Homme algab metsanädal

Tänavu 19. korda toimuv üle-eestiline metsanädal algab 2. mail metsapealinna tiitli üleandmisega Haapsalule. Metsanädala avab keskkonnaminister Keit Pentus.

“Eestis on iga seitsmeteistkümnes elanik metsaomanik. Neid tuleb väärtustada, sest metsaomanikest sõltub väga olulisel määral see, kui hea tervisega ja millises seisus meie metsad tulevaste põlvede jaoks on. Sel aastal saab vastu võetud pikalt ette valmistatud erametsa tulumaksureform, mis
motiveerib metsaomanikke metsa uuendama ja korrastama,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus.

“Metsa ei tohi suhtuda isekalt ja ainult praeguse hetke peale mõeldes. Selleks, et Eestis oleks 50 ja 100 aasta pärast sama palju sama heal järjel olevat metsa kui praegu, tuleb seda metsa praegu mõistlikult majandada ja istutada. Metsanädalal on muude ürituste kõrval võimalik igal inimesel ka metsa istutamisel kaasa lüüa,” lisas keskkonnaminister Keit Pentus.

Selle aasta metsapealinn Haapsalu sai jaanuarikuus umbes 250hektarilise Valgevälja metsamaa omanikuks. Valgevälja mets kuulus linnale ka enne Teist maailmasõda. Ka on Haapsalu kuulus oma puidust paatide ehitamise traditsioonidega.

Metsanädala eelüritused on toimunud üle Eesti juba alates aprillikuust – metsanduse visioonikonverents, metsaistutamise talgud, erinevad võistlused, üritused koolilastele.

Laupäeval, 7. mail avaneb Haapsalu linnarahval ja külalistel võimalus ise näha ja kogeda, milliseid väärtusi peidab endas Eesti mets. Sel päeval muutub Haapsalu piiskopilinnuse hoov suureks
metsakeskuseks, kus saab proovida laevaehitust ja puutööd, käia puutöölaadal ja osaleda erinevates õpitubades; kohal on ka Erametsaliidu metsatelk „Kõik metsast“. Õhtul saavad kõik nautida kontsertetendust ning pimeduse saabudes tulemängu. Vastavalt traditsioonile istutab linnarahva metsapäeval 7. mail metsa-aasta patroon president Toomas-Hendrik Ilves Haapsallu metsapealinna puu.

Rohkem infot metsanädala ja konkursside kohta leiate metsanduslikust infoväravast www.metsainfo.ee.

Regina Hansen

Täna avatakse Palamusel naisaktide akvarellinäitus

Pühapäeval, 1. mail kell 14 avatakse Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumi ärklisaalis akvarellinäitus “Naisakt akvarellis”.

Kuna akvarell on tehnika, mis nõuab kunstnikult enese väljendamiseks äärmist meisterlikkust, ning inimkeha kujutamine akvarellis ei kuulu just kergemate ülesannete hulka, siis sai näituse teema välja valitud väljakutsena akvarellikunstnikele.

Valli Lember-Bogatkina, Eero Ijavoinen, Gennadi Lapin, Sergei Minin, Rein Mägar, Slava Semerikov, Anatoli Strahhov, Ruudi Treu ning Leedu akvarellikunsti esindajad Eugenija Pilypaitiene ja Jurga Sidabriene, kelle töid näitusel eksponeeritakse, on selle väljakutse vastu võtnud ning tulemused on Palamusel 39 akvarellmaali näol näha.

Näitus on avatud Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumis (Köstri allee 3, Palamuse, Jõgeva maakond; koduleht www.palmuseum.ee) 1.-31. maini 2011, E–P kella 10–18ni.

Gennadi Lapin, tel 7723 755, 5190 6357, akvakala@hot.ee

Sindi raekoja tornikella jaoks algatati korjandus

Sindi raekoda ehitise valmimisel esimese vabariigi ajal. Foto: Sindi muuseumi kogu.

Tänavu tähistab Sindi linn oma 73. aastapäeva. Selle tähtpäevaga seoses otsustas Sindi linnavalitsus algatada Sindi raekoja tornikella paigaldamiseks korjanduse.

Selle nädala alguses saatsid Sindi Ajalooklubi ja Sindi muuseumi nõukogu linnavalitsusele ühispöördumise, milles tehti ettepanek koguda raha raekoja tornikella muretsemiseks ja paigaldamiseks. Ettepanekus oli soov algatada korjandus 1. mail, et sellega rõhutada Sindi linnaõiguste saamist 1938. aasta 1. mail. Sindi alevi ametimaja ehk raekojahoone avati pidulikult 8. augustil 1937. aastal.

Ühispöördumises on märgitud, et raekojahoone pidulikule avamisele lisas ajaloolisust riigivanema Konstantin Pätsi poolt saadetud 1000 krooni tornikella paigaldamiseks raekoja tippu.

“Sindi on tööliste alev ja sintlastele on kellaajaline täpsus väga tähtis, sellepärast torni tühiku täitmiseks ongi määratud teile 1000 krooni,” oli Sindi alevivanem Nikolai Letile edasi antud ümbrikus kirjas.

