Tartu ülikooli Eesti ja soomeugri keeleteaduse magistrant Andres Karjus kirjutab magistritööd suunalistest ruumigrammidest
Läänemere keeltes ja tegeleb praegu materjali kogumisega veebiküsimustike kaudu, kus tuleb hinnata vastavate sõnade sobivust kümne pildiga. Karjus sai valmis küsimustiku võru variandi ja kutsub nüüd võru keele kõnelejaid seda täitma!
Küsimustik asub siin:
http://kwiksurveys.com?u=voro
Täna jagasid Kohila vallajuhid rahvale tänu ja tunnustust kogukonna ja kogu ühiskonna heaks tehtu eest.
Autasude üleandmistseremoonial pälvis valla kõrgeima autasu – Kohila teenetemärgi – teenekas tekstiilikunstnik, põline Kohila elanik Ehalill Halliste, kelle vaibakunsti on kinkinud president Lennart Meri oma riigivisiitidel. Mitmete välisriikide saatkonnad on valinud Ehalille soojad vaibad oma ruume kaunistama. Kõige rohkem on Ehalill Halliste loomingust osa saanud Kohila ja Raplamaa, kelle esindusruumide heaks on ta põiminud kümneid gobelääne. Möödunud aasta Eesti tekstiilikunstnike aastanäitusel oli Ehalill Halliste esindatud võimsa etnostiilis triptühhoniga “Läte”.
Kohila valla vapimärgiga autasustatati kergejõustikuvõistluste Big kuldliiga peakorraldajat, paljude esinduslike spordivõistluste vedajat Mati Lilliallikut. Kohilas on toimunud viis suvist Bigi kuldliiga etappi, 2009. aastal heitis Gerd Kanter heitis just Kohilas oma hooaja tipptulemuse: 71,64 meetrit.Tänu Bigi kergejõustikuvõistlustele on Kohila kogunud tuntust üle maailma ja saanud häid kogemusi tippvõistluste korraldamiseks.
Elutöö preemia sai Tiit Metsallik, kes 40 aastat on muu töö kõrvalt Kohila valla kinomehaaniku ametit pidanud.
Elu edendaja preemia kuulub Hageri rahvamaja juhatajale Maria Saarnale, kelle eestvedamisel on ehitatud mänguväljakuid, algatatud beebikool ja noortele mõeldud kursusi, mõeldud haigetele ja eakatele vaba aja veetmise võimaluste parandamisele vallas.
Parima ühenduse preemia teenis sihtasutus Hageri Lmbertuse kirik, kelle eestvõttel koguti heategevuslike kampaaniate abil Hageri kiriku 160aastase oreli restaureerimiseks veidi üle 40 000 euro ehk ligi 626 000 Eesti krooni. Perfektselt restaureeritud orel taasõnnistati möödunud sügisel.
Kuldaväärt koolmeistri aunimetus kuulub sel aastal lasteia Sipsik noorele juhile Kristina Mägile, kelle käe all on väikesest laste päevahoiust kasvanud välja Raplamaa üks suurim ja paremini toimiv lasteaed.
Eestimaa looduse fondil on suur rõõm trummide põrinal välja hõigata selle aasta esimesed talgud:
Varakevadine loodus- ja talgulaager Palupõhjas 16.-18. märtsil.
Uuritakse, milline on Palupõhja küla natuke enne seda, kui suurvesi ta oma piiramisrõngasse haarab ning milliseid saladusi peidavad endas siinsed metsad. Talgutöid tehakse Palupõhja looduskooli hüvanguks. Tegemist vajavaid töid jagub igale eale. Talgud kestavad reede õhtust pühapäeva lõunani.
