Kärdla kohvikutepäev

Laupäeval,03. augustil kell 12-15 toovad Vikerraadio ja Klassikaraadio kuulajateni Hiiumaa ühe enimoodatud sündmuse – Kärdla kohvikutepäeva, teatati ERRi uudisteportaalis. Vikerraadio ja Klassikaraadio ühine otsestuudio asub sel laupäeval kell 12-15 Kärdla elektrijaama õuel (Vabrikuväljak 10).

Seitsmeaastase tegutsemiskogemusega kohvikutepäeval avatakse koduaiad, hoovid ja muud põnevad paigad kõigile kohvisõpradele, kes augusti esimesel nädalavahetusel Hiiumaale saabuvad. Kärdla linna elanikke on juba 19. sajandist kutsutud kohvilähkriteks. Nad on tõestanud, et väärivad seda nime, paistes silma oma suure kohviarmastusega.

Saatejuhid Marge-Ly Rookäär (Klassikaraadio) ja Märt Treier (Vikerraadio) uurivad kohapeal, mida külastajatele pakutakse, kes pakuvad ja kas pakutakse ka midagi hingele.

Kolmetunnisesse otsesaatesse mahuvad kohtumised kohvikukülaliste ja -pidajatega, kõneldakse kohvikukultuurist ning püütakse mõista ja kirjeldada hiidlase olemust.

http://uudised.err.ee/index.php?06284466

Noortepäev 2013 Viljandis

Liikumine Kodukant osaleb Eesti Avatud Noortekeskuse Ühenduse poolt
korraldataval Noortepäeval 2013 Viljandis 12. augustil 2013.
Noortepäevale on oodatud noored ja noortega töötavad inimesed üle terve
Eesti. Liikumine Kodukant paneb noortele üles infotelgi, kus tutvustatakse
vabatahtliku tegevuse võimalusi ja Vabatahtlike väravat. Lisaks
korraldatakse kaks töötuba selgitamaks välja noorte ootusi vabatahtlikule
tegevusele. Infotelgis tutvustatakse ka maakondlikke vabatahtlike keskusi ja
võimalust osaleda Liikumise Kodukant maakonnaühenduste töös. Juhul kui
maakonnaühendustel, kohalikel seltsidel on soovi kaasa lüüa või oma infot
noortele edastada, andke sellest teada e-postil eha@kodukant.ee

Noorte Infotänava tarbeks suletakse SA Sakala Keskuse hooviga piirnev Turu
tänav liikluseks ja on huvilistele avatud kell 16.00-21.00. Noortepäev 2013
info on leitav aadressil https://www.facebook.com/noortepaev

X Maapäeva rahvusvaheline programm on kirju

Eesti külaelu tippsündmusest, X Maapäevast, on saabumas osa saama 26 inimest 13-st riigist. Need on inimesed, kes tunnevad samasugust muret piirkondliku jätkusuutlikkuse üle, nagu meie siin ja esindavad “elu võimalikkust” igas kohas, mitte vaid suurlinnades.

Maapäeva avapäeval, 9. augustil kell 12-17 toimub Saaremaa Thalasso SPA
hotellis rahvusvaheline konverents „The new CAP- what can we CAPture for
rural development“ (eesti k. Uus EL ühtne põllumajanduspoliitika- kuidas
see on kasulik maapiirkondade arendamisele). Konverentsi peaettekande teeb
Kertin Rosenow Euroopa Komisjoni Põllumajanduse ja regionaalarengu
direktoraadist.

10. augusti ennelõunal, kell 9-13, toimuvad aktiivmeetodeid tutvustavad
töötoad: „Methods of constructive communication, improved cooperation and
conflict management. How can local people make democracy work?“ (eesti k.
Konstruktiivse suhtluse meetodid – täiustatud koostöö ja konfliktijuhtimine.
Kuidas saavad kohalikud inimesed ellu viia demokraatiat?). Lähemalt sad
lugeda kodulehelt: http://www.kodukant.ee

Projekti Eesti Külade X Maapäeva “Aastaring külas” läbiviimist rahastab
regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, MTÜ Saarte
Koostöökogu, toetab Jäneda Maamajanduse Infokeskus, PREPARE, Maapäeva
rahvusvahelise programmi eestvedaja Anneli Kana.

