Kadri Valner

Ruusal tuleb maakultuurikonverents

20. jaanuaril kell 13 toimuvad Ruusa kultuurimajas maakultuurikonverents ja mõttetalgud pealkirjaga “Rasketel aegadel on väärtustest lihtne loobuda, kuid nende taastamine ….”.

Räpina koduloo- ja aiandusmuuseumi juhataja Kersti Murumets arutleb teemal „Milleks meile kodukandi kultuuri- ja looduslugu?“ , riigikogulane Meelis Mälberg “Elu võimalikkusest maal” ning sotsiaalteadlane Aare Kasemets kõneleb „Miks ja kuidas maarahva loodushingelist pärimuskultuuri taasluua kaasaegse elu rikastuseks?“

Mõttetalgutel ärgitatakse kohaletulnuid arutlema teemadel, millised on kodukandi kultuuri- ja looduspärandi nähtused ja kuidas on need kaardistatud, mida teha, et esivanemate elukultuuripärimus ja paiga loodus hakkaks kõnelema, oleks kodukandi kutse jne.

Päevale oodatakse piirkonna koolide õpetajaid, kultuuritöötajaid, koduloohuvilisi, külaaktiviste ja kõiki teisi huvilisi.

Korraldajad paluvad osalemisest teada anda hiljemalt 18. jaanuariks Marge Trumsi tel. 5176288, ruusakultuur@rapina.ee või Kersti Murumets tel. 7999545, muuseum@rapina.ee

Eesti Loomakaitse Selts korraldab esmakordselt suure heategevuskontserdi

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) korraldab 4. veebruaril kell 19 Nokia Kontserdimajas suure heategevuskontserdi „Hea lugu ja hea tegu“, mille piletitulust luuakse toetusfond hättasattunud loomade abistamiseks. Kontserdi patroon on Maarja-Liis Ilus.

“Meil on hea meel, et esmakordselt saame annetajatele midagi head ja kvaliteetset vastu pakkuda – kontserdikülastaja saab unustamatu muusikaelamuse – hea loo,” teatas Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Evelyn Valtin. “Ühtlasi loodame läbi heategevuskontserdi teavitada inimesi loomakaitse olulisematest valupunktidest ja abistamisvõimalustest Eestis,” selgitas Valtin.

Maarjaga koos astuvad üles Tõnis Mägi, vennad Johansonid, Lenna, Liis Lemsalu, Chalice, Orelipoiss, Robirohi, Astrid Böning-Nõlvak, Olavi Kõrre, Liisi Koikson ja bänd, Ott Lepland ja Kärdla Laulupealinna koor. Kontserdi kunstiline juht on Astrid Böning-Nõlvak, lavakunstnik Mari-Ann Ahas ja õhtut juhib Märt Avandi. Etteastete vahel näidatakse videoklippe, mis tutvustavad loomakaitsevaldkonna teemasid ja Eesti Loomakaitse Seltsi ning teiste loomi abistavate organisatsioonide tegevust.

Kontserdile eelneb tänuüritus, mille raames tunnustab Eesti Loomakaitse Selts oma pikaajalisi toetajaid ja koostööpartnereid.

Kontserdi piletid on müügil alates 2. jaanuarist üle Eesti Piletilevi müügipunktides ja Ticketpros.

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) on 2000. aastast tegutsev loomasõpru koondav mittetulundusühing, mille missiooniks on abi vajavate loomade heaolu tagamine, eluolu parandamine ja väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve korraldamise läbi. Seltsil on üle Eesti ligikaudu 500 liiget. ELS on mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide liige ja koostööpartner.

Toeta programmi Euroopa Noored tulevikku!

Aastaid Eesti noorte tegevusi toetav programm Euroopa Noored saab läbi 2013. aasta lõpuks. Euroopa Komisjon on järgmiseks perioodiks teinud ettepaneku liita programm teiste Euroopa Liidu haridusprogrammidega.

SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo koos enamiku kolleegidega teistest riikidest usub, et see otsus vähendab noorte võimalusi ja eraldi programmiga jätkamine on noortele oluline. Liitudes facebook´i lehega Youth in Action Ambassadors ja jagades teistega oma kogemusi, saab toetada noorteprojektide toetusvõimaluste jätkumist.

Euroopa Noored kutsuvad üles kirjutama ka meie europarlamendi liikmetele, et juhtida nende tähelepanu vajadusele programmi Euroopa Noored eraldiseisvaks jätkumiseks. Euroopa Parlament otsustab Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku üle, mille osaks on ka tulevased hariduse- ja noorteprogrammid.

Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogramm Euroopa Noored toetab 13-30-aastaste noorte mitteformaalset õppimist. Projektitaotlusi võivad esitada kõik mittetulundusühingud, avalik- õiguslikud asutused ja noortegrupid. Järgmine taotlustähtaeg on 1. veebruar. Sel aastal on noorteprojekte programmist toetatud 1,76 miljoni euroga.

FOLKLOOB alustab Viljandis aastat

Etnopidude sari Folkloob sai alguse 2011. aasta märtsikuus Jalmar Vabarna eestvedamisel. Ürituse loomise ajendiks oli looja enda kirg rütmilise maailmamuusika vastu ning etnodisko kui žanri populariseerimise huvi. Folkloobi põhiideeks on kutsuda ellu uusi ja huvitavaid DJ’sid ning sellest lähtuvalt näeb Folkloobil tavaliselt plaate keerutamas inimesi, kes pole seda varem teinud!