Talgujuhid: Indrek Kuuben ja ettearvamatu ilmataat
Kohti grupis: 15
Lähem info ja registreerumine: http://www.talgud.ee/talgud/2012/palupohja-1
Elva linna teenetemärgi pälvis kauaaegne linnasekretär Maia Kukk. Kultuuripreemia Elva täht pälvivad Elva gümnaasiumi sotsiaaltöötaja ja harrastusnäitleja Aire Pajur ning Elva võrkpallitreener Enn Kangur. Elva aukodaniku tiitlit sel aastal välja ei antud.
Maia Kukk on olnud palju aastaid Elva linnavalitsuse jurist, linnasekretär ja andnud suure panuse Elva naisseltsi tegevustele ning
nõustanud mitmeid piirkonna mittetulundusühinguid.
Elva gümnaasiumi sotsiaaltöötaja Aire Pajur on viimasel ajal näitlejatöö, kirjutamise ja lavastamisega silma paistnud ning mitmeid auhindu pälvinud. Tuntum on tema enda kirjutatud mononäidend “Halb ema?”.
Enn Kangur on pikki aastaid Elvas ja Elva ümbruses võrkpallitreenerina töötanud ja suuri saavutusi kogunud. Ta on panustanud spordielu edendamisse, juhendades ja õpetades nii noori kui täisealisi.
Elva teenetemärk ja kultuuripreemia Elva täht antakse üle 24. veebruaril Eesti vabariigi aastapäevale pühendatud kontsert-aktusel Elva gümnaasiumi aulas.
Minevä nätäl saiva’ tiidmiisivõigõlusõl „Ütski tark ei sata’ taivast” selges kõgõ parõmba’ võro keele tundja’. Võitja’ omma’ Risto Kööts Võro Kreutzwaldi kooli 11. klassist ja Laura Eiche sama kooli 8. klassist.
Tiidmiisivõigõlusõlõ (olümpiaadilõ) kutsuti novvembrin veebiviktoriinil „Ütski tark ei sata’ taivast” kõgõ suurõmba’ punktisumma’ saanu’ opilasõ’. 11. klassist saiva’ kutsõ 20 ja 8. klassist 25 nuurt.
Olümpiaadilõ tull’ mõõtu võtma 11. klassist 14 ja 8. klassist 20 opilast. Vanõmba vannusõrühmä võitja Risto Kööts sai 55,5 punkti 74 saiaolõvast ja noorõmba astmõ võitja Laura Eiche 61 punkti 77st.
Edimedse kolmõ hulgan olli’ vanõmban vannusõrühmän viil Lauri Kasak (Võro Kreutzwaldi gümnaasium) 52 punktiga ja Sander Erik (Vahtsõliina gümnaasium) 51 punktiga. Noorõmbidõ siän sai tõsõ kotussõ Elis Tiivoja (Rõugõ põhikuul) 57 punktiga ja kolmanda kotussõ Kristiina Kiidma (Vahtsõliina gümnaasium) 54 punktiga.
Tiidmiisivõigõlusõl oll’ nigu varrambagi keeleülesandit (tull’ tõlki võro keelest eesti kiilde ja vastapiten). Viil pututiva’ olümpiaadiküsümüse’ Rõugõ kihlkunda ja kiränik Kauksi Üllet, kinkal om timahavva 50. hällüpäiv.
Muu hulgan küsüti, midä piässi tegemä, et võro kiil alalõ jäässi. Nii põhikooliopilasõ’ ku ka gümnasisti’ löüdse’, et võro keele oppust pidänü koolin inämb olõma ku parhilla. Kõrrati ka tuud vanna tiidmist, et kiil ei häö’, ku taad pruuki’. Arvati, et võro kiilt om kõgõ parõmb oppi umilt vanavanõmbilt. „A kinkal naid ei olõ’, võisi’ esi’ arvutist otsi ja uuri võro keele kotsilõ,” kirot näütüses 11. klassi arvõstusõn tõsõ kotussõ saanu Lauri Kasak Võro Kreutzwaldi gümnaasiumist. Nimmati viil võro keelen lugõmisõ, niisamatõ võrokiilside saatidõ kullõmisõ-kaemisõ tähtsüst jm.
