+70kg III koht
Sillaotsa muuseumi töötegijate eestvedamisel saab reedel, 1. veebruaril kell 14-17 Märjamaa kogudusemaja õuel näha, kuidas küünlaid tehakse ning iga soovija saab endale küünla ka ise valmistada. Küünalde valmistamiseks vajalik on kohapeal olemas.
Sündmus on kõigile tasuta.
Huvilised, pange end soojalt riidesse ja tulge osalema!
Püügivõistlus Rõuge Purakas toimub Rõuge Suurjärvel laupäeval, 9. veebruaril 2013. Kalapüügivõistlus käib kõige raskema kala püüdmise peale. Lisaks toimuvad püügivõistluse ajal pealtvaatajatele ja lastele erinevad talimängud ning –võistlused.
Inspireerituna tuntud telesaatest kinkis Kärdla Nukuteatri rahvas 1998. aastal teatri asutanud Lea Sibul-Poolale päris oma pingi, mis paigaldati Kärdlas Uuel tänaval asuva Kärdla Nukuteari maja ette, mida proua peab oma teiseks koduks.
Lea Sibul-Poola on juba üle poole sajandi olnud aktiivne harrastusnukuteatri viljeleja, õpetaja ja nukumeister. Põhjus, miks ta aastaid tagasi nukkudega mängima hakkas, olid haiged lapsed, kes vajasid peale sanatooriumi ravi tuju tõstmist. Nukuteater koosneb teatri kunstilise juhi Lea Sibul-Poola ümber koondunud nukuteatrihuvilistest koolinoortest Hiiumaal.
Kärdla Nukuteatril on statsionaarne mängupaik, peamiselt mängitakse lasteaedade ja koolide lastele. Repertuaaris on ülekaalus sirmiteatrilavastused, viimastel aastatel on lisandunud uuenduslikke nukulavastusi. Alates 1999. aastast korraldab Kärdla Nukuteater iga-aastast nukufestivali Suur Sirmik, kus osalevad nukuteatrid mujalt Eestist.
Valgamaa Arenguagentuur korraldab 5. veebruaril kell 10.00-17.00 aadressil Kungla 15 (Valgamaa Puuetega Inimeste Kojas).
Koolituse teemad:
Ettevõtjad ja ettevõtted, FIE, OÜ, AS, TÜ, UÜ ja MTÜ. Registreerimise ja alustamise protseduurid. OÜ asutamine ilma sissemaksuta.
Uus perekonnaseadus ja ettevõtlus.
Raamatupidamine ja maksuarvestus FIE-l ja juriidilisel isikul, FIE erikonto probleemid põllumeestel ja metsaomanikel. Abikaasa ravikindlustus.
Ettevõtluses teenitud raha kasutamine isiklikuks tarbimiseks FIE –l ja OÜ omanikul. Mida saab ettevõtluse kuludesse kanda? Kulude dokumentaalne tõendamine.
Uuemad kohtulahendid ja maksuameti viimaste aastate praktika.
FIE ettevõtte üleandmine ja pärandamine. Ettevõtluse lõpetamine. Pankroti ABC.
Lektoriks on kogenud ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna, kes on ka paljude ettevõtlusalaste käsiraamatute autor. Tema ettepanekul on õigusaktidesse viidud üle 50 muudatuse, tema loengutes on osalenud rohkem kui 5000 inimest.
Koolituse maksumus on 20 eurot (sh lõunasöök).
Täiendav info ja registreerimine kuni 31. jaanuarini telefonil 767 9800 või e-posti aadressil koolitus@arenguagentuur.ee.
Laimjala valla eakate uusaasta pidu toimub 26. jaanuaril 2013 algusega kell 12.
Eeskavas: LAULULAPSED Kahtla koolist ja ansambel “VALLATUD KURVID”.
Toimub väike filmilinastus ja tantsuringis keerutamine, puhutakse juttu tervislikust toitmisest. Buss aitab kohale tulla ja laiali minna.
Kaasa võtta hea tuju. Peosöök tuuakse valla poolt lauale!
Avinurme Vallavalitsus kutsub tublisid sportijaid kaasa lööma selleaastastel Peipsi talimängudel Mikitamäel, 9. veebruaril. Kes tunneb, et tahab mängudel Avinurme lipu all kaasa lüüa siis kõik huvilised on väga oodatud. Tutvu alloleva juhendiga ning kui leiad endale sobiva ala siis teata osalemissoovist tel +372 339 7483 või +372 5626 1650 või mailiaadressil kultuur@avinurme.ee.
