Aasta: 2013

Velise ootab kodanike presidendi mälestusüritusele

Suure Lennu tulede teekond. Allikas: Velise kultuuri ja hariduse selts
Suure Lennu tulede teekond. Allikas: Velise kultuuri ja hariduse selts

Velise kultuuri ja hariduse selts vana Läänemaa kagusopist nüüdse Märjamaa valla lõuna osas  kutsuvad kõiki hea tahtega kaaskodanikke- nii suuri kui väikseid, samuti  seltse ja ühinguid oma osalemisega   toetama-jätkama suurel reedel, 29.märtsil Lennart Meri mälestusüritust.

Nüüseks juba traditsiooniks saanud ürituse algatajateks olid 2006. aasta kevadel Aivar Niinemägi Pandivere Arenduse ja Inkubatsioonikeskusest , Väike-Maarja vallavalitsus Lääne-Virumaalt ja Kaarma vallavalitsus Saaremaalt.

Selleks süütame mälestuslõkked või märgutuled, lapiküünlad oma jaanitule kohtades, külaplatsidel, linnustes või teistes väärikates kohtades,  mis paiknevad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – ehk oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale. Seda teekonda võib teisiti kutsuda ka Suure Lennu kaareks või tuleteeks.

Ebaverest alates kulgeks kaar Järvamaal  Järva-Jaani kohal üle Purdi  ja Lõõla küla.

Raplamaal leiab neid paigad, kui ühendada kaardil joonega Lelle aleviku keskpaik ja Lihuveski sild Raikküla vallas ning Avaste mäe keskpunkt Vigala vallas

Lõuna-Läänemaad läbiks tuledekett joonel Avaste mäest läbi Lõo küla Puhtu poolsaarele, puudutades pisut Pärnumaad Koonga vallas, kaugele ei jää Vatla linnus.

Enne Saaremaad trehvab teekond Viirelaidu ja Võisilma Muhu lõunarannal. Saaremal jäävad joone alla Pöide valla külad alates Kõrkverega, Laimjala valla Audla-Ridala kohal jätkub  tee Kaali suunas otse üle Valjala kandis  paikneva  põliste linnusevallide.

Velise-Valgu kandi rahvas teeb tuld seekord  Aravere küla maadel oja kaldanõlval reedel, 29. märtsil  üks tund enne  päikeseloojangut. (kell 17.57)

KAASA HEA TUJU ja VÄÄRT LOOD! Kohtumiseni Tulede Teel!

 

Velise Kultuuri ja Hariduse Selts

Velise Muinsuskaitse Selts

Eesti Looduskaitse Seltsi

Märjamaa osakond

Taas on võimalik kinolinal näha vanameistrit Arvo Kukumäge


fotostill13. märtsil linastub Värska Kultuurikeskuses uus Eesti mängufilm “Karikakramäng II”. Tegemist on kolmest lühifilmist koosneva kassettfilmiga.

Katrin Maimiku ja Jan Erik Nõgisto filmis “Foto” mängib ühte peategelast legendaarne filminäitleja Arvo Kukumägi, kes ise ka Saatse juurtega.”Foto” on lugu 30-ndates Maaritist (Helen Ehandi), kes elab koos oma kiusliku isaga. Maarit kohtab ühel päeval 9-aastast poissi Rainerit (Henry Orlov) ning nende vahel tekib kummaline sõprussuhe.

Elina Naani filmis “Aitäh, et sa minuga juhtusid” lähevad noored, kaks noormeest ja kaks neiut, väiksele väljasõidule. Reisil olles selgub, et suhted nende vahel on keerukamad, kui algul välja paistab. Peaosades Ivo Reinok ja Johannes Naan.

Kolmandas filmis, Andres Maimiku ja Katrin Maimiku “Hõbepulmas” hakkab abielupaar, keda mängivad Anne Reemann ja Eero Spriit, pidama uhkelt hõbepulmi. Klopitakse puhtaks vana pulmakleit ning aetakse see kärinate saatel pereemale selga. Alguses tundub, et kõik sujub ladusalt, aga peo käigus hakkab ideaalne fassaad tasapisi laiali pudenema ning paljastuvad aastaid allasurutud konfliktid, hirmud ja kompleksid. Teistes osades Loore Martma, Carmen Mikiver, Indrek Taalmaa jt.

Eesti Panga näitus Meremäel

näitus 020Alates 27.veebruarist on Meremäe vallamaja saalis võimalik tutvuda Eesti Panga rändnäitusega.

Näitus “Eesti raha margast euroni” on valminud koostöös Eesti Ajaloomuuseumi, Euroopa Komisjoni ja Eesti Pangaga.

