Kadri Valner

Kohalikud omavalitsused kutsutakse osalema maailmahariduses

Arengukoostöö Ümarlaud koostöös üle-euroopalise maailmahariduse edendamise projektiga DEEEP kutsub 18. aprillil Tartusse Domus Dorpatensisesse (Raekoja plats 1/Ülikooli 7) kohalike omavalitsuste esindajaid (omavalitsuste juhid, haridusnõunikud, kultuuri ja noorsootöö spetsialistid, koolidirektorid) seminarile, kus arutetakse kohalike omavalitsuste rolli ja võimaluste üle tõsta oma elanikkonna teadlikkust globaalsetest väljakutsetest nagu vaesus ja kliimamuutused ning suurendada solidaarsustunnet maailmaga väljaspool Eestit. Eraldi tähelepanu pööratakse maailmahariduse seostele uute õppekavadega, projektivõimalustele ning noorsootöö rollile. Esinejate hulgas on eksperdid Eestist ning Iirimaalt.

Maailmaharidus on aktiivne formaalne ja mitte-formaalne õppimisprotsess, mille põhiväärtused on solidaarsus, võrdsus, kaasamine ja koostöö. Maailmaharidus loob üksikisikutele võimaluse üleilmastumise põhjuste ja mõjude mõistmise ning peamiste rahvusvaheliste arengueesmärkide ja jätkusuutliku inimarengu põhimõtete tundmise kaudu anda oma panus ja olla aktiivne kodanik.

9:45 – 10:00 Kogunemine ja hommikukohv

10:00 – 10:20 Ülevaade maailmaharidusest Eestist

Johanna Helin, Arengukoostöö Ümarlaua maailmahariduse töörühm ja MTÜ Mondo maailmahariduse keskus

10:20 – 10:40 Maailmaharidus uutes õppekavades

Einar Värä, Haridus- ja Teadusministeerium

10:40 – 11:40 Euroopa KOV kogemused maailmaharidusega

Eddie O’Loughlin, Global Education Network Europe koordinaator

11:40 – 12:00 Kohvi ja võileiva paus

12:00 – 12:30 Näiteid kohalike omavalitsuste maailmahariduslikest tegevustest

12:30 – 13:00 Arutelu: KOV ja teiste sektorite koostöö võimalused maailmahariduse valdkonnas

13:00 – 13:15 Kuidas alustada ja kust saab toetust?

Evelin Andrespok, Arengukoostöö Ümarlaud

Mari-Helene Kaber, Euroopa maailmahariduse foorum ja Arengukoostöö Ümarlaua nõukogu

Registreerimine on avatud kuni 14. aprillini 2011 aadressil evelin@terveilm.net.

Jüripäevajooks Haanjas

Haanja Tantsu Mängu Laulu Selts kutsub kõiki Võrumaa võistlondi 21. aprillil kell 20 Haanjasse jüripäevajooksule. Jooks kulgeb Haanjat läbival Võru-Rogosi maanteel. Start ja finiš on Haanja vallamaja esisel platsil. Osaleda võivad kõik soovijad, kes on suutnud komplekteerida seitsmeliikmelise võistkonna. Vanuse piiranguid ette ei sea. Võistkonnas on 3 naist ja 4 meest. Kogunemine ja võistlusest osavõtu kinnitus on kell 19.30 Haanja rahvamaja ees. Võistkondadel palutakse tõrvikud kaasa võtta, iga teatevahetus peab algama põleva tõrvikuga.

Osavõtust paluvad korraldajad teatada hiljemalt 20. aprilliks tel. 5144675 või e-maili aadressile ene.aedmaa@gmail.com. Võistluse juhendiga saab tutvuda http://www.haanjatmls.eu/

Kell 21 algab Haanja rahvamajas jürikuu pidu ansambliga PS Troika.

Rahvusvaheline tantsupäev tuleb taas ühistantsimisega

Aprillikuu viimasel reedel, 29. aprillil on rahvusvaheline tantsupäev ning taas kutsub Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts kogu tantsurahvast ühisele tantsimisele! Seekordne ühiselt tantsitav tants on TÕMBA, JÜRI! Ühtlasi annab Tõmba, Jüri tantsimine suurepärase võimaluse harjutada lõikuskuu teises pooles toimuvaks TeateTantsuks.

29. aprillil kell 13.05 ja 19.05 kõlab Vikerraadio eetrist Tõmba, Jüri muusika ning kõik tantsusõbrad tantsivad igas Eestimaa nurgas Tõmba, Jürit. Loo muusikat mängitakse raadiost kolme salmi jagu!

Sarnast ühitantsimist korraldab ERRS juba kolmandat korda, mullu tantsiti koos kaerajaani. Nagu eelmistel aastatelgi kutsuvad korraldajad seda toredat ettevõtmist videolindile jäädvustama ja teiste rõõmuks Youtube’i üles laadima. Selleks palutakse logida ennast Youtube’i sisse kasutaja ERRSKJ nime alt, mille parool on kaerajaan. Oleks tore, kui saaksid oma Youtube’i keskkonda riputatud tantsust teada anda ning seda näidata ka ERRSi või TeateTantsu Facebooki lehel!

rahvusvahelise tantsupäevaga tehakse veel kord eelsoojendust 20.-28. augustini toimuvale TeateTantsule, mille käigus läbitakse 1 000 kilomeetrit Eesti maanteid lakkamatult tantsides ja musitseerides. Üritus annab suurepärase võimaluse populariseerida rahvatantsu ja rahvamuusikat ning motiveerida õpetajaid, tantsijaid ja muusikuid tegelema rahvatantsu ja rahvamuusikaga. Projekti kaasatakse kõik eelnevalt soovi avaldanud tantsu- ja muusikahuvilised. Tantsitakse lakkamatult ehk 24 tundi ööpäevas, see tähendab, et ühe rühma lõpetamisel alustab kohe teine rühm.

