Autor: Kristel Vilbaste

Eesti randtiir elas 24aastaseks

Tänavu 10. mail leidis ornitoloog Kalev Ratiste Matsalus Kakrarahult randtiiru laiba, kellel oli jalas rõngas infoga “Estonia Matsalu H167843”.

Nüüd selgus Matsalu rõngastuskeskusest järele pärides, et lind oli rõngastatud Peeter Raja poolt 30. juunil 1987 Vaistes, Pärnumaal. Seega, arvestades et tiirudel kooruvad pojad reeglina mai lõpus-juuni esimesel poolel, oleks see lind umbes kuu aja pärast saanud 24aastaseks. Teisisõnu, see lind on vastu pidanud 24 pikka rännakut Lõuna-Aafrikasse ja tagasi.

“Usun, et tegemist on Eesti jaoks uue randtiiru vanuserekordiga,” arvab Ratiste linnuhuviliste meililistis.

Olavi Vainu Matsalu rõngastuskeskusest kinnitab teadet: “Senine rekord kuulus randtiirule, kes rõngastati veel MOSKWA rõngaga täpselt samal päeval, aga kolmkümmend aastat varem (30. juuni 1957) Leo Aumehe poolt Saaremaal Ruhve kandis Ülemise Felderi (või Telderi?) nimelisel maalapil. See isend leiti surnuna 22. juunil 1980 Tõstamaa Kivilaiult.

Euroopa rõngastuskeskuste tegevust koordineeriva organisatsiooni EURING kodulehel on vanuserekordite nimekiri liikide kaupa üleval. Kellel huvi, saab seda uurida aadressilt http://www.euring.org/data_and_codes/longevity-voous.htm. Randtiiru rekordiks on seal kirjas 30 aastat ja 11 kuud (Taani, Saksamaa), jõgitiirul veel 3 aastat rohkem.

Esiajaloolised kaljujoonised ja saami nõiatrummid ERMis

Hõimupäevade raames avatakse 14. oktoobril kell 17 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kolmeosaline näitus „Kiviaja graafika“, „Saami trummid kunstiteostena“, „Tsitaat“, mis jutustab esiajaloolistest kaljujoonistest foto ja tekstiilikunsti vahenditega ning avab graafiliste lehtede abil erinevates muuseumides hoitavate saami nõiatrummide kujundimaailma. Näituse avamisele eelnevalt, kell 16 on kõik oodatud Hans Ragnar Mathiseni loengule „Meenutusi Saamimaast“.

Näituse esimese osa „Kiviaja graafika“ autoriks on graafik ja kuraator Loit Jõekalda. Ekspositsiooni kuuluvad frotaažtõmmised ja fotod, mis dokumenteerivad hetki ajaloost ja sisaldavad sõnumeid muinastaide pärandist läbi aastatuhandete. Frotaažtõmmised on tehtud esiajalooliste kaljujooniste leiukohtades: Äänisjärve ja Valgemere Karjala, Koola poolsaar, Põhja-Norra, Inglismaa, Põhja-Itaalia, Kesk-Siber. Näitusel on fotosid ka Lõuna-Aafrikast, Iirimaalt, Lõuna- ja Põhja-Rootsist, Soome kaljumaalingute leiukohtadest, Minusinski orust Hakassiast, paleoliitilistest koopajoonistest Lõuna-Uuralis, ning ka Eestimaa kividelt.

Näituse teise osa „Saami trummid kunstiteostena“ autoriks on saami kunstnik Hans Ragnar Mathisen. Näituse Eestisse vahendaja Mikk Sarv selgitab, et saami kunstnik osaleb näitusel 30 graafilise lehega, millel on puulõikes kujutatud saami trummid. Trummid on valitud Ernst Mankeri monograafiast „Die Lappische Zaubertrommel“. Kunstnik valis neist välja 28 trummi ning taastas originaalsuuruses graafiliste puulõigetena, püüdes saavutada maksimaalset originaalilähedust. Nii andis ta oma rahvale tagasi neilt vägivaldselt äraviidud vaimuvara.

Näituse kolmandaks osaks on tekstiilikunstniku ja kunstiajaloolase Erika Pedaku väljapanek „Tsitaat“.“Kui ma ERKI soome-ugri reisiks valmistudes kividele raiutud kujundite fotosid vaatasin, sain nendelt lihtsalt uut informatsiooni. Kaljujooniseid kopeerides aga sain võimsa emotsionaalse laengu. Inimfenomeni vaimne olemus neoliitilistes kaljutaiestes on nii veenev ja autoriteetne, et selle parafraseerimine, refereerimine või muul kujul muutmine oleks raskendatud. Seetõttu leidsin, et Valgemere ranniku petroglüüfe oleks aus tsiteerida,“ selgitab autor. Erika Pedaku töödes on tehnikana kasutatud nõelviltimist, käsitsi- ja masinõmblust tööstuslikult toodetud kangal.

Näitus on avatud 14.10.–31.12.2011. Sel perioodil toimuvad ka filmiõhtud, töötoad ja loengud esiajaloolisest kaljutaidest, mis tutvustavad geograafiliselt erinevaid leiukohti ja perioode, temaatikat ja tehnikaid, teaduslikku uurimist ja tõlgendusi, säilimist ja kaitset, muuseume ja ekspositsioone.

