Aksel Lõbu

Esimese Hindpere laulukonkursi võitis ansambel Avaja

Ansambel Avaja Türilt noppis Jõhvi kontserdimajas toimunud vokaalansamblite konkursil „Kõnnib kevad …” esikoha meesansamblite seas ning viis koju grand prix’ – Jõhvi vapilooma hirve pronksist kuju. Naisansamblitest oli parim Viska Viit Põlvamaalt ja segaansamblitest võitis Annabre Jõelähtmelt. Publikupreemia pälvis segaansambel Tammiku Ida-Virumaalt. Eriauhinna Hindpere koha-nimelise laulu esituse eest sai naisansambel Lüüra Kambjast. Parima arranžeerija auhinna sai Ave Avamere Türilt.

Laulukonkursil esitati Jõhvist pärit tuntud helilooja Hans Hindpere loomingut. „See konkurss oli nagu heatujuliste ja lõbusate laulude kontsert, millel osalesid väga hea tasemega ansamblid Eesti erinevaist paigust,“ ütles Hindpere laulukonkursi žürii esimees, Vanemuise kontserdimaja direktor Kulvo Tamra.

Ida-Virumaa rahvakultuurispetsialisti Erika Kõllo sõnul oli tegemist väga hästi korraldatud lauluvõistlusega, mis näitab Ida-Virumaa positiivset palet. „Konkursi eesmärgiks on väärtustada Jõhvist pärit helilooja Hans Hindpere loomingut, mis sobib suurepäraselt ansamblite repertuaari,“ ütles laulukonkursi korraldaja MTÜ Kultuuriveski juhatuse liige Ene Raudar.

Kõik osalejad said kingiks korvi Jõhvi hõrgutistega (käsitööna valminud jõhvikad suhkrus ja jõhvikaküpsised ning iseküpsetatud köömneleib, šokolaad Pruun Kuld). Konkursil osales kümme vokaalansamblit Eesti erinevaist paigust, ettevõtmise korraldasid MTÜ Kultuuriveski, Jõhvi kontserdimaja ja Jõhvi kultuuri- ja huvikeskus. Hans Hindpere oli Jõhvis sündinud helilooja, kelle loometee oli pikk ja viljakas. Laulukonkursiga meenutati ka Hindpere 85. sünniaastapäeva, mis oli 18. märtsil.

Lisainfo: www.kultuuriveski.ee

Konkurssi toimumist toetas Eesti Kultuurkapital.

Multimeedialaager ootab osalejaid

26.-28. aprillil toimub Otepää Gümnaasiumis järjekordne Noorte Meediaklubi korraldatud multimeedialaager. Noored tegevajakirjanikud ja peamiselt Tartu Ülikoolis ajakirjandust ja kommunikatsiooni õppivad tudengid õpetavad, kuidas oma koolis koolimeediat teha. Osalema on oodatud koolinoored üle Eesti.

Lisainfo: meediaklubi.ee/multimeedia-2013

Üritus Facebookis: www.facebook.com/events/218522978287828

Viljandimaa aasta tervisedendaja konkurss kestab 20. märtsini

Viljandimaa Tervisenõukogu tuletab meelde, et konkursi „Viljandimaa Aasta Tervisedendaja“ auhinna kandidaatide osas saab ettepanekuid esitada kuni 20. märtsini.

„Aasta tervisedendaja nimetus koos auhinnaga antakse tunnustusena üksikisikule, asutusele või organisatsioonile, kelle töö, tegevus ja isiklik eeskuju tervise edendamise valdkonnas on aasta jooksul silma paistnud erilise tulemuslikkusega ning mõjutanud oluliselt selle valdkonna arengut Viljandimaal,“ selgitas auhinna algataja, Viljandi maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist Elo Paap.

„Märgakem ja tunnustagem siis neid, kes on tervise edendamiseks maakonnas oma aega ja energiat pühendanud,“ kutsus Elo Paap kõiki üles 2013. aasta tervisedendaja kandidaate esitama. „Varasemad korrad on näidanud, et tervisedendust nähakse nii noorsoo- ja sporditöös, haridusvaldkonnas, nõuande- ja seltsitegevuses kui ka praktilises tegevuses inimeste esmaabioskuste tõhustamisel ja vigastuste ennetamisel,“ meenutas ta.

„Viljandimaa Aasta Tervisedendaja“ auhinna kandidaadi võib esitada iga maakonnas elav üksikisik ning iga maakonnas tegutsev asutus, ettevõte või mittetulundusühing. Auhinna statuut ja ettepaneku vorm on kättesaadav internetist Viljandimaa Tervisetoa koduleheküljelt siin. Aasta tervisedendajaks juba nimetatud isikule ei saa seda tiitlit uuesti omistada kolme aasta jooksul.

Vormikohane kirjalik ettepanek koos põhjendustega tuleb hiljemalt 20. märtsiks 2013 saata Viljandi Maavalitsuse Tervisetoa nimele kinnises ümbrikus, millel on märgusõna „Edendaja“ (aadressil: Viljandi Maavalitsus, Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi) või e-postiaadressil: tervisetuba@viljandimaa.ee. Samuti on võimalik taotluse e-vormi täita otse Tervisetoa kodulehe kaudu. Viljandimaa Tervisenõukogu poolt välja antava auhinna suuruse kinnitab maavanema nõuandev tervisenõukogu igal aastal vastava aasta eelarve vastuvõtmisel. „Viljandimaa Aasta Tervisedendaja“ auhind antakse üle 9. aprillil peetaval Viljandimaa tervisefoorumil, millega tähistatakse ühtlasi ülemaailmset tervisepäeva.

