Autor: Elina Allas

Pernau Rahwateater alustab täna oma esimest hooaega

Täna õdakul kell 19 alustab Pernau Rahwateater oma esimest hooaega, kaasa lööma oodatud on kõik huvilised! Kohtumispaigaks on Pärnu Nooruse maja Ülejõe linnaosas.

Harrastusteater on Eestis olnud populaarne rahvuslikust ärkamisajast saadik. Ka Pärnus on aegade jooksul püütud asjaarmastajatega teatrit teha, kord edukamalt, kord vähem edukamalt. Nüüd, üle aastate, on taas ideed ja on lava ja on näitejuht. Loodetavasti leidub ka tahtmist täis inimesi, kes täis kirge ja tungi tegelemaks teatrimaagiaga.

Teatrit juhendab vabakutseline näitleja, Tartu ülikooli Pärnu kolledži tudengiteatri juhendaja ja Täna va’ teatri eestvedaja Meelis Sarv.
„Esmane eesmärk on moodustada tugev ja toimiv tuumik, kellega saab hakata tööd tegema. Järgmisel aastal tähistab Pärnu oma 760. aastapäeva ja Pernau Rahwateatril peaks selleks puhuks valmima suur vabaõhuetendus,“ kergitas Sarv saladuseloori Pärnu Postimehes.

Juba täna alustatakse trupi koostamist. Kõik huvilised on teretulnud.

Rõuge televisiooni näeb tänasest internetist

Täna, 20.septembril avas Rõuge TV esimese looga Rõuge lasteaia avamisest oma tegevusperioodi. Peatselt on lisandumas uusi lugusid.

Uudised on üleval internetis aadressil: http://www.facebook.com/rougetv

Rõuge TV on noorteprojekt, mis on loodud noorte meedia- ja videohuvi rakendamiseks. Rõuge TV tegevused aitavad kaasa noorte sidususele kogukonnaga. Koostatavad videouudised internetis saavad pidevalt täiendust, kajastades olulisemiad üritusi vallas, kohtumisi huvitavate persoonidega või reportaaže põnevatest tegevuspaikadest. Rõuge TV
videouudistest moodustub ajapikku põnev materjal Rõuge valla ajalooarhiivi.

Rõuge TV meeskond koguneb Rõuge noortekeskuses igal teisipäeval kell 17-19 ja reedel kell 17-21. Kõik huvilised on oodatud kaasa lööma! Rõuge TV  tegevusi juhendavad ajakirjanik Grethe Rõõm ja videostuudio juhendaja Karel Saarna.
2010. aasta Rõuge TV tegevust toetab Võru maavalitsus avatud noortekeskuste toetusprogrammi kaudu.
Info: Kerli Kõiv, tel 5560 3988, rouge.noorteklubi@gmail.com

Esimest korda peeti Ulvi külalaata

Eile, 18. septembril peeti Ida-Virumaal Ulvis esmakordselt ajaloos laata. Laada korraldas Ulvi naisteühendus.

Laat toimus Ulvi rahvamaja esisel platsil. Natuke küll tibutas vihma, kuid laadalisi see ei häirinud. Müügiletid olid korraldajate poolt ette valmistatud, osa kaupa müüdi ka autokapottidelt. Oma kaupa pakkus 13 müüjat. Kaubeldi aedviljade, taimede, käsitöö, raamatute, puidutoodete, lasterõivaste ja meega. Kohapeal pakuti sooje pirukaid ja tasuta pannkooke.

Selgus, et puudu tuli kartulist ja küüslaugust. Talunikud, müüge Ulvi rahvale kartuleid! Ühel müüjal said õunadki otsa. Arvatavasti muutub Ulvi laat traditsiooniliseks ürituseks.

Ella Kraav

Näitus, mida keegi pole veel näinud

Kuni novembri lõpuni on Tartu Lõunakeskuses asuvas AHHAA-keskuses avatud interaktiivne näitus “Ahhaa, nähtamatu näitus”, kus pimedad ja nägijad vahetavad rollid – kogu näituse läbib nägija midagi nägemata, saatjaiks pimedad.

Külastajaid juhatatakse 45- 60 minutilise (orienteeruv aeg) ringkäigu jooksul läbi erinevate tavapäraste keskkondade, nagu linnapark, paadiretk ja kohvik ning teejuhtideks on  nägemispuudega inimesed. Sellises olukorras tavarollid vahetuvad: nägijad vajavad toimetulekuks pimedate giidide abi.

Näituse idee autoriks on Andreas Heinecke, kelle väljapanekuid on aastast 1988. külastanud miljonid inimesed üle kogu maakera, kuid keegi pole neid veel oma silmaga näinud.

AHHAA uksed on kõikidele seiklushimulistele avatud iga päev 10 – 20.