Viktoriini „Ütski tark ei sata’ taivast” kõrraldas Võro Instituut 2001. ja võro keele olümpiaati 2008. aastast.
Kabuna Kaile
11. märtsil kell 11 algab Türi kultuurimajas vana maamaja päev.
Päeva korraldavad Eesti vabaõhumuuseum, Paide SRIK ja SRIKi Türi teabetuba.
Osalemine tasuta.
Info ja registreerimine tel: 5150 066, e-post: paide@srik.ee
Teisipäeval kuulutatakse Rakvere Eesti metsapealinnaks. Päev algab metsateemalise lumelinna ehitamisega Vallimäel kell 11.
Lumelinn on pühendatud Rakvere metsapealinna tiitlile ning lumelinn ehitatakse teemal „mets”.
Lumelinna ehitamisest on oodatud osa võtma kõik huvilised. Vajalikud tarvikud lumelinna ehitamiseks palutakse igal võistkonnal vastavalt oma vajadustele ise varuda. Korraldajad varustavad lumelinna ehitajad vee ning ämbritega. Valmis lumelinn pritsitakse veega üle päästeameti poolt.
Lumelinna ehitamiseks saab võistkondi registreerida Rakvere linna kodulehel www.rakvere.ee ja Facebookis Rakvere linna sündmuse „Rakvere metsapealinn 2012 – lumelinn „mets”” all. Registreerimiseks tuleb täita vorm aadressil www.rakvere.ee või kirjutada sündmuse seinale grupi nimi, liikmete nimed, grupi suurus ja idee lühikirjeldus.
Lisainfo lumelinna ehitamise kohta saab meiliaadressilt rank@rakvere.ee ja telefonilt +372 32 41 755; 511 7068 (Helen Heinsalu).
Tänavu möödub 65 aastat Rakvere õhtukeskkooli (töölisnoortekooli, praeguse täiskasvanute gümnaasiumi) asutamisest.
Seoses tähtpäevaga on kooli vilistlastelt oodatud mälestused ja meenutused aadressil: Elle Allikvee, Rakvere täiskasvanute gümnaasium, Rohuaia 12, Rakvere. Eriti oodatud on nende vilistlaste kirjutised, kes õppisid koolis 1950ndatel.
28. aprillil kell 14 tähistab Rakvere täiskasvanute gümnaasium aktusega Rakvere rahvamajas kooli 65. tegutsemisaastat. Juubeliaasta puhul annab kool välja vilistlaste kogumiku.
Kokkutuleku korraldamise toimkond
25. veebuaril voolitakse Vastseliina vallas Külaoru külas jää- ja lumekujusid. Üritus algab kell 10.
Ürituse eesmärgiks on talvel ühel päeval kokku saada ja valmistada jääst ning lumest skulptuure.
Korraldajate poolt on osavõtjatele valmis lõigatud tiigijääst jääkuubikud ja kokkulükatud lumekuhi. Pakutakse sooja suppi ja teed ning õhtul sauna.
Osalejatel kaasa võtta: tööriistad (selleks sobivad näiteks saag, kirves, peitel, puur jne), soojad riided, vahetusriided, mitu paari villaseid sokke ja kindaid, õueküünlad.
Osavõtusoovist palutakse teatada: Hannes, tel 5282 143 või Kerttu, tel 5192 1051.
Urvaste külade seltsi sünnipäeva pidulik tähistamine toimub täna, 17. veebruaril kell 18 Urvaste seltsimajas.
Kavas:
* Meenutusi algusest
* Tantsuks mängib Henrik Hindrikus
* Suupistelaud ja tervitusjook
* Üles astuvad endised Urvalinnud koos Erma Kallassega
* Lastele Urvalinnu mänguring ja oma pidulaud
Kolmapäeval, 22. veebruaril tähistatakse Sindis Eesti Vabariigi 94. aastapäeva. Sellel aastal toimub Sindi seltsimajas pidulik kontsert-aktus, kus traditsiooniliselt kuulutatakse välja Sindi linna aasta inimene 2011.