Mõtlemise ja loova ellusuhtumise konverents

4. oktoobril kell 14 toimub Viljandis, Jaani kirikus frantsiskusepäeva konverents. Konverentsil kutsutakse mõtisklema pühaduse üle kultuuris, religioonis, ühiskonnas ja inimhinges ja inimestevahelistes suhetes.

Frantsiskusepäeva konverentsist on oodatud osa võtma, kaasa mõtlema ja rääkima kõik, kellele lähevad korda Viljandi kui loomiseks loodud linna elukeskkond, väärtused, mis meie olemist ja tegevust mõtestavad ja suunavad ning meid üksikisikutena kogukonnaks seovad. Konverentsist on oodatud osa võtma kõik vaba mõtlemist ja loovat ellusuhtumist väärtustavad inimesed, kes tunnevad vastutust koguduse, kogukonna ja ühiskonna arenguteede eest.

Sõna võtavad folklorist Marju Kõivupuu (Tallinna Ülikool), religioonisotsioloog Lea Altnurme (Tartu Ülikool), kirjastaja Sirje Endre (kirjastus SE&JS) ning raseduskriisinõustaja ja paarisuhtekoolitaja Kaia Kapsta (SA Väärtustades Elu, Eesti Kirikute Nõukogu).
Konverents lõppeb teemat kokkuvõtva paneeldiskussiooniga.

Frantsiskusepäeva konverentsile järgneb kell 18 Viljandi Jaani kiriku keldrisaalis õhtutund luule ja muusikaga “Nüüd õhtu on ja tasa aurab maa…”, kus luuletaja KRISTIINA EHINI ja rahvamuusik SOFIA JOONSI esituses põimuvad hiljaaegu sündinud luuletused ja sajanditevanused rannarootsi koraalid ja pillilood.

4. oktoobril möödub 785 aastat Assisi Püha Franciscuse, frantsisklaste ordu asutaja surmast. 539 aastat tagasi rajasid frantsiskaani mungad Viljandisse kloostri koos kirikuga, mis praegu kannab Jaani kiriku nime.

Ansambli Oort akustilise salvestuse kontserdid

Oort üllitab esimest korda oma tegutsemisaja jooksul live-plaadi, mille materjal salvestatakse kontsertidel Mooste Folgikojas, Mõisaküla kirikus ja Tori rahvamajas oktoobris-novembris 2011.

Akustilisi kontserte on Oort andnud varemgi, nüüd aga tehakse teoks ammune mõte ning läbi aegade parimad palad saavad värskema ilme. Sügistöödele kohaselt konserveeritakse need hubases keskkonnas mõnusa publiku kaasabil.

Akustilise kavaga salvestuskontserdid toimuvad:
20.10 Mooste Folgikojas
03.11 Tori rahvamajas
04.11 Mõisaküla kirikus

Kontsertite algus kell 19.00. Piletid kohapeal 4 eur/3 eur.

Linnuloendusel loeti kõige enam valgepõsk-laglesid

Sel nädalavahetusel toimus igasügisene üle-euroopaline linnuvaatlus, mille raames vaatles 37 Euroopa ning Kesk-Aasia riigis linde enam kui 43 000 huvilist, Eestis loendati aga üle 160 000 linnu.

Pühapäeva pärastlõunaks oli Eesti ornitoloogiaühingule oma vaatlustulemused edastanud ligi 130 linnuvaatlejat. Kiirteavituses osalenud huvilised loendasid kokku üle 160 000 isendi 122 liigist.

Kõige enam kohati möödunud nädalavahetusel valgepõsk-laglesid (110 500 isendit), kes olid ülekaalukalt kõige arvukamaks liigiks ka meie naaberriikides Soomes ning Rootsis. Eestis loendatud arvukamate liikide hulka mahtusid veel kuldnokk (7250 isendit) ja hõbekajakas (5450).

Nimekirjades esinesid linnuliikidest kõige sagedamini rasvatihane, hallvares, musträstas ja pasknäär. Nädalavahetuse põnevamateks vaatlusteks oli vööt-lehelinnu kohtamine Saaremaal ning punakael-lagle esinemine Raplamaal.

Üle-euroopalise linnuvaatluse lõplikud tulemused võetakse kokku oktoobri keskpaigas, kui Eesti ornitoloogiaühingule on laekunud kõik vaatlusandmed.

Birdwatch on linnuvaatlusüritus, mille eesmärgiks on kutsuda ühel nädalavahetusel loodusesse linde jälgima võimalikult suur hulk inimesi ja panna neid märkama looduses toimuvat vaatemängulist lindude rännet. Üritust korraldab maailma linnukaitseorganisatsioonide ühendus Birdlife International juba 1993. aastast.

Öösel vastu pühapäeva oli öökülm

Öösel vastu pühapäeva mõõdeti öökülma viies EMHi automaatilmajaamas, neist kõige madalam õhutemperatuur oli varahommikul Konuveres, kus temperatuur langes -1,2 kraadini.

Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogia instituudi andmetel langes õhusoojus täna öösel alla nulli viies automaatilmajaamas: Kuusiku, Lääne-Nigula, Kasari, Konuvere ja Audru mõõdupunktis.

Ilmajaama ennustuste järgi pidi maapinnal õhutemperatuur langema kuni -2 kraadini ja kuigi see võis mõnel pool juhtuda, siis mõõdetud tulemuste järgi oli täna öösel kõige külmem Konuveres.