Osalemissoovist teata hiljemalt 28. jaanuariks!
Emmaste Avatud Noortekeskuses linastub neljapäeval, 24. jaanuaril 2013 algusega kell 18 Ain Mäeotsa film “DEEMONID”. Pilet 2 €.
Ain Mäeotsa film “Deemonid” on katse vaadata hasartmänge ja kasiinot hasartmängusõltlase vaatepunktist – läbi kolme väga erineva inimese loo. Need lood põhinevad tegelikkuses aset leidnud sündmustel ja reaalsete inimeste kogemustel. “Deemonid” on tragikoomiline lugu valedest, mida inimesed sageli endale ise räägivad. Vaata treilerit:
Režissöör Ain Mäeots, stsenaristid Ain Mäeots ja Toomas Tilk, operaator Elen Lotman, kunstnik Tiiu-Ann Pello, produtsent Anneli Ahven, peatootja Kopli Kinokompanii, kaastootja Exitfilm, osades: Tambet Tuisk, Ain Lutsepp, Ene Järvis, Evelin Võigemast, Mait Malmsten ja Eva Püssa. Film esilinastus sügis 2012.
Teisipäeval, 22. jaanuaril 2013 algusega kell 12 toimub Harjumaal Anija vallas Alavere rahvamajas loeng “Turvalisus”, mida viivad läbi piirkonna- ja noorsoopolitseinikud. Info tel +372 523 4627.
Kolmapäeval, 23. jaanuaril kell 18.00 toimub Pähklimäe Terviseradadel juba viiendat korda õhtune suusasõit.
Arvestust peetakse kolmel distantsil: 1.5 km, 3 km ja 6 km. Auhinnalised kohad selgitatakse välja 15. vanuserühmas. Kõige nooremasse gruppi kuuluvad alla 10- aastased poisid ja tüdrukud, kellest igaüks saab magusa auhinna. Narva õhtune suusavõistlus toimub vabatehnikas.
Õhtuse suusavõistluse viib läbi Narva spordiklubi Äkke koostöös Narva linnavalitsuse kultuuriosakonnaga, Eesti Kultuurikapitaliga, Narva spordikooliga „Energia“, sporditarvete kauplusega “Fishsport” ja hotelliga “Europe”.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit pöördus Riigikogu kultuurikomisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole kirjaga, milles avaldab muret puidutöötlemise alase rakenduskõrghariduse tuleviku pärast.
Riigikogu kultuurikomisjoni menetluses oleva Kutseõppeasutuse seaduse eelnõu (331 SE I) § 59 jõustamisel muutmata kujul sisuliselt lõpeb Eestis puidutöötlemise alane rakenduskõrgharidusõpe. Seonduvalt seaduseelnõuga on oht, et juba käesoleval aastal lõpeb vastuvõtt puidutöötlemise erialale täna ainukesena puidutöötlemisalast rakenduskõrgharidust andvas Võrumaa Kutsehariduskeskuses (VKHK) ja alates 2016. aastast ei sisene tööturule enam vajaliku haridusega juhtivspetsialiste.
Alates 2004. aastast on Võrumaa Kutsehariduskeskuses vastava hariduse saanud 204 spetsialisti. Vilistlasuuring näitab, et nendest 62% töötab tööstusettevõtetes ja on hästi toimetulevad.
Samuti on VKHK-s võimalik omandada rakenduskõrgharidus nii puidutöötlemise kui ka mehhatroonika erialal. Kõrge automatiseerituse tõttu on puidutööstusettevõtetes mõlema eriala spetsialistid ning nende koostöö hädavajalikud.
Regionaalsest aspektist on Lõuna-Eestis asuva puidutööstuse jaoks tähtis lähedalasuv õppebaas, sealt praktikale tulevad õppurid ning tööturule suunduvad head spetsialistid.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit leiab, et rakenduskõrgharidusõppe vajalikkus puidutöötlemise erialal on ennast tõestanud ning peab jätkuma, olema vähemalt sama kvaliteetne kui täna ning kättesaadav õppidasoovijatele ka tulevikus. Liit avaldab soovi osaleda seaduseelnõu menetlemise faasis, et koostöös kultuurikomisjoni ja asjassepuutuvate ministeeriumide ning koolidega leida lahendus, mis tagaks puidutöötlemisalase rakenduskõrghariduse jätkamise ilma ajalise pausita ja hariduskvaliteeti vähendamata.