15. veebruaril tegi põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) otsused loomakasvatusehitise investeeringutoetuse määramise kohta 49 ettevõtjale. Toetuste määramine aga jätkub.
Mullu septembris toimunud maaelu arengukava meetme 1.4.2 „Loomakasvatusehitise investeeringutoetus“ viienda taotlusvooru esialgne eelarve oli 12,46 mln eurot. Taotlusi laekus 123 summas 30,7 mln eurot. Arvestades toetussoovide rohkust ja ettevõtjate vajadusi suurendas põllumajandusminister 13. veebruaril taotlusvooru eelarvet veel 4 mln euro võrra.
„Lisaeelarve võimaldab toetusi määrata veel kuni paarikümnele abikõlblikule projektile. Täpne arv sõltub küsitud summade suurusest,“ ütles PRIA arengutoetuste menetlusbüroo juhataja Lauri Kolberg. „Teeme lisamääramised planeeritud tööde kõrvalt võimalikult kiiresti. Viimaste määramiste tähtaega pikendati maikuu keskpaigani, aga tahame otsused valmis saada tunduvalt varem.“
Loe edasi: Üle poolesaja loomakasvatusettevõtte saavad PRIAst investeeringutoetust
Trükist on tulnud Eesti akadeemilise ajakirjanduse seltsi aastaraamat 2010/2011.
Esmaspäeval, 27. veebruaril kell 16 toimub Tartus Lossi tn 36 auditooriumis nr 205 aastaraamatu esitlus. Kavas on tegijatepoolsed lühitutvustused ja analüütiline kommentaar Tiit Hennostelt.
Aastaraamatu sisust lähemalt vt: http://aki.ut.ee/webpage/id/10
Aastaraamatut hinnaga 7 eurot on võimalik osta esitlusel ja ka seltsi järgmistel ettekandekoosolekutel. Raamat tuleb müüki suurematesse raamatupoodidesse, kuid seda saab osta ka ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi kantseleist Katrin Lendokilt (Lossi 36-228).
Kõik huvilised on aastaraamatu esitlusele oodatud!
Peeter Vihalemm
Laupäeval, 25. veebruaril toimub Kallaste linnas Peipsiveere talvine tähtsündmus “Karakatitsa 2012″.
Esmakordselt on võimalus osaleda karakatitsa ja kaunilt restaureeritud soome kelgu oksjonil.
Toimub talvelaat, põnev kontserdiprogramm Kallaste kultuurimajas, pakutakse kuuma suppi ja on võimalus osaleda pannkoogi küpsetamise võistlusel! Õhtul 80ndate tantsuõhtu! Võta sõbrad kaasa toredat talvepäeva veetma Kallastele!
Kell 11 Talvelaada algus
Kell 11-12 karakatitsate kogunemine Sõpruse ristmikul
Kell 12 paraadi algus
Kell 12.15 Karakatitsa 2012 avamine
Pannkookide küpsetamise võistlus
Soomekelgu ja karakatitsa oksjon
12.30-14.30 kontsertprogramm
14.30 autasustamine
15.00 esineb Sergei Maasin
18.00 80ndate tantsuõhtu kutsekooli sööklas
Üritus on tasuta!
Üritust korraldab Kallaste linn.
Sellel suvel saab Käsmu meremuuseum 20aastaseks. Selle aja jooksul olen siin Eesti rahva maadel ellu viinud oma nägemuse meie merekultuuri tutvustavast muuseumist.
Käsmu meremuuseum koosneb kollektsioonist ja kodust ehk majast ja maast. Need on 20 aasta jooksul lahutamatult kokku kasvanud ja seda mitte üksnes minu, vaid ka paljude muuseumit külastanud inimeste arvates.
