Elina Allas

Pühapäeval toimub kooliteatrite festival
“Doonor on elupäästja”

Sel pühapäeval, 5. veebruaril jätkub teatritegemise tava Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse ja Eesti Harrastusteatrite Liidu (EHL) korraldatud teist aastat toimuval kooliteatrite festivalil „Doonor on elupäästja“.

Draamateatri väikese saali lavalaudadel astuvad omaloominguliste doonorlusteemaliste esinemistega üles kuus kooliteatrit Käinast, Tartust, Tormast, Kallaverest ja Tallinnast. Teatrifestivali eesmärk on tutvustada veredoonorlust, panna noori mõtlema selle olulise eluvaldkonna üle ning julgustada neid lavalises vormis oma ideid ja nägemust teistega jagama.

„Meie esimene teatrifestival mullu veebruaris andis nii meile kui võistlejatele väga positiivse kogemuse,” rääkis festivali
korraldaja ja verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp. „Tänavune festival jääb sedapuhku viimaseks, sest peale tulevad uued ideed ja põnevad projektid.”

Teatrifestival toimub Tallinnas Eesti Draamateatri väikeses saalis pühapäeval, 5. veebruaril kella 9-13.30. Festivali lõpetab mitmeid auhindu pälvinud, sh Eesti harrastusteatrite festivali 2012 võitnud Jõelähtme Lavagrupp
A.Tšehhovi lühilooga „Abieluettepanek“.

Festivali parimad selgitab välja žürii, kelle koosseisu kuuluvad näitleja Eero Spriit, õpetaja Anne Kato, ajaloolane
ja aktiivne doonor Küllo Arjakas, teatrihuviline Laivi Tõnurist ja verekeskuse esindaja Heidi Saar.

www.verekeskus.ee
www.facebook.com/doonoridjasobrad

Viimsi taluturg on avatud ka krõbekülma ilmaga

Viimsi taluturg külma ei karda. Homme saab taas väärt kraami: kauaoodatud küüslauguga soolapekki, sügavkülmutatud kuumutamata õunamahla, kartulivorste ja palju muud hääd kodumaist. Vabaõhumuuseumi väravamajast nagu ikka põnevad kaubad, alates rummisest külmarohust ja siniseks värvuvast külmateest laupäevaseks saunapäevaks sobivate põnevate saunaaroomide ja seepideni.

Viimsi taluturg on Viimsi vabaõhumuuseumis avatud igal laupäeval kella 10-14.

Ida-Viru suveniiriks valiti põlevkivišokolaad “Pruun kuld”

Ida-Virumaa suveniiriotsingud andsid saagiks põlevkivišokolaadi, harupesa, ökoseebi ja palju muud, mis ei jääks selle ostjal “tolmu koguma”, vaid leiaks praktilist kasutust.

“Põlevkivišokolaad sai ülekaaluka toetuse just praktilise väärtuse tõttu. Selles on ka huumorit ning meie ajalugu ja tänapäev on hästi kokku pandud,” kommenteeris žürii esimees, Jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm.

Taruvaiku ja vahvlipuru sisaldava maiuse idee autor on Ene Raudar MTÜst Kultuuriveski. “Naljakas on see, et suveniirikonkursi auhinnad antakse üle turismimessil “Tourest” ja seal ma sellele mõttele kolm aastat tagasi tulin. Sattusin vestlusringi maavanema ja Kõlleste Kommimeistrite müügijuhiga. Pakkusin maavanemale, et annan talle hea kingiidee – põlevkivišokolaadi. Tookord jäi see sinnapaika. Kui lugesin suveniirikonkursist, mõtlesin, et teen siis ise selle asja ära.”

Edasi loe Põhjarannikust.

Pakasekartmatud püüavad homme Rõuges purakat

Homme, 4. veebruaril toimub Rõuges Suurjärvel kalapüügivõistlus “Rõuge Purakas 2012”.

“Rõuge Puraka” korraldajad organiseerivad külma peletuseks kohale ohtralt tasuta sooja teed. Sooja andvad lõkked ja sooja saab ka 45kohalises bussi. Tants ja muusika annavad kehale sooja.

Korraldajad Rõuge noorteklubi ja Rõuge vallavalitsus panevad välja loosiauhinnaks Sony kodukinosüsteemi, see loositakse kõigi osalejate vahel välja autasustamise lõpus. Tasub kohal olla ja lõpuni jääda!

Kalapüügivõistlus käib kõige raskema kala püüdmise peale.

Registreerimine kel 9-11.
Võistlusaeg kell 10-13.
Autasustamine kella 14 paiku.

Lisaks toimuvad püügivõistluse ajal pealtvaatajatele ja lastele erinevad talimängud ning –võistlused. Nälga kartma ei pea, pakutakse suppi ja pirukaid.

