Kadri Valner

Rahvatantsijad saavad täna kokku talvisel tantsupeol

Täna kell 13 toimub Tartu talvine tantsupidu, kuhu on tulemas üle neljasaja rahvatantsija.

Neljandat korda toimuva tantsupeo avab traditsiooniliselt Tartu abilinnapea, kes annab Raekoja platsi rahvatantsijate valdusesse.

Tänavuse tantsupeoga soovime teha kummarduse meie tantsutaadile Ullo Toomile, kelle algatusel sündinud rahvatantsupeod on saavutanud suure
populaarsuse nii tantsijate kui ka pealtvaatajate hulgas. Ullo Toomi oli hinnatud rahvatantsupedagoog, koreograaf ja lavastaja.

Tantsupeole on tulemas Tartu linna 24 nais- ja segarahvatantsurühma ning külaliskollektiivid Reolast ja Luunjast. Peale rahvatantsude tulevad
esitamisele ka vanad seltskonnatantsud ja laulumängud, kuhu on külma peletamiseks oodatud kaasa lööma ka linnarahvas. Tantsupäeva viib läbi
maamees Meelis Kongutast. Tantsupäeva korradab Tiigi Seltsimaja.

Arsise kellad helisevad Põlvas

Koos ooperisolistidega jõulukontserte andev Arsise kellade ansambel astub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse lavale pühapäeval, 16.detsembril kl 12.

Arsise kellade ansamblil on tänavu olnud toimekas aasta ja sama tiheda graafikuga tõotab tulla ka järgnev. Osalenud suvel erinevatel klassikalise muusika festivalidel USAs ja Kanadas, on järgneval hooajal ees esinemised Peterburi Filharmoonia saalis ja Saksamaa mainekatel festivalidel. Jõuluaeg on aga ansamblil alati pühendatud Eestimaa publikule.
Tänavune jõuluprogramm on täis kauneid ooperimeloodiaid, mille toovad kaasa Rahvusooper Estonia solistid Oliver Kuusik ja Rauno Elp. Mõlemal solistil on ette näidata aukartust äratav nimekiri eriilmelistest rollidest eesti ja maailma ooperiliteratuurist ning saadud preemiatest ja auhindadest.
Oliver Kuusiku lauljakarjäär sai alguse õpingutest Eesti Muusikaakadeemias ja Londoni Guildhalli Muusika ning Draama ooperistuudios. Alates 2008. aastast on ta Rahvusooper Estonia solist, kus teda igapäevaselt kuulda ja näha võib. Publik armastab teda, mida näitab 2011.aastal saadud SEB panga publikupreemia.

Rauno Elp on aga oma kauni baritoni häälega võlunud ooperipublikut juba alates 1992.aastast, mil temast sai RO Estonia solist.
Lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia, täiendas ta end Leedus ning Soomes. Rauno Elp on oodatud laulja mitte ainult Eesti lavalaudadel, vaid ka Soome, Läti ja Türgi ooperimajades, kuhu teda ikka ja jälle tagasi kutsutakse. Mõlemad mehed on ka hinnatud kammersolistidena, lauldes suurvormide esitlustel ja erinevates kontserdisarjades. Astuda lavale koos kellade ansambliga on aga nii Oliver Kuusikule kui Rauno Elp’ile esmakordne!

Lisaks ooperiklassikale kuuleb kontserdil ka traditsioonilist jõulumuusikat. Brahmsi „Hällilaul“, Schuberti „Ave Maria“, Wagneri „Ehatähe laul“ on vaid mõned pärlid esitatavast kavast.

Looduskaitse talgud innustavad ja harivad vabatahtlikke

Nigula raba talgud Äsja valminud uuring “Looduskaitses vabatahtlikuna osalemine ja selle loodushariduslik mõju” kinnitab, et looduskaitse vabatahtlikud on õpihimulised ja motiveeritud inimesed, kes armastavad looduses liikuda ning hindavad looduskaitselisi talguid väga kõrgelt.

Looduskaitse vabatahtlikel, nt looduskaitse talgutel käijad, mängivad loodushoius olulist rolli, kuid senini pole Eestis uuritud talgute loodushariduslikku mõju. „Soovisime vabatahtlike kohta rohkem infot – mis neid motiveerib, millist mõju vabatahtlik tegevus omab ning kas vabatahtlikuna looduse abistamisel talgute korras esineb ka takistusi nagu aja- või rahapuudus,“ toob uuringu vajalikkuse välja ELFi talgute korraldaja Siim Kuresoo.

„Uuringust tuli selgelt välja, et lisaks toredale talguseltkonnale, kus leitakse uusi sõpru ja tuttavaid, motiveerib looduse heaks tegutsemine, uute teadmiste ja oskuste saamine ning looduses viibimine talgulisi niivõrd, et enamasti tullakse looduskaitse talgutele uuesti,“ rõõmustab Siim Kuresoo . „Saime ka teada, et soov talgute käigus rohkem looduse ja Eestimaa paikade kohta teada saada on väga suur,“ lisab ta.

Uuring tõi välja ka talgute haridusliku poole. Olgugi, et looduskaitse vabatahtlikuid ei osale peamiselt teadmiste juurde saamise eesmärgil, selgus, et lisaks üldiselt silmaringi laiendamisele omandatakse talgute käigus palju uusi teadmisi taime- ja loomaliikide ning looduslike koosluste kohta. 85% talgulistest tõdes, et õppis talgutel midagi uut.

Uuringus osalesid 300 Eestimaa Looduse Fondi ja Pärandkoosluste Kaitse Ühingu viimase kolme aasta looduskaitse talgulised. Uuringu viis läbi Cumulus Consulting ning rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Laste looduse tundmisest ja ahvide õnnetundest

Ajakirjanik Mirjam Matiisen sirvib kord kuus KUKU Raadio Ilmaparandaja saates keskkonnauudiseid laiast ilmast.

Seekord alustan hoopis ühe mõtlemapaneva arvamusloo refereerimisega. Briti ajalehe “The Guardian” kolumnist George Monbiot kirjutas hiljaaegu artikli, kus ta väidab, et kui tänapäeva lapsed kaotavad kontakti loodusega, siis tulevikus ei ole neil huvi ka selle eest võidelda. Lapsed, kes veedavad täna poole oma ajast arvuti taga, ei ole ilmselt tulevikus motiveeritud loodust kaitsma.