Arvestades eestoodut ning Sindi Ajalooklubi ja Sindi muuseumi nõukogu poolset ettepanekut, algatab Sindi linnavalitsus raekoja tornikella paigaldamiseks korjanduse. Annetusi saavad teha kõik soovijad Sindi linnavalitsuse arveldusarvele 1120145828, märksõna “Tornikell”. Eesmärgiks on koguda vajalik summa, et linna 75. aastapäevaks 2013. aastal oleks linna sünnipäeva tähtsündmuseks tornikella pidulik avamine.

Kella piduliku avamisega samal ajal paigaldatakse raekoja eeskotta tahvel suuremate annetajate nimedega. Tahvlile jäädvustatakse eraisikud, kelle annetus on alates 40 eurost, ettevõtete ja organisatsioonide puhul 100 eurot.

Viktor Kaarneem

Tänavuse Juhan Liivi luuleauhinna võitis Kirsti Oidekivi

Võiduluuletus:

 

* * *

mu isa, kes sa oled kerge vaim, nagu need

lilled ja liblikad mu ümber lendamas, kes sa

pühitsed mu kassi, kellel nüüd on liblikas suus,

kerge kõrge hüpe, tema suult kasvab nüüd päevapaabusilm,

kes sa oled päike ja õlu, õhtupooliku aeg.

 

mai oska sult miskitki rohkemat tahta. minus oli

selle päeva raskus, tühjaks kasvand tulp ja

millal tuleb vihma, kas jäängi riidu oma armsamaga.

ja ometi pole sa raskus, oled hoopis kiil

kes mu aias jälle lendab ja tantsib, ja suvepoole

on teid aina rohkem ja kes sa oled päike! sa

ei anna vihma siis kui küsida, olen ilma lõppematu kastja seni,

ja pole sa mu isagi, tea kes sa üldse oled.

 

Allikas: Vikerkaar 2010/4-5

Kamari külas võisteldakse lastejooksus

Laskejooksud on Kamaris saanud traditsiooniliseks sündmuseks.

Täna laupäeval  toimub Põltsamaa vallas Kamari külas Jõgevamaa noorte kotkaste ja kodutütarde vaheline laskejooks.

Viiendat aastat Kamari külas teoks saaval spordisündmusel võistlevad noorte kotkaste ja kodutütarde rühmad erinevatest Jõgevamaa paikadest.

“Joostakse meie küla teedel. Nii avaneb võimalus tutvuda ka paigaga, mis 2005. aastal aasta külaks tunnistati. Lasketiirud püsside ja püstolitega laskmiseks on paigaldatud Kamari seltsimaja lähedusse,” rääkis Kamari Haridusseltsi juhatuse liige Vaike Niklus.

„Paaril viimasel aastal on traditsioonilisel võistlusel esikoha pälvinud Kamari kodutütred ja noored kotkad, mis on suuresti nii tublide poiste ja tüdrukute kui ka nende entusiastliku juhendaja Kalli Kadastiku teene,“ lisas ta.

Lisaks saavad võistlusel osaleda ka õpilased, kes ei kuulu neisse organisatsioonidesse, ja täiskasvanud. Samuti võtavad võistlusest osa ka lasteaialapsed, kes laskmise asemel viskavad tennispalli täpsuse peale.

Laskejooksu korraldavad ühenduse Noored Kotkad Jõgeva malev, Kodutütarde Jõgeva ringkond ja Kamari Haridusselts.

Jaan Lukas

Võrus tuleb raamatukoguöö

Teisipäeval, 10. mail toimub Võrumaa keskraamatukogu 3. korrususel Euroopa päevale pühendatud raamatukoguöö “Õdak on hummogust targõmb”.

Programm:

Lugemissaalis:

  • 17–17.05              Tervituslaul Ilmanaba lugemistarõ kunnakuur
  • 17.05–17.10         Euroopa päevale pühendatud raamatukoguöö avamine ja külaliste tervitamine, Europe Direct Võru teabekeskus, Merili Reismann, Võru maavanem Andres Kõiv
  • 17.10–17.30         Viimaste aastate muutused Euroopa Liidus Saksamaa näitel, Sirje Parv, Võru Kesklinna kool
  • 17.30–18              Saksa- ja eestikeelsed naljalood “Lachen ist gesund!”, Võrukaela näitering Ira Petrova juhendamisel
  • 18–18.20              UNESCO maailmapärandi nimekirjas oleva Quedlinburgi linna ja Jutta Grühni raamatu “Kinderjahre in Estland. Lapsepõlevaaastad Eestis” tutvustus, Ira Petrova
  • 18.20–18.30        Muusikaline tervitus, Võru I Põhikooli õpilased Eva Aaderi juhendamisel. Näituste tutvustus
  • 18.30 – 19           “Kes sa oled Euroopa kirjanik: külas on Kerttu Rakke”, vestlust juhib Merle Koik
  • 19 – 20               Arutelutund „Milleks ja kellele ühtne Euroopa?” Viljar Veebel, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž

Konverentsisaalis:

  • 20–21              Õhtu prantsuse lauludega – ood Euroopa muusikale, Diana Klas ja Jüri Aarma
  • 21–21.10         Viktoriini võitjate väljakuulutamine ja autasustamine, raamatukoguöö lõpetamine

Avatud näitused: „Euroopa suveniirid” ning “17. ja 18. sajandi Põhjamaade kaardid”

Kogu ürituse ajal toimub viktoriin “Kas tunned Euroopa Liitu?”