Pajusi vald soovib riigilt saneerimist

Et Jõgevamaal Pajusi vallas on möödunud aasta lõpus ja tänavuse alguses vähenenud kaevandamismahud, on valla eelarvetulud kokku kuivanud. Seoses sellega taotleb vald rahandusministeeriumilt saneerimistoetust, kirjutab ajaleht Vooremaa.

Pajusi vallavanema Reet Alevi sõnul on kaevandamisõiguse tasu laekunud tänavu 46,9 protsenti plaanitust. 2009. aastaga võrreldes on langus olnud 82,1 protsenti. Vähem on laekunud ka tulumaksu. Vald on hariduskulude eest võlgu Jõgeva ja Põltsamaa linnadele ning Jõgeva vallale.

Antslas ja Oe külas tähistatakse
Bernard Kangro 100. sünniaastapäeva

Kolmapäeval, 22. septembril tähistatakse Antslas ja Oe külas kirjanik Bernard Kangro 100. sünniaastapäeva. Oe küla oli koht, kus Kangro sündis.

Kell 11 hommikul asetatakse Bernard Kangro mälestuskivi jalamile Oe külas Rüütli talus lilled. Seejärel võtavad sõna Võrumaa keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Ere Raag ja raamatukoguhoidja Aigi Mäesaar.

Kell 12 jätkub päev Kangro 10. sünniaastapäevale pühendatud konverentsiga Antsla kultuuri- ja spordikeskuses. Konverentsil räägib Tartu ülikooli akadeemilise raamatukogu väliseesti kirjanduse keskuse juhataja-teadur Anne Valmas Kangrost kui väsimatust töömehest. Alati üllatavat Kangrot käsitleb oma ettekandes ajalehe Valgamaalane keeletoimetaja Jaan Rapp. Kangro ja Tartu ülikooli seostest jutustab Tallinna tehnikaülikooli vanemteadur Vahur Mägi. Muusikalist meeleolu pakuvad Antsla muusikakooli õpilased ja õpetajad.

Konverentsi modereerib Aigi Mäesaar. Korraldavad Võrumaa keskraamatukogu ja MTÜ Järjehoidja. Kultuuripäeva toetavad Antsla vallavalitsus ja kultuuriministeerium.

Rõuge lähedal tuleb kapsapäev

2. oktoobril kell 11 korraldab Rõuge lähedal asuv Alt-Lauri ökotalu koos teiste toiduringi taludega kapsapäeva.

Kapsapäeval on plaanis suur kapsaste suur maitsmistest, hapukapsa tegemise õpituba, kapsalõuna ja jututuba, kus arutatakse, kuidas kapsast säilitada, koristada, kasvatada. Kohapeal on võimalus täiendada oma talvevarusid toiduringi talude toodanguga. Täpsem info pakutavatest toodetest koos hindadega tuleb järgmisel nädalal. Küsimusi, tagasisidet ja tellimusi ootab talu perenaine Kaja Kesküla e-posti aadressil mae.lauri@gmail.com.

Juhend Alt-Lauri tallu jõudmiseks: www.hot.ee/kajakes

Haljala päästeameti ruumidesse tuleb jäätmejaam

Haljala endise abikomando territooriumil on aastaid kogutud ohtlikke jäätmeid, vanu rehve ja pakendeid. Kuna abikomando ruumid seisavad kasutult ja nende rekonstrueerimine võimaldab laiendada oluliselt erinevate jäätmeliikide vastuvõttu, otsustas Haljala vallavalitsus muuta ruumid jäätmejaamaks.

Vallvalitsus taotles SA Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) esmalt toetust heal tasemel rekonstrueerimisprojekti koostamiseks ja hiljem ka hoone rekonstrueerimiseks. Nüüdseks on projekteerimine lõpetatud KIKile on ette valmistatud uus taotlus, seekord hoone rekonstrueerimise rahastamiseks.

KIK finantseeris 2009. aastal Haljala abikomando ruumide rekonstrueerimisprojekti koostamist summas 32 998 krooni. Haljala vallavalitsuse omaosalus oli 6602 krooni.

Vallavalitsus loodab, et suudab 2011. aasta sügiseks avada korraliku jäätmejaama, mis lahendaks mitmed jäätmete üleandmisega seotud probleemid.

Luulerong teeb kolmanda peatuse Rakvere raamatukogus

Homme, 14. septembril kell 18.20 peatab Edelaraudtee rongiluule kolmanda luulevalikuga rong Rakvere raudteejaamas. Kell 19 algab koos rongiga saabuvate luuletajate ja näitlejaga pidulik luuleõhtu Lääne-Virumaa keskraamatukogus.