Eesti Külade X Maapäev „Aastaring külas“

Lähenemas on Eesti Külade X Maapäev. Registreerunud on viieteistkümne
maakonna delegatsioonid kokku 303 osalejaga. Esimest korda on ühise
delegatsioonina esindatud LEADER tegevusgrupid. X Maapäeva avamisel 9.
augustil tervitab osalejaid President Toomas Hendrik Ilves, 11. augustil
osalevad foorumi „Haldusuuendus läbi kogukondliku toe“ paneelis
regionaalminister Siim-Valmar Kiisler ja Saare maavanem Kaido Kaasik.
Tutvustusega Maaelu arengukava 2014-2020 esineb põllumajandus- ja
maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Maapäeva kohta saab lähemalt lugeda kodulehelt: http://www.kodukant.ee

Kuidas ma Viljandi Folgil käisin

Pamyua (USA/Alaska) Joji Hirota Trio (Jaapan)

Reet Kappo. Pildid: Aado Kuhlap

Kolme päeva eest Haapsalu joogafestivalilt naasnud, ei saanud hoogu maha ja tuli tahtmine ka Viljandi pärimusmuusika festivalil „Püha müristus“ ära käia. Kummastki sündmusest pole varem juhust olnud osa saada. Jooga muutus igatahes varasemast palju lähedasemaks. Nüüd siis pärimusmuusika… Püha müristuse teema pidi tähendama midagi sellist, et väga suur osa pärimusmuusikast meil ja mujal maailmas on tugevalt seotud pühade tähistamise rituaalidega.

Folgi avapidu oli paljutõotav – rahvas voogas nagu suur jõgi Kaevumäe suunas. Suuri vaevu õnnestus nihkuda lava eest läbi ja taganeda turvameeste kätevibutuste juhatusel vastu kivimüüri, sest kohe sõitis hobukaarikutega rahvast kahte lehte surudes kohale rändteater Vaba Vanker, kes tahtis hobuseid sealsamas ka ümber pöörata. Keegi rataste alla ei jäänud ja pidu algas õnnelikult. Rändteater pakkus nägemust vanadest eesti muinasjuttudest ja pärimusmuusikast. Tulijaid tervitas nii linnapea Loit Kivistik kui festivalipealik Ando Kiviberg ja presidente oli koguni kaks – Toomas Hendrik Ilves ja tema Läti kolleeg Andris Bērziņš. Lätlastelt saadi kingituseks 1888.a valminud ja üle poolesaja kilo kaaluv Liivimaa ajalugu koondav album „Terra Mariana 1186-1888“ („Maarjamaa“) täpne jäljend.

Meie president Ilves alustas oma kõnet kolmes kohalikus keeles ehk siis eesti, läti ja leedu keeles, tänades avaesinejat Julgi Staltet. Presidendid leidsid, et kahel riigil on palju ühist ja et järgmisest aastast on rahagi ühine. Loe edasi: Kuidas ma Viljandi Folgil käisin

Võru folkloorifestival avatud

Eile sai alguse Võru folkloorifestival meeleoluka rongkäiguga ning avakontserdiga Kandle aias.

Rongkäigus sammusid ja avakontserdil esinesid Võrumaa rahvatantsijad vaheldumisi külalistega. Külalisi oli saabunud Portugalist,Soomest Prantsusmaalt,Lätist,Puerto Rigost ja isegi kaugest Nepalist.

Alaveski loomapark üllatab liigirikkusega

Tallinna loomaaia külastajad võivad vaid unistada hundi silmamisest, aga Alaveski loomapargis Võrumaal Mõniste vallas saavad hallivatimehe fännide unistused teoks: siin on ja siin näeb.