Rändnäitusel käsitletakse nelja Eesti vääringut:

  • marka, mis tähistas eestlaste iseolemise algust 1918. aastast;
  • krooni, mis hakkas kehtima 1.jaanuarist 1928 ning mis oli igapäevases ringluses kuni 25.märtsini 1941. aastal;
  • krooni taassündi 1992. aastal ja käibel olemist kuni 1.jaanuarini 2011. aastal;
  • eurot, meie praegust raha.

Kuuel suurel ja värvilisel alusel on näitus sobilik vaadata nii lasteaia-, koolilastel kui ka kõikidel teistel. Näitusel saab teada palju huvipakkuvaid nüansse. Näiteks seda, et esimesed pennid ei olnud mitte metallist vaid väiksema suurusega paberkupüürid. Samuti saab teada, et juba 1989. aasta detsembris kuulutas ENSV Ministrite Nõukogu välja konkursi uute rahasedelite ja müntide kujundamiseks!

Vabariigi juubeliaastale sobilik näitus on vaatamiseks Meremäe vallamajas kuni 11.märtsini 2013.

Vanemuise buss toob koduuksest teatriukseni

Vanemuise teater kutsub Lõuna-Eesti teatrisõpru märtsis mugavalt ja soodsalt Tartusse teatrisse. Uus kahekorruseline teatribuss toob huvilised etendusi vaatama vaid teatripileti hinnaga. Pakkumine kehtib järgmistele etendustele:

15.03 operett „Lõbus lesk“ (viimane etendus)

Teatribuss sõidab marsruudil: Otepää-Rõngu-Elva-Nõo-Tartu. Teatripaketi hind 11 €.

Väljumiskohad:
17:15 Otepää, Otepää külastuskeskuse parkla (Tartu mnt. 1)
17:35 Rõngu, Rõngu rahvamaja parkla
17:50 Elva, Elva kultuurikeskuse „Sinilind“ parkla
18:05 Nõo, kaupluse A ja O parkla (Tartu mnt. 3)

22.03 suurejooneline kontsert-lavastus „Õhtu Straussiga“

Teatribuss sõidab marsruudil: Räpina-Mooste-Ahja-Võnnu-Tartu. Teatripaketi hind 15 €.

Väljumiskohad:
17.00 Räpina, hotell „Räpina“ parkla (Tartu mnt. 2)
17:25 Mooste, Mooste Folgikoja parkla
17:40 Ahja, Ahja kultuurimaja parkla
17:55 Võnnu, Võnnu kultuurimaja parkla

28.03 draamalavastus „Musta pori näkku“. Teatripaketi hind 15 €.

Väljumiskohad:
17:00 Võru, Katariina kiriku parkla
17:25 Kanepi, Kanepi kiriku parkla
17:40 Saverna, Saverna vallamaja parkla
18:00 Kambja, Kambja vallamaja väravate esine parkla

Teatripaketi hinnas sisaldub teatripilet ja edasi-tagasi bussisõit. Infot teatripaketi tellimise ning bussi väljumiskellaaegade ja peatuste kohta saab Vanemuise teatri kassast: kassa@vanemuine.ee või telefonil 744 0165.

Lisainfo: Siivi Põldots, Vanemuise müügijuht, e-post siivi@vanemuine.ee, www.vanemuine.ee

Toila valla Aasta Tegija 2012

Toila vallas on saabumas aastapäeva pidustused, mistõttu on välja kuulutatud Aasta Tegija 2012 otsingud. Kes oli aastal 2012 see “kõige-kõige”, kelle tegu või tegemised meenuvad kohe, kui mõelda tagasi eelmise aasta kultuuri- ja spordielule Toila vallas? Kes on kultuuri- või sporditegija 2012?

Oma arvamus viia 8. märtsiks 2013 Toila Vallavalitsuse kantseleisse vallasekretärile või saata digitaalselt aadressile  mehis.astok@gmail.com.  Märksõnaks tuleb märkida: TEGIJA. Samuti on võimalik avaldada oma arvamust nii Toila kui Voka Raamatukogus.

Kindlasti peab olema ära märgitud kandidaadi esitaja nimi ja tegu, mille eest kandidaat seda tiitlit väärib.

Tingimused kandidaadile:

Aasta kultuuritegija on üksikisik või kollektiiv, kes on eelmisel aastal korraldanud vallas üritusi, osalenud või esindanud valda rahvusvahelistel või riigisisestel üritustel, välja andnud valda käsitleva teose vms.

Aasta sporditegija on sportlane, võistkond või treener, kes (või kelle hoolealune) on eelmisel aastal esindanud valda ja saavutanud edu rahvusvahelises või riigisiseses konkurentsis.

Riigi toetusel uuenevad huvikoolide õppevahendid

Haridus- ja teadusministeerium eraldas Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel 2013. aastaks projekti “Varaait” raames huvikoolidele tegevuse mitmekesistamiseks ja kättesaadavuse suurendamiseks õppevahendite soetamise kaudu 115 041 eurot.