Monbiot kirjutab, et uuringute kohaselt tahab enamik inimesi näha seda, et meie planeet oleks keskkonnana kaitstud. Kuid väga vähesed on valmis siin midagi ette võtma. Laste eemaldumist looduskeskkonnast nimetab “The Guardiani” kolumnist uueks keskkonnakriisiks. Ehk teisisõnu- inimestel, kellelt me eeldame looduse kaitsmist, on tegelikult loodusega üha vähem ja vähem reaalset kokkupuudet.

Laste seotus loodusega halveneb veel kiiremini kui meie keskkond tervikuna, arvab George Monbiot. Näiteks tohivad lapsed ilma järelvalveta liikuda üha väiksematel maa-aladel ning üha vähem lapsi satub regulaarselt mängima metsiku looduse keskele. Ameerika Ühendriikides tehtud uuring näitas, et kuue aasta jooksul, aastatel 1997 kuni 2003, kahanes nende laste hulk, kellel oli niiöelda õuealaga seotud hobisid, tervelt poole võrra. Suurbritannias tehtud uuring näitab, et 11-15 aastased lapsed veedavad keskmiselt poole oma ärkveloleku ajast arvuti ees.

Sellistel arengutel on mitmesuguseid põhjuseid, kirjutab Briti kolumnist. Näiteks: lapsevanemate irratsionaalne hirm võõraste ees, nende täiesti õigustatud hirm liikluse ees ning see, et eelmiste põlvkondade mängumaad on tänaseks kadunud. Ka tänaste laste ajakava on planeeritum kui eelmiste generatsioonide oma- see võimaldab vähem looduses “kolamist”. Samuti on tubaste tegevuste kvaliteet enamasti kõrgem ning laste väljasliikumine seostub üha enam kuritegeliku maailmaga.

Samas on sellistel tendentsidel mõjud ka laste tervisele. Üha enam on laste puhul probleeme liigse kehakaaluga, astma ja rahhiidiga, mis on kasvava organismi ainevahetushaigus. Samuti on uuringutes tulnud välja, et laste seas on sagenenud südame- ja hingamisteede haigused ning ka probleemid vaimse tervisega. Loe edasi: Laste looduse tundmisest ja ahvide õnnetundest

Pühapäev on kauni rahvarõiva päev

Pühapäeval, 9. detsembril kell 11.30 esitletakse Eesti erinevate paikade vastvalminud rahvarõivakostüüme Eesti Vabaõhumuuseumi Kuie koolimajas, mil järjekordne lend lõpetab Rahvakultuuri Keskuse Rahvarõivaste valmistajate kooli.

Rahvarõivaste valmistajate kooli vormis toimuva täienduskoolituse eesmärk on välja õpetada oma paikkonna rahvarõivaid, ajalugu ja kultuuri tundvaid inimesi. Oluline on kursuslaste töö Eesti Rahva Muuseumis originaalesemete ja arhiividega. Lisaks sellele, et tuginedes autentsetele muuseumiesemetele
õpitakse valmistama endale rahvarõiva komplekti koos lisanditega, nõustavad lõpetanud ka kodukoha tantsu- ja koorikollektiive rahvarõivaste valikul ja kandmisel.

Rahvarõivad ja rahvarõivaelemendid on tunnustatud – üha enam on eestlastes huvi nende valmistamise oskuste ja kandmise vastu. Etnograaf Igor Tõnurist on öelnud: “Meie rahvarõivas on elus olnud sihipärase pikaajalise propaganda tulemusena. Meie jaoks on see identiteedi märk”.

Rahvarõivaste valmistajate kool on tegutsenud Rahvakultuuri Keskuse juures 25 aastat ja õpetust on saanud üle 200 inimese kõikjalt Eestist –põhiliselt käsitööõpetajad ja käsitööringide juhid, aga ka tantsurühmade juhid ning teised huvilised. Kooli lõpetanutel on edaspidi võimalus taotleda
rahvarõivameistri kutsetunnistust.

Rahvarõivaid õpetavad valmistama asjatundjad – Reet Piiri, Igor Tõnurist, Silja Nõu, Silvi Allimann, Virve Valtmann-Valdson, Piia Rand, Maire Kuningas ja Virve Pikk.

Tunnustatakse vabatahtlikke toetavaid ettevõtteid

Siseministeerium ootab kuni 31. detsembrini ettepanekuid ettevõtete tunnustamiseks, kes on tänavuse aasta jooksul toetanud vabatahtlike päästjate, vabatahtlike merepäästjate või abipolitseinike tegevust Eestis või kes on muul moel andnud panuse ühiskonna turvalisuse tõstmisesse.

Tublisid ettevõtjaid võivad esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud. Samuti pöördub ministeerium üleskutsega mittetulundusühingute liitude, ettevõtjate liitude, päästeameti ning politsei- ja piirivalveameti poole.

Laekunud kandidaatide seast valitakse välja kuni kümme enam esile tõstmist väärivat ettevõtet, keda tunnustatakse vabatahtlike päästjate toetaja 2012 ning abipolitseinike toetaja 2012 aunimetustega koos vastava logo kasutamise õigusega näiteks ettevõtte koduleheküljel. Samuti kingitakse mälestuseks Kalli Seina disainitud kotkamotiiviga klaastaies.

Vabatahtlust toetava ettevõtte aunimetustega tahab siseminister tänada ettevõtteid, kes tajuvad vastutust ühiskonna ees, olles valmis märkama ning sekkuma valdkondades, kus ka erasektori panus on vajalik ja oluline. Aunimetust väärivad ettevõtjad tehakse teatavaks 5. veebruaril toimuval pidulikul aktusel.