Sisevete temperatuur on langenud 12 kraadini, merevesi püsib 14 kraadi juures.

Vardad kätte!

Eelmise aasta Naiskodukaitse projekt „Kindad“, mis sai alguse KV Logistikakeskuse Tervisekeskussotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskonna töötajate ettepanekust teha jõulukingitus Afganistani missioonil viibivatele sõduritele, saab sel aastal ilusa järje.
Projektis osalevad kudujad said end registreerida 1. oktoobrini, nüüd on alganud kudumisperiood. Kindad peaksid valmis saama 5. detsembriks.
Projekti tulemusena kingitakse umbes 170le Afganistanis viibivale sõdurile jõuludeks uhiuued, isetehtud, villased, rahvusmustrites häid soove sisaldavad sõrmkindad või sokid.

Internetist saab jälgida sookurgede rännet

Taas saab lisaks kotkastele ja must-toonekurgedele internetis jälgida ka kahe noore sookure rännet (vt lindude rändekaart: http://birdmap.5dvision.ee/en). Lootvina kurepoeg sai selga GPS/ARGOS patareitoitega satelliitsaatja 11. juulil 2011.a. Lootvina lähedal Põlvamaa kagupiiril. Samas kohas 2009.a. märgistatud kahest kurepojast jõudis üks (Lena) Valgevenesse ja teine (Tom) Sudaani, kus nad kahjuks hukkusid. Tom tegi kiirrännaku novembri alguses läbi Ukraina, üle Musta mere, Vahemere idaosa, Siinai poolsaare ja Egiptuse idaosa Põhja-Sudaani, kus ta jõud Nuubia kõrbes kahjuks rauges. Talvitusalani Etioopias jäi veel umbes 500 kilomeetrit. Ahja 2 kurepoeg sai satelliitsaatja selga 21. juulil 2011.a. Ahja küla juures Põlvamaal. Samas kandis 2010.a. suvel märgistatud kurepoeg (Ahja) jõudis Vahemereni ning tema eluküünal kustus Tüürreeni meres teel Tuneesiasse. Teekond kulges läbi Ungari, Serbia ja Horvaatia ning üle Itaalia. Soovime meie uutele satkurgedele edukat sügisrännet ja talvitumist ning koju naasmist järgmisel kevadel.

Otsitakse keskkonnateo kandidaate

Keskkonnaministeerium kutsub ettevõtjaid, eraisikuid ja organisatsioone osa võtma konkursist Aasta Keskkonnategu 2011, mille eesmärk on välja selgitada eelneva aasta keskkonnasõbralikumad teod, teokesed ja tegijad. Konkurss toimub kolmes põhikategoorias: Aasta Keskkonnategu, Aasta Keskkonnateoke ja Aasta Keskkonnategija. Konkursil osalemiseks palume saata täidetud ankeedid hiljemalt 28. oktoobriks 2011 Keskkonnaministeeriumisse elektrooniliselt keskkonnategu@envir.ee või paberkandjal Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, märgusõnaga “Keskkonnategu”. Osalemistingimused ja ankeedid on leitavad Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt: www.envir.ee/keskkonnategu.

Keskkonnaharidus kujundab mõtteviisi

Neljapäeval, 6. oktoobril toimub Väimelas Võrumaa kutseharidusekeskuses konverents “Keskkonnaharidus kujundab mõtteviisi”. Konverentsi sihtrühm on Põlva, Valga ja Võru maakonna üldhariduskoolide ja lasteaedade juhid, kõikide ainete õpetajad, keskkonnahariduskeskuste spetsialistid, retkejuhid ja teised huvilised. Konverentside eesmärk on teavitada keskkonnaharidusest huvitunud sihtrühma aktuaalsetest teemadest ning arendada keskkonnahariduslikke võrgustikke, soodustada ja tihendada koostööd formaal- ja mitteformaalhariduses keskkonnaharidusega tegelejate vahel. Konverentsi modereerib Kadri Valner. Osalemine on tasuta, toetab SA KIK. Täpsem päevakava on Keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee.

Jumal meie sees

Hingedeaeg ja hingedekuu on käes. Hingedeajal tuletame meelde neid, kes on meie seast Jumala juurde lahkunud. Kuid kus on Jumal ja kuidas olla tema juures?
Meie keeles kõlavad sõnaga jumal kokku sõnad jumi ja jume, mis tähistavad tervet ja väekat olemist.
Kui ütleme, et asjal on jumet, siis mõtleme, et see liigub ja areneb jõudsalt edasi. Jumala juurde läinu võiks siis olla täienisti taolise jõudsa edenemise juures, kus ta on vaba kehakoormast.
Kuid kuidas pääseme meie, kehalised olendid jume ja väekuse ligi?
Eks ikka kõneldes ja jutustades hingedeajal mõnusaid ja südamlikke lugusid neist, kes juba jumala juures. Nii tuleb nende hea vägi meiegi südameisse ja juhib meid ärkamisse uuel kevadel. Lahkunud hingede jumekus, nii ka Jumal, elavad edasi südameis. Nad kõnelevad meiega südametunnistuse häälena.
Mikk Sarv

Aita loendada linde

Oktoobrikuu esimene nädalavahetus on juba 1993. aastast kuulunud üle-euroopalisele lindude jälgimisele. Igal aastal siirduvad neil päevil retkele kümned tuhanded lindudest huvituvad inimesed üle kogu Euroopa. Ja seda ühel lihtsal põhjusel, et osa saada ühest vaatemängulisemast loodusnähtusest – lindude sügisrändest ning teadvustada omale seeläbi tiivuliste naabrite olemasolu ja nende kaitsmise vajadust.