Rongiluule kolmandas sõidus on akendel Kalev Kesküla, Aare Pilve, Maarja Kangro, Kauksi Ülle, Leelo Tungla, Hannes Varblase, Liisi Ojamaa, Mats Traadi, Karl Martin Sinijärve ja Viivi Luige luuletused. Luuletusi saab lugeda, sõites rongiga Tallinnasse, Narva, Tartusse, Pärnusse, Viljandisse, Rakverre, Raplasse…

Valikus on punkluulet, lüürilist loodusmeeleolu, filosoofilist mõtteluulet, humoorikat mõttelendu, nii riimilisi kui vabavärsilisi tekste. Rongiluule kolmanda sõidu pidulikul luuleõhtul esinevad Maarja Kangro, Liisi Ojamaa, Aare Pilv ja Hannes Varblane. Näitleja Mart Toome loeb Kalev Kesküla luuletusi ning rongiteemalisi vahetekste. Kirjandusele annavad hoogu juurde Rakvere linnaorkestri ja saksofonikvarterti muusikud Jüri Takjas ja Kristlin Kunnus. Kirjandusõhtu on kõigile tasuta.

Rong kirjanikega saabub Rakvere jaama kell 18.20. Kõik, kes soovivad kirjanikke rongijaama tervitama ja raamatukogusse saatma tulla, on oodatud.

Võrtsjärvest püüti rekordangerjas

Reede hommikul leidis Tarvastu kalamees Aivar Kärp Võrtsjärve pandud mõrrast 2,7 kg kaaluva angerja, kirjutas ajaleht Sakala. Registreeritud Võrtsust püütud angerjaist on see seni raskeim ja vanim.

Üllatus rekordangerja üle oli seda suurem, et tänavu on Võrtsjärvest püütud väga vähe angerjaid, väidetavalt on nende arvukus üle kümne korra langenud. Kärbi rekordangerja pikkuseks mõõdeti 101 cm ja kaaluks saadi 2730 grammi.

Senine Võrtsjärve angerjarekord pärineb mõne aasta tagant, toona kaalus kala 2,3 kg.

Vastse rekordangerja ostis Kärbilt ära Võrtsjärve limnoloogiakeskus, kus seda eksponeeritakse elusana Võrtsjärve muuseumi akvaariumis. Sealne laborant Meelis Kask sõitis kohale ja veendus, et püütud kala on tõepoolest rekordiline.

Tätte-Matvere ümberilmareisil mõned vabad kohad

Jaan Tätte ja Marko Matvere ümberilmareisil on vabanenud kolm kohta.

Ootamatult on priiks jäänud teisel etapil üle Atlandi ookeanil kaks kohta. Etapp toimub 19. novembrist 10. detsembrini veel sel aastal. Vaba on ka üks kohta 2011. aasta kevadel üle Vaikse ookeani sõidul.

Tõsise huvi korral kirjutage oma kaasapurjetamissoovist aadressil toonart@metropol.ee.

Matvere ja Tätte teevad koos meeskonnaga tõsiseid ettevalmistusi reisiks. Täna käidi merel spinnakeri sukka katsetamas.

“Üles läks hästi aga allasaamine nii libedalt ei läinud”, kommenteeris Matvere.

Reis algab tänavu oktoobris ja lõpeb 2012. aasta mais. 2. oktoobril kell 12 väljub Piritalt katamaraan „Nordea“. Kõik heasoovijad on oodatud järele lehvitama.

29.septembril kell 14 esitletakse Tallinnas Solarise keskuse aatriumis  ametlikult merereisi „Ümber imelise ilma”.

1.oktoobril kell 19 toimub Tallinnas Nokia kontserdimajas Jaan Tätte ja Marko Matvere kontsert–tuluõhtu „Viimane tuulevaikne öö“. Esitamisele tulevad kõik parimad laulud ja jutulood läbi aastate. Lavalt annavad oma soovid meestele mereteele kaasa ansamblid Udupasun ja Väikeste Lõõtspillide Ühing ning Liisi Koikson, Maarja-Liis Ilus ja Jaagup Kreem, Tiit Kikas ja Taavi Langi.

ERMis uuel nädalal

Lugemisaasta raames on uuenenud väljapanek ERMi raamatukogu materjalidest. Septembris teemal „Vaba riigi sünnipäevad“ ERMi näitusemaja fuajeegaleriis.

15. septembril kell 17 näituse “Eesti matus. Eesti kalmistu- ja matmistraditsioonid ning tänapäev” avamine. Kuraator Maire Sala. „Oma Näituse“ näituseidee konkursi võidutöö, www.erm.ee/naituseidee.

15. septembril kell 13-19 MTÜ TuleLoo käsitöökolmapäev Raadi väravamajas: heegeldatud ehted. Osalustasu 25 krooni.

Septembrikuu suursündmus: 18. septembril kell 11 algab ERMi kirjasaatjate päev, jätkub mihklipäeva tähistamisega kell 13-16. Kuulutatakse välja uued kogumiskonkursi teemad. www.erm.ee/kirjasaatjad

Avatud näitused

Eesti Rahva muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) on avatud T-P kl 11-18 püsinäitus „Eesti. Maa, rahvas, kultuur“ ning ajutine näitus „Muuseum näitab keelt“.