“Huvihariduses osalemine võimaldab noortel arendada oma mitmesuguseid pädevusi, mis hilisemas elus on tööturule sisenemisel konkurentsieeliseks. Veelgi enam, huvialast võib saada ka elukutse,” selgitas Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert Ene Raid

Eestis tegutseb hetkel 527 huvikooli, mis pakuvad huviharidust enam kui 69 tuhandele noorele.

“Huviharidus on finantseeritud olulisel määral ja püsivalt kohalike omavalitsuste eelarvest, mis teeb sellest ühe stabiilsema, jätkusuutlikuma ning pikaajaliste traditsioonidega noorsootöö valdkonna, kuid KOV-le majanduslikult raskel ajal on riigi toetus ülimalt oluline,” sõnas Raid.

Riigi prioriteedid noorsootöö ja selle osana ka huvihariduse arendamisel on kättesaadavuse suurendamine, sh vajaliku infrastruktuuri arendamine ja varustuse uuendamine, ning tehtava töö kvaliteet.

Eraldatud toetuse taotlemiseks saavad huvikoolid “Varaaida” projektikonkursile taotlusi esitada kuni 3. aprillini. Ühele projektile eraldatakse maksimaalselt 2000 eurot.

Projektikonkurssi “Varaait” korraldab haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mille põhieesmärk on noorsootöö arendamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.

Lisainfo: Ene Raid, Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert, tel 5179 347

Meeste terviseseminar ja vesiaeroobika treening!

7. märtsil toimub Väimelas meeste terviseseminar ja vesiaeroobika treening!

Võru Maavalitsus ja projekt Mehed Liikuma kutsuvad Võrumaa mehi osalema 7. märtsil Väimelas toimuvale terviseseminarile ja sellele järgnevale vesiaeroobika treeningule.

Terviseseminari teemaks on “Ohutu koormuse valik terviseliikumisel” ja lektoriks SA Tartu Kiirabi koolitusjuht Andras Laugamets. Seminar algab kell 18.00 Väimela Kutsehariduskeskuse täiskasvanute koolitusmaja III korruse seminariruumis (peahoonest paremal olev helekollane maja).

Kell 19.15 on huvilistel võimalik liituda Mehed Liikuma Võrumaa meeste aktiivgrupi vesiaeroobikatreeninguga Väimela Tervisekeskuse ujulas.

Ürituste sihtgrupiks on tööealised Võrumaa mehed!

Terviseseminari läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfondi programm “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014”.

Terviseseminarile ja vesiaeroobika treeningule saab ennast registreerida kuni 5. märtsini Internetis aadressil http://www.mehedliikuma.ee/ml-aktiivgruppide-registreering/070313-terviseseminar-vaimelas.html või telefonil 503 2748 (Siim Ausmees).

Otepää Naisselts ja Otepää Vallavalitsus ootavad kandidaate Aasta Ema aunimetusele

Otepää Naisselts koostöös Otepää Vallavalitsusega ootab ettepanekuid valla Aasta Ema aunimetusele. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 15.aprill 2013.

Aunimetuse Otepää valla Aasta Ema väljaandmise eesmärgiks on väärtustada ema ja emadust, tunnustada naise rolli laste kasvatamisel. Aunimetust antakse igal aastal emadepäeva pidulikul kontsertaktusel üle ühele pereemale, kelle peres kasvab kaks või enam last, kes saavad kodunt armastust, hoolt, eeskuju ja õpetust. Kandidaat peab olema Eesti Vabariigi kodanik ning tema elukoht peab rahvastikuregistri järgi asuma Otepää vallas.

Ettepanekud Aasta Ema kandidaadile tuleb esitada Otepää Naisseltsile. Austatud isiku nimi kantakse Otepää Naisseltsi auraamatusse ja temale antakse üle Aasta Ema meene ja Otepää valla tänukiri.

Ettepanekud Aasta Ema kandidaatide kohta tuua kirjalikult Anni Butiiki Rita Aaderi kätte või saata digitaalselt 15-ndaks aprilliks  e-mailile riitaaader@gmail.com.

Aasta Ema statuudiga saab tutvuda Otepää valla kodulehel http://www.otepaa.ee/omavalitsus/aukodanikud/aasta-ema.

Lisainfo: Riita Aader, tel 5332 6679

 

 

Järjekordne Presidendimatk kutsub loodusesse liikuma

Rõõmsad osalejad ja puhta lumega mets on need trumbid, miks Aegviidust Jänedale kulgev Presidendimatk toimub sel laupäeval, 2. märtsil juba kümnendat korda.

