Autor: Elina Allas

Kodanikuühiskond Toompeale!

Airi Hallik-Konnula,
mitme MTÜ liige, Urvaste vallavolikogu aseesimees

Kui kuulsin, et Keskerakond tuleb meie valla juhtidega kohtuma, ei kõhelnud ma pikalt. Otsustasin kaema minna. Seda enam, et lubatud Inara Luigast tean sihikindla ja empaatilise poliitikuna.

Küllap valmistasime Luigasele ja Lengile pisikese pettumuse, kui volikogu esimees ütles, et tänu konservatiivsele eelarvele ei ole Urvaste vald pidanud koostama negatiivset lisaeelarvet ja sotsiaalnõunik tõdes, et vald tuleb toetusrahadega välja. Sest meie külalisi huvitas just inimeste keeruline toimetulek ja töökohtade puudumine.

Oma ehmatuseks ei kohanud ma Inara Luigase empaatiat kodanikuühiskonna kohta küsides. Võibolla kasutasin lihtsalt vale sõna – MTÜ. Sest rahvasaadik hakkas rääkima sellest, kuidas igaüks võib teha oma pereliikmetele mitu MTÜ-d, lööb eurorahad laiaks ja pärast aastat 2013, kui struktuurifondide rahad lõppevad, on tühjus. Et kõigepealt haridus ja töökohad ja siis võib see MTÜ ju oma külakiige püsti panna.

Ma olen harjunud sellise suhtumisega kohapeal ja mõelnud, et vast see tuleb mõne inimese piiratud silmaringist. Et ka Riigikogu rahanduskomisjonis sellise suhtumisega inimesi on – ja veel Kagu-Eestist pärit – oli natuke shokeeriv. Kuna külalistel oli aega vähe ja mina ehmunud, jõudsin ainult piiksuda, et külakiik on MTÜ arengus see kõige esimene samm ja nüüd räägitakse juba näiteks omavalitsuse teenuste delegeerimisest MTÜdele.

Loe edasi: Kodanikuühiskond Toompeale!

Teadussaares koristati küla sügislehtedest

Teadussaare küla korraldas hiljuti külavanema eestvõttel hoogtööpäeva sügislehtede riisumiseks. Küla on väike – kuus talu.

Seekord tulid välja kõik, kes vähegi said, vanusest hoolimata. Ilm juhtus olema ilus. Kõigepealt tehti korda piimapuki ja postkastide ümbrus. Postkastid värviti suvel ilusaks kollaseks. Piimapukile tuuakse ühest teisest külast piima ja Teadussaare külaelanikud jagavad selle ise laiali vastavalt sellele, kui palju keegi on piima tellinud. Külas enam lehma ei ole.

Langenud puulehti on sügiseti Teadussaares palju, sest alla taludesse keerab suurte puude allee – saared, vahtrad, kastanid. Kastanimunadest tehakse omale reumarohtu.

Suviti elab külas üks noor töökas pere Tartust. Nad on alati platsis, kui külas midagi tehakse, ja kuna neil on lapsed, toob seegi väikse küla ellu rõõmsat vaheldusrikkust. Suviti niidetakse külas külavanema eestvedamisel üheskoos teeääri.

Ella Kraav

Külaliikumine Kodukant on uuenemise teel

Marek Mekk

Maaelanikele tegevusi pakkuvad ja nõustavad külaliikumise Kodukant maakondlikud ühendused otsivad uusi sihte, sest kõrvale on tekkinud teisi maarahva tegevusi toetavaid organisatsioone.

Maakondades on arenguagentuur, ettevõtluse arendamise sihtasutus ja Leader.
“Kodukant peab konkreetsele tegevusele keskenduma, muidu kaotab ta oma eesmärgi. Kuna teised nagu Leader jagavad raha, on nad meist paremas seisus. Kodukant raha ei jaga,” rääkis selle nädala Kodukant Võrumaa juhatuse laiendatud koosolekul Marek Mekk (fotol), kes on üleriigilise Kodukandi juhatuse liige.

Ta lisas, et Kodukandi roll peab olema selgelt piiritletud, et inimestel oleks arusaadav, millega kohapealne Kodukant konkreetselt tegeleb. Praegu jääb inimestele tihti mulje, et kõik ülalnimetatud organisatsioonid dubleerivad üksteist.

Kodukant Võrumaa juhatuse liige Marika Parv ütles, et nemad on siiani külaseltse nõustanud, korraldanud erinevaid teabepäevi, koolitusi ja õppereise ning tähistanud maanaiste päeva.

Arutelul märgiti, et veelgi enam tuleb noori külaellu kaasata, et nad saaksid tegijatelt õppida ning säiliks järjepidevus.

“Kodukant peab olema see, kes teavitab valitsust külades tehtavast,” lisas Parv.
Kuna Võrumaal ei selgunud veel, millele tulevikus keskenduda, kohtutakse peagi taas.
Marek Mekk märkis, et selle kuuga peaksid tulevikku vaatavad arutelud maakondades lõppema.