Roheline teekond algab leheküljelt Sõidame!

Vabaühenduste liidu EMSL osalusel on sündinud uus internetikeskkond www.soida.me, kus kõigil on võimalus luua uusi tutvusi ühiselt jagatud autosõidu kaudu.

Sõidame on mõeldud selleks, et inimesed leiaksid reisikaaslasi, muutes nii oma teekonna huvitavamaks, säästes raha sõidukulude pealt ja mis kõige olulisem – hoides keskkonda. Projekti juhi Geroli Peedu sõnul on sõidame eesmärk säästva transpordi edendus ja seda ennekõike säästva transpordi ja koossõitmise võimaluste propageerimise.

Sõidame kutsub inimesi üles lisama sõidpakkumisi ja -soove, kui neil juhtub olema oma autos vabu kohti või kui nad soovivad leida küüti. Kõik toimib imelihtsalt. Registreerudes soida.me kasutajaks või logides sisse Facebook-i kaudu, saab igaüks lisada lehele oma kuulutuse. Selleks tuleb märkida vaid vabade või soovitud kohtade arv, oma marsruut ja aeg. Või lihtsalt otsida sobivaid pakkumisi juba olemasolevate kuulutuste hulgast.

Sõidame ei ole lihtsalt autojagamiseks loodud keskkond. Lehekülg pöörab inimeste tähelepanu säästva transpordi edendamisele. Selleks on soida.me lehel lisaks autojagamisele üleval palju informatsiooni säästva transpordi kohta: kuidas on autoga sõites võimalik keskkonda hoida ja kuidas saaks elada autovabalt. Samuti saab arvutada kütusekulu ja oma ökoloogilist jalajälge. “Transpordivaldkonna peamine probleem on lihtsustatult selles, et sõita soovitakse ühe rohkem, aga see koormab ka üha rohkem keskkonda. Kui inimesed ei pääse liikuma, tekitab see sotsiaalseid probleeme. Transpordiprobleemide lahendamisel on vaja saavutada tasakaal looduskeskkonna ja sotsiaalse keskkonna arengus, mida antud keskkonnaga soovimegi soodustada,” ütles Peedu.

Idee Sõidame loomiseks sündis 2009. aastal Teeme ära! Minu Eesti mõttetalgutel. Tegemist on ühe osaga EMSLi projektist “Seitse ühe hoobiga. Minu Eesti avalikud teenused”, mille raames valmis kokku üksteist teenust, eesmärgiga soodustada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutust avalike teenuste osutamisel kogukondade ja omavalitsuste koostöös. Projekt on kaasrahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP finantsmehhanismi ning Norra finantsmehhanismi vahendusel.

Lisainformatsiooni leiate aadressilt soida.me, Sõidame Facebook-i leheküljelt http://www.facebook.com/apps/application.php?id=106161699459159 või soida.me projektijuhilt Geroli Peedult 5342 2378.

TeateTants otsib vabatahtlikke

TeateTants otsib oma meeskonda vabatahtlikke, kes oleks abiks 20.-28. augustil 2011 toimuva TeateTantsu korraldamisel.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts korraldab 20.-28. augustini 2011 suuremahulise tantsuprojekti TeateTants 2011, mille käigus läbitakse tantsides 1 000 km Eestimaa maanteid. TeateTantsu eesmärgiks on läbida lakkamatult tantsides ja musitseerides 15 maakonda ning ühendada sel moel Eesti rahvas. TeateTants on osa Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 projektist. www.teatetants.ee Loe edasi: TeateTants otsib vabatahtlikke

Raplamaal tunnustati külasid ja ettevõtlikke inimesi

Aasta küla tiitli pälvis Kehtna valla Ohekatku külade piirkond. „Ohekatku, Kehtna-Nurme, Hiie, Nadalama ja Rõue küla koostöö on kinnituseks, et üheskoos jõuab rohkem. Need külad on leidnud end üheskoos ja võtavad suurelt ette,“ ütles oma tänusõnades Kehtna vallavanem Kalle Toomet.

Sädeinimene 2010 nominendiks esitati Eli Nevski (Märjamaa valla Põlli küla, külaseltsi liige, volikogu liige ja valla külavanemate ühenduse liige), Ülle Rüüson (Rapla vald, aktiivne projektide kirjutaja, üks alusepanija valla külaliikumisele), Ede Talistu (Raikküla vald, uuendusmeelne pidevõppija) ja Kehtna valla noorsootöötaja Kaire Soometsa, kes ka tiitli pälvis.
Külasõbraliku valla nime pälvis Rapla vald.

Küla sõbra tiitli pälvis Janor Metsallik, kes Rapla valla Valtu küla tegemisi on toetanud nõu, jõu, raha ja ruumidega. ´

Rapla Maakonna Külade Liit tunnustab külasid ja ettevõtlikke inimesi 2005. aastast.