1. jaanuari ööl kell 1 Viljandi Päsimusmuusika Aidas algav FOLKLOOB on rahvusvaheline. Järjekorras juba seitsmes Folkloob tuleb eriline, sest maailmamuusikat krutivad DJ puldi taga belglased JEROEN KNAPEN ja PIETERJAN VAN KERCKHOVEN. Belgia pop-folk bändi Surpluz loomingulised liidrid lubavad aastavahetuse Folkloobiks nii tempokat etnobiiti, et lumi hakkab sulama isegi siis kui seda veel ei ole! Belglasi toetab maja poolt ka Folkloobi ellukutsuja Jalmar Vabarna.

Haanjas meisterdatakse haldjaid

4. jaanuaril kl 17 on kõik huvilised oodatud Vaskna turismitallu Haanjamaal meisterdama omale isiklikku kaitseinglit, mis sarnaneb natuke pihuloomadega, siis nagu pihuingel (kaitseingel).

Pausi ajal pakutakse teed, igaüks võiks midagi teekõrvale kaasa võtta. Oodatud on nii väikesed kui suured.

Töötuba juhendavad Mari Peetsalu ja Margit Utsal Haanjamaalt. Registreerimine: ivirausi@gmail.com

Käsitöötuba toimub Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötubade programmi raames, mida toetavad Leader Eesti, Pria ja Haanja vald.

Elektrita on veel üle 15 000 majapidamise

Täna hommikul kell 6 oli tormikahjude tõttu elektrita veel 15 800 klienti üle Eesti, teatas Eesti Energia. Kõige rohkem on vooluta majapidamisi Harjumaal (3949), Raplamaal (3827) ja Jõgevamaal (2099). Jaotusvõrgu ja partnerite brigaadid jätkavad tööd, et taastada inimestele elektrivarustus esimesel võimalusel. Enam kui 73 000 majapidamises on viimase tormi järgselt katkenud vool taastatud.

Tänaseks lubab ilmajaam, et puhub edelatuul 10-14, puhanguti 18, saartel ja rannikul 13-18, puhanguti 23-27 m/s. Õhutemperatuur on +3..+6°C. Ka homme võib puhuda tuul puhanguti 22-27 m/s, aasta lõpupäeval see vaibub.

Ringlusse tuleb uus erikujundusega euromünt

Eestis jõuab alates 2. jaanuarist ringlusse erikujundusega 2-eurone münt, mis on pühendatud eurosularaha kasutuselevõtu 10. aastapäevale.

Uue kujundusega 2-eurone mälestusmünt lastakse ringlusse 2012. aastal kõikides euroala riikides kogutiraažiga ligikaudu 90 miljonit münti. Mälestusmünt on käibemünt ehk tavapärane maksevahend, millel on erikujundus. Eesti Pank emiteerib erikujundusega 2-euroseid kaks miljonit tükki.

Uue euromündi kujunduse valisid välja euroala elanikud e-hääletuse teel viie kavandi seast. Kavandid olid Euroopa Komisjoni korraldatud avalikule konkursile esitanud euroala riikide elanikud. Võidukavand sümboliseerib euro tähtsust, kuidas eurost on viimase kümne aastaga saanud ülemaailmselt mõjukas vääring ja selle mõju inimeste igapäevaelule, kaubandusele, tööstusele ja energeetikale. Seda väljendavad mündil kujutatud inimesed, laev, tehas ja tuuleenergiajaamad. Mündil on kujutatud aastaarvud 2002 ja 2012.

Kujunduse autor on Austria Rahapaja elukutseline kujundaja Helmut Andexlinger.

2-eurose mälestusmündi rahvusliku külje kujundus on kõikidel euroalariikidel ühesugune, kuid erinev on emiteeritava riigi tähis ja servatekst. Eesti mälestusmündil on sõna “EESTI” ning servatekstis sõna “EESTI” püsti ja ümberpöördult.

Kord aastas võivad euroala riigid välja lasta ühe ühise mälestusmündi. Eurot kasutavad riigid on varem välja andnud ühise rahvusliku või riigiküljega mälestusmünte kahel korral – Euroopa Liidu 50. aastapäeva tähistamiseks 2007. aastal ja 10 aasta möödumise tähistamiseks majandus- ja rahaliidu ning euro kui virtuaalse valuuta loomisest 2009. aastal.

Metsaomanik tegi oma metsa looduskaitseala

Eesti üks tuntumaid metsaaudiitoreid, praegune Võru Instituudi juht Rainer Kuuba on Võrumaale oma metsa teinud pere jaoks puutumatu looduskaitseala, mille hoidmist on lubanud ka ta lapsed.

„See on uhke tunne, kui sul on oma mets, kus saad vabalt käia,“ on 10 aastat metsaomanikuna tegutsenud Kuuba. „Ma olen rikas mees,“ kostab ta, ehkki korralikult oma metsa hooldamine on rahaliselt kulukas. Lisaks on ta maadel käinud kahel korral ka metsavargad.