“2015 aastal peab külaliikumine Kodukant olema riigile arvestatav partner külaelu teemadel. Ideaalis võiks ta selleks ajaks olla maaelu ministeerium,” vaatas Mekk tulevikku.

Mari-Anne Leht

Luuleklubi Eos ootab oma seltskonda uusi luulehuvilisi

Rakveres tegutsev luuleklubi Eos alustab oma uut hooaega kolmapäeval, 20. oktoobril kell 16 Rakvere rahvamaja 2. korruse lauluklassis.

Luuleklubi Eos kutsub enda sekka kõiki, kes luulet kirjutavad ja kuulata armastavad. Elukohapiire klubi ei sea, kohale võib tulla kogu Eestist. Kellel on luuletused juba valmis kirjutatud, võiks oma värsivihikud kindlasti kaasa võtta.

Edaspidi hakkavad kohtumised toimuma traditsiooniliselt iga kuu kolmandal kolmapäeval kell 16.

Järgmisel aastal täitub 25 aastat Eose loomisest. Sel puhul on plaanis luulekonkurss, esinemised ja kohtumised. Tule ja löö kaasa!

Oodatud on kõik, kes luuletavad ja luulet armastavad!

Ares on tulekul raamatukogupäevad

20.-30. oktoobril on Pärnumaal Are raamatukogus tulekul raamatukogupäevad.

Tänavused Are  raamatukogupäevad toimuvad lugemisaastal, mille üleskutses rõhutatakse, et lugemisaasta on mõeldud kõigile. Ka neile, kes veel ei loe. Aga jõuame me nendeni, kes veel ei loe (või enam ei loe) ainult teraselt vaadates, mida nad n-ö lugemise asemel teevad, seda hinnates, vajadusel toetades ja heaks kiites. Pärast mittelugejate ja mittelugemise mõistmist, võime me ka neile puhta südametunnistusega öelda: lugeda on hää, lugeda on parem!

Üritused:

20. oktoobril kell 10 Are vallamaja väikeses saalis laste lugemiskonverents “Jah lugemisele!” Külla tuleb kirjanik Heiki Vilep, esitletakse Are põhikooli laste jutukogumikku, lapsed tutvustavad oma lemmikraamatuid.

20.oktoobrist novembri lõpuni toimub Are raamatukogus raamatuvahetuslaat.
Are raamatukogus saab vaadata näitust “Meie lemmikraamatud”, kus on väljas Are vallamaja töötajatele südamelähedased raamatud läbi aegade.

Vaata ka Are raamatukogu blogi: http://areraamatukogu.wordpress.com/

Rakvere teater remondib täna talgute korras pangamaja

Rakvere pangamaja.

Täna kell 12 peab Rakvere teatrirahvas koos vabatahtlikega Rakvere turuplatsi ääres asuvas endises pangahoones talguid. Rakvere kultuurielu elavdamiseks on teater võtnud nõuks Rakvere pangamaja linnarahva abiga ühiselt korrastada ja muuta sobilikumaks etendusteks, kontsertideks jm.

Täna panevad teatrirahvas ja kontserdikorraldajad selga tööriided, toovad kohale töövahendid ja asuvad koos abivalmis virumaalastega pangamaja publikuruumides parandustöid tegema – kõik on oodatud värvima, pahteldama, seina- ja põrandaliiste paigaldama ning kardinaid siduma. Ruumid on kujundanud teatri dekoraator-butafoor Helen Padu. Uues lahenduses domineerivad punane ja must värv.

Laupäevakulisi ootavad pangamajas töövahendid ja juhendajad, samuti hoolitsetakse nii suupistete kui meelelahutuse eest.

Rakvere kesklinnas asuva 1930. aastatest pärinev arhitektuuri- ja miljööväärtusliku pangamaja teise korruse saal avati pärast mõningast pausi linnarahvale 2009. aasta suvel Rakvere Teatri lavastusega “Toatüdrukud”.

2010. aasta jaanuaris Rakvere linnaga ruumilepingut pikendades tegi teatrirahvas ettepaneku, et peale etenduste andmise võiks suurepärase akustikaga saali kasutada ka klassikalise muusika kontserdipaigana. Ideest kasvas peagi välja Rakvere linna, Eesti Kontserdi ja Rakvere teatri koostöö, mille käigus tuuakse pangamajas Lääne-Virumaa publikuni klassikalise muusika parimaid pärle. Selle hooaja esimene kontsert on kavas 29. oktoobril, kui saab kuulda klassikalist kvartetimuusikat, seal hulgas Mozarti “Väikest öömuusikat”.

Pangamaja edasine saatus ja tulevik on teadmata. Rakvere linn teeb omapoolseid pingutusi, et käivitada Arvo Pärdi kontserdimaja ehitust. Rakvere teatri ehitustegevuse järgmise etapina on linnarahvale juba teada kinomaja kerkimine Teatrimäele. Kõik need protsessid võtavad aga aega ja et seni mitte käed rüpes istuda, vaid siiski Rakvere kultuurielu elavdada, on teater võtnud nõuks Rakvere pangamaja ühiselt korrastada ja muuta kontsertideks sobilikumaks.