Metsa- ja puidusektoris saab tööd üle 30 000 inimese. Sektoris toodetav lisandväärtus on töötleva tööstuse suurim, ligi 400 miljonit eurot aastas. Puidupõhiste toodete eksport moodustab 1,4 miljardit eurot aastas, olles pea ainuke Eesti väliskaubandusbilansi tasakaalustaja.
Lisainfo: Ott Otsmann, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht, tel 5032 552, e-post ott.otsmann@empl.ee
“Eestis on ametkondade jagunemises täna tasakaal paigast ära,” kinnitas Viljandi maavanem Lembit Kruuse tänasel maakonna arengustrateegia arutelul. “Riigiametite regioonidessetagasitoomineon ainuõige samm. Võib ka öelda, et nende loomulikku keskkonda tagasitoomine,” selgitas Lembit Kruuse.
“Vaatame näitena ühte põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi ettepanekut Rahvakultuuri keskuse toomisest Viljandisse. Rahvakultuuri keskus asub Tallinnas Lasnamäe servas ning selle praegust asukohta on raske põhjendada. Rahvakultuur ise elab aga seal, kus elab eestlus oma täies hiilguses – kindlasti Viljandimaal. Rahvakultuurikeskust on Viljandis toetamas ja juba ees ootamas Eesti Pärimusmuusika Keskus, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, teater Ugala, Viljandi Muuseum, ERM-i Heimtali Muuseum, Mulgi Kultuuri Instituut jne. Viljandi on juba praegu rahvakultuuri pealinn,” selgitas Kruuse.
“Ametite väljaviimised maakondadest ei ole ju olnud loomuliku arengu tulemus, vaid sihilik tegevus. Sama meetodit kasutades saame ja peamegi nüüd ise regionaalset arengut vastupidiselt suunama. Tänaseks ei saa olla takistuseks inimeste liikumine, sest teekond Tallinnast Viljandisse on sama pikk kui Viljandist Tallinnasse”, sõnas Kruuse.
Esmaspäeval, 14. jaanuaril toimusid PPA Rakvere jaoskonna lasketiirus Vabadussõjas Rakvere vabastamise aastapäeva tähistamiseks peetavad kolmandad laskevõistlused, kus viiskümmend koolinoort ja täiskasvanut linna ametkondadest kasutasid võimalust tutvuda laskespordiga.
Koolinoorte võistkondade seas võitis 284 silmaga 400-st võimalikust Rakvere Eragümnaasiumi 11. klassi võistkond, kes edestas vaid kahe punktiga Rakvere Gümnaasiumi Teletupsude võistkonda.
Võidukasse Rakvere Eragümnaasiumi võistkonda kuulusid Harri Ollin, Katrin Pent, Sten Neudorf ja Gert Linnart, Rakvere Gümnaasiumi Teletupsude võistkonda Brita Saar, Karl Anton, Andres Kert ja Janar Kukk.
Kolmandaks jäi 250 silmaga Rakvere Gümnaasiumi võistkond A-rühm koosseisus: Rainer Vidder, Uliyan Kiselev, Rivo Reisukel ja Melissa Tedrekin.
Ka mullu võitis võistluse Rakvere Eragümnaasium Rakvere Gümnaasiumi ees.
Täiskasvanute seas võitis Rakvere Politseijaoskonna võistkond 328 silmaga, jättes teiseks kaitseliidu Viru Maleva ja kolmandaks Rakvere Linnavalitsuse võistkonna.
Lasti harjutust 10 lasku õhupüssist püsti asendist 10 meetri distantsil. Aega võistluslaskudeks oli kümme minutit. Enne võistlusseeriat oli kõigil kasutada kümme proovilasku. Paremust määrati neljaliikmeliste võistkondade arvestuses.
Võistluste peakohtuniku Viru maleva kaitseliitlase Hannes Reinomägi sõnul kujunes võistlus huvitavaks ja osalistele põnevaks ning väärib traditsiooniks kujunemise au, täites edukalt püstitatud eesmärgi.
Laskevõistluse korraldasid koostöös Kaitseliidu Viru malev, Rakvere politseijaoskond ja Rakvere Linnavalitsus.