Esmakordselt tunnustati ettevõtteid käesoleva aasta mais, kus siseminister tänas firmasid eelnevate aastate jooksul antud panuse eest. Vabatahtlike päästjate toetaja aunimetus anti kokku seitsmele ettevõttele. OÜ Paatsalu Puhkekeskus ja Aktsiaselts MSCA (Revali Merekool) leidsid märkimist vabatahtlike mere- ja järvepäästjate toetamise eest. AS Ingle, Kuie Põllumajandusühistu, Kolga Teenindusühistu, AS Sanwood ning Tamrex Ohutuse OÜ on oma märkimisväärse tegevusega toetanud priitahtlikke päästjaid. Aunimetusega Abipolitseinike toetaja tunnustati AS Saksa Autot ning Räpina Korrakaitset. Lisaks tänas siseminister tänukirjaga 11 ettevõtet, kes on andnud panuse oma kogukonna vabatahtlike tegevusse.

Lisainfo www.siseministeerium.ee/vabatahtliketoetaja

Rannarahva muuseum uurib naist

Alates tänasest on Rannarahva Muuseumis Viimsis avatud näitus tublidest ja ilusatest Naissaare naistest, kes erinevatel aegadel on oma olemusega saareelule palju juurde andnud.

„ Naissaare naised pidid argipäeval merel ja rannas mehe eest väljas olema, kuid peale tööd tõmbasid nad piduriided selga ja muutusid imekauniteks daamideks,“ sõnas Rannarahva Muuseumi teadusjuht Maivi Kärginen. „Näiteks pisikene Maria Klamas ehk Pisumamma, keda hüüti ka Jullimammaks, suutis ükskord koguni suure parklaeva Tallinna sadamasse lootsida. Vabal ajal kattis tema pead aga alati uhke kübar. “

„Lisaks mehe eest väljas olemisele, said naissaare naised hakkama ka traditsiooniliste naistetöödega. Kõigil seisis kuskil akna all õmblusmasin, millel vuristati valmis pere igapäevased riided. Piduriided osteti samas Tallinnast ning kodude seintel rippusid ajakirjadest võetud moelehed. Mõnikord toodi peenemad esemed kaasa ka Peterburist või koguni Lääne-Euroopa suurlinnadest,“ rääkis Kärginen. „Kõike seda said nad endale lubada, kuna mehed töötasid lootsidena ning mõlemast soost saare noored siirdusid sageli tööle suurtele laevadele või linna.“

Rannarahva Muuseumi juhataja Riina Aasma sõnul on seekordne näituse teema üks näide randlaste põnevast kultuurist, mida laiem avalikkus ekslikult vaid kalapüügiga seostab. Need daamid oma ajas kannavad edasi samu väärtusi, mida tänapäeva naised, olles üheaegselt maa soolaks ja teisalt ka ilmale iluks. „Naissaare naiste pühapäevane pool on näha vanades fotoalbumites, mis sisaldavad lehekülgede kaupa uskumatult kauneid perekonnapilte, hoolikalt riidesse sätitud lapsi ja väärikaid daame peentes tualettides ja kübarates. Näitus on meie lugupidamisavaldus vapratele ja ilusatele Naissaare naistele ning külastajatele põnev rännak aega, mida tänaseks meenutavad vaid perekonnapildid, mälestused ja rohtunud vundamendid…“

Näitus Naissaare naiste lugudest jääb avatuks 2013 aasta aprillikuu keskpaigani.

On parim aeg pidada jutupühi

Kuni 26. novembrini toimuvad Rahvakultuuri Keskuse jutukooli eestvõtmisel jutupühad. Jutupühad on „liikuv püha”. Juhtub siia maile hea jutuvestja laiast maailmast, on kohe ka aeg jutupühadeks. Seekordne külaline on David Ambrose Walesist.

Jutupühade raames toimuvad jutuhommikud ja -õhtud nii lastele kui ka täiskasvanutele. Homme õhtul räägib 24. novembri õhtul räägib David lugusid ja ballaade Rahvakultuuri Keskuses.. Samas on 24. novembril seminar „Lugude jutustamine tänapäeval”, kus räägivad jutukooli eestvedaja ja jutuvestja Piret Päär, näitleja ja lavastaja Anne Türnpu ning jutupühade külaline David Ambrose. 25. novembril juhatab David töötuba „Mälestused ja unistused”.

David Ambrose on jutuvestja ja ühe tuntuima rahvusvahelise lugude jutustamise festivali „Beyond the Border” eestvedaja. Ta tegutseb Walesis selle valdkonna eestvedajana juba 20 aastat. Jutuvestjana esineb David nii kodumaal kui ka võõrsil. Ka tema lood on pärit maailma eri paigust. Lugude vahele pikib ta mänglevalt mõistatusi, nalju ja laulegi.

Miks just jutupühad?
Tartumaal elanud kord üks mees, Miku Juhan, kes olevat olnud omal ajal sealtkandi parimaid jutustajaid. Jutuhoogu sattunult võis ta unustada kõige kibedamad tööd. Juhtunud sedagi, et Miku perenaine läinud keskhommikul töörahvale süüa viima, aga peremees seisnud alles nurme ääres ja „kihutanud juttu”, külast kutsutud abilised sealsamas mõnuga kuulamas. Ja kui siis kusagilt kaugemalt tulnud mõni teine hea jutustaja, olnud Miku talus „jutupühad” – jutustatud poole ööni…

Maavalla koda tänab hiite hoidjaid

Maavalla koda tunnustab tänavu viit ettevõtmist, mis on aidanud kaasa looduslike pühapaikade uurimisele, väärtustamisele ja hoidmisele.

Homme Eesti Kirjandusmuuseumis toimuval tunnustamissündmusel saavad tänukirja Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühm, Eestimaa Looduse Fond, Valjala põhikooli ajalooõpetaja Ester Vaiksaar, Ansambel Metastöll ning Setomaa Napi küla rahvas. Samas autasustatakse ka tänavuse hiite kuvavõistuse võitjaid. Sündmuse naelana kuulutakse välja tänavuse aasta Hiie sõber.

Eestimaa Looduse Fond on alates 2002. aastast pakkunud abi mitmetes pühapaikade kaitsmist edendavates ettevõtmistes: osalenud looduslike pühapaikade uurimismetoodika koostamises ning looduslike pühapaikade arengukava algatamises, on pakkunud pühapaikade kaitsjatele tasuta õigusabi, on võtnud avalikult sõna pühapaikade kaitseks ning on osalenud pühapaikade tutvustamisel.