Allikad: Rakvere teater, Kuulutaja

Kaitseliidu lastelaager õpetab eluks vajalikku

Täna ja homme on ligi 70 Võrumaa linnalähedaste koolide õpilast laagris Haanjas, kus nad
omandavad eluks vajalikke teadmisi ja oskusi.

“Igapäevaelus on tihti vaja midagi siduda, sellepärast õpime laagris alati sõlmede tegemist,” ütles Eve Täht, kes on Kaitseliidu Võrumaa maleva noorteinstruktor.

Täna õhtul näevad noored peotantsu ja saavad tantsijatelt selle kohta rohkem teada.
Laupäeval ollakse palju õues.

“Õpime sissitelgi püstitamist, käime Vällamäe matkarajal ja sooritame järgukatseid,” loetles Täht olulisemaid tegemisi.

Erinevate oskuste omandamise kõrval arendab laager ka laste suhtlemisoskust ning nad leiavad omale laagrist uusi tuttavaid. Seekordses laagris on Haanja, Kääpa, Pikakannu ja Osula põhikooli lapsed.

Tuleval kuul toimub üks laager Antsla-Varstu, teine Vastseliina piirkonna koolide kodutütardele ja noorkotkastele. Võrumaa malev korraldab aastas keskmiselt kümme laagrit.

Mari-Anne Leht

Eurotoetuse abil suletakse Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksiprügilad

12. oktoobril avas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kiviõlis ja Kohtla-Järvel töödetsükli, millega suletakse tööstusjäätmete ning poolkoksiprügilad. Projekti maksumus on ligi 552 miljonit krooni, raha tuleb tervenisti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondilt.

Selleks, et viia Kohtla-Järvel ligikaudu 100 hektari ja Kiviõlis ligi 20 hektari suurune prügilaala keskkonnanõuetega vastavusse, suletakse õlitootmisjääkide pigijärved ning kujundatakse laugemaks jäätmemäe järsud nõlvad. Järsud nõlvad on nimelt üks kuumenemiskollete ja põlengute tekke eeltingimus, nende käigus eralduvad aga mürgised gaasid (benseen, tolueen, etüülbenseen, ksüleen, väävelvesiniku jm.) ning tolm. Rajatakse vettpidav kattekiht, haljastus, pinna- ja nõrgvee kogumise ja pumpamise süsteemid, et ladestute nõrgvesi ei reostaks põhja- ega pinnavett. Kogutav nõrgvesi suunatakse puhastusseadmesse ja sealt merre. Projekti tulemusena ei satu keskkonda enam kahjulikke aineid.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialisti Raimo Jaaksoo sõnul on need keerukad ja ainulaadsed projektid, sest poolkoksiladestud on unikaalsed ja seni pole neid suletud. “Samas on meil olemas kogemused juba Sillamäe jäätmehoidla ja Narva tuhaväljade sulgemisega ning võime uhked olla, et sellised suured projektid on käima lükatud,” lisas Jaaksoo.

Eesti riigi ja Euroopa Komisjoni ühinemisläbirääkimistel lubas Eesti Ida-Virumaa tööstusjäätmete prügilad (sh. Kohtla-Järve ja Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksiprügilad) sulgeda hiljemalt 16. juuliks 2013. Sama nõue tuleneb ka Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidest.

Kiviõli poolkoksiprügila sulgemise ehituse töövõtja on Skanska EMV, Kohtla-Järvel Merko Ehitus. Kiviõli ja Kohtla-Järve poolkoksiprügilate sulgemistööd on kavandatud lõpetada 2013. aasta kevadeks.

Keskkonnaministeerium

Tamsalus tähistatakse homme
rahvusvahelist maanaistepäeva

Homme, 16. oktoobril tähistatakse Tamsalu kultuurimajas rahvusvahelist maanaistepäeva. Tamsalus tõstetakse esile tublisid naisi, väärtustatakse tegijaid, julgustatakse algajaid tegijaid, otsitakse uusi koostöövõimalusi ja arendatakse võrgustikku.

Päev algab hommikul kell 10 tervisekõnniga. Seejärel kell 12 öeldakse avasõnad ja esitusele tulevad ettekanded teemadel: “Soorollid ettevõtluses”, “Kuidas esitada teabenõuet”, “Pereettevõtte võlud ja valud, kui üks on vedur ja teine pidur”.

Kell 13 algab laat, kus müüakse käsitööehteid, kudumeid, tikitud ja heegeldatud linikuid, nukuriideid, täispuidust lastekelke, nahast patju, uuskasutusdisainitud riideid, vaipu, maale. Veel on laada kavas Tupperware esitlus ja müük, GNLD, Avon, Kirby teenuseesitlus ja massaaž Kirbyga, juuksur, peanaha ja juuste diagnostika, kosmeetik, Tai-massaažitool, kätehooldus, müstikatelk (Taro-kaardid, amuletid).

Kell 13-18 saab osaleda töötubades (ehete meisterdamine, taimekompositsioonid, seebitegemine, õletöötuba; Väike-Maarja, Rakke ja Tamsalu naisseltside kogemuste ja kontaktide jututuba). Töötuba kirjandushuvilistele.