Viljandimaa Tervisenõukogu kuulutas konkursi „Viljandimaa Aasta Tervisedendaja“ auhinnale välja juba seitsmendat korda. Seni on aasta tervisedendaja tunnustuse pälvinud Suure-Jaani valla spordi- ja noorsootöö nõunik Mati Adamson; endine Viljandimaa Tervist Edendavate Koolide liikumise eestvedaja ja Tääksi põhikooli õpetaja, tänaseks Tartu linna õpetaja Silva Kolk; Punase Risti Viljandimaa Seltsi sekretär, vabatahtlike juht ja „Viljandimaa vigastuste ennetamise ühisleppe“ koostöögrupi liige Merit Laan; Viljandi Rattaklubi juhataja ja Viljandi järve uisuraja üks algatajatest Loit Kivistik; Maanteeameti Lääne regiooni liikluskasvatuse osakonna juhataja Sirli Leier ning möödunud aastal Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukoda.

Metsandusliku ühistegevuse konverents

Reedel 15.märtsil toimub Eesti Maaülikooli õppehoone (Fr. Kreutzwaldi 64) aulas kell 10.00 metsandusliku ühistegevuse IV konverents “Teeme metsandusliku ühistegevuse korda!”

Ettekannete ja tervitavate sõnavõttudega osalevad konverentsil põllumajandusminister Helir-Valdor Seedor, riigikogu liige ja keskkonnakomisjoni esimees Erki Nool, Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen, Eesti kultuurpärandi aasta koordinaator Riin Alatalu, Toronto Eesti Ühispanga endine nõukogu esimees Peeter Einola jt. Üritust modereerib maasotsioloog Aare Kasemets.

Konverentsi päevakava http://www.kemo.ee/yritused/173-metsandusliku-uehistegevuse-konverents-1...

Osavõtuks palutakse registreerida, info@kemo.ee või tel. 5 121 947

Korraldajad: Akadeemiline Ühistegevuse Selts, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Metsaühistu, Ambla Metsaühistu, Kesk-Eesti Metsaomanikud MTÜ, PärnuTartu Metsaomanike Selts, Metsaekspert OÜ.

Mõttekoda kutsub rääkima tervisest

Otepää mälumängurid saavutasid vabariiklikul võistlusel teise koha

Meelis Lill, Kadri Steinbach, Kaido Mägi, Urmas Kuldmaa. Foto: Monika Otrokova

Otepää mälumängu võistkond saavutas 9.märtsil Paides peetud vabariiklikul linnade-valdade vahelisel mälumänguturniiril Maakilb auväärse teise koha. Otepää mälumänguvõistkonnas osales neli liiget – Otepää linnaraamatukogu juhataja Kaido Mägi, Otepää valla piirkonnapolitseinik Meelis Lill ja Otepää valla kodanikud Kadri Steinbach ja Urmas Kuldmaa.

“Oli väga tasavägine mäng, kümme küsimust enne lõppu oli punktisumma võistlejate vahel peaagu olematuks kahanenud,” rääkis Kaido Mägi. “Esikoha saanud võistkond – Indrek Salise juhitav Saua valla esindus võttis kindla võidu.” Linnade-valdade vahelises mälumängu finaalis Maakilb Paides osales 18 võistkonda üle kogu Eesti.

Otepää mälumänguvõistkonna kapteni Kaido Mägi kinnitusel ei kavatse Otepää mälumängurid aga loorberitele puhkama jääda – 23.märtsil toimub Otepää Talispordimuuseumis vabariiklik Aarne Steinbachi memoriaalmäng paaris-mälumäng. Mälumängu korraldavad Talispordimuuseum, Otepää raamatukogu ja Otepää mälumängijad.

Kontsert Rõuge kirikus

Esmaspäeval 18.märtsil kell 18.00 esineb Rõuge kirikus ajateenijate ansambel Sõduri FM.

Eesti suurim kutsemeistrivõistlus paneb nädalaid varem võistlustööks valmistuma

Tisler Kuido Torp töötamas. Foto: erakogu.

Kutseõppeasutustes üle Eesti käib vilgas ettevalmistustöö: viimase aasta moetrendid ja tulevikusuunad, kümned tsemendikotid, pintslid ja värvipaletid, uhkes seades floristika ja korrektselt paigutatud juhtmejadad kirjeldavad vaid mõne ametit õppiva noore igapäeva. Seda enne sel nädalavahetusel, 8. ja 9. märtsil toimuval kutsemeistrivõistlusel Noor Meister 2013 osalemist. Noorel Meistril kohtuvad 21 võistlusala talendikad Eesti noored, kel eesmärgiks lahendada kohapeal saadud ülesanne ning koguda Noore Meistri tiitli nimel žürii maksimumpunktid.

Uurisingi noorelt tislerilt ja rätsepalt, kuidas ettevalmistusprotsess edukaks osalemiseks läinud on ja kui ambitsioonikad ootused on noored endale võistlustööde autasustamise hetkeks silme ette seadnud.