Igal aastal on raja läbinud kas suuskadel või kepikõnniga ligi poolteist tuhat inimest. Ürituse patroon president Arnold Rüütel väärtustab liikumisharjumust, ta on raja läbinud mitmel korral. “Õiged eluviisid annavad inimese tervisest 50 protsenti,” ütles Rüütel 2009. aasta matka finišis. Tema sõnul on kogu perega looduses viibimine hea stressirohi.

presmatkYks
Presidendimatk

Laupäevasel üritusel on oodata leebeid külmakraade, metsa all on rohkesti lund ning rajal avanevad imeilusad loodusvaated. Tänavuse uuendusena saab valida kepikõnnimatka pikkuseks lisaks senisele 5 kilomeetrisele rajale ka 10 kilomeetrise raja. Suusaraja pikkus on endiselt 10 kilomeetrit.

Kogu üritus on tasuta.

Tallinnast saab stardipaika  kell 10.18 väljuva elektrirongiga. Kõigile suuskade või käimiskeppidega varustatud reisijatele kingib Elektriraudtee tasuta pileti.Tasuta bussid stardipaika ja pärast tagasi väljuvad Jänedalt, Lehtsest ja Tapalt.

Finišis jagatakse maitsvat suppi ja tehakse traditsiooniline ühispilt, mida saab hiljem alla laadida veebiküljelt www.janedaturism.ee.

Õhtul esineb Jäneda Musta Täku Talli simmanil Marko Matvere ja VLÜ.

Eelinfo: http://www.janedaturism.ee/

Presidendimatka nimetus on tulnud sellest, et nii Jänedal kui Nelijärvel leidub rohkesti meie riigi presidentide jalajälgi. Arnold Rüütel õppis noorpõlves Jäneda Põllumajandustehnikumis. Eesti esimene president Konstatantin Päts juhtis Jänedale põllumajanduskooli asutamist ja avas oma ametiajal Nelijärvele rajatud uhke puhkekodu, mis on tänagi Nelijärve Puhkekeskuses puhkajate teenistuses.

Pildid varasematest matkadest: http://www.presidendirada.ee/index.php?option=com_phocagallery&view=categories&Itemid=6


Lisainfo: Enno Must, Jäneda Mõisa tegevdirektor, tel 5054 495, 3849 750

Kaamera kätte ja pärimust pildistama!

image (2)

Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu noortekoda kuulutab välja fotokonkursi, mille eesmärk on märgata ja jäädvustada pärimust meie ümber ja meie lähedal.

Käesolev kultuuripärandi aasta pakub elavat arutelu selle üle, mis see meie kultuur või pärimus siis ikkagi täpselt on ning kas ja kuivõrd me seda vajame. Fotokonkurss “Kodus loodud pärimus” kutsub ka lapsi ja noori ühes mõtlema ning tähelepanelikumalt jälgima neid ümbritsevat keskkonda. Jäädvustada võiks kõike seda kaunist ja väärtuslikku, mis meie igapäevastele toimetustele sügavama mõtte annab, meid meie juurtega ühendab ning naabritest eristab.

“Pärimus ei pruugi sugugi olla ainult midagi vana, kauget ja unustustehõlma vajunut, vaid pärimus on igal pool meie ümber, tehes meist need, kes me oleme. Meie kodu, õed-vennad, vanavanemad ja unikaalsed peretraditsioonid on aga sageli nii enesestmõistetavad, et me ei oska nende eripära märgata ega väärtustada,” selgitab üks fotokonkursi korraldajaid Kati Taal.

Konkurss toimub neljas erinevas vanuserühmas, 4-26-aastastele lastele ja noortele. Palju põnevaid auhindu on välja pannud Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Mahtra Talurahvamuuseum, Põlva Talurahvamuuseum ja Harjumaa Muuseum.

25-st paremast fotost koostatakse rändnäitus, mis reisib mööda Eesti eri paiku.

Tööde esitamise tähtaeg on 15.aprill 2013.

Juhend: www.folkloorinoukogu.ee

Fotokonkursi korraldaja: Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu noortekoda, www.folkloorinoukogu.ee

Fotokonkurssi toetatakse Kultuuripärandi aasta raames läbi Rahvakultuuri Keskuse.

Lisainfo: Kaia Kärner, e-mail noortekoda@gmail.com, tel 5666 2972

Kohila ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise esimene etapp on valmis

28. veebruaril kell 12.00 toimub Kohila reoveepuhasti juures Kohila alevi veeprojekti pidulik lõpetamine. Sellega pannakse punkt Kohila alevi ning Masti ja Pukamäe veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisele.

Kogu projekt lõpetatakse septembris või oktoobris 2013. aastal. Hageri, Sutlema, Prillimäe ja Salutaguse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine valmib juba sellel kevadel, kuid tuletõrjereservuaaride ehitus lõpeb septembri lõpus või oktoobri alguses.

Projekt algas 2008. aasta augustikuus taotluse kirjutamisega, rahastusotsus saadi sama aasta detsembris. Ehitustöödega alustati 2010. aasta maikuus.

Projekti maksumus eelarve järgi on 12,8 miljonit eurot, millest 81,75% tuleb Euroopa Liidult. Ülejäänud katavad kahasse Kohila vald ja Kohila Maja.

