Autor: Elina Allas

Vello Mäss: Kui kuju leiti Soome vetest, läheb asi keeruliseks

Eesti tuntuim ja kogenuim merearheoloog Vello Mäss ütles Läänlasele, et kui praeguseks meremuuseumi viidud haruldane käilakuju leiti Soome vetest, võib Soome riik seda endale tahta, kirjutab www.laanlane.ee “Siis läheb asi keeruliseks,” ütles Mäss eile Läänlasele.

Kui tõenäoliselt 19. sajandist pärit käilakuju leiti tõesti Soome vetest, oleks leidjad pidanud avastusest kohe Soome muinsuskaitseametit teavitama, kuid seda tegid nad hiljem, kui Läänlane oli juhtumist kirjutanud.

“Kui soomlased tahavad, võivad nad tõsta väga tõsise probleemi. Võib juhtuda tõesti, et soomlased nõuavad selle välja. Tegemist on huvitava ja haruldase asjaga. Nad on neis küsimustes tundlikud.”

Mäss ütles, et kuju peaks kindlasti jõudma ajalooinstituudi konservaatorite kätte, et see pandaks lahusesse ja kuivkülmetusse. Tavalistes tingimustes seistes imbub vesi puidust välja, puu praguneb ja moondub, rääkis Mäss.

Merearheoloog ütles, et käilakujusid pole ta ise leidnud, aga igasugu muid ajaloolisi esemeid on ta palju merest välja toonud. “Kogemused on olemas, et mida oleme õigesti ja mida valesti teinud. Praktika on olemas, kuidas selliste asjadega ümber käia,” ütles ta ja lisas, et kui kujuga tegelesid muinsuskaitseameti asjatundjad, siis on ta süda rahul ja kujuga saab kõik korda.

Loe pikemalt kujust ja selle leidmisest ning vaata fotosid:
http://laanlane.ee/article/dirhamisse-toodud-unikaalne-k%C3%A4ilakuju-leiti-%C3%BCles

Rakveres esitleti varalahkunud poeet-muusiku
Neeme Plutuse plaati ja raamatut

Pühapäeval esitlesid rakverlase Neeme Plutuse (8. veebruar 1972-5. märts 2009) sõbrad ja loomekaaslased Rakveres Hagari kohvikus tema teist CD-plaati “Majakas” ja koondluulekogu “Päikesepistesonaat.”

Esitlusel kõlas valik laule uuelt plaadilt. Neid esitasid solistidena Bonzo, Sven Randoja, Ahti Bachblum, Sergei Klaasen ja Heiki Kübar. Pillimeestena olid kaastegevad Peep Pihlak, Tiit Korsar, Remi Nukke ja Vallo Vildak. Kammerkoor Solare laulis Neeme Plutuse ja Jaanus Nurmoja kahasse sündinud laulu “Looda ja armasta”. Samuti tuli esiettekandele Nurmoja poolt Plutuse tekstile loodud laul “Rahu”, mida esitas Ahti Bachblum.

Neeme Plutuse luulet kandsid ette luuleklubi Eos liikmed Katrin Vaarik, Ella Kraav, Enn Parve, Elina Kononenko ja Anneli Kononenko ning Neeme sõbrad Rene Leiner, Jaanus Nurmoja ja Peep Pihlak. Luuletusi “Eoseid on igal pool Eestis” esitas põnevalt kammerkoor Solare.

Neeme Plutus sai poeedina Rakveres tuntuks 1990ndate keskpaigas, kui tema loomingut hakkas ilmuma ajalehes Virumaa Teataja. Samal ajal asus ta ka lauljana tuntust koguma ning alates 2002. aastast salvestas ta järjekindlalt stuudios oma muusikat. Peaaegu kõikidele oma lauludele oli Neeme kirjutanud nii sõnad kui ka teksti. Raadiojaamades on viimastel aastatel kõlanud kõige enam  bossa nova rütmis “Tuldud tee”tema esimeselt autoriplaadilt “Lumm ja luul”.

Kui muusikutest sõbrad viisid lõpule CD-plaadi “Majakas” välja andmise – kõik lood oli Neeme jõudnud stuudios linti laulda – , siis luuleklubi Eos publitseeris omakorda koondluulekogu Neeme parimate luuletustega. Pealkirja “Päikesepistesonaat” oli mees juba ise jõudnud välja valida. Raamatu toimetas Meelis Lainvoo ning suurepärane kaanekujundus pärineb Hispaania – Neeme lemmikriigi – kunstnikult Daniel Torrentilt.

Neeme Plutuse sõbrad-loomekaaslased pärast pühapäevast kontserti Rakveres. Foto: Merle Leiner

Plutuse luules kohtab nii romantilise unistaja uitmõtteid kui ka naljatlevaid sürrealistlikke kujutelmi, galaktikates rändamist ja räiget maapealsust. Muusikasse on põimitud õrn-tundeline bossa nova ja karmima kõlaga rokk.

Sõbrad ja tuttavad on Neemet iseloomustanud kui vastuvoolu ujujat, kes ei soovinud olla keegi teine või tingimata kellegi moodi ja trendides kinni, vaid kes lõi ja esitas just seda, mis talle meeldis ja midagi pakkus.

Nii plaati kui ka raamatut saab igaüks koju tellida hinnaga á 12 eurot (Hind sisaldab postikulu). Tellimissoovist teatage meiliaadressil elinaallas@gmail.com. Raamat on juba müügil ka Rakvere turuplatsil asuvas Matsoni raamatupoes (endine Tammeri raamatupood).