Saan sel aastal 70aastaseks. Loomulikult paneb selline iga mind muretsema, mis saab pärast mind. Minu kindel soov ja tahtmine oleks kinkida kollektsioon eesti rahvale. Olen seda arutanud kultuuriministeeriumi ja Eesti meremuuseumi esindajatega. Nüüd tahaks seda ka teiega arutada.
Minu soov oleks, et Käsmu meremuuseum jätkaks Eesti meremuuseumi osana siinsel mereäärsel maalapil, mis oleks ka tulevikus kõigile avatud.
Suunan oma pöördumise ka neile, kellest sõltub muuseumi tulevik ja edasine käekäik.
Aarne Vaik
Kirjutatud 2012. aasta talvel Käsmus. 09.02.2012
Vaata-kuula Ott Sandraku intervjuud Aarne Vaiguga siit.
Möödunud sügisel kodanikualgatuse korras Lääne-Virumaal käivitatud Kohaliku Info Keskus peab pisitasa laienemisplaane ning naudib sissesaadud hoogu ja lugejate kasvavat huvi.
Internetiaadressil www.kohalik.info leviv Kohaliku Info Keskus keskendub peamiselt Haljala, Kunda, Sõmeru ja Viru-Nigula piirkondlike uudiste ja ametlike teadete avaldamisele, kuid suurt rolli mängivad portaalis ka Eesti uudised, arvamused, sport ja kultuur.
Portaali käivitaja Kaido Veski sõnul on värske veebiajalehe eesmärgiks anda piirkondlikule informatsioonile uus mõõde ning olla lihtne, kvaliteetne ja sõbralik infoallikas.
“Me leiame hõlpsasti üles küll oma koduvalla või linna veebilehe ning saame sealt kätte suuremal või vähemal määral vajaliku informatsiooni, kuid pahatihti piirdubki see vaid oma vallaga,” sõnas Veski.
Naabrite tegemisi on tema sõnul hoolimata paljudest erinevatest võimalustest juba keerulisem jälgida. Aga siiski – miks?
“Aga miks mitte paigutada kaardile üks uus mätas, mille otsast ümbruskonnas toimuval silma peal hoida?”
Lehe tulevikuplaanide hulka kuulub ka soov anda oma pisike panus kogemuste ja ideede priilt levimisele – oma rubriigid on reserveeritud nii põnevatele ideedele kui ka väärt nõuannetele.
Loe edasi: Ranna-Viru kohalikud said info tarbeks oma portaali
Pühapäeval, 12. veebruaril kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sarja Kapa stuudium kevadsemester. Loenguga „Kuidas kasutavad teadmisi inimesed ja arvutid“ esineb akadeemik ja informaaatika
valdkonna visionäär Enn Tõugu.
Loenguteemat tutvustades ütles akadeemik, et Eesti ühiskonna sõltuvus internetist ja seal toimuvatest protsessidest ehk n-n küberruumist on suurem kui mistahes teisel riigil.
„Ei kodanikud ega ettevõtted saa Eestis tegutseda enam ilma interneti toeta: üle 98 protsendi kõigist pangaoperatsioonidest tehakse meil elektroonselt,” ütles Enn Tõugu. Interneti kaudu täidetakse enamik maksudeklaratsioone, kasutatakse avalikke teenuseid, saadakse infot, peetakse sidet, allkirjastatakse dokumente, osaletakse valimistel.“
Loengus püüab Enn Tõugu heita pilku tulevikku ja ära arvata, milliseks kujuneb inimese ja arvuti vahekord mõnekümne aasta pärast.
Enn Tõugu on teaduste akadeemia liige alates 1981. aastast, tema uurimistöö peasuunad on juhtimis- ja projekteerimissüsteemide tarkvara; programmide automaatne süntees; deklaratiivsed keeled; tehisintellekt jm. Alates
2000. aastast on Enn Tõugu Eesti kõrgema kommertskooli professor ja alates 2005. aastast Küberneetika Instituudi juhtivteadur.