 

Märtsis on laste ja noorte näitemängupäev Võru Kandles

Võru Kandles toimub 12. märtsil laste ja noorte näitemängupäev, oodatud on nii väikesed kui ka suured teatrisõbrad.

Etendused algklassi õpilaste esituses:

10.00 – 10:30 Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 4. klassi näitering

“Udumäe kuningas “ , Fr. R. Kreutzwaldi muinasjutu järgi seadnud ning lavastanud Tuuli Veddel.

10.45 – 11.00 Pikakannu Kooli näitering

“Ull Jaak ehk küll on häda kui pea on mäda “, inglise muinasjutu “Tobuke Jack “ ainetel kirjutanud ning lavastanud Kadi Kronberg.

11.15 – 11.30 Varstu Keskkooli näitering 

“Udujutt”, Heiki Vilepi lugude ainetel. Juhendaja Lea Mändmets.

11.45 – 12.05 Osula Põhikooli näitering 

“Vigased pruudid”, Eduard Vilde järgi Lully Gustavson Lavastaja Merili Küppar.

Loe edasi: Märtsis on laste ja noorte näitemängupäev Võru Kandles

Tartus räägitakse täna naistest eesti ajakirjanduspiltidel

Täna, 27. veebruaril peab Tartu ülikooli ajakirjandusõppejõud Roosmarii  Kurvits Tartus Õpetatud Eesti seltsis ettekande “Naised eesti ajakirjanduspiltidel 1848-1940″.

Ettekandja räägib sellest, kuidas muutus naiste kujutamine ajalehepiltidel alates esimesest naisepildist eesti ajakirjanduses (1848) kuni 1940. aastani, nõukogude võimu kehtestamiseni. Samuti analüüsitakse ettekandes, kes olid need naised, keda ajakirjanduses näidati, ja kuidas naisi näidati. R. Kurvits toob välja kümme naisetüüpi, keda piltidel kõige sagedamini näha võis.

Koosolek toimub Tartus Lossi 3-425 kell 16.15.

Kõik huvilised on lahkesti oodatud!

Tunnustati Meremäe valla 2012. aasta tegijaid

Meremäe aasta tegijadMeremäe valla aasta tegijana kultuuri- ja spordivaldkonnas tunnustati Markus Männikut, kelle tegevus ja tulemused raskejõustikualal on olnud Euroopas väga tulemuslikud – Madriidis rammumehevõistlus Arnold Classic Euroopa amatööride ja Strongman Grand Prix 2012 esimene koht, Võru vägilane 2012 ja juunis Palamusel rammumeeste võitja Tõnissoni tiitli omanik. Katrin Rahusoov on sotsiaalvaldkonna üks eestvedajatest olnud üle 20 aasta ning on pälvinud elanike austuse ja usalduse nii oma igapäevase valla perearsti tööga kui ka entusiastliku terviseedendajana.

Haridusvaldkonnas märgiti ära Mainer Järvelill mitmete innovaatilisi projektide Laserdisain, Infodisain, Setomaa Tehnoloogia- ja Ettevõtluskeskuse algataja ja elluviija. Mart Uibokand on tunnustatud mahetootja alates 2001. aastast, nüüdseks tõusnud üheks suuremaks talunikuks koduvallas. Tema eestvedamisel rajati Lõuna-Eesti toiduvõrgustik. Meremäe valla Aasta Tegija 2012 seltsielu eestvedaja tiitli sai Viivika Kooser, kes on aastaid olnud Meremäe valla kultuuri- ja seltsielu mitmekesistaja ja organiseerija. Ta on ka MTÜ Meremäe Kultuuriühingu aktivist, kelle käe läbi on elluviidud erinevaid projekte, mis on aastate jooksul valda toonud tegevusraha.

Loe edasi: Tunnustati Meremäe valla 2012. aasta tegijaid

Kuhjavere küla tunnustas omakandi spordimeest

Suure-Jaani vallas asuva Kuhjavere külaseltsi juhatus tunnustas  aastate sportlase aunimetusega talupidajat Jaan Reinerit, kes on seda paika ja koduvalda tervikuna edukalt esindanud paljudel spordivõistlustel.

Jaan Reiner kuulutati Kuhjavere küla aastate sportlaseks külavanema Romeo Muki ja tema abikaasa proua Urve Muki Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud vastuvõtul.

“Sel sündmusel oleme varem välja kuulutanud Kuhjavere aasta tegija laureaate,” rääkis külavanem Romeo Mukk. “Tänavu otsustasime aga külaseltsi juhatusega anda välja aunimetuse aastate sportlane. Põhjus on see, et meie küla mees on aastaid mitmetel võistlustel kohalikku spordiau kaitsnud. Kui ees on mõni spordisündmus, võib Jaanile alati loota.”