Eesti Rahva muuseumi postimuuseumis (Rüütli 15, Tartu) saab K-P kl 11-18 tutvuda püsinäitusega „Iga ukseni päikeses ja sajus. Eesti rahvuslik postiametkond 90“ ning ajutise väljapanekuga „Uus_hoone/ERM101“.

Raadi mõisapargis (Narva mnt 177, Tartu; avatud iga päev kl 7-22) on vaatamist palju – veetornis fotonäitus „Raadi läbi aegade“, jääkeldris „Plakatinäitus siiberkapis“, mõisahoone varemetel Muuseumiroti innovatsioonipreemia pälvinud näitus „Meie siin maal“.

Eesti Rahva muuseumi Heimtali muuseumis (Pärsti vald, Heimtali, Viljandimaa) T-L kl 9-13.30 ja 14.15-17 saab tutvuda rahvusliku käsitöö näidiste ja näha vanu majapidamistarbeid ja saja aasta tagust klassitoa sisustust.

Näituste kohta loe täpsemalt  www.erm.ee/naitused

Saaremaa ainus speltanisu kasvataja laiendab sortimenti

Olev Müür. Foto: Egon Ligi, Saarte Hääl

Saaremaal ainsana speltanisu kasvatav Koplimäe mahetalu Pöide vallas sai LEADER-programmi toetusel uued viljatöötlemise seadmed, need võimaldavad laiendada sortimenti ja pakkuda teenustööd ka teistele talunikele, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Teraviljaveski ja teised viljatöötlemise seadmed, mille soetamiseks LEADER-programmist ligemale 700 000 krooni toetust saadi, kuuluvad ametlikult küll MTÜ-le Saare Mahe, kuid projekti eestvedajana leiab Koplimäe talu peremees Olev Müür, et moodsate töötlemisseadmete õige koht on just Koplimäe talu, kus Saaremaa mahetaludest ainsana tegeletakse oma toodangu töötlemisega.

Küll aga saavad Koplimäe talus oma toodangut töödelda ja kohaliku tootena tarbida edaspidi ka teised mahetalunikud, kes seni pidid müüma oma ülejäänud saagi jõusöödatehasele või mandri kokkuostjatele.

Erinevate teraviljade kasvatamist proovinud Olev Müür ise on nüüdseks pidama jäänud tatra ja speltanisu kui Saaremaa mõistes haruldaste põllukultuuride juurde. 2005. aastal speltanisu kasvatama hakanud Müür tõdes, et speltanisu saagikus on tavalise kultuurnisuga võrreldes küll üle poole väiksem, kuid samas on pika ja väärika ajalooga spelta toiteväärtus tavanisu omast palju suurem.

Kultuurnisu aretamisel on lähtud eelkõige suuremast saagikusest, spelta sisaldab aga poole rohkem proteiine ja rasva, palju on selles teraviljas ka kiudaineid, B-grupi vitamiine, aminohappeid, rasvhappeid ja karbohüdraate.
Ehkki ka spelta saagikuse tõstmiseks otsitakse erinevaid nõkse, huvitavad Olev Müüri eelkõige need oskused, mille abil saaks parandada tavanisu jahust kehvemate küpsetamisomadustega speltanisu kvaliteeti ja valmistada seeläbi paremaid küpsetisi.

Möödunud sügisel alustas Koplimäe talu koduköögis tatraküpsiste ja speltaküpsiste valmistamist ning huvi toodangu vastu muudkui kasvab. Mahaküpsiste valmistamisel kasutatakse kohalikku jahu ja lisaks eestimaistele mahemunadele ka Saksamaa mahevõid ja Brasiilia mahesuhkrut, mis paraku kajastub ka küpsiste hinnas. 100-grammise küpsisetuutu eest küsib talu 23 krooni, millele lisandub kaupluse juurdehindlus.

Edaspidi tahetakse osa küpsisetoodangust valmistada Saaremaa või baasil tavatoodanguna ja mõistagi ka odavama hinnaga. Üldse tahab talu tulevikus küpsisetootmisele suuremat rõhku panna ning ehitada välja eraldi tootmisruumid ja soetada suurema küpsetusahju. Kolmel hektaril speltanisu kasvatava Koplimäe talu speltajahu müüakse praegu Turu Köögis ja Kiratsi talupoes.

“Varem oli mul ikka priske varu, aga tundub, et asi on läinud järjest populaarsemaks ja ma kahtlustan, et sel aastal saan ma oma saagist kindlasti lahti,” rääkis Olev Müür, kes küsib speltajahu kilogrammi eest 35 krooni. Tänu LEADER-programmi toetusele on Koplimäe talus nüüd spetsiaalselt mahetootmise vajadusi arvestav Austrias valmistatud kiviveski, kus jahu metalliga kokku ei puutu.

Puidust korpusega veski on Olev Müüri sõnul üle ootuste hea ja teeb isegi parema kvaliteediga jahu, kui talus siiani kasutusel olnud sama firma väiksem veski. Tatart oli Koplimäe talul sel aastal maas kuus hektarit, kuid Olev Müür räägib kahjutundega, et mingid lõunamaised putukad pistsid tal sel suvel sõna otseses mõttes pool saaki nahka. Pealinnast kohal käinud spetsialistidki ei osanud midagi kindlat öelda, kuid arvasid, et tegemist on vapsikutega.

