Otepää avalik mootorsaanirada on avatud. Tegemist on Eesti seni ainukese avaliku mootorsaanirajaga.
Vaatamata heitlikele ilmaoludele on Otepääl nüüdseks veekogud kindlalt kaanetatud ning külma ja lund on sedavõrd palju, et eesolevast nädalavahetusest alates on Otepää avalik mootorkelgurada kõigile mootorsaanituristidele avatud. Avalik mootorkelgurada on 16 km pikk ning ühendab Otepääd ja Kuutsemäed juba alates 1994. aastast.
Tähistatud mootorkelgurajal toimub liiklemine sõitjate omal vastutusel ning rada on ette nähtud liiklemiseks vaid mootorkelkudega. Raja kasutuseks peab juht omama mootorsõiduki juhtimise õigust ning olema kaine. Järelevalvet mootorkelkude liikluse üle teostab politsei.
Otepääd külastavatel mootorsaanisõitjatel on võimalus toetada mootorkelguradade hooldust ning arendust, lunastades spetsiaalse kleebise Kuutsemäe kelgukeskusest.
Lisaks avalikule mootorsaanirajale pakuvad saanisõiduks lisavõimalusi nii Otepääl kui ka Kuutsemäel asuvad safarikeskused.
Eelmisel aastal lisandus Eestisse 20 uut mahetöötlejat, kellest ligi pooled valmistavad marjadest ja puuviljadest tooteid, aga leidub ka liha- ja pagaritoodete valmistajaid. Mahepõllumajanduslikku maad lisandus 2014. aastal 5000 hektarit, maheteravilja pind kasvas võrreldes möödunud aastaga 18%, ka mahedana kasvatavate loomade arv kasvas.
Mahetootmisest on saanud Eestis põllumajanduse ja toidutootmise arvestatav osa. Turul on mahetooted üha laiemas valikus kättesaadavad. Tootjate sõnul on nõudlus suurem kui jõutakse toota. Toodangumahtude märkimisväärne kasvatamine on keeruline, sest valdavalt on tegu väikeettevõtetega, mis valmistavad käsitöönduslikku toodangut. See on ka põhjus, miks mahetoorainet ostetakse töötlemiseks kokku suhteliselt vähe ning miks mitmed mahetalunikud on rajanud oma tallu töötlemise.
Sarnaselt Eestile ostetakse mahetoitu järjest rohkem ka mujal Euroopas ja USAs. Hea näitena võib tuua Rootsi, kus mullu aasta esimesel poolaastal suurenes mahetoidu müük lausa 30%.
“Praeguseks oleme olnud Vinnukaga turul pool aastat ning võime öelda, et tarbija on toote hästi vastu võtnud, ka jõulude ajal osutus Vinnukas väga populaarseks kingituseks,” ütles Lauri Bobrovski OÜ-st Sirloin. “On olnud ülimalt huvitav aasta. Indu annab juurde mahetoodete konkursil saadud tunnustus: Vinnukas kui esimene Eesti maheveiselihast valmistoode. Vinnukas on praegu müügil mahe- ja talupoodides üle Eesti, Talu toidab müügiriiulitel Tallinna Rimides ja neljas Tallinna Selveris. ”
“Täpselt aasta tagasi koduköögis alustatud Ampstükid said esimese tegevusaastaga hea hoo sisse,” ütles Margit Kimmel OÜst Amoor, kes valmistab ilma suhkrut lisamata tervislikke puuvilja- ja marjabatoone. “Õnnestumine oli ka disaineri väljatöötatud professionaalne ja silmatorkavalt värviline pakend. Kohe aasta alguses lisanduvad ka uued sordid, loodame laiema sortimendi abil jõuda ka paljudesse suurematesse müügikanalitesse.”
Kaupmeeste mullused prognoosid näitasid maheturu märkimisväärset kasvu. Kümnekonna turustaja väike küsitlus näitas, et müügikäibed kasvasid mullu 10-60%.
“Meie poe mahetoidu müük suureneb kiires tempos isegi vaatamata sellele, et mahetoidu ostuvõimalusi tuleb iga aastaga juurde,” ütles ligi 13 aastat tegutsenud ökopoe Ökosahver juhataja Siiri Talumaa. “Müüme ligi 3000 ökotoodet, seega on tarbijatel ainuüksi meie poes juba väga lai valik. Juurde tuleb nii püsikliente kui ka selliseid ostjad, kes ostavad vaid kindlaid tooteid. Kõige kiiremini suureneb kodu- ja välismaiste köögi- ja puuviljade ning laktoosi- ja gluteenivabade toodete müük.”