Eelmise aasta kogemustega vastu uuele võistlusele

Valgamaa kutseõppekeskuses tisleri ametit õppivale Kuido Torpile ei ole Noore Meistri kutsemeistrivõistlustel osalemine esmakordne. Möödunud aastal pidi noor tisler valmistama loengupuki, mis koosnes korpusest, raamuksest ning kalasaba tapiga sahtlist. „Võistlustöö tegi keeruliseks kalasaba tapi käsitsitöötlemine ning toote enda suurus, mida oli üksi raske käsitleda,“ sõnab Kuido, lisades, et kuigi töö jaoks oli piisavalt aega, sai närv võitu ning tuli tunnistada eksimust sahtli mõõtudes.

Sel aastal läheb noormees võistlusele enesekindlamana ja rahulikuma närviga. Võistluse ettevalmistusaeg on noorel tisleril sarnane eelneva aastaga. „Sel aastal olin varunud samuti kaks-kolm nädalat, aga töömaht on võrreldes eelmise aastaga tunduvalt väiksem, samas täpsus on suurem,“ leiab noormees, „arvatavasti on palju ka käsitsi tegemist, sest suuri puidutöötlemispinke kasutada ei saa.“ Võistluse lähteülesandena saadud tutvustav joonis, mille järgi võistlustööks harjutada saab, võib kuni 30% ulatuses veel muutuda. „Praegu keskendungi pigem käsitsi töötlemisele kui muudele võimalustele, sest ei tea ju kindlalt, mis ees ootab – töö kontseptsioon võib veel natuke muutuda,“ sõnab Torp.

Loe edasi: Eesti suurim kutsemeistrivõistlus paneb nädalaid varem võistlustööks valmistuma

Avaldati Eesti mahetoodangu turu-uuring

2012. aastal tegutses Eestis 40 spetsialiseerunud ökopoodi, Eesti kauplustes kokku oli müügil 853 erinevat Eestis toodetud mahetoodet, selgus põllumajandusministeeriumis esitletud mahetoodete turu-uuringust.

Mahetoodete sortimendist oli kõige suurem tootevalik teraviljatoodete kategoorias (29%, kokku 250 tootenimetust), järgnesid ürdid, teed (26%, kokku 221 erinevat tootenimetust). Väiksem oli puuviljade, marjade ja neist valmistatud toodete (16%, 139 tootenimetust) ja kartuli, juurviljade (13%, 111 tootenimetust) valik. Alla 10% osakaaluga kogu sortimendist olid piimatooted (8%, 72 tootenimetust), liha (3%, 28 tootenimetust), mesi ja meetooted (2%, 19 tootenimetust). Aasta jooksul oli müügis ka viis tootenimetust mahemune ja kaheksa nimetust mahemaiustusi.

82 protsenti tarbijaist sooviks osta mahetoitu, peamise ostukohana näevad tarbijad peamiselt tavalisi toidupoode. Kõigist küsitlusele vastanust 57% leidis, et mahetoitu võiks rohkem reklaamida. Tavaliselt toidupoest koos igapäevaste toidukaupadega eelistab mahetooteid osta 50% tarbijaist, otsekontakti tootjaga sooviks 38% elanikest. Turult eelistab osta 29% ning spetsiaalsest ökopoest 14% tarbijaist. Internetipoe vahendusel tellimist peab mugavaimaks mahetoidu ostukanaliks 4% elanikest.

Enim ostetud toiduainetena märgiti tarbijate poolt mett (56% on ostnud), kartulit ja köögivilja (50% on ostnud). Järgnevad puuvili, marjad, piimatooted ja munad. Suurim huvi ongi tarbijatel eelkõige maheköögivilja ja kartuli ostmise vastu – neist toodetest on huvitatud vastavalt 54% ja 50% tarbijatest.

Mahetoodete müügikäibe värskeimad andmed on saadaval 2011. aasta kohta – siis müüdi nii kohalikku kui imporditud mahetoitu hinnanguliselt 20 miljoni euro väärtuses ning mahetoidu osakaal kogu jaemüügis oli 1,6%. Eestis toodetud mahetoodete osakaal jaekäibes oli 2011. aastal 0,47% (2010.a veel 0,36%).

Mahepõllumajanduslik maa oli 2011. aastal Eestis üle 134 tuhande hektari ja moodustas 14,3% kogu põllumajandusmaast. Mahetootjate arv, kes toodavad üleminekuaja läbinud mahesaadusi, oli võrreldes 2010. aastaga suurenenud 1036-lt tootjalt 1186ni. Mahetoidu käitlejate arv oli kasvanud 51-lt 126 käitlejani.

Põllumajandusministeeriumi tellimusel viis uuringu läbi TNS Emor. Loe uuringut siit: http://www.agri.ee/public/juurkataloog/UURINGUD/2013/uuring-maheturg2011-2013.pdf

Veel märtsis toimuvad pärandkultuuri õpi- ja töötoad Haanimaal

Lõõtspillituba – 10. märtsil kell 12 Haanja rahvamajas, kaasa tuleb võtta pill. Juhendab Tarmo Noormaa.
Tantsutuba lastele – 14. märtsil kell 12.30 Ruusmäe Rahvamajas. Juhendajad Kati Soon ja Toomas Valk.
Väikekandletuba – 16. märtsil kell 10 ja 30. märtsil kell 11 Haanja Rahvamajas. Kaasa tuleb võtta pill. Juhendavad Ivi Rausi ja Kati Soon.
Kohalik köök – 16. märtsil kell 11 Plaani Lodge’is. Juhendaja Triin Vissel Setumaalt.
Laulutuba – 16. märtsil kell 15 Plaani Lodge’is. Lauldakse regilaule. Juhendaja Ivi Rausi.
Käsitöötuba – 17. märtsil kell 13 Rogosi mõisas. Kindakudumine, erinevad randmekirjad. Juhendaja on käsitöömeister Riina Piir Viljandimaalt.