Varem pole mahetalus tatrasaagiga probleeme olnud. Tatrast valmistab Koplimäe talu jahu ja mannat, uued seadmed annavad võimaluse tatart ja speltanisu ka koorida ning valmistada tatrakruupi ja spelta-kruupi.

Homme korraldab Keila linnavalitsus korteriühistutele teabepäeva

Keila linnavalitsus korraldab 13. ja 20.septembril keskkonnaalased teabepäevad korteriühistutele.

Homme, 13.septembril kell 18 Keila linnavalitsuse II korruse saalis algaval teabepäeva teema on linnalinnud kui kasvav keskkonnaprobleem 2009. aasta uuringu näitel. Ornitoloogid Eet Tuule ja Aarne Tuule räägivad uuringust ning lähemalt kajakate arvukuse vähendamise võimalustest ehk mida ja kuidas ette võtta.

Info ja registreerimine: ylle.lindus@keila.ee

20.septembri kell 17 toimub praktiline õppepäev. Kogunemine on Paldiski mnt 34 juures. Allison Haldus OÜ juhendatud praktilisel õppepäeval räägitakse linnahaljastuse hooldusest ja kujundusest hoovialadel.

Info ja registreerimine: inge.angerjas@keila.ee

Keskkonnaalaseid teabepäevi toetavad Keila linnavalitsus ja KIK.

Saaremaa soomlase hiigelkõrvits kaalub veerand tonni

Soomlase Juha Ollila suvekodus Saaremaal Pihtla vallas on üks kahekuune kõrvits kosunud juba ligi 250kiloseks. Ollila soovitab tituleerida Pihtla valla kõrvitsavallaks, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Enne hiigelkõrvitsat kasvas tänavu suvel Juha Ollila teine kõrvits 220 kiloseks, kuid kiire juurdevõtt lõhestas aedvilja ja peremees oli sunnitud selle tükkideks lõikama.

Nüüdse hiigelkõrvitsa sort on sama mis eelmiselgi – Atlantic Giant (“Atlandi hiiglane”).
“Kui saame haagise, läheb see kõrvits kahe nädala pärast Soome rahvusvahelisele kõrvitsafestivalile,” rääkis esimest aastat kõrvitsaid kasvatav Juha Ollila Saarte Häälele. Ta lisas, et 2. oktoobril saab ta teada lõpliku ametliku tulemuse, kui palju kõrvits kaalub. Ainus tingimus on see, et kõrvits peab olema terve.

Küsimusele, kas kõrvits kosub veelgi, vastas Ollila, et päris vähe. “Lehed on juba nii kehvad, et suurt rammu enam ei saa. Aga järgmiseks aastaks on eesmärk juba seatud – 350 kilo,” naeris mees. Esimesest hiidkõrvitsast tegi mees kõrvitsasuppi ja jagas ülejäänud aiavilja laiali oma küla inimestele.

“Kõrvitsat võib ka teha nagu ahjukartuleid ja tulemus on isegi parem kui ahjukartulid, tervislikum,” soovitas ta. Tema sõnul tuleb kõrvitsale lisada natuke õli, soola, pipart ning küpsetada umbes pool tundi.

Soomes kuulub Juha Ollila ka kõrvitsakasvatajate klubisse.

“Seal kõik vaatavad, mis Eestis sünnib. Ma tean, et Tallinnas on üks kõrvits, aga ma loodan, et see kaalub vaid 100 kilo,” lausus mees, kelle sõnul ei ole Eestis keegi huvitatud suurte kõrvitsate kasvatamisest.

“Tehke Pihtlast kõrvitsavald, mina annan seemned,” naljatas Ollila, lisades samas tõsimeeli, et tal on plaanis pakkuda uskumatult pirakaks kasvava kõrvitsa seemneid Pihtla poodi, kust siis suurte kõrvitsate kasvatamisest huvitatud inimesed saaksid neid kaasa võtta. Kui pood muidugi nõus on.

Mees lubas kaasa anda ka nõuandeid, kuidas paremat tulemust saada. “Kui sa kõrvitsa kasvama paned, siis pead hoolitsema ja juhtima suunda, kuhu peavõrse kasvab,” õpetas Juha, lisades muiates, et kui võrse naabri poole suundub, ei ole see hea.

Hiigelkõrvits on kasvatatud looduslike väetiste abil, antud on talle hobusesõnnikut, mereadrut ja nõgeseleotisevett. Suvel, kui olid palavad ilmad, läks kõrvitsa kastmiseks päevas umbes 200 liitrit vett. Lisaks uhkele tšempionile kasvab Ollila aias veel kolm kõrvitsat, teised kaaluvad üle 100 kilo. Kui kõik hästi läheb, siis on saarlastel võimalik hiigelkõrvitsat kaeda 25. septembril Auriga parklas SaaMaaPäeva nunnukonkursil.