“Kui palju mul medaleid on pole ma küll üle lugenud. Tegelen suusatamisega ja teistegi spordialadega. Treenimiskohtade leidmisega pole mingeid probleeme, sest maal jätkub neid piisavalt,” ütles Jaan Reiner, kellele Romeo Mukk ja külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk andsid üle kohaliku meistrimehe Vello Sillaste valmistatud karika.

Jaan Reiner on ligi 10 aastat sõitnud kaasa ka Tartu suusamaratonid. “Ega ma oma kohtadega just kiidelda saa ja kohe ei tule need meeldegi. Samas pole ma saanud ka auhinda, mis on määratud tagantpoolt esimesele,” kommenteeris Kuhjavere spordikuulus ise.

Kuhjavere külavanem korraldas vabariigi aastapäevale pühendatud vastuvõttu 13. korda.

Jaan Lukas

Kirjandusõhtu Contraga

www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Reedel, 1. märtsil kell 19.00 teeb Sänna Kultuurimõisa kirjandusklubi sedapuhku lähemalt tutvust Urvaste vapilooma Contraga. Soovituslik annetus kuni 2 EUR. Teelauale võib kaasa võtta head-paremat näksimist.


Mida me temast tegelikult üldse teame? Käib suurema osa aastast paljajalu ja igapäevaselt kirjutab luuletusi. Aga veel?
Miks ta kannab aeg-ajalt liibukaid ja mis seob teda Veidenbaumsiga?
Eks palumegi luuletajahärral temale omases lärmakas-lustilises võru keeles meile seda, teist ja enamat kõnelda.
Ehk isegi räpijoru üles võtta.Üten saava` lusti ka nuu`, kiä puulpäävä õdagu savvusannan istussõ! 😉

Kirjandusõhtuid toetab Rõuge Vallavalitsus ja Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Raha kogutakse reisimiseks, pensioniks ja igaks juhuks

Heli Lehtsaar,www.minuraha.ee toimetaja

Finantskirjaoskuse uuringu põhjal on praegu veidi üle pooltel eestimaalastest sääste. Kõige suurem osa säästjatest (24%) kogub reisimise ja hobide jaoks, konkreetse eesmärgita paneb raha kõrvale pea sama palju inimesi ja 22% kogub pensioniks lisaraha.

Kogumise eesmärkidena nimetati veel eluaseme remonti või ümberehitust  ja nn matuseraha (mõlemad 19%). Oma tervise parandamiseks ja rõivaste ostmiseks kogub võrdselt 16% inimestest. Pea sama paljud (15%) panevad raha kõrvale lähedaste abistamiseks ja laste või enda hariduse finantseerimiseks. Väiksema osakaaluga on kogumine kodumasinate, elektroonika või mööbli ostmiseks ja alla 10% kogub auto või eluaseme ostmiseks.

Noori huvitavad riided, vanemaid pensioni lisaraha

Kogumise eesmärk on loomulikult väga personaalne, kuid sõltub ka vanusest. Näiteks kogub reisimise ja hobide jaoks kõige rohkem 30-39 aastastest (36%), rõivaste ja jalatsite ostmiseks panevad raha kõrvale kõige rohkem 18–29 aastased. Huvitav on, et hariduse jaoks ei kogu usinaimalt mitte noored, vaid 40–49 aastased. Tõenäoliselt on see seletatav kahe asjaoluga: esiteks kogutakse täiskasvanuikka jõudvate laste koolitamiseks ning teiseks enesetäiendamiseks, et tööjõuturul läbi lüüa.

Pensioniks lisaraha kogumise vajadus saab selgeks alles pensioniea künnisel: kui näiteks 40-49 aastasest paneb sel eesmärgil raha kõrvale 15% ja noorematest veelgi vähem, siis 50–59 aastaste seas on protsent juba 28 ning 60-69 aastastest panevad pensioniks lisaraha kõrvale peaaegu pooled. Kahjuks on mõned aastad enne pensionile jäämist riskantne investeerida nii, et see pakuks vähemalt inflatsiooniga sarnast tootlust, sest selliste investeeringute minimaalne pikkus peaks olema vähemalt viis aastat. Järelikult tuleks pensioniks lisaraha kogumisega alustada aastakümneid varem.

Loe edasi: Raha kogutakse reisimiseks, pensioniks ja igaks juhuks

Loodusõhtu “Sammud omas Eestis”

Loodusõhtul kuuleb Ingmar Muusikuse ja Juhani Püttseppa muljeid sellest, missugune paistab Eestimaa siis, kui võtta aega ja kõndida see üht- või teistpidi läbi.

Ingmar Muusikus on suurepärane fotograaf ja Juhani Püttsepp on muheda ja mõnusa sõnaseadmisoskusega bioloogiharidusega kirjamees.