Rohkem infot siin: http://www.facebook.com/purakas

Kontakt: tel 7859 322, maa@rauge.ee

Saaremaa suusamaraton lükkub nädala võrra edasi

17. Saaremaa suusamaraton pidi toimuma juba homme, kuid maratoni korraldajad otsustasid liialt külma ilma tõttu selle edasi lükata järgmise nädala laupäevale.

Maraton toimub praeguste plaanide järgi 11. veebruaril algusega kell 13. Lastesõit tuuakse tunni võrra varasemale ajale, start antakse neile Kärla terviserajal kell 10.30. Ka eelregistreerimise aega on pikendatud ja see kestab Kuressaare spordihoones 9. veebruarini.

Saaremaa suusamaratoni korraldavad Saaremaa Orienteerumisklubi ja SA Kuressaare Spordibaasid – Liikudes Tervemaks.

Rahva hulgas on tekitanud küsimusi ka Kaitseliidu Saaremaa maleva õppused Karujärve metsas maratoni toimumise päeval, kuid selles osas pole maratonisõpradel vaja muretseda.

Allikas: Meie Maa

Kalapüügivõistlus “Kuldkala” toimub tänavu esimest korda Viljandis

Baltimaade suurim kalapüügivõistlus “Kuldkala 2012” toimub tänavu esimest korda Viljandi järvel. Korraldajate prognooside järgi on Viljandi järvele 18. veebruaril oodata vähemalt 10 000 kalastajat ja pealtvaatajat.

“Kuldkala” võistluse üks eestvedajatest Vladislav Koržets ütles, et võistlus on aasta-aastalt kasvanud, mis oli ühtlasi ka põhjus, miks üritus liikus Pühajärvelt Otepääl Viljandisse.

“Viljandi järve rand, asukoht linnas ja järve ümbritsev infrastruktuur võimaldavad üritust laiendada ning pakkuda suuremat ja sisukamat programmi,” ütles Koržets.

Tema sõnul ei ole tegemist pelgalt talvise ühiskalastamisega. “Kalastusvõistluse ja kontsertkava kõrval toimuvad järveäärsel alal ka käsitöölaat, Kalasupi-Gaala, Eesti suurim vabaõhubingo ning esimest korda Eestis ka kalakola-kirbuturg,” lisas Koržets.

“Kuldkala 2012” põhivõistlusel on püüdjate ülesandeks tabada järvest mägistatud kala. Selleks on varem järve lastud 130 märgistatud ahvenat. Igale nummerdatud märgisele vastab teatav auhind: suurimateks auhindadeks
on 3000, 1000 ja 500 eurot. Meeskondlikus arvestus on peaauhind ühenädalane kalastusreis Norrasse.Võistluse suurtoetajaks on Allar Levandi juhitav internetimängude portaal Paf.

“Kuldkala” võistlus toimub Eestis 14. korda.

Võistluse info leiad siit: http://www.kuldkala.ee/

Elen-Greete Jaadla

Roodeväljal tuleõnnestuses kodu kaotanud vajavad kiiresti abi

Täna varahommikul toimus põleng Sõmeru vallas Roodevälja külas elumajas, kus hävis kogu suure pere vara. Päästjate saabudes olid kaheksa täiskasvanut ja kaks last majast väljunud, kiirabi toimetas nad sooja.

Majas elas üheksa inimest. Osa tulekahjus kannatanutest on saanud peavarju sugulaste juures. Elamispinda vajab kahe väikelapsega kuueliikmeline pere, kes on toimetatud Rakvere sotsiaalmajja ja kellele Rakvere linn praegu abi organiseerib.

Vajatakse kiirelt abi. Oodatud on:

Kolmeaastase tüdruku riided (umbes meeter pikk) ja jalanõud suuruses nr 26, 27
1,3-aastase poisi riided (u 80 cm) ja jalanõud nr 23
Ligi 1,60 m pikkuse naisterahva riided, naiste jalanõud nr 37, 38, 39
meeste saapad nr 43 ja 47
Oodatud on ka mähkmed, imikutoit jms.

Ühendust võib võtta nii Rakvere linna lastekaitse spetsialisti Kai Parkja (tel 3222 335, 5344 2295), Mairi Etverki (3222 330) kui ka Pille-Ruth Kukemilki telefonil (3223 477).

Abisaadetise võib viia Rakvere sotsiaalmajja aadressil Vabaduse 59, kus abivajavad praegu varjul on.

Rakvere sotsiaalmaja juhataja Pille-Ruth Kukemilki sõnul on abivajajatele andnud toiduabi Toidupank.