Reigi Eiffeli torn saab kaaslase

Kõmulise Hiiumaa Eiffeli torni naabrusesse Reigis plaanitakse ehitada peagi veel üks torn. Kõrgessaare vallavalitsus on pikendanud veel ühe vaatetorni projekteerimistähtaega, kirjutab ajaleht Hiiu Nädal.

Torni soovib ehitada Reigi külla Kastani maaüksusele Jaan Alliksoo. Plaani järgi tuleb torn 45 meetri kõrgune. Projekteerimine on praegu lõppjärgus.

AWARE 2010 “Meri puhtaks” talgud

Laupäev, 25. september on päev, mil rohkem kui 100 riigis üle kogu maailma kogunevad sukeldujad ja nende sõbrad, et koos puhastada veekogusid ja rannaalasid inimeste hooletuse ja hoolimatuse tõttu sinna sattunud prügist. Eestis tuleb 25. septembril ülemaailmsesse AWARE projekti kuuluv Eesti üritus “Meri puhtaks” koguni kahes lähestikuses kohas: Tallinna Kalasadamas ja Admiraliteedi basseinis.

Eestimaa Looduse Fond kutsub vabatahtlikke mõlemast üritusest osa võtma. Tallinna Kalasadamas on vaja abi talgutöödel kaldakoristusel ja Admiraliteedi basseinis tassivad vabatahtlikud abilised sukeldujate poolt merest leitut maal olevatesse konteineritesse.

Osalemiseks palun anna teada Agni Kaldmale, registreerudes e-posti aadressil agni@elfond.ee, andes teada ka koha, kus soovid osaleda.

Päevakava Vanas Kalasadamas

kell 9 – 11  ettevalmistustööd
11.45 – 12 kogunemine
12.15 – 12.30 avasõnad, liinilaev Juku väljub
12.40 sukeldujad vette
13 kaldakoristajatele töövahendite jagamine ja tööde algus
14 saabub soe supp

15 – 15.30 tööde lõpetamine ja varustuse ning töövahendite tagastamine

15.30 – 16 tänusõnad ja päeva pidulik lõpetamine

Kogu päeva mängib mõnus muusika ja päeva juhib päevajuht.
Heakorrapäevale tulevad värvi andma ja ennast tutvustama erinevad mere-ja heakorraga seotud ettevõtmised.

Päevakava Admiraliteedi basseinis

Laupäeval, 25.septembril kogunevad sukeldujad koos abivalmite kaldapealsete abilistega Vanasadama Jahtklubis.

10.30 Kogunemine
11 Koristusaktsiooni pidulik avamine
11.15 Algab töö
16 Päeva pidulik lõpetamine ja aukirjade jagamine.

Raske töö tegijatele kohapeal kuum tee ja supp. Varustuse kasutamine tasuta. Kõigi koristustööst osavõtjate vahel loosime välja hulga toredaid auhindu. Ka pealtvaatajate peale oleme mõelnud. Saab tutvuda kauni purjelaevaga ja ka pealtvaatajatele on välja pandud põnevad auhinnad.

Vana Kalasadam on linna keskmes asuv sadam, kus praegu tegutseb Kalaturg, sinna oodatakse kalaga kauplema inimesi nii maad kui ka merd mööda. Samuti väljub sadamast Aegna saarega ühendust pidav liinilaev Juku. Kindlasti on sadam ka tulevase mereäärse promenaadi linnaruumi väärikas osa. Admiraliteedi bassein on värskelt tallinlastele avatud kaunis jahisadam, selle veealune osa puhastatakse sukeldujate abiga, vabatahtlikud abilised saavad sukeldujate poolt leitut maal olevatesse konteineritesse tassida.

“Meri puhtaks” on osa ülemaailmsest AWARE (Aquatic World Awareness, Responsibility and Education) heategevusprojektist, mille eesmärgiks on puhastada ja kaitsta veealust maailma ning tõsta inimeste keskkonnaalast teadlikkust. Eesti sukeldujad on ülemaailmses AWARE nimelises heakorraprojektis kaasa löönud juba üksteist aastat. AWARE 2010 heategevusaktsiooni eesmärk on juhtida tähelepanu Tallinna merealale ja vajadusele see ühiste jõududega korda teha. AWARE 2010 näitab eeskuju.

Osalevad: LiveHouse sukeldumisklubi, Oxygene Tallinn, Maremark sukeldumiskeskus, Sebak sukeldumiskeskus, AQUABALTIC sukeldumisklubi, O-Ring Dageida Divers Club

Allikas: ELF

Homme algab sügisene metsloomade suukaudne marutaudivastane vaktsineerimine

Takistamaks marutaudi levikut ja kaitsmaks koduloomi ja inimest marutaudi nakatumise eest teostab Veterinaar- ja Toiduamet 13. septembrist vähemalt 8. oktoobrini rebaste ja kährikute suukaudse vaktsineerimiskampaania kogu Eesti territooriumil.