Kogu raamatu ja plaadi müügist saadav tulu läheb 100 protsenti peagi nelja-aastaseks saava varakult isata jäänud Neeme tütrele Maarjale.

Vibulaskur Reena Pärnat purustas Eesti rekordi

Noor vibulaskur Reena Pärnat (fotol) tuli täna Pärnus toimunud täiskasvanute ja veteranide Eesti karikavõistlustel harjutuses FITA-1 1281 silmaga võitjaks ning püstitas ka Eesti rekordi.

50m distantsil lasi ta 331 silmaga (360st võimalikust) uue rekordi, mis ületab eelmist  tervenisti 6 silmaga. Peale selle lasi Pärnat 30m distantsilt uue isikliku rekordi, mis tänasest on 346 silma. Märkimisväärne on, et Pärnat on alles juunioride klassi kuuluv 17aastane vibulaskur.

Naiste sportvibu klassis võidutsenud Pärnatile järgnesid klubikaaslased Anneli Preimann 1251 silmaga ning Siret Luik 1190 silmaga (kõik Järvakandi vibuklubi Ilves). Meeste samas klassis võitis Jaanus Gross (Sagittarius) 1227 silmaga. Sama tulemuse, kuid vähema arvu kümnetega tuli teiseks Jaan Lott (Tartu Vibuklubi). Kolmanda koha saavutas Siim Aaver 1185 silmaga.

Naiste plokkvibu klassis tuli karikavõitjaks Mariel Jäätma oma ema Maarika Jäätma ees (mõlemad Türi Vibukool) ning kolmandaks tuli Piret Luik (Ilves). Meeste arvestuses võitis Evert Ressar (Järvamaa Amburite Klubi), Jaan Kookla ja Harri Köhleri ees (mõlemad Viljandi Spordikool/ Vana-Võidu Vibuklubi).

Veteranide klassis tulid karikavõitjateks Katrin Froš (Pärnu Meelis) ning Aleksander Kiskonen (JAK). Võistkonnavõistluse võitis sportvibu klassis nii meeste kui naiste arvestuses Järvakandi Ilvese esindus ning meeste plokkvibu klassis Viljandi SK/Vana-Võidu VK meeskond.

Nädala pärast toimub Järvakandis eriti vastupidavate laskurite osavõtul võistlus Visa Hing F-2, kus ühe päeva jooksul lastakse harjutust FITA-1 kaks korda järjest.

Aivo Agu

Erametsakeskus kutsub loodushuvilisi Vihterpallu õpperetkele

SA Erametsakeskus korraldab Vihterpalus pühapäeval, 22. mail õpperetke, kus räägitakse loodusest ja tulekahjudest. Retk on osa Life-projektist, mille eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikkust metsas valitsevast tuleohust.

Kavas on arutleda Eesti Maaülikooli noore doktorandi Kristi Teppo`ga metsadest, looduslikust mitmekesisusest ja peamistest metsatulekahjude põhjustest Eestis. Arutatakse, mis on tulekahju hind ja mis metsatulekahjude tagajärjed. Vihterpalus tutvustab metsatulekahjusid erametsaomaniku
seisukohalt Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa.

Jalutatakse metsas ringi ja jutustatakse ka metsamaastikust ja ökosüsteemist pärast metsatulekahju toimumist.

Retk algab kell 11 Tallinnast Vene kultuurikeskuse eest ja kestab umbes kella 16ni. Ettevõtmist toetab Euroopa Liit Life+ programmi raames ning osavõtjatele on see tasuta. Pakutakse ka lõunasööki.

Registreerimine nii e-maili kui ka telefoni teel: pille.aasamets@eramets.ee ja tel 518 0641.

Täpsem ülevaade projektist: www.eramets.ee/life

Otepääl avati suvehooaeg

Eile, 15. mail avati Otepääl suvine turismihooaeg. Kohal olid Otepää ettevõtjad, kes tutvustasid oma tooteid-teenuseid ja suuremate suveürituste korraldajad.

Kokkutulnuid tervitas Otepää vallavolikogu esimees Aivar Nigol, kes soovis ettevõtjatele jaksu ja edu suvisel hooajal ning kutsus kõiki otepäälasi üles muutma oma kodupaik veelgi meeldivamaks, sõbralikumaks ning külalislahkemaks. Samuti rõhutas ta, et Otepää on ainulaadne paik Eestis, kus on kaks turismihooaega – talv ja suvi.

Oma ettevõtet tutvustasid GMP Clubhotel ja Pühajärve restoran, oma kümblustünne OÜ Lemmik Mees, kohvik l.u.m.i, Otepää sepp Mart Salumaa, Sangaste Rukkirestoran, Nuustaku Käsitööseebid, Arco Vara. Otepää Seikluspargi poolt oli võimalik Tehvandi vaatetorni tasuta külastada, tasuta oli avatud talispordimuuseum. Tehvandi Staadionikohvik ootas külastajaid enda juurde kuuma tee ja kohviga.

Suviseid suursündmusi tutvustasid TriStar 111 Estonia, Pühajärve jaanitule esindajad ning Pühajärve puhkpillipäevade korraldajad. Anti ülevaade tulevastest kultuurisündmustest Leigo talus ja Kiisatamme kultuuritalus.

Lapsed said kätt proovida tänavajoonistuse võistlusel. Esinesid noored tantsijad Otepää noortekeskuse tantsugrupist FeelingGood.