Õpitoad on tasuta (vajadusel lisandub materjali tasu, mille saad hiljem omatehtud väärtusena kaasa). Täpsem teave ja registreerimine: omkuiom.blogspot.com, ivirausi@gmail.com, 511 2280.

Võru Folkloorifestival avab hooaja tantsutoaga

Neljapäeval, 7. märtsil lööb XIX Võru folkloorifestival oma hooaja valla tantsutoaga, kus tutvustatakse selleaastase festivali plaane. Võrumaa üks suuremaid kultuurisündmusi, 11.-15. juulil toimuv XIX Võru folkloorifestival kannab nime “Teljed”.

“See teema on mitmetähenduslik,” ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. “Võime rääkida kangastelgedest, millel aastasadu on kootud vaipu või triibuseelikuid. Selle mustrid moodustavad ajatelje eilsest tänasesse, läbivad triibuna meie elu- ja kultuuriloo. Saame rääkida ka paralleelsetest või ristuvatest telgedest, seda nii matemaatikas, koduehituses kui… inimsuhetes. Leidsime, et see sobib oma mitmetähenduslikkuses Eesti suurimale iga-aastasele rahvusvahelisele rahvatantsufestivalile hästi.”

Juba traditsiooniliselt avab festival oma hooaja kevadel. Järgmisel neljapäeval on kõik tantsuhimulised oodatud esimesse tantsutuppa, kus lisaks siitkandi tantsude koostantsimisele tutvustavad korraldajad lähemalt selleaastaseid plaane. Tantse õpetab Kadri Lepasson, püünel on Lõuna-Eesti parimad pillimängijad Tarmo Noormaa, Toomas Ojasaar, Valter Sikk ja Harri Lindmets koos Ojasaare ja Lepassoni õpilastega. XIX Võru folkloorifestivali esimene tantsutuba toimub neljapäeval, 7. märtsil algusega kell 19.oo Võru klubis Club Balance.

Lisaks traditsioonilistele kontsertidele maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku ja esinejate ühised õhtulaule, Eestimaa kuulsaima lõõtsameistri, Võrumaalt pärit August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist, töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi. Festivalil esineb ligi 400 rahvatantsijat ja -muusikut nii Eestist kui mujalt. “Tänaseks on programm paigas, välisrühmad valitud ja peagi avame uksed ka oma tantsurühmadele,” lisas Valner.

Lisainfo: www.vorufolkloor.ee

Tartus algas kahemastilise lodja ehitus

Tartus Lodjakojas alustati eile, neljapäeval kell kolm päeval pidulikult uue ja suurema, kahemastilise Looduslodja ehitust. Laev on plaanis vette lasta 2015. aasta kevadel ja seda hakatakse kasutama esmajoones loodusõpperetkede korraldamiseks Emajõel ja Peipsil. Lodjaseltsi esimene laev, 2006. aastal vette lastud lodi Jõmmu on tänaseks sõidutanud üle 55 000 reisija ning seilanud ka koduvetest kaugemale – St. Peterburgi, Novgorodi ja Stockholmi.

Ehitatav lodi on 18 meetrit pikk ja 8,5 meetrit lai ning seega suurim ajalooline purjelaev, mis pärast esimest iseseisvusperioodi Eestis ehitatud. Kahemastilise lodja süvis on 90 sentimeetrit, laeval on kaks masti ja purjepinda kokku 240 ruutmeetrit. Ajalooline puulaev varustatakse kaasaegse tehnika ja õppevahenditega. Laev on keskkonnasõbralik, järve- ja merekindel ning sobib hästi ka pikemateks reisideks.

Ehitamine on huvilistele avatud. Soovijad saavad laevaehitust Lodjakojas oma silmaga vaadata või jälgida tööde edenemist veebikaamera kaudu. Laevaehituse kõrval viiakse läbi ka õpitubasid, kus saab harjutada lihtsamat puutööd, sepistamist, köiekeerutamist ja tõrva põletamist. Suuremad asjahuvilised on oodatud vabatahtlikena appi ehitusele ja talgutele.

Loe edasi: Tartus algas kahemastilise lodja ehitus

Haanja naiste käsitööseltskond koguneb taas

Pühapäeval, 3. märtsil kell 13.00 toimub käsitööseltskonna kohtumine Plaani Lodges. Huvilistel paluvad korraldajad kaasa võtta, vastavalt oma eelistusele, kas vardad või heegelnõela (suurus nr 3 ringis) ja pisut lõnga. Plaanis on ruudumotiive heegeldada/kududa ning proovitakse veel üht-teist huvitavat, kui aega jääb.
Oodatud on kõik huvilised, ka need, kelle oskused on roostes ja tahavad ülesturgutamist. Need, kellel kõik käsitöövõtted on selged ja soov seltskonnas näputööd teha, on samuti oodatud.

Lisainfo Kärdilt (5399 8609, kpettai@gmail.com) või Jutalt (554 3161, eestijuta@hotmail.com).

40 000 eurot jagatakse rahvale kohvi ja koogina

Põlva linnas asuv talupood otsis enda kohvikule sisekujundajat. Tasuks pakuti 50 aastat tasuta kohvi ja kooki, rahalises väärtuses hinnanguliselt pea 40 000 euro eest. Üleskutsele vastanuid oli kokku 16, nende hulgas väga erineva taustaga inimesi: amatööre, sisekujunduseriala tudengeid ja professionaale.