Alaveski loomapark on tegus aastast 2007. Praeguseks on lisaks karudele ja huntidele pargis võimalik silmata ka ilveseid, metssigu, kabehirvi, põtru, lambaid, küülikuid, oravaid, nugiseid, kährikuid ja sinirebast.

Nunnumeetri keerab kõige rohkem põhja põdravasikate, metsseapõrsaste, lambatallede ja hundikutsikatega tõtt vaatamine.

Peremees Rein Kõivu sõnul saadakse loomad peamiselt loomaaedadest või teistest loomaparkidest, kuid kauba tegemine ei pruugi ühti nii roosiline olla. Loe edasi: Alaveski loomapark üllatab liigirikkusega

Taimekasvatajad korjavad Viljandimaal teadmisi

Kolmapäeval ja neljapäeval on Viljandimaal põllumajandusuuringute keskuses kümnendad viljeluspäevad.

Mittetulundusühingu Viljeluspäevad juhatuse liikme Margus Ameerikase sõnul on sellest kokkusaamisest kujunenud tähtsaim kesksuvine põllumajandusüritus, millel huvilised saavad näha erineva agrotehnikaga kasvatatud põllukultuure. Kohapeal annavad nõu Eesti parimate taimekasvatuse ja põllumajandustehnika ettevõtete ning teadusasutuste esindajad.

Samas saab tutvuda põllumajandustehnikaga, sel aastal on kavas demonstreerida väetiselaoturite tööd.

Viljeluspäevad avab 10. juulil kell 10 põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Keskkonnaamet ei andnud Kaali järvekontserdile luba

Aasta alguses palju kära tekitanud kaitsealuste liikide ohtuseadmine ja väljastatud tingimuste täitmatajätmine Kaali järvekontsertide korraldamisel viis selleni, et selleaastaseks kontserdiks keskkonnaamet luba ei andnud.
Kontserdi korraldajad on ürituse siiski juba välja reklaaminud. Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni direktor Kaja Lotman ütles Saarte Häälele, et keeldumise põhjuseks said ebapiisavad selgitused taotluses.

“Taotluses ei olnud esitatud piisavalt teavet kontserdi turvaliseks korraldamiseks Kaali kraatris nii, et kontserdi toimumise ajal oleks välistatud kaitsealuste liikide kahjustamine,” märkis Lotman ning lisas, et korraldaja võib esitada uue taotluse, kui suudab seatud tingimused paremini täita. Loe edasi: Keskkonnaamet ei andnud Kaali järvekontserdile luba

Raagi rännak ajendas mõtlema

Pühapäeval jõudis lõpule kinomees Ilmar Raagi rännak mööda Saaremaa kirikuid. Kui 1. juulil asus teele kolm reibast matkalist, siis Kihelkonna kiriku juurde finišisse jõudis neid kümmekond rohkem.

“Kõige raskem osa tundub, et on jalad,” ütles Ilmar Raag, longates välja Kihelkonna kirikust, mis oli rännaku viimane sihtpunkt. “Siin päris paljudel on läinud jalad läbi. Ma olen juba paar aastat niimoodi matkanud, et ville ei ole tulnud, aga seekord tulid,” tõdes Raag. Loe edasi: Raagi rännak ajendas mõtlema

Viie küla elanikud seisavad vastu Rail Balticu trassivalikule

Laupäeva ja pühapäeva õhtul kogunesid Kehtna valla Valtu-Nurme, Hertu, Metsaääre, Kaerepere ja Saksa küla elanikud Valtu-Nurme külaplatsile, et arutada läbi Rail Balticu ühe võimaliku trassi 7G negatiivsed küljed.

