Täna on suur Teeme Ära talgupäev

Täna toimub ühine Teeme Ära talgupäev, mille raames korraldatakse üle Eesti 1508 talgut. Varahommikuse seisuga on end talgutele kirja pannud ligi 19 000 talgulist. Talgupäeva korraldusmeeskond kutsub kõiki inimesi tänasel päikselisel kevadpäeval kodust välja tulema, et anda oma panus kodukandi ja kogukonna heaks ning tunda ühiselt rõõmu tegusast talgupäevast.

Kõige rohkem talguid peetakse Harjumaal ja Tallinnas, kuhu plaanitud 372 talgule on end kirja pannud üle 5600 inimese. Taas osaletakse talgutel väga aktiivselt Saaremaal, kus toimub 154 talgut, millele on end kirja pannud üle 1600 talgulise. Pärnumaal on registreerunud üle 1700 talgulise, Ida-Virumaal üle 1400 ja Tartumaal üle 1200 inimese. Ligi 1000 inimest on end osalejana kirja pannud Läänemaal, Lääne-Virumaal ja Raplamaal, ligi 800 inimest Järvamaal, Viljandimaal ja Valgamaal. Teeme Ära talgupäeva raames korraldatakse täna talgud ka Kanadas ja Soomes. Vahetuid muljeid talgupäevast saab jälgida aadressilt http://www.teemeara.ee/otse.

Talguhommik algab mõnedes talgukohtades juba kell 9, ent suurem osa talguid algab kell 10 või kell 11. Sarnaselt varasematele aastatele peetakse mõned talgud ka pärastlõunal või õhtupoolikul ning mõned pühapäeval. Peamiselt korraldatakse küla- ja heakorratalguid ning haljastuse ja looduskaitse talguid, kuid kultuuripärandi aasta egiidi all toimub ka mälestiste talguid, spordiaasta raames peetavaid terviseradade jm spordirajatiste korrastamise talguid, samuti ühendatakse mitmes paigas praktiline töö mõttetalgutega. Loe edasi: Täna on suur Teeme Ära talgupäev

Allika tee

Kristel Vilbaste
Kristel Vilbaste

Eelmisel esmaspäeval 18. aprillil sain Ants Taliojalt teate, et Tuhala Nõiakaev hakkas keema. Eks minugi veri läks sest keema ja tuli hirmus tahtmine seda vaatama minna. Paraku lõi kevadine koolitustelaine peakohal kokku ning nii tuhisesin auto seljas ikka ühele ja teisele poole seda uhket Eestimaa imet.

Kuni lõpuks, kolmapäeval, pidi Mikk minema lindistama Rannamõisasse sel suvel Kanal 11 linastuvat Õuehaldjate avasaadet. Nii tuhisesimegi kolmapäeva hommikul autoga Tallinna poole, kui saabus järjekordne sõnum Nõiakaevu hoidjalt Ants Taliojalt: „Tähtis vahevõit! Tallinna Ringkonnakohus tegi kohtuotsuse, millega jättis Paekivitoodete Tehase OÜ ja AS Riverito (endine Merko Kaevandused) appelatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.06.2012 otsuse haldusasjas nr. 3 – 11 – 1689 muutmata. Kaebajad saavad küll 30 päeva jooksul Riigikohtusse edasi kaevata. Ja Tuhala Nõiakaev uhab praegu edasi keeda!“

Seda rõõmusõnumit olin oodanud juba tükk aega, märtsikuu kohtuistungust saati. Küllap ootasid seda ka need 65 000 eestlast, kes Nõiakaevu kaitseks allkirja andsid. See on suurim rahvaühtehoidmine peale fosforiidissõda. Ja pole siin midagi imelikku, ikka ja jälle astub maarahvas vastu ahnepäitsidele, kes üritavad kuivendada meie allikad ja kaevud ning sonkida segi viljakandva maa.

Päeva jooksul tuli täpsustavaid sõnumeid aina ja aina. Teine Nõiakaevu kaitsevaim Tanel Ots kirjutas: „Jüripäeval tehtud kohtuotsusega on tegemist on igati tervitatava uudisega vahevõidust Nabala-Tuhala rindel ligi kaks aastat kestnud kohtusaagas. Ajastus on märgiline mitmes mõttes. Jüripäeva legend jutustab vapra rüütli võitu suure ja rahvast aastaid hirmul hoidnud lohe üle.

Nabala saaga aga jätkub. Kohtuvaidlused käivad ju kaevelubade menetlemise tähtajalise peatamise, mitte lõpetamise üle. Siin on iga kodaniku teadlik suhtumine suureks abiks. On tähelepanuväärne, et kohus seadis kaevandajate avalikule huvile kaevanda vastuargumendiks avaliku huvi loodust kaitsta.“

Vähim, mida iga eestlane teha saab on austusavaldus Nõiakaevule ajal, mil nõiad parasjagu vihtlevad, nii võtsimegi peale lindistust sihi Nõiakaevule. Loe edasi: Allika tee

Homme on Haanjas Marimaa tantsutuba

XIX Võru Folkloorifestival jätkab hooaega tantsutubadega. Järgmisel neljapäeval osaleb sel oma rahvalaulude ja tantsudega Mari folklooriansambel Kudõrongõr (Lumikelleuke).

Marimaal Oršanka rajoonis tegutsev ja 1990. aastal asutatud ansambel esitab ekspeditsioonidel kogutud autentset mari folkloori. Nad püüavad elus hoida vanu mari kombeid, erilist rõhku pannakse rahvariiete säilitamisele ja rahvusliku käsitöö arendamisele. Lisaks kohalikule korjatud folkloorile esitatakse ka teiste mari etniliste gruppide vanu rahvalaule, mille seas on  vanad kombe-, pulma- ja nekrutilaulud.  Lisaks on repertuaaris rahvatantsud, milles domineerivad vanemad turgi rahvaste mõjutustega idamaride tantsud.

Haanja rahvamajas esitatakse laule ja tantse ning õpetatakse neid tantsutoas kõigile huvilistele. Tantsutuba toimub neljapäeval, 25 aprillil algusega kell 19 Haanja rahvamajas.

 

Reedel tuleb ERMis rahvakultuuri ja kunsti oksjon

19. aprillil algusega kell 17 toimub Tartus ERM-i näitusemajas rahvakultuuri ja kunsti oksjon Eesti Rahva Muuseumi giidikooli heaks.