Kell 13.30 on teatrisaalis Tamsalu tüdruku Triin Tasuja (luuletaja) ja Kadrina noormehe Priit Kaare (räppar-luuletaja) luulepärastlõuna.

Hoidiste ja omatehtud jookide näitus, degusteerimine ja parimate premeerimine.Lastele lastetuba.

Päev lõpeb kell 18 algava kontserdiga, kus esinevad Rakvere teatri kvartett “Ramm” ja Kadri Kase lauluklass Tamsalust.

Haanja looduspargi elanikud on oodatud
avalikele aruteludele

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon kutsub Haanja looduspargi maaomanikke ja teisi huvilisi Haanja looduspargi kaitse-eeskirja muutmise eelnõu avalikele aruteludele, kus peale eelnõumuudatuste tutvustatakse ka aasta lõpus valmivat Haanja looduspargi maastikuhoolduskava.

Arutelud toimuvad 20. oktoobril kell 14 Haanja rahvamajas ja 21. oktoobril kell 15 Rõuge rahvamajas.

Lisainfo: tel 5322 9241, 782 3605 või jaanus.tanilsoo@keskkonnaaamet.ee.

Tartu loomemajanduskeskuse
inkubatsioonikonkursile esitati 14 äriideed

Äsja lõppenud Tartu loomemajandusekeskuse inkubatsioonikonkursile esitati 14 taotlust erinevate loomevaldkondade äriideedega. Kolmekuisele äriplaani koostamise koolitusele on tulemas ligi 20 tulevast loomeettevõtjat.

Seekordsel konkursil oli prioriteediks seatud kunsti ja kultuuri vahendamisega seotud ideed.
Konkursile esitati kaheksa taotlust, mis on seotud kunstnike ja muusikute vahendamisega, ning kaks taotlust, mis on seotud filminduse valdkonnaga, sh üks neist 3D filmide tootmisega. Lisaks esitati konkursile veel loovuskoolituse ja eestimaise disaini vahendamisega seotud äriideed.

Loomemajanduskeskuse ettevõtluskonsultant Juta Kuhlberg rõõmustas konkursi tulemuse üle. „Saime kaheksa taotlust tulevastelt kultuuriagentidelt, mis on päris hea tulemus. Lisaks tõotab tulla huvitav koostöö filmitegijatega,“ sõnas Kuhlberg ja lisas, et koolitusele soovib tulla nii noori kui ka kogemustega inimesi, kes on leidnud just loomemajanduse valdkonnas äriidee, mida soovivad lähitulevikus teoks teha.

Laekunud taotlused vaatab läbi ekspertkomisjon, kes analüüsib äriideede turuvalmidust ja kasvupotentsiaali. Komisjon annab ideedele esialgse hinnangu, misjärel taotlejatel on võimalik osaleda kolm kuud kestval eelinkubatsiooni koolitusel. Koolitus lõppeb äriplaani kaitsmisega.

Äriplaani edukalt kaitsnud ettevõtetel on võimalus sõlmida Tartu loomemajanduskeskusega inkubatsioonileping kaheks aastaks ning saada alustava ettevõtte nõustamist ning mitmekülgset abi oma ettevõtte alustamisel.

Lisainfo: Juta Kuhlberg, Tartu loomemajanduskeskuse ettevõtluskonsultant, juta@lmk.ee, tel 506 2545.

Homme toimub Tartus säästva arengu päev

Novembris toimuva energiasäästu nädala ametlik kodulehekülg Energiatark.ee kutsub kõiki osalema 15. oktoobril toimuval säästva arengu seminaril Tartus.

Säästva arengu seminar on tasuta üritus, mis on mõeldud kõikidele linnakodanikele. Seminar algab kell 14 Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna saalis Raekoja plats 12 II korrusel.

Infoseminari päevakava:

-Tartu ühistranspordi telemaatika – Margus Hanson
– Biogaas linnatranspordis tulevikus – Jaanus Tamm
– Jalgrattatranspordi koordineerimine Tartu linnas – Toomas Põld
– Energiasäästu võimalused korteriühistus – Eesti korteriühistuste liit
– Elamute tõhusast renoveerimisest – Kalle Virkus
– Mis (või kes) teeb ühest linnast lapsesõbraliku linna? – Kristel Altosaar

Seminar toimub kohaliku demokraatia nädala raames, mille teemaks on sellel aastal säästev areng. Alateemaadena käsitletakse transporti, taastuvkütuseid, jäätmemajandust, puhast vett ja bioloogilist mitmekesisust linnas.

Kohaliku demokraatia nädal on üleeuroopaline algatus, kus kohalikud omavalitsused korraldavad erinevaid üritusi laiendamaks demokraatia arengut liikmesriikides. Eesmärgiks on kaasata kohalikesse otsustusprotsessidesse ja omavalituse arengusuundadesse kohalike elanikke. Nädalat korraldatakse tähistamaks 1985. aastal allkirjastatud  kohalike omavalitsuste hartat.