Viljandi linnu­vaatlejad alustavad retki

Eesti looduskaitse seltsi Viljandi osakonna ornitoloogiasektsioon kutsub linnusõpru taas kevadistele matkadele, et kohtuda vanade tuttavatega ja tutvuda uute laulikutega.

Esimesele retkele kogunevad linnuvaatlejad 1. mail ning see algab kell 7 Viljandi muuseumi eest Laidoneri platsilt.

Sealtsamast suundutakse jalutuskäigule ka järgmistel maikuu pühapäevadel. Linnuvaatlejad teevad viis retke.

Viimasel pühapäeval minnakse kombekohaselt Viljandi tuntuima linnuvaatleja Endel Edula koju. See päev on meeldinud just lastele, sest seal näidatakse pesakaste, milles on munad või linnupojad.

Looduskaitse seltsi liikmete eestvedamisel on maikuus linde vaadeldud juba 1968. aastast. Mainitud aasta 7. mail pandi alus Viljandi osakonna ornitoloogiasektsioonile. Asutamisest võttis osa 20 asjahuvilist ning sektsiooni eestvedajad olid Karl Selmet, Tea Külm, Juhan Parts, Juhan Muks ja Hillar Kattai.

Allikas: Sakala

Viljandimaal hoidsid endid suitsust priina 33 klassi

Pool aastat kestnud üle-eestilisel võistlusel “Suitsuprii klass 2010-2011” osales seekord õpilasi Viljandi maakonna 16 koolist.

11. aprillil lõppenud võistlust alustas mullu oktoobris Viljandimaal 42 klassi 551 õpilasega, lõpuni pidasid neist vastu 33 klassi ja 377 õpilast ehk 68,4 protsenti noortest. Viljandi maavalitsuse tervisetoa teatel õpib enamik edukalt osalenuid 4.-6. klassis. Vanim üritaja oli seekord 10. klass, kes kahjuks katkestas.

Võistlusel osalesid tänavu A. Kitzbergi nim. Gümnaasium, Abja Gümnaasium, C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasium, Halliste Põhikool, Holstre Kool, Kalmetu Põhikool, Kirivere Põhikool, Kolga-Jaani Põhikool, Kärstna Kool, Leie Põhikool, Mõisaküla Kool, Raudna Põhikool, Saarepeedi Kool,
Suure-Jaani Gümnaasium, Tääksi Põhikool ja Viljandi Paalalinna Gümnaasium.

Suitsuprii klassi võistlusest võisid osa võtta üldhariduskoolide 4.-12. klassi õpilased. Konkursi peamisteks eesmärkideks on ennetada või edasi lükata suitsetamise ja suitsuvabade tubakatoodete tarbimise alustamist laste ja noorte seas, motiveerida tubakat tarbivaid õpilasi sellest loobuma ning toetada tubakavabadust kui eluviisi.
Loe edasi: Viljandimaal hoidsid endid suitsust priina 33 klassi

Ränk kahju: lagled sõid Läänemaal teraviljapõllud lagedaks

Läänemaa viljakasvatajaile langes läinud sügisel otse taevast kaela nuhtlus, mistõttu tuleb nüüd teha palju lisatööd ja kanda kümneid tuhandeid eurosid kahju: rändeks valmistuvad lagled sõid talirapsist lagedaks mitu sada hektarit põllumaad, kirjutab uudisteportaal Läänlane.

“Meil läks 110 hektarist 75,” sõnas OÜ Reinu-Einari omanik Einar Pärnpuu nagu muuseas. “Toidame siin linde ja metssigu – oleme ju need inimesed, kes tahavad selle eest ilmaasjata kompensatsiooni,” lisas ta muiates iroonilise repliigi. Tõsinedes märkis Pärnpuu, et sügisel taevast tabanud hoop oli ootamatu. “Olen rapsi kolm aastat kasvatanud, aga esimest korda oli selline asi,” lausus ta. “Ei osanud karta ja end kaitsta.”

Hull olukord oli ka Noarootsis, kus kasvatab teravilja Margus Kask. Tema on kasutusele võtnud esmapilgul veidra, aga see-eest tõhusa kaitsemeetodi – ta ostis mootorratta ja palkas kohalikud koolipoisid põllul ja selle veeres sõitma, et talirapsiga maiustavaid linde eemale peletada.