Vaktsiini külvamist alustatakse Hiiumaast ja Saaremaast ning liigutakse edasi läänest ida suunas kuni Peipsi ranniku ja Narva jõeni ning põhjast lõunasse kuni Läti piirini.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist ning mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ning

Marutaudivaktsiini pala

veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, selleks, et tagada piisav nähtavus.

Vaktsineerimisprogramm on senini andnud häid tulemusi. 2009. aasta vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud 88 protsenti sihtgrupi loomadest. Märkimisväärselt on vähenenud nii marutaudikahtlaste kui ka marutaudis loomade arv. 2008. aastal avastati kolm marutaudijuhtumit. 2008. a märtsikuust kuni senini on leitud marutaudi kolmel rebasel;  juhtumid leidsid aset 2009 a. suvekuudel Põlva-ja Võrumaal Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses.

Esimene marutaudivaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Alates 2006. aastast vaktsineeritakse kogu Eesti territoorium kaks korda aastas: kevadel ja sügisel. Vaktsineerimiskampaaniaid jätkatakse vähemalt seni, kuni vaktsineeritaval alal ei avastata kahe aasta jooksul ühtki marutaudijuhtumit. Kaitsmaks riiki marutaudi taasnakatumise eest, tuleb vaktsineerimist hiljem jätkata riigipiirist 30-50 km raadiuses.

Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta! Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise toimumise ajal tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides!

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. 2007. aastal diagnoositi üle Eesti neli marutaudijuhtumit, neist kaks kodu- ja kaks metsloomadel. 2006. aastal avastati marutaud 114 loomal. Eelnevatel aastakümnetel on Eestis leitud keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas, 2003. aastal aga diagnoositi haigust rohkem kui kaheksasajal loomal.

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et kassidel ja koertel regulaarselt, sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist kuni kaheaastase vahega, saaks teostatud marutaudivastane vaktsineerimine.

Lisainformatsioon: Enel Niin, projektijuht, telefon 509 9836, enel.niin@vet.agri.ee

Loe siit, millal jõuavad vaktsineerijad sinu kodupiirkonda.

Täna on Eestis esmakordselt vanavanematepäev

Täna tähistatakse Eestis esmakordselt ametlikult vanavanemate päeva. Vanaemade ja vanaisade meelespidamiseks valis Riigikogu septembri teise pühapäeva.

Vanavanemate päeva vastuvõtjate sõnul aitab see tähtpäev esile tõsta vanavanemate rolli lastelaste kasvatamisel ning on ka austusavalduseks Eesti eakamatele inimestele. Vanavanemate päeva seaduslikuks muutmise algatas eelmisel aastal Roheliste erakond.

Roheliste liige Marek Strandberg on öelnud, et üks päev aastas võiks olla selline, kus pöörataks tähelepanu vanavanematele. “Kui kalendrisse kirjutatakse mingi tähtpäev, siis inimesed toimetavad selle tähtpäeva ümber, inimesed on ajast ja aja nähtusest sõltuvad,” ütles Strandberg.

Vanavanemate päeva tähistatakse ka teistes riikides. See päev sai alguse USA Lääne-Virginia koduperenaiselt Marian Mquadelt, kelle eesmärk oli eelkõige avaldada toetust üksikutele vanuritele hoolde- ja vanadekodudes.

USAs ja Kanadas nagu Eestiski on vanavanematepäev septembri esimesel pühapäeval, Prantsusmaal märtsi esimesel pühapäeval, Itaalias 2. oktoobril, Inglismaal oktoobri esimesel pühapäeval. Poolas on 21. jaanuaril vanaemade päev ja päev hiljem, 22. jaanuaril vanaisade päev.

Rahvusvahelise vanavanematepäeva ametlik lill USAs on meelespea, ametlik laul aga Johnny Prilli “Laul vanaemale ja vanaisale”, seda võibki allpool kuulata.

Rakveres avati skulptuur noorest Arvo Pärdist

Täna õhtul kell 18 avati maailmakuulsa helilooja Arvo Pärdi 75. aasta juubeli puhul Rakvere keskväljakul skulptuur „Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas”. Avamisest võttis osa ka Arvo Pärt ise.

Pronksist skulptuuri autor on Seaküla Simson ja kunstnik Kalev Lepik. Kuju idee sündis Rakvere linnavalitsuse pressiesindaja Jaanus Nurmoja peas neli aastat tagasi. Kuju kujutab endast 12aastast noort Arvot, kes sõitis jalgrattaga oma kodunt – lähedal asuvast Laada tänavast – turuplatsile telefoniposti otsa kinnitatud valjuhääldist sümfooniaorkestri kontserti kuulama.