Igal sügisel toimuvad Eesti Ornitoloogiaühingu koordineerimisel rahvusvahelised linnuvaatluspäevad ka Eestis. Sel aastal toimub üle-euroopaline linnuvaatlus Birdwatch 2011 juba 1. ja 2. oktoobril. Birdwatchil osalemine – see on imelihtne ning jõukohane kõigile. Kaasalöömiseks ei pea sõitma kodunt kaugele ega tundma kõiki meil esinevaid linnuliike.
Kuidas osaleda?
1.Võta 1. või 2. oktoobril endale natuke aega ning tee üks linnuretk. See võib olla pooletunnine linnuvaatlus oma koduaias, aga tiivulisi võib jälgida kasvõi terve nädalavahetuse üle kogu Eesti ringi liikudes. Samuti on kõik huvilised oodatud EOÜ kodulehel olevatele avalikele linnuretkedele.
2.Pane kirja kõik nähtud ja kuuldud linnuliigid, kelle määrangus olid kindel ning püüa ligikaudselt ka nende arvukust hinnata. Andmete vormistamiseks kasuta kodulehel olevat ankeeti.
3.Andmete kiirkogumises osalemiseks saada oma vaatlustulemused juba pühapäeval 2. oktoobril kella 15.00-ks, e-postiga: tarvo.valker@gmail.com. Muul juhul ootame andmeid eelmainitud e-postile või aadressil: EOÜ Veski 4, 51005 Tartu, hiljemalt 10. oktoobriks.

Mihklipäevast algab hingedeaeg

Täna on mihklipäev. Vanarahva jaoks oli see suvetööde lõpuks. Karjast tapeti loomad, keda ületalve ei jäetud, siit ka ütlemine – igal oinal oma mihklipäev. Mihkli nimi tuleneb peaingel Miikaelist, kelle tööks on pimeduse vastu välja astumine. Mihklipäevaga usaldame oma masendused ja talvetusad kevadise maarjapäevani pimedusevalvaja hoolde, kuni sõnumitooja peaingel Gaabriel meid taas uuekssündimisest teavitab. Maarahva jaoks toimub see marjapunapäeval, 25. märtsil. Kiriklikud tähtpäevad on oma paiga aastaringis leidnud lihtrahva kogemusele toetudes. Mihklipäeva taga võib olla omakeelne tähtpäev nimega kasupäev.
Mihklipäeva õhtupimeduses märkame, kui pime, must ja pikk on äkki õhtu, ning sellest ei saa me enne üle, kui tuleb taas valendav valguselumi. Mikk Sarv soovitab veel sel nädal püstitada kahjatuli pimeduse võitmiseks ning küpsetada seal maitsvaid naereid ja kartuleid. Algab hingedeaeg – hingeõhk käib jahedal hommikul suust uduna välja ning udulaamades rändavad kõigi varasemate põlvede hinged, külastades kodupaiku.
Ilmasilmaja

Sügis algab hanekurja ilmaga

Täna, kell 12.04 algab sügis. Sügisele eelnenud nädalall täheldati kogu Eestis hanekolmnurkade ilmumist taevasse. Haned lähevad – hallad maas, nii ütleb vanarahva tarkus. hanede uurija Aivar Leito seletab vanasõna: “Tõsi ta on sest hanede massränne vallandub külmade saabudes pesitsusaladele ja see külm jõuab sageli koos hanedega ka meile. Aga vahel ei jõua ja siis võib nende massilist minekut näha ka soojade ilmadega. Esimesed suur-laukhaned ja rabahaned saabuvad meile sügisel Põhja-Venemaalt enamasti septembri alguses, kusjuures rabahaned tulevad enamasti enne suur-laukhanesid. Arvukam sügisränne algab neil sõltuvalt sügise arengust ja ilmast (esimesed hallad ja soodne rändeilm seal) septembri keskpaigast alates.

Hanede massränne toimub Leito sõnul tavaliselt mitme lainena septembri lõpust oktoobri lõpuni. Mõnel aastal on paari päevaga nähtud sadu tuhandeid hanesid. Osa neist rändab meilt peatumata läbi osa aga jääb ka sügisel siia paariks nädalaks nuumatoidule.

Linnu-uurijad on märganud, et kui varem koondusid hanedest valgepõsk-lagled enam rannikualadele, siis viimastel aastatel on tuhandeid laglesid vaadeldud ka kaugel sisemaal. “Sel sügisel on nii hanede kui laglede ränne juba alanud, ehki massrännet pole seni veel täheldatud,” lisab Leito. “kuidas neil pesitsemine läks saab selgeks siis, kui rändeparvedes olevaid noorlinde on piisavalt kokku loetud, esialgu tundub, et aastal polnud viga.”