Maavalla koja pöördumine Maardu hiie kaitseks

Maavalla Koda kirjutas pöördumise Maardu hiie laastamistööde peatamiseks Eesti Vabariigi Presidendile, Eesti Vabariigi
peaministrile, Kultuuriministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile,
Haridus- ja Teadusministeeriumile, Muinsuskaitseametile, Riigikogu kultuurikomisjonile, Riigikogu keskkonnakomisjonile,
Riigikogu muinsuskaitse ühendusele, ajakirjandusele:

2. aprillil alustas OÜ Eremka kaitsealuses Maardu hiiemetsas lageraiet Keskkonnaametist saadud loa alusel. 8. aprillil tegi Muinsuskaitseameti Ajalooliste looduslike pühapaikade ekspertkomisjon avalduse, milles peab raietöid kahetsusväärseiks
ning toob esile mitmeid puudusi mälestise piiride määratlemisel ning muidki küsitavusi kooskõlastuses. Kultuuriminister Laine Jänese
poolt 2008. aastal kinnitatud looduslike pühapaikade riiklik arengukava nendib, et Muinsuskaitseametil pole piisavalt asjatundmist
looduslike pühapaikade kaitsmiseks. Olukorra parandamiseks moodustas Muinsuskaitseamet 2010. aastal looduslike pühapaikade ekspertkomisjoni.
Kuid Maardu hiiemetsa piiritlemisel ega ka raieloa menetlemisel ei vaevunud Muinsuskaitseamet komisjoni arvamust küsima. Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse hinnangul on Maardu hiie puhul jämedalt eksitud ka pühapaikade piiritlemise metoodilise juhendi vastu, mille amet on ise heaks kiitnud. Loe edasi: Maavalla koja pöördumine Maardu hiie kaitseks

Jõelähtme ja Rapla rahvariided postmarkidel

Homme esitleb Eesti Rahva Muuseum oma 102. sünnipäeval Postimuuseumis (Rüütli 15, Tartu) postmarke „Rahvarõivad – Jõelähtme ja Rapla“ . Eesti Posti välja antud margid kujundas Mari Kaarma. Sellega tähistab ERM ka oma 102. sünnipäeva. Samas saab ka nii Rapla kui Jõelähtme rahvariiete ilu imetleda. Välja on pandud Rapla rahvariiete komplekt, imeilus Jõelähtme põll ja naiste peakatted.

Eesti Post alustas rahvariiete margisarja 1994. aastal. Sarja esimeses osas, mis kestis 2005. aastani emiteeriti igal aastal kaks marki. Nii on neil kujutatud Mustjala ja Jämaja, Muhu, Emmaste, Reigi, Ruhnu, Vormsi, Kihnu, Setu, Hargla, Põlva, Paistu, Tarvastu, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Äksi, Otepää, Viru-Jaagupi, Jõhvi, Ambla ja Türi rõivaid.

Kõrvuti uute markidega saab ERMi Postimuuseumis näha ka ehedaid esemeid, mida kunstnik kasutas eeskujuna markide joonistamisel. Näha saab ka varasemaid Mari Kaarma kujundatud rahvariiete margikavandeid.

Moisekatsi Elohelü algab vaikusest

Jüripäeval, 23. aprillil toimub Mooste mõisas Põlvamaal XII eesti rahvamuusikatöötluste festival “Moisekatsi Elohelü.” Festivali
kunstilise juhi Ülle Podekrati sõnul algab seekord kõik pärast suurt reedet, pärast suurt vaikust.

Juba viiendat korda kutsub Mooste kõiki folgisõpru kevade esimesele suurele folgipeole. Festivali tegevused võtavad hoo üles laupäeval, 23. aprillil kell 11 Veskiteatri õuel, kus Põlva Kunstikooli õpetaja Mart Vesteri, Mooste Linakoja perenaise Ülle Prosti ja MoKS-i kunstnike eestvedamisel läheb lahti suur pühade munade keetmine, värvimine ja kaunistamine, mis lõpeb näitusega “Mooste muna.”

Lisaks toimuvad munaveeretamise mängud munaloomkal koos Põlva Seto Seltsiga, külapillimeeste õu Mooste noore andeka lõõtsamehe Henrik Hinrikuse eestvedamisel ning vabalavakontserdid Veskiteatris, mis on kõigile külalistele tasuta. Loe edasi: Moisekatsi Elohelü algab vaikusest

30. aprillil toimub Võhandu maraton

30. aprillil toimub Võhandu jõel juba kuues Võhandu maraton, mille jooksul läbivad paatkonnad 100 kilomeetrit kärestikulist jõge.

Võhandu jõe ühe korraga läbi sõitmine mõlkus maratoni peakorraldajal Hillar Irvesel mõttes juba 1999. aastal. 2005. sõitsid Hillar Irves ja tänane teine peakorraldaja Sixten Sild jõe ka läbi. Aasta hiljem oli sõitjaid juba 23 alust., kellest lõpuni sõitsid läbi 18 paatkonda. 2010. aastal oli stardis 266st paati. Viie aastaga kokku on maratonil käinud 769 inimest.

Sajakilomeetrise distantsiga Võhandu maratoni eesmärk on võimaldada osalejatel veeta sportlik päev aerutades Euroopa ühel karmimal, ekstreemsemal ja osalejaterohkemal aerutamismaratonil, ent tutvustada ka puutumatu loodusega jõge.