25 aastat tagasi toimus ERMi näitusemajas Eesti muinsuskaitseklubide viienda kokkutuleku ehk Tartu muinsuskaitsepäevade raames rahva- ja esemeterohke käsitööoksjon muuseumi toetuseks.
Oksjonit meenutame sarnase ettevõtmisega 19. aprillil kell 17  ERMi näitusemajas, kus oksjonihaamrit hoiab ka toonaste muinsuskaitsepäevade üks eestvedajaid muuseumi direktor Tõnis Lukas. Heategevuslikul oksjonil lähevad haamri alla vaibakunstnik Anu Raua nöörvaip „Päri piimakari“, skulptor Endel Taniloo terrakotaskulptuur „Emalikkus“, klaasikunstnik Maie-Ann Rauna klaaslind ja vaas ning mitmeid teisi kunstiteoseid.
Oksjonipakkumiste seas on kaunis komplekt Kadrina kihelkonna neiu rahvarõivaid, rahvarõivavöid, puidust ja savist esemeid ning ajaloolise väärtusega 25 aasta taguseid muinsuskaitsepäevi meenutavaid rariteete.
Oksjonile pandavate esemetega saab tutvuda ERMi koduleheküljel.
Oksjoni tulu läheb õpilastele mõeldud pärimuskultuuri giidikoolile, mille eesmärk on süvendada läbi õppepäevade ja iseseisva töö osalejate teadmisi kodukoha ajaloo ja pärimuse vallas.

Maa Päeva eel toetatakse Tšernosemja niklikaevanduse vastaseid

21. aprillil, ülemaailmse Maa Päeva (Earth Day) eelõhtul toimub rahvusvaheline solidaarsusaktsioon Tšernosemja kaitseks ja nikli kaevandamise vastu Voroneži piirkonnas Venemaal. Võitlus on kestnud juba rohkem kui aasta ja see pole üksnes kohalik mure, kuna Tšernosemja on unikaalse taimestikuga piirkond, mille abil on võimalik toita tervet vene riiki. See on oluline tervele maailmale, mille ees Venemaal on kohustus tagada toiduohutus seoses ülemaailmse majanduskriisiga.

Tänaseks on protestiaktsiooniga ühinenud 27 linna ja piirkonna üle maailma, sellele on avaldatud toetust ka Pariisis, Berliinis, Münchenis ja mujal.

Liikumise «В защиту Хопра” ( “Hopra kaitseks”) liikmed paluvad Tallinnal ja kogu Eestimaal kõnealust algatust toetada ühekordse piketiga või mõne muu solidaarsust väljendava aktsiooniga ning saata 21. aprillil toimunust foto korraldajatele sama päeva jooksul, et saaksime uudistes võimalikult laialdast kajastust.

Rohkem infot aktsiooni kohta ja selgitusi, miks teema on oluline just praegusel ajahetkel, samuti autoriteetsete teadlaste arvamusi selle kohta, miks nikli kaevandamine Tšernosemja piirkonnas on täiesti põhjendamatu, võite lugeda siit.

Praegusel hetkel on oluline igasugune toetus, sest puurimist kavatsetakse alustada vaatamata ulatuslikule vastuolule mitmete seadustega ning jätkuvad repressioonid kohalike elanike vastu, kes püüavad oma maad kaitsta. Samuti ei ole seni arvestatud sotsiaalsete protestidega, ohuga keskkonnale ega mõjule Venemaa majandusele.

Tallinnas tuleb sisetantsupidu

Leigarite lasteaiarühm Kalamiest tantsimas

28. aprillil toimub Kalevi spordihallis 600 noore tantsija osalusega sisetantsupidu, millega tähistatakse Leigarite lasterühmade 25.sünnipäeva.

Laste ja noorte sisetantsupeost “Sõmeralt Sõrmikule” võtavad osa kaheksa rühmaliigi tantsijad – beebid, lasteaialapsed, erinevad algklasside rühmad, põhikoolide, C-rühmad ja täiskasvanud. Tantsijad on Tallinna, Tabasalu ja Rakvere rühmadest.

Lavastuse käigus rändavad tantsijad läbi kogu Eestimaa, tantsides eri paigust pärit tantse. Kontserdi lavastusgruppi juhib Leigarite kunstiline juht Kalev Järvela.

Järvela sõnul on repertuaaris enamasti pärimuslikud tantsud, kuid esitatakse ka Leigarite tantsuõpetajate autoriloomingut. “Väikese rahvatantsupeo korraldamise idee sai alguse soovist tutvustada lastele meie tantsupidude traditsiooni. Osa lapsi on nii väikesed, et pole päris tantsupeol veel käinud. Mida kujutab endast olla väike osa suurest joonisest väljakul, ja mis asi see maagiline tantsupidu on, peaks selle kontserdi jooksul nii öelda omal nahal selgeks saama,” rääkis Järvela. Tantsijaid saadab ansambel Untsakad.

KOP tegi Viljandimaal rekordi

 

Kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) tänavuses kevadvoorus laekus Viljandimaal enneolematult palju taotlusi – 139. Toetust soovitakse kokku summas 142 733,52 eurot, mis on kaks korda enam kui selleks on raha. Enim soovivad kohalikud tegijad korraldada kogukondade arendustegevusi. Sellesse meetmesse tuli 56 taotlust kogusummas 64 171,13 eurot. Kogukonnapärandi tegevusteks esitati 14 taotlust kogusummas 17 270,60 eurot. Elukeskkonna parandamiseks ja kogukonnateenuste teostamiseks esitati 46 taotlust kogusummas 57 091,79 eurot. Õpiringide läbiviimiseks esitati maakonnas 23 taotlust kogusummas 4200 eurot.

Eelmisel aastal sai Viljandimaal KOPi kevadvoorus rahastuse 60 projekti kogusummas 46 000 eurot.

Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on kohaliku arengu ja kogukondade elujõulisuse tugevdamine kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise kaudu ning kohalike elanike teadmiste ja oskuste kasvu kaudu. Varem haldas kohaliku omaalgatuse programmi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, alates sellest aastast haldab seda Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Mari rahvalaulud ja tantsud Võru folkloorifestivali tantsutoas Haanjas

XIX Võru Folkloorifestival jätkab hooaega tantsutubadega. Järgmisel neljapäeval osaleb sel oma rahvalaulude ja tantsudega Mari folklooriansambel Kudõrongõr (Lumikelleuke).