Käesolev aasta on hanede riikliku seire aasta ning nende vaatlusandmed on teretulnud. Andmed võib kanda elurikkuse andmebaasi http://elurikkus.ut.ee/index.php?lang=est või mailiga hanede seire koordinaator Aivar Leitole (aivar.leito@emu.ee)

Tartumaa kultuurikoda kutsub arutelule

Projekti “Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal” tulemusel peaks aasta 2012 kevadel tööle hakkama toimiv Tartumaa kultuurikoda. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt kaasfinantseeritava projekti esimene kohtumine-arutelu toimub 27. septembril kell 15 Tartus Seltside majas (Pepleri 27) ja on avatud kõigile huvilistele.

Projekti “Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal” eesmärgiks on käivitada aprillis 2012 Tartumaa Kultuurikoda – maakondliku kultuurikorraldusele kaasa aitav kolmandat sektorit, avalikku võimu ja omavalitsuste kultuuritöötajaid ühendav koostöökogu. Projekti initsiaator on Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts. Augustis 2012 toimus avalik konkurss, mille abil pandi kokku kultuurikoja töögrupp. Töögrupp hakkab tegelema küsimustega: Miks kultuurikoda vaja on? Milline on loodav kultuurikoda? Millega hakkab kultuurikoda täpsemalt tegelema? Kes kuuluvad kultuurikotta? Milline peab olema valdkondlik ja piirkondlik esindatus kultuurikojas? Kuidas ja kui pikaks ajaks valitakse inimesed kultuurikotta? Milline on kultuurikoja suhe avaliku võimu – maavalitsuse, omavalitsuste – esindajatega?

Kokkusaamise kava on järgmine:
– Projekti “Kaasav kulturikorraldus Tartumaal” lühitutvustus (Margit Reinkubjas)
– Maakondliku kultuurikorralduse hetkeseisu analüüs (Astrid Hallik)
– Teiste maakondade kogemused (Järvamaa, Põlvamaa)
– Mis toimub kultuurikorraldusega riigi tasemel? (Eino Pedanik)
– Töögrupi liikmete ja konsultandi (Rait Talvik) tutvustamine
– Edasise tegevuskava kinnitamine

Konkursil osalesid ja töögruppi kuuluvad: Valter Haamer, Eesti Kultuuriseltside Ühendus, Vanemuise Selts,Merle Ilm, MTÜ TuleLoo,Liis Jaamets, Rannu rahvamaja, Tiina Konsen, Tartu käsitööklubi, Tiigi seltsimaja, Ülle Kool, MTÜ Amme Kannel, Eve Koort, Alatskivi keskkool, Meelis Külaots, Konguta rahvamaja, Kadri Leivategija, Tartu Heino Elleri nim. muusikakool, Madis Mikkor, Noor-Eesti loomekeskus, Mariliis Vanaisak, Rõngu rahvamaja, Kodukant Tartumaa, Toivo Ärtis, Kambja raamatukogu.

Vajalik eelregistreerimine kuni 26.9.11 kell 17, projektijuht Margit Reinkubjas 5226248 margit@infokratt.ee (Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liige).

Õunamahla valmistamise perepäev Luke mõisas

Pühapäeval, 25. septembril kell 12 toimub perepäev Luke Mõisas „Kuidas valmistati õunamahla mõisates?“. Lisaks sügisesed meisterdamised. Tasuta õppepäevale võib tulla perega. See on selle aasta viimane perepäev, teevusi toimub kogu päeva jooksul. Perepäeva ajal on avatud kärnerimaja kohvik.

Lisainfo telefonil 50 88 359 või info@lukemois.ee ja www.lukemois.ee.

Vastupanu pimedusele

Homme on pööripäev, kust alates kuni kevadise pööripäevani on meie ümber pimedust rohkem kui valgust. Me oleme valguse lapsed, igas elusolendis on killuke Kõiksuse alguse tähesärast. See sära püsib meis koos unistamisvõimega. Just sügistalvine pimenemine on läbi aegade olnud lugude vestmise, mõistatamise ja unistamise ajaks. Nii heidame oma unistuste kiired edasi läbi sajandite, toetades nendega meist sündivaid sugupõlvi. Just samuti, nagu meid toidavad meist eelnevate sugupõlvede unistused ja lood.
Täna on rahvusliku vastupanu päev, millega mälestame 1944. aasta sügisest omariikliku valitsuse moodustamist Otto Tiefi juhtimisel. Eile oli sügisene madisepäev, kui möödus 794 aastat madisepäeva lahingust. Madisepäeval on põnev mõelda võimalikule madisepäeva needusele, mis viis 1217. aasta madisepäeval toimunud lahingus kahe juhi – Kaupo ja Lembitu hukkumisele ja millest alates möödus 700 sügisest madisepäeva, ennekui 1918. aasta kevadisel madisepäeval (esimesel needusest vabal madisepäeval) end taas iseseisvaks kuulutada saime. Nagu oleks keegi sajatanud, et kui te mehed kokkuleppele ei jõua, siis hukkute mõlemad ja teie rahvad jäävad seitsmeks sajandiks teiste rahvaste juhtida.