Metsa põnevaimad paigad on endine tormimurd ja kraaviperv, kus ka kolhoosiajal jäeti puutumata, sest sinna ei pääsenud masinad ligi. Seal elavad täna rebased. Tormimurru alal on juba uus kuusistik looduslikult kasvanud. Ent on ka vanu surnud puid, mille kohta Kuuba kostab, et pole elusamat kohta kui surnud puu.

„Olen otsustanud, et see osa metsast jääb minu käest ja kirvest puutumata,“ kõneleb mees. „Ka mu lapsed on sama lubanud teha. Paari aastakümne pärast on see paik veel võimsam kui täna. Mets kasvab ja me käime seal külas.“ Oma küttepuud saab ta ülejäänud metsast.

Rainer Kuuba soovib teistele metsaomanikele südamele panna, et metsa kaitsmine ja majandamine ei ole üksteist välistavad tegevused. „Kui tähtsustada vaid ühte poolt, siis paneb see teisele osale suurema surve. Mida intensiivsemalt väljaspool kaitsealasid raiuda, seda suurema surve paneb see kaitsealale… ja vastupidi. Aga kui metsa raiuda nii, et see jääks looduslikuks ka pärast seda ja et vana metsa jääks alles, siis ei peakski nii palju kaitse all olema,“ on metsaomanik veendunud.

Hundi, lamba ja inimese vaheline probleemipundar jõuab arutelule

Meediasse kerkinud lood lammaste murdmise sagenemisest Saaremaal on tõstatanud küsimuse looduskaitse ja loomakasvatajate huvide põrkumisest. Kas hundil on Saaremaal eluõigust? Mitu hunti Saaremaale mahub? Hundid on alati lambaid murdnud, milles siis seekordne vastasseis?

Eesti Looduseuurijate Seltsi korraldataval seminaril tulevad arutlusele nii hundi elukäik, Saaremaa looduslikud olud kui lambakasvatajate mured. Vaetakse nii looduskaitselisi kui sotsiaalseid küsimusi ja küsimuse meediakajastust. Kas meil on tõsine probleem või oleme eimillestki konflikti üle puhunud? Võrdluseks hindame, kuidas on sarnaseid küsimusi vaetud Soomes ja teistes naaberriikides, aga ka Hiiumaal.

Avamaks erinevate huvirühmade seisukohti, saavad arutelulaua taga kokku Peep Männil (Keskkonnateabe Keskus, ulukiseire osakond), Ants Kuks (lambakasvataja Karulas), Teet Otstavel (Helsingi ülikool), Tõnu Talvi (Keskkonnaamet), Tiit Maran (Tallinna ülikool), Maie Kiisel (Tartu ülikool). Seminari modereerib Marek Sammul (Eesti Maaülikool).

Seminar toimub 12. jaanuaril algusega kell 16 Eesti Loodusuurijate Seltsis.

Ilmus mahukaim raamat Eesti rahvastikust

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht emeriitprofessor Ene-Margit Tiit esitleb täna kell 13 Viru keskuse Rahva Raamatu raamatupoes oma värskelt ilmunud raamatut „Eesti rahvastik. Viis põlvkonda ja kümme loendust“.

„Ma olen Eesti rahvastikust rääkivat raamatut juba aastaid plaaninud, sest sellist materjali pole varem ilmunud. Eriti sobilik on, et raamat ilmub just 29. detsembril 2011 – päeval, kui möödub 130 aastat esimesest Eesti alal toimunud rahvaloendusest,“ rääkis Ene-Margit Tiit.

Raamatu esimene osa annab ülevaate kümnest rahvaloendusest, nii nende korraldusest kui ka tulemustest. Raamatu teine osa käsitleb Eesti inimeste elu viie põlvkonna jooksul ning kolmas rahvastiku uurimist laiemalt. Viimases osas antakse ülevaade saabuvast rahvaloendusest.

Eesootav rahvaloendus toimub Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Tänavune rahvaloendus kestab 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

Tartus saab näha jõulukuuse sugulasi

Kuni 8. jaanuarini on Tartu Ülikooli Botaanikaaia õppeklassis näitus „Jõulupuu sugulased“. See annab ülevaate maailmas jõulupuudena
kasutatavatest okaspuudest (muid jõulupuudeks kasutatavaid taimi seekordne väljapanek ei sisalda). Esindatud on suur hulk nii parasvöötme kui palavvöötmete-okaspuude esindajaid elus taimede, okste ja/või käbidega.
Võimalik on proovida oma oskust tunda ära nii meie nelja pärismaist okaspuu kui mitmeid meile sissetoodud liikide oksi. Kui kodus tundmatu käbi ehk õuel kasvab mõni okaspuu, kelle liik teadmata, tasub käbi ja/või oksake kaasa tuua ehk leiab näituselt tundmatule nime. Eraldi on ära märgitud Ülikooli Botaanikaaia kollektsioonides leiduvad okaspuud.

Lapsed saavad värvida okaspuude pilte ning proovida täpsust käbiviskes.

Tule üksi sõprade või perega ja veeda mõnus pooltund ehk enam jõulupuude sugulaste seltsis!

Uuring: punklaulupidu elavdas Virumaa elu

Punklaulupidu elavdas ettevõtlust ja kasvatas regiooni mainet, selgus detsembris valminud punklaulupeo piirkondliku majandusliku mõju uuringust.