See trass tuleb Raplast ida poolt ning liigub läbi Valtu-Nurme küla, poolitades selle kaheks. Arutelude tulemusena valmis kiri, mille Valtu-Nurme külavanem Helen Link ulatas Kehtna valla esindajale Hans-Jürgen Schumannile. Lisaks läks kiri virtuaalsel kujul maavalitsuse ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajatele. Loe edasi: Viie küla elanikud seisavad vastu Rail Balticu trassivalikule

Jakobsoni konkursi žürii koguneb reedel

Pärnumaa populaarseim põllumees ning haridus- ja kultuuritegelane selguvad taas Carl Robert Jakobsoni konkursil, mis toimub 25. korda. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 11. juuli, järgmisel päeval koguneb žürii esitatud taotlusi läbi vaatama.

Kurgja talu rajaja, rahvusliku ärkamisaja suurkuju, õpetatud põllu- ja kirjamehe nimelise konkursiga väärtustab Pärnumaa nende põllumeeste, haridus- või kultuuritegelaste tegevust, kes on vähemalt viimased kümme aastat pühendunult oma valdkonnas tegutsenud ja aidanud maakonda edendada.

Konkurssi korraldab Carl Robert Jakobsoni Sihtasutus koostöös Pärnu maavalitsuse ja Pärnumaa omavalitsuste liiduga.

Kandidaatide kohta vabas vormis koostatud kirjalik taotlus kandidaadi põgusa eluloo ja põhjendusega ning esitaja kontaktandmetega tuleb saata Kurgja talumuuseumi direktorile Monika Jõemaale kas kirja või e-kirjaga. Preemiad antakse üle 20. juulil Kurgjal talumuusemi rajamise 65. aastapäevale pühendatud konverentsil.

Pärnu Postimees tunnustab Jakobsoni konkursil eripreemiaga maaelu väärtustavat ja piirkonda edendavat ettevõtjat.

Riigikülas taastatakse vabadussõja monument

MTÜ Muuseumi Sõprade Klubi ja ettevõtja Aivo Raud plaanivad vabadussõja alguse 95. aastapäevaks taastada Riigiküla 11 meetrise vabadussõja mälestusmärgi.

Sven Udam MTÜst Muuseumi Sõprade Klubi ütles, et ühing tuli mõttele Vaivara vallas Riigikülas asunud monument taastada paar aastat tagasi ja üks tõukeid oli loomulikult see, et 1935. aastal Eesti Vabariigi kaitseväe I polgu langenutele püstitatud ausammas, mille okupandid 1940. aasta sügisel hävitasid, on siiani üks väheseid taastamata vabadussõja ausambaid. Loe edasi: Riigikülas taastatakse vabadussõja monument

Laps saab tööle asuda vaid vanema nõusolekul

Lugeja küsib: Mida peaks teadma lapsevanem, kellelt tema laps tuleb küsima nõusolekut töölepingut sõlmida?

Vastab tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Et alaealisega töölepingut sõlmida, on vajalik noore soov ja tahe tööd teha ning seadusliku esindaja, üldjuhul ema või isa nõusolek. Töölepingu seadus ei reguleeri, mis vormis vanema antud nõusolek peab olema. Vanem võib oma nõusoleku anda seega suuliselt (näiteks kohtumisel tööandjaga) või kirjalikult. Nõusolekuga on võrdsustatud tehingu hilisem heakskiitmine. See tähendab, et lapsevanem võib oma nõusoleku töölepingu sõlmimiseks alaealisega anda ka tagantjärele ehk pärast noore tööle asumist. Loe edasi: Laps saab tööle asuda vaid vanema nõusolekul

Klaasikunst vallutab pastoraadi

Kõrgessaare vallas Pihla külas asuvas Reigi pastoraadis avatakse Hiiu saarel seninägematu klaasikunsti ülevaatenäitus 25 autorilt.
Nii jõuab esimest korda ajaloos Eesti klaasikunst sellises mahus tagasi Hiiumaale, oma hälli juurde. Ülevaatenäitusega “Liivast oled sa võetud…” tähistavad klaasikunstnikud Eesti esimese, aastatel 1628–1664 tegutsenud Hüti klaasikoja 385. aastapäeva.