Maratoni starti tulla võib kõigega, mis ujub. Kui kahel esimesel maratonil võisteldi vaid süstade ja kanuudega, siis kolmel viimasel on olnud esindatud ka sõude- ja kummipaadid ning viimasele maratonile julgeti tulla ka haabjatega. 2010. aastal oli stardis ka esimene raftinaiskond. 2011. aasta maratoni kohta levib juba jutt, et starti tuleb ka esimene vesiratas. „ Võistlejatest osa läheb auhindu püüdma, teised naudivad sõprade seltskonda ja kaunist Lõuna-Eesti loodust. „Esimene ots pingutab ikka vere ninast välja, et võidu peale sõita,“ räägib Irves. „Näiteks eelmise maratoni võitnud leedukad ei peatunud üheski kontrollpunktis, et puhata! Kõik punktid, kus tuli süsta ümber tõsta, võeti täistempoga joostes.“ Irves usub, et enamus osalejaid tuleb maratonile, et see läbida, mitte kohta saama. „Selle maratoniga on ilmselt nagu mägironimisega. Tähtis pole, kaua sa ronid, vaid teadmine, kas sa käisid seal üleval või mitte, kas sa oled seda maratoni sõitnud ja lõpetanud.“

Maraton on osalejatele kahtlemata tõsine lahing iseendaga, kus pikkade tundide kaaslasteks saavad valu ja kannatus. Peakorraldaja Irvese hinnangul pole Võhandu jõgi neile, kes maratoni läbinud enam lihtsalt jõgi: “Neile, kes on maratoni sõitnud, pole Võhandu enam kunagi lihtsalt jõgi. Iga sild sellel jõel, mida sa ületad, iga jõekäär, mida märkad kaardil, iga kord, kui kuuled sõna Võhandu, on see sinu jaoks hoopis teise tähendusega.“

Võhandu Maratoni missioon on olla ikooniks aerutamismaratonide seas – suure osalejate arvuga, eelistatud ning hästi tuntud aerutamismaraton Euroopas. Korraldajad soovivad Võhandu Maratoni lülitada nelikürituse Haanja 100 arvestusse. Ka on plaan 2012. aastal saada European Canoe&Kayak Marathon Tour’i – Euroopa suurima aerutamismaratonide sarja – täieõiguslikuks liikmeks.

Turvalisuse mõttes ja atraktiivsemaks jälgimiseks on plaan kõik paadid varustada GPS seadmetega.

Allikas: Lõuna -Eesti Turismi kuukiri märts-aprill

Võru maavalitsus ootab Võrumaa Aasta Ema kandidaate

393292t54h1bcc — Eesti ema monument Rõuges

Läheneva emadepäeva eel kutsub Võru maavalitsus esitama Võrumaa Aasta Ema tiitli kandidaate. Kandidaate saavad esitada nii kohalikud omavalitsused, organisatsioonid kui üksikisikud. Võrumaa Aasta Ema tiitlile võib üles seada Võrumaal elava ema, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last, kes on tunnustatud nii oma ametitöös kui ka perekonna väärtustamisel ja kes on ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma pereringi.

Tiitlit on välja antud alates 2002. aastast, mullu pälvis Võrumaa Aasta Ema tiitli Laine Värnik. Võrumaa Aasta Ema avalikustatakse emadepäeval 8. mail.

Ettepanekuid koos kandidaadi lähema tutvustamise ja selle valiku põhjendustega ootab Võru maavalitsus 25. aprilliks.

Eläjämäng Võrol

5. mahlakuu pääväl mäng Võro liinatiatri edimäst kõrda vahtsõt näütemängu «Loomad», miä eestikiilsele päälkiräle kaemalda om tävveste võrokiilne.

«Olõmi trupiga kokko kogonu vannu inemiisi luu raamatust «Kuis vanal Võromaal eleti»,» selet’ näütemängu kirotaja ja lavastaja Tagametsa Tarmo. «Raamatun inemise kõnõlõsõ, kuis vanastõ eläjit peeti ja kuis parhilla peetäs. Olõmi noid juttõ tsipakõsõ käändnü, tennü eläjide monoloogõs. Eläjä kõnõlõsõ esihindäst ja tuust, kuis inemise näidega ümbre käävä.»

Tagamets ütel’, et etendüs olõ-i õnnõ nal’atükk: «Läbi naaru võinu inemine märki tuu pääle, kuis mi eläjidega ümbre käümi,» ütel’ tä. «Meil lätt vaihõpääl meelest är, et eläjä eläse nigu miiki ja näil omma uma as’a aia.» Tä arvas’, et vanal aol saiva inemise ja eläjä parõmbidõ läbi ku parhilla. «Kas mi no ülepää inämb saami, varsti olõ-i eläjitki inämb – häötämi är kõikaig…» märgot’ tä.

Etendüsen om kõgõ hõelamb elläi jänes: «Eesti loitsõ raamatust loi, et vanastõ oll’ jänes ülepää kõgõ hullõmb elläi, kes inemiisile halva tekk’, mi tükün tä sis kõnõlõs, mille tä tege tuud,» kõnõl’ Tagamets. «Jänes om halv kangõlanõ, kes vöörütäs süü kõik aig tõisi pääle, et timä ei olõ midägi tennü.»

Päält kõnõlõmisõ ajasõ eläjä lava pääl õuhkat. Lõpus võetas kokko, miä tuu õuhka ülepää om, mille tuud juvvas ja kohe tuud määri.

Tagamets ütel’, et mändsengi mõttõn või tükkü pitä järes näütemängolõ «Võrumaa rituaalid» Seokõrdsõ rituaali omma kõnõlõminõ ja õuhkaajaminõ. Muusiga om Tauli Anu puult (kiä mäng ka Lehmä). Kahru mäng Krambi Kaspar-Oskar, Kunna Parindi Mart, Nugist Käose Maive ja Jänest Trolla Agu.

Mille võrokiilsel tükül om eestikiilne päälkiri? Tagamets vöörütäs vastutusõ reklaamiosakunna kaala: ollõv rahvalõ parõmbidõ arvu saia.

5. aprilli Uma Leht

Keila vald kogub ümarlauda erinevad ühendused

Keila vallvalitsus ootab homme kell 18 tegusaid kodanikuühenduste esindajaid ümarlaua taha. Arutluse alla tulevad Keila linna ja Keila valla päevaga seonduvad küsimused, kauni kodu selgitamise korraldamine Keila vallas, lähenevad talgud “Teeme Ära 2011”, Kaugtöökeskuse maja kasutamise võimalustest ning paljudest muudest huvitavatest teemadest.