Uuringu koostas Eesti Konjunktuuriinstituut Kultuuriministeeriumi tellimusel ja selles hinnati 11. juunil Rakvere Vallimäel toimunud II punklaulupeo “Anarchy in the E.U.!” kasulikkust regiooni majandusele. See ilmnes eelkõige ettevõtetes ja asutustes, kes olid ürituse korraldajatega koostööd teinud või külastajaid teenindanud.

Peo ajal täheldasid külastajate arvu suurenemist ligi kolm neljandikku, müügitulu kasvu peaaegu kaks kolmandikku ja kasumi tõusu enam
kui pooled vastanud ettevõtetest ja asutustest. Ettevõtted leidsid üsna üksmeelselt, et peo toimumine järgmistel aastatel on oluline ning avaldasid soovi teha rohkem koostööd piirkonnas toimuvate spordi- ja kultuuriürituste korraldajatega.

Punklaulupeole oli tulnud külastajaid kõikidest maakondadest ja suurematest linnadest Eestis. Väljaspool Lääne-Virumaad elavatest vastanutest ei oleks ilma peota antud perioodil Rakveret külastanud 67% pealtvaatajatest ja 84% esinejatest.

Laulupeoga oli kokku seotud 8 480 inimest: 1871 lauljat, 5760 külastajat, lisaks veel 849 üritusega muud moodi seotud isikut
(ajakirjanikud, korraldajad, sponsorid jne).

Punklaulupidu „Anarhy in the E.U.!” leidis kajastamist ka väljaspool Eestit. Peo videoklipp jõudis Euroopa ühte suuremasse telekanalisse Euronews, rubriiki “No comments”. Videot saab vaadata siit <http://www.youtube.com/watch?v=l-DsLIUNx3Y%20> .

Läänemaal hakatakse mõõtma tuuleparkide mürataset

Lääne Maavalitsus sai Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaprogrammist “Atmosfääri kaitse” vahendeid, et mõõta Hanila ja Noarootsi valdades tuuleparkide mürataset, kirjutab www.laanemaa.ee.

Lääne Maavalitsus ega Noarootsi ja Hanila vald pole varem tuuleparkide mõju kohalikule elanikonnale uurinud, kuid osaletakse tuuleparkide teemaplaneeringu protsessis koos teiste Lääne-Eesti maakondadega. Projekt toetub teemaplaneeringu raames teostatud uuringutele, kuid ennetades tulevaste tuuleparkide rajamisega seotud ohte kohalikule elanikonnale, on vajalik läbi viia pikaajalised müra mõõtmised tuuleparkide vahetus läheduses. Mõõtmiste tulemusi kasutatakse usaldusväärsete andmetena, millest edaspidi lähtutakse tuuleparkide haldajatega, uute arendajatega ning tuuleparkide läheduses elavate inimestega suhtlemises.

Arendajate huvi tuuleparkide rajamise vastu on suur. Lääne Maavalitsus kui kohalike elanike huvide eest seisja ning järelvalveasutus on pidanud tegelema tuuleparkide lähedal elavate elanike kaebustega müra pärast.

Projekti maksumus on 14 640 eurot, mis rahastatakse 100%

Noarootsis Aulepal asuva Balti riikide suurima tuulepargi koguvõimsus on 39 megavatti, millest peaks piisama 35 tuhande majapidamise ehk pea kogu Saare-, Hiiu- ja Läänemaa elektriga varustamiseks. Juba on pannud see mitmeid kohalikke elanikke kurtma hiigeltuulikute mürast ja vibratsioonist tingitud tervisehädade üle.

Märjamaal kogutakse vanapaberit… koolibussi ostmiseks

Märjamaa elanikud on agaralt kinni võtnud kohaliku gümnaasiumi üleskutsest tuua koolile vanapaberit, millest saadav tulu läheb uue koolibussi fondi. Juba on ära viidud esimene konteineritäis ehk 3,3 tonni makulatuuri. „Uus konteiner on kohal ja täitub kiiresti. Algul pidi kogumiskampaania lõppema 21. detsembril, aga pikendame seda. Oleme tänulikud kõigile headele abilistele!“ rääkis gümnaasiumi direktor Andres Elmik.

Kes pole veel jõudnud oma varusid üle vaadata, jõuab samuti paki kokku panna ja oma panuse anda. Vanapaberit saab tuua tööpäevadel kell 8–17.

Kultuuriministeerium ootab kultuuri- ja spordipreemiate kandidaate

Kultuuriministeerium ootab kandidaate 2011. aasta Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ning spordipreemiate määramiseks.

Kolm kultuuripreemiat määratakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis preemiat antakse 2011. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Ettepanekuid preemia määramiseks võivad esitada loomeliidud, preemia senised laureaadid või kohalikud omavalitsused, teised juriidilised isikud, kelle põhikirjas on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus.

Kaks spordipreemiat määratakse elutöö eest ning kuus preemiat 2011. aasta tulemuste eest. Ettepanekuid preemiate kandidaatide kohta võivad teha ministeeriumid, maavalitsused, kohalikud omavalitsused, spordiorganisatsioonid ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud spordialane tegevus.