“Ostsin mõne aasta eest mootorratta ja palkasin mõned poisid põllu peale sõitma – teevad hommikul tiiru, kui linnud ründavad, ja õhtul ka. See tundus odavam kui pärast kahju kanda.”

Kask rääkis lagledega võitlusest nagu pidevast tegevusest, mille puhul võib pisuke tähelepanematus valusalt kätte maksta. “Möödunud aastal jõudsid linnud nii ära teha, et magasin õige momendi maha. Polnud head meest (tsikliga sõitmiseks – toim) hetkel kuskilt võtta, oli sügis ja kool oli juba peal – poisid olid koolis,” jutustas Kask.

Kui talunik lõpuks põllule pilgu peale pani, oli seal puhas vuuk tehtud. 100 hektarist viljast oli põlluäärtes alles vaid üksikud ribad. Noarootsis pole viljakasvatajate nuhtluseks ainult lagled. Kask märkis, et laglede kõrval teevad hävitustööd ka sookured.

“Need ründavad terve suve. Panin mehe kogu suveks põllule mootorrattaga sõitma. Sookureparved on viimasel ajal väga suured, ei tea, kas neil pole enam mujal toitumismaad,” arutles Kask.

Loe Läänlasest pikemalt, mida põllumeestel niisuguses olukorras teha tuleb. http://laanlane.ee/article/r%C3%A4nk-kahju-%E2%80%93-lagled-s%C3%B5id-teraviljakasvatajate-p%C3%B5llud-lagedaks

Juba täna Võrus Jazzkaare kontsert

Täna, 27. aprillil kell 19 Võru kultuurimajas Kannel kontsert Jazzkaar 2011 raames: Eller Rythmic.

Tegu onElleri rütmimuusika osakonna ansambel, mis koosneb 2.-4. kursuse õpilastest. Repertuaar on väga mitmekesine, sisaldades eesti muusikat, standardeid ja ladina rütme. Bänd on kokku pandud õppe-eesmärgil, kuid on andnud kontserte mitmetel erinevatel üritustel. Ansamblit juhendab Lembit Saarsalu.Kavas jazziklassika ja rahvamuusika töötlused.

Koosseis:
Roland Mällo – tenorsaksofon
Marvin Mitt – kitarr
Leila Röömel- klahvpillid
Indrek Mällo – basskitarr
Hans Kurvits – löökpillid
Karl-Juhan Laanesaar – löökpillid

Piletid eelmüügis k/m Kannel kassas (tel 7868 676) ja Piletilevi müügikohtades üle Eesti.

Sinised õhupallid saadavad unistused universumisse

Homme, 28. aprillil vahemikus kell 14-15 saavad kõik tudengid ja linnakodanikud saata Tartu Kaubamaja eest siniste õhupallidega taeva poole teele oma täitumist ootavad unistused. Teist korda aset leidev õhupalliaktsioon toimub Tartu Kevadpäevad 2011 ürituse Kogemuster raames.

Õhupalliaktsiooni eesmärk on julgustada inimesi enam unistama ja oma soovide täitumise nimel ka
pingutama.

„Eelmisel aastal oli linnarahva huvi aktsiooni vastu märgatav, millest tulenevalt soovime pakkuda positiivset elamust ka sel aastal,“ räägib ürituse eestvedaja Liina Liiv.

Üritusele on tagasi oodatud ka kõik eelmisel aastal osalenud inimesed. „Oleks väga huvitav teada, kui suurel määral on mineval aastal universumisse saadetud unistused ka täitunud,“ sõnab Liiv, teades
nimetada juba ühte noormeest, kelle unistus välismaisest kõrgharidusest on täitumas: „Kõik on kinni sinus endas!“

Dream Foundation Eesti ootab kõiki möödakõndijaid ja Kogemustril osalejaid julgelt ligi astuma ja oma unistusi taeva poole teele saatma.

Dream Foundation on Euroopas tegutsev organisatsioon, mille peamine tegevusala on välismaale õppimamineku tutvustamine, võimaluste loomine ja õpingutel noorte toetamine. Lähemalt saab võimalustega tutvuda Dream Foundationi kodulehel www.dreamfoundation.eu

Virge Tamme

Järgmisel nädalal koolitatakse kõikjal Eestis kaitstavat metsa majandama

Esmaspäevast, 25. aprillist kuni reedeni, 29. aprillini korraldab Erametsakeskus erametsaomanikele koolitused „Kaitstavate metsade majandamine“.

Koolitused toimuvad:
25. aprillil Tartus Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudis (Kreutzwaldi 5, auditoorium 1B1).
26. aprillil Võrus Kubija Hotell-Loodusspaas (Männiku 43a).
27. aprillil Rakveres hotellis Wesenbergh (Tallinna 25).
28. aprillil Pärnus Pärnumaa Kutsehariduskeskuses (Niidupargi tn 8//12).
29. aprillil Tallinnas Oru hotellis (Narva mnt 120B).

Koolituse orienteeruv kestus kella 10-17.