Sel laupäeval selgub Elvas Eesti raiemeister 2013

Eeloleval laupäeval, 29. juunil on metsapealinnas Elvas Eesti raiemeistrivõistlused, andis teada Eesti Metsaseltsi kommunikatsioonijuht. Sae haarab pihku 35 võistlejat, Eesti parimatele pakuvad konkurentsi võistkonnad Soomest, Lätist ja Leedust.

Võistlustulle astuvad ka 10 juuniorvõistlejat Luua metsanduskoolist ja kaks Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskusest.

Raievõistlustel võetakse omavahel mõõtu nii metsas kui Elva linnas. Langetamine on linnast väljas metsas, täpsusaagimine, ketivahetus, kombineeritud järkamine ja laasimine Elva kesklinnas. Laupäeva õhtuks selgub ka Eesti raiemeister 2013. Loe edasi: Sel laupäeval selgub Elvas Eesti raiemeister 2013

Tankla TV hakkab kajastama Tõrva Loitsu tegemisi

Valgamaa noorsootöökeskuse Tankla koordineeritav Tankla TV ja Tõrva linnavalitsus on alustanud koostööd 10. augustil Tõrvas toimuva suurejoonelise kontsertetenduse Tõrva Loits 2013 ettevalmistavate tegevuste kajastamiseks internetis videouudiste formaadis.

Kokkuleppe järgi hakkab Tankla TV võttemeeskond filmima Tõrva Loitsuga seotud ettevõtmisi, mis eelnevad 10. augusti õhtul toimuvale vabaõhu kontsertetendusele. Oluline on siinkohal märkida, et noored korraldavad ise filmimise, operaatoritöö ja intervjuud. Praeguseks on valminud juba esimene videoklipp, kus lavastaja Mart Koldits tutvustab Tõrva veskijärve ääres loitsuga seotud plaane ja mõtteid.

Nii Tankla TV Tõrva-Helme piirkonna eestvedaja Margo Metsoja kui ka Tõrva abilinnapea ja Tõrva Loitsu peakorraldaja Maido Ruusmann leiavad, et meediahuviliste noorte kaasamine Tõrva linnale oluliste ettevõtmiste ettevalmistamisse ja kajastamisse on positiivne algatus, mida soovitakse rakendada ka tulevikus.

«Noorte ja linna ühine eesmärk on Tõrva igakülgne tutvustamine, mida annab edukalt korraldada videoreportaažide tegemise kaudu,» lisas abilinnapea Ruusmann.

Lõuna-Eesti suurimaid vabaõhuüritusi Tõrva Loits toimub käesoleval aastal juba kuuendat korda. 10. augusti õhtul esinevad Jaan Tätte ja ansambel Udupasun, Tanel Padar & The Sun ning Tõrva neidudekoor.

Õhtut jääb lõpetama suurejooneline vabaõhuvaatemäng «The Greatest Hits of Kalevipoeg». Lisaks on ettevõtmisesse kaasatud 300 tantsijat, 200 koorilauljat ja maailma suurimad trummid. Tulevaatemängu loovad Trikivabrik ja Valgusfestival Tulemeistrid.

Saksa maanaised heitsid Eestile vahetu pilgu

Jaanipäeva eel ja ajal võõrustasid Viljandi maanaiste ühenduse liikmed Saksamaa Minden-Lübbecke piirkonna maanaisi, kellel nad kaks aastat tagasi külas olid käinud. Organisatsiooni Landfrauenverband Minden-Lübbecke 3700 liikmest tuli Eestit ja Viljandimaad uurima 23. Neist enamikule oli see esimene kord siin kandis reisida, sestap märkis mitu prouat laupäeva õhtul Kivi turismitalus päevapikkusele ringreisile tagasi vaadates, et Eesti eluolu tundub neile mitmes mõttes teistsugune kui Saksamaal.

Et osa sakslannasid käib hobi korras folkloorseid tantse tantsimas, pakkus neile ohtralt jutuainet Viljandimaa tantsurühma Vabajalg esinemine Kivi talu õuemurul.