Täna alustab tööd eetikakohvik

Tartu Ülikooli eetikakohvik avab täna kell 18 Tallinnas Teatri Puhvetis eetikakohviku. Vaatluse alla võetakse teema “Kas kõigel ühiskonnas peab olema eetiline mõõde?”. Vestlust modereerib Tartu ülikooli eetikakeskusese poolt Aive Pevkur. Kohvikus arutletakse eri sektorite vaatenurgast järgmiste küsimuste üle:

– milline roll on eetikal riigisektoris, ettevõtluses ja kodanikuühiskonnas;

– kas eesmärk pühitseb abinõud või eetika pühitseb abinõud;

– kas halb ärimees saab olla hea kodanik;

– kas eetika aitab kaasa või pärsib ühiskonna arengut?

Eetikakohvikus esinevad Hans H Luik kui ärisektori esindaja, Kristina Mänd kolmanda sektori eestkõnelejana ning riigisektori tahke avav Vilve Kalda.

Homme räägitakse Tartumaa raamatukogudes lastele loomadest

Homme tähistavad Tartumaa raamatukogud rahvusvahelist lasteraamatupäeva juba kümnendat korda, korraldades maakonna lastele lasteraamatupäeva. Idee autorid ja esimeste lasteraamatupäevade korraldajad olid Vedu, Äksi, Lähte ja Kõrveküla raamatukogude töötajad. 2002 toimus lasteraamatupäev Tartus ja abiks oli Tartu Linnaraamatukogu lastekirjanduse osakond, 2003 -2006 toimusid lastekirjanduse päevad Tartu vallamajas Kõrvekülas. 2006 anti korraldamine üle teistele maakonnas asuvatele raamatukogudele. Osaletud on alati huviga ja tagasiside koolidelt olnud positiivne.

Kümnenda Tartumaa lasteraamatupäeva eesmärgiks seadsid korraldajad eesti lastekirjanduse tutvustamise, laste lugemishuvi tõstmise ning loomingulise eneseväljenduse arendamise. Kirjanduspäevaks valmistudes joonistasid Tartu maakonna lapsed märtsis pilte sulelistest ja karvastest raamatukangelastest, kirjutasid luuletusi ja raamatukavandeid loomadest ning meisterdasid järjehoidjaid. Konkursile esitati võistlustöid 22 koolist, raamatukogust, lasteaiast, kokku osales 164 joonistajat, 110 kirjutajat, ja 80 järjehoidja meisterdajat. Võistlustöid hindas žürii Kõrveküla Raamatukogu juhataja Hele Ellermaa eestvedamisel. Huvilised saavad kõikide võistlustöödega tutvuda Kõrveküla raamatukogus aprillini lõpuni.

6.aprillil on Kõrvekülla kutsutud kõikide loominguliste konkursside parimad. Ürituse raames toimub ka loomateemalisi lasteraamatuid käsitlev viktoriin, kus oma teadmisi kontrollivad võistkondlikult 4.– 8. klasside õpilased.
Veel saab sellel päeval kuulata-vaadata ettekannet loodusest ja erinevatest loomahäältest, laulu ja tantsu Lähte lasteaia lastelt, lühinäidendit eesti loomamuinasjuttudest, kokkuvõtet konkursside tulemustest, kuulata parimaid luuletusi autorite esituses, väljapanekuid konkursside töödest ja tuntud loodusfotograaf Remo Savisaare näitust ”Linnud muusikas”. Päev lõpeb auhindade jagamise ja maiustamisega.

Jõgevale rajatava jääalade spordikeskuse idee jõudis Eesti Olümpiakomiteesse

Eile toimus Tallinnas Eesti Olümpiakomitees nõupidamine Jõgevale jääalade spordikeskuse rajamise osas.
Jõgeval kui Eestimaa külmapiirkonnal võiks paikneda jääalade koolituskeskus, mille rajamiseks taotletakse rahalised vahendid Euroopa Liidu struktuurfondidest. Õppeklassides õpiksid lapsed kogu Eestist ning rahastamine toimuks riikliku tellimuse alusel.
Koosviibimisel lepiti kokku, et maikuu jooksul esitatakse nii EOK-le kui Kultuuriministeeriumile keskuse rajamise kava, spordialade nimekiri ja finantsplaan.

Nõupidamisel osalesid Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann, Kultuuriministeeriumi asekantsler Tõnu Seil, Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev, Jõgevamaa Spordiliit Kalju esimees Uno Valdmets, SA Jõgeva Sport juhataja Hanno Koll ja spordiajakirjanik Tiit Lääne.

Mõte rajada Jõgevale jääalade keskus tekkis aasta alguses Otepääl toimunud nõupidamisel, kus osalesid ka Tehvandi suusakeskuse arendajad. Idee tugineb 2014. aastal käivituvale Euroopa Liidu uuele programmile. Eesmärk on rajada spordikeskus, mis koosneb koolituskeskusest, jäähallist, kiiruisuradadest, õpilaskodust ja majutusasutustest. Koolituskeskuse rajamine tooks Jõgevamaale nii uusi õppureid kui ka treenereid.