Eesti Korteriühistute Liit võõrustas koostööprojekti raames sel nädalal Norra kolleege – külas olid Norra Korteriühistute Liidu osakonnajuhatajaHenning Lauridsen ning sealse liidu koolitusjuht Helle Wiberg. Lisaks kohtumistele jõuti uudistada ka mullust parimat renoveerimisprojekti,korteriühistut Liivalaia 40, mis külalistele muljet avaldas. “Tallinnas nagu Osloski, on erinevas seisukorras maju – nii neid, mis kenasti korda tehtud kui ka neid, mis hädasti renoveerimist vajaks,” tõdes Norra Korteriühistute Liidu osakonnajuhataja Henning Lauridsen.
Tema sõnul pole Norras riiklikke toetusi majade renoveerimiseks ette nähtud, kuid aastakümnete pikkune omanikuks olemine on õpetanud inimesi oma vara eest hästi hoolt kandma ja seetõttu ollakse maja heast käekäigust väga huvitatud. Norra korteriühistud pakuvad oma kogemusi energiasäästliku ja tänapäevase renoveerimise vallas kasutamiseks ka Eesti kolleegidele – kuigi energiasäästust ei räägita seal mitte majanduslikel põhjustel (energiahinnad on madalad), on teemaks keskkonnateadlikkus. “Uued hooned on mõistagi ehitatud juba energiasäästu tänapäevaseid nõudeid silmas pidades,” kõneles Lauridsen. Siiski on norrakatel ja eestlastel ka sarnaseid muresid – noori on raske ühistute tegevusse kaasata. “Kuid Eestis päris palju kasutatud võimalus õppida töö kaotuse korral korteriühistu juhiks ja kujundada sellest uus karjäär tundub päris huvitav,” hindas Helle Wiberg.
“Teineteise praktilistest kogemustest on õppida mõlema organisatsiooni liikmetel ning seetõttu on Eesti ja Norra korteriühistute katusorganisatsioonid asunud uute koostööprojektide arendamisele,” ütles Eesti korteriühistute liidu välissuhete ja projektide juht Anu Sarnet.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Narva Kutseõppekeskuses (Narva KÕK) alustatakse esmaspäevast, 14. jaanuarist avalduste vastuvõttu veebruaris õppega alustavatesse õppegruppidesse. Esmakordselt hakatakse Narvas uue õppekava alusel automaalreid välja õpetama.
Narva KÕK-is võetakse sel talvel uusi õpilasi vastu viiele erialale – automaalri (pindade töötleja ja värvija), kelneri, müügikonsultandi, tarkvara arenduse tugitehniku ja turismikorralduse õppesse. Kõigile viiele erialale saavad kandideerida keskhariduse omandanud isikud.
Esmakordselt alustatakse Narva KÕK-is automaalrite õpetamist, õppeajaga üks aasta.
„Meie õppekeskuse traditsioonilisel talvisel vastuvõtul on valdavalt lühema õppeajaga erialad,” ütles Narva Kutseõppekeskuse õppedirektor Riina Veidenbaum. „Erialade õppekavade arendusega oleme aasta-aastalt suurendanud erialade valikut ja õppimisvõimalusi. Kooli õppekavadega saab tutvuda kooli kodulehel,” lisas Veidenbaum.
SA Perekodu asenduskodu peremaja Väikemõisas. Foto: Viljandi Maavalitsus
Eesti Kodukaunistamise Ühendus viis läbi konkursi “Energiasäästlik kaunis kodu 2012”, kus eksperdid hindasid üheks üleriigiliseks võitjaks sihtasutuse Perekodu asenduskodu peremajad Väikemõisas.
Eesti Kodukaunistamise Ühenduse (EKKÜ) komisjoni töös osalenud Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialisti Jane Lumiste sõnul on ekspertidelt saadud tunnustus igati positiivne. Tema jutu järgi on SA Perekodu peremajad Viljandimaal hea näide energiasäästlikest avaliku ja kolmanda sektori objektidest.
“Need majad on teistele eeskujuks. Ennekõike uute ühiskondlike objektide planeerimise juures tuleks arvestada seda, et hooned oleks energiasäästlikud ja/või taastuvenergiat kasutavad, sest sisuliselt omavalitsused või riik peavad ju neid objekte üleval pidama,” rääkis Jane Lumiste. “Pigem juba olemasolevate objektide renoveerimise puhul kerkib tihti küsimus, kas investeering on tulu või kulu. Seega tasub kindlasti uurida erinevaid võimalusi, kuidas rahastada energiasäästu- või taastuvenergia lahendusi. Kindlasti peaks kaaluma Kredexi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt pakutavaid variante ning teisi programme.”