Avaldusi oodatakse kuni 10. jaanuarini aadressile Kultuuriministeerium, Suur-Karja 23, 15076 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna aadressile preemia@kul.ee .

Leiti vanur-randtiir

Olavi Vainu Matsalu rõngastuskeskusest kirjutas linnuhuviliste arvutilistis, et sel sügisel Kalev Rattiste teatatud randtiiru vanuserekord Eestis on löödud. Uudistaja kirjutab, et too vanur-randtiir elas 25-aastani. Nüüd jõuti vanemate leidude elektroonilisse andmebaasi arhiveerimise käigus järjega rõngani H 132384, „mille leidsid Raivo Endrekson ja Indrek Tammekänd 16. juunil 2005 kassikaku värskest räppetombust ühest Lääne-Pärnumaa pesast. Rõngakandja osutus randtiiruks, kes rõngastati Helgur Mägeri poolt pojana 15. juunil 1980 Varbla vallas Vaistes. Rõngastuskeskused arvestavad linnu vanust kalendriaastates. Sellisel juhul oli sellel tiirul käsil 26. kalendriaasta, mille kassikakk paraku järsult katkestada otsustas. Siiski, väärikale tiirul e väärikas lõpp – I kaitsekategooria liigi kõhus”.

Euroopa rõngastuskeskuste tegevust koordineeriva organisatsiooni EURING kodulehel on vanuserekordite nimekiri liikide kaupa üleval. Kellel huvi, saab seda uurida aadressilt http://www.euring.org/data_and_codes/longevity-voous.htm. Randtiiru rekordiks on seal kirjas 30 aastat ja 11 kuud (Taani, Saksamaa), jõgitiirul veel 3 aastat rohkem.

Randtiirule kuulub teinegi maailmarekord, nimelt lindude rände pikkuses. Nimelt jäävad tema pesitsusalad suurelt osalt arktilisse vööndisse, aga talvitusalad võivad peale Lõuna-Aafrika olla ka Antarktise mandri rannikul. Nii on ühe linnu pesitsus- ja talvitusala vahekauguseks mõõdetud üle 17 tuhande kilomeetri. Ornitoloogid on aga välja uurinud, et tegelikult ei lenda nad lõunasse otse, vaid pika ringiga ja nii on saadud mõne koloonia rände pikkuseks koguni kuni 30 tuhat kilomeetrit.

Eesti on loendatud 12 tuhat paari randtiire, aga nende arvukus väheneb pidevalt.

Täna on toomapäev, algab jõuluaeg

: Lund on sel talvel vähe

Täna on toomapäev, mis tähistab maarahval jõulude ehk talistepühade algust. Toomapäevast hakkas kehtima muude tööde keeld peale pühadeks ettevalmistamise. Rõhutatud on ketruse ning jahvatamise keeldu. Mõnel pool peeti soovitavaks pesupesemist kui suurpuhastuse juurde kuuluvat toimetust, ent pesu ei tohtinud ööseks välja jääda.

Küllusliku pühadelaua ettevalmistused kestsid jõululaupäevani, selle kohta öeldi, et naise kaasavara peab vastu ainult toomapäevast jõuluni. Naiste hooleks oli vorstide valmistamine. Küpsetati ka leiba, meeste töö oli õllepruulimine.

Kogu maal on toomapäev jõulueelse suurpuhastuse aeg. Koristustööde hulka kuulub küttekollete puhastamine ning kogu elamu korrastamine, mida nimetati Musta-Tooma, Tahma-Tooma, Nõgi-Tooma või Tolmu-Tooma väljaajamiseks. See ütlus võib tähendada samuti veel päevade pikenema hakkamist, valguse võitu pimeduse üle.

Veel on toomapäevast alates, kolmel päeval enne jõulupühi, üksikult või grupina perest peresse käinud jõulutoomad ehk toomad. Need on valges rõivas meesterahvad, nimetatud on punast vööd ja näokatet. Nähtud on ka karvupidi kasukaga, tahmatud näoga toomast. Vanasõnas tavatsetakse järjestikku nimetada kolme ennejõulust sanditajat, kellel tunnusese käes või seljas: “Andrus ahjuhargiga, luutsi luuaga, toomas toobripuuga”. Toobripuu öeldakse olevat õlletoobrite tõstmiseks, on ju toomaste peamine tegevus jõuluõlle maitsmine. Külastuse juurde kuulub eelolevate tähtpäevade teatamine ning napp õnnesoov uueks aastaks.

Toomapäev tähistab maarahval jõulude ehk talistepühade algust. Jõulud on aastavahetuspüha, mil lõpeb vana ja algab uus päikeseaasta ning kodus on käimas esivanemate hinged. Maarahva jaoks on jõulud uue aasta seeme. Kui sel ajal valitseb kodus puhtus, küllus ning rõõmus meel, pakub seda ka uus aasta.

Täna, pööriaja hakul, jääb päike oma talvisesse pessa ning algavad jõulud.

Alates suvisest pööriajast on päevad aina lühenenud. Päikese talvises pesas, 21. – 24. detsembrini on päevad ühepikkused. Sellel pimedal, salapärasel ja pühal ajal valmistume koos kõige elavaga suureks muutuseks. Esimesel jõulupühal, 25.12. toimub pööre, põhjapoolkera läheb vastu pikematele päevadele, valgusele, soojusele ning elule. Agab uus aastaring.