1987. aastal ilmus ÜRO poolt organiseeritud maailma keskkonna- ja arengukomisjoni, mida enamik tunneb Brundtlandi komisjonina, raport nimega “Meie ühine tulevik”.  Esmakordselt hakati selles rääkima säästvast arengust, mis peab kindlustama järeltulevatele põlvedele meiega samaväärse elukeskkonna. Olulist rolli nähakse selles kohaliku tasandi demokraatial. Täna, enam kui 20 aastat peale raporti ilmumist, tutvustab Tartu oma arenguid liikumaks säästva kogukonna suunas.

Korraldab Tartu regiooni Energiaagentuur ja Tartu linn.
Ürituse läbiviimist toetab Euroopa Liit.

Loe infoseminari kohta lähemalt: http://www.trea.ee ja http://energiatark.ee/

Metsaomanikud said metsa uuendamiseks
7,5 miljonit krooni

Sihtasutus Erametsakeskus tegi otsused metsa uuendamise toetuse saajate kohta, sellega  toetati erametsade uuendamist 7,5 miljoni krooniga.

Erametsaomanikud said 14. juunini esitada taotlusi metsa uuendamise toetuse saamiseks. 2010. aasta metsa uuendamise toetuse esimeses voorus rahuldati 136 taotlust. Täielikult sai toetust 95 taotlust kogusummas 1,5 miljonit krooni. Osaliselt rahuldati 41 taotlust kogusummas ligi 6 miljonit krooni. Toetust sai 278 metsaomanikku, kellest ligi pooled kasutasid toetuse taotlemisel metsaühistu abi.

Maapinna ettevalmistamiseks taotleti 1,63 miljonit krooni, millega valmistati ette 1180,3 ha metsamaad. Kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri hooldamist toetati ligi 600 000 krooniga, millega tehti hooldustöid 427 hektaril. Metsapuutaimede ostmist toetati 3,7 miljoni krooni ulatuses, mis taotleti 2,1 miljoni metsapuutaime ostukulude katteks. Voorus taotleti kokku 806 hektaril tehtud istutustöödeks, mida toetati 1,5 miljoni krooniga. Metsa uuendamise toetust saab taotleda siis, kui abikõlblikud kulud on tehtud enne taotluse esitamist.

Toetus makstakse taotlejatele välja lähipäevil. Toetuste saajate nimekirja leiab siit: http://www.eramets.ee/?op=body&id=585.

Metsa uuendamise toetust saab taotleda järgmistele abikõlblikele tehtud töödele:
1) metsakultiveerimismaterjali (v.a metsapuuseemnete) soetamisel kuni 80% dokumenteeritud kulude (taimede ostuarved) kogumaksumusest, kuid mitte rohkem kui 2.50 krooni soetatava metsapuutaime kohta;
2) maapinna ettevalmistamisel ketasadraga kuni 1500 krooni hektari kohta, muu maapinna ettevalmistamise tehnika kasutamise korral kuni 1000 krooni hektari kohta;
3) metsaistutamistöödel on toetuse määr kuni 2000 krooni hektari kohta;
4) kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri, sh looduslikule uuenemisele jäetud metsamaal oleva metsakultuuri hooldamisel on toetuse määr kuni 1500 krooni hektari kohta kalendriaastas.

2010. aastal toimub veel ka teine metsa uuendamise toetuse voor, mil taotluste esitamise tähtaeg on 19. novembril ning vooru eelarve on 2,5 miljonit krooni.
Metsa uuendamise toetuse taotlust on lihtne kodust lahkumata esitada elektroonselt läbi e-PRIA infoportaali aadressilt www.pria.ee<http://www.pria.ee>. Elektroonse taotlemise juhendid leiab siit: http://www.eramets.ee/e-teenused. Taotlust saab esitada ka digitaalselt allkirjastatuna aadressil taotlus@eramets.ee. Samuti võib taotluse saata posti teel või tuua käsipostiga EMK-sse aadressil Mustamäe tee 50, Tallinn 10621.

Lisainfo: Arpo Kullerkupp, SA Erametsakeskus siseriiklike toetuste üksuse juht
Tel: 683 6053, e-post: arpo.kullerkupp@eramets.ee
www.eramets.ee

Võrus on tulekul koolitus
aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega lastega toimetulekuks

SA Eesti Lastefond korraldab projekti ”Tugistruktuurid hüperaktiivsetele koolilastele” raames koolitusi kõikides maakondades, et anda teadmisi ning oskusi õpetajatele ja lastevanematele toimetulekuks aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomite ja/või diagnoosiga lapsega. Koolituse üheks eesmärgiks on luua Võru maakonda ATH-tugirühm lastevanematele ja õpetajatele.

Koolitusele on oodatud õpetajad, lastevanemad ja pereliikmed, sotsiaalpedagoogid, koolipsühholoogid, lapsehoidjad ja tudengid, kes õpivad eriala, mis on laste kasvatamisega seotud.

Koolituse eesmärgid on anda teadmisi ATH-sümptomitega lapse äratundmiseks ning oskusi kodus ja koolis/lasteaias toimetulekuks, koolituse käigus moodustada tugirühma tuumik ja leida üks-kaks inimest, kes hakkavad tugirühma juhtima.