Saarepeedi vallas Väikemõisas asuvad SA Perekodu asenduskodu kaks peremaja on projekteeritud passiivmaja põhimõtetest lähtudes. Lihtsa traditsioonilise vormiga, kaldkatusega ühekorruselise hoone aknad on kolmekordsete pakettklaasidega. Hoone suuremad aknad on suunatud päikese poole ja varustatud päikesesirmidega. Hoonet köetakse õhk-vesi soojuspumba abil ning ruumides on ka vesipõrandaküte. Ventilatsioon on lahendatud soojustagastiga ventilatsiooniagregaatidega. Katusel on ette nähtud sooja vee tegemiseks päikesekollektorid, kuid praegu neid veel paigaldatud ei ole.
SA Perekodu asenduskodu peremaja Väikemõisas. Foto: Viljandi Maavalitsus
Konkurss “Energiasäästlik kaunis kodu 2012” toimus mitmel tasandil. Esiteks pakuti konkursile välja üle Eesti 24 erinevat objekti. Seejärel toimus maakondade esindajate ühine komisjoni istung, mille käigus tutvuti kõigi maakondadest esitatud nominentidega ning valiti välja need 12 objekti, mis saadeti edasi konkureerima lõppistungile.
Jane Lumiste sõnul oli lõppistungi eesmärk kaasata laureaatide valimisse eksperdid ning saada neilt ühtlasi soovitusi võimalikuks konkursi jätkamiseks 2013. aastal. Ekspertideks olnud Maailma Energeetika Nõukogu volinik Einar Kisel, volitatud ehitusinsener ja energiaaudiitor Margus Sarmet ja diplomeeritud energiaaudiitor Aare Vabamägi lähtusid oma
hinnangu andmisel eelkõige ehitiste energiatõhusa ehitamise põhimõtetest või nende energiatõhusamaks muutmise potentsiaali ärakasutamisest, arvestades iga objekti puhul konkreetset olukorda.
Eksperdid tõstsid esile ja tunnistasid üleriigilisteks võitjateks Roela Noortemaja Lääne-Virumaal (renoveeritud ühiskondlike hoonete kategoorias), SA Perekodu asenduskodu peremajad Viljandimaal (uute ühiskondlike hoonete kategoorias) ja korteriühistu Tehvandi Valgamaal (kortermajade kategoorias).
EKKÜ hinnangul väärtustab kaunite ja energiatõhusate ehitiste väljaselgitamine maakondlikul ja riiklikul tasandil energiasäästuga seotud tegevust ja on heaks eeskujuks. Kindlasti väärib selliste objektide tunnustamine jätkamist ning viib riigi ja Euroopa Liidu energiasäästu alaseid eesmärke inimestele lähemale.
Konkursi laureaadid kutsutakse ühenduse teatel 20. jaanuaril Tallinnas Nokia kontserdimajas peetavale III Eesti koduomanike kongressile, kus majandus- ja kommunikatsiooniminister annab neile üle vastava tunnustuse.
15 aastat tegutsenud Eesti Kodukaunistamise Ühendus on tuntud kui üleriikliku, presidendi eestkoste all oleva kodukaunistamise konkursi korraldaja. Nüüd on ühendus võtnud käsile veel ühe tegevussuuna, asudes koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga tutvustama moodsaid energiasäästuvõimalusi ja julgustama inimesi neid kasutusele võtma.
Lisainfo: Jane Lumiste, Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist, Kodukaunistamise Viljandimaa komisjoni esimees, tel. 433 0431, e-post: jane.lumiste@viljandimaa.ee
Tere, austatud, külavanemad, MTÜ eestvedajad ja tulevased MTÜ-de loojad või lihtsalt aktiivsed inimesed! Austatud omavalitsuste lehtede toimetajad ja kodulehekülgede moderaatorid, head kultuuritöötajad!
MTÜ Raplamaa Külade Liit palub Teid osalema 29. jaanuaril algusega kell 10 Rapla Maavalitsuse II korruse saalis koolitusel “KÜLAKROONIKATE KOOSTAMINE”.