“Inimesed pööravad oma tervisele järjest rohkem tähelepanu ja toitumist peetakse selle oluliseks mõjutajaks,” ütles Kuressaares asuva mahe- ja kohalike toodete kaupluse Saarte Sahver juhataja Lii Kirves . “Saarte Sahvris on sel aastal mahetoidu ostmine päris palju suurenenud: rohkelt on tekkinud uusi püsikliente, mis tähendab, et mahetoitu ostavad järjest rohkem lisaks turistidele just kohalikud Saaremaa inimesed. Lisaks noortele peredele suurenebki just nende klientide osa, kes valivad mahetoidu ja -kodukeemia tervislikel põhjustel. Kaubavalikusse ootavad meie kliendid väga lisaks piimale muude saaremaiste mahepiimatoodete turule tulekut – näiteks või, jogurt ja kohupiim.”
Kolmapäeval, 21. jaanuaril kell 18 toimub Põlvamaa keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu.Omaseiklustest villisega Vladivostokki ja tagasi räägib Arno Pavel.
Möödunud aasta 13. mail asus Arno Pavel trahteri Hüüru Veski õuelt teele oma unistuse poole. Vanal, 1979. aastal valmistatud UAZ-il ehk kõnekeeli villisel jõudis ta Vladivostokini välja ja koju tagasi. Idee niisugune teekond ette võtta tekkis 10 aastat tagasi: “Minu isa sündis ümberasunute perekonnas Vladivostokis. Juba hulk aastaid tagasi tekkis mul soov näha seda tõotatud maad, kuhu asusid elama-töötama paljud eestlased. Tahtsin sõita läbi kogu Venemaa Jaapani mereni välja ja vaadata, kuidas inimesed elavad, näha tundmatuid maid-jõgesid-meresid, suhelda inimestega. Kuna mul seisis garaažis vana Vene villis, siis lasksin selle ära remontida ja otsustasingi sõita läbi kogu riigi Vene masinal. Kaaslasi ma ei leidnud, kuna teekond tundus olevat hirmuäratavalt raske. Läbisin Venemaa teedel ligi 28 000 km.”
Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine on kõigile tasuta.
Lisainfo ja registreerimine telefonil 7990 914 või mari.kala@keskkonnaamet.ee
Eelmise aasta lõpuga sai läbi LEADERi programmi toetusteperiood aastatel 2007-2013. LEADERi programmi Eestis rakendamise esimese perioodi jooksul tuli Võrumaa Partnerluskogu kaudu Võrumaa kümnesse valda toetusi ja investeeringuid üle kolme miljoni euro.
“Võrumaa jaoks on see periood olnud väga positiivne,” ütles Võrumaa Partnerluskogu tegevjuht Anneli Ott (fotol). “Meil on valdavas osas kõik projektid ellu viidud.”
“Mille nimel on tööd tehtud, see on ka saavutatud,” lisas partnerluskogu juhatuse esimees Jarek Jõela.
Võrumaa kümnest vallast (Misso ja Meremäe vallad kui seto vallad kuuluvad Piiriveere Liidri alla) esitati Võrumaa Partnerluskogule aastatel 2009-2014 kokku 495 projekti, neist said hindamiskomisjoni ettepanekul rahastatud 289 projekti. Raha jagati kolme meetme kaudu: küla- ja kultuuri meede, ettevõtluse meede ja noorte meede. Neist kaks esimest meedet jagunesid omakorda kaheks alameetmeks.
Kuue aasta jooksul jõudis Võrumaa Partnerluskogu kaudu väikeettevõtetele ja MTÜdele üle 3 miljoni euro. Pool sellest rahast on läinud just väikeettevõtjatele ning selle tulemusel on kohalikud elanikud loonud endale ise töökohti.
Külakogukondade arendamise meetme kaudu jõudis Võrumaale üle 888 000 euro, kohaliku kultuuripärandi säilitamise meetme kaudu üle 341 000 euro, ettevõtluskeskkonna arendamiseks üle 732 000 euro, väiketootmisettevõtete arendamiseks üle 727 000 euro ja noorte tegevuse edendamiseks üle 403 000 euro.
2015. aasta mess “Maale elama” toimub 11. aprillil Tallinnas Kalevi spordihallis. Seekord on fookuses teema “Maale ettevõtjaks”. Sellega annavad kogukonnad märku, et ootavad maale inimesi, kes aitavad oma ideede ja pealehakkamisega muuta maapiirkondi ettevõtlikumaks.
Tänavuse messi uuenduseks on nõustamisala, kus ettevõtluskonsultandid annavad tagasisidet külastajate äriideedele ning nõustavad rahastamise küsimustes. “Maale elama” kodulehelt võib praegu leida üle 80 idee, mida maal ettevõtjana teha. http://www.maale-elama.ee/ettevotluse-voimalused.