Rakvere Linnavalitsus on avanud pangas arvelduskonto, mille number on 1502001697007, kuhu lahked annetajad saavad oma annetusi üle kanda. Ülekande juurde on vaja lisada märgusõna „Põleng“.

Järgmisel nädalavahetusel Matsalu lahe põhjakaldal südatalvine retriit ehk süvi

3.-5. veebruarini toimub Läänemaal Altmõisa külalistemajas (http://www.altmoisa.ee/) retriit ehk süvi. Esimest korda luuakse retriidi- ehk süvikeskkond kesk sügavat talve ja looduse loomulikku vaikolekut. Sisemisel teekonnal keskendutakse küünlapäevasele valgusetemaatikale.

Retriit on taasavastatud vana kristlik praktika mõneks ajaks tagasi tõmbuda igapäevaelu rutiinist ja miljööst eraldatud paika ning vaikusesse eneseuurimiseks ja Jumalaga kohtumiseks.

Retriidist osavõtjad elavad kaks ööpäeva koos osaduskonnana ning sõlmivad üksteisega vaikimise kokkuleppe. Retriidi ajal saab puhata efektiivsusest ja kiiretempolisest elust, lülitada end välja infotulvast ja stiimulite mürast, et teha ruumi millelegi suuremale. Palverütm ja vaikus kannavad, jalutuskäigud looduses kosutavad, meditatsioonid nii üksi kui ka üheskoos aitavad mõtiskleda oma elu üle ning uuendada suhet Jumalaga.

Retriidis kohtuvad vana traditsioon ja tänapäeva tööealiste väsimus ning vajadus enese eest hoolitseda. Retriit rahustab, lisab vaimset tasakaalu ning võimet oma elu eesmärgistada ja korrastada uuel moel. Sellest tulenevalt tõuseb meeleolu, elukvaliteet ning üldine eluga rahulolu.

„Paljud ütlevad, et retriidil veedetud kaks päeva on võrreldavad kahenädalase puhkusega,” tõdeb üks Soome retriidijuhendajatest Sisko Raitis, kes tunneb end osalevat vasturevolutsioonis mürakultuurile.

Retriidi viivad läbi TÜ doktorant Kristel Põder ning EELK pastor Urmas Nagel, kes on omandanud retriidijuhendaja pädevuse Soomes.

Algus: saabumine 3. veebr. kl 17-18.
Lõpp: 5. veebr. kl 16.

Osavõtutasu: 115.- € (sisaldab täispansioni külalistemajas, retriidiprogrammi ja -materjale). Kohtade arv on piiratud. Registreerimine 30. jaanuariks: Kristel Põder – magnoolia@gmail.com; Urmas Nagel – urmas.nagel@eelk.ee

Täna landitakse Uljastel triipu

Rakvere - Uljaste Triibu 2010, jääle minek — "Uljaste triibu 2010". Foto: kalale.ee

Täna toimub Uljaste järvel kalapüügivõistlus “Uljaste triibu 2011”, mida korraldavad Rakvere spordikeskus ja Sonda vallavalitsus.

Punkthaaval võistlusest:

1. Võistluse koht – Uljaste järv, Sonda vald

2. Võistlusaeg – Pühapäev, 29. jaanuar kella 10.30–14.30.

3. Järvejääle võib minna pärast avastarti kell 10.30.

4. Võisteldakse ühes põhiklassis, arvesse läheb võistlejate vahel võistluse ajal püütud ahvenate kogukaal. Autasustatakse vähemalt viit paremat (eelmistele aastatele tuginedes rahalised auhinnad 150, 100 eurot jne + tarvikud, lisaks üllatusauhinnad ja VKG-lt 400 eurot).

5. Eraldi autasustatakse kõige raskema ahvena püüdjat.

6. Peaauhind LED televiisor, 26″, hinnaklassis 260 EUR-i, antakse välja mutantahvena(te) tabaja(te) vahel suurima kaalukoguse alusel. Juhul, kui mutantahvenaid http://nagi.ee/photos/Veiksw/13821689/in-set/169207/
ei tabata, siis läheb televiisor loosi kõigi osavõtjate vahel loosiauhinnana.

7. Osavõtumaks 5 eurot, millest 25% läheb loosiauhinnaks ühele võistlejale. Rahaline loosiauhind loositakse osavõtjale peale võistluse lõppu.

8. Püüda võib nii kirptirgu kui sikutiga, mille küljes saab kasutada ka erinevaid peibutisi, kuid kasutada võib ainult ühte püügivahendit korraga.

Tunnustati Kuressaare mulluseid parimaid

Reedel, 20. jaanuaril toimus Kuressaare kultuurikeskuses traditsiooniline linnavolikogu esimehe ja linnapea pidulik vastuvõtt, kus tunnustati ja tänati 2011. aasta parimaid tegijaid.