Sarvesaare Rein ehk Leo Sepp avaldas 1937. aastal näidendi “Kaupo” 11 pildis, kus ta värvikalt kirjeldab Lembitu ja Kaupo kohtumist enne madisepäeva lahingut. Kaupo pakub näidendis Lembitule võimaluse saksa röövvallutusele vastu seista kristliku riigi rajamisega, milleks tal ka paavsti toetus oli. See oleks meile ehk võimaldanud teiste euroopa kristlike väikeriikide taolise arenguloo. Paraku ei jõua mehed näidendis ja ilmselt ka tegelikkuses kokkuleppele kummast saab tulevase riigi valitseja ja hukkuvad mõlemad 1217 madisepäeval…

Samas oli paavsti toel meie maile tekkiv kristlik ja rahvuslik omariik sakslastele äärmiselt vastumeelne. Palju kasulikum oli õigustada alistamist ja röövimist, rääkides endalt pidevalt ristimist mahapesevatest ohtlikest ja verejanulistest pärismaalastest. Kummaline on vaid see, et me sakslastele meelepärast lugu tänase päevani oma ajaloona edasi räägime. On sellel rahval alles vägi ja meediamõju, mida me endilt raputada ei suuda!
Sama vana plaat pandi täie hooga uuesti käima 1343, kui Rootsi kuningas Magnus Erikssonile alluvate Turu ja Viiburi foogtide laevad olid eestlaste ülestõusu turvamas Tallinna reidil. Kümmekond aastat varem ostis kuningas saksa võlavangist vabaks Lundi piiskopkonna Skoones. Tallinna ja Lundi vahel oli tihe side, Tallinna piiskop Olav, kes koos nelja eestlasest kuningaga Paides vangi võeti, käis poolteist aastakümmet varem Skoones Ystadis kirikut sisse õnnistamas, nagu raidkiri kiriku õuel tõendab.
Aga saksa kroonikud edastasid ajaloomeediasse sõnumi verejanulistest, süütuid kloostrivendi hukkavaist ning ilmselgelt haldussuutmatutest paganatest, kes hädasti vajavad Liivimaa ordu karmi kätt maa ja rahva ohjes hoidmiseks. Ja seda sõnumit edastame tänapäevani oma ajalooõpikuis…
Küllap on õige võtta ajalugu oma kätesse ja kõnelda sellest nõnda, et see meid edasi kannaks.
Pimenemise ajal on meie tegemiseks unistada meie rahvast läbi järgmise seitsmesaja aasta ning kõnelda lugusid, mis meid sinna kannavad.
Autor: Mikk Sarv

Waldorfkool otsib toitlustajat

Tallinna Vaba Waldorfkool Tuulemaa tänaval otsib oma koolile toitlustajat või kokka, et lapsed saaksid tervislikku ja võimalusel taimset toitu. Kooli toitlustamise korraldamine on hetkel veel arengujärgus, kuna soovitakse pakkuda oma lastele ja õpetajatele parimat. Hetkel tuuakse valmistoit kohale ja serveeritakse, kuid puudub võimalus menüü osas kaasa rääkida seal hulgas tellida taimset toitu ja magustoitu. Ka praegune toidu jagaja töötab koolis ajutiselt. Seega head ideed on teretulnud. Huvilistel võtta ühendust kooli direktoriga Kaili Nurgaga (kaili@nurk.eu).

Humana päev “Toit kõigile”

22. septembril tähistavad Euroopa Humana organisatsioonid Humana päeva. Sel aastal on teemaks “Toit kõigile!” ehk päeva raames tutvustatakse Humana föderatsiooni projekte, mis tervikuna või osaliselt tegelevad toidu tagamise programmidega.

Lisaks huvitavatele pakkumistele poodides toimub 20. septembril Tartus toiduteemaline seminar “Eetilise kõhutäie retsept”, mida Humana korraldab koostöös Domus Dorpatensise, Eesti Rohelise Liikumise ja Eesti Maaülikooli Mahekeskusega.

22. septembril on Humana sorteerimiskeskuses avatud uste päev. Harukordne võimalus tutvuda Humana „köögipoolega“, 6000 m2 suuruse sorteerimistsehhi ja logistikakeskusega, kuhu eraisikute juurdepääs on tavaliselt rangelt keelatud. Võimalus näha, millisel kujul saabub Lääne-Euroopast originaalkaup, kuidas sorteeritakse 40 tonni kaupa päevas ja kuidas laetakse humanitaarabi konteinereid Aarfikasse. Ning kuulda sellest, mida tehakse müügist laekuva rahaga. Eelregistreerimisega ekskursioon toimub kell 13.00. Lisainfo www.humanae.ee

Taevas kisub kõrgeks…

… ja maa madalaks. Septembrikuu märgiks on tähetargad valinud maa ja oktoobrikuu märgiks taeva. Septembris tõmbab maa endasse tagasi kõik, mis suve jooksul sirgunud ja kasvanud – lehed, marjad, putukad, tõugud, ussid.
Septembris on hea ka ise jälgida oma elu, mõtteid ning elamisviise ja panna tähele, mis on küpseks saanud, oma aja ära elanud. Mis tahab maha jääda, sest maha ei saa midagi vägisi jätta.
Kümme aastat tagasi vajusid maha Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornid. Sellest peale pole maailm enam endine. Usk suurriikide kõikvõimsusesse on pudenemas. Raha- ja võlakriisid mõlemal pool ookeani viivad vägisi mõttele, et ehk ometi on otsa saamas aeg, kus tegutseti “inimkonna üha kasvavate vajaduste üha täielikuma rahuldamise” nimel. Kuigi nimetatud aade oli sõnastatud nõukogude impeeriumis, on sellega samaväärne lõpmatu majanduskasvu toel elamine.
Maal, talus ja külas on teised väärtused. Hea on see, mis on hästi tehtud ning mis kestab kaua. Nagu sügisene taevas, mis kisub aina kõrgemaks ja kõrgemaks.
Mikk Sarv