Marimaal Oršanka rajoonis tegutsev ja 1990. aastal asutatud ansambel esitab ekspeditsioonidel kogutud autentset mari folkloori. Nad püüavad elus hoida vanu mari kombeid, erilist rõhku pannakse rahvariiete säilitamisele ja rahvusliku käsitöö arendamisele. Lisaks kohalikule korjatud folkloorile esitatakse ka teiste mari etniliste gruppide vanu rahvalaule, mille seas on  vanad kombe-, pulma- ja nekrutilaulud.  Lisaks on repertuaaris rahvatantsud, milles domineerivad vanemad turgi rahvaste mõjutustega idamaride tantsud.

Haanja rahvamajas esitatakse laule ja tantse ning õpetatakse neid tantsutoas kõigile huvilistele.

Tantsutuba toimub neljapäeval, 25 aprillil algusega kell 19 Haanja rahvamajas ja on kõigile tasuta

Tantsutuba on kõigile tasuta, toetab Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.

 

 

Kuhu juhatavad meid eksitajad…

Kristel Vilbaste
Kristel Vilbaste

Lumi, mis on nüüd maas olnud juba kolm kuud, ei rõõmusta enam kedagi, pehmest valgest jõululumest on saanud paras nuhtlus õue peal.

Aga… kagukaare põõsaalused on juba paljad ja ma ei saa sellisel ajal kuidagi lahti tahtmisest seal paljal, veidi porisel ja pehmel maal tammuda, tunda maa jõudu. Sellest maast pakitsevad välja esimesed rohelised libled, mida nurmkanad on siin hommikul nokkimas käinud, ühe kuivema mutimullahunniku sees on ka varblaselohud – nad on siin liiva sees end soputamas käinud, et saada lahti talvel sulgede vahel rõõmsalt signenud söödikutest. Igal hommikul käib siin peesitamas harakapaar, muideks, ka nende suled küütlevad päikeses sini-must-valges värvikmbinatsioonis. Ja kui siin seda päikeselist mullapinda käega katsuda, siis see on tõesti soe ja suisa kuum on siia sügisel ununenud must plastist lillepott.

Päike haukab iga päev lund suurte lõuatäitega, üle poolemeetrise hange kulgev porine jäljerida on järgmiseks päevaks juba maani sulanud ja kassivolaski jäljerida on sulanud suurteks ilvesemõõtu jälgedeks. Just meie jäetud jälgedest ma täna rääkida tahangi.

Ma olen end harjunud pidama sirgjooneliseks inimeseks, nii nagu enamus mu kaasmaalastest. Ikka kindla eesmärgi poole lühimat teed mööda. Aga just seesama porine jäljerida näitab, kuidas me elus tegelikult toimime. Sirgeid teid ja minekuid ei ole. Ikka on teel väikene kurv sel kohal, kus tuli mingi mõte või järsk pööre sel kohal, kus midagi vaatama jäime.

Olen oma elus pidanud palju metsas kondama ja seetõttu tean, et sirgeid radu saab käia ainult siis, kui rühime mõteteta, kellegi käsul. Looduses selline asi võimalik ei ole. Ei lenda vareski sirgjoones ega lippa jänes haakideta.

Mul on meeles üks geobotaanika praktikum Sõrves, kus pidime kaardistama metsõunapuid ja luuderohtu, selleks tuli jagada kogu ala 100 meetri laiusteks transektideks. Ja suur oli mu üllatus, kui ühel kolmandat sirgjoont kompassi järgi läbides olime jõudnud esimese raja metsõunapuuni. Kompassinõela järgi!

Ja tegelikult ongi metsas mingid teised jõud, mis ei allu ei kainele mõistusele, kompassidele ega moodsatele GPSidele. Loodus sunnib meid minema sinna, kus on midagi põnevat, meie jaoks olulist, või sinna, kus keegi abi vajab.

Vanarahvas on selliseid asju nimetanud Eksitajateks. Meie arhiivides on kuhjadena kirjeid sellistest lugudest, kus metsaläinu hakkab ringi käima ja jõuab ikka ja jälle kohta, kus alguses mingi asi tegemata jäi.

Ja pole sugugi parem ka see tänapäeva rahvas. Küsisin oma FB-sõpradelt, et kas nad on sattunud Eksitaja kätte. Ja hetkega tuli lugusid, kus oli ära eksitud oma kodumetsa, poolekilomeetrise läbimõõduga alale. Miks just, seda enamasti seletada ei osata. Aga üks Türi kandi mees seletas, et eksitaja meelitas teda tagasi metsamaasikaid täis välu poole.

Minu enda kõige tobedam eksitajalugu on Otepää lähedalt, kui läksin lastega seenele talu alumisse metsa. Mul oli kindal plaan minna kotkapesa poole mäenõlvale. Ja ehki lapsed mulle mitu korda ütlesid, et emme kuhu sa lähed, olin poole tunniga ringia alguspunktis tagasi. Ma ei saa siiamaani aru, kuidas see juhtuda sai. Lihtsalt jalad viisid ja ma ei kannatanud vastuvaidlemist. Nagu mõistus oleks pühitud peast.

Ja veel on üks paik Võrumaal, hea kukeseene paik me talust 500 meetri kaugusel. Kui mu äi meid sinna esimest korda viis, siis eksisime tagasitulles kõik neljakesi. Läks ligi tund, enne kui metsast välja saime. 500 meetri kaugusel majast! Ja teist korda juhtus seesama siis, kui salvestasime GPSga paiga ja seade läks ühel hetkel lihtsalt lolliks. Ei aidanud ei päike ega kõrgemad künkad. Tunnike marssimist, enne kui tuttava teeotsa üles leidsime. See on paik kuhu on lihtne minna. Aga seenelastiga tagasi tulles hakkab mingi vägi tõmbama oja ja selle taguse soo poole, kust kunagi ka muistne aardeleid on leitud.

Mis ajab segi inimese pea ja navigeerimisseadmed? Inimese puhul on teadlased otsinud ringitamisele lahendust keha ebaproportsinaalsusest, sellest, et meil on parem jalg pikem ja nii tekkivad kaared või pikema tee käimisel koguni ring. Aga kui mul on kaasas GPS, siis peaks ju saama jalgu korrigeerida?

Ja tegelikult juhtub sarnaseid eksimisi sageli vanainimestega, mis näitab, et ühel hetkel läheb meel peast, mingi orienteerumisühendus peas lakkab olemast. Kuid mis selle esile kutsub?

Vanarahvas on eksitajatele ka vaimkeha ümber loonud, sageli nähti teda halli vanakesena või häälena metsast.