Kuressaare omavalitsuse töösse suure panuse andmise eest said tunnustuse linnavalitsuse pikaajalised töötajad keskkonnaspetsialist Karli Valt ja vanemmaakorraldaja Piret Laid.

Aasta kojamees 2011 on Helju Rattas, kes hooldab nelja suure kortermaja hooviala Ida-Niidus ning Tallinna tänava ääres.

Aasta korrakaitsjaks 2011 kuulutati Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Ahto Aulik.

Kuressaare linnavalitsuse ning linnavalitsuse hallatavate asutuste järel oli avaliku sektori üksusena suurim üksikisiku tulumaksu maksja 2011. aastal Kuressaare Haigla SA. Loe edasi: Tunnustati Kuressaare mulluseid parimaid

28. Viru maratoni võitis Even Toomas

ViruMaratonV6itja_Even_Toomas-TarmoHaud_3 — 2012. aasta Viru maratoni võitja Even Toomas finišis. Foto: Tarmo Haud

Täna Mõedakul peetud 28. Viru maratoni finišijoone ületas esimesena Even Toomas. Mees läbis 42 km ajaga 1:50:06,8. Eveni järel tuli teiseks Siim Ala Elva Suusaklubist ajaga 1:50:53,4. Kolmanda koha saavutas Yuri Myasikov, lõpuaeg 1:51:31,7.

Kiireim naine finišis oli Kadri Lehtla ajaga 2:03:21,4. Kokku registreerus pikale maratonile esialgsetel andmetel 750
suusatajat.

Lühemale 25 km rajale läks esialgsetel andmetel üle 180 suusataja. Esimesena jõudis finišisse CFC Jaak Mae Suusakooli sportlane Alvar Andres Virkus ajaga 1:13:34,1. Kiireim naine Relika Toome läbis distantsi ajaga 1:23:18,6. M-15 klassi parim oli Matthias Kalev tulemusega 1:15:03,7 ning N-15 klassis Mairis Õispuu ajaga 1:25:27,4.

Teami Värska Laht koosseisus sõitnud Even Toomase sõnul tuli võit väga raskelt. Loe edasi: 28. Viru maratoni võitis Even Toomas

Parim Tammsaare tekstide esitaja on pärit Vargamäe naabrusest

Albu Põhikoolis toimus eile, 27. jaanuaril juba üheksandat korda õpilaste võistulugemine „Hansenist Tammsaareni”.

Pärast ennelõunast külaskäiku Tammsaare-Põhja tallu ehk Vargamäele koguneti Albu mõisa, kus praegu tegutseb kool. Võistulugemisest võttis sel aastal osa 77 õpilast üle Eesti: Tartust, Rakverest, Pärnust, Kuressaarest ja mujalt, lisaks kolm õpilast välisriikidest: kaks Riia eesti põhikoolist ning üks neiu Aleksandrovka keskkoolist (Krimmist).

Õpilased jagati vanuste järgi gruppidesse ning iga vanuserühma tekstiesitust kuulas ja jälgis žürii. Nende otsuste põhjal selgitati vanusegruppide parimad ning anti välja eripreemiaid.
Noorem vanuserühm (5.-6. klass):

Eripreemia – Anastassia Koržova Albu põhikool, õpetaja Enda Trubok
Eripreemia – Maria Kraav Albu põhikool, õpetaja Enda Trubok
Eripreemia – Elisabeth Klementi Pärnu Koidula gümnaasium, õpetaja Ebe Saarna
III koht – Maarja Tiits Jõgeva ühisgümnaasium, õpetaja Inga Reinumägi
II koht – Karl Oskar Stalte Riia eesti põhikool, õpetaja Anne Laur
I koht Helena Harriet Tamm Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium, õpetaja Kaia Pihlak

Loe edasi: Parim Tammsaare tekstide esitaja on pärit Vargamäe naabrusest

Vanad Ruhnu talud olid ümarad

Mõne vana kaardi peal on joonistatud vanad Ruhnu talukohad ümmargustena, õigemini öeldes ümara põhiplaaniga (pildil 1875. aasta kaart Kleini raamatus). Olen ise mitmeid kordi mõtelnud, et miks nii. Vastus on väga lihtne: vanad Ruhnu talud olidki ümmargused.