Väljavalituks osutus OÜ Indoorsi, 15-aastase staažiga, kuid hetkel lapsepuhkusel viibiv sisekujundaja Janne Maal. Peale korraldajate jaoks ägedate ideede sai määravaks kaalukeeleks aga asjaolu, et Janne ei soovinud saada tasuta kooki ja kohvi. Janne soovib, et see kook ja kohvi antakse iga päev kellelegi, kes tundub seda vajavat või lihtsalt mõnele toredale kohvikukülastajale. Vastutasuks soovib Janne, et üllatuse saaja kirjutaks mõned read endast ja söödud koogist ning kohviku meeldivusest raamatusse, mille Janne lõpuks endale mälestuseks saab. Seega on kõigil Põlva talupoe kohviku külastajatel võimalik osa saada 40 000 euro vääringus kohvitamisest ja koogitamisest. Ka teised sisekujundaja üleskutsele vastanud ei jää tühjade kätega, maiustamisele on neilgi oma õigus.

Veel enne, kui kohvik 27. aprillil talupoe sünnipäevapeo käigus avatakse, saavad aga kõik soovijad sellele oma käed külge lüüa. Läheb käiku teine Janne suurepärastest ideedest. Kõik tööd kohviku remondi ja sisekujunduse osas toimuvad töötubade vormis. Seega on kõigil soovijatel võimalus tulla ning oma käega kaasa aidata Põlva ühe omanäolisema kohviku loomisele. Töötubade käigus saab aga kätt proovida nii mõnegi põneva väljakutsega, nagu mööbli restaureerimine, vanadele asjadele uue hinge andmine, oma kätega meisterdamine.

Lisainfo: www.talutoit.blogspot.com, Põlva talupoe või kodukohvik Tillu Facebooki leht.

Kristina ja Sylva Viin, Evelyn Grzinich ja Karolin Ott Võru Linnagaleriis

Märtsikuust on Võru linnagaleriis uued näitused. 4. märtsist on galeriis Kristina ja Sylva Viini näitus “Initsiatsioon”, 6. märtsist Evelyn Müürsepa joonistuste näitus “Puud, varjud ja teised joonistused” ja 9. märtsist Karolin Otti näitus “Tagasi armastuse juurde”.

“Puud, varjud ja teised joonistused”

Evelyn Müürsepp (eku) on Kagu-Eestis elutsev kunstnik ja kultuurikoordinaator. Pärast Tartu Ülikooli maaliosakonna lõpetamist on ta toimetanud vabakutselise kunstnikuna. Pärast loomemajade külastamist Soomes ja Islandil pani ta 2001. aaastal aluse Mooste KülalisStuudiole (MoKS). Olles multifunktsionaal MoKSis (koordinaator, koristaja, finantside leidja), on ta samal ajal jätkanud tegutsemist kunstnikuna, teinud koostöid performance ja helikunstnikega Eestist ja välismaalt. Kunstnikku huvitavad lisaks joone visuaalsetele omadustele ka joone tekke- ja väljendusvõimalused läbi heli, liikumise ja korduse. Näitusel “Puud- varjud ja teised tööd. Joonistusi aastaist 2009-2013” väljasolevate tööde jooneloome ongi sündinud keskendumisel kuulamisele ja liigutusele. Kunstniku tegemistega saab lähemalt tutvuda: maaheli.ee/eku

“Tagasi armastuse juurde”

Karolin Otti näituse kirjeldus: “Need turvalised kooliseinad, mis olid soditud erinevate seal õppinud tulevaste kunstnike poolt. See pidevalt kinnikiiluv lift, mis sind kolmanda korruse maaliklassi viis. See suur ruum, mis alati pilgeni kunstimaterjale täis. See hea ja soe enesekindlus, et ühel päeval saab sinust professionaalne kunstnik, kes veedab kõik oma tulevased päevad oma ateljees. See kõik oli justkui üks heleroosa mull, mille sees sa tudengina elasid. Ühel hetkel lõhkeb see heleroosa mull ja sa seisad toas, mis polegi see imeliselt avar ateljee ja sina pole ikka veel see professionaalne kunstnik… sest sul polnud raha. Sa läksid tööle, et teenida raha ja võimaldada endale kõik see, aga raha pole olnud piisavalt palju ja mis peamine: sul pole olnud enam piisavalt aega…
Ma seisan toas, mis pole isegi päris minu oma ja vaatan end ümbritsevaid asju. Need asjad räägivad mulle milliseid rolle ma olen vahepeal kandnud: kontorinaine, koduperenaine, rändur, naine oma mehele – neis rollides elades olen kaotanud aja, et keskenduda rollile, mida südames kõige rohkem igatsen. Ma võtan selle aja. Nüüd, selle näitusega. Ehk siis näitus keskendub minu kui noore naise minapildi leidmise otsingule ja enda erinevate rollide vahel jagamise konfliktile.”