Külalised panid tähele, et kui nende kodumaal ollakse harjunud tantsima eeskätt aeglasemat sorti folkloorseid tantse, siis siinne traditsioon soosib märksa rohkem ajaloolise taustaga, ent tänapäevast lavatantsu.

Maanaiste ühendusel aitasid sakslannasid vastu võtta maavalitsus ja omavalitsuste liit.

Leedri tuulik seisab taas uhkelt

“Töö, mis mõne aasta eest tundus suure ja võimatuna, on nüüd teoks saanud! Anetsi tuulikul on tiivad küljes!” võis projekti eestvedaja, Lümanda vallavanema Jaanika Tiitson laupäeval uhkelt kuulutada.

22. juunil oli Anetsi mäele Leedri tuuliku avamisele kogunenud palju pealtvaatajaid, kellele etendati suurepärase ilmaga lõbus vaatemäng. Tuulikusse vinnati esimesed jahukotid. Külavanem Indrek Tiitsonile anti pidulikult üle tuuliku võti ja Lümanda vald kinkis lisaks veel veskikivi. Külalistele esinesid ka rahvatantsijad.
Projekti juht ja OÜ Muinassepp omanik Tõnu Sepp tunneb uhkust, et leidus üks küla, kes julges ette võtta sellise suure ja olulise sammu, mis reeglina tähendab rahvale ainult kulutusi, mitte tulu. Tema sõnul oli Leedri tuuliku väline renoveerimine väga töömahukas. Alles jäi vaid 20% vanadest detailidest, kõik muu tuli uus teha.
Praegu tuulik kahjuks veel töökorras pole. Esmalt tuleb tagasi panna vana sisu, millest mitmed detailid on paraku puudu. Mardikad on oma töö teinud. Selleks, et tuulik uuesti jahvatama panna, tuleb suur osa sisust uuesti meisterdada.
Leedri külale tähendab see tuulik palju rohkem kui lihtsalt külailu – Anetsi tuulikus on mänginud peaaegu kõik Leedri küla lapsed! See on osa nende lapsepõlvest.
Küla oma jõududega tuulik 1989. aastal konserveeriti. Tänu toonastele töödele, mida vedas külavanem Adi Kuivjõgi, oligi nüüd võimalik tuulik taas avada.
Tuuliku taastamise põhirahastaja oli Saarte Koostöökogu, suur osa vajaminevast rahast saadi Euroopa Liidu maaelu edendamise algatusprogrammi LEADER kaudu. Samuti viidi läbi anonüümne korjandus külarahva seas. Kui oli selge, et raha kipub ikka veel väheks jääma, pani oma brändiga Saaremaa Vodka õla alla Altia Eesti, kes tänavu rahastab ka Pihtla valla Ennu küla tuuliku taastamist täies ulatuses.

Sõrves avastati Eesti jaoks uus liblikaliik

Enne pühi Sõrves Sääre külas viimase seirepüügi saaki üle vaatamas käinud liblikauurija Erki Õunap avastas Eesti jaoks uue liblikaliigi ning pani talle nimeks pöök-täpikvaksik.

Ladinakeelset nimetus Cyclophora linearia kandev liblikas saabus Sõrve tõenäoliselt eelmise nädala jooksul, sest viimane püük kestis 17.–21. juunini, kirjutab Meie Maa.

«Seda liblikat ei ole varem kunagi Eestis nähtud. Oli teada, et ta võib Eestisse jõuda, aga seni polnud,» ütles Tartu Ülikooli doktorikraadiga Õunap.

Kuna Eesti jaoks uuel liigil eestikeelset nime veel ei ole, siis Erki Õunapi arvates võiks liblika nimetada toidutaime järgi pöök-täpikvaksikuks. Nimelt toitub liblikas pöögist. Kust Sääres avastatud konkreetne isend pärineb, seda on Erki Õunapi sõnul võimatu öelda. Lähim koht, kus liblikat esineb, asub Lõuna-Rootsis. Kesk- ja Lõuna-Euroopas peetakse teda tavaliseks.