Eesti Olümpiakomitees toimunud nõupidamine oli järg mitmele eelnevale maakonna spordinõukogu kokkusaamisele, kus on osalenud erinevad spordialaliitude juhtfiguurid ja andnud ideele oma heakskiidu. Viimasel, 16. märtsil toimunud maavanema spordinõukogu koosolekul otsustati moodustada sihtasutus, mis hakkab analüüsima ja edasi arendama ideed jääalade spordikeskuse rajamiseks Jõgevale. „Sihtasutuse loomine idee edasiarendamiseks on kindlasti vajalik,“ ütles sellel koosolekul Eesti jäähokiliidu sekretariaadi võistluste direktor Toivo Viinapuu.

Metsaistutuspäevale oodatakse 4000 õpilast

RMK korraldab 6. mail kevadise metsaistutuspäeva, kuhu seekord oodatakse 6.-12. klasside õpilasi. Kohti jagub 4000-le õpilasele, uus
mets pannakse kasvama 75 hektaril üle Eesti.

RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo sõnul on metsaistutuspäeva eesmärk näidata, kuidas toimub Eesti riigimetsa kasvatamine ning pakkuda õpilastele isetegemise kogemust. “Et käimas on rahvusvaheline metsa-aasta, teeme õpilastele istutamise kõrval ka hariva metsaretke ning tutvustame säästva metsamajanduse põhimõtteid,“ lisas ta.

Tänavune metsaistutuspäev on osa RMK igakevadisest koolidele suunatud loodushariduskampaaniast. Programm sisaldab lisaks istutamisele ja metsaretkele ka lõunat. Osaliselt kompenseeritakse koolidele ka transport istutuskohta ja tagasi.

Metsaistutuspäevale registreerimine toimub RMK looduskeskuste kaudu alates tänasest, 4. aprillist, lisainfo www.rmk.ee/metsakool.

Tänavuse kevadkampaania käigus korraldavad RMK looduskeskused üle Eesti erinevaid loodusharidusprogramme ligi 10 000 õpilastele. Analoogsed kampaaniad toimuvad ka sügisel ja talvel.

Märtsikuu keskkonnateateid maailmast

Keskkonnateema number üks oli eelmisel kuul kindlasti enamikes väljaannetes maavärin ja tsunaami Jaapanis ning sellest põhjustatud õnnetused sealsetes tuumajaamades. Jaapanis juhtunu tõi mõistagi mitmel pool maailmas rambivalgusesesse tuumaenergiaga seotud ohutuse temaatika.

Näiteks Saksamaa sulges seoses Jaapani tuumakriisiga kolmeks kuuks ohutuskontrolliks seitse tuumareaktorit.

Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy aga pidas seevastu oluliseks kinnitada, et Prantsusmaa on endiselt tuumaenergia tulevikus kindel, sest see tagab neile elektritootmises isemajandavuse ja lubab võidelda kasvuhoonegaasidega.

Siinkohal olgu öeldud, et Prantsusmaal katab tuumaenergia 78% riigi elektritarbest. Prantsusmaa protsent on selles vallas hetkel ka maailma kõrgeim. Loe edasi: Märtsikuu keskkonnateateid maailmast

Raplamaal algab noortekoolitus “Miks ma mida teen 2011”

SA Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskus korraldab 4.-7. aprillini projekti „Miks Ma Mida Teen 2011?!” raames neljas Rapla maakonna gümnaasiumis (Rapla Ühisgümnaasium, Rapla Vesiroosi Gümnaasium, Kohila Gümnaasium, Märjamaa Gümnaasium) õpitoad 10. ja 11. klassidele, et aidata noortel tulevikus paremini töökohta valida, anda teadmisi majanduslikust mõtlemisest ning ettevõtlusest.

Lisaks toimuvad avatud noortekeskustes loovustreener Harald Lepisku unistuste ja eesmärkide töötoad. Üritusest saavad osa ka Juuru ja Järvakandi noored. Karjääri-ja õpitubades tegeletakse nii erinevate oskuste treenimise (esimene tööintervjuu, esinemis-ja näitlemisoskused, ettevõtluse alustega tegelemine, inspiratsiooni ja loovuse edendamine) kui ka teadlikkuse tõstmisega sellistel teemadel nagu välismaal õppimine ja töötamine ning noorte aktiivne osalus ja kaasamine.
Töötubasid viivad läbi MTÜ Noored Ise, Raplamaa Noortekogu noored, loovustreener Harald Lepisk, SA Raplamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskus, SA Raplamaa Info-ja Nõustamiskeskus ning MTÜ AIESEC

Moostes avatakse helimaastikud

2.-3. aprillil toimub Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskuses (MoKSis) Hannes Heyne heliworkshop “Mängides Helimaastikel”. Tegemist on MoKSi heliworkshop´ide sarja avalöögiga.

Workshop pakub osalejaile võimaluse proovida, kuidas kõlavad eri rahvaste pillid, katsetada helitekitamist isetehtud instrumentidega ning proovida kätt lihtsamate muusikariistade ehitamises. Hannes toob töötuppa kaasa erinevaid omavalmistatud pille ja instrumente. Sarvepillid, veetrummid, erinevad flöödid, lüürad, kumisevad kausid, psalteerium, didgeridoo ja muud taolised on MoKS`is avastamiseks ja mängimiseks.

“Kõikidel füüsilistel objektidel on oma heliomadused. Nendest helide väljavõlumine on omaette muinasjutt, mida aga iga tähelepanelik ja kuulata-oskaja võib õppida,” tutvustas MoKS`i koordinaator Evelyn Müürsepp. “Mängureeglid aitavad süvendada meie tajuviise ning utsitavad erinevate mõtte- ja kogemisviiside vahelist infovahetust. Teiste hõimude mängud, rütmid ja laulud rikastavad ning toovad meie ellu uusi värve.”