Näitused jäävad avatuks kuni 28. märtsini. Galerii on avatud tööpäeviti kell 12-18.30 ning Võru Kandles toimuvate ürituste ajal. Näituste külastamine on tasuta.

www.vorulinnagalerii.ee

Algab aasta linnu viktoriin

Nurmkana ehk põldpüü. Foto: looduspilt.ee

Täna algas nurmkana veebilehel aasta linnu viktoriin, mis kestab oktoobrini. Iga kuu alguses esitatakse viis teksti-, heli- või pildiküsimust, millele on aega vastata kuu lõpuni. Küsimused ei ole ainult aasta linnust, vaid kogu Eesti linnustiku kohta. Vanusepiiranguid viktoriinil ei ole, kuid valida on kaks raskusastet. Osaleda saab ainult iseenda eest, mitte võistkonnaga. Auhindu jagatakse nii igas voorus kui mängu kokkuvõttes. Peaauhinnaks on Pentax`i binokkel. Auhinnad on välja pannud Nordic Digital AS, ajakiri Eesti Loodus, raamatupood Krisostomus, Remo Savisaar ja Margus Ots.

Viktoriini leiad siit: www.eoy.ee/nurmkana

Aasta linnu tegevusi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Mahepõllumajandus aitaks parandada Läänemere keskkonnaseisundit

Läänemere-äärsete riikide konverentsil “Farming for the Future – Ecological Recycling Agriculture to Save the Baltic Sea” rõhutati mahepõllumajanduse rolli Läänemere seisundi parandamisel, eelkõige toitainete ringlusse suunamise ja efektiivsema kasutamise teel.

Läänemerd ohustatava eutrofeerumise ehk toitainetega rikastumise üheks peamiseks põhjustajaks on põllumajandustootmine. Läänemere seisundist ja HELCOMi (Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni) rollist rääkis HELCOMi Eesti delegatsiooni koordinaator Silver Vahtra. HELCOMi Läänemere tegevuskavas on reostuse vähendamise ühe võimalusena välja toodud üleminek tavapõllumajanduselt mahepõllumajandusele.

“Põllumajanduspoliitikal on väga suur roll keskkonnasõbraliku põllumajanduse edendamisel,” ütles Dorota Metera, ülemaailmse mahepõllumajandusorganisatsiooni IFOAM Euroopa Liidu grupi asepresident Poolast. “Me elame poliitiliselt reguleeritud maailmas ja poliitiliste otsustega on võimalik põllumajanduse arengusuundi väga palju mõjutada. Praegu aastateks 2014-2020 Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat kavandades tuleks seda kindlasti silmas pidada,” lisas Dorota Metera.

Eesti Maaülikooli doktorant Sirli Pehme tõi oma ettekandes välja, et põllumajandustootmise keskkonnamõjude hindamisel tuleb vaadata laiemat pilti, kui ainult ettevõttes kohapeal toimuv. “Oluline on näiteks see, et mahepõllumajanduses on võimalik toota väiksema energiakuluga, sest tavatootmises kasutatavate sünteetiliste väetiste ja ka pestitsiidide tootmiseks kulub märkimisväärselt energiat,” sõnas Sirli Pehme.

Loe edasi: Mahepõllumajandus aitaks parandada Läänemere keskkonnaseisundit

Maanteemuuseum alustab isikliku sõiduautoga seotud mälestuste kogumist

Maanteemuuseum alustab tänasest mälestuste kogumist teemal “Sõiduautode must turg Eesti NSVs – ost, müük, vahetus. Kogumise eesmärk on saada infot kasutatud autode musta turu kohta. Mälestuste talletamiseks on muuseumi kodulehel vastavasisuline küsitlusleht.

Nõukogude Liidu ametlikes allikates vaadeldi autot kui tarbeeset, aga selle omanikule tähendas isiklik sõiduk enamasti palju rohkem. “Auto oli staatuse sümbol, sest luba selle ostuks ei saanud igaüks ning isikliku auto nimel oldi nõus paljukski,” selgitas maanteemuuseumi juhataja Mairo Rääsk ja lisas, et aastaid autoostuloa järjekorras ootamine oli tavaline praktika. Suuremale osale jäi aga unistus uuest isiklikust sõidukist kättesaamatuks. Need, kes riiklikus järjekorras seista ei jaksanud, said auto osta ka eraisiku käest.

Mälestuste kogumine on osa maanteemuuseumi poolt läbiviidavast suuremast uurimisprojektist “Sõiduautode levik ja kättesaadavus Eesti NSVs”. ENSVst oli 1980. aastate keskpaigaks saanud Nõukogude Liidu kõige autostunum liiduvabariik. Unistus isiklikust autost sai siinmail valdavaks 1960. aastatel. Kuna nõukogude autotehaste tootmisvõimsused jäid turunõudlusele oluliselt alla, hakkas järk-järgult suurenema kasutatud autode turg koos suletud süsteemile iseloomulike eripäradega – kasutatud auto maksis tihti uuest, riigi poolt fikseeritud hinnaga sõiduautost mitu korda rohkem. Vaatamata sedalaadi moonutustele oli kasutatud autode turul keskne ja oluline roll eestlaste autoihaluse taltsutamisel.

“Usume, et Eestimaal leidub palju neid, kellel on meile jagada kasutatud autode turuga seotud isiklikke kogemusi ja mälestusi,” rääkis Rääsk. “Selleks valmistasime ette küsitluslehe, millele saab vastata nii elektrooniliselt kui ka traditsioonilisemas vormis paberil. See kõik ikka selleks, et osavõtt oleks võimalikult rohkearvuline. Aega oma mälestuse kirjapanekuks on selle aasta 1. oktoobrini,” täpsustas Rääsk.