Koolitus annab teadmisi nii küla-, organisatsiooni- kui perekroonika koostamiseks. Koolituse viib läbi Liikumine Kodukant Koolituskeskuse koolitaja Egon Mets. Koolitusele palun kaasa võtta 2 eurot omaosaluse tasu. Palun koolitusel osalemisest kindlasti teada anda hiljemalt 25. jaanuariks e-postiaadressil kalfanne@gmail.com või telefonidel +372 5646 5874 ja +372 5361 1901.
Registreerumine on vajalik kohvipauside ja lõunasöögi tellimiseks.
Tule palun ise ja teavita teisi.
Koolituse läbiviimist toetab Raplamaa Partnerluskogu läbi LEADER programmi.
Rahvapillilaager 2011. aastal Võrumaal Kuutsil. Esiplaanil on karmoškal musitseerimas Siim Sarv. Foto: Tiit Blaat.
16. jaanuaril kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas toimuval üritusel on kohal tavapärasest rohkem karmoškamängijaid.
Teiste hulgas musitseerivad karmoškadel Alar Sünter, Margus Priks, Siim
Sarv, Ruti Kirikmäe ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja
20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ja palju kaugemaltki.
Kõik rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse lustima. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, sõpru ja külakosti ühisele teelauale.
Pilet 2 eurot. Osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 16. jaanuaril, 30. jaanuaril, 13. veebruaril, 27. veebruaril, 13. märtsil, 27. märtsil, 10. aprillil, 24. aprillil, 8. mail, 22. mail, 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.
Haanjamaal jätkuvad pärandkultuuri õpi- ja töötoad. Lähiajal on plaanis järgmised ettevõtmised:
Käsitöötuba – 20. jaanuaril kell 11 Haanja rahvamajas. Õpituba juhendab Viivika Riikel. Teema: ühenõelatehnika.
Lõõtspillituba – 13. jaanuaril kell 12 Haanja rahvamajas. Võta võimalusel pill kaasa! Juhendab Tarmo Noormaa.
Väikekandletuba – 20. jaanuaril kell 13 ja 23. veebruaril kell 18 Haanja rahvamajas. Juhendab Ivi Rausi.
Õpitoad on tasuta (vajadusel lisandub materjali tasu, mille saad hiljem omatehtud väärtusena kaasa). Täpsem teave, ajakavad ja registreerimine: omkuiom.blogspot.com.
Lisainfo: ivirausi@gmail.com
Toetavad: Leader Eesti, Euroopa Leader, Võrumaa Partnerluskogu, Haanja vald
Haanja Kool koostöös Haanja Vallavalitsusega on juba mitmendat aastat läbi viinud kodanikuõpetuse tundi kohaliku omavalitsuse teemal.
Koolilapsed külastasid reedel, 11. jaanuaril vallavalitsust. Vallavanem viis läbi õppetunni vallavalitsuses, rääkides kohaliku omavalitsuse struktuurist ja ülesannetest.
Tunni raames tutvuti vallavalitsuse tööruumidega ja ametnike tööga.
Metsa eest hoolitsemine tagab uue, tervema metsapõlve sirgumise ja ka loodus- ning pärandkultuuri väärtuste säilimise.
Eesti riik toetab metsaomanikke ja ühistuid 2013. aastal ligi 2,9 miljoni euroga. 2. jaanuaril 2013 kinnitas Erametsakeskuse nõukogu erametsanduse toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise korra 2013. aastaks. Kinnitati ka siseriiklike toetuste voorude eelarved järgmiselt:
Erametsaomanike nõustamise toetus – 500 000 eurot;
Metsaühistu toetus – 450 000 eurot;
Erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetus – 750 000 eurot;
Metsa uuendamise toetus – 650 000 eurot;
Pärandkultuuri säilitamise toetus – 20 000 eurot;
Konsultantidele metsamajandamise valdkonnas kutsekvalifikatsiooni omistamise toetus – 1 500 eurot;
Metsamaaparandustööde toetus – 500 000 eurot.
Nõukogu kinnitatud toetuste korras suuri sisulisi muudatusi metsaomanike jaoks ei ole. Muutunud on taotluste esitamise tähtpäevad. Infoga saab tutvuda aadressil www.eramets.ee/toetused. Erinevalt varasematest aastatest on erametsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuse voorusid kaks (1. märts ja 1. august).