Loeng on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.
Tänasest avatakse registreerimine metsanduslikule viktoriinile “Noored Euroopa metsades”, mille eesmärgiks on suurendada õpilaste teadmisi Euroopa metsadest, metsandusest ja looduskaitsest.
Teist aastat toimuv kahest voorust koosnev võistlus viiakse ka sel aastal läbi 11s Euroopa riigis. Kui 2010. ja 2011. aastal oli osalejaid üle 9000, siis sel aastal loodetakse 10 000 piir ületada. Osalema oodatakse 13-19aastaseid õpilasi kahe- või kolmeliikmelistes võistkondades. Õppematerjalid tutvustavad noortele 19 Euroopa riigi metsakorraldust, ökosüsteeme, peamisi liike, jahindust ja looduskaitse olemust.
Võistlus toimub kahes voorus. Eesti voorus saavad osaleda kõik koolid, kes registreerivad võistkonnad hiljemalt 23. märtsiks metsainfo.ee kodulehel. Võistkondade arv kooli kohta ei ole piiratud. 50 küsimusest koosnev viktoriin toimub 4. aprillil. Eesti voorus parima tulemuse saanud võistkond pääseb “Noored Euroopa metsades” finaali, kus osalevad kokku 11 riigi noored. Võistluse võitja selgitatakse välja viktoriini ja oma riigi metsandust tutvustava ettekande alusel. Rahvusvaheline finaal toimub 26. – 27. septembrini Sagadis.
Info, õppematerjalid, registreerimislehe ja täpsemad reeglid leiate siit<http://www.metsainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1304&Itemid=232>.
Lisainfo: Kristi Teppo, Eesti Metsaseltsi “Noored Euroopa metsades” projektijuht, e-post: kristi.teppo@metsaselts.ee
Eesti põllumajandusmuuseum kutsub Nõukogude ajal maakinosid külastanud inimesi kirja panema oma mälestusi maakinovõrgu tegevuse kohta.
Küsimused on mõeldud kirjutamisel pidepunktideks, oodatud on ka vabas vormis kirjutised. Võimalikud on ka intervjuud.
Oodatud on ka fotod, kinopiletid, plakatid jne.
Vastused palutakse saata hiljemalt 1. septembriks 2012. a. aadressil Eesti Põllumajandusmuuseum, Pargi 4, Ülenurme vald, 61714 Tartumaa või kaarel.vissel@epm.ee .
Kogumise tulemused tehakse teatavaks 22. novembril, kui Eesti põllumajandusmuuseumis toimub maakinoõhtu, kuhu
kõik on oodatud. Esitatakse filmiprogramm Nõukogude põllumajandusteemalistest filmidest ja avatakse näitus. Linastub film „Ideaalmaastik” (1981).
Eesti-Vene põllumajandusalane konsultatiivrühm on sel nädalal visiidil Moskvas, et seada sihte koostööks kaubanduse ja teaduse-arenduse alal.
“Kootöögrupi kohtumise peamine eesmärk on asjalike töiste sidemete tugevdamine mõlemale poolele huvi pakkuvates valdkondades,” ütles Eesti delegatsiooni juht Ruve Šank.
Šanki sõnul lepiti kohtumistel Vene Föderatsiooni põllumajandusministeeriumi ametnikega kokku jätkata head koostööd veterinaar-, fütosanitaar- ja toidukontrolli valdkonnas. Arutluse all oli ka koostöö arendamine taimekasvatuse, tõuaretuse ja piima tootearenduse vallas. „Muuhulgas lubas Venemaa toetada Eesti initsiatiivi kogu Euroopat hõlmava rukkiprojekti arendamisel. Eesti pool tegi omakorda ettepaneku korraldada kahepoolne ühistegevust käsitlev seminar Eestis,” selgitas Šank.