Koolitus toimub 4. novembri kell 9.45-16 Võru lasteaia Sõleke saalis Olevi tn 29.
Registreerimine: Pille Sõrmus, tel 5669 5364 või e-mail: pille.sormus@gmail.com
Loe veel: www.ath.ee

Koolitus ja ergutuskohv on osalejatele tasuta!
Koolituses osalenud õpetajad, sotsiaaltöötajad ja noorsootöötajad saavad tunnistuse.

Päevakava:
9.45 Saabumine ja registreerimine koolitusele.
10 Koolituse avamine – SA Eesti Lastefondi juhataja Sirje Grossmannn-Loot.
10.15 ATH sümptomid, kaasnevad häired, sagedus – Eesti Lastefondi projektijuht Liis Saarna.
11.15 ATH lapse kodune toimetulek – Eesti Lastefondi juhataja Sirje Grossmann-Loot.
12.30 Ergutuskohv
13-14.45 Saalis: ATH lapse toetamine lasteaias – Sirje Grossmann-Loot; muusikaklassis: ATH lapse toetamine koolis – Liis Saarna.
14.45 Tugirühma töö ja praktilised nõuanded – Sirje Grossmann-Loot ja Liis Saarna.
15.45-16 Päeva kokkuvõte ja lõpetamine.

13 kiisut otsivad omaniku surma tõttu kodu

Oma 93aastase omaniku surma tõttu otsivad 13 õnnetut kiisut omale uut kodu. Tegu ei ole metsikute kassidega, vana taat hoolitses nende kui oma laste eest.

Kõik on väga ilusa välimusega kiisud, osadel on kindlasti ka tõukasside verd sees (nt siiami). Aidake leida neile uus ja soe kodu, enne külma talve. Nad oleksid selle üle väga tänulikud!

Nurrujad asuvad Hiiumaal Kõpus. Helista telefonil 5667 8060.

Võru linn võttis vastu lisaeelarve

Eilsel Võru linnavolikogu istungil muudeti linna 2010. aasta eelarvet ja võeti vastu lisaeelarve suuruses 1 828 983 krooni, teatas Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Marianne Mett.

862 000 krooni lisaeelarvest moodustab riigieelarvest eraldatud toimetulekutoetus ning 681 000 krooni loodusainete, matemaatika ja tehnoloogia ainevaldkondade füüsilise õpikeskkonna parandamise toetus. Lisaeelarvega tehti ümberpaigutused Võru linna põhikooli õpilaste tasuta koolitoidu kindlustamiseks teisel poolaastal.

Linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Kerstin Tammjärv andis volikogu istungil ülevaate Võru linna 2010. aasta eelarve täitmisest seisuga 30. september 2010. Proportsionaalne eelarve täitumine on 75 protsenti, tulude eelarve on täidetud 72,7 protsenti ning kulude eelarve 69,9 protsenti.

Ülekulu on tekkinud tänavavalgustuse eelarves, kuna Võru linnas on valgustatud tänavate arv suurenenud.

Lisaeelarve vastuvõtmisega kujunes Võru linna eelarve mahuks 224,5 miljonit krooni.

Täna on kolletamispäev – sügise hari

Aastaringi kuldseimal ajal on oma tähtpäev – kolletamispäev. See on nagu sügise kroon ehk hari. Lehekuld valgustab hämarduvaid lörtsiseid päevi ja soojendab südameid.

Rahvapärimuses pole kolletamispäeva kohta suurt rohkem teada, kui nimetus ütleb. Paistus on kõneldud: Puu kolletave sis kõllatses. Kui kaselehe häste kõllatse, saab tõine aasta häid kõllatsit kesvi, kui pihlapuu punatse, saab tulekahju ja tuleb pailu marju.

Võimalik, et lähedal asuv kasupäev (29.09.) on päeva algse tähenduse ja tavad aja jooksul endale korjanud. Igatahes maarahvas on pidanud ajaloolise ajani kolletamispäeva nime meeles.

Uurijad on arvanud, et kolletamispäev koos korjusepäeva (14.01.), künnipäeva (14.04) ja karusepäevaga (13.07.) kuuluvad muistsesse aastat neljaks jagavasse ajaarvamisse. Soomlastel on 14. oktoober ensimmäinen talvipäivä – esimene talvepäev. Talvepäeva(de) ja –öö(de) tähistamine 13. – 15. oktoobril on tuntud ka Skandinaavia vanas kalendris.

Maavalla sirvikalendris on kolletamispäev ainus porikuine tähtpäev ja seda tähistab raagus puu kujutis. Sama märki võib näha Soome muistsetes puukalendrites talvepäeva juures. Maarahva ajaarvamises on terve porikuu eriliselt hingestatud ja tähenduslik. Sügise algusest saadik kestab hingedeaeg.

Rahvakalendri uue tähenduslikkuse ja otstarbe üle on omajagu arutatud. Märkamises peitub üks võti, mis avab ukse mõistmisele. Märgates loona muutumist ja mõtestades seda esivanemate tähtpäevade kaudu, märkame me seda, mis muudab meid. Märkame enese muutumist aastasõõris. Märkamise kaudu mõistame paremini ennast ja oma kohta maailmas. Nii on põline kolletamispäev üks tähenduslikke pidepunkte, mis seob meid tugevamalt loona, esivanemate ja iseendaga. Tasub vaid märgata.