Asjatundlikku nõu ja abi kõigi metsas vajalike tööde puhul osutab metsaomanikule kohalik metsaühistu.Vajalikud kontaktid leiate erametsanduse infoportaalist aadressil http://www.eramets.ee/metsauhistud.
SA Erametsakeskus on riigi sihtasutus, mille ülesandeks on metsaomanike kompetentsi tõstmine ning keskkonnasõbraliku ja efektiivse erametsanduse edendamine.
III võrukeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido toimub tänavu 1. juunil Võrus Kubija lauluväljakul. III Umale Pidole on kirja pannud 150 koori 3600 lauljaga. Põhilise osa moodustavad Vana Võromaa koorid, ent tulijaid on ka teistest Eesti maakondadest ning Lätis ja Soomest.„3600 lauljat on igati suursugune arv. See tõestab selgelt soovi ja vajadust teadvustada oma juuri ja nendest juurtest ka kinni hoida,“ ütleb III Uma Pido projektijuht Ursula Zimmermann ning lisab, et samaaegselt ei ole tegu ainult paikkondliku ettevõtmisega, vaid üle-Eestilise tähtsusega kultuuriüritusega. „Uma Pido on suurimaks pärandkultuuri väljundiks omalaadsete seas, sidudes Eestile väga olulisi väärtusi – laulupeotraditsiooni ja kohavaimu.“ Ka Uma Pido tunnuslause Ku keskkotus kimmäs, sõs ladva’ laulva’ kannab endas mõtet, et tugev enesemääratlus aitab üleilmastumise tuultes püsima jääda.
Esimesel peol osales 2400 ja teisel 3500 koorilauljat. Enamik seekordse peo 3600-st lauljast pärineb Võrumaalt (1400 lauljat) ja Põlvamaalt (880), aga ka Tartu- (720) ja Valgamaalt (250). Veel on koore Harju-, Jõgeva-, Viljandi- ja Raplamaalt ning Lääne-Virumaalt. Väliskülalisi on oodata Lätist (Veclaicene ehk Vana-Laitsna segakoor ja Ziemeri naiskoor) ning Soomest (Helsingi eestlaste segakoor Siller).
Kooriliigiti on registreerumine järgmine: segakoorid 1338, naiskoorid 409, meeskoorid 282, poistekoorid 144 ning laste- ja mudilaskoorid 1249 lauljat. Lisaks 173 „konnakoori“ lauljat, mille moodustavad pere-, sugu- või sõpruskonnad. Ka sel peol löövad kaasa projektikoorid “Naasõ nurmõst” ja “Mehe’ mõtsast”, mille moodustavad lauluhimulised naised ja mehed, kes küll igapäevaselt laulmas ei käi, kuid “mobiliseerivad” end just võrukeelseks laulupeoks.
Peo kava koosneb rahvalauludest, rahvalikest lauludest, klassikalistest koorilauludest ja uuematest kooridele seatud
lauludest. Kuna lavastuslikus kontseptsioonis põimib tänavuse peo üheks Võhandu püha jõgi, siis on repertuaaris lisaks rokkivale võro povverile ka mõtisklevaid laule ja palveid. III Uma Pido lavastajaks on Tarmo Tagamets.
III Uma Pido peadirigent Silja Otsar räägib, et Uma Pido laulud köidavad erinevas eas publikut. ”Koorirepertuaar luuakse igaks peoks uus. Hea meel on tõdeda, et peo kaudu on saanud märkimisväärse lisa võrukeelne lauluvaramu.” Otsari arvates võlub Uma Pido juures nii lauljaid kui publikumi lisaks keelelisele rikkusele ka võrukeste muhe ja ”kiiksuga” olek. ”Ummamuudu om hää olla’, võrokõnõ om hää olla’,” on Otsar veendunud.
Peopäeva tähtsaks osaks on samal päeval Võru linnas toimuv UMA LAAT käsitöö, istikute ja mahetoodanguga, kontsertide, laadalava ja töötubadega. Päevane trall päädib õhtuse peakontserdiga Võru Kubija lauluväljakul.
I Uma Pido toimus 2008. a Võrus, II Uma Pido 2010. a Põlvas, seekordne leiab aset taas Võrus Kubija laulukaare all. Peokoha vaheldumine Võru ja Põlva maakonna keskuste vahel rõhutab Vana Võromaa ühtsust. Vana Võromaa ajaloolise kultuuriruumi moodustavad 8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina.