Valjala põhikooli ajalooõpetaja Ester Vaiksaar on uurinud alates 1995. aastast koos oma õpilaste ja huvilistega kodukihelkonna looduslikke pühapaikasid – küsitlenud põliselanikke, kaardistanud ja kirjeldanud pühi salusid, kive, allikaid ja puid. Seeläbi on ta päästnud mitmed pühapaigad unustusehõlma vajumast ning on õpetanud noori ja täiskasvanuidki pühapaikasid tundma ja austama.

Eesti on teadaolevalt esimene riik maailmas, kus riigi seadusandlikus kogus on moodustatud looduslike pühapaikade toetuseks ühendus. Tõnis Lukase juhtimisel koondunud saadikud on riiklikul tasandil väärtustanud pühapaikasid ning aidanud avalikkusel teadvustada nende ohustatust. Toetusrühma eestkostmisel eraldati 2012. aastal riigieelarvest vahendid, mille abil sai korraldada Põlva kihelkonna pühapaikade uuringud ning arendada pühapaikade andmekogu.

Ansambel Metastöll on pikki aastaid laulnud emakeeles hiitest, andnud välja kogumiku Hiie koda ning aidanud sellega kaasa looduslike pühapaikade teadvustamisele ja väärtustamisele noorema rahva seas. 2006. aastal korraldas Metsatöll koos Maavalla kojaga kontsertsarja Koduhiite kaitsel ning kutsus inimesi üles liituma pühapaikade kaitset taotleva pöördumisega.

Setomaa Napi küla rahvas valmistas 2010. aastal täispika mängufilmi seto maausust. Arhiivikirjeldusel põhinev film jutustab Napi küla pühapaiga kasutamisest ning viljakusjumala Peko austamisest esimese maailmasõja eelõhtul. Filmi tegemist vedas eest Setomaa praegune ülemtsootska Arne Leima ning film valmis külaelanike kulu ja kirjadega ning oma jõul. Selle teoga on Napi küla rahvas näidanud, et pühapaikadega seotud pärandi väärtustamisel saab hea tahtmise juures ka kesistes tingimustes korda saata suuri asju. Loe edasi: Maavalla koda tänab hiite hoidjaid

Äksil elavad mammutid Voorika ja Äksel

Äksi alevikus Saadjärve kaldal asuva Jääaja Keskuse kuulsaimad püsiasukad, mammutiema ja tema poeg said endale nimed!

Äksel ja Voorika. Foto Urmas Saard — Äksel ja Voorika. Foto: Urmas Saard

Sügisesele koolivaheajale eelnenud nädalal kuulutas Jääaja Keskus välja konkursi mammutipaarile nimede leidmiseks. Konkursist said osa võtta kõik 1.-6. klasside õpilased ja kahele nimele lisaks oodati ka nimede sünnilugusid. Vahvaid nimevariante ja saamislugusid laekus üllatavalt palju Eestimaa väga erinevatest paikadest. Osaleti enamasti klasside kaupa ning saabunud ümbrikud ja e-kirjad olid üsna mahukad – konkursitööde hulgas oli lisaks lugudele ka toredaid joonistusi.

Põnevamad nimevariandid, mida mammutiemale pakuti, olid Xseena, Neli, Helli, Krisliina, Floora, Elli, Indi, Mammu, Mambulerisentel, Mambo, Bibi, Maasu, Mamsu, Mammulii, Flanee, Hermine, Rossa, Tonni, Võhku, Meemu, Armaliina, Hella, Missi, Saadi, Kihvamma, Tekkla, Vorita.

Mammutipojale arvati aga sobivat selliseid nimesid: Kaspar, Mannu, Virsik, Winny, Fiktor, Feodor, Kari, Männi, Sass, Memmu, Markulant, Kassu, Lulu, Lontu, Jossu, Trulla, Šiki, Ricu, Mauer, Eke, Upi, Marvin, Tuutu, Jääksi, Jälli, Eefi, Kullatükk, Mäksi, Mamphus, Salgu, Kihvik, Maru, Trampa, Tobias, Voorits.

Nimekonkursi võidutöö autor on Paide Gümnaasiumi 6. klassi õpilane Hanna–Greete Pellja.

Homme on Jääaja Keskuse mammutite nimepäev – mammutiema VOORIKA ja mammutipoiss ÄKSEL kannavad uhkusega Hanna-Greete pandud nimesid. Mõlema nime saamislugu on seotud kohanimedega – Jääaja Keskus asub Vooremaal Äksi alevikus.

Loomakaitse Selts: hulkuvate loomade peale kulub 860 000 eurot aastas

Mullu kulus Eesti kohalikel omavalitsustel hulkuvate loomadega tegelemiseks 864 852 eurot, mis teeb 0,64 eurot iga Eesti elaniku kohta, selgus Eesti Loomakaitse Seltsi tellimusel Tartu ülikooli majandusteaduskonna doktorant Liis Lille polt vabatahtliku tööna läbiviidud uuringust.

Vastavalt uuringule on hulkuvate loomade arv paljudes kohalikes omavalitsustes aga nii suur, et pole võimalik täita kõiki hulkuvate loomadega seotud kohustusi. Seni on kõige suuremaks takistuseks ressursside leidmine loomade varjupaikadesse toimetamiseks, kuid vaid väga vähestel jätkub vahendeid ennetustegevuseks, milleks on näiteks mikrokiipide paigaldamine ja kampaaniad soovimatute loomapoegade ärahoidmiseks.

Võttes arvesse hulkuvate loomadega seotud tegevuste kulukust, tuleks Eesti Loomakaitse Seltsi üldjuhi Evelyn Valtini sõnul riiklikul tasandil uuesti arutellu võtta ja otsida võimalusi ühtse lemmikloomaregistri loomise ja haldamise rahastamiseks ning üle-eestilise kiibistamise kohustuse kehtestamiseks. “Taoline ennetustegevusse investeerimine vähendab oluliselt pikemas perspektiivis kulutusi kohustuste täitmiseks, kuigi lühiajaliselt on kulud ühtse registri loomise ja kiipimisprotseduuride maksumuste näol suuremad.” lisas Valtin.