Lisaks kohtumistele Vene Föderatsiooni põllumajandusministeeriumi ametnikega külastatakse tõuaretuse ja loomakasvatuse näitust AgroFerma 2012.
Eesti ja Venemaa põllumajandusministrid allkirjastasid eelmisel aastal ühisavalduse, mille tulemusena moodustati riikide vahel konsultatiivrühm, kes koordineerib vastastikku kasulikku koostööd ja aitab kaasa majandus-, kaubandus- ja teaduslik-tehniliste sidemete aktiviseerimisele põllumajanduse ja toiduainetetööstuse vallas. Antud visiidi puhul on tegemist esimese pooltevahelise töökohtumisega.
Eesti konsultatiivrühma kuuluvad lisaks Ruve Šankile põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja asetäitja Ene Maadvere, välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna peaspetsialist Galina Jevgrafova, Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel ning Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse liige Peeter Padrik.
Järgmine konsultatiivrühma kohtumine toimub oktoobris Eestis ja sinna on plaanis kaasata ka tootjaorganisatsioonide esindajaid.
9.-11. märtsil 2012 toimub unistamise laager.
“Hiljuti ise laagris unistamas käinuna sain laagritega pihta hakkamise soovile indu ja jõudu juurde,” kirjutab Ingrid Vooglaid oma blogis Kodutee. “Otsustasin, et kaua võib midagi edasi lükata ja oodata, vaja on ette võtta ja ära teha. Laagrite korraldamine on üks osa minu suurest unistusest. Seeläbi aitan kaasa ka Sinu unistuste täitumisele. Unistamise laagris anname koos oma unistuste täitumisele hoogsa tõuke. Laager toimub talus, tõenäoliselt Võrumaal.”
Lähemalt loe laagrist ja selle päevakavast siit.
Alates 10. veebruarist on Narva muuseumi kunstigaleriis avatud näitus „Vahvad vanamemmed“.
Tuhanded naised on end ära tundnud Inge Lööki toredatel postkaartidel, mis ülistavad naistevahelist igavest sõprust. Vanad naised postkaartidel naudivad praegust hetke ja elavad võib-olla isegi veidi hulljulgelt, sest elu ei lähe nagunii plaani järgi. Vahvate vanamemmede elus on kaks päeva, mille pärast pole vaja muret tunda – eilne ja homne.
Soome graafikut Inge Lööki on nime põhjal tihti eestlaseks või taanlaseks peetud. Tegelikult on see juba lapsena valitud kunstnikunimi, millega Inge väljendas oma suhtumist sibulasse. ”Ingen lök” tähendab rootsi keeles ”ainult mitte sibulat”.
Inge ise elab just nii nagu õpetab. Tema joonistused on pildikesed tema enda elust. Talvel võib teda näha koos sõbrannaga tõukekelguga mööda merejääd kihutamas või tundide kaupa tagumiku peal mäest alla laskmas. Suvel süüakse suhkruvatti või juuakse puu otsas klaasike veini. Hea, kui pähe tuleb midagi ootamatut, mis lubab nautida hetke.
Vanamemmedel on seljataga pikk elutee. Nüüd on nendele rännakutele lisandunud näitusereis Eestisse. Näituse pealkiri ”Vahvad vanamemmed” on tabav nii eesti kui soome keeles, milles ”vahva” tähendab tugevat. Vanamemmede mõttemaailma on kirja pannud Pirjo Laakso.
Näituse koostajad: Inge Löök, Pirjo Laakso, Soome Instituut.
Näitus jääb avatuks 31. märtsini.
Elina Allas,
kylauudis.ee
Pole küsimustki – tänase päeva peateemaks on krõbe külm. Hommikul ärgates sain esimese infona teada, kui palju külmakraade õues on. Ilm.ee näitas, et selleks ajaks oli Võrus temperatuur tõusnud juba –29 kraadi peale. Facebook on täis teateid, kui palju kusagil Eesti otsas hommikul termomeeter näitas ja milliseid ebamugavusi külm endaga kaasa on toonud.