Regilaulutuba Tartus

“Nüüd on luba lõõritada” (Kolga-Jaani)
2011. aasta sügisest alates hakkab regilaulutuba toimuma kord kuus täiskuu neljapäevadel Tartu linnakodaniku muuseumis. Hooaeg lauldakse lahti 15. septembril kell 18 -20.
Juttu ning laulu tuleb mihklikuu tähtsamatest pühadest. Ussimaarjapäeval (8. september) läksid ussid maa sisse, vili sai koristatud ja õunad valmis.
Tulevik on aga veelgi helgem, sest madisepäeval (21. september) kaovad ka kärbsed ja sääsed ning mihklipäeval (29. september) saavad karjasedki vabaks. Siis pole enam muud kui lammas tappa ja pidu püsti panna. Rahvasuu teab pajatada, et neile, kes sügist lauluga ei tervita, tulevad ussid maja manu ja kaamos kallale. Või siis võtab neid Madis. Ja kui Madis ei võta, siis küllap on neilgi kord oma mihklipäev!

Algab Matsalu loodusfilmide festival

Linnurände ja Matsalu loodusfilmifestivali aeg on käes! Kolmapäeval, 14. septembril algab Lihulas 9. Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival. Festivalile on üles antud 206 filmi 54 maailma riigist. Taas on maailm avardunud – esmakordselt on festivalil esindatud Malaysia, Ethiopia ja Paraguay filmid.

Võistlusprogrammi on valitud 29 filmi, mis võistlevad kahes kategoorias: A-Loodus ja B-Inimene ja loodus. Filme hindab žürii koosseisus: Petteri Saario (Soome, möödunudaastane võitja), Yossi Wissler (Iisrael) , Tiit Randla, Erki Tammiksaar ja Ulvar Käärt.

Festivali avaüritus algab 14. septembril kell 18 Lihula kultuurimaja suures saalis. Festivalilinastused algavad aga juba hommikul kell 10 lastele suunatud loodushariduspäeva programmiga.

Festivali avafilmiks on Saksamaa film „Serengeti“, mis jutustab ühest maailma kuulsamast looduskaitsealast.

Festivali ajal toimuvad lisaks filmilinastustele ka töötoad ja ümarlauakeskustelud. Ühel on teemaks ebameeldivad kõrvalnähud looduskaitses, nagu näiteks inimese ohvriks toomine looduse kaitsele (juba on ka selleteemalisi filme) ning teisel hundid – nende uurimine meil ja mujal.

Festivalifilme saab vaadata kahes saalis. Lihula kultuurimaja suures saalis linastub võistlusprogramm , filmiprogramm “Imeline maailm” ja Eesti loodusfilmide kava. Lihula kunstide maja saalis linastub aga loodusfilmide infoprogramm. Võistlusprogrammi filmid tõlgitakse vaatajatele (peatelefonidesse) eesti keelde, ülejäänud filmid linastuvad originaal- või inglise keeles. Lisaks on festivalil, nagu ikka, ka videoraamatukogu, kus soovijad saavad festivalifilme iseseisvalt monitoridelt vaadata.

Osa festivalist kulgeb Haapsalus. 15. septembril on Haapsalu kultuurikeskuses õpilaste loodushariduspäev. Festivalifilme saab Haapsalu kultuurikeskuses vaadata aga laupäeval, 17, septembril.

Juba traditsiooniliselt on festivalil oma osa ka loodusfotograafial. Üles pannakse 8 loodusfotonäitust. Laupäeval, 17.septembril on fototöötoad ja muud fotoüritused Lihula mõisas. Pühapäeval on aga Laelatu puisniidul Bob Gibbonsi /Suurbritannia) praktiline töötuba värvilise looduse pildistamisest.

Koos Lääne Eluga üllitame festivali ajalehe MAFF, mille kaheksal leheküljel tutvustatakse festivali, osavõtjaid ja filme.

Festivali auhinnatseremoonia toimub laupäeva, 17. septembri õhtul kell 18. See annab võimaluse demonstreerida pühapäeval, 18. septembril kõiki auhinnatud filme uuesti.

Info festivali kohta, festivaliürituste ja filmilinastuste kavad festivali kodulehel: www.matsalufilm.ee

2000 jätkusõdurit Lõuna-Eesti metsades

Selle aasta suurim kaitseväe õppekogunemine sai täna lisa, kui harjutava üksusega liitus reakoosseis.

„Praegu Lõuna Kaitseringkonnas toimuv õppekogunemine on heaks näiteks, et viimaste aastate tõsine panustamine reservkaitsejõududesse on loonud toimiva süsteemi,” ütles maaväe ülem kolonel Indrek Sirel. „Viimase pooleteise päeva jooksul olen kontrollinud kaitseringkonna ja jalaväepataljoni tehtut ning ka Kaitseliidu baasil moodustatud formeerimiskeskuste sujuvat tegevust ja ma olen nähtuga täiesti rahul,“ lisas kolonel Sirel.