Loodusõhtu “Sammud omas Eestis” toimub Jõhvi Keskraamatukogus (Rakvere 13a, Jõhvi) 27. veebruaril 2013 kell 16-18.

Kohapeal võimalus osta nende raamatut “Sammud omas Eestis”. Aastatel 2005–2009 kõndisid fotograaf Ingmar Muusikus ja lastekirjanik Juhani Püttsepp kaks korda Eesti ühest otsast teise, tehes reportaaže ajakirjale Loodusesõber. Raamat on tagasivaateline rännupäevik.

Loodusõhtul osalemine on tasuta.

Lisainfo: Heldi Aia, keskkonnahariduse spetsialist, Keskkonnaameti Viru regioon, tel +372 5347 5093,heldi.aia@keskkonnaamet.ee

Head lasteraamatud 2012 on selgunud!

MTÜ Lastekaitse Liidu eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid 2012. a ilmunud uudiskirjanduse hulgast taas Hea raamatkord välja parimad lasteraamatud.

Lasteraamatuid ilmub palju. Vanematel on raske eristada nende hulgast väärtkirjandust. Seepärast hakkas MTÜ Lastekaitse Liit 2009. a kevadel välja andma „Hea raamatu” märki, mis aitab lapsevanematel uudiskirjanduses orienteeruda. “Hea lasteraamat õpetab õigeid väärtusi ja näitab nende rakendumist elus lapsele arusaadaval viisil. Nii aitab hea lasteraamat täita lastekaitse eesmärke ja kes muu kui Lastekaitse Liit peab nii hindamatu abilise teiste hulgast üles leidma,” ütleb MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots.

Kord aastas hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti kuni 12aastastele mõeldud raamatuid: Ekspertide seas on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing, Tallinna Ülikool, lasteraamatukogude töötajad ja õpetajad. Loe edasi: Head lasteraamatud 2012 on selgunud!

Unistus korras Eestist

IMG_0482
Aga kui ta on kord käes, kui ta on kord olemas ja oma, siis on ta üks parimaid asju üldse. (T. H. Ilves)

Teeme Eesti juubeliks korda! Nii hõikas Eesti Vabariigi President pühapäeval pidulikul kontsert-aktusel. Need sõnad läksid hinge ja panid mõtlema (unistama), missugune võiks olla täiesti korras Eesti viie aasta pärast.

Alustan lastest. Vaadates samal kontserdil säravaid imearmsaid pisikesi inimesi tundus, et neil pole häda midagi. Kui tahavad, jooksevad ringi, kui tahavad, mängivad ja kui igav hakkab, siis kutsuvad sõbrad külla. Aga! Korras Eestis riigil oleks jõudu toetada last rohkemaga kui 20 eurot kuus. Samuti oleks renoveeritud kõik mänguväljakud, lastel oleks olemas kõik vajalikud õppevahendid. Lapsed ei peaks muretsema, kas nad ikka saavad teatrisse, klassi väljasõidule või huvialaringi minna. Lapsed ei peaks muretsema ei kodu- ega koolivägivalla pärast. Korras Eestis teaks lapsevanem alati, kuidas ta lapsel läheb, millest ta mõtleb, mida tunneb. Korras Eestis julgeks laps panna käed ümber emme ja issi ning öelda neile, kui toredad nad on ja kui väga ta neid armastab.

Noortel oleks korras Eestis palju lahedaid kohti (noorteklubisid), kus sõpradega kokku saada ja midagi teha (musitseerida, sportida, maalida, väidelda …). Korras Eestis oleks alkohol, tubakas ja narkootikum noorte (aga ka vanemate inimeste) hulgas tabu, mida ei puututaks. Korras Eestis oleks kõikidel noortel toetavad vanemad, ustavad sõbrad (ehk armas kaaslanegi), võimetekohane haridus, rahuldustpakkuv hobi. Korras Eestis julgeks (tahaks) noor suu lahti teha ja ka oma hääle kõlama (kehtima) panna. Noor teaks, kes ta on, mis ta teeb ja mis temast saab.  Loe edasi: Unistus korras Eestist

Kuhjavere küla tunnustas omakandi spordimeest

Aastate sportlane Jaan Reiner
Külavanem Romeo Mukk Aastate sportlaseks kuulutatud Jaan Reinerit tunnustamas.

Suure-Jaani vallas asuva Kuhjavere külaseltsi juhatus tunnustas aunimetusega Aastate Sportlane talupidajat Jaan Reineri , kes on seda paika ja koduvalda tervikuna edukalt esindanud paljudel spordivõistlustel.

Jaan Reiner kuulutati Kuhjavere küla Aastate sportlaseks külavanem Romeo Muki ja tema abikaasa proua Urve Muki Eesti Vabariigi 95 aastapäevale pühendatud vastuvõtul. “Sel sündmusel oleme oleme varem välja kuulutanud tunnustuse Kuhjavere Aasta Tegija laureaate. Tänavu otsustasime aga külaseltsi juhatusega anda välja aunimetus Aastate Sportlane. Põhjus on see, et meie küla mees on aastaid mitmetel võistlustel kohalikku spordiau kaitsnud . Kui ees mõni spordisündmus võib Jaanile alati loota, ” rääkis külavanem Romeo Mukk.