1930. aasta maakorralduse kaardil on peale uute välja mõõdetud kruntide ka detailsed joonised tolle ajani säilinud talupiiride kohta. Näiteks Buldersi talu oli peaaegu täiesti ümmargune, hõlmates pikkmaja koos teda ümbritsevate hoonetega. Talu oli ümaralt piiritletud kiviaia ja lattaiaga. Jupp algupärast kiviaeda on praeguseni näha Kallikese tiigi ääres (sealt polnud seda pärast uute piiride mahamärkimist põhjust ära nihutada, kuna tiik oli juba ise piiriks, ka ei saanud sadamat ehitavad töökad kommunistliku tuletorni kolhoosnikud neid vist tüma maa tõttu kätte). Uute piiride määramisega nihutasid taluperemehad oma aiad uute piirideni: nt Hollingersi talu (praegune Liisu või Liisa või Lisbeth või mis ta ongi) kiviaed on oma uues asukohas tänaseni säilinud. Üks pilt (vist Ullise talu nurgast Raalide maja poole) on juba nihutatud aiaga.

Mis oli talude vahel? Nagu nii mõnegi vana pildi pealt näha, oli talude vahel tühi (või äratallatud, äranäritud, ülestuhnitud ja-mida-loomad-veel-kõike-suudavad-) maa. Sead ja muud elukad jooksid vabalt külavahel ringi. Oli ka mõni ühiskasutuses hoone, nt saun ja kuni 1922. või 1923. aastani ka üks vangimaja, tollal nimetatud kui skithuse e sitamaja (ei tea kas ei lastud vahepeal üldse välja?). Konkreetsed teed kui sellised tekkisid küla vahel alles pärast 1930. aasta maareformi, kui algas uute elumajade ehitus ja aiad nihutati uute piirideni.

Vana, arvatavasti sadu aastaid vana talupiiri võiks taastada Korsi talus, kui kellelgi selle asja vastu mingit huvi on. Uued piirid said Vanas Ruhnus kehtida ainult 14 aastat; arhailised, ümarad talupiirid olid vanale külapildile oluliselt iseloomulikumad. Silma järgi hinnates oli talude pindala umbes pool kogu küla territooriumist.

Kaarel Lauk, Ruhnu päevik

Täna õhtul on Rõuge rahvamajas aastavahetuspidu

Täna kell 19.30 on Rõuge rahvamajas aastavahetuspidu.
Esineb tantsutrupp Katariina, külla tuleb tähetark Ogar Pang, tantsuks ansambel A&M.
Soovitav riietus must ja/või sinine. Lauake katab end ise!

Pääse 3 eurot, ostad viis piletit, saad kuuenda kauba peale! Lisainfo tel 5302 6770.

Ärge jätke e-rahvaloendusel osalemist viimasele hetkele!

Statistikaamet tuletab meelde, et internetis saab rahvaloendusel osaleda vaid veel loetud päevad ja soovitab seda mitte jätta viimasele hetkele. E-rahvaloendusel saab osaleda kuni 31. jaanuari hilisõhtuni.

27. jaanuari kella 23 seisuga oli e-rahvaloendusel isikuankeet täidetud 600 077 inimese kohta, mis on enam kui 45% Eesti eeldatavast rahvaarvust. Protsentuaalselt oli loendatuid enim Tartumaal (52%) ja Harjumaal (51%).

Loendatud inimeste arvu maakondade kaupa leiab rahvaloenduse veebilehelt www.stat.ee/58604. Loenduse edenemise statistika uueneb kord tunnis. Arvestama peab, et veebilehel avaldatud tabelis kajastuvad ka topelt loendatud inimesed. Andmed korrastatakse pärast loendust andmetöötlusel ja iga inimene läheb arvesse üks kord.

Internetis saab loendusankeedi täita rahvaloenduse veebilehel www.REL2011.ee kuni 31. jaanuarini. Rahvaloendusel saavad enda kohta ankeedi täita kõik üle 15-aastased Eestis püsivalt elavad inimesed, laste eest täidavad ankeedi nende vanemad või hooldajad.

E-loendusel osalemise käigus tekkivate küsimustega saab pöörduda rahvaloenduse klienditoe poole klienditugi@stat.ee või telefonil 625 9100. Klienditugi töötab iga päev kell 8.00-22.00.

Neid, kes e-loendusel ei osale, külastab ajavahemikus 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendaja.

Rahvaloenduse kohta lähemalt www.REL2011.ee
Rahvaloendus Facebookis <http://www.facebook.com/Rahvaloendus> ja Twitteris <http://www.twitter.com/rel2011>

Sinimäe hoolekandeküla valmib aasta lõpuks

Sinimäe hoolekandeküla kuus peremaja valmivad tänavu novembri lõpuks. Kõik 60 kohta täidetakse reorganiseeritavate hooldekodude elanikega.

Jaanuari alul allkirjastasid AS Hoolekandeteenused ja AS Remet Sinimäe hoolekandeküla kuue peremaja ja välisrajatiste ehitustööde lepingu. Juunikuuga peaksid majakarbid valmis saamaja novembriga ehitustööd lõppema ning kuu aega hiljem võivad elanikud sisse kolida.