Allikas: Maavalla Koda

Harjumaa kodanikeühenduste esindajaid
oodatakse konverentsile

Harjumaa ja Tallinna kodanikeühenduste aktiivsed inimesed ja omavalitsuste esindajad on oodatud osalema 9. novembril kell 9.30-18 kodanikeühenduste konverentsil Tallinna hotellis Radisson BLU.

Konverentsil räägitakse ühenduste jaoks aktuaalsetel teemadel:

• Tugivõrgustikud Harjumaa ja Tallinna MTÜdele
• Avalike teenuste delegeerimine
• Ettevõtlus mittetulundusühingus
• Koostöö omavalitsuste ja MTÜde vahel

On ettekandeid, on arutelu, on minitöötubasid, on hea võimalus omavahel kogemusi jagada ja suhteid luua, on kohvipause ja liigutamist. Oodatud on ühenduste endi väljapanekud ja infomaterjalid, sest saalis sees toimub samal ajal väike kodanikeühenduste mess.

Konverentsi veab Tanel Talve. Kohvipause aitab katta osalustasu, mida küsime vaid 100 krooni.

Vaata täpsemat päevakava ja registreeri end hiljemalt 2. novembriks: http://www.heak.ee/index.php?id=152

Lisainfo: kaido@heak.ee või tel 656 6641.

“Lugupeetud reisijad, rong väljub…”

Legendaarne Haapsalu raudteejaam.

Homme, 15. oktoobril kell 16-21 tähistatakse Haapsalu raudteejaamas Haapsalu raudtee 105. aastapäeva programmiga “Lugupeetud reisijad, rong väljub…”

Kell 16 algab raudteejaamas Haapsalu volikogu avalik istung, kus toimub Haapsalu linna arengukava aastateks 2010-2015 kinnitamine ja esimene lugemine ning Haapsalu rongiliikluse taastamise töögrupi moodustamine.

Pärast volikogu istungit algab raudteeseminar, kus kõneldakse järgmistel teemadel:

  • Raudtee olulisus linnale ja kuidas seda saavutada – Jaanus Karilaid
  • Raudtee regionaalne tähtsus – Neeme Suur
  • Raudteetranspordi võimalikkusest Haapsalu liinil – Rein Riisalu
  • Innovatiivsed lahendused raudteetranspordis – Aivar Kesküla

Õhtul on pidu koos ansambliga Vennaskond. Pakutakse tasuta teed ja pirukaid, avatud on jaamapuhvet. Raudteemuuseum on avatud kella 21ni, sooduspilet 5 krooni.

Lisainfo: Andreas Rahuvarm, tel 5650 4692.

Homme avatakse Värska kordonis
helikopterite maandumisplats

Homme, 15. oktoobril kell 13 avatakse Värska kordonis Väike-Rõsna külas helikopterite maandumisplats.

Lindi lõikavad läbi siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort, politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalvekolonelleitnant Tõnu Hunt, Ameerika Ühendriikide Euroopa Väekoondise inseneridekorpuse juht kolonel John Kem ning Ameerika Ühendriikide suursaatkonna kaitseatašee Eestis kolonelleitnant Robert Williams.

Projekt saab teoks tänu Ameerika Ühendriikide Euroopa Väejuhatuse toetusele, mille eesmärk on parandada kopterite maandumis-ja tankimisvõimalusi. Selleks eraldab Ameerika Ühendriikide Euroopa Väejuhatuse kokku ligi 8,4 miljonit krooni, millest toetatakse ehitustegevust kahes Eesti piirivalvekordonis. Sellest 2,5 miljonit läheb Värska ja 5,9 miljonit krooni Narva piirivalvekordoni maandumisplatside rajamiseks.

Liina Pissarev, politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri pressiesindaja

Maarahva kongressi külaliste mõtteid

Läinud reedel Paides toimunud maarahva kongressil esines nii Soome Kymenlaakso maakonna Eesti esinduse juht Pekka Linnainen kui ka Leedu Rahvapartei esimees Kazimiera Prunskiené.

Linnainen lausus, et maalt lähevad esimestena need, kellel see on võimalik ja kes arvavad, et mujal on parem.

“Jäävad need, kes ei suuda kolida,” lisas ta.

Mineku põhjustena nimetas Linnainen töö, hariduse ja oluliste teenuste puudumise. Viimased on elu muutudes samuti oluliselt muutunud. Tänapäeval otsivad inimesed linliku iseloomuga teenuseid. Linnainen küsis, et kas väike omavalitsus ikka suudab kõiki kohustusi täita ja vastas, et Soome kagunurgas paikneva Kymenlaakso maakonna omavalitsused moodustasid maakonna liidu, kus elab üle 180 000 inimese. Maakonna liidu moodustamisel peetakse silmas, et selles on omavalitsus, mis jääb n-ö töölkäimise
kohaks. Kymenlaaksos on selleks Kuovola.