Koolitusel käsitletavad teemad:

• Looduskaitseliste piirangutega metsade praktiline majandamine ja kasutamine;
• Vääriselupaik metsas. Vääriselupaiga kaitselepingu sõlmimise võimalused;
• Natura 2000 toetus erametsamaale ja toetuse saamise tingimused;
• Nõuded Natura 2000 piiride määramiseks ja tähistamiseks metsas.

Koolitusel teevad ettekandeid Erametsakeskuse ja Keskkonnaameti töötajad. Koolitusest osavõtt on kõigile erametsaomanikele tasuta. Infopäeva toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kõik koolitusel osaleda soovijad peavad ennast registreerima hiljemalt kaks päeva enne koolituse toimumist tel 683 6066 või aadressil evelin.huul@eramets.ee. Kohtade arv on piiratud! Lisainfo jagab Evelin Huul samadelt kontaktidelt.

Täna kõlavad Rõuges Aafrika rütmid

Laupäeval, 23. aprillil kell 16 toimub Rõuge rahvamajas III ehk viimane ja ülipõnev kontsert sarjast „Aafrika rütmid“. Üles astuvad Kemo Cissoko (kora, vokaal) ja Ndioba Gueye (basskitarr, djembe, vokaal) Senegalist.Kora :: Foto: www.badin-yaa.com

Sedakorda tutvustavad muusikud üht põnevaimat Aafrika traditsioonilist pilli – korat (pildil).
Muusikasarja “Aafrika rütmid” järjekordne “peategelane” – kora – on üks Aafrika põnevamaid traditsioonilisi pille. Seda mängitakse peaaegu kõikjal. Enim levinud on 21-keelne pill, kuid variatsioone on 15-30 keeleni. Eriline on selle instrumendi mängimisstiil, sulatades ühtaegu nii kitarri, harfi, sitari kui teiste keelpillide mängutehnikat. Kõlaliselt on see kindlasti ainulaadne ja hea mängu korral võib kuulaja ning ka esitaja viia transilähedase seisundisse.

Loe lisa: www.viitinalhk.ee

Täna toimub Keilas 52. Jüriöö jooks

Täna toimub Keilas 52. Jüriöö jooks, millega tähistatakse 1343. aastal toimunud Jüriöö ülestõusu aastapäeva.

Traditsioonilisele öösel peetavale jooksule on tänavu registreerunud üle 300 võistleja. Jooksurajale astub teiste hulgas endine maailmameistrivõistluste pronks Sixten Sild ja paljud praeguse Eesti koondise liikmed. Esimest korda toimus Jüriöö jooks 23.-24. aprillil 1960 Keilas. Sellest ajast peale on võistlust peetud igal aastal ja korraldatud kõigis Eesti maakondades.

„Jüriöö jooks toimub sellel aastal oma teatud headuses. Esimest korda jooksu ajaloos on võimalik internetist vaadata jooksvalt kontrollpunktide läbimise tulemusi ning videopilti. Publikule muudab ürituse atraktiivseks fakt, et osavõtjad jooksevad kaks korda vaatajate eest läbi,” ütles Jüriöö jooksu
peakorraldaja Andrus Sipsaka.

Jüriöö jooksu avab traditsiooniline tõrvikutega rongkäik Keila kultuurikeskusest lauluväljakule, see algab kell 20. Start antakse Keila lauluväljakult kell 21.30. Otseülekannet jooksust saab vaadata kodulehel http://bambuser.com/channel/osport.

Jooks toimub 33 km pikkusel rajal, mis on jaotatud viieks etapiks. Parimad selguvad absoluutklassis, noorte ja veteranide arvestuses. Harrastajatele on kavas põhijooksuga samal ajal toimuv kolmeetapiline teatejooks. Lisainfot Jüriöö jooksu kohta leiab veebilehelt www.kekrsk.ee.

Jüriöö jooksu korraldavad Harju KEK Rahvaspordiklubi, Eesti Orienteerumisliit, Keila linn, Spordiliit Jõud ja Harjumaa Spordiliit. Lisainfo: Andrus Sipsaka, Jüriöö jooksu peakorraldaja, tel 5649 7320, andrus@viinavabrik.ee

Fotokonkurss “Kevad Kundas” ootab pilte

Fotokonkursil “Kevad Kundas” on oodatud osalema kõik fotograafiahuvilised. Eesmärk –  jäädvustada Kunda linnas killukesi kevadest.

Hindamine toimub kolmes vanusegrupis: 12aastased ja nooremad, 13–16-aastased, 17-aastased ja vanemad ning eripreemia kõige sotsiaalkriitilisema (mis kurvastab või rõõmustab linnapildis, millele juhiksid tähelepanu jms) foto eest.

Fotod saata e-posti aadressil noortemaja@kunda.ee hiljemalt 20. maiks 2011. a. Lisada foto pealkiri või kommentaar, autori ees- ja perekonnanimi, vanus ning kontaktandmed.

Huvitavamatest fotodest korraldab Kunda klubi noortemaja näituse ning põnevamaid töid premeeritakse auhindadega 28. mail linna keskväljakul toimuval rahvapeol.