Suvehooajal on Otepää turismiinfokeskus avatud seitse päeva nädalas. Turismiinfokeskusest saab infot nii kohalik inimene kui ka Otepää piirkonna külaline.

“Meil on täielik ülevaade Otepää majutus- ning toitlustusvõimalustest,” rääkis SA Otepää turismiinfokeskuse juhataja Ene Reedi. “Samuti oskame soovitada huvitavaid tegevusi ja põnevaid kohti, kuhu minna ja mida oma külalistele näidata.”

Otepää turismiinfokeskusest on võimalik osta Piletilevi kaudu pileteid kõigile Eestis toimuvatele üritustele. Suvehooaja avaürituse korraldas SA Otepää Turism koostöös ettevõtjatega, Otepää avatud noortekeskusega ning Otepää kultuurikeskusega.

Fotod:
http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/105-turismihooajaavamine2011

Monika Otrokova

Õnnitlused Rein Sikule

Kylauudis.ee ja Eesti Kodanikajakirjanduse Selts õnnitlevad oma head koostööpartnerit Rein Sikku, kes valiti Aasta Ajakirjanikuks.

Eesti Ajakirjanike Liidu konkursi Aasta Ajakirjanik 2010 zhürii koosseisus Ene Ergma (esimees), Rein Veidemann, Raivo Vare, Mati Talvik, Peeter Ernits ja Liina Kusma valis konkursile esitatud nominentide seast võitjaks Rein Siku, tunnustades tema annet ja tööd, vastutust, hoolivust ja lugupidamist inimestest, kellest ja kellele ta kirjutab. Rein Sikk on ajakirjanik, kelle kirjutised on aastaid rikastanud meie meediapilti.

Nobedat sulge, Rein!

Nõidade suvelaager on tänavu juulis

Nõidade suvelaager toimub tänavu 16. ja 17. juulil Piusa jõe ürgorus Võrumaal Rukõmäel KAART. SATELIIDIPILT.

Oodatud on kõik nõiad, nõiaõpilased ja muud huvilised. See on koht, kus Eesti nõiad saavad oma kogemusi vahetada. Laagri teemade sisu ja ajakava ei ole võimalik teatada, kuna kõik on niikuinii pidevas ja aina kiiremas muutumises. Tuleb koha peal improviseerida. Info jagajaks on Aigar Säde. Üllatusesinejaid selguvad hiljem.

Põhiteema: Viimase aja muudatused kosmoses. Kuidas ennast kaitsta energeetiliste rünnakute eest ja kuidas ennast kehtestada. Keha puhastamine ja taastamine nii füüsiliste kui vaimsete meetoditega. Ja palju muud põnevat… Ööbimine telkides.Toitlustamine kohapeal (ei kuulu pileti hinna sisse). Pääse 13 eurot (maksmine koha peal), alla 18 aastased tasuta.

Vajalik on  eelregistreerimine. Vajadusel helistada Argole (557 5868), Annelile (5615 8847). Eelvestlused foorumis

Otsa küla kutsub koos perega mängude päevale

Otsa küla kutsub juba tuleval laupäeval koos pere ja sõpradega osalema vahval mängude päeval “Külade kohtumistund”.

Loe täpsemalt Otsa küla blogist http://otsakyla.blogspot.com/2011/05/mangudepaev.html

Lisaks annab Tsolgo küla teada, et 9. juuli on tulemas suur kolhoositöötajate kokkutulek. Loe täpsemalt http://kaapakula.blogspot.com/2011/05/kolhoositootajate-kokkutulek.html

Kaduma läinud unikaalne käilakuju leiti üles

Eesti muinsuskaitseamet leidis üles paari nädala eest Dirhami sadamasse toodud ja siis kaduma läinud unikaalse käilakuju, kirjutab www.laanlane.ee. Muinsuskaitseameti nõunik kinnismälestiste alal Maili Roio ütles täna Läänlasele, et kuju on kätte saadud ja riigile üle antud.

“Kust me selle saime, seda infot ei saa ma väljastada,” lausus ta. Kuju on praegu Tallinnas meremuuseumis hoiul.

Roio sõnul ei teinud kuju valdaja muinsuskaitseametnikele kuju üleandmisel takistusi ja selle üleandmine polnud keeruline. “Meie poolt pole talle enam pretensioone. Kõige olulisem on see, et kuju on riigile üle antud,” märkis ta.

Läänlane täiendab artiklit:
http://laanlane.ee/article/dirhamisse-toodud-unikaalne-k%C3%A4ilakuju-leiti-%C3%BCles