“Praegu on meil käsil klientide kaardistamine,” rääkis ASi Hoolekandeteenused infojuht Kadri Lehenurm. “Järjestikku on valmimas peremajad üheteistkümnes hoolekandekülas ning sellega seoses sulgeme neli vanades mõisahoonetes asuvat hooldekodu ja Lääne-Virumaal Aaveres tegutseva hooldekodu. Uutesse küladesse lähevadki üle suletavate kodude elanikud – Sinimäele pakume kohta ennekõike neile, kel on Ida-Virumaaga mingi side. Aasta alguses alustame klientide ja nende eestkostjatega läbirääkimisi kolimise osas.”

Elanikke paigutades võetakse arvesse nende diagnoose, et kokku satuksid elama omavahel sobivad inimesed ning tekiks turvaline ja rahulik keskkond, samuti arvestatakse praeguses elukohas kujunenud sõpruskonda ja püütakse neid sidemeid mitte lõhkuda. Loe edasi: Sinimäe hoolekandeküla valmib aasta lõpuks

Täna valitakse Tammsaare kirjanduspreemia laureaadid

Täna, 28. jaanuari hommikul istub 35. korda koos A. H. Tammsaare nimelise Albu valla kirjanduspreemia žürii, et valida välja lugejapreemia laureaat ning õpilastööde hulgast 2011. a. A. H. Tammsaare nimelise Albu valla noorte kirjanduspreemia laureaadid. Žürii esimees on Kalju Kertsmik.
Tänapäeval kella 12–15 toimub juba 32. Tammsaare rahvamatk Järva-Madise vallamaja juurest üle Vargamäe Simisalusse. Kõik huvilised on oodatud matkama. Peakorraldaja Albu valla rahvamajade juhataja Malle Lomp.

Petitsioon: väikekoolide sulgemine rikub laste õigusi

Võrumaal Lasva vallas Pikakannu kooli sulgemise eest võitlev Ave Tamra algatas internetilehel www.petitsioon.ee allkirjade kogumise järgmisele avaldusele:

Pöördumine Eesti Vabariigi presidendi, Valitsuse, Riigikogu, õiguskantsleri, Eesti Lastekaitse Liidu ja Eesti avalikkuse poole

Alates Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest 1991.a. on rahvastiku vähenemise tõttu suletud või reorganiseeritud kümneid põhi-ja algkoole. Suurem osa neist asusid maapiirkondades.

Ehkki koolide rahastamises osalevad nii riik kui ka kohalikud omavalitsused vastavalt seaduses sätestatule, on kohustusliku põhihariduse andmise ning koolivõrgu ja haridusteenuste mahu üle otsustusõigus eelkõige kohalikel omavalitsustel. Mitte aga kõigis kohalikes omavalitsuses, kohalike omavalitsuste volikogudes ja volikogude
komisjonides ei ole piisavalt pädevust võtta vastu hariduselu puudutavaid otsuseid. Poliitiline lehmakauplemine, lühinägelik majanduslik mõtlemine (pigem selle puudumine), ühiskonna erinevate tahkude omavahelise koosmõju eiramine on juba teinud palju kurja traditsioonilisele maaelule. Kaalutlemata otsused, kus ei pöörata vähimatki tähelepanu keskustest kaugel elavate perede majanduslikele ja sotsiaalsetele muredele, mõjub hävitavalt ja pöördumatult hajaasustusega piirkondade jätkusuutlikule arengule. Loe edasi: Petitsioon: väikekoolide sulgemine rikub laste õigusi

Sangastes mängitakse “Kalevipoega”

26. jaanuaril kell 19 esitab Väägvere külateater Sangaste seltsimajas Andrus Kivirähki näidendi “Kalevipoeg”.

Lavastaja Ira Ritsik. Osatäitjad: Lea Käärik, Birgit Käärik, Merike Kärsin, Marek Kärsin, Andrus Kumm, Jüri Somelar, Kaarel Paap, Teet Lepiksoo, Madis Avi. Lõõtspillil: Ülle Kool. Pääse 2 €.

Tõukekelgupäev “Kolkja kelk” on taas tulekul

Tõukekelgupealinnas Kolkjas, kus talvisel ajal põlvest põlve on sõidetud tõukekelkudega, toimub pühapäeval, 5. veebruaril kolmas tõukekelgupäev ‘Kolkja Kelk 2012’.

Tõukekelgusõit ühisstardist algab kell 12. Piki Kolkja külatänavaid (800 m) sõidetakse üksteisega sõbralikult võidu. Pikal distantsil saab jõudu toitlustuspunktist, kus komme jagatakse. Tõukekelgusõidule oodatakse kõiki oma uue või vana kelguga! Kui seda siiski ei ole, saab selle korraldajatelt broneerida eelregistreerimisel.