Lisainfo tel: 3221 666 või noortemaja@kunda.ee.

Homne püha toob tervist ja rõõmu

Munadepühad, lihavõtted, ülestõusmispüha või kevadpühad? Vanade eestlaste jaoks hoopis munapüha, kiigepüha ehk suur püha. Tuletame meelde, et pühad on alles homme.

Maavald on välja uurinud, et munapüha, kiigepüha ehk suur püha on maarahva vana kevadpüha, millega kaasneb hulk muistseid kombeid, mis tihtipeale ühised teiste Euroopa või hõimurahvastega. Munade värvimine ja koksimine, kiigele minek ja pühade-eelne rõõmus suurpuhastus on paljudele kodust tuttavad.

Munapüha on esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva ja jääb ajavahemikku 21.03.– 26.04. On loona ja elujõu tärkamise aeg.

Tähendus. Muna on elu ja õnne seeme või allikas ning ühtlasi märk sellest. Kevadpüha on järgneva kevade ja suve seeme – muna. Munapühal tehtust kasvab välja järgmiste kuude õnn. Munapüha on murranguaeg, mil tehtust või tegemata jäetust sõltub inimese, tema lähedaste ja majapidamise hea käekäik. Kuna põhja poole saabub kevad hiljem, pole see püha seal nii tähtis kui lõuna ja lääne pool.

Taiad. Munapüha hommikul tõustakse enne päikest. Peremees või perenaine urbib teisi – lööb magajaid kergelt urvaokstega. Urbimine toob virkust, jõudu ja tervist. Urbimise sõnu vaata urbepäeva jutu juurest.

Loe edasi: Homne püha toob tervist ja rõõmu

Läänemaal ärkas ehitusfirma alal rästikukoloonia

Läänemaal Pullapää poolsaarel kogunesid puiduettevõtte territooriumile kümned rästikud, kaks madu roomasid ka tööruumesse – pärast kevadist ärkamist on samas paigas igal aastal rästikukoloonia.

Puiduettevõtte Hapval töötaja rääkis Läänlasele, et tsehhist mõnekümne meetri kaugusel asuva elektrialajaama ümbruses on päikselistel päevadel väga palju rästikuid. Kaks roomajat tulid läinud reedel lausa tsehhi sisse, kust töömehed need teibaga välja ajasid. Kuna rästikud võtsid taas suuna tööruumide poole, olid töölised sunnitud enda ohutuse huvides kaks rästikut tapma.

Hapvali juhataja Aivar Kaus ütles Läänlasele, et rästikuid on tõesti alajaama ümbruses nähtud. “Ega seepärast elu seisma ole jäänud,” lausus ta. Juhataja sõnul on roomajad seni tööruumest viisakalt eemale hoidnud. Viimasest juhtumist, kui rästikud tsehhi tulid, Kaus ei teadnud.
Sama alajaama ümbruses on rästikukoloonia igal kevadel.

Täna Hapvalis kohal käies ei jäänud Läänlase fotokaamera ette ühtegi rästikut. Ettevõtte territooriumi valvuri sõnul vastab aga tõele, et neid on seal päikesepaistelise ilmaga palju. Täna on ilm pilves ja Pullapääl tibutas kella 14 ajal vihma.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiiooni looduskaitse juhtivspetsialist Marju Erit lausus, et tema kõrvu pole see jõudnud, et just selles paigas on eriliselt palju rästikuid. “Ilmselt on lihtsalt aeg selline, kui nad on üles ärganud. Nad talvituvad tavaliselt hulgakesi koos ja pärast ärkamist lähevad laiali. Eks seal paigas nende kontsentratsioon ka väheneb,” rääkis ta.

Loe pikemalt www.laanlane.ee

Kulupõletamine on keelatud aasta ringi

SA Erametsakeskus ja Päästeameti poolt korraldatava projekti Life+ FFPE käigus toimunud koosolekutel selgus, et pahatihti ei ole metsa- ja maaomanikud teadlikud, et kulu põletamine on keelatud aasta ringi.

SA Erametsakeskus (EMK) koordineeritava metsatulekahjude ennetamise projekti käigus toimunud koostöökohtumistel selgus, et paljud inimesed ei ole teadlikud tuleohutuse seaduse ja muude tuleohutust reguleerivate seaduste ja määruste sisust. EMK teeb sel aastal metsatulekahjude teemalist teavitustööd erinevate sihtgruppide seas kuues Eesti maakonnas.

Paneme inimestele südamele ja rõhutame, et kaitsmaks iseend, teisi ja oma vara ning loodust, on kulu põletamine keelatud aasta ringi. Kulupõletajatelt on Keskkonnainspektsioonil õigus nõuda hüvitist keskkonnakahju tekitamise eest. Lõkke tegemise nõuete rikkujat võib karistada kuni 800 euro suuruse rahatrahviga.