Euroopa rahasid jaotavad Soomes maakonnad, mitte pealinna asutused.

“Soomes tegeleb kohalike omavalitsuste ja regionaalarengu küsimustega rahandusministeerium. See, et regionaalarenguga tegeleb siseministeerium, on Nõukogude aja pärand, ” rääkis Linnainen.

Leedu endine pea- ja põlluminister, praegu nende rahvapartei esimees Kazimiera Prunskiené ütles, et küla on suur rahvuslik rikkus, sest sealt tulevad meie lauale põllumajandussaadused.

“Ka meil suletakse maal koole ja arstipunkte. Põllumajanduses töötab meil seitse protsenti
elanikest. Talude keskmine suurus on 15 hektarit, kuid on ka neid, kelle käes on üle 20 000 hektari maad,” kõneles Prunskiené.

Ta imestas, et Eesti kulutab vaid viis protsenti kütuseaktsiisist kohalike teede korrashoiuks. Leedu kulutab kohalikele teedele 25 protsenti aktsiisist.

Mari-Anne Leht

Maalehe ilmatargad ennustavad
pehmemat talve ja valgeid jõule

Maalehe ilmatargad lubavad, et sel talvel kulub puid vähem kui eelmisel ja jõulud tulevad valged.

“Talv võib tulla küll külm, aga et saja või tuhande aasta külmim, seda ei riski väita ka kõige hullem sünoptik!” rahustas klimatoloog Ain Kallis Maalehe lugejaid nädal tagasi.

Aga džinn oli pudelist välja lastud. Kui nüüd sel nädalal ilma kõledaks keeras ja siin-seal lundki sadas, tekkis kohe hirm: äkki murrabki nii vara juba tali sisse.

“No ei tule seekord väga külma talve!” hüüatab Maalehe kõige läänepoolsem ilmatark Margus Saaremaalt.

“Selline tavaline talv, isegi pehmevõitu, aga rohkelt võib tulla sademeid, just lumena,” selgitab ta ja hakkab talvekuid ühekaupa lahkama.

Novembri esimene pool on soe. Külmaks läheb kuu keskel, tuiskab. Ka detsember on lumine, mitte väga külm. Tulema peaks valged jõulud. Jaanuaris aga võib pöörata sulale ja siis võib ka paar tormist tsüklonit meist üle käia. “Pihlakaid on rohkesti ja viimasel ajal tähendab see tormiseid ilmu just talvisemal ajal.”

Hõimurahvaste palvepäeva läkitus

Täna tähistavad Eesti Evangeelne Allianss, Eesti Piibliselts ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud üheskoos hõimurahvaste palvepäeva, tuues Taevaisale tänu tema suurte tegude eest kõikide hõimurahvaste emakeele ja identiteedi säilimisel.

Apostlidki alustasid oma kirju Piibliraamatus Jumala vägevate tegude ülistamisega. Kirjad lõpevad aga soovide ja manitsustega. Apostel Paulus paneb galaatlastele südamele: “Ärgem tüdigem head tehes… Niisiis, kui meil on veel aega, tehkem head kõikidele, eriti aga usukaaslastele!“ (Gl 6:10).

See meeldetuletus on oluline ka meie ajal. Inimesel, kes oskab Taevaisa tänada ja ülistada, on kõik eeldused ja võimed teha head. Eestlastena oleme paljude aastate jooksul kogenud armastust ja headust ning abi oma sõpradelt kõikjal maailmas, tundes ära Kristuse kohaloleku meie vendade tegudes. Kristlastena saame omakorda ulatada edasi meile osaks saanud Kristuse armastust, jagades Evangeeliumi ehk Kristuse rõõmusõnumit ning aidates sellega kaasa Jumala Sõna kättesaadavaks tegemisele hõimurahvastele.

Me saame palve, ülistuse ja heade tegudega üksteist teenida. Olgu meil siis teenijameel ka oma hõimurahvaste ning nende seas tehtava Jumalariigi töö suhtes!

Oodates ja paludes Taevaisa õnnistust, oleme kutsutud tegema head, üksteist julgustama ja Issandat õnnistuse eest tänama.

Palvetagem:
Kõigeväeline ja armuline Jumal, õpeta meid üksteist teenima üle oma kogukonna ja rahva piiride! Juhata meid soomeugrilastena üksteiseni nii vastastikuses õppimises kui toetamises.

Õnnista Pühakirja tõlkimist ja Sõna kuulutamist meie hõimurahvaste seas ning kutsu nende hulgast ustavaid teenijaid Oma riigi tööle! Aita meil alal hoida kultuuri ja identiteeti, mille Sa meile oled kinkinud ja mida Sa oled siiani kaitsnud.

Õnnista seda alalhoidmist nii, et see võiks luua meie keskel uut, mida Sa oled meile tõotanud Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi! Aamen.

Piiskop Einar Soone, Eesti Kirikute Nõukogu president
Mihkel Kukk, Eesti Evangeelse Alliansi president
Tiit Salumäe, Eesti Piibliseltsi esimees