Merest leitud ja Dirhami sadamasse toodud hinnaline käilakuju võib jääda Eesti riigi kätte, kuid esialgne hinnang, et tegu on admirali Horatio Nelsonit kujutava puuskulptuuriga, osutus valeks, kirjutab www.laanlane.ee “Kuju sõitis just veoautos meremuuseumi hoidlasse sisse,” ütles Tallinnas lennusadamas olnud meremuuseumi direktor Urmas Dresen täna natuke pärast kl 13. “Kl 14 jõuavad siia inimesed muinsuskaitseametist ja siis räägime nende ning konservaatoritega, mis edasi saab.”
Dresen pakkus eelmisel nädalal nähtud fotode põhjal, et skulptuur kujutab Suurbritannia admirali Horatio Nelsonit, kes seisab oma kuulsas poosis. Fotodelt tundus, et kuuerevääri vahel on tühi varrukas – Nelsonil kaotas lahingus parema käe. Nüüd kuju lähemalt uurides kinnitas ta, et käilakujul on nähtavad sõrmed, seega ei saa see kujutada Nelsonit.
“See ei kahanda kuju väärtust aga karvavõrdki. Väärtus on see, et see on hästi terviklikult säilinud ja on koos vööritääviga,” lausus ta. Seesugust käilakuju pole Eestis kunagi leitud, olgu ta Nelson või keegi teine.
Eelmisel nädalal pakutud daatum, mis ajastu laeva käilakujuga on tegu, kehtib Dreseni sõnul praegustel andmetel endiselt. Siis ütles ta, et kuju on pärit ilmselt 19. sajandi algusest.
Dresen lootis, et suve jooksul uuritakse leiukoht sonariga läbi ja leitakse ka vrakk üles. Siis on võimalik laeva ajalugu täpsustada.
Praegu lennusadamas seisev kuju tuleb Dreseni sõnul kiiresti konserveerida. “Viivitada enam ei saa,” sõnas ta. Praegu oli kuju heas seisukorras. Puust kuju küljes on ka rauda ja pronksi.
Dresenile teadaolevalt leiti kuju siiski Eesti vetest, mitte Soome poolelt. “Minu teada koordinaadid ei vasta Soome vetele. Eks kahe riigi ametnikud peavad juriidilise asjad korda ajama. Hetkel ütleb mu sisetunne, et see kuju jääb Eestile, aga  viimane sõna on ametnikel,” rääkis Dresen.
Dresen ei nõustunud ütlema, kust kuju üles leiti. Ta käis ka ise kujul järgi, kuid ei soovinud leiukohta avalikustada. “Las ta jääb,” ütles ta naerdes.
Loe kujust pikemalt:

http://laanlane.ee/article/hinnaline-k%C3%A4ilakuju-v%C3%B5ib-j%C3%A4%C3%A4da-eesti-valdusse
http://laanlane.ee/article/vello-m%C3%A4ss-kui-kuju-leiti-soome-vetest-l%C3%A4heb-asi-keeruliseks

Küsitlus: kuidas ajada paremini ugrimugri asja?

Ajakirjanik Rein Sikk kutsub kõiki Facebooki kasutajaid üles vastama küsimustele:

Kuidas paremini ajada ugrimugri asja?

Mis on peaülesanded soome-ugri liikumise edendamisel, hõimurahvaste tutvustamisel, toetamisel, 25 miljoni soomeugrilase liitmisel?

Küsimusele saab vastata aadressil http://www.facebook.com/home.php#!/home.php?sk=question&id=1693754310465

Palun vastake ise ja edastage küsitluse link ka sõpradele! Mida rohkem vastajaid, seda usaldusväärsem tulemus.

Homme tähistavad noored üle kogu Eesti Euroopa päeva

Homme, 9. mail korraldab Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus üle Eesti kõigis maakondades ühise noorte Euroopa päeva.

Homme kell 15 läheb suureks koos tegemiseks. Kõikjal üle Eesti. Ühel ajal. Kõigis maakondades on valitud üks noortekeskus, mis viib läbi kogu päeva kestel Euroopa Liidu teemalised töötoad, viktoriinid, minimessid ja esinemised, flashmobid jpm põnevat. Kõik see toimub sünkroonselt ja on kajastatud kõikides keskustes suurtel ekraanidel.

Õhtul kell 20 alustab Keila noortekeskuses kontserdiga Ott Lepland ning juba kell 21 jätkab
Karksi-Nuia kultuurikeskuses Tanel Padar & THE SUN. Ka need kontserdid jõuavad realajas interneti-TV kaudu kõikidesse maakondlikesse keskustesse.

Kogu päeva kestel tehakse kõigisse korralduspaikadesse internetiotselülitusi, mis kuvatakse ühiseks peoks internetilehel: www.eank.eu/euroopapäev2011 ja nii valmibki meie Eesti noorte Euroopa päev.
Kogu päeva juhib üle-eestiliselt päeva juht Lenna Kuurma, kes asub Karksi valla kultuurikeskuses.

Ole kohal või jälgi tegevusi realajas läbi interneti aadressil: www.eank.eu/euroopapäev2011

Ettevõtmist toetab Euroopa Komisjoni Eesti esindus ja Eesti Riigikantselei.Ettevõtmine on kõigile osalejatele üle Eesti tasuta.

Lisainfo: Indrek Palu, tel 5347 4996

Haapsalu võib saada Evald Okase nimelise bussipeatuse

Evald Okas. Foto perearhiivist.

Haapsalu linnavalitsus on valmis arutama ideed nimetada Karja tänavas asuv bussipeatus Evald Okase nimeliseks. Haapsalu aukodanik Okas saadeti eile viimsele teekonnale Tallinnast Kaarli kirikust, kirjutab uudisteportaal Läänlane.

“See on hea idee ja selle teostamine ei tohiks keeruline olla,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles. “Linnavalitsus veel arutab, kuidas Evald Okase nime väärikalt jäädvustada.”

Idee pakkus välja Haapsalu kultuurimootor ja Kuke galerii omanik Aita Mölder. Ta märkis, et tal on sel teemal Okase lähedastega juttu olnud ja bussipeatusele kunstniku nime andmine olevat meeldinud ka Evald Okasele enesele. Läänlane jättis Okase lähedastelt eilsel matusepäeval kommentaari küsimata.