Päästeamet soovitab inimestel jälgida, et kõik prahipõletajad täidaks tuleohutusnõudeid ega seaks ohtu keskkonda ning naabrite vara.

Lisainfot tuleohutusnõuete kohta võite leida aadressilt www.rescue.ee ja lisainfot tuleennetusprojekti kohta www.eramets.ee/life. Life+ FFPE projekti toetab Euroopa Komisjon.

Lisainfo: SA Erametsakeskus projektispetsialist Pille Aasamets, tel 683 6066, e-post: pille.aasamets@eramets.ee

Regina Hansen, metsanduse kommunikatsioonijuht

Jääkaru naasis Haapsalu tagalahele

Haapsalu promenaadi juures meres on eile õhtupoolikust taas jääkaru.

Eelmisel suvel skulptor Roman Espenberg–Haavamäe 1923. aastal valminud originaali põhjal tehtud jääkarukuju toodi eile talvekorterist taas Haapsalu Tagalahele. Töömehed tõstsid jääkaru bussist alusele, mis tariti merre ja veeti sõudepaadi järel kuursaali lähedale.

Edasi loe ja pilte vaata Läänlasest.

Leevil said kokku seltskonnalauljad ja pillimängijad

Töötoas. Foto: Eda Volkov

Leevi rahvamajas toimus laupäeval, 16. aprillil Põlvamaa seltskonnalauljate ja pillimängijate töötuba ja ühislaulmine-simman. Osalema ootasime kõiki seltskonnalauluklubisid üle Põlvamaa, aga kohale jõudsid Põlva, Mooste ja Leevi lauluklubid. Neile lisandusid külalistena Võrumaalt ka Võru päevakeskuse ja Navi seltsimaja lauluklubid ning paar pillimeest Vastseliinast.

Töötuba juhendas Kalev Tilk, kes lisaks muusikaõpetaja tööle mängib ka ansamblis Parvepoisid. Töötoa alustuseks rääkis Kalev oma teest muusika ja pillimängu juurde ning kuna osalejaid olid erinevatest paikadest, siis viidi läbi ka kiire tutvustusring. Töötuba oli väga tõhus, teoreetilisi õpetusi ja näpunäiteid ilmestasid praktilised õpetused – kõik räägitu korrati ka kohe pillide ja hääle abil üle. Vabas ja loomingulises õhkkonnas möödus aeg linnutiivul ning töötoaks planeeritud kolmest tunnist sai peaaegu neli tundi. Töötoa lõpetuseks valmis ühisloominguna Leevi valss, mille autorluse kohta võib edaspidi julgelt öelda – rahvalik.

Kiire jalasirutus ning kohvi- ja pirukapaus tehtud, jätkus saalis ühislaulmine-simman. Siinkohal suur tänu ASile Eesti Pagar, kes toetas meie kohvipausi ülimaitsvate pirukatega ning OÜle Emer-Pen, kes valmistas väga kaunid ühislaulmiseks tarvilikud laulukogumikud!

Õhtuseks peoks oli lisandunud veel kümmekond huvilist, kes kohe mõnuga kaasa laulsid-tantsisid. Ühislaulmist toetas saateorkester (kaks akordionit, kitarr, basskitarr, lõõts, mandoliin ning Ivar Kanariku multi-instrument), kus mängisid töötoas osalenud pillimängijad. Jalakeerutuseks tegid muusikat Kalev Tilk ja Rain Kõrbe ehk ansambel Parvepoisid. Ja nii – simman ja ühislaulmine vaheldumisi – kestis pidu üle südaöö. Osalejate sooviks oli, et selliseid sündmusi toimuks veel ja veel.

Suur tänu kõigile pillimängijatele ja lauljatele! Suur tänu Veriora vallavalitsusele ja kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupile, kelle toetuse abil seekordne sündmus teoks sai!

Rõõmsate uute kohtumisteni!

Piret Rammo, Veriora Valla Kultuur juhataja

Homme on Vihula mõisas kevadine perepäev

Homme, 23. aprillil alates kell 13 on Vihula mõisa oodatud kõik suured ja väikesed kevadisele perepäevale, et osa saada aardejahist, sõita hobukaarikuga ja uudistada, mis mõisas uut vaadata on.

  • Kell 13 – aidahoones Heino Seljamaa kohvriteatri etendus “Okasroosike”
  • Kell 14-15.30 – hobukaarikuga sõit mõisapargis, aardejaht
  • Kell 13.45-15.30 – aidahoones käsitöötoad – meisterdamine, joonistamine, näomaalingud ja multifilmituba koos pühadejänese ja mamsel Jaanikaga

7. mail kell 18 Vihula mõisas emadepäeva kontsert “Nostalgia”. Esinevad Lauri Liiv ja Vanemuise keelpillikvartett.

Vihula mõisa restoranis La Boheme on nüüd ka uus menüü.

Homme peetakse Kassinurme mägedes Jüriöö ülestõusu

Homme, 23. aprillil peetakse Jõgevamaal Kassinurme mägedes pärandkultuuripäeva ja toimub rollimäng „Jüriöö ülestõus 2011“. Üritus lõpeb alles järgmisel päeval.