Miks tuli liblikas Eestisse, kui siin pööki looduses ei kasva? Jutu järgi pidavat liblikas ka tamme ja kaske sööma, kuid kinnitust sellele ei ole. Õunapi arvates võis liblikas niiöelda hulgusena Sõrve sattuda sooja õhumassiga. «Mõnikord kannab soe õhuvool lõunast liblikaid kaasa. Seda liiki on püütud ka Soomest, kus teda looduslikult samuti ei esine,» selgitas Õunap, kes liblikate püüdmisega tegelenud 25 aastat.

Oma staaži juures on ta avastanud kuni kümme uut liiki Eesti jaoks.

Rannaküla talgud Matsalus

Rannaküla on Matsalu rahvuspargi lõunaservas asuv mereäärne, iseloomulike kadastike ning rannaniitudega ala. Miskipärast kipub aga kadakate mainimisel talgutöö üsna selge olema – saab jälle kord asuda tulisesse võitlusesse kadakate pealetungiga. Nii ka sel korral.

Ka sealsed elanikud ise on tublid talgulised ning armastavad ja hoiavad oma kodukandi väärtusi. Pärandkooslusi on säilinud nii rannaniitude, aruniitude, madalikuniitude kui ka karjamaadena. Kuid ka nemad üksi ei jõua Rannaküla ligikaudu 500 hektari suurust ala korrastada ning seekord lähemegi appi ühele sealsele maaomanikule, kel üksi jõud enam kadakatest üle ei käi. Kohalik pererahvas on väga lahke ning abistab, kuidas oskab. Jätkame juba eelmisel aastal alustatud tööd ning puhastame rannaäärset ala kadakatest.

Tänuks töö eest pakub siinne kant imelist olemist kaunite pärandkoosluste vahel. Loodus on väga mitmekesine ja Matsalu Rahvuspargile omaselt linnurohke. Ka mererand on kadakate, rändrahnude, roostike, erinevate lademete paljandite ja muude silmailu pakkuvate maastikuvormidega väga vaheldusrikas. Kõike seda saab kohapeal oma silmaga imetleda ja avastada. Supelda saab mõnusalt madalas ja soojas merevees, mis asub töö- ja elupaiga vahetus läheduses.

Talguid toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Info aadressil: http://talgud.ee/talgud/2013/rannakula

Tule 29. juulil Kogukonnapäevale Mellistesse!

Tähistamaks külaliikumise 15. aastapäeva korraldab Tartumaa Kodukant koostöös Mäksa Maanaiste Seltsiga kogukonnapäeva “Külalt külale“.

Kella 13.-ks oodatakse huvilisi Käbitarre, kus toimub arutelu Kodukant Tartumaa rollist maakonna külaliikumises. Kell 15 on ürituse pidulik avamine, sõnavõttude ja tervituskontserdiga. Pärast avamist pakutakse huvitavaid tegevusi suurtele ja väikestele. Õhtu päädib tantsu ja tralliga.

Mellistesse tasub minna ka seetõttu, et Melliste on Tartumaa esindaja Aasta Küla 2013 tiitlile.

Üritus on avalik ja osalema oodatakse kõiki, kes on huvitatud vabatahtlikuna panustama maakonna külaliikumise arengusse! Lisainfo Külli Pann, tel 56462692

III Saarejuustu Saaremaa Suurjooks toimub 29.juuni kell 12.00 Karujärve Tervisespordikeskuses

Kuni registreerimise süsteemi rakendumisele saab registreerida aadressil karutervis@gmail.com. Registreerimisel märkida: Eesnimi, Perekonnanimi, Sünniaeg, klubi/asutus/vald.