Arvestust lemmikloomade üle peavad vähem kui pooled 117-st küsimustikule vastanud omavalitsustest. Peamiste põhjustena arvestuse mittepidamisel toodi välja ühtse lemmikloomaregistri puudumist ning ressursside vähesust registri koostamiseks ja selle haldamiseks. Uuringust selgus, et Eestis on hinnanguliselt vähemalt üks registreeritud koer või kass iga kümne elaniku kohta.

Tantsurahvas arutleb tantsupidude arenguloo üle

Homsest laupäevani toimub Tallinnas Rahvusraamatukogu suures saalis tantsupidude arengule ja tantsutaat Ullo Toomi 110. sünniaastapäevale pühendatud konverents „Jalgratas viiuli vastu“.

Tegu on suursündmusega, mis ühendab ühisesse arutellu rahvatantsuliikumise oleviku ja tuleviku üle meie tantsu-uurijad, aktiivsed tantsuõpetajad, tudengid ja tantsijaid.

Konverentsi esimene päev, 15. november, on nn persoonipäev, kus Ullo Toomit ja tema aega meenutavad ja analüüsivad tantsujuhid ja -teadlased Helju Mikkel, Ilma Adamson, Angela Arraste, Sille Kapper, Henn Tiivel, Ago Herkül jt.

16. november on tantsupidude päev. Arutluse all on pidude arengulugu, tulevikuvisioon. Aastakümneid pidude korraldamise juures olnud juhid arutlevad koos noorte lavastajatega selle üle, kuidas hoida tantsupidusid elava ning areneva rahvuskultuuri loomuliku osana.

Arhitekt Irina Raud esitleb Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuritudengite visioone ja kavandeid uuest tantsuväljakust ning arutletakse, kui kaugele on jõudnud idee selle rajamisest.

17. novembril toimuvad lisaks ettekannetele ka Ullo Toomi õpilaste Henn Tiiveli ja Ilma Adamsoni näidistreeningtunnid.

Konverents lõppeb Ullo Toomi auaadresside üleandmise ning kontserdiga. Esitamisele tulevad nii Toomi kui tema kaasaegsete tantsuõpetajate tantsud, aga ka tänaste tantsuautorite looming. Kontserdi lavastamise ja korraldamise on enda kanda võtnud Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühm.

Konverents on saanud pealkirja „Jalgratas viiuli vastu“ Ullo Toomi noorusajast, kui tulevane tantsupidude suurkuju vahetas jalgratta viiuli vastu, et hakata pillimängu õppima. Sealt algas ka tema teekond eesti tantsu juurde.

Konverents toimub Eesti Rahvusraamatukogu konverentsisaalis ja selle korraldab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts koostöös Tallinna Ülikooli, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse, Rahvakultuuri Keskuse ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga.

Tartus ja Tallinnas kutsutakse meeleavaldusele

Vabaühendusi ja liite ühendav EMSL kutsub täna Tartusse ja laupäeval Tallinnasse avaldama meelt Eesti poliitilise olukorra vastu.

“Tule ja avalda meelt ülbe ja valeliku poliitika vastu!” seisab üleskutses.

” Me ei saa nõustuda, et Eesti riiki juhtiv erakond pole usaldusväärne kõige elementaarsemas mõttes. Kui see jätkub, võib juhtuda, et ühiskonnal kaob usaldus Eesti riigi kui sellise vastu.Demokraatia ei saa olla ainult see, et valijad esitavad iga nelja aasta tagant parteidele valitsemisteenuse tellimuse. Demokraatia tähendab kõigi asjasse puutuvate osapoolte dialoogi ühiskonna tuleviku üle — aga asjasse puutuvad siinkohal kõik kodanikud. Demokraatia tähendab kodanike — sealhulgas valitsejate — vastastikust austust ja usaldust. Me näeme, et see alusnõue on praeguses kartelliparteide süsteemis kaotsi läinud. Me pole nõus, et üks erakond või valitsus peab ennast pädevusmonopoli omanikuks. Me arvame, et see on lihtsalt ülbe, eriti kui sellele rajatakse õigus oma valijatele valetada.

Meeleavaldus toimub liikumise “Aitab valelikust poliitikast” egiidi all. Meeleavalduse korraldajad kutsuvad kõohaletulnuid üles väärikusele ja viisakuale käitumisele, mis ei välista oma rahulolematuse väljendamist.

Vaata lisa Facebookist.

Rakveres valiti parimaid fotosid isadest

Rakveres toimus esmakordselt fotojaht “Paps ja laps”, mille võitis rakverelase Janne Laanemäe foto “Rannaromantika”. Teise koha saavutas Pärnu mehe Mart Kuke foto “Armastus on see” ja kolmas koht
läks Kundasse Merilin Prommikule foto eest “Väikesed ja suured”. Publiku lemmikuks kuulutati Jõgeva ringkonna naiskodukaitsja Tiina Veldi saadetud
foto “Sõnu polegi vaja…”, millel kajastus kuue lapse isa oma kuuenädalaste kolmikutega. Kaitseliidu Viru maleva eripreemia “Kõige isamaalisem issi” võitis Helar Heerik Tartust “Super-Eesti kasvamas” foto eest.

Kaitseliidu Viru maleva ja Põhjakeskuse esimest aastat toimunud fotojahile laekus 352 pilti Tartust, Tallinnast, Harjumaalt, Pärnumaalt, Elvast, Soomest jne.

Fotojahil võisid osaleda kõik, kes tundsid, et isa ja laps väärivad jäädvustamist. Iga autor sai konkursile esitada kokku kuni kolm fotot. Esitatud fotode puhul hinnati väljendusrikkust ja emotsionaalsust, kunstilist taset ning headest pildistamise tavadest kinni pidamist.
Isadepäeva fotokonkursi korraldasid Rakvere Põhjakeskus ja Kaitseliidu Viru malev.