Kogukondadele, kes uusi elanikke ootavad, on ettevalmistamisel abiks “Maale elama” infopäevad, mis toimuvad:
28. jaanuaril
10.00-12.00 Tallinnas tehnikaülikooli auditooriumis SOC-311 Ehitajate tee 5.
14.00-16.00 Pärnus linnavalitsuse I korruse saalis Suur-Sepa tn 16.
30. jaanuaril
10.00-12.00 Tartus keskkonnahariduse keskuse saalis Lille tn 10.
14.00-16.00 Paides Järvamaa keskraamatukogu konverentsisaalis Lai tn 33.
Kodanikualgatuse “Maale elama” eesmärgiks on tõsta teadlikkust maal elamise kohta, muuta ühiskonna hoiakuid positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi. Kahe aasta jooksul on algatuse abil linnast maale kolinud 69 peret.
Lisainfo: Ivika Nõgel, korraldusmeeskonna juht, MTÜ Partnerlus
tel 5115 914, ivika@vaa.ee
Talvepealinna tiitli vastuvõtmine paar aastat tagasi tantsude saatel. Foto: Monika Otrokova
Sellel aastal saabub talv 22. detsembril kell 1.02. Talvepealinna pidustused leiavad Otepääl aset 21. detsembril.
Avamispidustused algavad traditsioonilise talveturuga kell 11 Otepää keskväljakul. Otepää Naisselts pakub laadasuppi, kavas on mitmesugused lõbusad mängud kogu perele. Esinevad FeelingGood ja Otepää isetegevuslased, toimub Otepää avatud noortekeskuse poolt korraldatav fotojaht, lapsed saavad ratsutada ponidega. Toimub eakate jõukatsumine Talvepensionär 2014 tiitlile, mille kavas on vildiviskamine, lumepalliveeretamine ja palju muud põnevat.
Sportlik talvepealinn pakub sellel päeval elamusi ka spordisõpradele. Talvepealinna avamispidustuste raames toimuvad 60. Otepää mängud. Kell 12 algavad suusahüppevõistlused Apteekrimäel. Kella 11-12 kestab linnaorienteerumine.
Kell 14 tulevad keskväljakule kokku jõuluvanad. Tulemas on 13 erinevat jõuluvana ja jõulumemme: politsei-, tuletõrje-, kiirabi-, postijõuluvana, naabervallast Paluperast saabub külla jõuluvana ja tema memm. Jõuluvanad tutvustavad oma liiklemisvahendeid ja arutavad kuuse all mööduva aasta päevakajalisi sündmusi, nii seda, mis õnnestus, kui ka seda, mille peale tuleks sõrme viibutada või vitsa anda. Seda kõike tehakse nalja ja laulu kaudu. Hiljem saavad kõik koos jõuluvanadega Otepää Winterplace’i lustima minna.
Kell 15 süütab Otepää grillmeister Tarmo Märss Keskväljakul lõkke ja asub siga grillima, et talve alguse esimestel minutitel seda kõigile serveerida. Kell 16 saavad muusikasõbrad nautida Raekoja saalis Otepää vanamuusikaansambli kontserti.
22. detsembril kell 00.40 toimub keskväljakul tule ja valguse etendus “Valge talv” tuleteatri Kelfirius esituses, kell 1.02 saab
Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas kolmapäeval käskkirja, millega avati alates 11. detsembrist kuni 19. detsembrini kaluri kalapüügiloa alusel toimuva latikapüügi ja nakke- või raamvõrguga püügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.
Püük avati, sest pärast püügiandmete laekumist selgus, et Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on aastasest lubatud latikasaagist alles 22,9 tonni (3,1%), haugi puhul 16,68 tonni (13,9%) ja koha puhul 87,5 tonni (13,5%). See tähendab, et 2014. aastaks lubatud saakide arvelt on tänavu võimalik lühiajaline püügi avamine Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.
Kutselistele kaluritele avati püük nakke- või raamvõrkudega Peipsi järvel kaldast kaugemal kui 1 km ning Lämmi- ja Pihkva järvel kaldast kaugemal kui 500 meetrit. Samuti avati uuesti latikapüük, mis seoses aastase lubatud saagi ammendumisega 100% lähedal varem peatati.
Ühe kahest aasta teo tiitlist sai Jõgevamaa gümnaasiumi projekti- ja noorsootööjuht Nele Graverson, kelle eestvedamisel teostati projekt “Ettevõtlik noor = noor ettevõtja?”