Töötuppa on oodatud täiskasvanud ja noored alates 14. eluaastast, õpetajad, muusikud, insenerid, teadlased, terapeudid, sotsiaaltöötajad jt – ühesõnaga igaüks, kes tahab avastada erinevaid helitekitamisvõimalusi.

Workshopi läbiviija Hannes Heyne on pärit Dresdenist, Saksamaalt. Ta on sündinud 1958. a DDR-is. 7 aastat õppis ja töötas Hannes hüdroloogia ja ökoloogia alal, seejärel studeeris Hamburgis improvisatsiooni ja pilliehitamist. 1993. aastast alates on ta arendanud meetodeid meeltehariduse, muusikaökoloogia ja muusikalise improvisatsiooni alal.

Linnumärgid näitavad, et kevad ikka tuleb

Viimastel nädalal on vaatlejad aina sagedamini kohatud üksikuid kuldnokki ja väiksemaid salkasid. Enam pole tegu üksikute juhtumitega – meie tuntumad kevadekuulutajad on kohal, nädalalõpp „ähvardab“ päris kevadise ilmaga ja üsna pea teevad kuldnokad endid valjult kuuldavaks, kirjutab Looduskalender.ee

Teisipäeval toodi Keskkonnaametisse Viimisist leitud kodukaku poeg. Tegu on ligi poolteist kuud keskmisest varasema pesitsusega. Hiljuti oli pressis juttu Helsingi kesklinnas talvel pesitsevast kassikakust. Sealmail on kodukaku talvine pesitsemine suhteliselt tavaline nähtus. Talvel on toidumaju külastavad värvud ideaalseks saagiks ja kakutibud kannatab nende najal kenasti kakuks kasvatada. Nii nihkubki pesitsusperiood talvisele ajale. Leitud kakukesel söötis Tiit Koit kõhu täis ja viis tagasi leiupaika.

Kuna kakulapsed on metsloomade turvakodus sagedased külalised on tänavusel „hiireaastal“ öökullidel titebuumi oodata.

Eestis peaks olema jub apalju linde koju jõudnud. Eelmisel nädalavahetusel nägid linnalinnuvaatlusel osalenud linde 86 liigist ehk 13 liigi võrra vähem, kui möödunud aastal, põhjusteks hiline kevad ja tuulised ilmaolud.

Olenemata külmast kohati ka mitmeid kevadekuulutajaid: raba-ja hallhane, kuldnokka, põldlõokest, kiivitajat ja metsvinti. Paigalindudest olid huvipakkuvamateks leidudeks: laanepüü, kõrvukräts, kodukakk ja tamme-kirjurähn.

Kõige enam linnuliike märgati Tallinnas, kus nähti-kuuldi 49 linnuliiki. Pealinna kõrval osutusid liigirikkaimateks Lääne-Eesti linnad – Haapsalu (48) ja Kärdla (47). Sisemaal asuvatest linnadest oli tavapäraselt pikim liiginimekiri Tartul, kus saadi kirja 41 linnuliiki.

Toidupank tähistab esimest sünnipäeva ja mündikampaania lõppu

Täna tähistab Toidupank oma sünnipäeva ja ühtlasi mündikampaania lõppu. “Möödunud aasta oli Toidupangale ühtaegu nii asutamise kui ka üle ootuste kiire laienemise aasta,” sõnas Toidupanga koostöövõrgustiku tegevjuht Piet
Boerefijn.

Esimesed toidupangad Eestis alustasid tööd Tallinnas ja Tartus 2010. aasta kevadel. Tänaseks on Toidupanga tegevus laienenud üheksasse piirkonda üle Eesti. Tallinna ja Tartu algatusest võtsid peagi eeskuju Narva, Jõhvi, Rakvere, Põlva, Viljandi, Pärnu ja Haapsalu.

“Kui meie esimene plaan oli laieneda, luues igal aastal ühe uue Toidupanga, siis kõige selle toetuse taustal, mida oleme Eesti inimestelt, ettevõtetelt ja koostööpartneritelt saanud, on rõõm aasta lõpus tõdeda, et ületasime oma
plaane seitsmekordselt!,” sõnas Boerefijn, lisades, et nende üheksa toidupanga abil saavad Eestis igal nädalal toiduabi ligikaudu 700 peret.

Tallinn ja Tartu Toidupangad jagasid peredele aasta peale kokku enam kui 10 000 kasti toitu. Kui arvestada toidukasti väärtuseks pisut rohkem kui 10 eurot, sai 2010. aastal jagatud peredele kokku rohkem kui 100 000 euro
väärtuses toiduabi.

Täna lõppes ka mullu oktoobris Eesti Pangaliidu, kodanikuliikumise Teeme Ära, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, AS G4S Eesti ja Eesti Kaupmeeste Liidu pooltalgatatud mündikampaania. Selle kaudu kutsuti eraisikuid ja ettevõtteid üles Toidupanga kogumiskastidesse kroonimünte annetama. Kampaania kestis 2011. aasta jaanuari lõpuni ning selle aja jooksul annetasid eraisikud ning 167 erinevat ettevõtet ja organisatsiooni eesti kroonimünte ja -sente annetusanumatesse, mis asusid rohkem kui 800 erinevas paigas üle Eesti. Kõige suuremad – Saku Lätte poolt annetatud tünnid, asusid rohkem kui kahesajas erinevas paigas ning sisaldasid igaüks täidetult ligi 10 000 eesti krooni väärtuses münte. Raha transport, ülelugemine ja kokkuvõtete tegemine toimus AS G4S Eesti eestvedamisel veebruaris ja märtsis.