Võiks arvata, et tegemist on omamoodi hüpnoosi ehk lummusega. Kuna hüpnotiseerijat pole, võib seda nimetada ka autohüpnoosiks. Eksija tähelepanuvõime ja keskendumine hälbib äkki ja väärkujutlused tunduvad olulisemad kui tegelikkus.

Tegelikult kohtame sama enda ümber pidevalt. Ka praegune majandus- ja rahanduskriis on ju midagi samasugust – me kujutleme, et rahapaberil on väärtus, mida sellel tegelikkuses ei ole.

Eksitusse sattudes soovitas vanarahvas mõne riideeseme seljast võtta ja siis pahupidi uuesti selga panna. Võimaluseks oli ka kummarduda ja jalge vahelt selja taha vaadates õige suund leida. Oleks ometi, et see nõu ka tänapäeva loodusvaenulikus majandustihnikus õige teeotsa kätte juhataks!

Maailm räägib endiselt hobuselihaskandaalist

Mirjam Matiisen
Mirjam Matiisen

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiiseni valik maailma keskkonnauudistest eelmisel kuul.

Välismaa keskkonnauudistes jätkus ka viimase kuu aja jooksul jõuliselt hobuseliha puudutav saaga. Ehk teisisõnu jätkub teema, millel peatusin pikemalt ka kuu aega tagasi. Avalikuks tulnud tõsiasi, et loomaliha sisaldavatesse toodetesse on ebaseaduslikult sattunud hobuseliha, põhjustas näiteks Inglismaa tarbijakäitumises põhjalikke muutusi.

Briti väljaanne „The Guardian“ kirjutab, et Inglismaal on keskeltläbi kuus inimest kümnest niinimetatud hobuselihaskandaali tagajärjel oma ostmisharjumusi muutnud. 30%  inimestest ostab nüüdsest vähem töödeldud lihatooteid. 25% inglastest on otsustanud vähem osta valmistoitu. Veerandik vastanutest on hakanud ka otsima asendusi taimetoidu hulgast.

Uuringufirma küsitluses osales 2064 Inglismaal elavat täiskasvanut. 68% vastanutest arvas ka seda, et valitsus ei ole toidukaupade märgistamist puudutavale seadusandlusele piisavalt tähelepanu pööranud. Pooled vastanutest ütlesid, et nad ei ole kindlad, kuivõrd vastab tõele kaupadel olev toiduainete sisaldust puudutav informatsioon. 44% vastanutest jälgib nüüdsest rohkem, mida lihatoodete pakenditele kirjutatud on ning 83% vastanutest nõustus sellega, et liha päritolumaa peaks pakendil näha olema.

Samas on Inglismaa suurim taimset valmistoitu tootev firma Quorn andnud teada, et nende müük on pärast hobuselihaskandaali enam kui kahekordistunud. Müüginumbrite kasvu on kinnitanud ka mitmed teised tuntud lihavaba toidu tootjad. Loe edasi: Maailm räägib endiselt hobuselihaskandaalist

Muuksi linnamäel tulevad talgud

Muinsuskaitseamet,  Keskkonnaameti Viru regioon ning Eesti Metsaühistu korraldavad järgmisel laupäeval, 13. aprillil kell 12 Muuksi linnamäel  pärandi õppe- ja talgupäeva. Kohale on oodatud kõik loodusesõbrad, kes tahavad õla alla panna kodukoha heakorrale. Avatud on jututoad ja erinevatel teemadel räägivad oma ala spetsialistid.

Muuksi linnamägi on paik, kus kohtuvad kolme korraldaja huvid. Muuksi asub Lahemaa rahvuspargis, kus kõrvuti looduspärandiga kaitstakse kultuuripärandit. Muuksi ala on muististerohkemaid paiku Eestis ja Lahemaa on Euroopa suurimaid metsakaitsealasid.

Muuksi pärandi õppe- ja talgupäeval puhastatakse kadakavõsast muinasajast pärit Muuksi linnamäe nõlvasi, kiviaedu ja teeradu. Laasitakse mahavõetud puid, tehakse lõket ja põletatakse oksi. Talguliste jõuvarusid aitab taastada ühine talgutoit.

Vaimutoitu pakutakse mitmetel teemadel: kultuuripärandi saadik Artur Talvik räägib kodukandi pärandist, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus kultuuripärandist ja maahoolduse spetsialist Tõnu Laasi loopealsetest Lahemaal, Vabaõhumuuseumi peakonservaator Marike Laht kadakapuidu kasutamisest, Gurly Vedru Ajalooinstituudist Muuksi piirkonna muinasasutustusest, Maarja Orusalu metsanduslikust pärandkultuurist. Päeva lõpus küpsetatakse lõkkekartuleid ning lauldakse lõkke ääres koos Jaak Johansoniga.

Talgulisi sõidutab Muuksi linnamäele Looduse Omnibuss. Talgupäevast osavõtt on kõigile tasuta.  Vajalik eelnev registreerimine tel 520 3208 või e-postiga: info@eestimy.ee

Nädalavahetusel saab lisateavet maale elama kolimisest

Projektis “Maale elama” osalevatele kogukondadele on kirjutanud või helistanud juba 24 inimest, kes uurivad maale kolimise võimalusi.

Kuigi “Maale elama” koduleht on toiminud vaid paar nädalat ning suurem turundustöö seisab alles ees, on huvi algatuse olnud märkimisväärne – kodulehte www.maale-elama.ee on tänaseks külastanud 7273 inimest.

Kodulehe kaudu maale kolimise vastu huvi üles näidanud noor pere Tartust on pakkumisi saanud kolmelt kogukonnalt ning plaanib lähiajal Setomaale kohti vaatama tulla. Ka Urvastes on eakam linnadaam endale kohta otsimas käinud.

Kogukonnad ja maaelu huvilised saavad omavahel kokku “Maale elama” messil, mis toimub 13. aprillil Tallinna Tehnikaülikooli peamajas.

Messilt saab otse allikast infot teenustest, hariduselust, harrastusvõimalustest, elu- ja töökohtadest maal. Samuti toimub messi raames seminar “Miks just maale?”, kus räägitakse maaelu võludest ja valudest. Oma läkituse saadab seminarile ka Jüri Mõis. Samuti on avatud vaba lava, kus teiste hulgas saab näha-kuulata Seto muusikuid, Karksi tantsijaid, Sännas elavat portugallasest räpparit, Contrat pojaga ning Madonnaga koostööd teinud Värska slackline´i meistrit.

Kodanikualgatuse “Maale elama” eesmärgiks on muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi.