Fotojahile saadetud fotosid saab vaadata siin: http://www.facebook.com/papsjalaps

Tartus tuleb taas pargijooks

Sel kevadel Tartus esimese Parkmetsa jooksu korraldanud Treenitus MTÜ plaanib spordisõbrad taas Tartusse kokku tuua ja seda 24. novembril aset
leidva esmakordse novembrijooksuga. Start jooksule antakse kell 12 Kvissentalis asuva Kalevi veemotoklubi juurest ja ümberkaudsetel tänavatel
läbitakse 5 km pikkune distants.
„Praeguseks on ennast kirja pannud juba üle 400 spordihuvilise ja eelregistreerumise andmetel on osalusgeograafia meil üle-eestiline,” teatas
jooksu peakorraldaja Jaanus Mäe. Nimekamatest jooksjatest on enda kohale tulekust teada andnud mitmekordne Tartu jooksumaratoni võitja Vjatšeslav Košelev, kevadel Parkmetsa jooksu võitnud Roman Fosti ja Londoni olümpiamängudel võistelnud maratoonar Evelin Talts.

Veel on stardis ka kunagine kergejõustiklane ja senini naiste 1500, 3000 ja 5000 m jooksu Eesti rekordiomanik Ille Kukk.
Mäe lisas, et praegusel ajal, mil spordisündmused osaleja jaoks üha kallimaks muutuvad, otsustas nende jooksu korraldustiim, et esmane registreerumisvoor peaks jooksjale hoopis tasuta olema.
„Rahvaspordisündmuste korraldamisel ei tohi osaleja asemel ainult rahanumbreid näha. Vastasel juhul muutub kogu terviseedendamine vaid äriprojektiks,” arvas Mäe.

Jooksu peaauhinnad panevad välja jalatsibränd Skechers ja sporditehnikat Eestisse maaletoov AS Mefo. Loositakse välja ka erinevaid auhindu.
Lisaks toimub Novembrijooksu raames ka SEBE Kostüümijooks, kus kõige huvitavamalt kostümeeritud eraldi mees- ja naissoost jooksjale annab
eriauhinna bussifirma SEBE.

Täpsem info ja registreerimine www.treenitus.eu

Meremäel peeti nahtsipüha

Meremäe vallas on säilinud ja korras tsässonaid ehk palvemajasid 11. Need asuvad Võmmorski, Küllätüvä, Meldova, Serga, Tobrova, Uusvada, Ulaskova, Pelsi, Rokina, Obinitsa ja Kuigõ külades. Vagamärter Anastasia pühakupäeva ehk ahtsipüha tähistavad nendest viis – Rokina, Meldova, Küllätüvä, Uusvada ja Serga.

Pühapäeval toimusid jumalateenistused Küllätüvas, kus asub suurim kivitsässon Eestis, Uusvadas ja Sergas. Uusvadas pühitses Isa Viktor kohaliku kunstniku
Sirje Rumpi maalitud Püha Anastasia ikooni. Vanemate külaelanike jutu järgi oli tänavusel mälestusteenistusel poole rohkem rahvast. Vana traditsioon peaks ikka kestma jääma, arvasid kohalikud memmed.

Serga tsässon remonditi põhjalikult 2007 aastal, see on ainukene palvemaja, kus ka nõukogude ajal toimusid teenistused. Serga küla tsässona pühakupäevale tuli rohkelt kohalikke elanikke ja külalisi Petserimaalt. Teenistuse viis läbi Obinitsa preester Isa Viktor, kaasa teenis Tailova kiriku preester Georgi Kurnosov. Toimus ka esimeste rahaliste annetuste üleandmineTailova kiriku renoveerimiseks toetuseks.
Nahtsipäeva üritusepeakorraldaja Eevi Liinamäe oli rahvarohkuse ja päeva õnnestumise üle rõõmus. Rikkaliku peolaua taga räägiti minevikust, olevikust ja loomulikult ka tulevikuplaanidest Setomaal.

Pille Malkov

Kodutoidust ja nuudlitest

Kas olete kunagi teinud sõira? See laagerdamata kohupiimajuust on Setomaa au ja uhkus. Nii tähtis, et ülemsootskale valitakse aastaks oma sõirameister ja ta valitakse suure hulga sõirameistrite seast.

Minu sõirategemise huvi sai alguse Torinost, kui istusime ühes Slow Food restoranis ja eelroaks kanti meile ette poole tikutoosisuurune sõirataoline juustutükk, millel natuke paprikapuru ja mett. Hind oli sel toidul selline, et ise makstes oleksin ilmselt eelroa söömata jätnud.

Lennukiga koju sõites mõtlesin aina üht, kohe kui koju jõuame, küsin Sarve Õie käest sõiraretsepti ja proovin ise, kuidas sõirategu käib. Sest korra olin näinud, kuidas Õie oma köögis seltskondlikku vestlust pidades muuseas sõira valmis tegi. Siiski tundus see tol hetkel justnagu nõiakunst.

Küsisin järgmisel päeval Õielt telefoni teel retsepti ja pean tunnistama, et enamus, mis kirja sai kõlas umbes nii: „Tunde järgi!“ Ebakindlus kosus, aga lõpuks võtsime Mikuga julguse kokku ja hakkasime pihta.

Alguses tuleb liiter piima soojaks ajada ja siis selles keeta aeglasel tulel kilo lahjat kohupiima. Paraja juustupalli ma aegajalt segades varsti potist ka leidsin. Ümberringi kergelt rohekaskollane piimavesi. Pallike sõelale nõrguma ja samal ajal õpetussõnade kohaselt potipesu. Seejärel pakk võid potti tulele sulama, juustupallike võisse ja näpuotsaga soola ja maitseaineid. Lihtne eks? Nüüd kolm muna koksates potti ja segama. Ja nüüd saabus segadusehetk. Segan ja segan, aga kas see tainalaadne asi ongi sõir? Loe edasi: Kodutoidust ja nuudlitest

Keskkonnabuss läheb Rõuge energiaparki uurima

Energiasäästunädala raames läheb Tartu keskkonnabuss 10. novembril ekskursioonile Võrumaale Rõuge Energiaparki.