Bussipeatus asub Karja tänavas Okase muuseumi kõrval. Varem asus muuseumis Haapsalu kunstikool. Muuseum avati 2003. aastal. Kunstiteadlane ja –kriitik Harry Liivrand ütles toona “Lääne Elule”, et Eesti kunstimaailmas pole varem midagi nii hullu toimunud, kui on Evald Okase kunstimuuseumi avamine Haapsalus.

„See on geeniuse ilmumine muuseumi näol,” ütles Liivrand. „Tegemist on erakordselt targa ideega.” Liivrand tunnustas Okase mõtet rajada Tallinna asemel oma muuseum Haapsallu, sest parem olla külas esimene kui linnas sajas. Okasele anti Haapsalu aukodaniku tiitel 2006. aastal. Eesti üks legendaarsem kunstnik Okas suri tänavu 30. aprillil.

Loe pikemalt www.laanlane.ee
http://laanlane.ee/article/haapsalu-võib-saada-evald-okase-nimelise-bussipeatuse

Kapa stuudiumi kevadsemestri viimane loeng räägib ilust

Pühapäeval, 8. mail kell 15 algab Tohisoo mõisas Kohilas akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ kevadsemestri viimane loeng. Auditooriumi ette astub kunstiteadlane, Tallinna ülikooli dotsent Heie Treier, kelle loengu teema on “Esteetika. Poliitika. Ilu“

Lektori enda sõnul on tegu pigem mõtisklusega ilu ja esteetika üle: ilu universaalsus ja kontekstuaalsus, ilu kui manipuleerimise vahend. Mille või kelle teenistuses ilu õigupoolest on? „Püüame koos auditooriumiga õppida läbi nägema ilu teemadega seotud manipulatsioone meie igapäevaelus ja kunstis,“ tutvustas lektor stuudiumis toimuvat.

Praegu lisaks õppejõu tööle ka toimetaja ametit pidav Heie Treier kaitses 2004. aastal doktoriväitekirja, mis käsitles kohalikku modernsust kunstis. Ta on seotud projektiga, mis uurib kultuurilise paradigma muutusi sekundaarse moderniseerumise tingimustes. Projekti käigus analüüsitakse muutusi, mis toimuvad kultuurikeskkonnas kiire ‘ülalt’ juhitud moderniseerumisprotsessi tingimustes. (allikas: Eesti teadusportaal)

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut saab kohvilauas lektoriga vabamas meeleolus mõtteid vahetada.

Kapa stuudiumis on eelmise kahe aasta jooksul esinenud vägapalju tuntud ja tunnustatud teadlasi ning oma ala asjatundjaid: prof Marju Lauristin, akadeemikud Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas ja Tarmo Soomere; demograaf prof Kalev Katus, rakubioloog prof Toivo Maimets, prof Hardo
Aasmäe, meediaeksperdid Tiit Hennoste ja Raul Rebane, õigusteadlane Varro Vooglaid, innovatsiooniaasta eestvedaja Urmas Kõiv, kirjanikud Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste, bioloog Toomas Trapido, transpersonaalse psühholoogia ja valuuta ekspert Alar Tamming ning Eesti Panga asepresident Märten Ross, prof Voldemar Kolga, Peeter Volkonski, prof Raivo Vilu, Fred
Jüssi, prof Talis Bachmann, akadeemik Jaan Ross jpt.

Info: Eeva Kumberg, tel 5663 7037 või Reet Aro, tel 5818 8568.

Eeva Kumberg

Koolide istutuspäeval istutati 9000 puud

Eile riigimetsas toimunud üleriigilisel istutuspäeval osalenud enam kui 120 õpilast istutas kahele hektarile 9000 uut mändi.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Foto: Irina Mägi

Kihelkonna vallas Üru-Pidula ja Karujärve-Kärla teeristis toimunud istutuspäeval osalesid Aste põhikooli, Kallemäe kooli, Leisi keskkooli ja Kuressaare põhikooli 6.–9. klasside õpilased.

Metsaülem Marko Trave ütles, et osavõtt oleks võinud olla veidi aktiivsem, aga lapsi oli siiski piisavalt, et nad ühele langile ära mahutada. “Aga koolilapsed käivad puid istutamas ka väljaspool kampaaniaid, nii et oleme nende aktiivsusega üldiselt rahul,” märkis Trave.

Riigimetsas toimunud suurel koolide istutuspäeval osales üle Eesti 4500 õpilast 110 erinevast koolist. 70 hektaril pandi kasvama üle 200 000 taime ja istutuskohti oli igas maakonnas.

Teisipäeval istutasid Kuressaare gümnaasiumi 11.c klassi õpilased keskkonnaameti kutsel Järise külas Mustjala vallas riigimetsa puid, hoolimata kergest vihmast ja lörtsist.

Istutajaid oli kokku 14 paari ning maha pandi 3520 väikest mändi. Istutamine, mis leidis aset igas Eesti maakonnas, toimus rahvusvahelise metsa-aasta raames ning sai rahastust keskkonnainvesteeringute keskuselt.

Alver Kivi, Meie Maa

Tuhanded eestimaalased osalevad täna ühisel talgupäeval

Täna toimub Teeme Ära talgupäev, mille raames korraldatakse üle Eesti kokku 968 talgut. Varahommikuse seisuga võtab talgupäevast osa 13 564 registreerunud talgulist. Täna tuleb ilus päikseline kevadpäev ja talgupäeva korraldusmeeskond kutsub üles kõiki inimesi kodust välja tulema, et kodukandi või kogukonna heaks midagi ühiselt ära teha.