Projekti viivad MTÜ Partnerluse eestvedamisel ellu Setomaa Valdade Liit, Eesti Külaliikumine Kodukant, Valgamaa Partnerluskogu, MTÜ Kating Noored ja MTÜ Minu Otepää. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

 

Laulupeomuuseum ootab peomeenutusi

X noorte tantsupidu "Lävel"Kultuuripärandi aasta raames korraldab Tartu Laulupeomuuseum laulu- ja tantsupeomälestuste kogumise projekti.

Laulu- ja tantsupeod on Eesti kultuuripärandis väga olulisel kohal. Kahtlemata on aga laulu- ja tantsupidude mõte aja jooksul muutunud. On väga oluline kaardistada just selle arenguprotsessi muutumist läbi erinevate põlvkondade mälestuste kogumise. Seda nii mineviku, oleviku kui tuleviku seisukohast. Mälestuste kogumine mõtestab laulupidude 150. ja tantsupidude 85. juubeli eel traditsioonide senist arengut ja tähendust ning on samas ka suurepäraseks eelhäälestuseks 2014. aastal toimuvale XXVI laulu- ning XIX tantsupeole “Aja puudutus. Puudutuse aeg!”.

Muutuste kaardistamiseks on väga oluline ligipääs võimalikult suurele hulgale mälestustele. Selleks on muuseum koostanud küsimustiku, mis annab ülevaate erinevatest laulu- ning tantsupeoga seotud traditsioonidest, lauludest, mis on enim meelde jäänud ning nende ürituste tähendusest. Küsitluse täpsed juhendid on Tartu laulupeomuuseumi kodulehel. Vastustes oodatakse kirjeldusi  selle kohta, kuidas peoettevalmistused kulgesid, millised emotsioonid valdasid peol osalenud ning milline on laulu- ja tantsupidude tähtsus laiemalt.

 

Haanja taluturg kogub hoogu

Foto: www.uganditk.ee
Foto: www.uganditk.ee

18. aprillil kell 15 saavad Võrumaal Haanjas kokku kohaliku taluturu huvilised. Arutatakse, kus ja millal täpsemalt turgu pidama hakata, millised oleksid reklaamikanalid, kes tuleksid kaupa müüma jne.

2012. aasta oktoobris toimunud Haanja valla ettevõtluspäeval oli üheks arutelu teemaks taluturu käivitamine Haanjas. Novembri alguses korraldas vallavalitsus huvilistele vestlusringi, kus oma kogemustest rääkisid Osula taluturu eestvedajad. Mõlemal kokkusaamisel jäi kõlama mõte, et ka Haanjas võiks taluturg olla, ostjaid- müüjaid oleks.

Kõige rohkem soovitakse turul müüa juur- ja puuvilju, mett ning mune. Ostjaid oleks enim lisaks nimetatutele ka juustul ning teistel piimatoodetel, köögiviljadel (tomat, kurk) ja marjadel. Vallas läbiviidud küsitlusest selgus kohalike elanike soov, et turg võiks toimida aastaringselt,  suvel õues ning talvel siseruumides, lisaks internetipõhiselt.  Oli arvamusi, et turg võiks olla ka Ruusmäel, kindlasti tuleks korraldada laadapäevi ja ko0halikus poes võiks olla taluturu riiul kohaliku toodanguga.

Vallavalitsuses vaetakse võimalust lubada tänavakaubandust ka Suure Munamäe jalamil asuva parkla servas ja Suurele Munamäele viival jalakäijate teel. Turukaubanduseks määratava ala asukoht ning kauplemise aeg tuleb  18. aprillil kokku leppida.

Nii tänava- kui turukaubanduse korral on volikogu kehtestanud, et Haanja valla elanikele on omatoodangu müümisel müügipilet tasuta.

 

Pühapäeval saab veel esitada kogukonnapärli kandidaate

Eesti Külaliikumine Kodukant kutsub kõiki inimesi ja organisatsioone igast maakonnast esitama kandidaate konkursile „Kogukonna pärl 2013“. Konkurss toimub juba teist aastat ja selle eesmärk on tunnustada kogukonna arengusse panustavaid peresid üle Eesti. Kandidaate saab esitada selle nädala lõpuni, veebiankeet peab olema saadetud hiljemalt 31. märtsiks aadressil www.kylaelu.ee.

 Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuhi Kaie Toobali sõnul annab konkurss juba teist aastat võimaluse esile tõsta ja tunnustada kogukonda panustavaid peresid. „Eestimaal leidub palju peresid, kes teevad oma kogukonna heaks oluliselt rohkem, kui keegi meist ette oskab kujutada. Eelmisel aastal tõime koostöös regionaalministriga 15 aktiivset peret avalikkuse tähelepanu alla, et ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust – vabatahtlikku tegevust,“ rääkis Toobal. Ta lisas, et kogukonda panustavate perede tunnustamise algatus võeti ühiskonnas hästi vastu ning see innustas jätkama konkurssi „Kogukonna pärl“ ka sel aastal.

Konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaatidena nähakse peresid, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.

Kandidaate võivad esitada kõik inimesed ja organisatsioonid kuni 31. märtsini aadressil www.kylaelu.ee. 

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas oma tegevust mitteformaalse liikumisena 1996. aastal. Järgmisel aastal, 9. oktoobril 1997 asutati organisatsioon ametlikult mittetulundusühingute liiduna, asutajateks 13 mittetulundusühingut. Liikumisel Kodukant on 20 liiget (neist 15 maakonnaühendust), kelle kaudu ühendatakse ligi 5000 aktiivset maainimest üle Eesti. Liikumine Kodukant koolitab külavanemaid, kohalikke eestvedajaid ja ettevõtlikke inimesi ning viib ellu erinevaid külaliikumise ja kohaliku arenguga seotud projekte. Organisatsioon toimib läbi Maapäeva, üldkogu, juhatuse ja tegevmeeskonna. Kodanikuühiskonna aasta tegijate konkursil nimetas Vabaühenduste liit EMSL mulluse Aasta teo auhinna vääriliseks Liikumise Kodukant korraldatud projekti “Avatud külaväravad”, mis tõi suvel üle 10 000 inimese tutvuma Eesti tegusaimate küladega.

Võrumaal hakatakse võrukeelseid ajakirjanikke koolitama

13. ja 20. aprillil toimub Võru instituudis meedia lühikoolitus neile, kes on huvitatud ajakirjanikutööst võrukeelses meedias.