Viking Line kahekordistab reisijateveo mahtu Tallinna-Helsingi liinil klientiderohkel suvisel hooajal lisades 06.05.-01.09.2013 vahelisel ajal marsruudile teise laeva, seni Turu ja Stockholmi vahelisel liinil sõitnud Isabella. Koos Viking XPRSi väljumistega võivad reisijad ning autojuhid tuleval suvel valida endale sobiva ülesõiduaja kaheksast igapäevasest variandist.
Tehtud otsusega soovib Viking Line kindlustada oma turupositsiooni konkurentsitihedal liinil ning pakkuda kliendisõbralikke reisimise võimalusi. Teise laeva lisamisega mõeldakse nii liinireisijate kui ka kruiisihuviliste vajadustele.
Orienteeruva suvegraafiku järgi hakkavad Viking Line’i laevad väljuma Tallinna Vanasadama A-terminalist järgnevalt: kell 8.00 Viking XPRS, kell 12.00 Isabella ja kell 18.00 Viking XPRS. Uusi reisimise võimalusi pakub Isabella õhtune väljumine kell 22.30.
Reisijad võivad minna sadamasse ja laeva pardale neile mugaval ajal ning ööbida Isabella kajutites, mis mahutavad 2166 reisijat. Laev saabub Helsingi Katajanokka terminali kell 7.00, võimaldades näiteks lähetusse minejatel alustada oma tööpäeva Helsingis väljapuhanuna ning kohe sealsete ettevõtete ja asutuste tööpäeva algusest.
Isabella väljumisajad Helsingist on kell 8.00 ja 18.30 ning laev saabub Tallinna Vanasadama A-terminali vastavalt kell 10.45 ja 21.30. Viking XPRS väljub Helsingist nagu praegugi kell 11.30 ja 21.30 ning jõuab Tallinna kell 14.00 ja 24.00.
“Uudis teise laeva lisamisest Tallinna-Helsingi liinile rõõmustab meid eelkõige seetõttu, et suvisel ajal, mil tavareisijatele lisanduvad ka puhkusereisijad, on Viking XPRS-i väljumised vahetevahel olnud täiesti väljamüüdud,” ütles Viking Line Eesti juht Inno Borodenko. “Nüüd vastame klientide ajagraafikusoovidele ning tõstame reisimise mugavust. Tänu sagedasematele väljumistele jagunevad meie reisijad võrdsemalt laevade vahel ning kliendisõbralik laevapersonal saab jagada enda tähelepanu kõigile reisijatele,” täiendas Borodenko.
Viking Line’i Isabella on 169,4 meetrit pikk, 2480 reisijat ning kuni 450 sõiduautot mahutav reisiparvlaev, mille pardal tegutseb mitu erinevat restorani, suur ööklubi, merekauplus ning kõige ülemisel laevatekil ilusat vaadet Soome lahele pakkuv Sky Bar. Ettevõtetel on võimalik korraldada oma koosolekuid ja kliendiüritusi laeva seminariruumides. Isabella tippkiirus on 20,5 sõlme, ning laev on varustatud stabilisaatoritega võimaldamaks rahulikku sõidukogemust ka võimalikel tormistel ilmadel.
Lisainfo: Mikael Backman, Viking Line kontserni tegevjuht, e-post mikael.backman@vikingline.com
Johanna Boijer-Svahnström, kontserni kommunikatsioonijuht, tel: +358 18 270
Inno Borodenko, Viking Line Eesti juhataja, tel: 666 3970, e-post inno.borodenko@vikingline.com
Püügivõistlus Rõuge Purakas toimub Rõuge Suurjärvel laupäeval, 9. veebruaril 2013. Kalapüügivõistlus käib kõige raskema kala püüdmise peale. Lisaks toimuvad püügivõistluse ajal pealtvaatajatele ja lastele erinevad talimängud ning –võistlused.
Teisipäeval, 22. jaanuaril 2013 algusega kell 12 toimub Harjumaal Anija vallas Alavere rahvamajas loeng “Turvalisus”, mida viivad läbi piirkonna- ja noorsoopolitseinikud. Info tel +372 523 4627.
Kolmapäeval, 23. jaanuaril kell 18.00 toimub Pähklimäe Terviseradadel juba viiendat korda õhtune suusasõit.