Reisi sihtkoht Rõuge energiapark on loodud aastal 2001. Energiapargi missiooniks on taastuvenergia kasutamise ja kaasaegsete energiatootmise lahenduste propageerimine ning energiasäästualane teavitustöö.

Energiapargi ainulaadsus seisneb selles, et kaasaegsete lahenduste kõrval esitletakse ka vanu tehnoloogiaid. Energiarajal on näited päikese-, vee-, maa- ja tuuleenergia tootmise seadmetest. Ja loomulikult asuvad Rõuge Ööbikuorus vaatetorn, vesioinas ja muinasmaja.

Väljasõit toimub 10. novembril kell 9.00 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse eest, Kompanii 10. Tagasi Tartus oleme orienteeruvalt kell 17.00. Vajalik looduses liikumiseks sobiv ning ilmastikule vastav riietus ning jalanõud. Registreerimine 7. novembrini telefonil 736 6120 või e-posti aadressil info@teec.ee.

5.-11. novembrini toimuva Energiasäästunädala eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust energiasäästu võimalustest ja motiveerida neid säästlikumalt tegutsema.

Vikipeedias algas Eesti esimene maakondlik artiklivõistlus

Veebientsüklopeedias Vikipeedia algas kuu aega kestev Jõgevamaa teemaliste artiklite konkurss, mis on esimene maakondlik artiklivõistlus Eestis.

Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu eestvedamisel toimuva konkursi eesmärk on teadvustada laiemalt Jõgevamaad kui huvitavat elu- ja tegevuskeskkonda. Konkursi tulemusena loodab omavalitsuste liit, et kasutajad loovad Vikipeediasse sisukaid artikleid maakonna asulatest, ajaloo- ja kultuuripärandist, keskkonnast ja siin tegutsenud tublidest inimestest.

Konkursi alguseks oli eestikeelses Vikipeedias kategoorias “Jõgeva maakond” ja selle alamkategooriates kokku 503 artiklit. „Muidugi oleks hea, kui konkursi lõpuks oleks artikleid hulga rohkem,“ ütles omavalitsuste liidu tegevdirektor Raivo Suni. „Ent sama tähtis on meile ka see, et kümned praegused ühelauselised artiklid muutuksid võistluse käigus mahukamaks ja sisukamaks.“

Esimese konkursipäeva lõunaks oli võistlusele registreerunud juba üks kasutaja, kes kirjutas artiklid Põltsamaa mõisast ja kunagisest mõisaomanikust Wolmar Wrangelist.

Jõgevamaa-teemaline artiklivõistlus on esimene sellelaadne Eestis. Seda aitavad korraldada MTÜ Wikimedia Eesti, Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu ja Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum.

Võistlusele esitatud artikleid hindab 5-liikmeline žürii. Tublimatele kirjutajatele on pandud välja hulgaliselt auhindu alates kinkekaartidest ja raamatutest lõpetades ekskursioonidega giidi saatel. Parimate jaoks korraldab Palamuse kihelkonnakoolimuuseum 2013. aasta jaanuaris vastuvõtu.

Artiklikonkurss toimub ajavahemikul 1.-30. november.

„Eestimaa uhkuse“ kangelaste esitamise aeg on käes!

Tänavu juba kaheksandat korda austab Eestimaa omi tõelisi kangelasi TV3 ja EMT koostöös toimuval tänugalal „Eestimaa uhkus“. Sel kaunil galal tunnustatakse lihtsaid inimesi, kes on korda saatnud eriliselt häid tegusid, olles eeskujuks meile kõigile.

TV3 tegevjuht Priit Leito tunneb heameelt, et „Eestimaa uhkus“ on saanud aastalõpu traditsiooniks, mida väga oodatakse ja armastatakse. „Tänavu juba kaheksandat korda tunnustame tublisid eestimaalasi ja tõdeme, et headus pole meie riigist kadunud.“ Leito sõnul vajavad kõik elurõõmu, optimismi ja positiivsust ning just seda „Eestimaa uhkuse“ gala kiirgabki.

Tänavune „Eestimaa uhkuse“ galaõhtu jõuab vaatajateni detsembri lõpus, vihjeid tublide inimeste kohta saab „Seitsmestele uudistele“ saata aga kuni 23. novembrini. Infot oodatakse kõigi nende kaasmaalaste kohta, kel on suur süda ja abivalmis meel ning kes on kangelasliku käitumise ja õilsate tegudega teistele eeskujuks. Olgu nendeks siis elupäästjad, nõrgemate kaitsjad, külasädemed – kõik head inimesed, kes on teinud rohkem, kui neilt oodatagi oskaks.

Vihjeid tublide inimeste kohta oodatakse meiliaadressile: eestimaa@tv3.ee või „Seitsmeste uudiste“ telefonile 6 220 250.

Saabunud info vaatab üle auväärt ühiskonnategelastest koosnev žürii, kes teeb ka esitatud kandidaatide seast lõpliku valiku. Kangelaste lood jõuavad eetrisse „Seitsmestes uudistes“ ning kogu projekt tipneb südamliku ja särava tänugalaga, kus kangelasi austavad oma kohalolekuga avaliku elu tegelased.

Tunnusta inimest, kes on tunnustamist väärt!

Ilmaparandaja viskab pilgu peale keskkonnasündmustele maailmas

Kord kuus valib ajakirjanik Mirjam Matiisen KUKU raadio saatesse Ilmaparandaja põnevamaid keskkonnauudiseid laiast ilmast. Tema seekordne valik on siin:

Briti ajaleht “The Guardian” kirjutab üsna haruldasest õnnetusest. Nimelt Californias, Lompoci surfirannas hukkus oktoobri lõpus haikala rünnaku tagajärjel rannas surfanud 39-aastane mees.

Californias hukkunud surfarit hammustas haikala ülakehast. Kusjuures samas rannas oli täpselt kaks aastat varem haikala surmava hammustuse tõttu hukkunud 19-aastane mees.

Haikala rünnaku tõttu hukkumine on maailmas haruldane, teatab briti ajaleht. Artiklis kirjutatakse, et iga-aastaselt on maailmas keskeltläbi 65 haikalade poolt inimestele tehtud rünnakut ja iga aasta hukkub maailmas haikala hammustuse tagajärjel kaks või kolm inimest.