Vabaühenduste juhte oodatakse koolitusele

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Juhatuse Kompetentsikeskus OÜ koostöös Tartu Ärinõuandlaga ootavad mittetulundusühenduste juhatuse liikmeid või tegevjuhte, kellel on vähemalt aastane praktiline mittetulundusühenduse juhtimise kogemus, kandideerima

MITTETULUNDUSÜHENDUSTE JUHTIDE ARENGUPROGRAMMI

Arenguprogramm koosneb kolmest kahepäevasest moodulist. Ühe mooduli maht 2×8 akadeemilist tundi = 16 akadeemilist tundi.

Moodulite sisu:
I moodul – Mittetulundusühenduse strateegiline juhtimine 3. ja 4. jaanuar 2012
– Mittetulundusühenduse tegevuse õiguslikud alused
– Hea valitsemine ja meeskonnatöö
– Praktiline enesehindamine ja edasiste tegevuste planeerimine

II moodul – Projektijuhtimine 17. ja 18. jaanuar 2012
– Projektitsükli juhtimine: planeerimine, teostamine ja tulemuse hindamine
– Projektide strateegiline planeerimine
– Projektitaotluse koostamise levinumad vead

III moodul – Mittetulundusühenduse finantsjuhtimine 31. jaanuar ja 1. veebruar 2012
– Eelarvestamine, rahavoogude planeerimine, tulude-kulude arvestamine
– Lühiülevaade maksudest, finantsaruannete analüüs
– Projektide tasuvusanalüüs, finantsjuhtimine ja aruandlus

Osaleda on võimalik nii üksikus moodulis kui ka terves arenguprogrammis. Suurema huvi korral eelistame terves
arenguprogrammis (3 moodulit) osaleda soovijaid.

Koolitus toimub kõikidel päevadel 10.00 – 17.15, Domus Dorpatensise seminarisaalis (Raekoja plats 1, Ülikooli 7).

Koolitust viivad läbi kogenud praktikud Kaidi Holm, Siiri Einaste ja Saima Mänd. Koolitusel osalemine on tasuta, kuid eeldab registreerumist ja motivatsiooniavalduse esitamist.

Registreerumine lõppeb 21. detsembril kogu arenguprogrammis osalemiseks. Vabade kohtade olemasolul on võimalik II mooduli
osavõtuks kandideerida kuni 6. jaanuarini ja III mooduli osavõtuks kuni 20. jaanuarini. Lisainfot saab Tartu Ärinõuandlast tel. 7428 491
e-post: kadri@tartu.bas.ee

Vabatahtlike poolt valmis Terve Elu Kalender

Vabatahtlike abiga ilmus järjekordne terviklikku ja keskkonnasäästlikku eluviisi tutvustav Terve Elu Kalender, mis algaval 2012. aastal toob lugejateni üheskoos tegutsemise võlu ja väärtused
Ideid koostegemise võimalusteks leiab äsjavalminud kalendrist mitmeid. Näiteks saab lugeja teada, mis imeloom on couchsurfing või miks mängida geopeitust, aga ka sellest, et üks korralik põhumaja saab valmis vaid ühise jõupingutuse ehk talgutöö tulemusena ning et üheskoos jutuvestmisel on täita oluline roll kogukonna elus.
„Eestlaste hulgas valitseb arvamus, et oleme suured individualistid, kes naljalt kogukonnana või grupina midagi koos tegema ei kipu,“ kommenteerib seekordset teemavalikut kalendri toimetaja ja portaali Bioneer üks eestvedajatest Katrin Lipp. „Mõtlesime kalendritiimiga, et uurime siis järgi, kuidas meil lood ühistegevusega on ja kas see müüt peab paika. Lood kalendrisse valisimegi kui head näited koostegemise võimalustest, millest võiksid ehk innustust saada nii organisatsioonide eestvedajad kui ka lihtsalt pereinimesed ja koostegemisest huvitatud lugejad.“

Kokku on kalendris tutvustatud 57 koostegemise võimalust. Teemalugude kõrval on kalendris koht iga päeva planeerimiseks, samuti keskkonnasäästlikku elustiiliga seotud ettevõtete ja organisatsioonide kontaktid.
Kalender on valminud MTÜ Terve Elu Kirjastus eestvedamisel, kõik lood on kirjutatud õhinapõhiselt ehk vabatahtlike kaasautorite poolt. Kalendri autorite ringi kuuluvad näiteks Eva Ladva, Agnes Männiste, Ekke Sööt, Rutt Sööt, Katrin Lipp ja mitmed teised toredad vabatahtlikud. Kalendri toimetaja on Katrin Lipp, projektijuht on Rutt Sööt. Kalendri kujunduse ja trüki teostas Ecoprint.

Tartus tuleb täna puuteotriatlon

Halupuumeistritel on võimalus täna taas üksteisest mõõtu võtta. Tartus toimuvad juba kolmandat korda Eesti meistrivõistlused
puuteotriatlonis. Neljaliikmelised võistkonnad asuvad võistlustulle keskpäeval Raekoja platsil. Võidab see, kes etteantud aja jooksul jõuab saagida, lõhkuda ja laduda kõige rohkem halupuid. Puuteotriatloni eesmärgiks on elavdada käsitsi halupuude tegemise traditsiooni, mis on üheaegselt nii tervislik, kasulik kui ka keskkonnasõbralik tegevus.