Rohkem kui 800st erinevast Toidupanga mündikampaania annetusanumast leidsid G4S inkassaatorid mitte ainult kroonimünte, vaid ka palju muud. Annetustünnidest pudenes välja muuseumiväärtusega leide, millest mõni
jõudnud meieni väga kaugelt ning mõni lausa sada korda eakam kui Eesti Toidupank. G4S Noorteklubi lapsed on pressikonverentsi külaliste rõõmuks kokku pannud neist leidudest eraldi näituse.

Teeme Ära kodulehele on kirja pandud juba 165 talgut

Teeme Ära talgud — Kiviõli talgulised korrastamas motokrossirada. Foto: Evelin Joakit

Teeme Ära talgupäeva kodulehele on tänaseks kirja pandud juba 165 talgut, mis on kahe esimese registreerimisnädala kohta väga hea algus. Kõige aktiivsemalt on talguid kirja pandud Harjumaal, seni kõige vähem aga Hiiumaal ja Põlvamaal.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et esimese vahekokkuvõtte järgi on kõige levinumaks talguliigiks heakorratalgud ning külatalgud, palju korraldatakse ka mälestiste ning terviseradadega seotud talguid. „Korraldusmeeskonnal on põhjust rõõmustada, sest talgute kirjapaneku algus on olnud aktiivne. Eks see hea start näitab, milline ootus oli kogukondades Teeme Ära talgupäeva suhtes,“ märkis Tüür. „Ma loodan, et maapiirkondade aktiivsus äratab ka linlased talveunest – linnades on talguid registreeritud veel suhteliselt vähe.“

Huvitavaid talguid ja talgukohti leiab kõikjalt üle Eesti. Nii on näiteks Harjumaal tulemas lõbusad talgud Kiruvere muinasmaastikul, Pärnumaal Selistes plaanitakse indiaanitalguid, Lääne-Virumaal Väike-Maarjas ja Rakkes korrastatakse mullusuviseid tormikahjustusi, Raplamaal Varbola linnuse varemeid ja Läänemaal Saueaugu teatritalu, Tartumaal peetakse Sibulatee talguid ning Ida-Virumaal tehakse korda Narva bastionid. Tallinnas Haaberstis plaanib aga kasakate organisatsioon istutada puudeallee. Mitmel pool on ühendatud töö- ja mõttetalgud.

Teeme Ära talgupäeva kodulehele on juba üles pandud ka esimesed talgulood, ent Eesti Rahva Muuseumiga koos korraldatav talgulugude kogumise veebiretk kogub alles hoogu. Talgulugusid saab sisestada 13. maini Teeme Ära veebilehel www.teemeara.ee, samas saab lugeda ka teiste lugusid. Kõik talgulood jõuavad Eesti Rahva Muuseumi arhiivi, uurimiseks teaduritele ja osaks tulevastele näitustele. Vaata lähemalt: http://www.teemeara.ee/talgulood/talgulugude-kogumine

Maikuu esimesel laupäeval, 7. mail peetaval talgupäeval saab iga kogukond, ühendus või aktiivne kodanik ise otsustada, mis vajab ärategemist ning milleks teisi inimesi kaasa kutsuda. Teeme Ära talgupäev ei ole enam kaugeltki ühekordne kampaania, vaid on kujunenud igakevadiseks ühiseks traditsiooniks, mis rõhutab ühtlasi pikaajalisi talgutraditsioone meie kultuuriruumis.

Talgute kirjapanek algas 15. märtsil, talgulisi kutsutakse registreeruma 11. aprillist. Huvilised saavad end aga talguveebis registreerida ka varem, kui leiavad endale sobiva talgukoha.

Talgupäeva korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud, Teeme Ära Minu Eesti, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, Vabaühenduste Liit EMSL. Partneritena löövad kaasa Kodanikuühiskonna Sihtkapital, EMT, Swedbank, Coca-Cola HBC Eesti, Dorpat, Nordic Hotels, Fraktal jt.

Täpsem info: www.teemeara.ee

Pärimusmuusika Ait pidutseb naljapäeval

Viljandi Pärimusmuusika Ait ootab kõiki häid sõpru oma kolmandale sünnipäeva puhul 1930. aastate stiilis külapeole. Sünnipäevapeo juhatab sisse kontsert Ring, kus astuvad üles TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia endised ja praegused õpilased ning nende sõbrad Tantsumeeleolu loob ansambel Pärnu poisid, kohvikus toimub pärimuskaraoke.

Peole oodatakse stiilsetes rõivastes.

1. ja 2. aprillil tuleb noortele IT öö

Reedel ja laupäeval toimub üle-eestiline IT öö, kus noored kogunevad noortekeskustesse ja mõtlevad seal välja suuri, uusi ja lahedaid ideid. Nii toimub tuleviku IT laiutajate ja geenisute mäng „Kuidas IT saab elu paremaks muuta“. Mäng algab 1. aprillil kell 19. 30 ja lõpeb järgmisel päeval kell 12.

IT öö elluviimises osalevad noortekeskused, ITtudengid erinevates ja ettevõtjad. Noori oodatakse Paide, Meremäe, Muhu, Annelinna, Roela, Keila, Põlva, Võru, Karksi-Nuia, Räpina, Kuremaa, Maidla noortekesklustesse. Noortekeskuste meeskonnad saavad korraga täitmiseks sarnsaed ülesanded, mida öö jooksul lahendatakse. Noorte kõik tegemised on nähtavad reaalajas veebikaamerate vahendusel – selle kohane täpsem info tuleb ülesse StartIT Facebooki. IT öö tegemisi kantakse üle Tartu, Muhu ja Keila noorteraadiote vahendusel. IT öö tulemused pannakse üles startIT Facebook keskkonda.