Sellest, et täna tuleb ilmselt kõige külmem päev sellel talvel, sain ma juba öösel aru. Õhtul ei piisanud magama jäämiseks enam pelgalt soojast tekist, tuli selga haarata pikkade varrukatega džemper ja varba otsa tõmmata villasokid. Õhk on toas totaalselt teistsugune kui tavaliselt. Külm poeb sisse igast praost ja radiaatoritest kostab keskkatlamaja ahjude huugamist. Kolmandik ööd olin üleval, sest mu kolmeaastane teki pealt lükkamise tšempionist poeg vähkres pool ööd – minu mälu ei mäleta, et tal kunagi varem öösel ilma tekita oleks külm olnud.
Sellisel päeval nagu täna on pakane paratamatult peateemaks ja külm on sulgenud nii mõnegi mõttekanali. Õue minek on välistatud, minu auto sarnaselt paljude oma saatusekaaslastega keeldub käivitumast juba nädala. Köha ja tuulerõuged ei luba välja minna nii või naa. Kui vaatan praegu oma koduaknast välja, ei näe ma mitte ühtegi inimest, ka autosid sõidab vähe. Silma torkab vaid tohutu korstnate suits. Õnneks päike siiski paistab.
Seega tasub sel nädalavahetusel nautida süümepiinadeta kodus olekut ja võtta kodusoojusest kogu mõnu. Kuum tee, kohv, vann või saun, vürtsikas supp, villased sokid ja paks palmikutega kampsun – kogu varustus tuleb käiku lasta, et end inimesena tunda. Ja muidugi kuulub asja juurde ka hea raamat. Täna on lõpuks see päev, kui on aega ka raamatut lugeda.
Euroopa Komisjon avas möödunud nädalal värske Euroopa kodanikualgatuse (European Citizens Initiative) veebilehe, sealt leiab vastused 1. aprillist jõustuva Euroopa kodanikualgatuse kohta. Siiski ei ole kõik liikmesriigid oma seadusandlusesse sellist võimalust vastu võtnud ning kriitikat – eeskätt valmisoleku ja liigse bürokraatia vastu – jagub kõvasti. Värske uudis aga ütleb, et Euroopa kodanikualgatusele on ulatanud oma käe ka Google, Facebook, Twitter ja teised sotsiaalvõrgustikud.
2012. aastal on Tartu mänguasjamuuseumis avatud näitus „Tuntud inimeste mänguasjad“. Näitusel on väljas Eesti poliitikute, kunstnike, heliloojate, näitlejate, kirjanike ja teiste eluvaldkondade inimeste lapsepõlve mänguasjad, fotod ja mälestused. Sellega seoses kuulutavad Tartu mänguasjamuuseum ja ajakiri Hea Laps välja juttude ja piltide võistluse “Minu lemmikmänguasi”.
Konkursi eesmärgiks on välja selgitada, mis on tänapäeva laste lemmikmänguasjad ning missugused toredad mängud nendega on seotud. Oma lapsepõlvemeenutustega võivad osaleda ka täiskasvanud.
Parimad lood ja auhinnad saavad erinevates kategooriates auhinnatud, avaldatud ajakirjas Hea Laps ning need säilitatakse tulevaste põlvede jaoks Tartu mänguasjamuuseumis. Konkursi võitjad kuulutatakse välja Tartu mänguasjamuuseumi sünnipäevapeol 27. mail 2012.
Konkursist osavõtmiseks tuleb kuni 15. aprillini 2012 saata oma lapsepõlve armsatest mänguasjadest joonistusi, fotosid ning kirjalikke jutte ja mälestusi aadressil:
Tartu Mänguasjamuuseum
Lutsu 4, 51006 TARTU
või e-maili aadressil: muuseum@mm.ee
Konkursitöödele tuleb lisada kontaktandmed (nimi, vanus, kontakttelefon, e-maili aadress).