Meeskondlik tõukekelgu teatevõistlus algab kell 13. Ükst

eisega võtavad mõõtu neljaliikmelised võistkonnad. Meeleoluka võistluse kogudistantsiks on 1 km (4 x 250 m). Teatevõistlus jaguneb eelsõitudeks ja finaaliks, kuhu pääsevad eelsõitude kiiremad. Meeskondlikuks teatevõistluseks saab tõukekelgu kohapealt.

Tõukekelgusõidu ja teatevõistluse start ja finiš on Peipsimaa külastuskeskuse (Suur tee 25, Kolkja küla, Peipsiääre vald, Tartumaa) juures. Kõik finišeerija

d saavad medali eduka osalemise eest. Sõitude võitjaid (meeste, naiste, poiste ja tüdrkute arvestuses) ootavad väärikad auhinnad ning lohutusuhinnad kõige pisematele.

Eriauhinnad jagatakse tõukekelkude omanikele järgmistes kategooriates: rahva lemmik disainkelk, rahva lemmik vana kelk.

Tõukekelguvõistlusi kommenteerib ja hoiab ohjes Ivar Jurtšenko. Tantsumuusikat mängib DJ Rändur Rääbis. Kontserdikavaga astub üles folklooriansambel Suprjadki. Kohapeal saavad pealtvaatajad osta lõkkepannkooke ja lõkkesuppi Samovaride teemajakestest.

Alates kella 11 on avatud Kolkja vanausuliste muuseum (võistluskohast ~ 900 m).

Registreerimise ja osavõtumaksu kohta leiab infot siit.

MTÜ Piiri Peal pakub Peipsimaa külastuskeskuses põnevaid koolitusi

MTÜ Piiri Peal korraldab koolitusi projekti ”Peipsimaa külastuskeskuse loodussõbralikud külaretked ja loodushoid Peipsiääre vallas” raames.

25. jaanuaril koolitus “Vanast uus”- Taaskasutusvõimalused I. Tekstiilide uuendamine.

Sama koolituse raames järgmised koolituspäevad ja teemad:

8. veebruaril “Rämpsust tooteks” – Taaskasutusvõimalused ja vajadused II. Plastiku, paberi ja kartongi kasutamine käsitöötootes.

22. veebruaril “Ökoloogiliselt puhas ja käsitöötoit” – Toitlustamine külaretkedel.

7. märtsil – Mööbli tuunimine. Taaskasutusvõimalused III. Mööbli värskendamine efektvärvimise, tapeetimise, šabloonide ja metallkaunistuste abil.

Kursuste algus iga päev kell 10.15. Kursuste juhendaja on Õnne Uus.

Kursused toimuvad Peipsimaa külastuskeskuses (Suur tee 25, Kolkja küla Peipsiääre vald, Tartumaa). Koolitussarja viib läbi MTÜ Piiri Peal, PRIA LEADER/TAS programmi toetusel.

Piiriveere suusasari 2012 alustab järgmisel reedel

Tänavu jaanuarist märtsini toimuva Piiriveere Liidri piirkonna suusasarja avalöök antakse 27. jaanuaril vabatehnikas Värska terviseradade valgustatud suusaradadel. Start on avatud kella 16-17.

“Nagu vanarahvas ütleb – ega tali taeva jää… Lund on nüüd Värskas piisavalt,“ rõõmustab ürituse korraldaja Ingrit Kala. Projektijuhi sõnul on suusasarja eesmärgiks populariseerida suusasporti maapiirkonna elanike hulgas, pakkuda võistlusvõimalusi piirkonna noortele ja täiskasvanud suusahuvilistele ning selgitada parimad suusatajad erinevates vanuseklassides.

Suusasarjas toimub neli osavõistlust. Võistluste toimumise ajad sõltuvad lumeoludest ja maakonna ning vabariigi spordikalendrist.

Täpsem info ilmub iga nädala algul Peko koduleheküljel www.peko.ee ja Piiriveere Liider kodulehel www.piiriveere.ee

27. jaanuaril toimuva sarja esimese etapi võistlusdistantsid on 1,3-5,2 km. Võistlused peetakse kaheksas erinevas võistlusklassis.

Start avatud 60 min, startida võib vabalt valitud ajal. Registreerimine toimub kohapeal. Stardimaksu ei ole.

Sarja kokkuvõttes autasustatakse iga vanuseklassi võitjat. Kohapunkte saab igal etapil vastavalt: I koht 21 p , II koht 18 p, III koht 16 p, 4.koht 15p jne.

Korraldajad: Värska OK PEKO ja Seto Infoselts koostöös Orava, Räpina, Mikitamäe ja Värska suusaentusiastidega.