Neljapäeval, 11. detsembril tunnustas haridus- ja teadusministeerium 2014. aasta parimaid noorsootöötajaid ja noortevaldkonna algatusi.
Tänavusele konkursile laekus üle Eesti kokku 48 kandidaati neljas kategoorias, tunnustusauhinna pälvisid neist 13. Tunnustatavaid aitasid välja valida kaks tunnustuskomisjoni, millest üks koosnes noortevaldkonna noorsootööasutuste, esindusühingute, sidusministeeriumite ja ülikoolide esindajatest ning teine ainult noorte esindajatest. Tunnustusauhinnad andis üle haridus- ja teadusministeeriumi noorte ja välissuhete asekantsler Madis Lepajõe.
Kategoorias aasta tegu tõsteti esile kahte algatust: Jõgevamaa gümnaasiumi projekti- ja noorsootööjuht Nele Graversoni eestvedamisel ellu viidud projekti “Ettevõtlik noor = noor ettevõtja?”, mille raames kutsuti kokku ettevõtjad, noored ja poliitikakujundajad, et leida lahendusi ja võimalusi noortele ettevõtlusega alustamiseks ning nende toetamiseks; samuti Sander Kuke algatust Heategu Orissaare noortele, mille raames viidi läbi läbi korjandus, sisustati Orissaare avatud noortekeskusse salvestusstuudio professionaalse varustusega ja tugevdati koostööd Orissaare muusikakooliga.
Aasta koostöö tunnustused pälvisid seekord kolm algatust: Kaire Mertsini eestvedamisel ellu viidud Pärnu loodus- ja tehnikamaja mitmetasandiline intersektoraalne ja rahvusvaheline koostöö; Ilona-Evelyn Rannala ja Martti Martinsoni algatusel ja eestvedamisel MTÜ Noortepoliitika Keskuse Eesti ja Austraalia koostööprojekt ning Marit Kannelmäe-Geertsi eestvedamisel SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo käivitatud ja üldhariduskoolidele suunatud pilootprojekt “Hooliv klass”.
Tartus toimuvad homme, 13. detsembril VI Eesti meistrivõistlused puuteotriatlonis. Neljaliikmelised võistkonnad asuvad võistlustulle keskpäeval Raekoja platsil Jõululodja juures. Võidab see, kes etteantud aja jooksul jõuab saagida, lõhkuda ja laduda kõige rohkem halupuid.
Osalema võivad tulla kõik huvilised. Võistkonnas on neli liiget, nende seas vähemalt üks naine.
Korraga võistleb kaks võistkonda. Võistkondade paarid loositakse. Kes sama ajaga rohkem puid teeb, pääseb järgmisesse vooru. Saed-kirved on korraldajate poolt. Täpsemat reglementi vt http://lodi.ee/joululodi/puuteotriatlon.
Kuu aja jooksul saab taotleda 2015. aastaks toetust projektidele, mis aitavad hoida vana Võrumaa kultuurilist ja keelelist eripära. Avalik konkurss kestab 14. jaanuarini. Taotlejate tähelepanu juhitakse sellele, et kasutusele on tulnud uued taotlusvormid.
Programmi eesmärk on hoida vana Võrumaa kultuurilist ja keelelist eripära, piirkonnale omast elulaadi, tavasid ja kombeid ning oskusi. Soovitakse tugevdada võru keelt ja pärimusliku kultuuri keskkonda, laiendada võru keele kasutusvaldkondi ja tugevdada võrukeste kogukonda. Eriti oodatud on projektid, mis panevad rõhku noorte sidumisele esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamisele.
Vana Võrumaa on kultuuriline ja keeleline piirkond Lõuna-Eestis. Omal aja hõlmas see kaheksat kihelkonda, mis jäävad tänapäeva Võru, Põlva, Valga ja Tartu maakondade alale. Kultuuriprogrammist toetatakse ka selliseid võru kultuuriga seotud tegevusi, mis leiavad aset väljaspool vana Võrumaad. Eelarve on 131 543 eurot.
2013. aastal oli Hiina esmakordselt Euroopa Liidu kaubanduspartnerina kolmandal kohal (6,1%). Suurim absoluutne kaubavahetuse kasv (+1,2 mld eurot) oli 2013. aastal samuti Hiinaga. Kui aga vaadata koos eksporti Hiinasse ja Hongkongi, saavutatakse võrdne osakaal teisel kohal oleva Venemaaga, mis moodustas põllumajandussaaduste ekspordist 10%.
ELi suurim eksportturg oli 2013. aastal jätkuvalt USA, mille osakaal on 13% kogu ELi põllumajandustoodete ekspordist.