Koolitusel osalema ootame gümnaasiumi viimaste klasside õpilasi, kõrgkoolides õppivaid Võrumaa juurtega üliõpilasi ja teisi huvilisi, kellele ajakirjaniku amet huvi pakub.

Koolitusel tutvustatakse võrukeelset meediamaastikku ja eneseteostuse võimalusi selle kaudu. Lisaks jagavad esimesel koolituspäeval oma teadmisi-kogemusi meediaekspert Sulev Valner ja Postimehe reporter Tuuli Koch, Rõuge TV noored kõnelevad oma töö köögipoolest. Karjäärinõustaja aitab jõuda selgusele, kas ajakirjanikutöö võiks koolitusele tulnutele sobida. Näpunäiteid oma võru keele oskuse täiendamiseks jagab Sulev Iva. Pealelõunal käiakse üheskoos vaatamas Eesti rahvusringhäälingu Võru stuudiot, kus oma tööd tutvustab ERRi Võrumaa korrespondent Igor Taro.

Teine õppepäev keskendub reporteritöö põhioskuste õppimisele. Õpetavad Tallinna ülikooli meediaõppejõud ja Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar ning Uma Lehe peatoimetaja Ülle Harju. Õppepäevadele järgneb praktikaperiood kogenud ajakirjanike juhendamisel.

Koolituse läbinud ja häid tulemusi näidanud õppinutel on võimalus saada tööd võrukeelse ajalehe “Uma Leht” juures ning teha kaastööd võrukeelsetele raadiosaadetele.

Ajakirjanduskoolituse korraldab Võru Instituut, toetab Vana Võromaa kultuuriprogramm.

 

Vaata koolituse ajakava Võru Instituudi kodulehelt: www.wi.ee

 

Koolitusel osaleda soovijatel palume endast teada hiljemalt 2. aprilliks.

Karmi talvega võib kaasneda veekogude ummuksisse jäämine

Vaskna järv. Foto: Erkki Peetsalu
Vaskna järv. Foto: Erkki Peetsalu

Märtsikuus võivad püsiva jääkatte puhul sageneda veekogude  ummuksisse jäämise juhtumid, mille tõttu hukkuvad kalad. Tegemist on paraku loodusliku protsessiga, mis kordub karmidel talvedel regulaarselt. Oluline on juhtida avalikkuse tähelepanu sellele, et see on loomulik looduslik protsess ja inimene sekkuma ei pea.

Hukkumised veekogudes on peamiselt lokaalse iseloomuga ja kannatada saavad kõige levinumate liikide noorkalad: särg, ahven ja haug. Tegemist on kiiresti taastuvate liikidega ja mõne aasta pärast on järves jälle tüüpiline kalastik. Ummuksisse jäämise tulemusena käivitub veekogus mitmeid isepuhastuslikke protsesse. Suureneb zooplanktoni osakaal, sest kalamaimud on hukkunud. Zooplankterid omakorda toituvad mikrovetikatest ja seeläbi suureneb vee läbipaistvus ning järve seisund paraneb mõneks ajaks üldiselt. Kalastiku taastumisega taastub veekogus  ka veekogule normaalne toiduahel. Kui muutuste järel ei jää järve piisaval arvul röövkalu (haug, koha), siis saab neid juurde asustada.
Ummuksisse jäämisel on mitmeid põhjuseid: hapnikuvahetust takistav jää, soikunud veevahetus ja jääl olev paks lumi. Nende koosmõjul jäävad järele vaid hapnikku tarbivad protsessid: orgaanilise aine lagunemine, anorgaaniliste ainete oksüdeerumine ja veeorganismide hingamine. Kõige ohtlikumas olukorras on rohketoitelised, aeglase veevahetusega madalad järved. Märtsikuus madalate merelahtede jääl jalutades on mädamuna hais selge märk jää all toimuvatest elustikku hävitavatest protsessidest.
Ummuksisse jäämise leevendamiseks on jääd lumest puhastatud ja jäässe auke raiutud. Jää puhastamine lumest suurendab läbi jää vette tungivat valguse hulka ning võib panna vees olevad mikrovetikad ja taimed fotosünteesima ja hapnikku tootma. Selleks aga peab jää pind olema pidevalt puhas ja jää läbipaistev, muidu ei jõua valgus taimedeni.
Jäässe aukude raiumine ilma vee aereerimiseta suuremat kasu ei too, sest augud külmuvad kiiresti ja nende leevendav mõju on tühine. Aereerimist võib soovitada eraveekogude omanikele, kel võimalused selleks olemas.
Varasemale kogemusele toetudes on need abinõud osutunud looduslikes järvedes vähe tõhusaks ja kalade suremist vältida ei õnnestu. Elustiku päästmine talvisest hapnikuvaesusest on mõistlik ja tulemuslikum väiksematel eraveekogudel, kus omanik saab rakendada  leevendavaid võtteid,  nagu taimestiku niitmine, lume eelmaldamine jäält, aukude puurimine, vee aereerimine jms.

Algas lihavõtte linnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub märtsikuu viimasel nädalavahetusel kõiki linnusõpru osalema traditsioonilistel lihavõtte linnuvaatluspäevadel. Osalemiseks tuleb neil päevil leida lihtsalt pisut aega lindude vaatlemiseks. Selleks võib osaleda 12 linnas korraldataval juhendajaga linnuvaatlusel, vaadelda linde oma koduaias või minna pikemale linnuretkele. Palume kõik kohatud linnuliigid, nende ligikaudse arvu ja vaatluskoha ka kirja panna ning tulemused saata hiljemalt 7. aprilliks Eesti Ornitoloogiaühingusse e-postiga (riho.kinks@eoy.ee) või postiga (EOÜ, Veski 4, 51005 Tartu). Vaatluste märkimiseks on abiks vaatlusankeet.

Sel aastal pööratakse lihavõtte linnuvaatluspäevadel tähelepanu linnakeskkonna linnurikkusele ning muidugi alanud rändlindude saabumisele. Seetõttu toimub ka enamus juhendajaga retki linnades ning pühapäeval toimub lisaks ka kerge võistlusmomendiga linnade linnuvaatlus. See on võistkondlik ja toimub etteantud aja jooksul määratud reeglite järgi. Linnade linnuvaatlusel koostatakse põnevust pakkuvad pingeread ning selgitatakse ühtlasi välja varakevade Eesti kõige liigirikkam linn. Selle tulemusi oodatakse kiirkokkuvõtete  tegemiseks juba hiljemalt pühapäeval kell 16.