Täna saabunud reakoosseisust tuli kohale 95% oodatud reservväelastest. Esimeses etapis, kui saabus jalaväepataljoni juhtivkoosseis ja erialaspetsialistid, tuli kohale 92% oodatud reservväelastest.

Õppekogunemine jätkub reakooseisu väljaõppega, seekord juba reservväelasest ülemate juhendamisel ja üksustesisese tegevuse harjutamisega kuni 13. septembrini ning õppekogunemise lõpetab 14.-16. septembrini Võru- ja Põlvamaal toimuv kõikide üksuste koostööõppus.
Õppekogunemisest võtavad osa reservväelased, kaadrikaitseväelased Lõuna ja Põhja Kaitseringkonnast, Tartu, Põlva, Valga, Viljandi ja Võru Kaitseliidu malevate kaitseliitlased.

Õppekogunemised annavad reservväelastele lisaks teadmiste uuendamisele võimaluse kohtuda oma vanade teenistuskaaslastega, ka täna saabunud isikkooseis tervitas üksteist rõõmsalt.

Kokku võtab õppekogunemisest osa üle 2000 inimese. Lõuna Kaitseringkonnas algas õppekogunemine 04.septembril ja lõppeb 17.septembril rivistusega.

Loit Jõekalda näitus PÄRAND

Täna ja homme saab veel külastada Vabaduse galeriis LOIT JÕEKALDA näitust pealkirjaga PÄRAND. Näitus on avatud kuni 13.septembrini.

Loit Jõekalda (1951) on oma vabagraafilise loomingu ja arvukate graafikanäituste kureerimise kõrval tegelnud enam kui veerandsada aastat intensiivselt soomeugri rahvaste ja nende naabrite muinasaja visuaalse pärandiga. Mitmed ekspeditsioonid Põhjala kaljujooniste juurde ja endise Nõukogude Liidu avarustesse laiali pillatud väikerahvaste asustusaladele on täiendanud eesti huviliste võimalusi tutvuda kohapeal ekspeditsioonidel kopeeritud muinasaegsete mälestistega. Paljuski ka tänu Loit Jõekalda poolt frotaažtehnikas kopeeritud muinasmälestistele on Eestis täna avaram ülevaade ühisele spirituaalsele pärandile väga kaugest minevikust. Võimaluse seda pärandit interpreteerida jätab ta näitusele tulnud publikule.

Eksponeeritud on frotaažtõmmiseid, mis dokumenteerivad hetki ajaloost, veel säilinud graafilisi kujundeid kiviajast ja ka lähemast minevikust. Ka täna jätab inimtegevus meid ümbritsevale keskkonnale visuaalseid märke, mis ladestuvad vanadele meid mitme inimpõlve jooksul ümbritsenud struktuuridele siinsamas näitusepaiga lähiümbruses.

Loit Jõekalda: “Igast jäljendist võib kujutleda erinevaid tähendusi, igas väljendis võib tajuda nähtamatuid variatsioone. Visuaalses keeles kujutatud sümbolite tähendus võib olla muutlik. Nii abstraktne kujund kui realistlik peegeldus võivad jääda arusaamatuks või olla ühtviisi mõistetavad. Kuluvate mälestuskihtide taustast võib ilmuda kujuteldamatu.”

Loit Jõekalda on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 1986 foto- ja graafika erialal. Ta on Eesti Kunstnike Liidu liige ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse esimees, Eesti Muinastaideseltsi (1987), Eesti Saami Ühenduse (1988) ja Soome Muinastaideseltsi (1990) ning kunstnikeühenduse YDI (1998) liige. On esinenud kunstinäitustel aastast 1979, korraldanud isiknäitusi kodu- ja välismaal ning kureerinud arvukalt graafika- ja muinastaidealaseid näitusi ja üritusi.

Teeots šamaaniteele

24. – 25. septembril 2011 toimub Tartust 10km põhja pool Soo turismitalus šamaani tee algkursus.
Šamaan ehk nõid on tervendaja, kes abistab teisi, reisides meelerännakul teise ilma, et tuua sealt abi ja nõuannet neile, kes seda on temalt palunud. Kursuse sisuks on trummi saatel meelerännakud alumisse, keskmisesse ja ülemisse ilma, samuti metsakäigud siin ilmas. Oluline osa õppimisest toimub kogetut teistega ringis jagades.
Kursus algab 24. septembri hommikul kell 10. Kursuse viib läbi Mikk Sarv. Lõpetamine on 25. septembri pärastlõunal. Kursusele ei saa hilineda, samuti ei tarvitata alkoholi kogu kursuse vältel.
Kaasa tuleb võtta kirjutustarbed, kõristi (võib ka omavalmistatud olla), saunalina saunaskäiguks ja midagi põnevat oma koduköögist, külmkapist, aiast või keldrist enda ja oma maitse esitlemiseks teistele.
Kursusetasu on 99 eurot, (sisaldab käibemaksu) see tuleb kanda hiljemalt 21. septembriks arvele 221044505890, saaja on OÜ Avatud Ruum, selgituseks kursusetasu. Aegsasti tehtud ülekanne tagab koha kursusel. Kursusele registreerimine ja info: Mikk Sarv, 55577795, maa@ilm.ee või telefonil 5286357.
Vaata ka: http://www.vikerkaaresild.org/et/node/9369
Kuula: http://r2.err.ee/saated&saade=285