Tänavuse talgupäeva aktiivseimaks maakonnaks on Harjumaa koos Tallinnaga, kuhu plaanitud 203 talgule on end kirja pannud ligi 3200 inimest. Pärnumaal on registreerunud 1500 talgulist. Ligi 1000 inimest osaleb talgutel Saaremaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal ja Viljandimaal, ligi 800 inimest on end talgutele kirja pannud Tartumaal, Raplamaa, Jõgevamaal ja Ida-Virumaal. Kolm talgut toimub ka väljaspool Eesti piire: Ahvenamaal, Petserimaal ja Hispaanias Valencias.

Esimesed talgulised alustavad tööd kell 9, enamik talguid algab kell 10 või kell 11, mõned talgud peetakse pärastlõunal või õhtupoolikul. Talgutel osaleb ka mitmeid ühiskonnategelasi, teiste seas vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, Riigikogu esimees Ene Ergma, USA suursaadik Eestis koos abikaasaga jt. Loe edasi: Tuhanded eestimaalased osalevad täna ühisel talgupäeval

Teemi Är’ raames on Sänna kultuurimõisas
permakultuuri õpituba

Sänna kultuurimõisa Teemi Är’ talgutel koristatakse lagunenud kuurid ja lõigatakse saadav puitmaterjal küttepuuks. Samal päeval on plaanis permakultuuri õpituba ning permakultuuri kasvuhoone ja kasvulavade ehitamine.

Kell 10 laupäeval  algavatele talgutele tuleks kaasa võtta võimaluse korral mootorsaag, kindad, tööriistad, töösaapad ja piknikukorv. Talgulistele pakutakse teed, talgusuppi ja võimalust kümblustünnis lõõgastuda. Talgule saab registreeruda siin: http://talgud.teemeara.ee/events/saenna

Eelmisel aastal alustati Sänna kultuurimõisa juures permakultuuri aia loomisega. Sai tegeletud permakultuuri põhielementidega: kasvuhoone ja juurvilja- ning ürdiaia loomisega. Sel aastal jätkatakse alustatut ja soovitakse arendada permakultuuri süsteemi laiemalt. Sestap kutsuvad Sänna “mõisnikud” osalema erinevates õpitubades kogu suve jooksul kuni oktoobrini välja.

Esimene tänavune õpituba toimubki laupäeval, 7. mail ning teine pühapäeval, 8. mail kell 10. Kaasa võiks võtta vana kasutu klaasi. Kõik on kutsutud ja oodatud, et koos teha, ideid jagada ja mõnusalt aega veeta. Mõisa poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök. Projekti juhib Sänna kultuurimõisas elav lätlanna Ieva Dubanevica. Projekti toetab AEF Noortefond.

Info (varsti tuleb rohkem): http://permakultuur.wordpress.lv/

Mis on permakultuur? See on igaühe ökoloogiline võimalus, radikaalne lähenemine toidu tootmisele, energiamajandusele, vee kasutamisele, saastamisele, hõlmates metsa- ja põlluökosüsteemide kujundamist, maastikuarhitektuuri, öko-aiandust ja ehitusarhitektuuri. Kasutatakse tehnoloogiaid, mis annavad kõrget tulu madala sisendenergiaga, saavutades mitmekesise ja püsiva ressursi. Permakultuuri kujundamise põhimõtted on rakendatavad nii linna- kui ka maaelanikele. Permakultuur on kunst ja teadus ühes, mis rakendab loodusseadusi kujunduses ja konstruktsioonides. Kasutades neid seadusi, saavutatakse jätkusuutlik elamissüsteem.

Täna algavate kaevetöödega saab Kohilas nähtavaks sajandi suurim investeering

Täna, 4.mail, kui 3500 elanikuga Kohila alevis kaevatakse esimesed kopatäied kraave kanalisatsioonitrassi paigaldamiseks, saab reaalselt nähtavaks ligi kolm aastat ette valmistatud suurinvesteering Kohila keskse vee- ja kanalisatsioonivõrgu ehitamiseks ja renoveerimiseks. Tööde
lõpptähtaeg on 2012 aasta novembris.

13,8 miljonit eurot (216 miljonit krooni ) maksev investeering saab teoks tänu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusele, millest kaetakse enam kui 81 protsenti vajaminevast summast. Ülejäänud osa (19 protsenti) finantseeritakse Kohila valla ja OÜ Kohila Maja rahalistest vahenditest. Ehitusprojektide teaostaja Kohila alevis on AS Nordecon ja Ülejõe piirkonnas OÜ Santeh Ehituse.

Vallavanema kohusetäitaja Argo Luige sõnul on projektiga tegeletud „kogu aeg“ ehk kuni selle ajani, mil avanesid reaalsed kaasrahastamise võimalused. “Arvestades raskendavaid olusid on Kohila ELi meetmes «Veemajanduse infrastruktuuri arendamine» 2007-2013 ette nähtud ettevalmistavate töödega hästi toime tulnud. Taotlesime samast tõukefondist vahendeid ka Aespa-Vilivere piirkonna vee- ja kanalisatsiooni ehituseks, kuid kahjuks saime negatiivse otsuse, mistõttu lükkub selle projekti teostamine tulevikku.“

Luik lisas: “Loomulikult kaasnevad kaevetöödega paratamatult ebamugavused nii jalakäijatele kui ka sõidukitele. Püüame planeerida tööde järjekorra nii, et inimesed saaksid pidevat infot kaevetööde graafiku kohta ja maksimaalne võimalik ligipääs oleks tagatud igasse piirkonda.“ Loe edasi: Täna algavate kaevetöödega saab Kohilas nähtavaks sajandi suurim investeering

Vudila mängumaa kutsub lastekodulapsed külla

24. mail uut hooaega alustav Vudila mängumaa on saatnud kutsed kõikide Eesti lastekodude lastele, et kutsuda neid tasuta külla.