“Kui palju mul medaleid on pole ma küll üle lugenud. Tegelen suusatamisega ja teistegi spordialadega. Treenimiskohtade leidmisega pole mingeid probleeme, sest maal jätkub neid piisavalt, ” ütles Jaan Reiner, kellele Romeo Mukk ja Külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk andsid üle kohaliku meistrimehe Vello Sillaste valmistatud karika.

Jaan Reiner on ligi kümme aastat sõitnud kaasa ka Tartu suusamaratonid. “Ega ma oma kohtadega just kiidelda saa ja kohe ei tule need meeldegi. Samas pole ma saanud ka auhinda, mis on määratud tagantpoolt esimesele, ” üles Kuhjavere spordikuulus ise.

Kuhjavere külavanem Romeo Mukk ja tema abikaasa proua Urve Mukk korraldasid Iseseisvuspäevale pühendatud vastuvõtu kolmeteiskümnendat korda

Jaan Lukas 

Sel nädalal minnakse tagasi kooli

25. veebruarist kuni 1. märtsini leiab aset “Tagasi kooli” fookusnädal, mis juhatab sisse kooliaastaringse tegevuse. “Tagasi kooli” kutse on jätkuvalt lihtne – tule ja anna vähemalt üks koolitund

Alates 2013. aasta veebruarist on kooliminek paindlikum kui kunagi varem, sest valminud on uus infosüsteem, mis võimaldab soovijatel õppeaastaringselt endast külalisõpetajana märku anda ja õpetajatega tunde kokku leppida.

Jagades õpilastega oma elu- ja töökogemusi saavad külalisõpetajad koolis õpitavat seostada praktilise eluga ning luua nii tihedamat sidet kooli, kasvava põlvkonna ja ühiskonna vahel. Varasemate külalisõpetajate kogemused on näidanud, et juba ühest seesugusest koolitunnist võivad saada alguse väga põnevad ideed nii õpilaste, kooli kui külalisõpetajate endi jaoks.

Algatuses osalemine on ka oluline sõnum selle kohta, et õpetajaametit tuleb väärtustada. Õpetaja on hariduse nurgakivi ning tema kujundab hariduse ja harituse kvaliteeti. Külalisõpetamine annab suurepärase võimaluse õpetajaameti rõõme ja muresid pisutki ise kogeda ning seeläbi ühiskondlikku diskussiooni oma kogemusi ja mõtteid lisada.

Tagasi kooli” on ellu kutsutud 2007. aastal sihtasutus Noored Kooli poolt. President Toomas Hendrik Ilvese toetusega on ettevõtmine jõudnud tuhandete huvilisteni ning jätkanud kasvamist sellest ajast peale. Algatust veavad eest Noored Kooli programmi vilistlased Triin Noorkõiv ja Tiina Pauklin.  ”Tagasi kooli” strateegiline partner on Swedbank. Infosüsteemi arendamisprojekti rahastasid regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning Swedbank.

Rohkem infot “Tagasi kooli” kohta leiab siit.

 

Pühapäeval peetakse 16. Tallinna suusamaraton

Pühapäeval leiab aset Estoloppet 2013 pikamaasuusatajate sarja viies etapp, vabastiilis sõidetav 16. Tallinna suusamaraton. Lähe 40 km pikkusele distantsile antakse kell 11.00 ja 20 km rajale minejad stardivad veerand tundi hiljem.

Sportliku ettevõtmise organisaatori Jüri Voodla sõnul on tänavu plaanis mitmeid muudatusi. “Suurejoonelise ühisstardi asemel minnakse seekord rajale viitstardist. Gruppide vahe on üks minut ja iga suusataja aeg fikseeritakse ajavõtumatil sportlase jala külge kinnitatud kiibi abil,” tuleb üldvõitja Voodla sõnul ilmselt küll esimesest stardigrupist, kuid vanuseklassi parimaks võivad tulla ka tagantpoolt rajale minejad. “Valest koridorist startinud diskvalifitseeritakse,” soovitab korraldaja reeglitest kinni pidada ja parema positsiooni nimel pigem trenni teha.

Traditsiooniliselt on nii start kui finiš Kõrvemaa Suusa- ja Matkakeskuses, muudetud on aga raja skeemi. “Jätsime välja distantsi neljandal kilomeetril oleva järsema laskumise ja tõusu, kus suusatajad tihti kukkuma kipuvad ning mis on seetõttu pisut ohtlik,” lisab Voodla.

Täpsema info ja maratoni ajakava leiab siit.