ELi põllumajandustoodete eksport Hiinasse 2013. aastal
Peamised eksporditavad tootegrupid Hiinasse on tooted teraviljast-piimast (75% sellest imikutoidud), vein, piimapulber, sealiha (ja searupskid). 2013. aastal jätkus piimapulbri (+219 mln EUR; +37%) ja sealiha (+106 mln EUR; +24%) ekspordi kasv.
Hiina on ELi peamine sihtriik vadaku väljaveol, 2013. aastal läks 32% just sinna. Alates 2008. aastast on vadaku eksport väärtuses rohkem kui kolmekordistunud ja koguseliselt rohkem kui kahekordistunud. 2013. aastal kasvas müük veel 12% võrra, kusjuures ekspordimahud suurenesid 15% võrra (hinnad olid alla 2012. aasta taseme). Ka piimapulbri tarned Hiina, kes on selle toote suurimaid importijad, kasvasid 2013. aastal. Nii ekspordi väärtus kui ka kogus kahekordistusid.
Alkohoolsete jookide eksport mullu aga vähenes – kange alkohol 22% ja vein 14% võrra. Sellest hoolimata moodustab alkohol 15% põllumajandustoodete ekspordist Hiina.
Eve Paju, põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist
Toidupanga kogumispäevad erinevates Eesti toidukauplustes on täna, 12. detsembril ja homme, 13. detsembril. Jõulukuise toidukogumisaktsiooniga varuvad toidupangad kaupa pühade eel jagatava erikoguse toiduabipakkide jaoks.
Kokku osaleb 34 kauplust 17s erinevas linnas üle Eesti, nende hulgas on 10 Rimi, 8 ETK kauplust, 8 Selverit ja 6 Prismat. Lisaks Tallinna Solarise keskuse toidupood ja Tõrva Kevade kauplus (Meie Toidukaubad). Viis kauplust osaleb esmakordselt.
“Jõulukuine lisakogus toiduabi kuulub juba meie traditsioonide hulka,” ütleb Toidupanga juht Piet Boerefijn. “Kuna aitame ennekõike lastega peresid, on neis leibkondades pühade eel kulusid juba niigi palju ja seega loodame, et tavapärasest suuremad ja parema koostisega pakid võimaldavad neil peredel paremini jõululauda katta ja üleüldse muretumalt pühadeajale vastu minna.”
Sel aastal teevad toidupangad üle Eesti kokku umbes 3000 pakki.
Oluline osa vajalikust kaubast saadakse toidukogumispäevade vältel. Nõnda koguvad täna ja homme Toidupanga punastes põlledes vabatahtlikud toidukaupa kella 12-18. Osades kauplustes on kohalik toidupank otsustanud alustada ka veidi varem või lõpetada hiljem, näiteks saavad kõik tartlased allpool nimetatud kauplustes annetada Toidupanga jaoks kuni kella 20ni õhtul. Samuti on erandiks Rakvere Toidupank, mille vabatahtlikud on toidukogumiskärudega Rakvere Põhjakeskuse Rimis veel ka pühapäeval kella 12-15.
Lääne maavalitsus ootab taotlusi Läänemaa teenetemärgi kandidaatide kohta 10. detsembriks (kaasa arvatud).
Läänemaa teenetemärk on asutatud maakonnale osutatud eriliste teenete ja väljapaistvate saavutuste tunnustamiseks. Teenetemärk antakse Eesti Vabariigi kodanikule või välismaalasele, kes oma silmapaistva töö ja tegevusega on kaasa aidanud Lääne maakonna arengule, samuti muude saavutuste eest, mis on toonud au ja tunnustust maakonnale. Teenetemärgi saaja ei pea olema Lääne maakonna elanik.
Tänavu antakse teenetemärki välja kolmandat korda. Eelmisel aastal said teenetemärgi pärandkultuuri hoidja ja uurija Lembitu Tverdjanski ning Lääne praostkonna praost Tiit Salumäe. Üle-eelmisel aastaid said teenetemärgi Endel Vooremaa, Zemfira Tammik, Ülo Kalm ja Lehte Ilves.
Teenetemärk antakse üle 20. veebruaril Haapsalu kultuurikeskuses maakondlikul vabariigi aastapäevale pühendatud vastuvõtul.
Kirjalikud ettepanekud kandidaatide kohta tuleks saata e-postiga (info@laane.maavalitsus.ee ) või tuua Lääne maavalitsusse (Lahe 8, Haapsalu) hiljemalt 10. detsembril 2014.
Teisipäeval 23. detsembril algusega kell 14 leiab Rõuges Suurjärve parklas aset jõuluturg.
Turul müüb verivorste, hapukapsast ja palju muud Ilumäe talu.