Kogutud andmed töötatakse läbi ja analüüsitakse muuseumi teadurite poolt. Andmeid kasutatakse erinevates muuseumi teadus- ja näitusetegevusega seotud projektides. Saadetud mälestused talletatakse maanteemuuseumi kogudes.
Mälestuste kogumisel osalenutele korraldab muuseum tänuürituse ja tunnustab põhjalikumaid vastajaid.

http://muuseum.mnt.ee/malestuste-kogumine/

Märtsis on laste ja noorte näitemängupäev Võru Kandles

Võru Kandles toimub 12. märtsil laste ja noorte näitemängupäev, oodatud on nii väikesed kui ka suured teatrisõbrad.

Etendused algklassi õpilaste esituses:

10.00 – 10:30 Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 4. klassi näitering

“Udumäe kuningas “ , Fr. R. Kreutzwaldi muinasjutu järgi seadnud ning lavastanud Tuuli Veddel.

10.45 – 11.00 Pikakannu Kooli näitering

“Ull Jaak ehk küll on häda kui pea on mäda “, inglise muinasjutu “Tobuke Jack “ ainetel kirjutanud ning lavastanud Kadi Kronberg.

11.15 – 11.30 Varstu Keskkooli näitering

“Udujutt”, Heiki Vilepi lugude ainetel. Juhendaja Lea Mändmets.

11.45 – 12.05 Osula Põhikooli näitering

“Vigased pruudid”, Eduard Vilde järgi Lully Gustavson Lavastaja Merili Küppar.

Loe edasi: Märtsis on laste ja noorte näitemängupäev Võru Kandles

Tunnustati Meremäe valla 2012. aasta tegijaid

Meremäe valla aasta tegijana kultuuri- ja spordivaldkonnas tunnustati Markus Männikut, kelle tegevus ja tulemused raskejõustikualal on olnud Euroopas väga tulemuslikud – Madriidis rammumehevõistlus Arnold Classic Euroopa amatööride ja Strongman Grand Prix 2012 esimene koht, Võru vägilane 2012 ja juunis Palamusel rammumeeste võitja Tõnissoni tiitli omanik. Katrin Rahusoov on sotsiaalvaldkonna üks eestvedajatest olnud üle 20 aasta ning on pälvinud elanike austuse ja usalduse nii oma igapäevase valla perearsti tööga kui ka entusiastliku terviseedendajana.

Haridusvaldkonnas märgiti ära Mainer Järvelill mitmete innovaatilisi projektide Laserdisain, Infodisain, Setomaa Tehnoloogia- ja Ettevõtluskeskuse algataja ja elluviija. Mart Uibokand on tunnustatud mahetootja alates 2001. aastast, nüüdseks tõusnud üheks suuremaks talunikuks koduvallas. Tema eestvedamisel rajati Lõuna-Eesti toiduvõrgustik. Meremäe valla Aasta Tegija 2012 seltsielu eestvedaja tiitli sai Viivika Kooser, kes on aastaid olnud Meremäe valla kultuuri- ja seltsielu mitmekesistaja ja organiseerija. Ta on ka MTÜ Meremäe Kultuuriühingu aktivist, kelle käe läbi on elluviidud erinevaid projekte, mis on aastate jooksul valda toonud tegevusraha.

Loe edasi: Tunnustati Meremäe valla 2012. aasta tegijaid

Kirjandusõhtu Contraga

Reedel, 1. märtsil kell 19.00 teeb Sänna Kultuurimõisa kirjandusklubi sedapuhku lähemalt tutvust Urvaste vapilooma Contraga. Soovituslik annetus kuni 2 EUR. Teelauale võib kaasa võtta head-paremat näksimist.

Mida me temast tegelikult üldse teame? Käib suurema osa aastast paljajalu ja igapäevaselt kirjutab luuletusi. Aga veel?
Miks ta kannab aeg-ajalt liibukaid ja mis seob teda Veidenbaumsiga?
Eks palumegi luuletajahärral temale omases lärmakas-lustilises võru keeles meile seda, teist ja enamat kõnelda.
Ehk isegi räpijoru üles võtta.Üten saava` lusti ka nuu`, kiä puulpäävä õdagu savvusannan istussõ! 😉

Kirjandusõhtuid toetab Rõuge Vallavalitsus ja Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital

www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Raha kogutakse reisimiseks, pensioniks ja igaks juhuks

Heli Lehtsaar,www.minuraha.ee toimetaja

Finantskirjaoskuse uuringu põhjal on praegu veidi üle pooltel eestimaalastest sääste. Kõige suurem osa säästjatest (24%) kogub reisimise ja hobide jaoks, konkreetse eesmärgita paneb raha kõrvale pea sama palju inimesi ja 22% kogub pensioniks lisaraha.

Kogumise eesmärkidena nimetati veel eluaseme remonti või ümberehitust ja nn matuseraha (mõlemad 19%). Oma tervise parandamiseks ja rõivaste ostmiseks kogub võrdselt 16% inimestest. Pea sama paljud (15%) panevad raha kõrvale lähedaste abistamiseks ja laste või enda hariduse finantseerimiseks. Väiksema osakaaluga on kogumine kodumasinate, elektroonika või mööbli ostmiseks ja alla 10% kogub auto või eluaseme ostmiseks.