Emajõe Lodjaseltsi korraldatud võistlusele võivad osalema tulla kõik huvilised. Võistkonnas on neli liiget, nende seas vähemalt üks naine. Korraga võistleb kaks võistkonda. Võistkondade paarid loositakse. Kes sama ajaga rohkem puid teeb, pääseb järgmisesse vooru. Saed-kirved on korraldajate poolt. Lubatud on ka oma varustuse kasutamine.

Kell 11.30 algab võistluspaigas võistkondade registreerimine ja instrueerimine, võistlus läheb lahti keskpäeval ja autasustamine toimub kell 15.

Varasematel aastatel on võidukarika koju viinud setode esindus ja Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku puitehitise eriala tudengid.

Talveaja laulmised ja pillimised Rõuges

Pühapäeval kell 14 toimub Rõuge rahvamajas kontsert “Talveaja laulmised ja pillimised”. Duo Triinu Taul ja Peeter Rebane esitavad oma tehtud lugusid, mis inspireeritud ajast, mil asju ise tehti.

Kavas on ka teiste hingesugulasrahvaste laule ja kuulajatega koos tahaks küsida: “Kes kirjutas rahvamuusika?” Kontsert kestab 1,5 tundi.

Rahvakultuuri koolituskeskuses alustavad õpinguid tulevased tantsujuhid

Jaanuaris alustab Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses õppust 24 tulevast rahvatantsujuhti. Need on inimesed, kellel ei ole tantsualast eriharidust, kuid tegelevad rahvatantsuga oma põhitöö kõrvalt. Rahvatantsujuhtide koolis õppida soovijad oli sel korral rekordiliselt 34 inimest üle Eesti.

Kanditaatidel tuli läbi teha katsumine kogenud tantsujuhtide silma all – osaleda treeningtunnis, valida muusika ja õpetada kodus ettevalmistatud etüüd kaaslastele. Valiku tegemine oli raske, kodutöö oli hästi tehtud ja tantsuoskus soovijatel olemas.

Juba 1953. aastal alguse saanud rahvatantsujuhtide õpetamise täiendkoolituse eesmärgiks on anda põhjalikke teadmisi ja praktilisi oskusi eesti rahvatantsu alal. Korraldajate suur soov on, et ei katkeks järjepidevus eesti rahvatantsumaastikul ja et iga koolitus kujuneks osalejale töiseks ja meeldivaks kokkusaamiseks meie suurepäraste õpetajatega- praktikutega.

Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses on 25 aasta jooksul koolitatud erinevatel kursusel enam kui 30 000 huvilist. Siit on välja kasvanud mitmeid liikumisi ja organisatsioone – Eesti Vabaharidusliit, Eesti Genealoogia Selts, Eesti Näitejuhtide Teatritrupp, Muinasjutukool, Eesti Rahvamajade Ühing jne.

Raplamaal ilmub uus maakonnaleht

Korrapärast ilmumist on alustamas uus ainult internetis levitatav maakonnaleht Raplamaa Ühistöö. Kuna ajalehel puudub esialgu toimetuse koosseis, kes suudaks hõlmata kogu maakonda, on palve kõigile huvilistele anda oma piirkonnast infot sündmuste ja ettevõtmiste kohta, mis võiksid pakkuda huvi kogu maakonnale ja miks mitte ka veel laiemale üldsusele.

Lehe korrapärast väljaandmist alustatakse uuel aastal, kui leht hakkab ilmuma üks kord nädalas.

Lehes avaldamiseks oodatakse kõikvõimalikke kuulutusi ja reklaame, mille eest raha ei küsita. See tähendab, et reklaamide avaldamine on tasuta. Samuti on täiesti tasuta lehe lugemine.

23. detsembril ilmuvasse jõululehte oodatakse kõigi soovijate jõulutervitusi. Juba ilmunud lehti saab lugeda aadressil http://issuu.com/piirp

Põlvamaal valiti parimad turismiarendajad

Eile tehti Postitee ääres tegutsevas Kopli taluköögis kokkuvõtteid lõppeva turismiaasta olulisematest märksõnadest ning jagati tunnustust tänavu enim silma paistnud Põlvamaa tegemistele-tegijatele.

“Ootan igal aastal põnevusega seda aega, kui turismitegijate konkursile ettepanekud laekuma hakkavad,“ tunnistas SA Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuht Ulla-Maia Timmo. „Nagu varasematel kordadel, nii oli tänavugi ettepanekute hulgas neid, kelle esitamise suhtes olin olnud üsna kindel, aga ka tõelisi üllatusi.“

Põlvamaa Turismitegijaks 2011 valiti nelja kandidaadi seas Värska vallavalitsuse ja teatri Vanemuine ühistööna etendunud Peko lavastuse ning Maanteemuuseumi.

Sel suvel suure menuga Värskas etendunud algupärane vabaõhuetendusse oli kaasatud nii professionaalsed näitlejad kui Värska rahvakultuurikollektiivid oma eheda leelo ja rahvariietega. Populaarsed lavatükid tõid sel suvel Värskasse vaatajaid üle Eesti ja kaugemaltki.