Ostjad ja müüjad, olete oodatud!
Andres Noormets toob Rakvere teatri lavale 10. detsembril esietenduva Anton Tšehhovi krestomaatilise näidendi.
“3 õde” on draamaklassika tüvitekst noortest naistest, kes on elu argipäeva kinni kleepunud ega leia sealt teed välja. Nende armastuseotsing on nii intensiivne, et võtab silme eest mustaks ja pea ringi käima: päevad kihutavad õhtusse nagu kiirrongid mööda tuleviku Rail Balticut. Näod ja jaamad vilksatavad mööda, ainult unistused ja lootused jaksavad kaasa kumiseda.
Lavastaja sõnul on klassikasse kuuluvad tekstid püsiva väärtusega ja alati nüüdisaegsed.
“Need on etalonid, millega aega ja olemist ikka üle mõõta tasub,” lausus Noormets. ” Sedakaudu paistavad selgesti kätte asjad, mida maksab hoida ja millel minna lasta, paistab praeguste asjade tase ja vorm”.
Laval on pea terve Rakvere Teatri trupp ja külalisena lööb kaasa Meelis Rämmeld.
LüüTürr laulab Hiie sõbra Kaja Toikka auks. Foto: Andres Ehrenpreis
Novembri eelviimasel päeval Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud hiiesõprade aastasündmusel pärjati aasta Hiie sõbraks õpetaja ja külaelu edendaja Kaja Toikka.
2006. aastal hoidis tema julge ja läbimõeldud tegevus ära uusasumi rajamise Ida-Virumaa Lüganuse vallas asuvale Purtse Hiiemäele. Kaja Toikka kaasas hiie hoidmisse kogukonna, kohaliku omavalitsuse ja hiite eestseisjaid mujalt Eestist. Ühisel jõul suudeti hiie pöördumatu rikkumine ära hoida ning pühapaik on praegugi kõigile huvilistele avatud.
Oma sõnavõtus julgustas värske Hiie sõber inimesi pühapaiku märkama ja hoidma.
„Hoidkem hiisi!” sõnas Kaja Toikka. “Seal peituvad meie rahva juured ja elujõud. Murettekitav on, et enamik hiiekohti on meil tänapäeval ilma riikliku kaitseta. Kuna looduslikke pühapaiku praegu ei kaardistata, siis kaob igal aastal koos põliselanike suremisega osa hiiepaiku rahva mälust. Lisaks on meie looduslikud pühapaigad jätkuvalt surve all, kuna ikka leidub neid, kes teadmatusest või hoolimatusest tahavad hiies midagi sobimatut või lausa hävitavat ette võtta. Looduslike pühapaikade kaardistamine peaks olema praegu riiklikult sama oluline asi kui oli regilaulude ja rahvapärimuse kogumine möödunud sajandi esimesel poolel. Oleme uhked, et meie rahvaluulekogud on ühed maailma põhjalikumad, kuid looduslike pühapaikade kestmine tänase päevani on sama haruldane.“
Kaja Toikkale ulatati austuse ja usalduse märgiks Hiie sõbra kirves ning ta vöötati Virumaa rahvariidevööga.
Tõnis Mägi: Eesti saab päriselt vabaks alles siis, kui saavad vabaks meie hiied
Eestimaa Looduse Fond (ELF) otsib kandidaate tänavusele noore looduskaitsja auhinnale, millega kaasneb 700eurone stipendium. Kandideerimisavaldusi saab esitada kuni 22. detsembrini aadressil elf@elfond.ee.
Auhinnale on oodatud kandideerima looduskaitsjad, kes omavad väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel ning on passi või enesetunde järgi nooremad kui 35 aastat. Kandidaadid võivad töötada või õppida nii avalikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti tegutseda vabatahtlikuna. Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi teise kandidatuuri.
Avalduses palutakse märkida kandidaadi ees- ja perekonnanimi, vanus, töökoht ja/või tegevusvaldkond ning olulisemad looduskaitselised tegemised ja saavutused.
Noore looduskaitsja auhinda antakse välja alates 2005. aastast eesmärgiga toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Auhinna pälvija otsustab ELFi poolt kokku kutsutav žürii. Auhinnafondi toetavad sel aastal loodusturismi ettevõtted Estonian Nature Tours, OÜ 360 Kraadi ning OÜ Natourest.
Auhinna laureaat kuulutatakse välja veebruari alguses ELFi sünnipäeval.
Novembri alguses korraldas maanteemuuseum koostöös Õpetajate Lehega konkursi “Märka koolibussijuhti!”, mille eesmärk oli tunnustada tublisid koolibussijuhte ning teisalt suunata tähelepanu turvalisele liiklemisele kooliteel. Koos põhjendustega laekus muuseumile 55 ettepanekut.