Rakvere I keskkooli (praeguse Rakvere gümnaasiumi) lõpetanud Pärt on küll Paides sündinud, kuid Rakveres kasvanud ja kujunenud, sest kui Arvo oli kahe ja poole aastane, kolis tema pere Rakverre.

Avamisel etendus keskväljakul performance — jalgrattabalett, selle lavastas Kati Kivitar ja selles osales hulk vabatahtlikke. Avamisele oli kohale tulnud ka Arvo Pärt koos lapselapse ja abikaasa Noraga, samuti oli kohal kultuuriminister Laine Jänes jpt. Pärast kuju avamist siirduti ühiselt Pärdi juubelikontserdile Rakvere spordihalli, sellest tegi ülekande ka ETV.

Anneli Kononenko

p9110063


Fotod: Anneli Kononenko

Palju õunu, vähe müüjaid

Tänasel Türi I õunafestivalil sai tutvuda paljude erinevate õunasortidega, kuid kaubitsema oli tulnud vaid kolm õunamüüjat ja kolm puukooli. Ka uudistajaid oli kohal päris palju, kirjutab Maaleht.

Kalmer ja Ille Kasvand Halika talust ütlesid Maalehele, et õunu on neil tänavu hästi ning festivalil jagus ka ostjaid. “Inimene sööb silmadega, mistõttu lähevad ilusad punased õunad,” nentis Kalmer Kasvand. “Mina ise sööks isegi parema meelega praegu ’Valget Klaari’.”

Halika talu oli esindatud kolme õunasordiga: ’Valge Klaar’, ’Antoonovka’ ja ’Sügisjoonik’. Kalmer Kasvand nentis, et sügisõunte jaoks oli see nädalavahetus pisut varane, kuna ’Kuldrenetti’ hakkavad nemad alles järgmisel nädalal korjama.

“Tänavu on väga hästi suve- ja talveõunu, sügisõunu veidi vähem,” tõdes ta.

Harjumaa vanavanematepäeva tähistatakse
Anija valla kultuurikeskuses

Harjumaa vanavanemate päeva tähistatakse maakondlikult homme kell 13 Anija valla kultuurikeskuses Kehras.

Vanavanemaid tervitavad maavanem Ülle Rajasalu ja Anija vallavanem Tiit Tammaru. Kell 13.15 algaval kontserdil esinevad Kehra gümnaasiumi koorid, segakoor Helin, tantsurühmad Kadri ja Kadrel jt. Kell 14 peab Toivo Niiberg loengu “Mõistame üksteist”. Loengule järgneb kohvipaus ja seejärel kell 16 korraldavad Anne Oruaas ja Ants Miidla MTÜst Kehra Raudteejaam ekskursiooni “Ajalooline Kehra”.

Kohal on Lõvi Leo ja politseitelk. Plaanis on käsitöö ja puutöö näitusmüük ja vanade autode näitus. Paadiga saab sõita Jägala jõel (tasuline).

Vanavanematepäevale on oodatud ka emad-isad ja lapsed. Neil on võimalus aega sisustada batuudil, elektriautodel, tasulistes töötubades ja laste spordimängudest osa võttes.

Ürituse korraldavad Harju maavalitsus ja Anija vallavalitsus.

ERM kutsub homme koos vanavanematega külla

Homme on ülemaailmne vanavanemate päev ja sel puhul kutsub Eesti Rahva muuseum aega maha võtma, selle päeva oma vanavanematele pühendama ja nad muuseumisse tooma.

Eesti Rahva muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) on sel päeval avatud kell 11-18 püsinäitus „Eesti. Maa, rahvas, kultuur“ ning ajutine näitus „Muuseum näitab keelt“.

Eesti Rahva muuseumi postimuuseumis (Rüütli 15, Tartu) saab kl 11-18 tutvuda püsinäitusega „Iga ukseni päikeses ja sajus. Eesti rahvuslik postiametkond 90“ ning ajutise väljapanekuga „Uus_hoone/ERM101“.

Raadi mõisapargis (Narva mnt 177, Tartu; avatud kl 7-22) on vaatamist palju – veetornis fotonäitus „Raadi läbi aegade“, jääkeldris „Plakatinäitus siiberkapis“, mõisahoone varemetel Muuseumiroti innovatsioonipreemia pälvinud näitus „Meie siin maal“.

Vanavanematepäev homme Kunda noortemajas

Homme, 12. septembril  kell 12 -14 tähistatakse Kunda noortemajas vanavanemate päeva.

Vanavanematepäeval tutvustab Katrin Luke ravimtaimi ning pakub tutvumiseks ja müügiks oma Karepa ravimtaimetalu teesid ja salve. Väiksel ja armsal kontserdil laulavad Jana Kütt ja Harry Koop, tantsivad KuVakesed. Lauldakse ühiselt koos Sirje Koobiga. Vanaisadel on võimalus mängida piljardit, koroonat ja teisi huvitavaid mänge. Vanaemadele leidub ka põnevat tegevust. Pakutakse teed ja kooki.