Mullu samal konkursil Aasta uustulnuka tiitli pälvinud Maanteemuuseum ja selle 2010. aastal valminud väliala Teeaeg jätkas tänavu atraktiivsete programmide, ürituste jms tegevuste korraldamisega, mis tõi ainuüksi juulikuus muuseumisse rohkem kui 11 000 külastajat. Maanteemuuseum on olnud ka heaks partneriks piirkonna ettevõtjatele – nii näiteks on 2011. aasta suvel toimunud laadalaupäevad, kus kohalikud väike-ettevõtjad on saanud realiseerida oma toodangut.

Veel olid esitatud selles kategoorias Heidi Vihma ja fotograaf Lauri Kulpsoo retseptiraamat „Setost saarteni“ ning Räpina Hea Kodu päevad.

Ka Aasta uustulnuka kategoorias oli üles seatud neli kandidaati.
Tiitel läks tänavu augustis tegevust alustanud Kopli taluköögile. „Kopli taluköögi tegevus on heaks näiteks, kuidas nn baasteenuste (majutus, seminariruumi rent) turundamisel on üheks efektiivseks võtteks atraktiivsete koolituspäevade korraldamine,“ on öeldud kandidaadi ülesseadmisel. Samuti on Kopli taluköök suutnud esimestel tegevuskuudel käivitada (toidu)klubilise tegevuse, mis kindlustab ettevõtmisele jätkusuutlikkuse. Oma tegevuses rõhutab Kopli taluköök nii Põlvamaa ja Postitee kui ka keskkonnasõbralike ja toidukultuuri väärtuste kandmist.

Veel olid selles kategoorias esitatud Eesti Fototurismi Keskus, Vana Jüri seebikoda ning Süvahavva villavabrik-muuseum.

Aasta Rohelise Teo tunnustuse Piusa koobaste külastuskeskus. 2010. aasta lõpus avatud külastuskeskus on eeskujuks teistele turismiobjektidele oma taastuva energia kasutamisega hoone ülevalpidamisel. Lisaks võimele looduskaitse all olevaid koopaid külastajatele demonstreerida ning keskuse sobivusele keskkonda, on rajatis tähelepanuväärne säästliku energia kasutamisega poolest. Nii on hoone energiaallikaks valitud teraviljajäätmetel (kaeral) töötav 60 kw-ne katel, lisaks päikesekollektorid sooja vee saamiseks jms.

Veel olid selles kategoorias esitaud ökofestival “Rohelisem Elu”, loodusemees Ain Erik, Võhanduveere vabaõhukeskus ja Ahja Tuglase muuseumi uus väliala.

Aasta turismitöötaja kategoorias oli kandidaate kaks. Äärmiselt võrdses konkurentsis läks laureaaditiitel peamiselt veematku korraldavale Aivar Kottisele. Veel oli esitatud selles kategoorias Pesa hotelli ettekandja Kirsika Rattuse kandidatuur.

Põlvamaa turismiettevõtjate tunnustamisüritust korraldatakse alates 2002. aastast.

Tagamõtsa Elo ETVn

26. jõulukuu pääväl kell 21.25 näütäs ETV üte Võromaa taloperre tegemiisi. Tuu om plaanin olõva edimädse võrokeelidse teleseriaali «Tagamõtsa» näüdüs-osa.

Hindäette hengäs külä,
iin om mõts ja takan mõts.
Mõnõst korsnast tossu tulõ,
mõni satas maaha – müts…

Võromaal Tagamõtsa külän Tagamõtsa talon eläs perekund Tagamõts. Pereesä Tarmo om põllumiis, a päält tuu ka küläelo vidäjä. Ku koskil om määnegi hädä vai õnnõtus juhtunu, om Tarmo tuu, kiä kõrraga telefonikõnnõ saa ja appi kihutas.

Pereimä Maive ammõtis om vanno inemiisi avitaminõ. Tä om, ku piinü nimega üteldä, avahooldaja. Tuud ammõtit pidä Maive pernaasõammõdi ja latsi hoitmisõ kõrvalt. Kats-kolm kõrda nädälin sõit tä uma vahtsõ eelektriautoga api uutva vanainemise läbi, avitas kraami, tuu poodist süvvä ja ahokütmises puid tarrõ.

Viil omma perren neli last ja vanavanõmba, egälütel uma viguri ja tegemise. Ja muidogi omma Tagamõtsa ilman tähtsä külälise. Egäpääväne küläline om talon näütüses postimiis Contra, a inämbüs küläliisi tulõ iks uutmalda.

Mi ei tiiä tuud,
kiä tulõ,
ammuki viil tuud,
kiä lätt. Mõnõ as’a Tagamõtsa
targu hindä teedä jätt.

Tagamõtsa. Tõnõ joulupühä

ETVn 26.12.2011 kell 21.25
(õkva pääle «Aktuaalset kaamerat»)
Režissöör-lavastaja:
Kordemetsa Gerda
Stsenaarium: Rahmani Jan, Contra
Muusika: Ilvesse Aapo

Tugõja: ERR, «Vana Võromaa kultuuriprogramm»

Uma Leht