Tabivere vallas Kaiaveres asuvale kogu pere mängumaale Vudila lisatakse  tänavu atraktiivsust ja hubasust  mitmete uute rajatistega, mis pakuvad veelgi vahvamaid vaba aja veetmise võimalusi erineva põlvkonna külastajatele.

OÜ Vudila Mängumaa üks omanikest Kajar Lember (fotol) märkis, et uus hooaeg algab Vudilas 24 mail. „Oleme saatnud sooduspakkumised lasteaedadele ja koolidele. Kõikide Eesti lastekodude lapsed kutsume aga külla tasuta.  Nii püüame ettevõtlusega tegelemise kõrval arendada ka sotsiaalset tegevust ning muudame tervisliku ja huvitava vaba aja veetmise võimalikult kättesaadavaks nendele, kes seda väga vajavad, kuid kellel endil võimalusi napib,“ ütles ta.

Lemberi sõnul rajatakse hiljemalt juunis  Vudila mängumaale väikestele lastele mõeldud seiklusrada, kus on uued võimalused turnimiseks. Juurde tuleb ka üks maabatuut ja torusaun, et jahedamatel ilmadel sooja saada. Lisaks on muretsetud ka  paar uut vesijalgratast ning mõned mänguautomaadid, mistõttu avatakse ka esmakordselt Vudila mängude maja, kus leidub ahvatlevaid võimalusi ka teravaid elamusi otsivatele pereisadele.

„Arvestades silmapaistvalt suurt kehakinnitajate ja janukustutajate arvu avame lisaks senisele „Vuti  bistroole“ ja grillmajale ka uue toitlustuskoha, kus saadaval lisaks jookidele ja jäätisele ka kergemad suupisted.” Loe edasi: Vudila mängumaa kutsub lastekodulapsed külla

Täna jagatakse Antslas Lõuna-Ameerika reisimuljeid

Täna, 3. mail kell 19-21.30 toimub Antsla kultuuri- ja spordikeskuses Lõuna-Ameerika reisimuljete õhtu.

Viis Lõuna-Eesti meest muljetavad ning näitavad pilte ja videosid enam kui 900 km pikkusest teekonnast ratastel Atlandi ookeani rannikult Vaikse ookeanini. Lisaks infot teistest teekonnal olnud kohtadest: Buenos-Aires, Santiago, Rio de Janeiro, Valdese ps,Chiloe saar, Chaiteni “tuhalinn” jne.
Kohal kohvik: soolased ja magusad suupisted ning kohv ja tee.

Täämbäne Uma Leht kirotas

Täämbäne Uma Leht kirotas tuust, kuis üts ettevõtlik kobras tekk Lüllemäe-lähküdse maakodo sanna hindäle elämise, pesä ehit’ aho ala ja aho topsõ puhtas jüredü roovikit täüs nigu olnu täl plaan ahjo kütmä naada.

Uma Leht om iks inne imäpäivä mõnõ tunnõdu mehe imäga tsipa juttu ajanu. Seo aasta kõnõlõs kunstnik Navitroll’a imä Troll’a Liivi nii hindäst ku hindä viiest tegosast latsõst.

Saarõ Evar kirotas, kuis käü vällämaalt pruugitu kombaini tuuminõ ja mändsit häti tuu man ette või tulla.

Ruitlanõ om Võõpsoh tagasi ja võrdlõs pääliina pääd Räpinä pääga.

Uuring: suur hulk välismaale tudeerima asunuid
Eestisse ei naaseks

Eesti noori peibutab õppimiskohana USA. Foto: absoluttravel.eu

Dream Foundation Eesti poolt vahemikus oktoober 2010 kuni märts 2011 läbi viidud välismaal õppimise teemalise küsitluse tulemused kaardistavad 1216 gümnaasiumi astme ja kutsekooli
õpilase arvamuse.

Välismaise kõrghariduse vastu tuntakse väga suurt huvi.

„Eesti noored on välismaal õppimisesse väga positiivselt meelestatud,“ sõnas Dream Foundation Eesti esindaja Katriin Visamaa ning lisas, et tänu võimalusele maailma avastama minna, on ka noorte ambitsioonid tuleviku suhtes tunduvalt suuremad, kui olid need aastaid tagasi.

Uuringu tulemusena soovivad üle 60 protsendi vastanutest jätkata oma haridusteed välisülikoolis, vaid 10 protsenti on kindel, et just Eesti kõrgharidusmaastik pakub neile seda, mida nad ootavad.