Osalemistasud kuni 28. juuni kella 12.00-ni on 5 EUR ja peale seda ning kohapeal 8 EUR. Arveldusarvele MTÜ Karujärve TSK – A/A 221052041715. Kohapeal saab tasuda üksnes sularahas. Makse sooritamisel märkida selgitusse osaleja(te) nimi kelle eest makse sooritakse.

Osalejad kes soovivad kasutada korraldajate poolt organiseeritud bussi, palume sellest teatada sellest hiljemalt 21 juuni e-mail karutervis@gmail.com.

Transport korraldajate bussiga Kuressaare – Karujärve Tervisespordi Keskus – Kuressaare maksab 3 EUR/in. Lapsed alla 17. aasta 2 EUR/in.

Lisainfo leiate juhendist siit

Kädva külas kaevati üles metsavenna säilmed

Eelmisel kolmapäeval kaevas sõjaajaloolane Arnold Unt Kädva külas välja endise metsavenna Arne Kaupmehe säilmed. Ümbermatmine toimub 11. juulil ning tõenäoliselt Vahastu kalmistule.

Varem oli teada, et Arne Kaupmees on maetud Kädva külas teeäärsesse kraavi, kuid koht ei olnud täiesti kindel. Esimesed Arnold Undi katsed seda kohta leida kolmapäeva hommikul ei õnnestunudki ning alles siis, kui kohale saabus kopamees, kes teeäärse puhtaks tõmbas, leiti säilmed üles. Algsest otsimispaigast asusid need paar meetrit eemal. Selgus, et metsavend oli maetud teega risti, pea maantee poole.

Loe pikemalt 12. juuni Raplamaa Sõnumitest

Pritsumeeste mõõduvõtmine Suure-Jaanis

15. juunil toimuvad Suure-Jaanis Päästeameti Lõuna regiooni kutsemeisterlikkuse võistlused, kus omavahel võistlevad kutselised päästjad kuuest Lõuna-Eesti maakonnast: Viljandi-, Valga-, Võru-, Tartu-, Põlva- ja Jõgevamaalt. Osalema oodatakse ka meie vabatahtlikke päästjaid ning päästealaga tegelevaid noori.
Võistluspäev algab kell 10 piduliku rongkäiguga puhkpilliorkestri saatel. Suure-Jaani päästekomando juurest Oja tänavalt liigutakse gümnaasiumi staadionile, kus võistlused ametlikult avatakse. Staadionil toimub ka võistkondade esimene jõukatsumine. Aja peale tuleb riietuda päästja kaitseriietusse, tagada oma meeskonnale vajalik kustutusvesi, vajalikesse suundadesse vedada laiali voolikuliinid ning seejärel kustutada põlev sõiduauto või tabada veejoaga märklauda. Loomulikult on rajale seatud erinevaid takistusi, mis võistlejatel tuleb ületada.
Omavahel võistlevad ka päästesõidukite juhid – mehed, kes igapäevaselt peavad võimalikult kiiresti ja kõigi jaoks ohutult juhtima päästemasinaid. Hinnatakse nii teoreetilisi teadmisi kui praktilisi oskusi. Autojuhtide võistlusala ehk vigursõit päästeautoga viiakse läbi Suure-Jaani keskväljakul, endises bussijaama asukohas. Seoses sellega on 15. juunil seal parkimine keelatud ning orienteeruvalt kella 14-st piiratakse keskväljaku alal kuni Ilmatari tänavani mõneks tunniks liiklemist. Ümbersõit on võimalik Lembitu puiestee kaudu, läbisõit J. Köleri tänavalt Pärnu tänavale jääb avatuks ka vigursõidu toimumise ajal.
Võistlused on põnevad ja vaatemängulised, saab näha nii tuld, suitsu kui vett. Üritus on tasuta, huvilistel on võimalus näha lähemalt päästeautosid ja -tehnikat. Pealtvaatajaid ootame kaasa elama meestele, kes meie igapäevast turvalisust tagavad. Tulge kogu perega ja ergutage oma valla päästjaid, kes samuti võistlustulle astuvad!