“Meil on siiralt hea meel, et nii palju koole, omavalitsusi, bussifirmasid ja ka lapsevanemaid, meie konkursiga kaasa tulid ja saatsid meile väga südamlikke põhjendusi, miks just nende bussijuht väärib märkamist ja tunnustamist,” sõnas maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner. “Kirjeldustes rõhutati enam bussijuhi iseloomuomadusi, liikluses tarvilikke oskusi ning toodi ka konkreetseid näiteid, kuidas bussijuhi töö on palju rohkemat kui pelgalt roolikeeramine.”
Ettepanekuid tunnustust väärivate koolibussijuhtide kohta tuli muuseumile kogu Eestist: Muhu saarelt Hummuli vallani Valgamaal, nii e-maili kui ka tavakirja teel. Enamik esitatud bussijuhte teenindavad just väiksemate asulate vahelisi liine, et iga pisikese küla koolijüts ikka õigeks ajaks kooli jõuaks. Samas olid esindatud ka mitmed linnade bussijuhid. Kaks koolibussijuhti oli esitatud kahe erineva isiku poolt ning ühe bussijuhi kohta tuli lausa kolm märkamist.
HeadPodi peatugi, mille saab omale ka Pärnu tüdruk Britt.
SA TÜ Kliinikumi Lastefond aitab soetada 17aastasele sügava puudega Brittile selja- ja peatoe, mis võimaldavad tal enda pead ja ülakeha paremini kontrollida.
Pärnu tüdrukul on diagnoositud kaasasündinud kesknärvisüsteemi progresseeruv haigus, mille tõttu on ta täielikult halvatud ning talle on määratud sügav puue. Britt ei kõnni ega räägi ning vajab lakkamatut hoolitsust.
“Kuna Brittil ei ole tasakaalutunnet, siis ei suuda ta oma pea hoidu kontrollida,” selgitas tüdruku isa. “Peatugi on siin suureks abiks ning toetab last käeliste tegevuste ajal, toitmisel ja pikemal autosõidul. Ilma abivahendita on kõik tema tegevused, isegi vaatamine, pärsitud.”
Lastefond toetab tüdrukule pea- ja seljatoe soetamist 72 euroga.
Varasemalt on fond aidanud Brittile muretseda kallihinnalise koduseks kasutamiseks mõeldud tõstemasina, mis hõlbustab tema ööpäevaringset hooldust.
Kui Sinagi sooviksid anda oma panuse Britti ja teiste abivajavate laste ravitingimuste parandamiseks, siis on selleks jõuluajal suurepärane võimalus soetades oma lähedastele kingituseks Lastefondi heategevusliku kinkekirja, mis tähistab fondile tehtud annetust. Uuri lähemalt Lastefondi kodulehelt.
Kadrina vald Virumaal otsib oma vaatamisväärsuste toppi ehk tippu. Teisitisõnu neid kümmet objekti, mida vaatamata ei saa Kadrina vallast korralikku ülevaadet ega arusaama.
Vähem kui kaks nädalat kestnud häältamine nii Facebooki keskonnas kui ka vallaveebis on kokku toonud enam kui pooltuhat häält 30 Kadrina valla objektile, mida said välja pakkuda ka vallakodanikud.
TOP 10 nimekirja Kadrina vallas kandideerivad näiteks Neeruti mäed, Neeruti järved, Neeruti mõis, Neeruti Kalevipoja monument, Viitna järved, Viitna kõrts, Viitna Arturi šašlõkibaar, Kadrina vabadussammas ehk mälestuskalju, Kadrina emakeele ausammas, Kadrina kirik, Kadrina rahvamaja, Kadrina jaamahoone, Kadrina keskkool, Neeruti seltsi seltsimaja, Kadrina saun, Kadrina paisjärv, Vohnja kool ja mõis, Udriku mõis, Kolu mõis, Kadrina hobujõu ausammas, Hulja Männi äri, Arbavere mõis, Ohepalu kaitseala j.t.
Detsembri teisest poolest saab hääli anda ka kirja teel ja valla raamatukogudes, täpsem info ilmub vallalehes Kodukant.
Kardina valla vaatamisväärsuste TOP10 selgub jaanuari teiseks pooleks, kui see kuulutatakse välja vallalehes.
Selle aasta viimane loodusõhtu toimub Tallinna ülikooli Rakvere kolledži saalis (Pikk 40, Rakvere) 11. detsembril kell 18. Jäälinnust räägib Eesti Ornitoloogiaühingu hariduse ja teavituse spetsialist Riho Kinks.