Korraldajad jätavad endale õiguse teha juhendisse muudatusi vastavalt ilmaoludele.

Järvamaa külad kogunevad suvel omapärasele kinoseansile

Järvamaa külasid oodatakse 21. juulil Järva-Jaani vallas Kuksema mõisapargis toimuvale XII Järvamaa külade päevale. Tulenevalt asjaolust, et 2012. aasta on kuulutatud Eesti filmi aastaks, kannab ka külade päev sel aastal teemapealkirja „Elu külas on kui filmis“.

Korraldustoimkonna kava kohaselt pakub kell 15 algav üllatusterohke kinoseanss mitmeid erinevaid „filme“. Näiteks tehakse õppefilmi koos Artur Talvikuga, kes tutvustab filmitegemise telgitaguseid. Komöödiafilmide blokis oodatakse külasid esitama tuttavaid lõike Eesti filmiklassikast. Toimub lasteseanss, kus lapsed saavad ise oma filme ja multikaid kokku panna ning oma koha leiavad ka spordifilmid temaatiliste võistlustega. Päeva lõpetab koguperefilm, mida aitavad teostada tantsuansambel ning kohalikud kultuurikollektiivid. Omapärase ja lustaka kinoseansina kujutatud Järvamaa külade päevast valmistatakse ajaloo tarbeks dokumentaalfilm.

Järva-Jaani on ainuke koht Järvamaal, kus järjepidevalt on kino näidatud ning siin on olemas ka oma kinomuuseum. Seega on taolise maakonna külasid ühendava „kinoseansi“ toimumine Järva-Jaanis igati kohane. Ettevõtmist korraldavad ühistööna MTÜ Kuksema Ühendus, MTÜ Kodukant Järvamaa ja Järva-Jaani Vallavalitsus.

Arto Saar, e-post: arto@jjaani.ee

Õpetajad saavad Avatud Eesti Fondi toel psühholoogilist abi

2011. aasta detsembrist kuni 2012. aasta aprillini osalevad Kohtla-Järve Tammiku gümnaasiumi ja Mäetaguse põhikooli õpetajad ja psühholoogid ühisprojektis «Muudatuste algus peitub iseendas!»

Algatus viiakse ellu Avatud Eesti Fondi toel ja selle eesmärgiks on koolis turvalise õpikeskkonna loomine.

Projektis osalevad psühholoogilistel treeningutel ja supervisioonigruppides 8 õpetajat ja 2 koolipsühholoogi. Õpitakse eneseregulatsiooni oskusi ning erinevates õpisituatsioonides õigesti käituma. Projekti käigus luuakse osalevate koolide õpetajatega omavaheline koostöövõrgustik.

Tammiku Gümnaasiumi direktori Valentina Kutuzova märgib, et tänapäeval esitatakse õpetajale väga kõrgeid nõudmisi.

„Tänapäeva õpetajad ei pea olema ainult oma ala kompetentsed spetsialistid, vaid omama praktilisi teadmisi psühholoogias. Need teadmised aitavad kaasa usalduslike suhete tekkimisele, lahendada oskuslikult konflikte ning edukalt toetada iga lapse arengut.“ Neile kriteeriumidele on raske vastata, õpetajad satuvad tihti „riskigruppi” ja tekib läbipõlemisefekt.

Tammiku gümnaasiumi ja Mäetaguse põhikooli juhtkonnad otsustasid mitte oodata abi riigilt, vaid oma pedagoogide füüsilise ja vaimse tervise parandamiseks viia läbi projekt Avatud Eesti Fondi toetusel.

Homme räägib David Vseviov Kapa stuudiumis ajaloost ja emotsioonidest

Pühapäeval, 22. jaanuaril kell 15 jätkub Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sari Kapa stuudium. Loenguga „Ajalugu, emotsioonid ja tänapäev“ esineb ajaloolane ja pedagoog, professor David Vseviov.

Loengut kommenteerides ütles lektor, et nagu pealkiri lubab, tulevad käsitlusele teemad, mis seonduvad mineviku ja oleviku kokkupuutes sündivate emotsioonidega.

David Vseviov on Eesti ajaloolane ja pedagoog, ajalookandidaat (1977) ja kultuuriajaloo doktor (2003). David Vseviov on Eesti Kunsti Akadeemia erakorraline professor ning sealse humanitaarainete keskuse juhataja. 2008. aastal sai Vseviov Aadu Luukase missioonipreemia, 2010. aastal valiti ta Postimehe arvamusliidriks. David Vseviov on tuntust kogunud ajalooalaste loengusarjadega Eesti Raadio programmides ja arvukate kirjutistega ajakirjanduses.

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring , kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.