Rollimängus osalejatel on võimalik valida viie leeri vahel: Liivi Ordu, Tartu Piiskopi vägi, Vaigamaa malev, Sakala malev, Rävala malev. Igasse leeri saab registreerida  kuni 70 mängus osalejat. Konkreetsesse leeri regamise kvooti võivad korraldajad suurendada sõltuvalt leeridesse registreerunute arvust ja vanusest.

Jüriöö ülestõusu korraldavad MTÜ Jõgevamaa Metsaselts, MTÜ Kalevite Kange Rahvas, Võitlusklubi Turm. Partnerid on MTÜ VG LARP Klubi, MTÜ Vaigamaa Emandad ja Isandad, MTÜ Idatee Vardjad, Varjaagide malev, MTÜ Ignis Sententia.

Päevakava
23. aprill
11.00 Talgutööd
14.00 Lõuna
14.30 Kõned
15.00 Ajaloolise sportliku mõõgavõitluse truniir
16.30 Valmistumine rollimänguks
17.00 Õhtusöök
18.00 Rollimäng „Jüriöö ülestõus“ algus
23.00 Rollimängu lõpp

24. aprill
12.00 Lahkumine Kassinurmelt


Korraldajate poolt on osalejatele kaks toidukorda ja tasuta bussitransport Tallinnast (76 kohta) ja Tartust (48 kohta) Kassinurmele ja tagasi. Kogu üritus on tasuta. Tasuta transport ja toidukord on neile, kes talgutöödes käed külge panevad. Kes talgutöödes osaleda ei taha, need võivad tulla Kassinurmele rollimängu alguseks. Ööbimine oma telkides. Kaasa oma toiduriistad.

Lisainfo, registreerinute nimekiri ja arutelud SIIN.

Peipsi ääres esitletakse homme raamatut vanausulistest

Foto: http://ambulartoorium.blogspot.com/

Esimese vene vanausulisi käsitleva raamatu “PEIPSI VEEREL. Vanausulised kutsuvad lauda” esitlus leiab aset Peipsi ääres Vana-Kasepääl galeriis AmbulARToorium laupäeval, 23. aprillil kell 15.

Vanausuliste ajalugu, elulaadi ning väikest sissevaadet suletud kogukonna kööki käsitlevat raamatut esitletakse kohalikele esimest korda nende endi keskkonnas.

Autorid Viktoria Ladõnskaja, Annika Haas ja Birgit Püve uurivad raamatus Peipsi-äärsete inimeste pikaealisuse saladusi, püüavad edasi anda nende vaimu ning usku. Esmakordselt Eestis näidatakse eestikeelsele lugejale vanausuliste kogukonna elu nii süvitsi ning mahukalt.

Lisainfo:
www.ambulARToorium.blogspot.com

POT vallutab täna Tallinna

20. aprillist 6. maini vallutab Euroopa kultuuripealinna Tallinna uus rahvusvaheline etenduskunstide festival POT, mis on üks Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi tähtsündmusi. Teater, muusika, tants, film ja nende kõikvõimalikud kombinatsioonid käesoleva hetke tipptegijatelt teevad POT festivalist tõeliselt kosmopoliitse linnafestivali, mis avab etenduskunsti erinevaid tahke, hoides taset maailma kõige värskematel pulsilöökidel.

POT Festival vältab pea kolm nädalat, hõlmab 12 mängukohta üle Tallinna, võõrustab esinejaid 11 riigist ja annab 57 etendust. Lisaks teatrietendustele on festivali kavas koostöös Kino Sõprusega ka filmiprogramm.

Teatrifestival Baltoscandal, Kanuti Gildi SAAL ja Von Krahli Teater ühendavad jõud, et tuua Tallinna etenduskunsti uued nimed kogu maailmast. Koos Baltoscandaliga kolib Tallinna ka Rakvere teater ning esitab nädala jooksul oma erinevaid ettevõtmisi Tallinna linnaosade kultuurimajades, teatris Cabaret Rhizome, KUMU auditooriumis ja Vene Teatris.

Tallinna saabuvate rahvusvaheliste truppide hulgas on: Kornel Mundruczo “Hard To Be A God” (Ungari), Chelfitsch / Toshiki Okada “Hot Pepper, Air Conditioner and the Farewell Speech” (Jaapan), Edit Kaldor “C’est du chinois” (Holland), Amund Sveen “The Norwegian Way” (Norra), Superamas “Youdream” (Prantsusmaa/Austria), Anna Mendelssohn “Cry Me a River” (Austria), Giovanni Magnarelli “Homo Homini Lupus” (Itaalia).

Pidulised Eestist on: Von Krahli Teater, Rakvere Teater, Cabaret Rhizome, Tartu Uus Teater, Teet Kask, Krista Köster, Sandra Z, Emer Värk, Mart Kangro, Mart Koldits ja EKA, MIM jt.

Lisainfo festivali kohta: www.pot.ee