Jäälind on üks kaunimaid ja huvitavamaid linde, keda kutsutakse ka jõgede kalliskiviks. Ta on valitud Eesti 2014. a linnuks. Loodusõhtul räägitakse jäälinnust ja tema elust, mida jäälinnuaasta puhul teada saadud. Näha saab jäälinnu joonisfilmi ja kauneid fotosid.
Üritust toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.Osalemine tasuta.
Lammas on vähenõudlik loom. Seetõttu on teda karjatatud aladel, kus muu põllumajandus pole võimalik. Nii on lambad kujundanud meie loopealseid, ranna- ja puisniite. Selleks, et neid kooslusi alles hoida, on lambad parimad tööriistad. Aastaid hooldamata ala on raske kasutusele võtta, selleks on vaja kas keskkonda oluliselt muutvat tehnikat või… lambaid.
Lisaks teabele lambakasvatusest ja karjamaadest saab Viljandi muuseumi näitusel katsuda lambavillast toodetud riideid, lõnga, istuda niidu- või põldheinal, joonistada või meisterdada lammas ja muud mängulist.
Näitus valmis Eesti Maaülikooli ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös projekti CANEPAL raames, mille eesmärk on uurida, tutvustada ja väärtustada lambapidamise ja karjaseeluga seotud pärandit Euroopas.
Näitus jääb avatuks 28. veebruarini 2015. Muuseumi näitusemaja on avatud teisipäevast laupäevani kella 10-17 (välja arvatud pühadel).
Loomsete jäätmete käitleja AS Vireen alustas kogumiskonteinerite paigutamist seakatku diagnoosiga metssigade korjuste kogumiseks. Esialgu paigutatakse üle Eesti taudipiirkondadesse viis konteinerit.
“Kuna talvised ilmaolud muudavad korjuste matmise keeruliseks ning uusi leide taudikahtlusega loomadest lisandub iga päev, paigutatakse kõigisse taudistunud piirkondadesse lekkekindlad konteinerid korjuste kogumiseks,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. “Nendele konteineritele korraldatakse ASi Vireen poolt eraldi veoring, et vältida võimalikku ristsaastumist.”
Taudimaterjali konteineritesse kogumine aitab vältida ka nakkusohtlike korjuste väljakaevamist teiste metsloomade poolt. Konteinerid paigutatakse Valgamaal Hummuli ja Õru valda, Viljandimaal Tarvastu valda, Võrumaal Varstu valda ja Ida-Virumaal Lüganuse valda. Konteinerid on lukustatud ning need on kasutamiseks vaid kohalikele jahimeestele. Ühe konteineri mahutavuseks on 600 liitrit ning neid tühjendatakse vastavalt vajadusele.
Lähinädalatel jõuab Eestisse ka mobiilne põletusahi, mida saab kasutada seakorjuste (sh talvetingimustes metsseakorjuste) kohapeal hävitamiseks, et vähendada taudi levimise riski.
Reedel, 12. detsembril kell 12 ootab Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus kõiki huvilisi lõunaeesti rahvaluulele ja etnoloogiale pühendatud seminarile “Harali pärimus”, mis toimub Tartu ülikooli peahoone (Ülikooli 18) auditooriumis 139.
Seminari kava:
12.00–12.05 Seminari avamine
12.05–12.45 Kristin Kuutma: Pilk pärimusele teoreetilisest ja polemiseerivast vaatenurgast.
12.45–13.10 Katre Kikas: Viljandimaalaste kõnetamine: J. Hurt, M. J. Eisen ja kohalikud kogujad.
13.10–13.35 Andreas Kalkun: Fjodor Vanahundi ropud jutud. Jutuilmast ja muust.
13.35–14.00 Mari Sarv: Püha või patune: seksuaalsus regilauludes.
14.00–14.25 Taive Särg: Mulgi regiviisid tänapäeva muusikapildis.
14.25–15.00 Tsäivaih
15.00–15.30 Marju Kõivupuu: Kommetest ja tavadest kultuuripärandiks.
15.30–15.55 Karri Toomeos-Orglaan: Novellmuinasjutud: seto eripära otsides.
15.55–16.20 Inge Annom: Seto jutud imemuinasjuttude II köites.
16.20–16.45 Mari Mets, Karl Pajusalu: Pärimus keelesaarte tekstides.
16.45–17.10 Hannes Korjus: Lutsi maarahvas esimese Läti Vabariigi aegu.
17.10–17.40 Aivo Põlluäär: Seto kultuuri representatsioonid Vaike Sarve ja Mare Piho filmides.
18.00–… Iloõdak