Haid enamasti inimest ei ründa, sest kahejalgne ei kuulu nende kohustuslikku menüüsse. Rünnaku ohvriks võib sattuda siis, kui kala üritab end kaitsta või on millegipärast afektiseisundis.

Ajaleht The Guardian kirjutas oktoobrikuus ka seda, et Inglismaa põldude tänavune kehv saagikus ning teraviljahinna järjekindel tõus maailmaturul tähendab seda, et tarbijad peavad ilmselt leppima toiduhindade kasvuga.

Inglismaa Põllumeeste Liit teatas, et äärmiselt vihmarohke suvi Inglismaal tõi kaasa selle, et näiteks nisu saagikus oli tänavu 15% väiksem kui eelnenud viie aasta keskmine. Nii märg suvi olevat Inglismaal viimati olnud 1912. aastal. Loe edasi: Ilmaparandaja viskab pilgu peale keskkonnasündmustele maailmas

Pühapäeval valitakse tantsupeole uusi tantse

Pühapäeval toimub Tallinnas Salme Kultuurikeskuses uute tantsude konkurss, millega soovitakse saada juurde tantse 2014. aasta tantsupeoks „Puudutuse aeg“ ning uut, eesti rahvatantsust lähtuvat repertuaari meie tantsurühmadele. Sügisel väljakuulutatud konkursile laekus 167 tantsu!

“Nii loomingulist aastat pole ilmselt ajaloos veel olnud,” tõdes Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tantsuspetsialist Ülle Feršel. “ Tore, et esitatud tööde hulgas oli palju noorte autorite tantse. Isegi kui esimese katsetusega ei õnnestunud finaali saada, on edukas algus tehtud”.

Žürii valis finaali 14 lastetantsu, 17 naisrühmatantsu ning koguni 38 segarühmade tantsijatele (k.a. soolopaarid) kirjutatud tantse.

Finaal toimub 4. novembril Salme Kultuurikeskuses algusega kell 10.

Konkursi korraldab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega.

Täna on hingedepäev

Kirikukalendri järgi on täna hingedepäev – päev, mil süüdatakse küünal kõikide manalateed läinud inimeste mälestuseks. Rahvakalendri järgi jääb hingedepäev hingedeaja sisse – see on sügisene periood, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi.

“Meie rahvas on ikka olnud hinge usku. Hing on meil meeles ja keelel” kirjutab Maavalla koda. ” Kui miski on hingel, on hing raske, kui miski rõõmustab, muutub hing kergeks. Iidvanas kuldnaise laulus on hing yks neid olulisi asju, mida on vaja selleks, et muuta kuld elavaks”.

Inimene peab end hoidma, et hing sees püsiks.

Bioneer.ee asub vabatahtlikke toimetuseks vormima

Bioneeri mõttetalgud toimuvad juba täna! Kas Sa põled soovist midagi ära teha? Kas Sa tahad muuta Eesti meediamaastikku mitmekülgsemaks? Kas Sa hoolid keskkonnast? Kas Sa ihkad saada ajakirjanduskogemust ja olla osa suuremast tiimist? Kas Sa usud üksiku inimese panusesse? Kas Sa otsid arendavaid väljakutseid? Kui jah, siis võib Bioneeri toimetus olla just Sinu võimalus.

Bioneer.ee toetab kodanikuajakirjanduse väljaandena aktiivset eluviisi, keskkonnahoidu ja arutlevat ühiskonda. Eeskätt vabatahtlike kirjutajate kaasabil valmiva väljaandena kutsume oma meeskonda kõiki huvilisi, kel soov testida end ajakirjaniku rollis, meeskonnatöös või probleemidele lahenduste otsijana. Käesoleval sügisel ootavad Bioneeri muutused. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel hakkame rohkem tegelema vabatahtlike koondamise, koolitamise ja meeskonnatöö arendamisega. Meie eesmärk on läheneda koostöölise kodanikuajakirjanduse mudelile ja vähendada mõttekaasluseta sündinud lugude mahtu. Kaks pead on ju ikka kaks pead.

Lisaks novembris algavale praktilise ajakirjanduse koolitustsüklile alustame autorite nõustamisega ning vabatahtlikele mitmekesisemate väljundite pakkumisega, seetõttu kutsume vabatahtlikke arutelule Tallinnas 2. novembril kell 18 sotsiaalkeskusesse Ülase12 Loe edasi: Bioneer.ee asub vabatahtlikke toimetuseks vormima

Siidisabade hukku ei põhjustanud viirused

Nädal tagasi Harjumaalt leitud siidisabad ei olnud nakatunud linnuviirusesse, selgitas Veterinaa-ja Toiduameti poolt tellitud uuring. Ligi 60 lindu leiti Tallinnast, Viimsist ja mujalt Harjumaalt.

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maaria Kristian kinnitas värsketele uuringutele tuginedes, et linnud ei olnud haigestunud viirustesse.

Üheks lindude hukkumise põhjuseks on peetud ka lindude poolt söödud käärima läinud pihlakaid, Mõne linnu lahkamine leidis, et nad olid värskelt söönud küll pihlakaid, mille tulemusel lind kaotab suunataju ning võib seetõttu lennata vastu klaasakent.

Kristjan tõdes, et mõne lahatud linnu maost leiti küll suurel hulgal pihlakamarju, aga selle järgi veel tõsiseltvõetavaid järeldusi teha ei saa.

Mis siis ikkagi põhjustas suur ehulga siidisabade hukkumise, saab kuulata täna KUKU raadio saates Ilmaparandaja algusega kell 14.

Siidisaba ehk viristaja on III kategooria kaitse all olev liik, kes on Eestis läbirändel kevadel märtsist maini ja sügisel septembrist detsembrini. Lindu võib kohata parvedena marjapõõsastel ja puudel. Väga harv on juhus, kui siidisabad Eestis pesitsenud. Soome, Rootsi ja Karjala läbirändajaid on meil juba mõni nädal näha. Suurem läbiränne alles novembris – detsembris. Talvitujaid võib meile jääda kuni paarkümmend tuhat.