Noori huvitavad riided, vanemaid pensioni lisaraha

Kogumise eesmärk on loomulikult väga personaalne, kuid sõltub ka vanusest. Näiteks kogub reisimise ja hobide jaoks kõige rohkem 30-39 aastastest (36%), rõivaste ja jalatsite ostmiseks panevad raha kõrvale kõige rohkem 18–29 aastased. Huvitav on, et hariduse jaoks ei kogu usinaimalt mitte noored, vaid 40–49 aastased. Tõenäoliselt on see seletatav kahe asjaoluga: esiteks kogutakse täiskasvanuikka jõudvate laste koolitamiseks ning teiseks enesetäiendamiseks, et tööjõuturul läbi lüüa.

Pensioniks lisaraha kogumise vajadus saab selgeks alles pensioniea künnisel: kui näiteks 40-49 aastasest paneb sel eesmärgil raha kõrvale 15% ja noorematest veelgi vähem, siis 50–59 aastaste seas on protsent juba 28 ning 60-69 aastastest panevad pensioniks lisaraha kõrvale peaaegu pooled. Kahjuks on mõned aastad enne pensionile jäämist riskantne investeerida nii, et see pakuks vähemalt inflatsiooniga sarnast tootlust, sest selliste investeeringute minimaalne pikkus peaks olema vähemalt viis aastat. Järelikult tuleks pensioniks lisaraha kogumisega alustada aastakümneid varem.

Loe edasi: Raha kogutakse reisimiseks, pensioniks ja igaks juhuks

Rakveres avati Eesti taasiseseisvumisaja esimene selleks otstarbeks ehitatud tavandimaja

Täna, 18.veebruaril avati Rakveres pidulikult Eesti taasiseseisvumisaja esimene, selleks otstarbeks ehitatud tavandimaja. Piduliku lindi lõikasid läbi linnapea Toomas Varek, arhitekt Reio Avaste, tellija esindaja Üllar Vaserik ja ehitaja esindaja Raivo Saremat.

Avamisel iseloomustas hoone arhitekt Reio Avaste hoonet järgmiselt: “Tavandimaja kujundamisel on omavahel läbi põimitud lihtsa klassikalise Eesti maa-arhitektuuri elemendid väärika esindusliku sakraalarhitektuuri omadega, et leida tasakaalukas üleminek mitmes mõttes. Kalmistult linnakeskkonda ruumilise objektina ja olevikust igavikku selles toimuvate tseremooniate toimumispaigana. Lihtsa, kuid mõjuva vormi ja naturaalsete materjalidega peaks hoone seisma vaikse ja mõtliku toena inimestele nende tõsistel hetkedel.”

Loe edasi: Rakveres avati Eesti taasiseseisvumisaja esimene selleks otstarbeks ehitatud tavandimaja

Euroopa pakub õigustohtrite abi noortele tööotsijatele

Euroopa kodanike aasta raames, mis on pühendatud eurooplastele ja nende õigustele, avati hiljuti Euroopa Kodanikualgatuse Teenistuse toel õiguskliinik, mis annab nõu tudengitele ja noortele tööotsijaile ning selgitab põhjalikult lahti elamislubade ja sotsiaalkindlustusega seonduva. Tohtrid ootavad nii kõnesid kui ka e-kirju, Eesti kodanikele on abiks ka AEF.

Brüsselis asuva Kenti ülikooli ja Euroopa Kodanikualgatuse Teenistuse toel avatud õiguskliinik kogub lisaks õigusabi andmisele tõendeid probleemsete juhtumite kohta järgnevates valdkondades:

Tudengite ja noorte tööotsijate vaba liikumise barjäärid.

Euroopa Liitu sisenemine ja resideerumine.

Piiride ülene sotsiaalne turvalisus.

www.citizenhouse.eu

Reportaaž väsinud transpordist: „Tulgu või kruvikeeraja, mina järgmine aasta enam tööle minna ei taha!“

Anu-Mari Kivisiv, abiturient

Varavalges puhub juht bussile hinge sisse. Kohe on algamas minu tööpäev. Mõtlete, et see on lugu viimase allesjäänud reisisaatja argipäevast? See pole lugu reisisaatjast, kuigi iseloomult me üksteisest eriti ei erinegi. Kui te veel ei ära ei arvanud, siis mina olen tuhandeid tallinlasi teeniv väsinud bussiiste. Olen erinevalt uute läikivate äärtega toolidest nii mõndagi näinud, olen tundnud külma ja kuuma, saanud üheks nii okse kui magava asotsiaali ilaga.

Asun koos teiste minusugustega katkise bussikolu tagaotsas.Siin liigub igasugu rahvast, nooremaid kui vanemaid, edukamaid, aga ka täiesti põhja käinuid. Ma pole ehk nii puhas ja hoolitsetud kui bussijuhi taga asuvad kaaslased, aga see-eest tunnen ma rõõmu kirevast elust, mida bussijuhi juures peaaegu kunagi ei näe.

Hommikuti ei juhtu üldiselt midagi, eriti argipäeviti. Nagu alati, õõtsuvad unised töömesilased mornidel nägudel tööle. Kooliskäijad tukuvad akna najal. Ainus kõrghetk on, kui täiesti ettearvamatul hetkel astub uksest sisse kontroll, just unelenud nägudele tekib selginemise hetk ja käe paarid asuvad usinalt otsima, millega oma tasuta või tasutud sõiduõigust tõendada, mõni paaniline pilk seirab koti avarusi. Üldiselt neid rohelisi mehikesi ei sallita, eriti need jänesed, kes ei suvatse meid toetada.

Loe edasi: Reportaaž väsinud transpordist: „Tulgu või kruvikeeraja, mina järgmine aasta enam tööle minna ei taha!“