Emor alustas osalejate värbamist Rahvakogu arutelupäevale

Uuringufirma TNS Emor alustas osalejate värbamist Rahvakogu arutelupäevale, mis toimub 6. aprillil Tallinna lauluväljaku ruumides. Arutelupäeva ülesanne on välja selgitada, millised Rahvakogu veebilehel esitatud ettepanekud Eesti poliitika probleemide lahendamiseks on rahva hulgas enim eelistatud.
Arutelupäevale kutsutakse 500 osalejat nii, et nad moodustaksid läbilõike ühiskonnast erinevate vanuste, sugude ja elukohtade kaupa. See tähendab, et kõigil valimisealistel Eesti elanikel on võrdne võimalus arutelupäevale kutsutud saada. Osalemise tingimuseks on eesti keele valdamine vähemalt suhtlemistasandil, kuid spetsiifilisemate terminite tarvis on arutelupäeval ka vabatahtlikud tõlgid.
Täna lõpetab Praxis jaanuaris Rahvakogu veebilehel valimiste, erakondade toimimise ja rahastamise, rahva osaluse suurendamise ning sundpolitiseerimise peatamise kohta esitatud enam kui 1300 ettepaneku süstematiseerimise alateemadeks. Kokkuvõtted ettepanekutest avaldatakse www.rahvakogu.ee. Märtsi esimeses pooles koostavad erinevad poliitika- ja õiguseksperdid ettepanekutele mõjuanalüüsi, pakkudes oma teadmistele ja teiste riikide kogemustele tuginedes välja, mida ettepanekute elluviimine lühikeses ja pikas perspektiivis võiks kaasa tuua.
Nii Praxise tehtud kokkuvõtteid kui ka ekspertide koostatud mõjuanalüüse on kõigil soovijatel võimalik www.rahvakogu.ee kommenteerida, näiteks kui leitakse, et mõni oluline asjaolu on ekspertidel jäänud välja toomata. Loe edasi: Emor alustas osalejate värbamist Rahvakogu arutelupäevale

Jääkeldrist välja!

Kui Su hing ei ole jäätunud, siis tule täna kell 11 Tallinna Ülikooli aulasse Avatud Ruumi kokkusaamisele “Jääkeldrist välja!”  Otsime koos viise, kuidas elu siin maal avatumaks ja mõnusamaks muuta.

Ühiste aruteludega tähistame kümne aasta möödumist Eesti esimesest Avatud Ruumi koolitusest “ Tartu Ülikoolis 2. veebruaril 2003. aastal. Koolitajaks oli meetodi sõnastaja Harrison Owen. 

Kümne aasta jooksul on juhtunud palju head tänu ruumi avamisele vabaks unistamiseks ning tegutsemiseks. Siiski on liigagi sageli ikka veel tunne, nagu viibiksime jahedas jääkeldris, kus mõte ei liigu ja soe sõbrakäsi jääb kaugele. Meie endi käes on võimalus selle muutmiseks.

“Avatud Ruumi meetodi aluseks on enesejuhtimine, vastutus, kohapeal spontaanselt sündiv koostöö. “Meie eludes terviklikkust ja kooskõla loov rahu saabub vaid siis, kui kaose, segaduse ja riiu vältimise asemel rakendame neid rahu tegemisel” ütleb Harrison Owen, raamatus “Rahu tegemine”.

Osalemine on tasuta, kehakinnituseks ja keelekasteks võib igaüks tuua kaasa midagi ühisele lauale.
Kokkusaamise korraldavad ruumiavajad Mikk Sarv, Kristel Vilbaste, Arno Baltin, Ann Seilenthal, Ülo Vihma, Kaupo Saue, Robert Oetjen, Karin Reinberg
Kristel Vilbaste

Millest kirjutas maailma keskkonnaajakirjandus veebruaris

Mirjam Matiisen
Mirjam Matiisen

Euroopa keskkonnauudised vallutas veebruarikuus suuresti niinimetatud hobuseliha skandaal. Paljudes riikides on niisiis selgunud, et loomaliha sisaldavatesse toodetesse on ebaseaduslikult sattunud hobuseliha.

Hobuseliha skandaal on välja toonud mitmeid tänase põllumajanduse kitsaskohti ja probleeme. Keskkonnaportaalis The Ecologist kirjutatakse, et müügilejõudva liha kehv kvaliteet pole kaugeltki mitte kõik, mis selles vallas praegu halvasti. Näiteks on tänapäeva intensiivne põllumajandus üheks peamiseks põhjuseks, miks bioloogiline mitmekesisus vähenemas on.

“The Ecologist´i” toimetaja Andrew Wasley kirjutas aga, et peaksime ehk olema sellele skandaalile tänulikud, sest viimaks ometi on süngele salajasele ärile valgusvihk langenud. Wasley andmetel läheb Euroopas iga-aastaselt tarbijaile teadmata toiduks umbes 65 000 hobust. Suurem osa neist pärineb Ida-Euroopast või Hispaaniast, kust need transporditakse tapmisele Lõuna-Itaaliasse ehk hobuste lihaga kauplemise peamisesse kantsi.

Kultuurilised tabud hobuseliha söömise osas on loo üks külg. Samamoodi probleemne on tõsiasi, kuidas toimib inimkett, et hankida liha võimalikult odavalt.

Skandaal avas toidulauale sattunud odava liha varjupoole, kirjutab Briti ajaleht „The Guardian“. Ajalehe teatel on mitmed teadlased ja arvamusliidrid seisukohal, et ilmnenud tõsiasjad võiksid suunata tarbijaid vähem liha sööma.

ÜRO keskkonnaprogrammi juht professor Mark Sutton ütles, et hobuselihaskandaal on toonud välja selle, et ühiskond peaks rohkem hakkama mõtlema loomakasvatusele ja toiduvalikule üldisemalt. Suttoni hinnangul võiks inimeste toidulauale hakata jõudma rohkem köögivilju ja vähem loomaproteiini. „Liha võib süüa, kuid seda võiks süüa harvem,“ lausus ÜRO keskkonnaprogrammi juht Sutton. „Ja portsjoni suurus on oluline. Tihti on need liiga suured,“ lisas ta.