„Suure huvi ja soovi kõrvalt on palju nii väliseid kui ka sisemisi tegureid, mis mõjutavad lõppotsust
välismaale õppima mineku suhtes,“ ütles Visamaa. Kõige suuremaks takistuseks peavad 61 protsenti vastanutest õpingutele rahastusvõimaluste leidmist ning 46 protsenti võõras keeles õppimist ja suhtlemist. Võõras kultuuris kohanemine, sobiva ülikooli/eriala leidmine ja võõrsil koduigatsuse tekkimine noori eriti ei mõjuta. Visamaa sõnul võib sellest järeldada, et Eesti noored on seiklushimulised ja avatud uutele väljakutsetele. Loe edasi: Uuring: suur hulk välismaale tudeerima asunuid
Eestisse ei naaseks

Tulekul on Viljandimaa kodanikeühenduste mess

Mai keskel toimub esmakordselt Viljandimaa kodanikeühenduste mess, kus saab tutvuda ühenduste tegevustega ja leida häid koostööpartnereid.

Messi eesmärgiks on luua kodanikuühiskonna arenguks hea keskkond, anda teada kodanikeühenduste tegevustest ja olulisest rollist, suurendada organisatsioonide vahelist koostööd ning tutvustada organisatsioonide tegemisi avaliku ja erasektori partneritele.

Messil osaleb üle 20 ühenduse, kes tutvustavad oma organisatsioone, tegevusi, tooteid ja teenuseid. Kodanikualgatusena tehakse väga huvitavaid ja omanäolisi asju. Neist võimalustest teadlik olles saame üheskoos piirkonda arendada ja väärtusi luua.

Tulge messile 17. mail kella 11-14 Viljandisse Vabaduse plats 6 II korruse saali ja tutvuge ühendustega ning leiate endale häid koostööpartnereid!

Rohkem infot leiad siit http://www.viljandimaa.ee/arenduskeskus/?op=body&id=268

Kristi Lõhmus, Viljandimaa Arendukseskus, tel 4330 446, e-post kristi@viljandimaa.ee.

Rahvusvaheline tippkonverents toob Eestisse kodanikuühiskonna uuringute isa

Euroopa vabatahtlike keskuse sümpoosion „Vabatahtliku tegevuse tulevik: põhimõtted, trendid, visioonid“, mis toimub 4.-6. mail Sokos Hotel Virus, toob Tallinnasse kokku vabatahtliku tegevuse edendajaid kogu maailmast. Konverentsil esineb ka kõikjal maailmas kodanikuühiskonna uuringutega tuntust kogunud Lester Salamon (fotol) Johns Hopkinsi ülikoolist.

Sümpoosion leiab aset tänavuse Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta raames ning püüab leida vastust küsimusele, kuhu on vabatahtlik tegevus jõudnud ja kuidas edasi minna.

Rahvusvahelise sümpoosioni projektijuht Kristel Varm Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusest (VTA) leiab, et tegemist on aasta ühe oluliseima üritusega.

„Tagasihoidlik ei taha siin olla, leian, et on tõesti tegemist tippsündmusega,“ ütes Varm. „Kas te mäletate millal viimati tuli Eestisse kokku nii palju vabatahtlikkuse valdkonna praktikuid ja tippteoreetikuid?“ rõhutas ta sündmuse erakordsust.

Konverentsil teevad ettekandeid ning juhivad praktilisi töötubasid ning debatte spetsialistid mitmetest Euroopa riikidest, aga ka Kanadast ja USAst.

Üheks peaesinejaks on Lester M. Salamon USA Johns Hopkinsi ülikoolist, kelle suu läbi on kõlanud olulised kodanikuühiskonda puudutavad argumendid, mis on seljatanud riigipeasid kümnetes riikides. Salamon on muuhulgas vastanud küsimustele, millist väärtust MTÜd ja sotsiaalsed ettevõtted ühiskonnas loovad ning mida teha, et nad oma olemasolu veenvamalt tõestada saaksid.

Sümpoosionil osaleb ligi 150 vabaühenduste esindajat, aga ka inimesi avalikust ja ettevõtlussektorist üle kogu Euroopa. Eestist on üritusele registreerunud näiteks sihtasutus Archimedes ja Eesti Noorsootöö Keskus.

Ürituse korraldajateks on Euroopa Vabatahtlike Keskus (www.cev.be) ning Eesti Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus (www.vabatahtlikud.ee).

Euroopa vabatahtlike keskus (CEV) on üleeuroopaline vabatahtlike keskuste ja arendusasutuste võrgustik, mis ulatub kohalikul tasemel 17 000 ühenduseni. CEVi tegevust toetab Euroopa Komisjon programmi Euroopa kodanikele raames.

Grete Kõrgesaar, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, grete.korgesaar@gmail.com, tel 5648 9202.

Kubja järve äärde valmib keskkonnaalane teemapark

Võru Kubja järve ääres alustati möödunud nädalal ehitustöödega ning rannaala saab suplushooaja alguseks uue väljanägemise.

Tööde käigus arendatakse välja Kubja järve kaldaalal veekogu käsitlev teemapark, mis annab
mitmekülgset teavet vee elukeskkonnast ning sellega seotud looduskaitseteemast üldisemalt. Samuti vahetatakse välja suplusakvatooriumi laudis.

Teemapargi kontseptsioon on sõnastik. Piirdepostidele paigaldatakse infoalused, kus on ABC
järve iseloomustavatest sõnadest. Kaldaalale paigaldatakse infostend, mis tutvustab Kubja järve
Natura 2000 hoiualana, tiigilendlast ning seda, kuidas järve hea keskkonnaseisund ja ümbruskond
seda ohustatud liiki mõjutavad. Laudise ühele osale freesitakse maailma, Euroopa, Eesti ja Võrumaa
suurimad järved ning Kubja järv mõõtkavalises proportsioonis.

Projekt saab teoks Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel. Töid teostab OÜ Vivocard Plus .

Marianne Mett