ÜRO teadlaste hinnangul arengumaades liha tarbimist piirata ei tohiks, sest miljardid sealsed inimesed kannatavad loomaproteiini puuduse käes. Kuid samas arengumaade inimeste lihatarbimine võiks kasvada selle arvelt, et arenenud maades see väheneb.  Loe edasi: Millest kirjutas maailma keskkonnaajakirjandus veebruaris

Tartus koolitatakse matusekõnelejaid

Rahvakultuuri Keskus korraldab sel aastal järjekordse koolituse matusekorraldajatele ja leinakõnelejatele. Seekord on eesmärk leida uusi inimesi, eriti Tartu ja Lõuna-Eesti piirkonnas, kuid oodatud on ka töötavad inimesed, kes soovivad ennast täiendada. Esimene koolituspäev toimub 11.märtsil Riia t 15, Tartu Maavalitsuse ruumides.

Matusekorraldaja töö eetilistest põhimõtetest ja suhtlemisest leinajatega räägib hingehoidja Naatan Haamer, matuse korraldamise tavadest Tallinna Matusebüroo direktor Toomas Daum.

Aastakümneid tagasi, mil matusekorraldusega tegelesid kohalikud tavandinõukogud, olid nende juurde koondunud ka leinatalituse läbiviijad. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist pole selle ala töötajatele korraldatud süsteemset väljaõpet ega täienduskoolitusi. Kolm aastat tagasi alustas Rahvakultuuri Keskus koolitustega matusekorraldajatele ja leinakõnelejatele, koolituspäevi on olnud kolm ja neist on osa võtnud selles valdkonnas töötavad inimesed.

Info ja registreerumine telefonil 6009291 ja www.rahvakultuur.ee / kursused ja registreerumine kuni 1. märtsini.

Kadrinas tähistatakse EV juubelit …. saunas

Kadrina Saunaklubi - KSK - Kadrina Sauna Club - Kadrina, EstoniaKadrina saunaklubi tähistab Eesti Vabariigi 95. aastapäeva saunas. Vastuvõtt toimub 24. veebruaril sauna lahtioleku ajal, teatab saunaklubi liige Rein Sikk. Saunalisi kiidavad ja tervitavad Kadrina Saunaklubi president, direktor ja teised tublid liikmed ning sõbrad. Kavas kulinaarsed ja intellektuaalsed üllatused, teleriekraan toob teieni parimad palad EV 95. sünnipäeva tähistamisest mujal Eestis ja laias ilmas. Lisaks ovõib igaüks anda vabalt oma panuse, ükskõik millise, et muuta EV 95. sünnipäev Kadrina sauna ülevaks ja meeldejäävaks.

Vastuvõturõivad on etiketijärgsed, lillede asemel tuleks kaasa võtta kaseviht. Sissepääs on saunapileti esitamisel.

l.

Võrumaa pärjab väärikamaid

Helgi Noormets

Eesti Vabariigi 95. aastapäeva eel autasustab Võru maavalitsus väärikamaid. Maakonna kõrgeima autasu – Võrumaa vapimärgi – pälvis tänavu Helgi Noormets. Helgi Noormetsa südameasjaks on eakate inimeste heaolu eest seismine. Helgi Noormetsa asutatud ansambel Vannamuudu on rõõmustanud inimesi Kandle lavalt ja viinud külakosti Lõuna-Eesti Haiglasse ja Sõmerpalu Hooldekodusse. Tema organiseeritud esinemisi on toimunud kaugemalgi: Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Venemaal.

Helgi Noormets on Võrumaal õpetajaametit pidanud 33 aastat: andnud kehalist kasvatust, juhendanud ja saatnud akordionil arvukaid rahvatantsuringe. Tema sulest on ilmunud raamat “Võrumaa spordist läbi aegade”. Kaasautorina on ta olnud tegev raamatu “Koorilaulu ja puhkpillimuusikaga läbi kolme sajandi” väljaandmisel. Helgi on toimetanud Võru valla lehte 1997. aastast kuni 2011. aastani, kaasautorina kirjutab ta tänaseni. Helgi Noormets on Võru vallas kodukaunistamise liikumise eestvedajaks, tema enda hobiks on väike aed ja lilled.

2003. aastast tegutseb Helgi organiseerimisel Võru vallas reisiklubi, milles on osavõtjaid üle 100, käidud on 22 välisreisil.

Helgi kodukohas, Parksepa alevikus, on loodud Helgi eestvedamisel MTÜ Kodukotus Parksepa, üheskoos peetakse talguid.

Võrumaa teenetemärk omistatakse pillimees Elmar Ruusamäele, kes  “tohterdab” ainulaadse kauni kõla ja välimusega August Teppo Lõuna-Eesti tüüpi lõõtsapille. Kui palju Elmar neid oma elu jooksul on teinud, vanameister enam ei mäletagi. Aga lisaks vahelõõtsa tegemisele oskab Elmar pilli juures ka muid vigu parandada, sellepärast käivad tema juures pillimehed üle Eesti. Elmar remondib lõõtsapille suurest armastusest pillide vastu. Tema suurim rõõm selle töö juures on olnud korras pill ja rahulolu pilliomaniku näol.

Tunnustuse pälvisid ka  mitmed teised Võrumaa väärikad inimesed.  Võrumaa kultuurielu edendaja 2012  on Misso rahvamaja kunstiline juht Edda-Karin Luht, Võrumaa külaelu edendaja  MTÜ Tagaküla Laulu Mängu Selts Kungla juhatuse esimees Ene Andrejev,  Võrumaa maaelu edendaja nime pälvis  Võrumaa Talupidajate Liit MTÜ, parim kohalik omavalitsus aga Rõuge vallavalitsus.

Võrumaa ettevõtluse Suur Veduri tunnustuse pälvis puidufirma  AS Barrus ning Väikese Veduri nimetuse polüuretaantooteid valmistav Estelaxe OÜ.

Tunnustused antakse üle EV 95. aastapäeval.

Elva on metsapealinn

Selle aasta metsapealinn on Elva. Nime sai ta juba pühapäeval Tartu maratoni finišis.  Metsapealinna lipu andis Rakvere linnapea, Toomas Varek,
Elva abilinnapea, Heiki Hansenile.

Sümboolne metsapealinna avapalk saeti finišikoridoris läbivahetult enne maratonivõitja saabumist.Eesti Metsaseltsi projektijuht Mart Kelk märkis, et „Maratoni finiš on metsapealinna tiitli üleandmise paigaks esmakordne ning täiesti ainulaadne. Samas on see väga sobiv koht, sest Elva on maratoni finišipaik ning mets, tervis ja sport on seal väga tihedalt seotud.”

Metsapealinn 2013 tähtsustab tervist, puhkust metsas ja väärtuslikku elukeskkonda.  Metsapealinna projekti eestvedajaks on Eesti Metsaselts.